INIMESE ELUKAAR JA SELLE PERIOODID INIMESEÕPETUS 1 Mõisted Arenemine on muutuste järjestus, mis kulgeb organismi elu algusest küpsuse saavutamise suunas kuni surmani. Arenevad mõtlemine, hoiakud, huvid, jne. Eostumisest surmani. Areng ehk evolutsioon. Taandareng ehk involutsioon. Miski areneb ja kujuneb välja, muutub täiuslikumaks; samal ajal aga miski muu taandareneb, hävib. 2 Mõisted Kasvamine on keha välismõõtmete ning elundite füüsiline suurenemine. Pikkus, kaal, mõõtmed. Eostumisest täiskasvanueani. 3 Elukaar see on inimese elukäik sünnist surmani 1. IMIKUIGA 2. MAIMIKUIGA 3. KOOLIEELIKUIGA 4. KAINIKUIGA 5. MÜRSIKUIGA 6. NOORUKIIGA 7. VARANE KÜPSUSIGA 8. HILINE KÜPSUSIGA 9. ELATANUIGA 10.VANURIIGA 4 ...
Murdeea ja noorukiea piir pole eriti selge. Vahepeal nähaksegi neid kahte ühe suure tervikuna. Hakkab toimuma rahunemine ja tasakaalustumine. Kõige enam on see iseenese leidmise periood. Tuleb langetada tähtsaid otsuseid. (näiteks, mida õppima minna ja kelleks saada) Nooruk õpib käituma nagu mees või naine. Kasvab huvi filosoofiliste probleemide üle. Selle perioodi lõpuks peab inimene saavutama iseseisvuse 7. Varane küpsusiga Seitsmes iga on varane küpsusiga. See on 20/2235 eluaastal. Noor täiskasvanu alustab iseseisvat elu. Ta läheb tööle. Jätkub ka teadmiste omandamine. See on siis juba rohkem täiendõppimine. Inimene saab ka lapsi. Inimene õpib säilitama ning looma lähisuhteid ja olema solidaarne. Võimed arenevad maksimumi. Vahel ei õnnestu see iga hästi ja see toob kaasa rahulolematust ja elamata elu tunde
ELUKAAR Liana Kukava Õ16 Tallinna Tervishoiu Kõrgkool 2015 SISUKORD Sissejuhatus Elukaare perioodid Arengu perioodid Mõjutavad tegurid Kokkuvõte Kasutatud kirjandus SISSEJUHATUS Elukaar ELUKAARE PERIOODID Eripära, põhiprobleemid, arenguülesanded, erinevad vanusepiirid. ARENGU PERIOODID 1. IMIKUIGA (0-1.a) .Kiire areng; .harjumine välismaailmaga; .ümbritseva usaldamine; .inimkeele mõistmine; .usaldamatus; .turvatunde puudumine; .inimkeele mittetundmine. 2. MAIMIKUIGA (1-3.a) Kiire areng; õppimine; liikumine; soovid; iseseisvus; hoiakud ja normid; 3. KOOLIEELIKUIGA (3 - 6/7.a) Hea ja halva mõiste; lubatud ja keelatud mõiste; iseloomu arenemine. 4. KAINIKUIGA (06/7 - 11/12.a) Kohusetundlikkuse ja töökuse arenemine; lugemine; kirjutamine; arvutamine; liitumine ja suhtlemine teistega; ...
MUUTUSED Noorukiiga (1622a) Click to edit Master text styles KASVAMISE LÕPP Second level SAAVUTAB Third level ISESEISVUSE Fourth level KÄITUMINE MUUTUB Fifth level VIISAKAMAKS Varane küpsusiga (2040a) ALUSTAB ISESEISVAT ELU Click to edit Master text styles TEKIB KARJÄÄR, Second level PEREKOND Third level FÜÜSILISTE VÕIMETE Fourth level Fifth level KÕRGTASEMEL Hiline küpsusiga (4055a) Click to edit Master text styles PÜHENDUMINE TÖÖLE
Tundmused muutuvad püsivamaks ja sügavamaks. Sel perioodil langetatakse tähtsaid otsuseid edaspidiseks eluks. Nooruk õpib käituma, tundma nagu mees/naine. Huvi kasvab maailmavaateliste, filosoofiliste probleemide vastu. Noorukil tuleb otsustada, missuguse rahvuse ja/või missuguse sotsiaalse rühma väärtused ja normid talle sobivad ning millised vastu võtta, kellega end samastada, kellega mitte. Noorukiea lõpuks peaks nooruk olema omandanud suhtelise iseseisvuse. Varane küpsusiga (20/22-35a). Noor täiskasvanu alustab iseseisvat tööelu, kohaneb sellega ja valib põhisuuna edaspidiseks. Jätkub teadmiste omandamine, kuid nüüd juba täiendõppena. Võimed ulatuvad maksimumini, inimene loob karjääri ja järeltulevat põlve. Õpitakse hoidma ja tekitama lähisuhteid, väljendama intiimsust ja olema solidaarne enda poolt valitud grupis. Kui seda ei suudeta saavutada, tuntakse üksindust ja rahulolematust. Tavaliselt astub
Kordamine bioloogia kontrolltööks Inimese suguelundkond 1. Meeste suguelundkond · Sisemised: munandid, seemnejuhad, eesnääre, seemnepõieke · Välimised: munandikott, suguti, sperma · Sperma valmib munandites, samas sünteesitakse meessuguhormoone 2. Naiste suguelundkond · Kõik naise suguelundid asuvad keha sees · Munasarjad, munajuhad, emakas, tupp 3. Sperma arengu tingimused · Keha temperatuurist madalam temperatuur · Sperma ei tohi verega kokku puutuda · Arenevad pidevalt 4. Ovulatsioon · Ovulatsioon-munaraku vabanemine munasarjast 5. Viljastumine · Viljastumine on seemneraku ja munaraku ühinemine · Viljastumine toimub munajuhas · ...
IMMUUNSÜSTEEM Lümfiringe: Lümfisoontes liikuvat vedelikku nimetatakse lümfiks. Tekib vereplasma filtreerumisel kapillaaridest. Lümf on värvitu läbipaistev kehavedelik, mis sisaldab: · lümfotsüüte · koevedelikust pärit olevaid aineid · rasvaosakesi. Lümfisõlmed: Lümfisoonte koondumiskohtades. Hävitavad ümbritsevatest kehaosadest kohalekandunud baktereid ja võõrkehasid. Suuremad lümfisõlmed on: kaelal, lõua all, kõhuõõne keskosas, vaagnaõõnes, kaenlaaugus ja kubemepiirkonnas. Põrn: Põrn asub kõhuõõne ülemises vasakpoolses osas ning kuulub meie keha lümfisüsteemi. Puhastab organismi mürkainetest, hävitab haigustekitajaid ning lagundab kasutuks muutunud punaseid Seetõttu suureneb põrn mõnede nakkushaiguste ajal. Antikehad: Lümfotsüüdid toodavad antikehasid, mis võitlevad haigustekitajatega. Iga haigustekitaja vastu oma antikeha. Immuunsus: Immuunsu...
· Piimahambad asenduvad jäävhammastega. · Koolieelikueas arenevad fantaasia, iseloom, tahe ja vaimsed võimed. Murde- e puberteediiga: * Suguküpsuse saabumine kuni 17.18. eluaasta · Organism on suguküps ja arenevad teised sugutunnused. · Hüppeliselt kiire kasvamine · Kasvab eneseteadvus, iseseisvustung. Noorukiiga: * 17.18. kuni 21.22. eluaasta · Kasvamine aeglustub ja lakkab · Organism kujuneb välja nii vaimselt kui ka füüsiliselt Küpsusiga: · 21.-22. eluaasta kuni 60. eluaastani · Vaimsed võimed arenevad maksimumini · Organism on suhteliselt püsivas olekus. Hilises küpsuseas ilmnevad vananemise tunnused, naistel lõpevad munarakkude küpsemine ja menstruatsioonid Elatanuiga * 60. kuni 75. eluaastani vanuriiga alates 75. eluaastast * Organismi kehaline ja vaimne taandareng. Aeglustub ainevahetus ja rakkude energiaga varustamine, nõrgeneb immuunsüsteem ja halveneb organismi närvitalitlus.
Maailmapilt laieneb, kogub teadmisi, suhtlemine väljaspool pereringi · Kainikuiga (6/7- 11/12) Koolitee, õppimine, aktiivne ja asjalik, autoriteet- õpetaja, rühmad ja kambad · Mürsikuiga (11/12- 15/16) Õnneliku lapsepõlve lõpp, tulevik ebaselge, uued sõprussuhted, kiired bioloogilised muutused, konfliktide periood · Noorukiiga (15/16- 20/22) Rahunemine, tasakaal, iseseisvus · Varane küpsusiga (20/22- 35) Tööelu, karjäär, perekond · Hiline küpsusiga (35-55/60) Pühendumine tööle, kaotusi, keskea kriis · Elatanu iga (55/60- 75) Mälu nörgeneb, keskea järgne periood, pensionile · Vanuriiga (75- 90) Suureneb üksildus, sõltuvus teistest, taandareng süveneb MINA-PILDID JA MINA KAITSEMEHHANISMID MINA Isiksuse keskne, püsiv komponent, mis on seotud eelkõige iseenda vastandamisega
1.naise suguelundid - munasarjad, munajuhad, emakas ja tupp. 2.mehe suguelundid - munandid, (munandimanused, seemnejuhad, seemnepõiekesed ja eesnääre), munandikott ja suguti. 3. sekundaarsed sugutunnused -tüdrukutel rindade, kaenlaaluse- ja häbemekarvastiku kasv ja muutused nahatalituses. Poistel on kaenlaaluse- ja häbemekarvastiku kasv, häälemurre ja karvakatte ilmumine näole. Lisaks veel kasvu kiirenemine ja keha proportsioonide muutused. Tütarlaste õlad muutuvad kitsaks ja puusad laiemaks ning ümaramaks. Poiste õlad muutuvad laiemaks ja puusad kitsamaks. 4.munarakk viljastub munajuha laienenud osas. 5. ovulatsioon munaraku vabanemine munasarjast; menstruatsioon viljastamata munaraku irdumine emakaseinast; menopaus - menstruatsioonide lõpp (kui viimasest menstruatsioonist on möödunud 12 kuud). 6.idulase periood kestab u kaks kuud, niikaua kuni tal pole inimesega välist sarnasust. 7. platsenta kaudu- ema veri kannab hapnikku ja toi...
stadium(12-..a)- *kuj abstraktne ja loogil mõtlem *opereerib võimalikkuse,tõenäos jms katekooriates VII noorukiiga(19-22/25a)- *identiteedi kuj *iseseisvumine *rahunemine,sisemine tasakaal *mõtlemine teroteetiline *tunded sügavamad,püsivamad *Intiimsus/Isolatsioon VII varajane küpsusiga(25-35a)- *füüsik võimete kõrgtasemeline hetk *fluidised koguitivsed võimed on tipus *Generatiivus/Stagnitsioon IX keskmine küpsusiga e keskiga(35-60)- *al 45 hakkavad füüsil võimed langema;liigeste elastus väheneb,organism vanaeb *vananemiskiirus individuaalne *tõuseb kristalliseerunud intelligentsuse osatäht;kogemuslik pagas ja mälus talletatud info hulk suur,kasutatav *Integraalsus/Meeleheide X hiline küpsusiga e elatanudiga(60-75a)-*krooniliste haiguste esinemise risk kõrge *väheneb vaimsete ül sooritamise kiirus *väheneb vahetu mälu maht ja meenutamiskiirus XI vanuri e raugaiga(75-surm)-
süsihappegaas, jääkained, vesi, hormoonid, 1) imikuiga 0-1 kiire kasv, kõndimine, paraneb liigutuste kooskõlastamine, hambad, 2) lapseiga 2-13/15 vaimne ja füüsiline areng, iseloom, väljakujunenud inimene, jäävhambad, lugemine, kirjutamine, refleksid, 3) murdeiga 13- 17/18/21 suguküpsus, kiire kasv, eneseteadvuse ja iseseisvuse kasv, mehe või naise tunnused, 4) noorikuiga 17-18 T, 21-22P lakkab kasvamine, vastutustunne, organism areneb välja vaimselt ja füüsiliselt, 5) küpsusiga 22-60 vaimsed võimed max, 6) elatanu ja vanuriiga 60- 75... kehaline ja vaimne taandareng, aeglustub ainevahetud, meeled nõrgenevad, 7) surm kliiniline seiskub südametöö ja hingamine, elustada 5 min, bioloogiline seiskub närvisüsteemitöö, ei saa elustada.
Juhan Viiding/Jüri Üdi Kristiin Gildemann Triin Varblane Katrin Palmsalu Lapsepõlv, küpsusiga Sündis 1. juuni 1948 aastal. Peres noorim laps, ainuke poisslaps. Tal olid terviseprobleemid. Vaimult varaküps noor. Käis psühhiaatrilises kliinikus arsti vastuvõtul, kuid lõhenenud isiksuse diagnoosi ei pandud. Käis korra ka närviarsti juures. Haridustee Käis kokku kuues üldhariduskoolis. Lõpuks sai sisse Tallinna Töölisnoorte keskkooli ehk õhtukooli. 1968-1972 õppis Tallinna Konservatooriumi Lavakunstikateedris ehk Lavakas. Töökohad
.............................................................................6 2.6. Mürsiku- ehk murdeiga...........................................................................................6 2.7. Noorukiiga..............................................................................................................7 2.8. Täiskasvanuiga.......................................................................................................8 2.9. Hiline küpsusiga.....................................................................................................8 2.10. Elatanuiga.............................................................................................................9 2.11. Vanuriiga...............................................................................................................9 Viidatud allikad................................................................................................................11
· · · · · · ELUKAARE SEOS MAGAMISE ELAMISTOIMINGUGA Sellele ülesandele vastamisel kasutage tabelit Aastad Etapi nimetus Kommentaar 0-1 imikuiga 1-3 väikelapseiga 3-7 lapseiga 7-11 algkooliiga 11-16 põhikooliiga 16-19 keskkooliiga 19-25 Iseseisvaelu algus 25-45 täiskasvanuiga 45-65 Hiline küpsusiga 65-75 elatanuiga 75+ - ... vanuriiga SÕNASTIK 5 Täiendage sõnastikku omalt poolt teemakohaste sõnadega! · Ängistus, e, t, si , · Talletamine, se, st, si · Ärkvelolek, u, ut, uid · Pentsik, u, ut, uid , , , , , · Põgus, a, at, aid , , · Äratama, da, n , , , , , · Küllaldane, se, st, si, · Rahutus, e, t, i , , , , ,
Inimese paljunemine. Inimene kui tervik. Kordamine. 9-B 1. Naise suguelundid on munasarjad, munajuhad, emakas, tupp. Mehel on munandid, seemnejuhad, eesnääre, munandikott, suguti. 2. Isassugurakud. Peab olema oma kehatemperatuurist madalam temperatuur. Verega ei tohi kokku puutuda, sest spermide otsesel kokkupuutel verega hakkavad vere kaitserakud neid hävitama. Spermi arengutsükkel vältab mehel 70-85 päeva. Valminud sugurakud sugurakud talletuvad munandimanustes. Naissugurakud. Valmib ja vabaneb iga 3-4 nädala järel munasarjast üks munarakk. Munarakk väljub munasarjast ja satub kõhuõõnde. Sealt edasi munajuhasse, mis omakorda suubuvad emakasse. 3. Viljastumine. Mehe ja naise suguühe. Selle käigus satuvad spermid naise suguteedesse. Oluline on spermide arv. Spermid peavad jõudma munarakuni. Viljastumine to...
ja võtab üleliigse, ühendab nabanöör. 23. Loote arengut võivad kahjustada haigused, vale toitumine, suitsetamine, alkohool, valed ravimid, kõvad põrutused jne. 24. Vältida saab rasedust: 1. Kondoom, 85-95%, kaitseb haiguste eest 2. Naiste kondoom, 85-95%, kaitseb 3. Tuperõngas, 100%, ei kaitse 4. Pillid, 100%, ei kaitse 5. SOS-pillid, 95%, ei kaitse 25. Imikuiga, Lapseiga, Murdeiga, Noorukiiga, Küpsusiga, Elatanuiga, Vanuriiga 26. Kliinilises surmas inimene ei sure täielikult, rakud ja koed toimivad edasi kuid vajalikud organid on lakkanud töötamast, bioloogilises surmas on aga kogu elutegevus lakanud. 27. Noemaalseks elutalitluseks on vaja püsivat kehatemperatuuri, seda reguleerivad närvisüsteem ja hormoonid. 28. Kehatemperatuuri languse korral: karvapüstitaja lihased tõmbuvad kokku, algan
2.eluaastast kuni suguküpse saabumiseni on lapseiga, kus jätkub organismi kiire kehaline ja vaimne areng ning piimahambad asenduvad jäävhammastega. Murdeiga on suguküpse saabumisest kuni 17.-18 eluaastani, siis on organism suguküps ja arenevad teised sugutunnused. Murdeeale järgneb noorukiiga, poistel on see alates 17.-18 ja tüdrukutel alates 15.-16.a kuni 21.-22.eluaastani, siis organism kujuneb välja nii vaimselt kui ka füüsiliselt. Küpsusiga (21.- 22.eluaastast kuni 60.eluaastani), kus on organism lõplikult välja kujunenud ega muutu enam palju ning ilmnevad vananemise tunnused. 60.kuni 75.eluaastani on elatanuiga ja alates 75.eluaastast on vanuriiga. 8.Kuidas vältida suguliselt levivaid haigusi ja rasedust? Soovimatu raseduse vältimiseks kasutatakse rasestumisvastaseid vahendeid, näiteks: kondoome ehk preservatiive, antibeebipille, SOS-tablette ja spiraali.
Noorukil tuleb otsustada, missuguse rahvuse ja/või missuguse sotsiaalse rühma väärtused ja normid talle sobivad ning millised vastu võtta, kellega end samastada, kellega mitte. Sellel perioodil muutub suhete iseloom vanematega ja samaealistega suhtlemisel. Noortel kujuneb välja nende oma sotsiaalne võrgustik (sõprusringkond, seltskonnaelu ja klubid) sõltumatult nende vanematest. Noorukiea lõpuks peaks nooruk olema omandanud suhtelise iseseisvuse. Varane küpsusiga (20/22-35a). Noor täiskasvanu alustab iseseisvat tööelu, kohaneb sellega ja valib põhisuuna edaspidiseks. Jätkub teadmiste omandamine, kuid nüüd juba täiendõppena. Võimed ulatuvad maksimumini, inimene loob karjääri ja järeltulevat põlve. Õpitakse hoidma ja tekitama lähisuhteid, väljendama intiimsust ja olema solidaarne enda poolt valitud grupis. Kui seda ei suudeta saavutada, tuntakse üksindust ja rahulolematust. Tavaliselt astub vanematekodu
tuhudega. Esmasünnitajatel kestab sünnitus kauem >6h Normaalne sünnitus: + saab sünnitusteedest normaalse mikrofloora - võib osutuda ohtlikuks emale/lapsele Keisrilõikega sünnitus: + saab vältida nt. hapnikupuudust - mikrofloorat laps ei saa LOOTEJÄRGNE ARENG e. postembrüogenees. 1. JUVENIILNE (90% H2O) Vastsündinu iga. Imik Lapseiga 2. GENERATIIVNE (70% H2O) Murdeiga e. mürsik Noorukiiga ~ 25 aastani Küpsusiga ~50 aastani 3. VANANEMINE Elatanuiga 60 ~ 70 Raugaiga 70 ...
(tema kõnesid oli kokku kolm ning need ilmusid eraldi raamatutena). ·1869 hakkas Jannsen korraldama I üldlaulupidu. 1857 toimus Tallinnas ja 1961 Riias baltisaksa laulupidu. Eestlaste esimene laulupidu toimus 1863 Saaremal Ansekülas. Esimesel üldlaulupeol Tartus oli umbes 15 000 pealtvaatajat. Oma kõnes rõhutas J.Hurt, et eestlased peaksid igas olukorras oma rahvuse säilitama ning raja endale vähemalt ühe parema kooli (sellega viitas ta Aleksandrikooli rajamisele) Ärkamisaja küpsusiga ja vastuolud ·Eesti Põllumeeste Selts sai loa tegutseda, millele pani aluse taaskord Jannsen. Lühikese ajaga lisandus Viljandi ja Pärnu Põllumeeste Selts. Nende juhtimine läks üle Jakobsoni kätte. ·Eesti Üliõpilaste Seltsi pikk kujunemine sai alguse grupist üliõpilastest, kes otsustasid kord nädalas kokku tulla ning ,,Kalevipoja" üle arutada. Nende eesmärk oli oma liikmeskonna harimine, mitte poliitika. ·Eesti Kirjameeste Selts (EkmS) alustas tegevust 1872
Loode aga annab emale jääkained ja süsihappegaasi. Omavahel liiguvad ka mürgid ja antikehad, hormoonid ja ravimid. Kui rasedus katkeb või katkestatakse on tegemist abordiga. Inimese areng sünnist surmani: Vastsündinud kuni kümnepäevane peale sündi. Imikuiga Sünnist kuni 1 eluaastani lapseiga 1. A kuni jäävhammaste tulekuni : tüdrukutel 12-13, poistel 13-15 murdeiga 15 kuni 17 -18 a noorukiiga kuni 21 -22 elu.a luustumise lõpp täiskasvanuiga kuni 36 elu.a - küpsusiga Kuni 60 - elatanuiga kuni 15 - vanuriiga kuni 90 - raukusiga 90-120 Surm kliiniline ja bioloogiline. Kliiniline organite elutegevus seiskub -> saab elustada bioloogiline pöördumatu. Inimene kui tervik: Sünteesireaktsioonideks on vaja ainet, energiat ja ensüüme, et moodustada organismile vajalikke ja omaseid ühendeid. Nendest omakorda moodustuvad rakud, koed ja organid. Lõhustumisreaktsioonides lõhustatakse saadud ained väiksemateks koostisosadeks. Sünteesi-
Loode aga annab emale jääkained ja süsihappegaasi. Omavahel liiguvad ka mürgid ja antikehad, hormoonid ja ravimid. Kui rasedus katkeb või katkestatakse on tegemist abordiga. Inimese areng sünnist surmani: Vastsündinud kuni kümnepäevane peale sündi. Imikuiga Sünnist kuni 1 eluaastani lapseiga 1. A kuni jäävhammaste tulekuni : tüdrukutel 12-13, poistel 13-15 murdeiga 15 kuni 17 -18 a noorukiiga kuni 21 -22 elu.a luustumise lõpp täiskasvanuiga kuni 36 elu.a - küpsusiga Kuni 60 - elatanuiga kuni 15 - vanuriiga kuni 90 - raukusiga 90-120 Surm kliiniline ja bioloogiline. Kliiniline organite elutegevus seiskub -> saab elustada bioloogiline pöördumatu. Inimene kui tervik: Sünteesireaktsioonideks on vaja ainet, energiat ja ensüüme, et moodustada organismile vajalikke ja omaseid ühendeid. Nendest omakorda moodustuvad rakud, koed ja organid. Lõhustumisreaktsioonides lõhustatakse saadud ained väiksemateks koostisosadeks. Sünteesi-
Bioloogia kospekt Inimese suguelundkond MEES Mehe suguelundid jagunevad kaheks- sisemisteks ja välimisteks. Sisemised: munandid, munandimanused, seemnejuhad, seemnepõiekesed, eesnääre. Välimised: munandikott, suguti. Meessuguhormoonid moodustuvad munandites (mehe sugunääre). Isassugurakud e spermid valmivad juba suguküpsel noormehel. Munandimanustes talletuvad valminud spermid. Mööda seemnejuhasid liiguvad seemnepurske ajal munandimanustest välja paiskunud spermid kusitisse. Seemnepõiekeste ja eesnäärme poolt toodetud nõred lisanduvad spermidele enne kusitisse jõudmist, tekib sperma (meessugunäärmete nõre koos spermidega). Kusiti juhib sperma välja. Seemnetorukestes, mis asuvad munandites, arenevad spermid. Sperma väljumine oraganismist: 1)valminud spermid (seemnetorukestes arenenud) liiguvad munandimanustesse 2)seemnepurske ajal liiguvad spermid edasi se...
ema, tekkivad hambad, lihased tugevnevad. 1-12a lapseiga: mängimine, lasteaed, kool, õppimine, jäävhambad, jätkub kiire kehaline ja vaimne areng õpib liikuma, kõnelema, lugema, kirjutama, arvutama. 12-18a murdeiga: teised sugutunnused, tujukus, sõbrad, probleemid, kiire kasv. 18-21a noorukiiga: jätkub kehaline areng (aeglustub), lõpuks on organism vaimselt ja kehaliselt välja kujunenud, arenetakse täiskasvanuks. 21-...a täiskasvanuiga : 21 60a küpsusiga: organismi kujunenud, rohkem ei muutu; võimed arenevad maksimumini; lõpuks hakkavad võimed aeglaselt taandarenema. 6075a elatanuiga : pension, kahaneb jõud, langeb õppimisvõime, nõrgeneb mälu ja tähelepanu, väheneb kehaline suutlikkus, tervise halvenemine. 7590a vanuriiga: süveneb organismi vaimne ja kehaline taandareng veelgi. 90...a raugaiga: süveneb organismi vaimne ja kehaline taandareng veelgi.
Milline nimetatud tegevustest ei kuulu iseseisva valdkonnana tootearenduse kontseptsiooni? Vali üks või enam: a. turundus b. finantseerimine c. müük d. tootmine Milline nimetatud tegevustest ei kuulu tootearendusprojekti etappide hulka? Vali üks või enam: a. toote plaanimine b. tootmise korraldamine c. turuuuringud d. toote kontseptsiooni kavandamine Kui palju vahendeist raisatakse statistika alusel tootearenduses tulutult? Vali üks või enam: a. 4050% b. 5060% c. 2030% d. 3040% Mis sundis Eesti Autotehase näites auto konstruktsiooni ringi tegema? Vali üks või enam: a. moe muutus b. uued nõuded autode laiusele c. kütusehindade tõus d. uued piirangud heitgaasidele Mis perioodil avati tootearendusalane haridus TTÜ mehaanikateaduskonnas? Vali üks või enam: a. 19921995 b. 19951997 c. 19961999 Milline toodud näitajatest ei kuulu tootearenduse edukuse põhikriteeriumide hulka? Vali üks või enam: a. toote h...
On selgitatud välja, miks nende esmapoegimine toimub alles nii hilja. Nimelt on sellega seotud loomade suurus. Tasakaalustatud söötmisega on võimalik saada mullikad poegima 330kg kehamassi juures. Samuti on juhtumeid, mil mullikad on poegind ka 20 kuni 24 kuu vanuselt. Pühvleid ei ole kasutatud tänapäeva aretuses, tootlikuse ja viljakuse parandamiseks, sest sellega kaasnevad paljud probleemid juurdekasvuga. Näiteks hiline küpsusiga, suur hooajaline kõikuvus viljakuses, kehv innakäitumise väljendamine ning hilinenud ovulatsioon. Praegused uuringud on keskendunud mõningate nende probleemide vältimiseks või nendega paremaks toimetulekuks. -,,Efficient dairy buffalo production" C.Santosh Thomas Page 7 02.05.2012 Kokkuvõte
· iseloomustab organismi kiire kehaline ja vaimne areng. · Tulemus: kõne, liikumine, lugemine, kirjutamine, mõtlemine jne. 3. murdeiga lapseeast 17.-18. aastani. · iseloomustab hormoonide mõjul sugutunnuste kujunemine. · Tulemus: eneseteadvus, iseseisvustung, armumine. 4. nooruki iga kuni 21-22. aastani · kehalise arengu jätkumine · kasvamine lakkab · organism välja kujunenud nii vaimselt kui füüsiliselt. 5. täiskasvanuiga: a) Küpsusiga varasem kuni 36 aastani, hilisem kuni 60- aastani. b) Elatanuiga kuni 75-aastani. Kahaneb jõud, mälu jne c) Vanuriiga kuni 90- aastani. Taandareng. d) Raugaiga üle 90 aasta. Kliiniline surm teadvuse kaotus, süda ja hingamine seiskub, lihased lõtvunud, silmapupillid laienenud. Rakkudes olevate hapnikuvarudega saab elada veel 5-6 minutit. Bioloogiline surm ajusurm! Keha jahtub, lihaskangestus. INIMENE KUI TERVIK
tunnevad end isoleerituna. seotud sõprade, seksuaalpartnerite, võistlus-ja koostööpartneritega; (minetada ennast, leida end teises) · Täiskasvanuiga. Generatiivsus/stagnatsioon (küps täiskasvanuiga). Iga annab võimalusi loominguliseks ja produktiivseks tööks. Ebaõnnestumised sel alal viivad enesessetõmbumisele, stagnatsioonile, kasutuse tundele. seotud tööjaotuse ja ühise majapidamisega. (teostada, realiseerida; kanda hoolt) · Küpsusiga. Integraalsus/meeleheide. Kokku puutumine lootusetuse, hirmu ja tundega, et aeg on liiga lühike. Sellega käib kaasas usu kaotus iseendasse ja teistesse. Kui sellised kriisid ületatakse edukalt, saavutatakse integraalsus, mis väljendub mineviku, oleviku ja tuleviku järjepidevuse aktsepteerimises.- seotud inimkonnaga; mina kui sellisega (olla läbi selle, et olen olnud; näkku vaadata mitteolemisele)
tunnevad end isoleerituna. –seotud sõprade, seksuaalpartnerite, võistlus-ja koostööpartneritega; (minetada ennast, leida end teises) Täiskasvanuiga. Generatiivsus/stagnatsioon (küps täiskasvanuiga). Iga annab võimalusi loominguliseks ja produktiivseks tööks. Ebaõnnestumised sel alal viivad enesessetõmbumisele, stagnatsioonile, kasutuse tundele. –seotud tööjaotuse ja ühise majapidamisega. (teostada, realiseerida; kanda hoolt) Küpsusiga. Integraalsus/meeleheide. Kokku puutumine lootusetuse, hirmu ja tundega, et aeg on liiga lühike. Sellega käib kaasas usu kaotus iseendasse ja teistesse. Kui sellised kriisid ületatakse edukalt, saavutatakse integraalsus, mis väljendub mineviku, oleviku ja tuleviku järjepidevuse aktsepteerimises.- seotud inimkonnaga; mina kui sellisega (olla läbi selle, et olen olnud; näkku vaadata mitteolemisele)
ja 21. aastani 2.faas esimene täiskasvanuiga ja kahekümnendad aastad 3.faas 28-42 4.faas 42-56 5.faas vanadus 6.faas- vanadus R.Steiner. 3 korda 7 aastat kehalis-hingelise arengu jaoks 3 korda 7 aastat tegeliku hingelise arengu jaoks 3 korda 7 aastat vaimu arenguks Enamlevinud periodiseerimine: imik väikelaps koolieelik 7-11(12) noorem kooliiga 11(12)-15(16) keskmine kooliiga 15(16)-22 vanem kooliiga 20(22)-35 varajane küpsusiga 35-55(60) hiline küpsusiga 55(60)-70 elatunud 70-90 vana >90 pikaealine. 6. Ülevaade arenguperioodidest. Sünnieelne areng. Viljastumine. Inimese areng algab munaraku viljastamisega spermatosoidi poolt. Munajuhas ühineb munarakk spermatosoidirakuga. Mõlema raku eluvõime max 3 ööpäeva. o Iga 100 tüdruku kohta eostatakse 160 poissi, sünnimomendiks jääb suhe 105 poissi 100 tüdruku kohta. o Umbes 8% paaridest on normaalse viljastamisega probleeme
3) Mudilane (3-5) 3) Väikelaps (1-3) 4) Koolieelik (6) 4) Koolieelik (3-6) 5) Noorem kooliiga (7-11/12) 5) Noorem kooliiga (6-12) 6) Murdeiga (11/12 - 13/14) 6) Murdeiga (12-20) 7) Nooruk (15-18) 7) Noorus (20-40) 8) Noorus (18-25) 8) Keskiga (40-65) 9) I küpsusiga (25-36) 9) Vanadus (65....) 10) II küpsusiga (36-55) 11) Vanadus (55....) Nooruse näited: Kenniston 20-30 Bühler 15-25 Jung 12-40 Põhiküsimused 1) Kas arengus on olulisem KK või pärilikkus? Nt ühemunarakukaksikuid uurides, need peaks eraldama ja eri KK-s üles kasvatama Plomin, Papalia, Olds Füüsilistest omadustest on tugevate komponentidega: pikkus, kaal, hääletoon,
kirjutamine) * kognitiivne areng - intellektuaalsete funktsioonide kasv (kõne, mõtlemine, jne) * sotsiaalne areng - muutused viisides kuidas suheldakse teistega (näiteks terve päev teistega suhtlemine nelja-aastasena) Järgmine teema Arengu periodiseerimine. Lai jaotus. I käsitlus: 1) imik (vastsündinu - 1a), 2) väikelaps (1-3a), 3) mudilane (3-5a), 4) koolieelik (6-7a) 5) noorem kooliiga (7-11/12a), 6) murdeiga (11/12 - 13/14a), 7) nooruk (14/15 - 18a), 8) noorus (18-25a), 9) I küpsusiga (25-36a), 10) II küpsusiga (36-55), 11) 55-... vanadus II käsitlus: 1) loote areng - sünd (ema kehast välja), 2) sünd - 1-2aastane (kõndimaõppimine), 3) 1-3a väikelaps, 4) noorem kooliiga (3-6a), 5) 6-12a kooliiga, 6) 12-20a (murdeiga), 7) 20-40a noorus, 8) 40-65a keskiga, 9) vanadus I küsitluse näited: II käsitluse näited: Jung Sõnum - millestki rääkides peab tegelt aru saama kes millest ja mida täpselt räägib.
koolieluga, noorukiiga – on seotud identiteedikriisiga, see on aeg kus esitatakse küsimusi kes ma olen, mida ma tahan elus saavutada ja mida minult oodatakse, noore täiskasvanu iga – otsitakse romantilisi suhteid ja vajatakse seotust teistega, täiskasvanu – läbitakse kriis, mille tulemuseks on uue loomine või seiskumine. Isiksuse arengut toetab vajadus midagi luua, küpsusiga – need kes leiavad, et aastate jooksul tehtu on vajalik ja osa suuremast süsteemist, tunnetavad terviklikkust. Elutee on kord juba selline, et vanadus toob kaasa ihurammu ja vaimuerksuse vähenemise. Suureneb minevikukujutluste osakaal ning sagenevad mõtted surmast. Surm on see osa tulevikust, mis on samaaegselt kindel ja tundmatu (Elenurm jt 1997: 50). Arengukriisid on elu pöördepunktid, millega paratamatult kaasnevad pinged ja muutustega kohanemine
6) Noorusiga (17/19- 20/25) on suhtelise rahunemise ja tasakaalu saavutamise , st täiskasvanuks saamise aeg. Mõtlemine muutub süstemaatiliseaks, teoreetiliseks , tunded sügavamaks ja püsivamaks. Iseloomulik on huvi maailmavaateliste probleemide vastu; 18 kiindutakse ideaalidesse ning ollakse leppimatu puuduste suhtes. Psüühilised ja füüsilised võimed saavutavad oma kiiruslike ja kvantitatiivsete näitajate tipu. 7) Küpsusiga jaotub esimeseks küpsuseaks (20/25 55/59) ja teiseks küpsuseaks (60/61-75) e vanaduseks. Küpsusiga on kõigi võimete kõrgaeg(mõnede osas varem, mõnede osas hiljem) mille järel algab füüsiliste ja pisut hiljem ka vaimsete võimete aeglane taandareng. Vanadus toob kaasa jõudude kiirema kahanemise. Väheneb õppimisvõime ,nõrgeneb mälu,nürinevad meeleelundid, kaob liigutuste elastsus. Inimene muutub konservatiivsemaks
eakaaslaste hulgast, tänavalt. 6) Noorusiga (17/19- 20/25) on suhtelise rahunemise ja tasakaalu saavutamise , st täiskasvanuks saamise aeg. Mõtlemine muutub süstemaatiliseaks, teoreetiliseks , tunded sügavamaks ja püsivamaks. Iseloomulik on huvi maailmavaateliste probleemide vastu; kiindutakse ideaalidesse ning ollakse leppimatu puuduste suhtes. Psüühilised ja füüsilised võimed saavutavad oma kiiruslike ja kvantitatiivsete näitajate tipu. 7) Küpsusiga jaotub esimeseks küpsuseaks (20/25 – 55/59) ja teiseks küpsuseaks (60/61-75) e vanaduseks. Küpsusiga on kõigi võimete kõrgaeg(mõnede osas varem, mõnede osas hiljem) mille järel algab füüsiliste ja pisut hiljem ka vaimsete võimete aeglane taandareng. Vanadus toob kaasa jõudude kiirema kahanemise. Väheneb õppimisvõime ,nõrgeneb mälu,nürinevad meeleelundid, kaob liigutuste elastsus. Inimene muutub konservatiivsemaks
· Väikelaps: usaldus vs usaldamatus (0-1 a) · Varane lapsepõlv: autonoomia vs häbi (1-3 a) 4) Mänguiga: initsiatiiv vs süü (4-6 a) 5) Kooliiga: töökus/edukus või alaväärsus (7-11 a) 6) Noorukiiga: identiteet vs identiteedi hajumine/rolliähmasus (u 12-18 a) 7) Noorusiga: intiimsus vs isolatsioon (noorus, 18-...) 8) Täiskasvanuiga: generatiivsus/loovus vs stagnatsoon 9) Küpsusiga (hiline täiskasvanuiga): terviklikkus (integraalsus) vs meeleheide Lapse kognitiivse arengu staadiumid J. Piaget järgi Areng toimub organismi füsioloogilise küpsemise ja keskkonna vastastikusel toimel (kaasasündinud huvi; skeemid e. kognitiivsed struktuurid; assimilatsioon, akommodatsioon) 1) Senso-motoorne periood (0-2a) 2) Operatsioonide eelne (Eeloperatsionaalne) periood (2-7a) (egotsentrismi periood) 3) Konkreetsete operatsioonide periood (7-11a)
enda vastandamise teistele. 6. Noorusiga (17/19-20/25)- suhtelise rahunemise ja tasakaalu saavutamine- täiskasvanuks saamine. Mõtlemine muutub süstemaatilisemaks, teoreetiliseks, tunded sügavamaks, püsivamaks. Isel on huvi maailmavaateliste probleemide vastu: kiindutakse ideaalidesse ning ollakse leppimatu puuduste suhtes. Psüühilised ja füüsilised võimed saavutavad oma kiiruslike ja kvantitatiivsete näitajate tipu. 7. Küpsusiga jaotub esimeseks küpsuseaks (20/25-55/59) ja teiseks (60/61-75) e vanuseks. Küpsusiga on kõigi võimete kõrgaeg, mille järel algab füüsiliste ja pisut hiljem ka vaimsete võimete aeglane taandareng. Vanadus toob kaasa jõudude kiirema kahanemise: väheneb õppimisvõime, nõrgeneb mälu, nürinevad meeleelundid, kaob liigutuste elastsus. Suureneb tung püsivuse ja harjumuspärase järele- in muutub konservatiivsemaks. Mõtlemisvõime ja
seotud sõprade, seksuaalpartnerite, võistlus-ja koostööpartneritega; (minetada ennast, leida end teises) · Täiskasvanuiga. Generatiivsus/stagnatsioon (küps täiskasvanuiga). Iga annab võimalusi loominguliseks ja produktiivseks tööks. Ebaõnnestumised sel alal viivad enesessetõmbumisele, stagnatsioonile, kasutuse tundele. seotud tööjaotuse ja ühise majapidamisega. (teostada, realiseerida; kanda hoolt) · Küpsusiga. Integraalsus/meeleheide. Kokku puutumine lootusetuse, hirmu ja tundega, et aeg on liiga lühike. Sellega käib kaasas usu kaotus iseendasse ja teistesse. Kui sellised kriisid ületatakse edukalt, saavutatakse integraalsus, mis väljendub mineviku, oleviku ja tuleviku järjepidevuse aktsepteerimises.- seotud inimkonnaga; mina kui sellisega (olla läbi selle, et olen olnud; näkku vaadata mitteolemisele)
Varane lapsepõlv – autonoomia häbi ja kahtluse vastu. Mänguiga – initsiatiiv süütunde vastu. Kooliiga – töökus ja usinus alaväärsuse ja teovõimetuse vastu. Noorukiiga – oma rolli ja eluideaali leidmine rolli määramatuse, vaimse segaduse vastu. Noorusiga – inimlik ja intiimne lähedus isolatsiooni vastu. Täiskasvanuiga – produktiivsus, sotsiaalne vastutus endassesulgumise vastu. Küpsusiga – rahulolu tehtuga, iseenda terviklikkuse tunnetamine pettumuse ja meeleheite vastu. Kõlbelise mõtlemise areng (Lawrence Kohlberg) Kohlberg näeb laste moraalset arengut üldistele printsiipidele põhineva liikumisena konkreetselt üldisele, enesekeskselt ja vahetult hoolitsuselt enda eest hoolitsusele teiste heaolu eest. Prekonventsionaalsed astmed Karistuse-allumise orientatsioon – sel astmel püüavad lapsed peamiselt hoiduda ebameeldivusest ,
abstraktne mõtlemine) sotsiaalne areng ehk muutused viisides, kuidas suheldakse teistega (~3 aastaselt mõistab laps, et teine laps on ka inimene) Arengu periodiseerimiseks on 2 klassikalist lähenemist. 1) 1. Algab imikueast 2. Maimikuiga, 1-3 3. Mudilane, 3-5 4. Koolieelik, 5-7 5. Noorem kooliiga, 7-11/12 6. Murdeiga, 11/12-13/14 7. Noorukiaeg 15-18 8. Noorus, 18-25 9. Küpsusiga I, 25-36 10. Küpsuaiga II, 33-55 11. Vanadus, 55-... 2) 1. Algab viljastumisest 2. Sünd kõndimahakkamine 3. Koolieelik, 3-6 4. Noorem kooliiga, 6-12 5. Murdeiga, 12-20 6. Noorus, 20-40 7. Keskiga, 40-65 8. Vanadus, 65-... Arengut jaotatakse kaheks protsessiks: Küpsemine bioloogial põhinev protsess, mis kirjeldab seda, kuidas arengulised muutused kehas aset leiavad
Psühholoogia- õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. Psüühika- väljendub objektiivse tegelikkuse tunnetamise võimes. Aju tegevuse tulemus, funktsioon. Ka hingeelu, hingelaad, isikupärased hingeelulised nähtused. Psüühiline tegelikkusepeegeldus tekib välis- või sisekeskkonna ärritaajate mõjumisel meeleorganeile. Välismõjurid- helivõnkumine, elektromagneetilised lained (nähtav valgus), füüsilis-mehaaniline surve, molekulid õhu koostisosana jne. Erutus kantakse edasi närvikeskustesse- peaajusse ja selle koorde, kus tekivad teadvustatud kujundid, infi nendest vahendavad psüühilised esindused ehk representatsioonid. Psüühiline tegevus on infotöötlus, mis loob maailma mudeli selle subjektiivses vormis. Subjektiivselt väljendub psüühika inimese aistingute, tajude, kujutluste, mõtete jne vormis. Objektiivselt väljendub psüühika inimese tegevuses, kõnes, miimikas jne. Teadvuse kolma aspekti Ned Blocki järgi: 1. fenomeniline teadvus (st v...
loomuliku surmani. Eristatakse nelja ontogeneesi järku: (1) looteline areng (2) lootejärgne areng sünnist kuni suguküpsuseni (3) täiskasvanud paljunemisvõimelise organismi aste (4) kestab paljunemisvõime kadumisest surmani. Üksikasjalikumalt aga: - Imikuiga - Maimikuiga - Mudilasiga - Koolieeliku- või varajane kooliiga - Kooliiga - Noorusiga - Küpsusiga - Raugaiga Lähima arengu tsoon on vahemaa tegeliku arengutaseme (,mida mõõdab probleemide iseseisva lahendamise võime) ja potentsiaalselt võimaliku arengutaseme vahel. Indiviidi aktiivsuse ehk käitumise algallikaks on vajadused. Vajadus paneb inimese või looma liikuma, tegutsema, praktiseerima, suhtlema, looma. Vajadused ajendavad kogu psüühilist tegevust, pannes subjekti tegutsema teatud viisil ja kindlas suunas ning koheselt kui inimene midagi teeb, saab see objektiivseks.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
