Kui täiskasvanu töö pakub rahuldust, siis on selles perioodis võimalik jõuda tippu. Ebaõnnestumised võivad viia enesesse tõmbumisele. Selles eas toimub paljudel inimestel keskea kriis. Võidakse hakata arvama, et nende elu oli tühi. Uusi plaane teha on liiga hilja. Kehalised ning vaimsed võimed hakkavad selles eas üha vähenema. Enam ei suudeta seda, mida varem suudeti. Tuleb elada läbi kaotusi, näiteks vanemate surm. 9. Elatanuiga Elatanuiga on üheksas iga. See on aastatel 55/6075. Sellel ajal jõud kahaneb, mälu nõrgeneb ja õppimisvõime kaob. Peab hakkama elama lasteta. Tööind kaob. Võib minna pensionile. On võimalus nautida järelejäänud aega. Tuleb õppida taluma üksindust. 10. Vanuriiga Viimane ehk kümnes iga on vanuriiga. See esineb aastatel 7590. Tegelikult on olemas ka
2 Mõisted Kasvamine on keha välismõõtmete ning elundite füüsiline suurenemine. Pikkus, kaal, mõõtmed. Eostumisest täiskasvanueani. 3 Elukaar see on inimese elukäik sünnist surmani 1. IMIKUIGA 2. MAIMIKUIGA 3. KOOLIEELIKUIGA 4. KAINIKUIGA 5. MÜRSIKUIGA 6. NOORUKIIGA 7. VARANE KÜPSUSIGA 8. HILINE KÜPSUSIGA 9. ELATANUIGA 10.VANURIIGA 4 Elukaar see on inimese elukäik sünnist surmani 5 IMIKUIGA (O-1a). ·ÕRN ·ABITU ·ESIMESED KOGEMUSED ·KUI MAAILM OSUTUB SÕBRALIKUKS, TEKIB USALDUS ·KASVAB JA ARENEB VÄGA KIIRESTI 6 MAIMIKUIGA (1-3a) ·KÕNE OMANDAMINE ·RÄÄGIB, LIIGUB VABALT ·OMANDAB OLULISED
· Hüppeliselt kiire kasvamine · Kasvab eneseteadvus, iseseisvustung. Noorukiiga: * 17.18. kuni 21.22. eluaasta · Kasvamine aeglustub ja lakkab · Organism kujuneb välja nii vaimselt kui ka füüsiliselt Küpsusiga: · 21.-22. eluaasta kuni 60. eluaastani · Vaimsed võimed arenevad maksimumini · Organism on suhteliselt püsivas olekus. Hilises küpsuseas ilmnevad vananemise tunnused, naistel lõpevad munarakkude küpsemine ja menstruatsioonid Elatanuiga * 60. kuni 75. eluaastani vanuriiga alates 75. eluaastast * Organismi kehaline ja vaimne taandareng. Aeglustub ainevahetus ja rakkude energiaga varustamine, nõrgeneb immuunsüsteem ja halveneb organismi närvitalitlus.
õpib käituma, tundma ja mõtlema, normide ja väärtuste hindamine, iseseisvus. 7. VARANE KÜPSUSIGA (20/22 - 35.a) Iseseisev tööelu; võimete areng maksimumini; karjäär; intiimsuse väljendamine; lojaalsus ja truudus; elustiil; laste kasvatamine. 8. HILINE KÜPSUSIGA (35 - 55/60.a) Produktiivne ja loominguline tegevus; karjääriredeli tipp; vananemine; keskea probleemid. 9. ELATANUIGA (55/60 -70.a) Saavutused, tervise ja kehaliste võimete säilimine, terviseprobleemid, mälu ja õppimisvõime nõrgenemine, üksindus. 10. VANURIIGA (70 - 90.a) ja PIKAEALISUS (üle90.a) Kiire taandareng; teistest ja abist sõltumine; üksindus muutub talumatuks. MÕJUTAVAD TEGURID Bioloogilised, psühholoogilised, sotsiokultuurilised, keskkonnategurid, poliitilis-majanduslikud. KOKKUVÕTE Elukaar
ainevahetuse jääkained. 8.lapse väärareng suitsetamine, liigne alkoholi tarbimine, halvad toitumisharjumused, sünnitamine küpses eas 9.rasedusest saab hoiduda rasestumisvastaste vahenditega-kondoom, spiraal või hormoonitabletid 10.HIV/AIDS, süüfilis, gonorröa, klamüdioos, trihhomonoos, herpes kondoom/spiraal/tabletid 11.imikuiga (vastsündinu), lapseiga (koolieelik), murdeiga, noorukiga, täiskasvanuiga (küpsusiga, elatanuiga, vanuriiga ja raugaiga) 12. kliiniline surm seisund. kus inimene on kaotanud teadvuse, seiskuvad hingamine ja südame töö, nahk on sinikahvatu, lihased lõtvunud ja silmapupillid laienenud; bioloogiline surm kliinilise seisundi järgne seisund, kui 5-6 minuti järel pole suudetud elustada. hävivad ajurakud, keha jahtub, veri paikneb ümber madalam asuvatesse kehaosadesse ja lihased kangestuvad. 13. seoses üleminekuga tagajäsemetel kõndimisele on tekkinud muudatusi
Second level KAOTUSED Third level KESKEA KRIIS Fourth level Fifth level FÜÜSILISE TEGEVUSE TASE LANGEB TEKIVAD ORGANISMISISESED MUUTUSED Elatanuiga (5575a) MÄLU NÕRGENEB JÕUD KAHANEB ÕPPIMISVÕIME KAOB TÖÖIND KAOB PENSIONILE TAANDARENG KROONILISED HAIGUSED Vanuriiga (7590a) Click to edit Master text styles KROONILISED Second level HAIGUSED Third level SAGENEVAD Fourth level Fifth level TAANDARENG
· · · · ELUKAARE SEOS MAGAMISE ELAMISTOIMINGUGA Sellele ülesandele vastamisel kasutage tabelit Aastad Etapi nimetus Kommentaar 0-1 imikuiga 1-3 väikelapseiga 3-7 lapseiga 7-11 algkooliiga 11-16 põhikooliiga 16-19 keskkooliiga 19-25 Iseseisvaelu algus 25-45 täiskasvanuiga 45-65 Hiline küpsusiga 65-75 elatanuiga 75+ - ... vanuriiga SÕNASTIK 5 Täiendage sõnastikku omalt poolt teemakohaste sõnadega! · Ängistus, e, t, si , · Talletamine, se, st, si · Ärkvelolek, u, ut, uid · Pentsik, u, ut, uid , , , , , · Põgus, a, at, aid , , · Äratama, da, n , , , , , · Küllaldane, se, st, si, · Rahutus, e, t, i , , , , ,
täiskasvanuks. Algab iseseisva töö ja elu ajajärk · Varajane küpsusiga- kuni 36 eluaastani, arenevad võimed maksimumini, hakatakse looma peret, kasvatama lapsi ja kohanema tööga · Hiline küpsusiga- kuni 60. eluaastani, ollakse töös tasemel, perioodi lõpus hakkavad vaimsed ja kehalised võimed aeglaselt taandarenema, lisaks saavad lapsed täiskasvanuks ja lahkuvad kodunt · Elatanuiga- kestab kuni 75. eluaastani, enamus võimeid nõrgenevad ja ilmnevad tüüpilisemad tervisehäired · Vanuri- ja raukusiga- kuni 90 eluaastani, raugeeas süveneb organismi vaimne ja taandarenemine veelgi · Surm- iga inimese elu lõpeb kord surmaga, eristatakse kliinilist ja bioloogilist surma. Kliinilises surmas on inimest võimalik elustada, bioloogiline surm on aga pöördumatu
ELUETAPID : 0-1a imikuiga : kaal kasvab kiirelt, ajuareng sõnades ja kõnnakus, õrn nahk, nutmine, tähtsaimaks ema 1-12a lapseiga : mängimine, sotsialiseerumine, lasteaed, kool, õppimine, jäävhambad 12-18a murdeiga : teised sugutunnused, tujukus, sõbrad, probleemid, kiire kasv 18-21a noorukiiga : kasv peatub, valikud 21-...a täiskasvanuiga : (21-36a varane küpsus : töö, lapsed, pere.36-60a hiline küpsus : karjäär, keskeakriis.60-75a elatanuiga : pension, tervise halvenemine.75-90a vanuriiga.90-...a raugaiga) Surm 1) Kliiniline 5-6min, võimalik elustada, keha lõtv 2)Bioloogiline ei saa elustada, keha kange ja külm, koolnulaigud Kõnd kahel jalal: - S-kujuline selgroog mass jaotub väikesele pinnale aeglus siseorganis toetuvad üksteise peale + käed vabad töö tegemiseks Ainevahetus: 1) Sünteesireaktsioon vaja energiat 2) Lõhustumisreaktsioon tekib energiat
Ema haigused. Punetised. Füüsikalised mõjutused: löögid, põrutused, pidev rappumine, kitsad riided, tugevatoimelised kiirgused. 7. Last ootava naise toit peab sisaldama piisavalt kõiki põhitoitaineid, et hoida last tervena. 8. Rasedusest hoidumine. Naistel rasestumisvastased- ehk hormoontabletid, spiraal. Meestel kondoom 9. Eluea etapid. Vastsündinuiga, imikuiga, lapseiga, murdeiga ehk puberteediiga, noorukiiga, täiskasvanuiga(küpsusiga, elatanuiga, vanuriiga, raugaiga), surm (kliiniline, bioloogiline). 10. Püstiasendi positiivsed küljed. Selgroog on S-kujuliselt kõverdunud ja ristluulülid on liikumatult kokkukasvanud, et keha raskust toestada. Meie käed on vabad ja me saame nendega sooritada erinevaid liigutusi ja kaasas kanda esemeid. Negatiivsed. Liikumiskiirus on kahanenud. Tagajäsemetele langeb suurem koormus.Kokkukasvanud ristluulülid muudavad sünnituse raskemaks. 11. Negatiivne tagasiside
ja võtab üleliigse, ühendab nabanöör. 23. Loote arengut võivad kahjustada haigused, vale toitumine, suitsetamine, alkohool, valed ravimid, kõvad põrutused jne. 24. Vältida saab rasedust: 1. Kondoom, 85-95%, kaitseb haiguste eest 2. Naiste kondoom, 85-95%, kaitseb 3. Tuperõngas, 100%, ei kaitse 4. Pillid, 100%, ei kaitse 5. SOS-pillid, 95%, ei kaitse 25. Imikuiga, Lapseiga, Murdeiga, Noorukiiga, Küpsusiga, Elatanuiga, Vanuriiga 26. Kliinilises surmas inimene ei sure täielikult, rakud ja koed toimivad edasi kuid vajalikud organid on lakkanud töötamast, bioloogilises surmas on aga kogu elutegevus lakanud. 27. Noemaalseks elutalitluseks on vaja püsivat kehatemperatuuri, seda reguleerivad närvisüsteem ja hormoonid. 28. Kehatemperatuuri languse korral: karvapüstitaja lihased tõmbuvad kokku, algan energiarikaste toitainete lagundamine, veresooned ahenevad, lihased tõmbuvad ja lõtvuvad 29
Kõige kriitilisem periood on 3 esimest raseduskuud, mil kahjulike mõjude tulemusel võib rasedus katkeda või tekkida väärarenguid, sest kõigi elundite algmed tekivad just sellel perioodil. Inimese areng sünnist surmani: Elukaar see on inimese elukäik sünnist surmani 1. IMIKUIGA 2.MAIMIKUIGA 3. KOOLIEELIKUIGA 4. KAINIKUIGA 5.MÜRSIKUIGA 6. NOORUKIIGA 7. VARANE KÜPSUSIGA 8. HILINE KÜPSUSIGA 9. ELATANUIGA 10.VANURIIGA IMIKUIGA (O-1a). õrn abitu Esimesed kogemused Maailm sõbarik- usaldus Kiire kasvamine ja areng toit:rinnapiim 0-10 elukuu- vastsündinu 1 aasta lõpuks õpib seisma- esimesed sammud Lihtsamad sõnad MAIMIKUIGA (1-3a) Kõne mandamine Rägib, liigub vabalt Oamndab olulised nrmid ja hoikud Kokkupõrge tegelikkusega KOOLIEELIKUIGA (3- 6/7a) MAAILM LAIENEB KOGUB TEADMISI SUHTLEMINE VÄLJASPOOL PERERINGI HEA JA HALB LUBATU, KEELATU FANTAASIA,TAHE JA ISELOOM KAINIKUIGA (6/7- 11/12a)
Murdeiga on suguküpse saabumisest kuni 17.-18 eluaastani, siis on organism suguküps ja arenevad teised sugutunnused. Murdeeale järgneb noorukiiga, poistel on see alates 17.-18 ja tüdrukutel alates 15.-16.a kuni 21.-22.eluaastani, siis organism kujuneb välja nii vaimselt kui ka füüsiliselt. Küpsusiga (21.- 22.eluaastast kuni 60.eluaastani), kus on organism lõplikult välja kujunenud ega muutu enam palju ning ilmnevad vananemise tunnused. 60.kuni 75.eluaastani on elatanuiga ja alates 75.eluaastast on vanuriiga. 8.Kuidas vältida suguliselt levivaid haigusi ja rasedust? Soovimatu raseduse vältimiseks kasutatakse rasestumisvastaseid vahendeid, näiteks: kondoome ehk preservatiive, antibeebipille, SOS-tablette ja spiraali. Lisaks on veel selliseid meetmeid nagu : seksuaalvahekord katkestatakse enne seemnepurset ning kalendermeetod, kus arvutatakse oletav ovulatsioonipäev. Haiguste vältimiseks tuleb kasutada vahekorras olles kondoomi. 9
Bioloogia. PALJUNEMINE JA ARENG Suguline Mittesuguline o Vegetatiivne o Eoseline Paljunemine üldine eluavaldus, mille eesmärk on järglaste taastootmine ja liigi säilitamine. MITTESUGULINE paljunemine. ,,looduslik kloonimine" e. geneetiliselt samasugune pärilikkusaine. Enamus taimi ja algelisemad loomad (hüdrad, käsnad). o EOSELINE Üherakuline Kestadega kaetud Geneetiliselt vanemale identne Näited: SÕNAJALG maarja sõnajalg, kilpjalg VETIKAD põisadur SEENED murumuna (v.a PÄRM!) SAMMALTAIMED SAMBLIKTAIMED o VEGETATIIVNE Vanim teadaolev paljunemisviis. Paljune...
..........................................................................................6 2.7. Noorukiiga..............................................................................................................7 2.8. Täiskasvanuiga.......................................................................................................8 2.9. Hiline küpsusiga.....................................................................................................8 2.10. Elatanuiga.............................................................................................................9 2.11. Vanuriiga...............................................................................................................9 Viidatud allikad................................................................................................................11 SISSEJUHATUS Inimese areng kestab eostumisest kuni surmani ja erinevates eluetappides on areng erinev
hääletoon,lyhemad toruluud,menstruatsioon. 4)noorukiiga-jätkub kehaline areng,kasvamine aeglustub,lõpuks on organism välja kujunenud. Käitumine muutub tasakaalukamaks,tundumused sygavamaks ja pysivamaks. 5)täiskasvanuiga- a)varajane kypsusiga-organism ei muutu,võimed arenevad maksimumini,luuakse prekond,kohanetakse tööga.b)hiline kysusiga-ollakse töös tasemel,lõpuks hakkavad kehalised ja vaimsed võimed aeglaselt taandarenema. C)elatanuiga-kahaneb jõud,langeb õppimisvõime,nõrgenevad mälu ja tähelepanu,väheneb kehaline suutlikkus,ilmnevad ervisehäired. D)vanuri-ja raugaiga-vanur kuni 90aa,,yle selle raugaiga. Syveneb organismi vaimne ja kehaline taandareng veelgi. 6)surm- a)agoonia-vahetult surmaeelne seisund,elundite talitlus on väga aeglane,pulssi ei ole tunda,hingamine ei ole mõrgatav. B)kliiniline surm-elutätsate elundite talitlus on lakanud,närvisüsteem on väljlylitunud,syda ei löö,elustatav 3-5min
tulenev kriis. Varases küpsuseas tehakse veel plaane karjääri rajamiseks, hakata saama suuremat palka ja tunnustust... Kui inimene avastab oma saamatuse ja ebaõnne, võib see tekitada tunde, et plaanide tegemiseks on juba hilja. Kehalised ja vaimsed võimed kahanevad, mida vähem võimeid kasutatakse, seda kiiremini need kaovad. Elatakse läbi kaotusi. Tuleb õppida leppima vanemate vananemise, haiguste ja surmaga. Elatanuiga (55/60-75a). Jõud hakkab kahanema. Õppimisvõime väheneb, mälu nõrgeneb, meeled nürinevad. Sellel eluperioodil tuleb loobuda tööst ja harjumispärastest elukorraldustest. Tänapäeval on tulnud siiski kasutusele mõiste "kolmas vanus" keskea järgne periood. See periood tuleb läbi elada ilma lasteta, tööind juba vähenenud ja sageli ollakse juba tööst loobunud, sest põhiline on juba saavutatud. Kui tervist ja raha on, võib elusügist nautida, reisida, pühenduda hobidele
süsihappegaasi. Omavahel liiguvad ka mürgid ja antikehad, hormoonid ja ravimid. Kui rasedus katkeb või katkestatakse on tegemist abordiga. Inimese areng sünnist surmani: Vastsündinud kuni kümnepäevane peale sündi. Imikuiga Sünnist kuni 1 eluaastani lapseiga 1. A kuni jäävhammaste tulekuni : tüdrukutel 12-13, poistel 13-15 murdeiga 15 kuni 17 -18 a noorukiiga kuni 21 -22 elu.a luustumise lõpp täiskasvanuiga kuni 36 elu.a - küpsusiga Kuni 60 - elatanuiga kuni 15 - vanuriiga kuni 90 - raukusiga 90-120 Surm kliiniline ja bioloogiline. Kliiniline organite elutegevus seiskub -> saab elustada bioloogiline pöördumatu. Inimene kui tervik: Sünteesireaktsioonideks on vaja ainet, energiat ja ensüüme, et moodustada organismile vajalikke ja omaseid ühendeid. Nendest omakorda moodustuvad rakud, koed ja organid. Lõhustumisreaktsioonides lõhustatakse saadud ained väiksemateks koostisosadeks. Sünteesi-
süsihappegaasi. Omavahel liiguvad ka mürgid ja antikehad, hormoonid ja ravimid. Kui rasedus katkeb või katkestatakse on tegemist abordiga. Inimese areng sünnist surmani: Vastsündinud kuni kümnepäevane peale sündi. Imikuiga Sünnist kuni 1 eluaastani lapseiga 1. A kuni jäävhammaste tulekuni : tüdrukutel 12-13, poistel 13-15 murdeiga 15 kuni 17 -18 a noorukiiga kuni 21 -22 elu.a luustumise lõpp täiskasvanuiga kuni 36 elu.a - küpsusiga Kuni 60 - elatanuiga kuni 15 - vanuriiga kuni 90 - raukusiga 90-120 Surm kliiniline ja bioloogiline. Kliiniline organite elutegevus seiskub -> saab elustada bioloogiline pöördumatu. Inimene kui tervik: Sünteesireaktsioonideks on vaja ainet, energiat ja ensüüme, et moodustada organismile vajalikke ja omaseid ühendeid. Nendest omakorda moodustuvad rakud, koed ja organid. Lõhustumisreaktsioonides lõhustatakse saadud ained väiksemateks koostisosadeks. Sünteesi-
4)kasvab eneseteadvus, iseseisvustung 5)suurem huvi vastassugugupoole vastu Neljas elujärk- noorukiiga Noorukiiga- 17.-18. eluaastast kuni 21.-22. eluaastani 1)jätkub kehaline areng, kuid kasvamine aeglustub ja lõpuks lakkab 2)arenetakse täiskasvanuks 3)noorukiea lõpuks on organism välja kujunenud vaimselt kui ka füüsiliselt 4)käitumine muutub tasakaalukamaks, tundmused sügavamaks ja püsivamaks Viies elujärk: täiskasvanuiga-küpsusiga, elatanuiga, vanuriiga Küpsusiga- 21.-22. eluaastast kuna 60. eluaastani 1)organism on lõplikult välja kujunenud 2)varajases küpsuseas arenevad vaimsed ja kehalised võimed maksimumini 3)organism on suhteliselt püsivas olekus 4)hilises küpsuseas lõpevad naistel munarakkude küpsemine ja menstruatsioon Elatanuiga- 60.-st kuni 75. eluaastani 1)vaimsed ja kehalised võimed hakkavad järk-järgult taandarenema 2)kahaneb jõud, langeb õppimisvõime, nõrgenevad mälu ja tähelepanu, väheneb kehaline
areng õpib liikuma, kõnelema, lugema, kirjutama, arvutama. 12-18a murdeiga: teised sugutunnused, tujukus, sõbrad, probleemid, kiire kasv. 18-21a noorukiiga: jätkub kehaline areng (aeglustub), lõpuks on organism vaimselt ja kehaliselt välja kujunenud, arenetakse täiskasvanuks. 21-...a täiskasvanuiga : 21 60a küpsusiga: organismi kujunenud, rohkem ei muutu; võimed arenevad maksimumini; lõpuks hakkavad võimed aeglaselt taandarenema. 6075a elatanuiga : pension, kahaneb jõud, langeb õppimisvõime, nõrgeneb mälu ja tähelepanu, väheneb kehaline suutlikkus, tervise halvenemine. 7590a vanuriiga: süveneb organismi vaimne ja kehaline taandareng veelgi. 90...a raugaiga: süveneb organismi vaimne ja kehaline taandareng veelgi. Kliinilise surma seisundis on inimene kaotanud teadvuse, seiskuvad südame töö ja hingamine. Samuti on nahk sinakaskahvatu, lihased lõtvunud ja silmapupillid laienenud. Rakud ja koed suudavad organismi
ELUETAPID : 0-1a imikuiga : kaal kasvab kiirelt, ajuareng sõnades ja kõnnakus, õrn nahk, nutmine, tähtsaimaks ema 1-12a lapseiga : mängimine, sotsialiseerumine, lasteaed, kool, õppimine, jäävhambad 12-18a murdeiga : teised sugutunnused, tujukus, sõbrad, probleemid, kiire kasv 18-21a noorukiiga : kasv peatub, valikud 21-...a täiskasvanuiga : (21-36a varane küpsus : töö, lapsed, pere.36-60a hiline küpsus : karjäär, keskeakriis.60-75a elatanuiga : pension, tervise halvenemine.75-90a vanuriiga.90-...a raugaiga) Surm 1) Kliiniline 5-6min, võimalik elustada, keha lõtv 2)Bioloogiline ei saa elustada, keha kange ja külm, koolnulaigud. Kasutatud kirjandus: http://www.annaabi.com/search.php?s=inimese+evolutsioon www.koolielu.edu.ee/bio/inimese.evol.ppt
jne. 3. murdeiga lapseeast 17.-18. aastani. · iseloomustab hormoonide mõjul sugutunnuste kujunemine. · Tulemus: eneseteadvus, iseseisvustung, armumine. 4. nooruki iga kuni 21-22. aastani · kehalise arengu jätkumine · kasvamine lakkab · organism välja kujunenud nii vaimselt kui füüsiliselt. 5. täiskasvanuiga: a) Küpsusiga varasem kuni 36 aastani, hilisem kuni 60- aastani. b) Elatanuiga kuni 75-aastani. Kahaneb jõud, mälu jne c) Vanuriiga kuni 90- aastani. Taandareng. d) Raugaiga üle 90 aasta. Kliiniline surm teadvuse kaotus, süda ja hingamine seiskub, lihased lõtvunud, silmapupillid laienenud. Rakkudes olevate hapnikuvarudega saab elada veel 5-6 minutit. Bioloogiline surm ajusurm! Keha jahtub, lihaskangestus. INIMENE KUI TERVIK Inimese eri kehaosad ja elundid moodustavad omavahel kokkusobiva terviku.
annaabi.ee 
