II perioodi I arvestus Kordamine- Aine- ja energiavahetus 1. Mõisted autotroof- organism, kes sünteesib elutegevuseks vajalikud org. ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorg. anetest heterotroof- organism, kes saab oma elutegevuseks vajaliku energia toidus sisalduva org. aine oksüdatsioonil miksotroof- organismid, kelle toitumine oleneb keskkonna tingimustest makroenergiline ühend- madalmolekulaarne org. ühend, mis osaleb keemilise energia salvestaja ja ülekandjana biokeemilistes reaktsioonides fotosüntees- klorofülli sisaldavates taimerakkudes toimuv assimilatsiooniprotsess, mille käigus salvestatakse valgusenergia org. ühendite keemiliste sidemete energiaks. Lähteaineks CO2 ja H2O ning lõpp-produktiks glükoos, eraldub O2 anaeroobne hingamine- protsess, mis toimub hapnikuta org. aineid lõhustatakse organismis hapnikuta metabolism- organismi kõik biokeemilised protsessid, mis tagavad aine- ja energiavahetuse ümbritsev keskkonnaga ass...
Inimese füsioloogia 1. Miks me vananeme? Nimetage vananemise tunnuseid (4) Vananeme sest kromosoomide jagunemine lõpeb, DNA kahjustub keskkonnatingimuste mõjul, vabade radikaalida ühinemine hapnikuga. Tunnused: luustiku kulumine, kuulmise nõrgenemine, nägemise halvenemine, seedehäired, lihasjõu vähenemine 2. Selgitage 3-km jooksja energeetilisi kulutusi. Millised on vajalikud ATP allikad, ja nende kasutamise järjekord ja kestvus ning selle alusel selgitage, mis on energeetiline pidevus. Organismi esimese energiavaru moodustavad ATP ja kreatiinfosfaadi varud, millel on väga kõrge energiatootmise võimsus, kuid need varud on organismis väga väikesed. Teisena aeroobne treening, ehk hapniku juuresolul, lihastöö sooritamiseks vajalik energia saadud rasvade ja süsivesikute oksüdatsiooniprotsessidest, mille käigus vabaneb energia. Jooksutempo kiirendamine nõuab energiatootmist, mida aeroobsed protsessid...
ORGANISMI AINE- JA ENERGIAVAHETUS 1.MÕISTED 1)Aeroobne glükolüüs-Hapniku piisaval juuresolekul toimub aeroobne glükolüüs, kui hapniku ei ole piisavalt, siis toimub anaeroobne glükolüüs. 2)Ainevahetus- organismis aset leidvaid sünteesi- ja lagundamisprotsessid 3)Energiavahetus- protsess, mille kaigus organismid hangivad valiskeskkonnast energiat 4)Anaeroobne glükolüüs- biokeemiliste reaktsioonide ahel, mille tulemusena tekib glükoosist laktaat(käärimine) 5)assimilatsioon-- organismis toimuvate sünteesiprotsesside kogum 6)autotroofid- organism, kes toodab endale toidu ise 7) Calvini tsükkel- protsesside kogum, kus süsinikdioksiidist tehakse glükoosi 8)ATP- universaalne energia talletaja ja ülekandja, mis osaleb kõigi rakkude metabolismis. 9)dissimilatsioon- organismis toimuvate lagundamisprotsesside kogum 10)etanoolkäärimine- pärmseentes ja mõnedes bakterites O2 puudumisel toimuv glükoosi lagundamine, mille üheks lõ...
Inimene kui tervik. 1. Termoretseptorid registreerivad kehatemperatuuri languse 2. Peaajus on närvikeskus, mis kontrollib kehatemperatuuri ja reguleerib kehas sooja tootmist. Keskus hävitab protsessid, mille tulemusena vabaneb soojusenergia 3. Organid saavad käsu närvikeskuselt, mis paneb need talitlema nii, et normaalne sisekeskkond taastuks: karvapüstitajalihased tõmbuvad kokku algab energiarikaste toitainete lagundamine Lihased vaheldumisi tõmbuvad kokku ja lõtvuvad. Ahenevad naha veresooned. 4. Organismi temperatuur saavutab normaalse taseme. 5. Tagasiside normaalolukorra taastumise kohta jõuab (termoretseptorite vahendusel) peaaju närvikeskusse ja see pidurdab organismis sooja tootvaid protsesse Väliskeskkond: Tuul, lumi, madal õhutemperatuur Sisekeskkonna püsivus- Organismi sisekeskkonna muutumatus vaatamata väliskeskkonna mõjudele. Negatiivne tagasisid...
Kehaline kasvatus Küsimused/vastused Ethel Võikar Kalamaja Põhikool 9.klass Tallinn 2013 1. Loetle vastupidavustreeningu soodsaid mõjusid organismile (vähemalt 5). Vastupidavustreeningu soodsad mõjud organismile on: · tugevdab südant · tugevdab vereringesüsteemi · parandab lihastoonust · treenib kerelihaseid · arendab koordinatsiooni ja tasakaalu 2. Loetle spordialasid, mis vastavad vastupidavustreeningu mõistele (vähemalt 4). Vastupidavustreeningu mõistele vastavad spordialad on: · jalgrattasõit · aeroobika · ujumine · jooksmine 3. Kaks põhilist tunnust, mille järgi saab kontrollida treeningu intensiivsust: · südame löögisageduse ehk pulsi mää...
Jakob Westholmi Gümnaasium Vastupidavus Katriin Saar Juhendaja: Elen Viikmann 2015 Vastupidavus spordis Vastupidavus on võime säilitada vajalikku töö intensiivsuse taset pika aja vältel, olles tähtis nendel spordialadel, kus töö kestus on üle ühe minuti, näiteks kiirkõnd, pikamaa jooks, rattasõit, aeroobika, sõudmine, suusatamine, ujumine, korvpall, jalgpall, triatlon. Hea vastupidavuse tase on organismile hea tervise ja töövõime üks tähtsamaid eeldusi, samuti aitab pikendada meie eluiga. Vastupidavustreening arendab ka tahtejõudu ja tugevdab psüühikat. Vastupidavust jaotatakse, kas tavaliseks (üldiseks) ning ka spetsiaalseks ehk erialaseks. Üldine vastupidavus on keha poolt võime teha möödukat tööd lihastega. Spetsiifiline aga seevastu on võistlemisel ja tugeval treen...
TALLINNA ÜHISGÜMNAASIUM KESKKONNATEGURITE MÕJUST PÄRMISEENTE KASVULE Eksperimentaalne uurimus bioloogias Koostajad: Alex Sillaste 11a klass Raul Volmar 11a klass Juhendaja: Leili Järv Tallinn 2018 SISUKORD SISSEJUHATUS Õpetaja Leili Järv andis meile huvitava ülesande uurida pärmiseente kasvamist. Töö käigus uurisime, kuidas keskkonnategurid mõjutavad pärmiseente kasvu. Keskkondi on kaks, kus ühes on tingimuseks temperatuur ja teises hapnik. Tööhüpoteesideks on järgmised väited: Soojem keskkond soodustab pärmiseene kasvu. Hapniku olemasolu keskkonnas soodustab päemiseene kasvu...
Anaeroobne glükolüüs- ehk käärimine, hapniku puudusel rakkude tsütoplasmas toimuv glükoosi lagunemine, üheks lõpp-produktiks on kas piimhape või etanool. Aine- ja energivahetus- sünteesi- ja lagunemisprotsessid, mille kaudu on organism seotud ümbritseva keskkonnaga. Aeroobne glükolüüs- kõigi rakkude tsütoplasmas toimuv glükoosi esmane lagunemine hapnikurikkas keskkonnas. Assimilatsioon- organismis toimuvate sünteesiprotsesside kogum. ATP- kõigis rakkudes esinev makroergiline ühend, mis osaleb raku aine- ja energiavahetuses energia universaalse talletaja ja ülekandjana. Autotroof- organism, kes sünteesib elutegevuseks vajalikku orgaanilisi ühendeid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest. Calvini tsükkel- fotosünteesi pimedusstaadiumi tsükliline reaktsioonide jada, mille käigus seotakse CO2 ning kasutatakse valgustaadiumi reaktsioonides moodustunud NADPH2 ja ATP molekule. Dissimilatsioon- organismis toimuvate lagune...
PIRITA MAJANDUSGÜMNAASIUM Stefani Kask XII A KEHALISE VÕIMETE ARENDAMINE: AEROOBNE JA ANAEROOBNE TÖÖ Referaat Juhendaja: Õpetaja Katre Tekkel Tallinn 2013 Sissejuhatus Kirjutatav teema on aktuaalne ning tähtis, kuna sellega puutuvad kõik inimesed maailmas iga päev kokku. Kui mitte otsese eesmärgiga, siis kaudselt igapäevaste tegevustega tegeledes. Sportlastel on selle teema valdamine oluline, et treenida saaks ohutult ja tulemusrikkalt. Sellises valdkonnas on pidevalt uuendusi tänu teaduse ja tehnoloogia arengule, kuid ilma baasteadmisteta pol...
1. Mis on…..? (ühe lausega) 1. Abiootilised faktorid -Abiootilised tegurid on eluta keskkonna füüsikalis- keemilised ja mehaanilised mõjud organismile. 2. Adaptatsioon - ehk kohastumine, teatud keskkonda sobivate iseärasuste kujunemine fülogeneesi käigus 3. Aeroobne hingamine – ehk hapnikuhingamine. 4. Akuutne toksilisus - Akuutne toksilisus hõlmab kahjulikke mõjusid, mis võivad tuleneda ühe- või mitmekordsest kokkupuutest ainega 24 tunni jooksul. 5. Autotroofne organism -autotroofne (isetoituv), mis valgusenergia abil toodab anorgaanilistest ühenditest (süsihappegaasist, veest ja mineraalsooladest) endale orgaanilisi toitaineid, eeskätt süsivesikuid (suhkrut ja tärklist), valke, vitamiine (rohelised klorofülli sisaldavad taimed, purpurbakterid ning sinirohevetikad) 6. Biogeotsönoos – teadusharu, mis käsitleb elukoosluste (biotsönooside) ja elupaiga (biotoobi) komponentide (mulla, kliima, kivimite) vastastikuseid suhteid ja olenev...
TALLINNA ÜLIKOOL Eesti keele ja kultuuri instituut Eesti filoloogia eriala Getter Must AEROOBNE JA ANAEROOBNE LIHASTÖÖ Referaat Tallinn 2014 Sisukord Sisukord.................................................................................................................. 2 Sissejuhatus........................................................................................................... 3 1Treeningu põhialused............................................................................................ 4 1.1Energia tootmine ja vastupidavus..................................................................5 2Aeroobne lihastöö................................................................................................. 6 2.1Aeroobne treening.......................................................................................... 6 2.2Aeroobne...
Spordifüsioloogia Arnold Sanglepp Sport Sport on mänguline, kehaline või vaimne võistluslik tegevus ja meelelahutus. Sport jaguneb amatöör ehk harrastusspordiks ja elukutseliseks (professionaalseks) ehk profisspordiks. Eesmärgi järgi eristatakse tervisesporti (kehakultuuri), kus võistluslik aspekt ei ole oluline, ja võistlussporti. Viimase kõrgeim aste on tippsport.. Sport Tippsport sport, milles osalejal on eesmärk jõuda rahvusvahelisele tiitlivõistlusele eesmärgiga võita seal medal. Tervisesport liikumisharrastuse alaliik, mida tehakse eesmärgiga parandada tervist Laktaat Laktaat on piimhappe sool ja anaeroobse ainevahetuse lõppproduktina treeningu juhtimises suure tähtsusega. Laktaat tekib intensiivsel lihastööl lihasglükogeeni lõhustumisel või verega lisandunud glükoosist. Organismis...
1. Seleta lahti järgmised metabolismitüübid: a) Autotroof- organism, kes sünteesib elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest. Selleks kasutatakse kas valgusenergiat või redoksreaktsioonidel vabanevat keemilist energiat b) Organotroof- Organism, kes elektroni doonorina kasutab orgaanilisi aineid (loomad ja seened) c) Litotroof- saab energiat anorgaanilistest ainetest. (litotroofsete protsesside käigus anorg ühendid oksüdeeritakse, vabanev energia kasutatakse ära hingamisprotsessides ja CO2 redutseerimisel). Bakterid, taimed või fotosünteesivad protistid. d) Heteretroof- organism, kes saab oma elutegevuseks vajaliku energia toidus sisalduva orgaanilise aine oksüdatsioonil. e) Fototroof- on organism, kes saab energiat valgusenergiast (bakterid, protistid ja taimed ehk fotosünteesivad organismid). f) Kemilitotroof- bakterid, kes saavad energiat keemiliste sidemete energiast (erineval...
Aine- ja energiavahetus Aine- ja energiavahetuse põhijooni: Aine- ja energiavahetus toimub rakumembraani kaudu organismi ja väliskeskkonna vahel. Organismide varustamine ainetega toimub toitumise kaudu. Toiduga peab organism saama orgaanilisi aineid: sahhariide, lipiide, valke, nukleiinhappeid, vitamiine, anorgaanilisi aineid ja vett. Orgaanilise aine saamise seisukohalt jagunevad elusorganismid järgnevalt: 1. Autotroofid ise sünteesivad orgaanilisi aineid raku siseselt anorgaanilistest komponentidest. 1. Fotosünteesijad kasutavad selleks päikeseenergiat 2. Gemosünteesijad kasutavad selleks anorgaaniliste ainete lagunemisel vabanevat keemilise sideme energiat. 2. Heterotroofid saavad toiduga valmis orgaanilise aine molekule. Toituvad teistest organismidest. Aine ja energiavahetus ehk (metabolism) - sünteesi ja lagundamisprotsessid, mille kaudu org...
4.2 Organismi varustamine energiaga / 4.3. Glükoosi lagundamine Bioloogia test 10. klassile A. Otsusta kas antud väide on tõene või väär. Väära väite puhul kirjuta tõene. · Tsitraaditsükli reaktsioonid toimuvad mitokondrites. · Aeroobne glükolüüs toimub hapniku puudumisel. · Organism kasutab esmalt lipiidide varusid. · Glükoosi oksüdatsioon kulgeb ühtemoodi nii looma- kui ka taimerakkudes. · Anaeroobse glükolüüsi tulemusena moodustub etanool või piimhape. B. Vasta küsimustele. · Mis on ATP? · Nimeta glükoosi lagundamise etapid. · Mis vahe on aeroobsel ja anaeroobsel glükolüüsil? · Mis tekib tsitraaditsükli reaktsiooni tulemusena? C. Kirjuta glükoosi lagunemise summaarne võrrand.
Anaeroobne (hapniku vaba) 1) Glükolüüs 1 glükoos 2 püroviinamarihapet etanool ja piimhape Energia 2 ATP H+ (siit jätkub edasi aeroobne) 2) tsitraaltsükkel (mitokondrites) ül: saada vesinikioone H+ lagunemise käigus CO2 vabaneb õhku 3) hingamisahel mitokondri sisememb pinnal õhust O2 + H+ = H2O moodustub ka 36ATP (eristab an ja aer-set) Energia kasutamine lihaste tööks äkki??? 1) ATP varu lihaste tööks 2) kreatiinfosfaat sünteesitakse ATPks (10ks sekundiks), sprint, tõstmine 3) anaeroobne glükolüüs (sõltub glükoosi olemasolust) 4) aeroobne glükolüüs minutist pikema aktiivsuse korral, suusatamine, maraton, rattasõit. Püsiv pingutamine, kuid arendatav võimsus on puudulikum KOKKU on energeetiline pidevus organismi pidev energiaga varustamine. Poole tunni trenni jooksul kasut glükoosi varu, järgmine pool h toimub rasvapõletus. Glükolüüsil on oma hind (ei vaja hapnikku, kiire käivitus) piimhappe kogunemine. Füüsilisel...
Reaktsioonivõrrandid Fotosüntees 6CO2 + 12H2O = C6H12O6 + 6O2 + 6H2O Glükoosi lagundamine - C6H12O6 + 6O2 = 6CO2+ 6H2O 38ATP Mõisted Autotroof organism, kes sünteesib ise anorgaanilistest ainetes orgaanilisi aineid(fotosünteesijad) Heterotroof - organism, kes saab vajaliku energia toidus sisalduva orgaanilise aine oksüdatsioonil Assimilatsioon organismi kõik sünteesimisprotsessid Dissimilatsioon - organismi kõik lagundamisprotsessid Orgaaniliste ainete kasutamine Energia järjekorras 1. Sahhariidid 4kcl 2. Lipiidid 9kcl 3. Valgud(varuained) 4kcl Aeroobne glükolüüs - glükoosi esmane lagundamine hapniku juuresolekul (toimub rakkude tsütoplasmas) Tekib püroviinamarihape Pikemalt: glükoosi täielik lõhustumine hapniku olemasolul, mis koosneb kõigist glükolüüsi reaktsioonidest, tsitraaditsüklist (TCA) ja hingamisahela reaktsioonidest. Anaeroobse glükolüüsi reaktsioonid toimuvad raku tsütoplasmas, tsitraaditsükkel ja hingamisahe...
Bakteri mõisted 1. Bakterid Kõige väiksemad üherakulised organismid, mis suudavad iseseisvalt kasvada ja paljuneda. Bakteritel puudub tuum. 2. Arhed Ürgbakterid, mis elavad äärmuslikes keskkonnatingimustes ja erinevad kõigist teistes bakteritest. 3. Prokarüoot Organism (ka organismitüüp), mida iseloomustab rakutuuma ja membraansete organellide puudumine. Prokarüootide rühma moodustavad bakterid. 4. Nukleoid piirkond bakterirakus, kus paikneb DNA. 5. Plasmiid Bakterirakus esinev väike DNA rõngasmolekul, milles sisalduvad geenid vajalikud kasvukeskkonna eripäraga seotud ensüümide sünteesiks. 6. Endospoor luuakse osade bakterite poolt ebasoodsate keskkonnatingimuste üleelamiseks. 7. Koloonia moodustub ühe raku paljunedes miljonitest rakkudest. 8. Generatsiooniaeg rakkude arvu kahekordistumiseks bakteripopulatsioonis./ aeg,...
Kuidas saadakse energiat elutegevuseks? Kus toimub tegelikult hingamine. Kehaline aktiivsus eluviisi osana. Inimese elutegevuseks on pidvalt vaja energiat. Seda saadakse energiarikastest fosforiühenditest (ATP-st). Energiarikaste ühendite taastootmiseks on kaks võimalust: a) aeroobne tee, see lülitub sisse aeglaselt, kuid toodab energiat palju ja organismile ohtult; b) anaeroobne tee, mis on võimalik ilma hapnikuta, lülitub sisse kiiresti, annab vähem energiat ja toodab organismile ebameeldivaid lõppaineid (nt. piimhape). Kehalise tegevuse alustamisel saadakse energiat kõigepealt anaeroobsel teel. See toimub nii kaua, kuni hakkab tööle aeroobne ATP tootmine. Kui kehalise töö intensiivsus kasvab, ei suuda organism tagada ainevahetuseks piisavalt hapnikku, siis algab ka ATP anaeroobne tootmine. Sel juhul toodetakse hapnikku kahel viisil. Mida rohkem kasvab pingutus, seda olulisemaks muutub anaeroobse ainevahetuse osa ja seda rohke...
ÖKOLOOGIA KT KÜSIMUSED 1. Mis on…..? (ühe lausega) 1. Abiootilised faktorid - eluta keskkonna füüsikalis-keemilised ja mehaanilised mõjud organismile. 2. Adaptatsioon - kohandamine, kohandumine, kohastumine või kohanemine või nende tulemus. 3. Aeroobne hingamine - hapnikuhingamine 4. Akuutne toksilisus - tavaliselt tegu ainete suurte doosidega, põhjustavad lühikese aja jooksul organimis muutusi. 5. Autotroofne organism – isetoituv organism 6. Biogeotsönoos - elukooslus ning selle ümbritsev eluta väliskeskkond 7. Biootiline kooslus - organismidest ja nende suhteist olenev kooslus. 8. Bioloogiline liik – Kindlal viisil omavahel sarnanevate organismide populatsioon. 9. Biosfäär - Suurim bioloogiline süsteem, sisaldab kõiki Maa elusorganisme. 10. Bioota - elustik 11. Biotroof - seened, kes on võimelised hankima orgaanilisi ühendeid teiste organismide elusatest rakkudest. 12. Detriitahel - laguahel 1...
Aine- ja energiavahetus 1. Autotroof - organism, kes valmistab ise orgaanilist ainet anorgaanilisest, kasutades välist energiat. Autotroofid sünteesivad ise elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest. valgusenergia - fotosünteesijad (rohelised taimed, tsüanobakterid) keemiline energia kemosünteesijad ( mõned bakterid näiteks väävlibakterid, rauabakterid) Heterotroof - organism, kes ei suuda ise anorgaanilisest ainest orgaanilist valimistada, vajab valmis orgaanilist ainetHeterotroofid saavad oma elutegevuseks vajaliku energia toidus sisalduva orgaanilise aine oksüdatsioonil. Heterotroofid on loomad, seened, bakterid Metabolism - kõik organismis (rakus) toimuvad sünteesi- ja lagunemisreaktsioonid kokku. Organismides toimuvad sünteesi ja lagundamisprotsessid, mis tagavad aine- ja energiavahetuse ümbritseva keskkonnaga. Kõik organismid vajavad elutegevuseks energiat, mida saada...
Bioloogia mõisted Glükolüüs kõigis rakkudes toimuv glükoosi esmane lagundamine Aeroobne glükolüüs kõigi rakkude tsütoplasmas toimuv glükoosi esmane lagundamine hapnikurikkas keskkonnas. Protsessi tulemusena saadakse ühest glükoosimolekulist kaks püroviinamarihappe molekuli Anaeroobne glükolüüs (käärimine) hapniku puudusel rakkude tsütoplasmas toimuv glükoosi lagundamine, mille üheks lõppproduktiks on kas piimhape või etanool Aine ja energiavahetus (metabolism) sünteesi ja lagunemisprotsessid, mille kaudu organism on seotud ümbritseva keskkonnaga. Hõlmab ainete omastamist väliskeskkonnast ja sinna jääkproduktide väljutamist, aga ka otsest energia(soojus ja valgusenergia) ülekannet. Eristatakse assi ja dissimilatsiooni Assimilatsioon organismis toimuvate sünteesiprotsesside kogum Dissimilatsioon organismis toimuvate lagundamisprotsesside kogum ATP (adenosiintrifosfaat) kõigis rakkude...
TREENINGÕPETUSE ALUSED Treening- enda paremaks muutmine. Kehaline treening- sportliku saavutusvõime treening. Peale pikkade distantside läbimist, tuleb alati liikuda, mitte pikutada, kuna lihased muutuvad kangeks ning ainevahetus ja veri ei käi nii hästi ringi. Kehalised võimed: lihasjõud lihasvastupidavus kiirus painduvus tasakaal koordinatsioon üldine vastupidavus (kardio-respiratoorne vastupidavus) Sport: põhiolemuseks võistlus. suur peamine osa on liikumine, laiemalt kehaline aktiivsus. spordi edu aluseks on hea füüsiline seisund, mille tagab regulaarne kehaline treening. esteetilised spordialad- iluvõimlemine, iluuisutamine, tantsimine. Liikumine närvisüsteemi poolt juhitud tahtele alluv lihastöö. sellega kaasneb energiatarbimise suurenemine, eesmärgistatud ja koordineeritud liigutused, kogu tegevusega seotud elamused. Spo...
Mille alusel jaotatakse organismid autotroofideks ja heterotroofideks?Vastavalt süsinikallikale. Heterotroofide süsiniku allikaks on orgaanilised ühendid. Autotroofide süsiniku allikas on süsihappegaas. Kust saavad autotroofid energiat?Põhiosa moodustavad rohelised taimed. Nad sünteesivad elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest. Kust saavad autotroofid orgaanilisi aineid?Nad saavad esmase orgaanilise aine fotosünteesiprotsessis. Glükoos on paljude teiste orgaaniliste ühendite sünteesi lähteaine. Nimeta autotroofe Taimed, kemosünteesijad, vetikad Kust saavad heterotroofid energiat?Toidus sisalduva orgaanilise aine oksüdatsioonil. Kust saavad heterotroofid orgaanilisi aineid?Väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest süsinikuühenditest (tavaliselt on selleks süsihappegaas). Nimeta heterotroofe Inimene, loomad, seened, enamus bakterid Milliseid organisme nim miksotroofideks?Seg...
Metabolism ehk ainevahetus tähendab organismis asetleidvaid sünteesi- ja lagundamisprotsesse. Ainevahetuse moodustavad kaks vastandprotsessi katabolism ja anabolism. Katabolism ehk dissimilatsioon ehk lagundav ainevahetus (ladina katabol 'allaviskamine') on organismis toimuv keemiline protsess, ainevahetuse osa, milles keerulisematest ainetest tekivad lihtsamad ja milles vabaneb energiat.Katabolism on polümeeride biolagundamine ensüümide toimel monomeerideni (näiteks tselluloos glükoosini) või lihtsate orgaaniliste aineteni (glükoosi lagundamine CO2 ja H2O-ni). Organismis toimuvad lagundamisprotsessid. Toiduga saadavad või organismis sünteesitud orgaanilised ühendid lõhustatakse ensüümide abil lihtsama ehitusega molekulideks. Tavaliselt vabaneb energia, mis talletatakse makroergilistesse ühenditesse nt. ATP (40%) ning eraldub soojusena (60%). Anabolism ehk assimilatsioon on organismis asetleidvate ainevahetuslike protsesside kogum, ku...
Vananemise protsessid. Inimese võimekus saavutab maksimumi 25ndaks eluaastaks. Kehalised võimed ja nende langus algab pärast 30ndat eluaastat. Vastupidavuserialadel algab langus 40aastaselt. Lapsepõlv jaotatakse 1-16 eluaastat, olulisim puberteediperiood. Enne esimest eluaastat imikuiga oluline, sest toimuvad suurimad muutused organismis. Misiganes muutus lapsel elus on, seda suuremat mõju ta avaldab. Kui inimene on ülekaaluline sel perioodil, on ta ülekaaluline kogu oma elu. Kõik sõltub rasvarakkudest. Rasvarakke elu jooksul juurde ei teki. Teine puberteediperiood, kus toimuvad kehalised iseärasused, muutused, mis sel perioodil on, mõjutavad kogu elu. Täiskasvanueas on võimekus konstantsed, vanuriigas organismi võimed alanevad. Südame löögimaht, süstoolne maht vähenevad vananedes. Hapnik jõuab lihastesse vähem. Pulsisagedus vanusega alaneb aastaga 1 löök. Lihasjõud, vastupidavus. Maksimaalsed 25-35. Märgatav alanemine 50-eluaas...
Tallinna Reaalkool Murdmaasuusataja treeningprotsess ja sauna kasutamine taastumisvahendina Uurimistöö Karl Erik Rabakukk 11. B Juhendaja: õp Rain Vellerind Tallinn 2015 Sisukord Sissejuhatus.....................................................................................................................................3 1. Murdmaasuusataja treeningprotsess...........................................................................................4 1.1. Treeningu monitooring........................................................................................................4 1.1.1. Treeningu periodiseerimine.........................................................................................6 1.2. Energia............................
Metapolism on biokeelmiliste protsesside kompleks, mille kaudu on organism seoses ümbritseva keskkonnaga ning mis võimaldab tema kasvamist, säilimist, uuenemist, paljunemist. (assimilatsioon+dissimilatsioon) Assimilatsioon anapolism moodustuvad kõik organismis toimuvad biosünteesid. Autotroofid -organismid, kes kasutavad valgusenergiat, või redoksreakstoonidel vabanevat keemilist energiat (kemos.) Heterotroofid- organismid, kes saavad elutegevuseks vajaliku energia toidus sisaldava orgaanilise aine oksüldatsioonil. Ja kehale omased ained sünteesitakse toiduga saadud orgaaniliste ainete lõhustumissaadustest. Miksotroofid- (siomviburlane) suudab mõlemat käitub nii auto kui heterotroofina (huulheain) Makroenergilised ühendid ehk energiarikkad ühendid, ühe keemilise sideme lõhkumisel vabaneb vähemalt 30kJ energiat. ATP- universiaalne energia ülekandja (edeniintrifosfaat) ATP on nukleotiid, mis koosneb lämmastikalusest (adeiin), süsivesiku...
Aeroobne glükolüüs-kõigi rakkude tsütoplasmas toimuv glükoosi esmane lagundamine hapniku rikkas KK-s. Protsessi tulemusena saadakse glükoosi molekulist kaks püroviinamarjahappe molekuli. Aine- ja energiavahetus- sünteesi- ja lagunemiseprotsessid, mille kaudu on organism seaotud ümbritseva KK-ga. Hõlmab ainete omastamist välisKK-st ja sinna jääkproduktide väljutamisest, aga ka otsest energia ülekannet. Eristatakse assimilatsiooni ja dissimilatsiooni. Anaeroobne glükolüüs- hapniku puudumisel rakkude tsütoplasmas toimuv glükoosi lagundamine, mille üheks lõpp-produktiks on kas piimhape või etanool. Assimilatsioon- organismis toimuvate sünteesiprotsesside kogum. ATP-kõigis rakkudes esinev makroenergiline ühend, mis osaleb raku aine- ja energiavahetuses energia universiaalse talletaja ja ülekandjana. Autotroof- organism, kes sünteesib elutegevuseks vajalikud org. ühendid välisKK-st saadavatest anorg. ainetest. Kasutades valgusenergiat või red...
*Mille alusel jaotatakse organismid autotroofideks ja heterotroofideks? - Vastavalt toitumistüübile ja energiasaamis viisile *Kust saavad autotroofid energiat? - Põhiosa moodustavad rohelised taimed. Nad sünteesivad elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest. *Kust saavad autotroofid orgaanilisi aineid? - Nad saavad esmase orgaanilise aine fotosünteesiprotsessis. Glükoos on paljude teiste orgaaniliste ühendite sünteesi lähteaine. *Nimeta autotroofe - Taimed, kemosünteesijad, vetikad *Kust saavad heterotroofid energiat? - Toidus sisalduva orgaanilise aine oksüdatsioonil *Kust saavad heterotroofid orgaanilisi aineid? - Väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest süsinikuühenditest *Nimeta heterotroofe - Inimene, loomad, seened, enamus bakterid *Kuidas on omavahel seotud autotroofsete ja heterotroofsete organismide elutegevus? - Heterotroofid toituvad autotroofidest *Milli...
MÕISTED Assimilatsioon - organismis toimuvate sünteesiprotsesside kogum, kulub energiat. ATP (adenosiintrifosfaat) - kõigis rakkudes esinev makroergiline ühend, mis osaleb raku aine ja energiavahetuses energia universaalse talletaja ja ülekandjana. Moodustub põhiliselt glükolüüsi, käärimise, hingamise ja fotosünteesi käigus. Autotroof - organism, kes sünteesib elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest. Selleks kasutatakse kas valgusenergiat või süsihappegaasi. Biosüntees - org. ainete süntees organismis. Calvini tsükkel fotosünteesi pimedusstaadiumi reaktsioonid. Dissimilatsioon - organismis toimuvate lagundamisprotsesside kogum, tekib H2O ja CO2. Fotosüntees - klorofülli sisaldavates taimerakkudes toimuv assimilatsiooniprotsess, mille käigus salvestatakse valgusenergia orgaaniliste ühendite keemiliste sidemete energiaks. Protsessi peamisteks lähteaineteks on süsihappegaas, ve...
Bioloogia kodutöö 9) Mida nimetatakse rakuhingamiseks? Rakuhingamine on rakkudes toimuvad biokeemilised reaktsioonid, kus toitainete reageerimisel õhuhapnikuga vabaneb organismile vajalik energia ja vabanevad nagu tavalistes redoksreaktsioonides vesi ja süsihappegaas. 10) Kus saadakse meie organismis kasutada hingamisprotsessis vabanenud energiat, nimeta mõned. Kuidas saab see energia edasi kanduda? Hingamisprotsessi käigus vabanenud energiat saab organism kasutada sellistes eluks vajalikes reaktsioonides, mis vajavad lisaenergiat , näiteks igasugused sünteesiprotsessid .Raku sees peab energiat edasi andma vahendaja. Peamiseks universaalseks energiavahendajaks on aine nimega adenosiintrifosfaat ehk ATP 11) ATP- kuidas seda nimetatakse ja otsi üles DNA nukleotiidide juures olevast tekstist ( või peast ), mille poolest ta sarnaneb ja erineb nukleotiidist, mida tähistasime A-ga? ATP- adenosiintrifosfaat ......( poolik ) 12)Uuri joonisel ...
Inimene II 1. Homöostaas organismi omadus hoida stabiilset sisekeskkonda Näitajad: pH, glükoosi kontsentratsioon, CO2 sisaldus veres, vee hulk, erinevate ioonide hulk, temperatuur. Homöostaasi tagavad: * neerud (happelisus, kusiaine, soolad, vesi) * kopsud (hapniku ja co2 sisaldus) *Maks ja pankreas (glükoosi tase) * Nahk (temperatuur) * Sisenõrenäärmed ja närvisüsteem (reguleerivad organite tööd) * veresooned (temperatuur ahenevad ja laienevad) 2. Negatiivne tagasiside Kui organismi töös tekib normist kõrvalekaldeid, siis organism vallandab kõik mehhanismid, et olukorda normaliseerida. Näide: 1)veresuhkru tase langeb ---> glükagoon ----> veresuhkru tase tõuseb ; veresuhkru tase t...
KEHALISE TÖÖVÕIME TESTID DÜNAAMILINE TÖÖ · Töö kestvus < 3 min - skeletilihaste omadused · Töö kestvus 3-10 min - südame-veresoonkonna süsteem - hingamissüsteem - O2 kandjad · Töö kestvus 11-30 min - skeletilihaste omadused - piimhappe ainevahetuse omadused · Töö kestvus üle 30min - lihasesisene glükogeenidepoo (saame infot, kui hästi on arenenud meie lihastesisene glükoosivaru aeroobne ainuvahetus) KEHALINE TÖÖVÕIME · Aeroobne töövõime - piiriks on max O tarbimine - töö toimub oksüdatiivse formuleerimise teel - mõõdetakse mitu l/min suudab organism max hapnikku tarbida NB! Peab välja arvutama ka suhtnäitaja (hõlmab sportlase kehakaalu), et kg'i peale võrdlusmoment tekitada l/min/kg > hea: ~50ml/min/kg (tav sportmängurlased) tav inimene: 25-30 ml/min/kg ülihea: 80-90ml/min/kg (suusatajad, jalgrat...
1. Mis on.....? (ühe lausega) · Abiootilised faktorid on on eluta keskkonna füüsikalis-keemilised ja mehaanilised mõjud organismile. (Nt: temperatuur sademed) · Adaptatsioon on organismised kohanemie keskkonnaga · Aeroobne hingamine on hingamise ehk "biooksüdatiooni käigus energia vabanemise" erivorm. · Akuutne toksilisus on äge mürgilisus · Autotroofne organism on organism, mis valgusenergia abil valmistab anorgaanilistest ühenditest (süsihappegaasist, veest ja mineraalsooladest) endale orgaanilisi toitaineid, eeskätt süsivesikuid (suhkrut ja tärklist), valke, vitamiine (rohelised klorofülli sisaldavad taimed, purpurbakterid ning sinirohevetikad) · Biogeotsönoos on looduslik kompleks, millesse kuuluvad elukooslus ja selle elupaiga eluta keskkond. · Biootiline - Suurim bioloogiline süsteem, mis sisaldab kõiki Maa elusorganisme mis on vastastikus seoses...
1Organismi energiavajadus?- soltub vanusest, aktiivsusest, kehamassist, pärilikkusest. 2Enegia kulu puhkaval inimesel?- suda pumpab verd, hingamisele, toidu liigitamisele loolestikus, toiduained imetakse verr, nerudest tekib uriin, motlemisele. aju toitub meeleelunditest saabuvast infost 3Energiabilansi koostisosad?-sisaldab koiki energia liike mida organism saab. 4Mis toimub kui energiabilanss on neg.?- energiat saadakse organismi varuainetest. 5Kuidas inim. organ. Kohaneb elamiseks korgmägedes?- voib tekkida "O" puudus, CO2 sisaldus touseb, CO2 väljub kehast vabalt. 6Hingamise regulatsioon/Millele reag. hingamiskeskuse kemoretseptorid?- toimub soltumatult, ei pea motlema, hingamis sagedus muutub automaatselt vastavalt vajadusele. 7Nikotiini ohtlikkus?- nikotiin stimuleerib närviulekannet vähendades stressiseisundit.tekitab soltuvust. Voib tekitada ka sudamerabandust. 9COkahjulikkus?- co takistab hemoglobiinimolek. hapniku edasi kanda....
Pärnu Täiskasvanute Gümnaasium Kristel Bauman KASVUHORMOON REFERAAT Klass: 11HC Juhendaja: Urmas Lekk Pärnu 2011 SISSEJUHATUS.......................................................................................................... 3 1. Kasvuhormooni määratlus.........................................................................................4 Definitsioon ............................................................................................................... 4 1.2Lühidalt põhiülesannetest.....................................................................................4 2. Kasvuhormooni tootmine...........................................................................................5 1.1Vallandajad...................................................................
Bioloogia ainevahetus Autotroofid: Enamasti rohelised taimed; bakterid ja protistid Väliskeskkonnast valgusenergia ja anorgaanilisi ühendeid. Glükoosist tärklis v tselluloos Glükoos aluskes paljudele biokeemilistele protsessidele Sünteesivad elutegevuseks vajalikud org. ühendid väliskeskkonnast saadavad anorgaanilistest ainetest Heterotroofid Ülejäänud organismid Orgaanilised ained toidust Lagundavad elutegevuseks ja sünteesimiseks Energiaallikana kasutavad org. ühendeid Enamikus organismides tallet glükolüüsid polüsahhariididena- tärklis, glükogeen Metabolism-organismis asetleidvad sünteesi ja lagundamisprots. Mis tagavad aine ja energiavahetuse ümbritseva keskonnaga Dissimilatsioon -Organismide lagundamisprotsessid Vabanend energia(40%) talletatakse energiarikastesse e. Makroergilistesse ühenditesse .energia vabaneb org.ühendite oksüdatsioonil Sahhariidid on esmane ja kõige kiiremin kasutatav energiaallikas. Vban...
Spordifüsioloogia -Füsioloogia eriharu -Uurib elutalitluslikke protsesse ja nende teostumise mehhanisme kehalise treeningu käigus -Uurib organismis toimuvaid muutusi, mis on tekkinud erinevate spordialadega tegelemise tagajärjel ( muutub organismi morfoloogiline struktuur ja paljude organite ning organsüsteemide funktsioon) -Tekkis eraldi teadusharuna 1930-ndate aastate keskel 1 Kehaliste harjutuste klassifikatsioon. Kehaliste harjutuste klassifitseerimine toimub kindlate põhimõtete alusel, mille tulemusena saadakse järgmised harjutuste grupid: Tööreziimi alusel: dünaamilised;staatilised. Liigutuste struktuuri alusel: tsüklilised; atsüklilised; segatüüpi. Sooritatava töö võimsuse alusel: maksimaalse; submaksimaalse; suure; mõõduka; vahelduva võimsusega. Jaotus töörežiimi alusel: 1. Dünaamilised harjutused Dünaamiline töö põhineb auksotoonilisel lihaskontraktsioonil (muutub nii lihase pinge kui pikkus). Lihase kokkutõmbe tulemusel: pa...
Aine- ja energiavahetus 1) Mille alusel jaotatakse organismid autotroofideks ja heterotroofideks? Vastavalt toitumistüübile ja energiasaamis viisile. · Autotroofid - Sünteesivad ise elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest. · Heterotroof - Heterotroofid saavad oma elutegevuseks vajaliku energia toidus sisalduva orgaanilise aine oksüdatsioonil. Enamus loomi on heterotroofid. 2) Kuidas saavad autotroofid energiat? Valgusenergia - Fotosünteesijad (rohelised taimed) saavad energiat valgusenergiast. Keemiline energia - Kemosünteesijad (väävlibakterid merepõhjas elavad sümbioosis ainuraksete loomadega). 3) Kuidas saavad autotroofid orgaanilisi aineid? Autotroofid on organismid, kes sünteesivad elutegevuseks vajalikud orgaanilised ained väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest. Rohelised taimed saavad orgaanilisi aineid fotosünteesiprotsessi käigus. 4) Nimeta au...
Bioloogia kospekt Inimese suguelundkond MEES Mehe suguelundid jagunevad kaheks- sisemisteks ja välimisteks. Sisemised: munandid, munandimanused, seemnejuhad, seemnepõiekesed, eesnääre. Välimised: munandikott, suguti. Meessuguhormoonid moodustuvad munandites (mehe sugunääre). Isassugurakud e spermid valmivad juba suguküpsel noormehel. Munandimanustes talletuvad valminud spermid. Mööda seemnejuhasid liiguvad seemnepurske ajal munandimanustest välja paiskunud spermid kusitisse. Seemnepõiekeste ja eesnäärme poolt toodetud nõred lisanduvad spermidele enne kusitisse jõudmist, tekib sperma (meessugunäärmete nõre koos spermidega). Kusiti juhib sperma välja. Seemnetorukestes, mis asuvad munandites, arenevad spermid. Sperma väljumine oraganismist: 1)valminud spermid (seemnetorukestes arenenud) liiguvad munandimanustesse 2)seemnepurske ajal liiguvad spermid edasi se...
Aeroobne glükolüüs- glükoosi esmane lagundamine, mille tulemusel saadakse 2 püroviinamarihappe molekuli. Anaeroobne gl- glükoosi lagundamine, mille üheks lõpp-produktiks on kas piimhape või etanool. Antikeha (kaitsevalk) Neljast ahelast koosnev valk, mis on moodustunud selgroogsesse organismi sattunud võõrainete kahjutuks tegemiseks. Antikoodon tRNA molekuli järjestus, mis seostub valgusünteesi ajal mRNA koodoniga Assimilatsioon organismis toimuvate sünteesiprotsesside kogum. Autotroof- organism, mis sünteesib elutegevuseks vajalikud org. Ühendid anorg. ainetest. Bioaktiivne aine Orgaaniline ühend, mis juba väikestes kontsentratsioonides mõjutab organismi ainevahetust ja reguleerib elutalitlusi. Biosfäär Maad ümbritsev elu sisaldav kiht. Denaturatsioon Valgu kõrgemat järku ruumiliste struktuuride hävimine. Seejuures säilib valgu esimest järku struktuur. Ensüüm Biokeemilise reaktsiooni kiirust reguleeriv valk. Eukarüoot O...
aeroobne glükolüüs - glükoosi osaline lõhustumine. anaeroobne glükolüüs - anaeroobses keskkonnas toimuv biokeemiliste reaktsioonide ahel, mille tulemusena tekib glükoosist laktaat. metabolism - organismis toimuvad omavahel ja keskkonnaga seotud keemiliste reaktsioonide kogum. assimilatsioon - sünteesiprotsessid (vaja energiat, ainet, ensüüme) dissimilatsioon - lõhustamisprotsessid (vaja ainet, ensüüme, energia salvestamise võimalust) ATP - energia talletaja ja ülekandja (koosneb lämmastikalusest (adeniin), riboosijäägist ja 3-st fosfaatrühmast) ADP molekul, mille koostises on 2 fosfaatrühma makroergiline ühend- osaleb kõigi organismide aine ja energiavahetuses autotroof organism, kes sünteesib eluks vajaliku väliskeskkonnast pärit anorgaanilistet süsinikuühenditest heterotroof organism, kes saab eluks vajaliku süsiniku toidust miksotroof - organism, kes suudab energia ja/või süsiniku saamiseks kasutada mitut tüüpi allikaid. Calvini...
ORGANISMID AUTOTROOFID HETEROTROOFID Autotroofid põhiosa moodustavad rohelised taimed. Esmase orgaanilise aine saavad fotosünteesiprotsessis. Fotosünteesi tulemusena moodustub glükoos. Jääkprodukt (02) eraldub atmosfääri. Autotroofid on organismid, kes sünteesivad elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest. Glükoos on paljude ühendite sünteesi lähteaine. Heterotroofid suurem osa organismidest on heterotroofid (ka inimene on heterotroof). Siia kuuluvad eluslooduse kõig riikide esindajad, kes ei sünteesi ise foto- või kemosünteesil orgaanilist ainet. Heterotroofide energiaallikateks on orgaanilised ained. TOIDUGA SAADAVA ENERGIA LAGUNDAMINE ELUTEGEVUSEKS VAJAMINEVA ENERGIA SAAMISEKS SÜNTEESIPROTSESSIDE LÄHTEAINETE SAAMISEKS Heterotroofid on organismid, kes saavad oma elutegevuseks vajaliku energia toidus sisalduva orgaanilise aine oksüdatsioonil. Metabolism organismis ...
1. Ühe glükoosi molekuli täielik aeroobne lõhustumine tagab kuni 38 ATP molekuli sünteesi. Kirjeldage, millistes metaboolsetes radades ja mil viisil sünteesitakse glükoosi täielikul lõhustumisel ATP-d. Glükolüüs (tsutosoolis): Glukoos → Glukoos-6-fosfaat -1 Fruktoos-6-fosfaat → Fruktoos-1,6-bisfosfaat -1 1,3-Bisfosfoglutseraat → 3-Fosfoglutseraat +2 Fosfoenoolpuruvaat → Puruvaat +2 Tsitraadi tsukkel (mitokondrites): GTP → ATP +2 Oksudatiivne fosforuleerimine (mitokondrites): 2 NADH: glukoluus +6 2 NADH: puruvaat → atsetuul-CoA +6 6 NADH: tsitraaditsukkel +18 2 FADH2: tsitraaditsukkel +4 Kokku +38 2. Kirjeldage nii üksiskasjalikult kui suudate glükolüüsi. Glükolüüs on osaline või lõplik oksüdatiivne lõhustumine, mille jooksul organism muudab glükoosis olevava energia ATP või N...
1. ABIOOTILISED FAKTORID on eluta keskkonna füüsikalis-keemilised ja mehaanilised mõjud organismile. 2. ADAPTATSIOON on organismide kohanemine elukeskkonnaga. 3. AEROOBNE HINGAMINE ehk hapnikuhingamine on hingamine, mis saab toimuda hapnikuga. 4. AKUUTNE TOKSILISUSe puhul on tavaliselt tegu ainete suurte doosidega, mis põhjustavad lühikese aja jooksul muutusi organismi elutegevuses, talitlushäireid või surma. 5. AUTOTROOFNE ORGANISM on isetoituv organism, valmistab valgusenergia abilanorgaanilistest ühenditest endale orgaanilisi toitaineid, eeskätt süsivesikuid, valke, vitamiine. 6. BIOGEOTSÖNOOS on looduslik kompleks, millesse kuuluvad elukooslus ja selle elupaiga eluta keskkond. 7. BIOOTILINE KOOSLUS on suurim bioloogiline süsteem, mis sisaldab kõiki Maa elusorganisme, mis on vastastikuses seoses Maa füüsilise keskkonnaga. 8. BIOLOOGILINE LIIK on taksonoomiline mõiste, mida bioloogias kasutatakse kindlal viisil omavahel sarnanevate or...
KUST SAAVAD ORGANISMID ELUTEGEVUSEKS VAJALIKU ENERGIA? SÜNTEESI KÄIGUS VÕI VÄLISKESKONNAST. MILLISEID ORGANISME NIMETATAKSE AUTOTROOFIDEKS? ORGANISME, KES SÜNTEESIVAD ELUTEGEVUSEKS VAJALIKUD ORGAANILISED ÜHENDID VÄLISKESKKONNAST SAADAVATEST ANORGAANILITEST AINETEST. KUIDAS ON OMAVAHEL SEOTUD ORGANISMI AINE- JA ENERGIAVAHETUS? ORGANISMI METABOLISM KOOSNEB ASSIMILATSIOONIST JA DISSIMILATSIOONIST (ASSIMILATSIOON SÜNTEESIMINE; DISSIMILATSIOON LAGUNDAMINE E. HINGAMINE). MILLE POOLEST ERINEVAD HETEROTROOFID AUTOTROOFIDEST? AUTOTROOFID ON ORGANISMID, KES SÜNTEESIVAD ELUTEGEVUSEKS VAJALIKUD ORGAANILISED AINED VÄLISKESKKONNAST SAADAVATEST ANORGAANILISTEST AINETEST, HETEROTROOFID ON ORGANISMID, KES SAAVAD OMA ELUTEGEVUSEKS VAJALIKU ENERGIA TOIDUS SISALDUVA ORGAANILISE AINE OKSÜDATSIOONIL. MISSUGUSED PROTSESSID MOODUSTAVAD ORGANISMI DISSIMILATSIOONI? KÕIK LAGUNDAMISPROTSESSID. MISSUGUSED PROTSESSID MOODUSTAVAD ORGANISMI ASSIMILATSIOO...
FOTOSÜNTEES · Fotosüntees on taimedes ja fotosünteesivates bakterites toimuv protsess, mille käigus valgusenergia muudetakse orgaaniliste ühendite keemiliseks energiaks. · Taimede puhul seisneb fotosüntees süsihappegaasi- ja veemolekulide liitmises orgaanilise aine (glükoosi) molekuliks valguse poolt ergastatud klorofülli energia arvel: 6CO2 + 12H2O ® C6H12O6 + 6O2 + 6H2O · Fotosünteesi tähtsus: - orgaanilise aine tootmine - hapniku tootmine - süsihappegaasi sidumine atmosfäärist · Fotosünteesi kiirus sõltub: - valguse intensiivsuses - CO2 hulgast - taime tüübist - tuule tugevusest - temperatuurist - vee-ainevahetusest · Fotosünteesi saagikuseks on ~6 grammi orgaanilist ainet 1m2 lehepinna kohta. · Fotosünteesi käik: Fotosüntees toimub kloroplastides.Selles on kaks etappi: valgusstaadiumi ja pimedusstaadiumi. Valgusstaadiumis toi...
Autotroof- organism, kes sünteesib elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest. Selleks kasutatakse kas valgusenergiat või süsihappegaasi Heterotroof- organis, kes saab oma elutegevuseks vajaliku energia toidus sisalduva orgaanilise aine oksüdatsioonil Assimilatsioon- organismis toimuvate sünteesiprotsesside kogum Dissimilatsioon- organismis toimuvate lagundamisprotsesside kogum Metabolism- organismi aine- ja energiavahetus Biosüntees- org.ainete süntees organismis Fotosüntees- klorofülli sisaldavates taimerakkudes toimuv assimilatsiooniprotsess, mille käigus salvestatakse valgusenergia orgaaniliste ühendite keemiliste sidemete energiaks. Protsessi peamisteks lähteaineteks on süsihappegaas, vesi, lõpp-produktis glükoos, eraldub ka hapnik 1.Mis on assimilatsioon ja dissimilatsioon ning, milles seisneb nende omavaheline seos? 1. seotud ainete kaudu, AS tekivad org.ained, osa nendest...
Metaboolsete protsesside toimumise põhiline koht on rakk ja selle struktuurid. Metaboolsed rajad: 1.Krebsi tsükkel-põhirajad 2. Spetsiifilised rajad 3.Glükolüüsi rada Katabolism • Ehk dissimilatsioon • Organismis toimuvad muundumisprotsessid (makrotoitainete ja –biomolekulide lõhustumine monomeerideks – ehitusüksusteks), mille käigus salvestatakse (nt. ATP) või vabaneb soojusena metaboolset energiat ning saadakse anabolismi lähtesubstraadid • Jääkainete eemaldamine organismist Katabolismi etapid • Makrotoitainete lõhustumine monomeerideks • Monomeeride muutmine metaboolse raja võtmeühenditeks (metaboliidid) • Metaboliitide oksüdatsioon Anabolism ja katabolism • Toitumisjärgselt on aktiivsed rajad: • glükolüüs, • glükogeeni süntees • lipogenees • valkude süntees, kudede uuendamine Ehk üleliigse metaboolse kütuse säilitamine varuainetena • Mittetoitumise (mis algab juba mõne tunni möödumised peale toitumist) faasis on aktiiv...
annaabi.ee 
