Mehe sisemisteks suguelunditeks on munandid, munandimanused, seemnejuhad, seemnepõiekesed ja eesnääre. Välisteks suguelunditeks on munandikott ja suguti. Munandeid on kaks ja neis paljunevad ja valmivad spermid ja sünteesitakse meessuguhormoone. Need on täidetud pisikest seemnetorukestega, milles spermid arenevad. Selleks, et spermid saaks areneda, on kindlad tingimused. 1. nad vajavad kehatemperatuurist madalamat temperatuuri, seepärast asuvad nad ka munandikotis. 2. kuna nad on kehale võõrad rakud, siis nad ei tohi verega kokku puutuda. Muidu hakkavad vere kaitserakud sperme hävitama. Sugurakke varustatakse toitainete ja hapnikuga läbi erilise rakkude kihi. Arengu tsükkel kestab 70-85 päeva ja sperme moodustub pidevalt ja nad uuenevad pidevalt. Sugurakud talletuvad munandimanustes
Mehe suguelundid+ülesanded: sisemised: 2 munandit(nendes paljunevad ja valmivad spermid, sünteesitakse meessuguhormoone), munandimanused(talletumispaik valminud sugurakkudele), seemnejuhad(nende kaudu juhitakse spermid seemnepurske ajal kusitisse), seemnepõiekesed ja eesnääre(toodavad nõresid, mis lisanduvad spermile, et moodustuks sperma). Välised: munandikott(spermide paiknemis/valmimiskoht), suguti(juhib viljastumiseks spermid tuppe). Spermid: väga väikesed viburiga rakud. Tekivad peenikestes väänilistes seemnetorukestes, mis asuvad munandites. Hakkavad tekkima murdeeas ning valmivad pidevalt eluea lõpuni. Tekkimiseks vaja madalamat temperatuuri ja kokkupuudet verega olla ei tohi. Spermi arengutsükkel kestab 70-85 päeva. Eritub ühe korraga tavaliselt mitusada miljonit. Naise suguelundid: munasarjad(toodavad suguhormoone, nendes valmivad munarakud), munajuhad(nende kaudu suubub munarakk emakasse), emakas(loote arenemispaik), tupp(selle
MEES *Mehe peamisteks sisemisteks suguelunditeks on MUNANDID(spermide valmimine ja paljunemine; meessuguhormoonide süntees), aga ka munandimanused, seemnejuhad, seemnepõiekesed ja eesnääre. Välimised suguelundid on MUNANDIKOTT ja SUGUTI. *Meessuguhormoonide arenemiseks vajalikud tingimused on: 1) kehatemperatuurist madalam temperatuur 2)ei tohi olla kokkupuudet verega. *Valminud sugurakud talletuvad munandimanustes. *Seemnepurske ajal juhitakse spermid edasi mööda paarilisi seemnejuhasid, mis suubuvad kusepõie lähedal kusitisse. Enne kusitisse jõudmist lisanduvad spremidele seemnepõikese ja eesnäärme nõre. *SPERMA on meessugunäärmete eritatud nõrede segu koos spermidega. NAINE *Naise suguelunditeks on munasarjad(naissugunäärmed suguhormoonide tootmine, munarakkude valmimine), munajuhad, emakas(lihaseline õõneselund, mis on seotud tupe ja munasarjadega) ja tupp. *OVULATSIOONIKS nimetatakse munaraku vabanemist munasarjast
1. Mehe ja naise suguelundite ehitus (tunda ära joonisel) ja suguelundite osadeülesanded- Õpik lk 16-17 Mehe suguelundid: Munandid- moodustuvad meesuguhormoonid, puberteedieas hakkavad seal arenema spermid Munandimanused- talletuvad valminud spermid Seemnejuhad- mööda seda liiguvad seemnepurske ajal seemnemanustest välja spermid kusitisse. Seemnepõikesed ja eesnääre- enne kusitisse jõudmist lisanduvad spermidele toodetud nõre ning moodustab sperma Kusiti- juhib sperma välja Naise suguelundid: Emakas- areneb viljastatud munarakust loode Munasarjad- toodavad naise viljakal eluperioodil suguhormoone, kus valmib iga 28 päeva järel üks munarakk
Millised on mehe suguelundid ? Mehe peamisteks sisemisteks suguelunditeks on munandid, aga ka munandimanused, seemnejuhad, seemnepõiekesed ja eesnääre. Mehe välisteks suguelunditeks on munandikott ja suguti. Munandeid on kaks. Need on sugunäärmed, milles paljunevad ja valmivad spermid ning sünteesitakse meessuguhormoone. Kujult ovaalsed munandid on täidetud peenikeste vääniliste seemnetorukestega, milles spermid arenevadki. Kuidas valmivad mehe sugurakud, miks kestab see neil terve elu ? Mehe sugurakud paljunevad ja valmivad munandites. Spermide normaalseks arenguks on vaja madalat temperatuuri ja nad ei tohi verega kokku puutuda .Spermi arengutsükkel vältab mehel 70-85 päeva. Valminud sugurakud talletuvad munandimanustes. Sugurakke moodustub mehe organismis pidevalt. Seega kui mehe organism kahjustub mürkidega, on võimalus, et mingi aja möödudes moodustuvad
SUGUELUNDKOND · Mehe suguelundid jagunevad sisemisteks ja välisteks. Mehe peamiseks sisemisteks suguelunditeks on munandid. Mehe välisteks suguelunditeks on munandikott ja suguti. · Munandeid on kaks. Need on sugunäärmed, milles paljunevad ja valmivad isasugurakud ehk spermid ning sünteesitakse meessuguhormoone. · Sugunäärmed hakkavad poistel talitlema umbes 12-15 aasta vanuses ning nende talitlus kestab elu lõpuni. Munandites sünteesitud meessuguhormoonide toimel hakkavad arenema teised sugutunnused. · Spermid vajavad arenguks madalamat temperatuuri. Spermid on kehale võõrad rakud ja nad ei tohi verega kokku puutuda. Spermide otsesel kokkupuutel verega hakkavad vere kaitserakud neid hävitama.
· limaskestalt erituv lima seob tolmu ja mikroobe · limaskesta ripsmekesed suunavad need ninast välja · Seetõttu esineb sagedasti ülemiste hingamisteede haigusi (nina, neel) Kõri: Kõri on hingetoru ülemises osas paiknev kõhreline hääletekkeelund. · kõris paiknevad häälekurrud ja häälepilu · õhu liikumisel häälekurrud võnguvad ning tekib heli Hingamiselundid: Hingetoru: Torukujuline elund, mida mööda õhk pääseb kopsudesse. · hingetoru hargneb kaheks kopsutoruks ehk bronhiks · hingetoru on seest vooderdatud väikeste karvakestega, mis eemaldavad sinna sattunud tolmu ja baktereid · hingetorus toimub kopsu sattuva õhu soojendamine Kopsud: Kaks hingamiselundit, milles toimub gaasivahetus . · kopsud täidavad rindkere õõnt peaaegu täielikult · parem kops jaguneb kolmeks ja vasak kops kaheks kopsusagaraks
Inimeste paljunemine; Inimene kui tervik Õp. lk. 104- 127 1.Tunda jooniselt ära mehe ja naise suguelundkonda kuuluvad elundid; leida loetelust igale elundile sobiv ülesanne. Mees: seemnepõieke väljutab seemnevedeliku organismist seemnejuha seda mööda liiguvad spermid munandid selles valmivad spermid ning sünteesitakse suguhormoone eesnääre eritab nõret, mis on sperma üks koostisosa peenis uriini ja seenevedeliku kehast väljajuhtimine Naine: emakas areneb loode munasarjad paljunevad ja valmivad munarakud, toodavad naissuguhormoone munajuhad toimub viljastumine tupp seemnerakkuude vastuvõtmine ja loote väljutamine 2.Paranda seemnerakku või munarakku iseloomustavas tekstis vead. Seemnerakk- spermid moodustuvad munandites; spermid hakkavad tekkima ja valmima alles murdeeas suguküpsuse saabudes; korraga valmib tuhandeid sperme, küpsed spermid talletuvad munandimanustes; ühe spermi arengutsükkel kestab u
Inimese paljunemine. Inimene kui tervik. Kordamine. 9-B 1. Naise suguelundid on munasarjad, munajuhad, emakas, tupp. Mehel on munandid, seemnejuhad, eesnääre, munandikott, suguti. 2. Isassugurakud. Peab olema oma kehatemperatuurist madalam temperatuur. Verega ei tohi kokku puutuda, sest spermide otsesel kokkupuutel verega hakkavad vere kaitserakud neid hävitama. Spermi arengutsükkel vältab mehel 70-85 päeva. Valminud sugurakud sugurakud talletuvad munandimanustes. Naissugurakud. Valmib ja vabaneb iga 3-4 nädala järel munasarjast üks munarakk
seemnepõiekesed ja eesnääre. Välised munandikott ja suguti. Munandites valmivad isassugurakud ehk permid ning seal sünteesitakse meessuguhormoone. Poistel hakkavad need talitlema umbes 12-15 aasta vanuselt ning see kestab elu lõpuni kuni mingid haigused ei teki. Sellega algabki poistel murdeiga. Suguhormoonide toimel hakkavad kasvama habe ja vuntsid, tugev ja hästi arenenud lihaskond, iseloomulik kehakuju ja madal hääl. Spermid vajavad normaalseks arenguks keha temperatuurist paari kraadi võrra madalamat temperatuuri, seepärast siis ka asuvad munandikottides. Nad on kehavõõrad rakud mistõttu nad ei tohi kokku puutuda verega. Kui see juhtub siis hävinevad verega kokkupuutunud sugurakud. Sugurakke moodustub mehe organismis pidevalt. Tsükkel kestab 70-85 päeva. Valminud sugurakud talletuvad munandimanuses. Sealt kui see väljutatakse siis on see sperma. Naise suguelunditeks on munasarjad, munajuhad, emakas ja tupp
seemnepõiekesed ja eesnääre. Välised munandikott ja suguti. Munandites valmivad isassugurakud ehk permid ning seal sünteesitakse meessuguhormoone. Poistel hakkavad need talitlema umbes 12-15 aasta vanuselt ning see kestab elu lõpuni kuni mingid haigused ei teki. Sellega algabki poistel murdeiga. Suguhormoonide toimel hakkavad kasvama habe ja vuntsid, tugev ja hästi arenenud lihaskond, iseloomulik kehakuju ja madal hääl. Spermid vajavad normaalseks arenguks keha temperatuurist paari kraadi võrra madalamat temperatuuri, seepärast siis ka asuvad munandikottides. Nad on kehavõõrad rakud mistõttu nad ei tohi kokku puutuda verega. Kui see juhtub siis hävinevad verega kokkupuutunud sugurakud. Sugurakke moodustub mehe organismis pidevalt. Tsükkel kestab 70-85 päeva. Valminud sugurakud talletuvad munandimanuses. Sealt kui see väljutatakse siis on see sperma. Naise suguelunditeks on munasarjad, munajuhad, emakas ja tupp
rasvakiht, mis annab kehale iseloomuliku naiseliku kuju. 2. Spermi arengu tsükkel vältab mehel 70-85 päeva.Sugurakke moodustub mehe organismis pidevalt.Spermid tekivad sugunäärmetes. Naissugunäärmed -munasarjad- asetsevad kahel pool emakat.Siin valmivad naissugurakud ehk munarakud.Tüdruku sündimisel on tal munasarjades mitusada tuhat munarakku.Elu jooksul neid juurde ei tekki.Suguküpsetel naistel valmib ja vabaneb iga 3-4 nädala järel munasarjast üks munarakk.Munaraku vabanemist munasarjast nimetatakse ovulatsiooniks. 3. Esiteks vajavad nad madalat temperatuuri.Sellepärast ei paikne mehe sugunäärmed mitte kõhukoopas, vaid munandikotis.Teine eripära avaldub selles, et nad on kehale võõrad rakud, mistõttu nad ei tohi verega kokku puutuda.Spermide otsesel kokkupuutel verega hakkavad vere kaitserakud neid hävitama. 4. Munasarjade ülesanne on toota suguhormoone ja seal valmivad munarakud. 5
1.Kirjelda mehe suguelundeid ja nende talitust. Mehe suguelundid jagunevad sisemisteks ja välimisteks. Sisemised suguelundid on munandid, munandimanused, seemnejuhad, seemnepõiekesed ja eesnääre. Välimised on munandikott ja suguti. Munandid on sugunäärmed, kus moodustuvad meessuguhormoonid. Munandimanustes talletuvad valminud spermid. Seemnejuhasid mööda liiguvad seemnepurske ajal manustest välja paiskunud spermid kusitisse. 2.Kirjelda naise suguelundeid ja nende talitust. Naise suguelundid on munasarjad, munajuhad, emakas ja tupp ning need paiknevad kõhuõõnes. Munasarjad on sugunäärmed, mis toodavad suguhormoone ning kus valmivad ka munarakud. Munajuha mööda liigub munarakk emakasse ning seal toimub ka munaraku viljastamine. Emakas on lihaseline õõnes elund, kus areneb viljastatud munarakust loode. Tupe kaudu väljub sündiv laps emakast. Tupest algab ka spermide teekond munajuhasse. 3
Mehe sugurakkude ehk spermide a reng toimub munandites asuvates seemnetorukestes. Sperma on spermid + seemnevedelik. Suguküpsuse saabudes hakkavad spermide eellasrakud mitootiliselt jagunema ja moodustub kahte tüüpi eellasrakke. - ühed ei arene enam edasi - teised jagunevad meioosi teel edasi ning moodustavad haploidsed semnerakud spermid. Spermide tootmine toimub stabiilselt murdeeast vanaduseni. Spremide küpsemine kestab u 10 nädalat. Lõpuks irduvad spremid tugirakkudest ning liiguvad munandimanustesse. Seal nad on u 2-3 nädalat, kus nad küpsevad viljastamisvõimeliseks Munandimanuse juha lõpeb seemnejuhas, kus seemnepurske ajal liiguvad spermid mööda seemnejuha kusitisse. Spermide valmimine pole kehatemperatuuril võimalik, mistõttu asuvad munandid munandikottides väljaspool keha, kus temperatuur on madalam.
Inimeste suguelundkond ja üldine areng 1. Mõisted: 1. Ovulatsioon- viljastumisvõimelise munaraku vabanemine munasarjast 2. Menstruatsioon- kord kuus toimuv emaka limaskesta irdumine 3. Viljastumine- muna- ja seemeraku ühinemine, mille tagajärjel hakkab viljastunud rakust arenema uus organism 4. Abort- raseduse iseesenelik või tahtlik katkemine 5. Kliiniline surm- seisund, milles puuduvad inimorganismi elutegevuse põhitunnused, kuid rakud ja koed on säilitanud eluvõime 6. Bioloogiline surm- inimorganismi elutegevuse lõplik ja pöördumatu lakkamine 2. Teised sugutunnused: 1. Mehel:hakkab kasvama habe, intensiivistub karvakasv kaenla all ja suguelundite piirkonnas, tugevneb lihaskond ning keha muutub mehelikumaks, madal hääl, 12-15a. 2. Naisel: hakkavad kasvama rinnad, puusad muutuvad laiemaks, rasvakiht moodustab naiselikumad vormid, tugevneb karvakasv kaenla ja suguelundi piirkonnas, 12-13a. 3
1. Selgita kuidas tekivad mehe ja naise sugurakud! +joonised SPERMID tekivad munandites, seal on mikroskoopilised seemnetorukesed. Tekkimine algab puberteedieas, suguküpsuse saabudes (1214). Korraga tekib palju sperme. Valminud spermid saab talletada mundandimanustes. Spermide tekkimine kestab kuni kõrge vanuseni. Oht: peab jälgima, et oleks madalam temperatuur. MUNARAKUD tekivad munasarjades. Teke algab juba looteeas, sündides on kõik munarakud munasarjades olemas. Munarakkude küpsemine algab puberteedieas. Küpsemine on perioodiline või tsükkliline. Tavaliselt valmib üks munarakk u. 28 päevaga. Küps munarakk eraldub munasarjast ja liigub munajuhasse. Seda nimetatakse
Mehe välimised suguelundid: munandikotid, suguti. Mehe sisemised suguelundid: munandid, munandimanused, seemnejuhad, seemnepõiekesed, eesnääre. Munandites paljunevad ja valmivad spermid, neis sünteesitakse meessuguhormoone. On täidetud peenikeste vääniliste seemnetorukestega, milles spermid arenevad. Nad vajavad arenguks kehatemp. madalamat temp, mitte kokkupuudet verega. Arengutsükkel 70-85 päeva. Ühe kuuga valmib miljoneid. Valminud spermid talletatakse manustes. Seemnepõied ja eesnääre eritavad nõret, milles spermid liiguvad. Sperma väljutatakse organismist sugutit läbiva kusiti kaudu. Purske ajal eritub mitusada miljonit spermi. Sugunäärmed hakkavad talitlema 12-15 a., elu lõpuni. Murdeiga algabki munandite tegevusega. Esmased sugutunnused: seemnerakkude teke, meessuguhormoonide teke. Teisased: karvade kasv näol, tugev arenenud lihaskond, madal hääl, iseloom. kehakuju. Naise välimised suguelundid: tupesuue
suguelundkond tagab paljunemise, säilitab liigi, mehesuguelundid välimised: 1) suguti, 2) munandikotid (munandid), sisemised: 1) munandid meessugu hormoonid ja seemnerakud (spermid), 2) munandimanused talletatakse moodustunud spermid, 3) seemnejuhad spermid liiguvad sugutisse, 4) seemnepõiekesed ja eesnääre toodavad seemne vedelikku, spermid 1) keha temp madalam temp, 2) ei tohi verega kokku puutuda, 3) areng 70 85 päeva, 4) toodetakse murdeeas kõrgeani, 5) viljastamis võimeline 1 2 päeva, 6) sperma = spermid, seemnevedelik, naisesuguelundid sisemised (loote areng peab olema turvaline): 1) munasarjad naissugu hormoonid ja munarakud, 2) munajuhad toimub viljastumine, 3) emakas - areneb loode, 4) tupp satub suguti suguühte, ovulatsioon munaraku vabanemine
Kordamine bioloogia kontrolltööks Inimese suguelundkond 1. Meeste suguelundkond · Sisemised: munandid, seemnejuhad, eesnääre, seemnepõieke · Välimised: munandikott, suguti, sperma · Sperma valmib munandites, samas sünteesitakse meessuguhormoone 2. Naiste suguelundkond · Kõik naise suguelundid asuvad keha sees · Munasarjad, munajuhad, emakas, tupp 3. Sperma arengu tingimused · Keha temperatuurist madalam temperatuur · Sperma ei tohi verega kokku puutuda · Arenevad pidevalt 4. Ovulatsioon · Ovulatsioon-munaraku vabanemine munasarjast 5. Viljastumine · Viljastumine on seemneraku ja munaraku ühinemine · Viljastumine toimub munajuhas
Paljunemine Mitoos - Päristuumsete rakkude jagunemisviis, mille käigus moodustuvad sama kromosoomide arvuga geneetiliselt identsed tütarrakud. Mitoos toimub keharakkudes. - Mitoos jaguneb : - 1) Karüokinees - tuuma jagunemine - 2) Tsütokinees - tsütoplasma jagunemine - Mõned rakud nagu näiteks mõned närvirakud ja punased verelibled ei jagune. Kromosoomid- Kahekromatiidiline kromosoom moodustub DNA replikatsiooni tulemusena. Kromatiidid on omavahel ühendatud tsentromeeri abil. Kumbki kromatiid koosneb ühest DNA molekulist. Interfaas Mitoosi faasid: Mitoosi tähtsus: Toimub kromosoomide võrdväärne jaotamine tütarrakkude vahel. Tütarrakud on geneetiliselt identsed. Ainuraksete organismide paljunemine
BIOLOOGIA KORDAMINE Suguelundkond. Viljastumine. Loote areng. Lootejärgne areng . Mõisted: Munand Mehe sugunääre, milles paljunevad ja valmivad isassugurakud e. spermid. Sperma Meessugunäärmete eritatud nõrede segu koos spermidega. Ovulatsioon Munaraku vabanemine munasarjast. Viljastamine Seemne- ja munaraku tuumade ühinemine. Viljatus Võimetus saada järglasi. Idulane Loote algne arengujärk, kus väline sarnasus inimesega puudub. Platsenta - Lootekest, mille kaudu loode ja ema on omavahel seotud. Munasari Naissugunääre, kus moodustuvad munarakud. Loode Inimalge, kes sarnaneb väliselt inimesega.
sugurakkude teke? sünnitust pidurdub; protsess jätkub suguküpsuse saabudes Millise elueani kestab? Väga kõrge elueani 50-55 eluaastani Tekkivate rakkude arv Miljoneid Enamasti 1 rakk kuus Valminud spermid säiluvad Naisel valminud munarakud munandimanustes ei säili Perioodilisus Pidev protsess – ei ole Tsükliline tsükliline Arengutsükli pikkus 75-80 päeva 21-36 päeva (28 päeva keskmiselt) 2. Munasarjade ülesanded 1) Toodab suguhormoone (östrogeen ja progesteroon) 2) Valmivad sugurakud 3
Teab mehe ja naise suguelundkonna ehitust ja talitlust (munarakk, seemnerakk, munasari, munajuha, emakas, menstruaaltsükkel, ovulatsioon, munand, sperma); 2. Teab, kuidas inimene viljastub, kuidas vältida rasedust ja suguhaigusi (viljastumine, munajuha); 3. Teab lootelise arengu eripära ja loodet kahjustavaid tegureid (loode, platsenta, nabanöör); 4. Teab inimese üldist ainevahetust; (ainevahetus, ensüüm, vitamiin); 5. Oskab järgida tervisliku eluviisi põhimõtteid; need on kordamiskysimused:s 1)Munarakk-toimub viljastumine seemnerakk-toota meessuguhormoone ehk spermatosoide
9. II telofaas → kromosoomid pakitakse lahti → moodustuvad tuumamembraanid ja tuumakesed → moodustub neli tütarrakku Sugurakkude areng tunnused: → haploidse kromosoomistikuga (kromosoomistik, kus kõiki kromosoome on üks) → pärilikelt omadustelt erinevad → küpsed sugurakud ei jagune enam → sugurakud ei kuulu ühegi koe koostisesse Spermid: → varustatud viburiga, milles asuvad liikumisenergia saamiseks mitokondrid → DNA on tihedalt kokku pakitud → peas esinevad lõhustavad ensüümid, mis on vajalikud munarakukesta läbimiseks Spermatogenees – spermide areng → moodustuvad munandite väänilistes torukestes → spermatogoonid (spermide eellasrakk) jagunevad mitoosi teel kaheks erinevaks spermatogooniks.
Paljunemine ja areng On suguline ja mittesuguline paljunemine. Suguliseks on vaja kahte sugurakku. Munarakk ja seemnerakk. Mittesugulisel on vaja ühte organismi, vegetatiivne ja eoseline. Mittesugulisel paljunemisel saadakse palju ja kiiresti järglasi, aga see ei tule eriti erinevad vaid kõik ühesugused. Sugulisel paljunemisel saab erinevate tunnustega erinevaid järglasi. Rakkude jagunemine Igas sekundis 25 miljonit rakku ja samas kaovad ka sama kiiresti. Eukariootsetel Rakkude jagunemisel eristatakse igast etappe: 1. Karüokinees rakutuuma sisemiku ära jaotumine 2
nende vahel moodustuvad kääviniidid Erinevused: - Mitoos tagab kromosoomide arvu püsimise, meioos aga vähendab 2 korda - Meioosi käigus homoloogilised kromosoomid lahknevad, esineb sugurakkude ja eoste moodustumisel Sugurakkudele iseloomulikud tunnused: * Haploidse kromosoomistikuga * Pärilikelt omadustelt erinevad Küpsed sugurakud ei jaugne enam Spermatogenees: * Seemnerakkude ehk spermide areng mehel * Spermid moodustuvad munandite väänilistes seemnetorukestes * Spermide eellasrakkudeks on spermatogoonid * Spermatogoonid küpsevad kogu suguküpse perioodi vältel * Igast spermatogoonist moodustub 4 spermi * Pidev protsess, mis kulgeb kehatemperatuurist madalamal temperatuuril * Valminud seemnerakud talletatakse munandimanuses Viljastumine - Toimub munajuha laienenud osas - Tekib sügoot ehk viljastatud munarakk - Viljastatud munarakk jaguneb ja tekib rakukobar ehk kobarloode
1.Kirjuta naise või mehe suguelundi osa nimetus Seda mööda liiguvad spermid... seemnejuhad Selles areneb loode...emakas Selles valmivad spermid...munandid Selles valmivad munarakud...munasarjad Selles viljastub munarakk...munajuha 2.Paranda vale sõna lauses õigeks Spermid moodustuvad munajuhades munandites.. Korraga valmib miljoneid sperme, mis talletuvad munasarjades munandimanustes. Küpse munaraku vabanemist munasarjast nimetatakse mensturatsiooniks ovulatsiooniks Mitte viljastunud munarakk eemaldub organismist ovulatsiooni menstruatsioonikäigus. Kõik munarakud moodustuvad Murdeeas looteeas ja elu jooksul neid juurde ei teki. 3.Järjest numbritega loote arenguetapid 2.Rakukobar pesastub emaka limaskestas. 5.Kujuneb loode, kes sarnaneb väliselt inimesega. 1.Viljastunud munarakk hakkab munajuhas jagunema ja tekib rakukobar. 4.Idulasel areneb esmane närvisüsteem, mis juhib teiste organite arengut ja hakkab tuksuma südamealge. 6.Emaka lihaseliste kokkutõmmetega algab sünnitus.
1. Imetajate suguorganid ja nende funktsioonid. Emaste suguorganid * munasarjad – munarakkude valmimine ning hoiustamine * munajuhad – munarakkude liikumise teed, viljastumise koht * emakas – loote areng – 3 kihti: perimeetrium (serooskest), müomeetrium (lihaskest) ja endomeetrium (limaskest). Seal on pikad emakasarved ja lühike keha, ruminantidel on lühike keha, hobustel on suur keha ja lühikesed emakasarved. * emakakael – sperma liikumine * tupp ja häbe – välised suguorganid, seks Isaste suguorganid: * munand (2)- spermide moodustumine * munandimanus (2) – spermide hoiustamine * seemneväädis kulgev seemnejuha (2) - sperma kulgemise tee
7) mugulatega(kartul) 8) risoomidega(orashein, piparmünt) 9) pistikutega, pistokstega(paju, mustsõstar) Suguline paljunemine Geneetiline ehk pärilik materjal kahelt vanemalt. Toimub viljastumine, s.o sugurakkude ühinemine. Vanematel moodusutuvad sugurakud ehk gameedid:1) seemnerakk e sperm 2) munarakk e ovotsüüt Somaatiline rakk e keharakk Igal rakul on oma kindel eluiga ja see sõltub koest kus ta on. Rakutsükkel on raku eluring ühe mitoosi lõpust läbi interfaasi järgmise mitoosi lõpuni. Rakutsükkel koosneb interfaasist ja mitoosist. Üks pikemaid rakutsükleid on sidekude. Mitoosi osad: 1) profaas 2) metafaas 3) anafaas 4) telofaas Mitoos on eukariootsete rakkude jagunemise viis, millega tagatakse kromosoomide arvu
12 15 aasta vanuses ning nende talitlus kestab tavaliselt elu lõpuni, kui mingid traumad või haigused seda enne ei katkesta. Munandite tegevused hakkabki poistel murdeiga. Munandites sünteesitud meessuguhormoonide toimel hakkavad arenema teised sugutunnused: karvade kasv näol(habe ja vuntsid), tugev ja hästi areneneud lihaskond, iseloomulik kehakuju ja madal hääl. 1.2 Munandeid on kaks. Need on sugunäärmed, milles paljunevad ja valmivad isassugurakud ja spermid ning sünteesitakse meessuguhormoone. Kujult ovaalsed munandid on täidetud peenikeste vääniliste seemnetorukestega, milles spermid arenevadki. 1.3 Spermid vajavad arenguks eritingimusi: Selleks, et isasrakud saaksid areneda, on vajalikud kindlad tingimused: 1) vajavad kehatemperatuurist madalamat temperatuuri 2) spermid on kehale võõrad rakud e. võõrkehad, seetõttu ei tohi nad verega kokku puutuda Spermi arengu tsükkel vältab mehel 70- 85 päeva
Erandjuhus, kus munarakust ilma viljastumiseta areneb isend. Nt. Mesilased, lehetäid, vähilaadsed, samuti mõned sisalikud, kahepaiksed & kalad. SUGURAKKUD ISELOOMULIKUD TUNNUSED: Haploidne kromosoomistik (23) Pärilikelt omadustelt erinevad. Küpsed sugurakkud ei jagune enam. Sugurakud ei kuulu ühegi koe koostisesse SPERMID · Varustatud viburiga, milles asuvad liikumisenergia saamiseks mitokondrid. · DNA tihedalt kokku pakitud. · Lõhustavad ensüümid, mis on vajalikud munarakukesta läbimiseks. Spermatogoon seemneraku eellasrakk. Spermatogenees spermide areng mehel. · Moodustuvad munandite väänilistes torukestes. · Kestab kogu suguküpsuse perioodi. MUNARAKUD · Suuremõõtmelised, toitainerikkad · Kaetud kestadega
Igast spermatogoogist moodustub 4 spermi Pidev protsess, mis kulgeb kehatemperatuurist madalamal temperatuuril Valminud seemnerakud talletatakse munandimanusesse Munarakud Suuremõõtmelised Toitainerikkad Kaetud kestaga Munarakkude areng sõltub vanusest. 45.-55. eluaastal saabub menopaus ning ovulatsioon lakkab Ovogenees Munarakkude ehk ovotsüütide areng naistel Moodusttuvad vaheldumisi kummaski munasarjas Munaraku eellased on ovogoonid Ovogoonide paljunemine looteeas. Esimese eluaasta lõpuks on rakud I jagunemise profaasis, Meioos jätkub suguküpsuse saabudes moodustub 1 viljastumisvõimeline munarakk ja 3 väiksemat polotsüüti, mis hukkuvad Tsükliline küpsemine Organismide paljunemisviisid Paljunemine on üks organismide olulisemaid eluavaldusi, millega tagatakse liigi säilimine Mittesuguline paljunemine Uus organism pärineb ainult ühest vanemast Seega pärilik indo ainult ühelt vanemalt; eoseline või vegetatiivne Paljunemine
kormosoomid täielikult lahti, tuumamembraane ei teki ja tuumakesi ei moodustu). 5. Sugurakkude areng (ovo- ja spermatogenees) Sugulisest ehk generatiivsest paljunemisest võtab enamasti osa 2 organismi- isas- ja emasorganism, uus organism saab alguse viljastumisel. Viljastunud munarakku nim, sügoodiks. Uus organism ühendab endas mõlema vanema geneetilisi omadusi, sest üks pool kromosoomidest saadakse munarakust, teine seemnerakust. Mehe seemnerakud e spermid moodustuvad munanditele väänilistes seemnetorukestes. Spermide eellasteks on spermatogeenid. seemneraku arengut spermatogeenist küpse spermini nim. spermatogeneesiks. Spermatogeenid hakkavad munandites mitoosi teel paljunema alles suguküpsuse saabudes. Neist kujunevad viburitega varustatud spermid- igast spermatogeenist 4 spermi (mis talletatakse munandimanustes). Spermatogenees võib pidevalt kulgeda mehe kõrge vanuseni. Naise munarakud valmivad munasarjades. Nende eellasteks on ovogoonid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
