INIMENE KUI TERVIKORGANISM Knspekt raamatust BIOLOOGIA GÜMNAASIUMILE III OSA, Tartu 2001, lk. 119- 129 Ivi Rammul Energiabilanss Eluprotsessideks vajalik energia saadakse orgaaniliste ainete oksüdatsioonil. Kui palju inimene energiat vajab sõltub: - vanusest - üldisest aktiivsusest - keha massist - pärilikkusest Energiabilanss sisaldab kõiki energialiike, mida organism saab, kaotab või akumuleerib. E (energia) = A (ainevahetus) + K (kasvuks kasutatav) + M (soojusena eralduv metaboolne energiakadu) + V (seedimata toidujäänustes sisalduv energia) + U (uriinis sisalduvad energiarikkad ained) + T (töö) Puhkeolekus: E= A+K+M+V+U Aktiivse töö korral: E= A+K+M+V+U+T Hingamine ja vereringe Eluprotsessideks vajalik energia saadakse orgaaniliste ainete oksüdatsioonil. Hingamine toimub organismi rakkudes pidevalt ja gaasivahetussüsteem peab pidevalt rakke hapnikuga varustama. Hingamine toimub meie tahtest sõltumtult. Hingamis...
Inimese paljunemine. Inimene kui tervik. Kordamine. 9-B 1. Naise suguelundid on munasarjad, munajuhad, emakas, tupp. Mehel on munandid, seemnejuhad, eesnääre, munandikott, suguti. 2. Isassugurakud. Peab olema oma kehatemperatuurist madalam temperatuur. Verega ei tohi kokku puutuda, sest spermide otsesel kokkupuutel verega hakkavad vere kaitserakud neid hävitama. Spermi arengutsükkel vältab mehel 70-85 päeva. Valminud sugurakud sugurakud talletuvad munandimanustes. Naissugurakud. Valmib ja vabaneb iga 3-4 nädala järel munasarjast üks munarakk. Munarakk väljub munasarjast ja satub kõhuõõnde. Sealt edasi munajuhasse, mis omakorda suubuvad emakasse. 3. Viljastumine. Mehe ja naise suguühe. Selle käigus satuvad spermid naise suguteedesse. Oluline on spermide arv. Spermid peavad jõudma munarakuni. Viljastumine to...
Inimene kui tervik. 1. Termoretseptorid registreerivad kehatemperatuuri languse 2. Peaajus on närvikeskus, mis kontrollib kehatemperatuuri ja reguleerib kehas sooja tootmist. Keskus hävitab protsessid, mille tulemusena vabaneb soojusenergia 3. Organid saavad käsu närvikeskuselt, mis paneb need talitlema nii, et normaalne sisekeskkond taastuks: karvapüstitajalihased tõmbuvad kokku algab energiarikaste toitainete lagundamine Lihased vaheldumisi tõmbuvad kokku ja lõtvuvad. Ahenevad naha veresooned. 4. Organismi temperatuur saavutab normaalse taseme. 5. Tagasiside normaalolukorra taastumise kohta jõuab (termoretseptorite vahendusel) peaaju närvikeskusse ja see pidurdab organismis sooja tootvaid protsesse Väliskeskkond: Tuul, lumi, madal õhutemperatuur Sisekeskkonna püsivus- Organismi sisekeskkonna muutumatus vaatamata väliskeskkonna mõjudele. Negatiivne tagasisid...
Inimene kui tervikorganism Liina Reiles Lm08 Elundkonnad tagavad omavahelises koostöös organismi homöostaasi. Kuuluvad: energiabilanss, Hingamine, Vereringe Eritamine, termoregulatsioon Mis mõjutab südametööd? hingamisgaaside sisaldus veres Jäsemete liigutamine Vererõhk Adrenaliin noradrenaliin Veresuhkur Rakud vajavad glükoosiga varustamist Glükoos jõuab verre: -süsivesikute seedimisel -glükogeeni lagundamisel -glükoosi sünteesil mitte süsivesikutest Maksa ülesanne Toodab sappi Toodab verevalke Talletab varuained Lagundab kahjulikke aineid termoregulatsioon Inimese normaalne kehatemperatuur on 37C Soojuse kogus sõltub ainevahetuse tasemest, tõuseb füüsilise töö puhul ja adrenaliini...
homostaas org Võime tagada sisekkstabiilusu Elundite talituse regulatsioon: 1. neutraalne regul-närvisüseemi vahendusel 2.humoraalne regul-hormoonide abil vere kaudu pos tagasisede org tekkinud kõrvalekallet võimendatakse veelgi nt sünnitus, oksend neg tagasiside-põhiline; väliskk saadakse inf ja sisekk püütakse muut nii, et kõrvalekalle väheneks nt soe-higistamine energia=ainev_kasv_metaboolne e kadu_väljaheited_uriin Veresuhk kt veri viib glükoosi iga raku mitokondrisse. G tuleb verre: 1.süsivesikute seedmine 2.glükogeenilõhustumine 3. glükoosi sünteesimine aminoh, rasv. Kui glükoosi tase vallandub insuliin, mis laseb liigse glükoosi rakkudesse ja muudab liigse glükoosi glükogeeniks, kui tase mad, siis vallandub glükagoon, mis lagundab glükogeeni glükoosiks. insuliin ja glükogeen on hormoonid, mis on ensüümid, neid tooab kõhunääre. Diabeet on insuliini puudulikkus org, mis on kaasasünd v pärilikkuse eelsoodumusega. Maks ül: veresuhkru...
Inimeste paljunemine; Inimene kui tervik Õp. lk. 104- 127 1.Tunda jooniselt ära mehe ja naise suguelundkonda kuuluvad elundid; leida loetelust igale elundile sobiv ülesanne. Mees: seemnepõieke väljutab seemnevedeliku organismist seemnejuha seda mööda liiguvad spermid munandid selles valmivad spermid ning sünteesitakse suguhormoone eesnääre eritab nõret, mis on sperma üks koostisosa peenis uriini ja seenevedeliku kehast väljajuhtimine Naine: emakas areneb loode munasarjad paljunevad ja valmivad munarakud, toodavad naissuguhormoone munajuhad toimub viljastumine tupp seemnerakkuude vastuvõtmine ja loote väljutamine 2.Paranda seemnerakku või munarakku iseloomustavas tekstis vead. Seemnerakk- spermid moodustuvad munandites; spermid hakkavad tekkima ja valmima alles murdeeas suguküpsuse saabudes; korraga valmib tuhandeid sperme, küpsed spermid talletuvad munandimanustes; ühe spermi arengutsükkel kestab u....
1) Homöostaas stabiilse sisekeskkonna tagamine sõltumata väliskekkonna muutust. 2) Regulatsiooni närvisüsteemi vahendusel nimetatakse neuraalseks ja kromosoomide vahendusel humoraalseks. 3) Kirjelda inimese energiapilanssi. Energiabilanss sisaldab kõiki energialiike, mida organism saab, kaotab või akumuleerib. Energiat saadakse põhiliselt toidu ja joogiga. Osa toidust seeditakse ja kesutatakse organismis. Seedimata toidujääkides sisalduv energia eemaldatakse väljaheidetega. Ainevahetuse käigus eraldub alati energiat soojuskiirgusena. 4) Milles seisneb positiivne tagasiside kui toitu süüakse rohkem, kui on organismi energiavajadus, säilitatakse liigsed toitained tavaliselt rasvadena. negatiivne tagasiside kui organism saab toiduga vähem energiat, kui ta vajab, hakatakse lagundama kehas leiduvaid varuaineid ja nende lõppemisel isegi valke. 5) Kuidas toimub hingamise ja vereringe regul...
docstxt/134884417041.txt
Suguelundkond. Inimese areng. Inimene kui tervik. 1. Võrdle muna- ja seemnerakkude teket Tunnus Seemnerakkude areng Munarakkude areng Tekkekoht Seemnesari ehk munandid Munasarjad Millal algab Suguküpsuse saabudes Looteeas – veidi enne sugurakkude teke? sünnitust pidurdub; protsess jätkub suguküpsuse saabudes Millise elueani kestab? Väga kõrge elueani 50-55 eluaastani Tekkivate rakkude arv Miljoneid Enamasti 1 rakk kuus Valminud spermid säiluvad Naisel valminud munarakud munandimanustes ei säili Perioodilisus ...
Inimene kui funktsioneeriv tervik. Homöostaas ja Närvisüsteem 1. Mis on homöostaas ja kuidas see toimib? Milliste mehhanismide abil tagatakse organismi homöostaas? Homöostaas on elusorganismide võime säilitada neis toimuvate protsesside tasakaalu, sisekeskkonna oluliste näitajate püsimine teatud normi piires. Näiteks rakuvälise vedeliku stabiilsus tagab rakkude püsiva talitlemise, hoolimata väliskeskkonna tingimuste muutumisest. 2. Selgitage mõne näite abil, mida tähendab negatiivne tagasiside. Negatiivne tagasiside on homöostaasi hoidmiseks, kõrvalekalde kohta saadud signaal käivitab protsessid kõrvalekalde vähendamiseks. nt higistamine kui liiga palav, veresoonte ahenemine kui külm 3. Kuidas ja mille abil suhtlevad rakud omavahel? Ühelt neuronilt teisele antakse informatsiooni edasi sünapside kaudu, elektrilisi ja keemilisi signaale. Sünapsi moodustavad presünaptiline neuron ja postsünaptiline neuron...
Bioloogia kospekt Inimese suguelundkond MEES Mehe suguelundid jagunevad kaheks- sisemisteks ja välimisteks. Sisemised: munandid, munandimanused, seemnejuhad, seemnepõiekesed, eesnääre. Välimised: munandikott, suguti. Meessuguhormoonid moodustuvad munandites (mehe sugunääre). Isassugurakud e spermid valmivad juba suguküpsel noormehel. Munandimanustes talletuvad valminud spermid. Mööda seemnejuhasid liiguvad seemnepurske ajal munandimanustest välja paiskunud spermid kusitisse. Seemnepõiekeste ja eesnäärme poolt toodetud nõred lisanduvad spermidele enne kusitisse jõudmist, tekib sperma (meessugunäärmete nõre koos spermidega). Kusiti juhib sperma välja. Seemnetorukestes, mis asuvad munandites, arenevad spermid. Sperma väljumine oraganismist: 1)valminud spermid (seemnetorukestes arenenud) liiguvad munandimanustesse 2)seemnepurske ajal liiguvad spermid edasi se...
Arutlus- üsikisiku, ettevõtja, riigi kui terviku vastuolu võimalused Üksikisik ehk indiviid, isik, kes on tavaliselt inimene või inimesesarnane psüühiliste omadustega (eelkõige mõtlemisvõimega) olend, juriidilises tähenduses kas füüsiline isik ehk inimene või juriidiline isik. Üksikisiku huviks on vaesuse vähendamine, mis eeldab siis raha tagamist, õiglast maksupoliitikat ja riigitulude mõistlikku jaotamist. Majanduslikku toimetulekut mõjutavad asjaolud nagu riigi majanduse olukord (stabiilsus/ebastabiilsus), riigi rahapoliitika (maksumäära ja rahakursi püsivus või muutumine) ning kaupade ja teenuste hindade muutmine. Toimetulekuressurssideks on rahaline tulu, füüsiline vara, vaimne vara. Üsikisiku jaoks ühiskond jaguneb: kõigile võrded võimalused, valikud ja otsused, rikaste valikud, vaeste valikud. Suureks huviks on võrdsus, mis tähendab, et huvitutakse sellest, et sünnilt on kõik võrdsed, saadakse rikkus, ühiskonnak...
IHU JA VAIMU PROBLEMAATIKA Palun vastake järgmistele küsimustele ja postitage vastused siia: 1. Milline seal peatükis kirjeldatud teooriatest tundub Teie jaoks olevat kõige õigem? Palun põhjendage, miks. Kõige õigem ja loogilisem tundub olevat "Dualistlik interaktsionism". Paljude inimeste jaoks loogiline, et keha sõltub vaimust ja vaim kehast. Keha ja vaim on nagu üks tervik. Kui vaim lõpetab töötamise, lõpetab ka keha töötamise. Näiteks inimesel hakkab kõht korisema, kui tal on kõht tühi, seetõttu, et inimene ei ole söönud. 2. Milline on Teie enda arvamus sel teemal? Mina arvan ka et inimese vaim ja keha on kui üks tervik. Seda ei saa võtta nii, et on olemas ainult eraldi vaim ja ainult eraldi keha. Need kaks on koos ja töötavad koos. Nagu eelpool juba mainitud, siis kui üks lõpetab töötamise siis lõpetab ka teine. Näiteks keha mingisugune funtksioon lõpetab töötamise ning tulemuseks on südame seiskumine. Siis kui kannatanu keha ...
Ajalooliselt tuntud õendusteoreetikud ja nende tööd Õendusteoreetik Teooria pealkiri Inimene Tervis Keskkond Keskkonnateooria Ravi vastuvõtja, Tervise ja haiguse Õde manipuleerib mõjutatud õe, keskmes õde. Haigus- keskkonnaga, et keskkonna poolt. reparatiivne-protsess. soodustada patsienti. Florence Keskkonda võimalik Nightingale mõjutada nii, et patsient paraneks. The n...
Taeval ei ole soosikuid Inimene teeb sageli seda, mis mõistlik pole. Riigist, kus rahal on hellitusnimi, ei saa kunagi diktatuurikandjat. Inimene ei suuda suletud süsteemis kaua vastu pidada. Joomine on nakkav haigus. Abitus on naise ohtlikem relv- sest tegelikult ei ole ükski naine abitu. Enne kui pea vastu müüri jõuetult puruks joosta, tuleb proovida, kas selle müüri taga ehk edasi ei saa elada. Ihaldusväärseim siin elus on endale ise lõpp valida, ja nimelt sellepärast, et sis ei saa surm sind maha lüüa nagu rotti, või haarata sul kõrist, enne kui sa valmis oled. Naiste loogika ei ulatu iial kaugemale viimasest vastusest, kõik eelnev pühitakse minema nagu poleks seda olnudki. Kaotab see, kes püüab kinni hoida, ja järele joostakse sellele, kes naeratades loovutab. Armastus ei vajagi andestust. Miski pole ohtlikum kui naie, kes himustab kõike. Inimene on inimene ja peab ennast hävitama. Unustamises ei tunne inimene piire. Armastuses ei...
Tsitaate Remarque'i teosest ,,Taeval ei ole soosikuid" Mõne aja võib ju hoiduda surmale mõtlemast kuid lõpuks pole sellest siiski pääsu. (Lillian Dunkerque) Õnn ei ole ühene mõiste. (Clerfayt) Leppimine tähendab alistumst. (Lillian) Enne kui pea vastu müüri jõuetult puruks joosta, tuleb proovida, kas selle müüri taga ehk edasi ei saa elada. (Boris Volkov) Armastus ei vajagi andestust. (Boris) Miski pole ohtlikum kui naine, kes himustab kõike. (Clerfayt) Tundub, et olen sattunud inimeste hulka, kes arvavad, et nad elavad igavest. Vähemalt peavad nad ennast nõnda ülal. Kaitsevad meeleheitlikult oma vara ja unustavad seejuures kogu elu. (Lillian) Kuulda võib nii paljut ,kui ainult küllalt vagusi olla. (Lillian) Äraminek pole alati lahendus sest iseenesest ei saa kunagi vabaneda. (Levalli) See on alati kõige lihtsam, kui sa tead, et omandusvaist sind ainult piirab ja et midagi pole püsivat, kas sa ise mitte. (...
Kadunud põlvkonna kirjanikud Nele Roosi Märjamaa Gümnaasiumi 12.b klass 2010 Erich Maria Remarque 1898-1970 teose pealkiri- "Elusäde" ilmumisaeg- 1952. aasta Teise maailmasõja lõpp Saksamaa koonduslaager Mellern Nälg, haigused, peks, piinamine ja mõnitamine SS-laste poolt Kirjandus kui kirjaniku elu ja ajastu peegeldus E.M. Remarque läks 1916. aastal sõdurina rindele romaan käsitleb Teise maailmasõja aegset koonduslaagrit Autor sai sõjas haavata, samuti haavati ka koonduslaagri vange Inimese tõeliseks vaenlaseks on surm Autorit vaevas pettumus,meeleheide kodakondsusest ilma jäämise tõttu Kirjandus kui kirjaniku elu ja ajastu peegeldus Autor pidas tähtsaks teiste aitamist see väljendus ka tema teostes Teineteist aidates võidi riskida ka oma eluga Igaüks sai teenitud karistuse teoses "Elusäde" lasi vang 509 koonduslaa...
Hermann Hesse ,,Stepihunt" Harry märkmed: ,,Ma ei suuda ei teatris ega kinos kuigi kaua vastu pidada, ma olen vaevalt võimeline ajalehte, harva moodsat raamatut lugema, ma ei suuda mõista, mis lõbu ja rõõm see on, mida inimesed otsivad tuubil täis rongidest ja hotellidest, tungil täis lämmatava, pealetükkiva muusikaga kohvikutest, elegantsete luksuslinnade baaridest ja varieteedest ühtegi neist rõõmudest, mis oleksid mulle ju kättesaadavad ja mille pärast tuhanded teised trügivad ja vaeva näevad, ei suuda mina mõista ega jagada. Enesetapjale on loomulik, et ta tunnetab oma mina, ükskõik, kas siis õigesti või valesti, looduse eriti riskantse, küsitava ja ohustatud võsuna, et ta tunneb end alati kaitsetuna ja ohusolevana... teisest küljest on kõigile enesetapjatele omane ka võitlus enesetapu kiusatuse vastu. Kusagil hingesopis teab igaüks, e...
Ajalooliselt tuntud õendusteoreetikud ja nende tööd Õendusteoreetik Teooria pealkiri Teooria lühikokkuvõte 12.mai rahvusvaheline õdedepäev, sest Nightingale sündis siis. - - Florence Nightingale Teooria paneb rõhu patsiendi heaolule ja tervisele ka peale haiglast välja saamist; Aidata nii haiget 1.kontseptsioon(indiviid) omab põhilisi vajadusi, mis on osa tervisest; vajab abi kui tervet patsienti paranemisel, iseseisvuse saavutamisel; 2.kontseptsioon(keskkond) patsient ja tema igapäevastes tema pere on üks tervik; 3.kontseptsioon(tervis); 4.kontseptsioon(õendus) õelt tegevustes oodatakse õendusplaani täitmist. 14põhivajadust... INDIVIID: omab põhilisi Virg...
Keskkonnakaitse Looduskaitsest maailmas 1872 esimene rahvuspark Yellowstone USA 1972 Rooma klubi raport ,,Limits to Grow" (Kasvu piirid) järeldus maaailm ei pea vasu rahvaarvu, tööstustootmise ja reostuse kasvule. Ressursid ammenduvad. Vaja leida tasakaal ja arengut aeglustada. 1982 ÜRO Julgeolekunõukogu ,,Maailma Looduse Harta" 1983 Esimesed Rohelised Euroopas, Saksamaal 1985 Osooni kihi kaitse konvensioon 1992 ÜRO Rio de Janeiro Keskkonna ja Arengu Konverents. Kliima Muutmise Koostöö Konvensioon . Biodiversiteedi konvensioon. Agenda 21. 1997 Kioto protokoll 2001 Kioto protokoll jõustus Ökoloogia Keskkond vesi,õhk, ja maa ning nende vahelised seosed olusorganismidega Keskkonnakaitse tegevus millega üritatakse soodustada ühelt poolt ürglooduse ja teiselt poolt inimese ... Ökoloogia õpetus looduse vastastikustest mõjudest Ökoloogiat on mõjutanud loodusõpetus, rahvastiku uurimused, põllumajandus, kalandus ja medi...
Hasso krull (käsileht) · Hasso Krull on sündinud 31. jaanuaril 1964. · Ta on eesti luuletaja, esseist ja tõlkija. · Krull lõpetas Eesti Humanitaarinstituudis kirjandusteooria eriala. Luulekogu "Mustvalge" ilmus 1986 Max Harnooni varjunime all. Raamat sisaldas sajandialguse vaimus dekadentlikke pastisse, püüdes eristuda tolleaegse luule peavoolust. 2014 avaldas Krull kaheosalise kogumiku "Pesamuna". Selle esimene köide "Pesa" koondab mütoloogia-teemalisi tekste, mis on kirjutatud aastatel 20002012. Teine köide "Muna" sisaldab luulesarju ajavahemikust 19872012, mõned neist varem tervikuna avaldamata ("Osa / tervik" 198789, "Kaksikkirved" 1990). Raamatule "Luuletused 19871991" on iseloomulik tsitaatide ja parafraaside küllus ning seda on peetud murranguaja kirjanduse mõjukaimaks raamatuks. Krulli raamat ...
Globaalsed ehk üleilmsed keskkonnaprobleemid on riigipiire ületavad ökoloogilised nähtused. Kõige suuremad ohud (Steffen jt, 2015) Biosfääri terviklikkus Biogeokeemiliste ringete häirimine Maa-süsteemi muutused maakasutuse muutused, maakasutuse intensiivistumine Kliimamuutused Lisaks ookeanide hapestumine, osooniaugud, atmosfääri saaste (nt aerosoolid), magevee kasutus jt Mis juhtub kui see turvaline piir ületatakse? Juhtuvad muutused keskkonnas, mida ei saa enam ümber pöörata (nt kliima radikaalne muutus, magevee otsa lõppemine, ökosüsteeme pole võimalik taastada jne) Planeet muutub lõpuks elamiskõlbmatuks Kasutame aineringetes liikuvaid aineid (sööme-joome, hingame) Me panustame aineringetesse igapäevaselt Samamoodi on kõikide teiste elusate organismidega, ent inimeste tegevus on nende aineringete sisendite/väljundite koguseid oluliselt muutnud . Aineringete stabiilsusest sõltub meie elukeskkonna säilimine sellisena...
Kultuuritust ei ole olemas Sõna kultuur on tulnud ladinakeelsest sõnast colere, mis tähendab ,,harima" ja seda kasutati varasemal ajal just maaharimise tähenduses. Kuid kõige tavalisem tähendus kultuuril on siiski kunst , kirjandus ja muusika, mis kuuluvad kõik loomingu alla. Kultuur on kui tervik, mis sisaldab teadmisi, usku, moraali, seadusi , tavasid ja harjumusi , mida inimene omandab olles osa ühiskonnast. Iga inimese kultuur on erinev , kuid ükski inimene ei ole ilma kultuurita. Kultuuri ei saa ka liigitada kas heaks või halvaks , sest igal kultuuril on omad tõekspidamised. Eesti kultuurile on omane näiteks emapalga seadus , Vabadussõja võidusamba püstitamine laenuga , internetti kasutav elanikkonna protsent ja alkoholi tarbivate inimeste hulk riigis. Tänapäeval on eesti inimeste jaoks ,,Aktuaalne kaamera" ja rahvusooper hääbuva kultuuri seas aga näiteks ,,Reoprter" ja Facebook on suurema tähtsus...
Kultuuritust ei ole olemas Kultuuri mõiste on inimeste jaoks erinev. Osad arvavad, et kultuur on kunst, muusika, kirjandus ja kõik muu, mida loominguks võib pidada. Teised on kultuuri mõiste defineerinud nii, et kultuur on tervik, mis sisaldab usku, moraali, tavasid, seadusi jne, mida võib inimene omandada ühiskonna liikmena. Siit tulenevalt ei saa ükski inimene olla ilma kultuurita, iga inimene on osa ühiskonnast ja seega ka mingist kultuurist. Iga kultuur on ainulaadne oma erinevate eetiliste tõekspidamiste poolest. Kultuur muutub ajas, kõige rohkem on eesti talurahvakultuuri mõjutanud saksa valgustusfilosoofia ja Prantsuse revolutsioon, nende tulemuseks on eesti rahvuse praegusaegne eneseteadvus. Nüüdisajal saab tõelistest kunstidest ja kultuurist osa umbes 10%, ülejäänud osa rahvast saab vaid kaudselt. Seega on kunstide mõju eesti kultuurile asümmeetriline. Oluliselt avaldab eesti kultuurile mõju m...
1. ÜHISKOND KUI INIMESTE OLEMASOLU VIIS. Ühiskond on tervik, mille valdkonnad on omavahel seotud ja mõjutavad üksteist. Süsteem on tervik, mille üksikud osad on omavahel seotud ja moodustavad üheskoos uue kvaliteedi ehk väärtuse. Majandus on valdkond mille moodustavad tootmine ja kauplemine.Majanduses on suhete aluseks tulu. Poliitika hõlmab riigi toimimistkorraldavat tegevust, mis on seotud võimu-ja õigussuhetega.Poliitikas on suhete aluseks võim. Kodanikuühiskond on avaliku elu sektor, mille raames tegutsevad mittepoliitilised kodanikuorganisatsioonid ja-ühendused.( MTÜ,SA ) Nende eesmärk on edendada kohalikku elu ja tugevdada inimeste ühtekuuluvust.Tugev kodanikuühiskond on ka oluline demokraatia tagatiseks, sest kontrollib ,piirab ja tasakaalustab riigivõimu. Kultuuriks nim. mitme inimpõlve poolt loodud materiaalseid ja vaimseid väärtusi. Eraelu tähendab inimese isiklikku elukorraldust. Rahvus on inimeste ajalooliselt kujunenud...
SUGUELUNDKOND MEESTE SUGUELUNDKOND Munand sugunäärmed, milles paljunevad ja valmivad isassugurakud e spermid ning sünteesitakse meessuguhormoone. Välised suguelundid: munandikott ja suguti. Spermid: · Ei tohi kokku puutuda verega · Vajavad madalat temperatuuri · neid moodustub mehe organismis pidevalt Sperma meessugunäärmete eritatud nõrede segu koos spermidega. NAISTE SUGUELUNDKOND · Munasarjad naise sugunäärmed, kus sünteesitakse naissuguhormoone ja seal valmivad ka naissugurakud e munarakud. · Munajuhad · Emakas · Tupp Ovulatsioon Munaraku vabanemine munasarjast. VILJASTUMINE Spermid muutuvad viljastamisvõimeliseks alles siis, kui nad on mõnda aega naise suguorganites olnud. Viljastumine toimub munajuha laienenud osas. Viljastumine seemneraku ja munaraku ühinemine, millele järgneb nende rakkude tuumade ühinemine. INIMESE ALGNE ARENG Idulane arengujärk, kus...
Miks kooli kiusamine on diskrimineerimine? Ants Rootslane Diskrimineerimine tähendab inimesele mingite kitsenduste seadmist, ebasoodsama olukorra kujunemist, mis vähendab nende inimõiguste kasutamise või teostamise võimalusi ainuüksi nende rassi, nahavärvi, soo, usuliste, poliitiliste või muude veendumuste, seksuaalse orientatsiooni, rahvusliku päritolu või muu asjaolu tõttu. Paljud inimesed peavad ainult füüsilist kiusamist vägivallaks aga see pole kindlasti nii, kuna füüsilise kiusamisega ei tehta isegi nii palju inimesele kahju, kui seda saab teha vaimse vägivallaga. Vaimse vägivallaga võib tekkida inimesel pikemaid vaimseid häireid. Vaimse terrori all kannatavad inimesed, võivad olla oma ülejäänud elu täiesti tasakaalutud. Need inimesed, kes ei ole tasakaalustatud hakkavad ka paljusid teisi vaimselt terroriseerima, kuna nende jaoks on õige, et keegi teine pea...
Mitte elu vaid ennast tuleb kergelt võtta Herman Hesse romaani peategelane Harry Haller on pealtnäha tavaline keskealine meesterahvas, kuid tema sees on peidus kaks poolust, hunt ja inimene. Pidev võitlus hinges toob kaasa rahulolematuse ja kriitika ümbritseva suhtes, kuid Harry kuulub juba harjumusest sellesse maailma. Liiga kõrged eluideaalid ning kohanematus selles paigas toovad kaasa pideva masenduse. Ta nõuab elult ülimat ning ei suuda leppida tema totruse ja toorusega. Harry on elus pettunud ning püüab oma mured unustada alkoholiga, kuid ka see ei päästa. Tihe positsioonivõitlus inimeses ja hundi vahel teeb olemise veelgi raskemaks. Loomalik instinkt tahab elada omaette ning ning kõike maha põlata. Inimene aga püüdleb kõrgema vaimse oleku poole. Kumbki pool ei suuda leppida teineteisega ning Harry saab endale sobiva nimetuse stepihunt, üksi olev rahulolematu olend. Kehaliselt on iga inimene tervik,...
Kes tegi surma? Life sucks and then you die Tundmatu autor Religioossed sümbolid, õpetuslikud teesid muutuvad pidevalt, kuid neid kandev printsiip jääb samaks. Olen ka varem juurelnud Testamendi stroofide vastuolude üle. Kust tuli surm? Kes tegi surma? Vastamiseks tuleb otsida vahendeid e diskursust ja dialektikat, millega ,,probleem" lahendada. Testamendi näol peaks tegu olema enam-vähem algupäraga, sest vastasel juhul kaotaks Piibel oma põhiväärtuse kirjasõna. Mida tähendab, et Jumal pole teinud surma kui ilmeksimatu faktina surm ju eksisteerib?! Ka ilma jumalata. Kuid kes siis tegi surma? Tegelikult polegi Jumal usklikele surma välja käinud. Jumal andvat meile hoopis igavese elu. Ainult tingimusel kui sa oled selle nö välja teeninud e triviaalselt usklikega on asi JOKK. Minu ja ilmselt ka paljude teistega nii lihtsalt asi ei lähe. Mina mädanen kirstus (Hitchskocki versiooni kohaselt ja ka füsiognoomiast lähtudes) ja siis ...
KT1 1. Millises psühholoogia koolkonnas väidetakse, et Miski ehk ID.i ülesanne on rahuldada koheselt kõiki inimese vajadusi ning Ülimina ehk Superega ül on tagada, et inimene käituks alati reegleid ja norme järgides? psühhodünaamiline kk. 2. Millises psühhol.koolkonnas on lähtud seisukohast, et inimene on üks tervik ja nii tuleks tervikuna uurida kõiki in.psüühilisi protsesse ning teha seda ainult rangeid teaduslikke põhimõtteid järgides? kognitiivne 3. Inimese psüühilised protsessid toimivad paralleelselt ja sageli on niimoodi korraga töös rohkem kui kolm protsessi. tõene 4. Galileo Galilei käsitles objektide teisaste ja esmaste omaduste kohta tähendab seda, et osad asjade omadused on reaalselt maailmas olemas ka inimese olemasoluta (nt puu kuju), kui teised eksisteerivad inimesest sõltuvalt (nt värvus, maitse) tõene 5. Inimese psüühiliste protsesside hulka ei kuulu: determine...
Kultuur inimeses Kultuuritust ei ole olemas Ilmar Raag, essee Postimees 8.jaanuar 2011 Kultuurist räägitakse sageli vaid seoses kirjanduse, teatri või muude kunstidega, kuid tegelikult tähendab kultuur midagi palju enamat. Kultuuri ei saa vaadelda kui midagi, mis on ainult riikidel või kindlatel piirkondadel, vaid ka igal inimesel on kultuur. Ilmar Raag toob oma essees välja, et kultuur on tervik, mis sisaldab teadmisi, usku, kumsti, moraali, seadusi, tavasid ja muid võimekusi, mida inimene võib omandada ühiskonna liikmena ning inimene pole kunagi ilma kultuurita. Mina olen nõus, lähtudes eelnevast definitsioonist, et inimese kultuuritust ei saa selgelt piiritleda ning iga inimese kultuur on veidike erinev, kuna ühiskonnas esinevatel mõjuteguritel on inimeste jaoks erinev roll. Tänapäeval on üheks suurimaks teguriks massikommunikatsioon, mille kaudu on võimalik inimesi väga hõlpsalt mõjutada ilma, et sellest arugi saadakse. Näiteks see,...
Tsitaate Arvo Valton (Arvo Vallikivi), 1935 Kui me üldse ei tea, kes me oleme homme, kas me siis ikka päriselt teame, kes me oleme täna? Arvo Valton (Arvo Vallikivi), 1935 Allakäik näib inimesele nii pararamatu, et ta on rahul, kui see on küllalt aeglane. Artur Alliksaar, 1923-1966, Tragöödiad toidavad rahva eneseteadvust. Demokritos, eKr460-eKr370 oli kreeka filosoof Loom midagi vajades teab, palju ta vajab, inimene aga mitte. Kalju Kangur, 1925-1989 oli eesti kirjanik Inimesed on nagu vanad pealkirjata raamatud. Iialgi ei tea, millise sa parajasti avad. Vahel puudub neis algus või lõpp, vahel on kaante vahel säilinud vaid mõni üksik leht. Aga igaühes meist on varjul omad lood, oma maailm. Mõnes on see avaram, mõnes kitsuke, mõnda võid lugeda lõpmatuseni ja ikka ei taba päriselt tema olemust ... Erich Maria Remarque, 1898-1970 oli saksa kirjanik Ühel ilusal päeval oled niikuinii surnud, ja ...
Hingus Hing on üleloomulik nähtus,mida seostati alguses hingamise ja tuulega.Hing on ka tunnetuslik pool, kui hing on tervik on inimene tugev ja suudab käia kindlalt oma rada, ilma et pidevalt sealt kõrvale astuks või komistaks. Vanajuudi ja kreeka keeles võib sõna, mida Piiblis on tõlgitud sõnana "hing", tähendada järgmist:- keha,loomine,süda.mõistus,isik,ise. Hästi arenenud hingega inimene suudab mõista hästi paljusid asju. Ja mida vähem arenenud hing, seda vähem saab ta asjadest aru. Inimesel on ka osahinged, näiteks kui inimesel on halvatus, siis osahinged lahkuvad, kui halvatusest saab inimene terveks, siis osahinged tulevad tagasi. Haige inimene ei tohtivad ka juuksed pesta, sest siis võib kaitsehinge mahapesta. Kui keegi haigeks jäi, usuti, et tema hing läks kaduma või rööviti ära. Hing ei sure, ta kestab igavesti. Kui inimese keha sureb, vabaneb hing seostest füüsilise keha ja ümbritseva maailma...
Hegel "Kes mõtleb abstraktselt", Kanti metafüüsika Kes mõtleb abstraktselt?.Hegeli põhiidee on see, et keegi ei tunnista avalikult, et ta mõtleb abstraktselt, kuigi seda tehakse pidevalt, eneselegi märkamatult. Abstraktne mõtlemine on midagi suursugust ja ülevat, samas ei taheta seda teha või õigemini teistele näidata, et abstraktselt mõeldakse. Hegel leidis, et abstraktselt mõtleb üldjuhul harimatu inimene, kuna ta ei süvene asjadesse, üldistab neid ning ei vaevu sügavamalt probleemide üle järele mõtlema. Kõrgema ja harituma seltskonna jaoks on abstraktne mõtlemine liiga lihtne. Hegel väidab, et kõrgseltskonnas mõeldakse küll abstraktselt, kuid ei julgeta seda tunnistada, sest sellega võib kaasneda oht, et abstraktne mõtleja naerdakse kaaslaste poolt välja.Eelarvamus ja austus abstraktse mõtlemise vastu on nii suured, et need, kellel hea nina, siin juba ette satiiri või irooniat haistavad. Hegel ütleb et ...
Draamapedagoogika Draamapedagoogika võimalused esteetilise ja eetilise kasvatuse protsessis. · Draama kui mäng mängust ei saa üksinda naudingut, mänguks on vaja seltskonda. Kedagi ei saa sundinda mängima, mängivad need kes tahavad mängida. Mängu ajal on oluline see, et kõik saaksid aru, et tegmist on mäng (siis on mäng kui kõik saavad aru). · Draama kui kunst · Draama kui õppimine kui pärast tehtud asju analüüsida. · Draama kui kasvatusprotsess Õpilase rollid draamaõpetuses · kunstnik · kriitik · uurija Draama sünnib nii, et loome fiktiivse maailma. See on kokkuleppeline ühistegevus, mille kokkuleppelised elemendid on: ruum, aeg, reeglid, rollid, lugu. Draama on lugude jutustamine kõikvõimalikel viisidel. Muinasjutud on olulised, sest need lubavad lapsel mõista, et elu on tervik, narratiiv. Minu elu on ka lugu. ,,Inimene on valmis kannatama...
Mikromaailm Maailmas on hästi palju objekte nii väikseid kui suuri. Objektide suuruste järgi saab maailma jagada kolmeks haruks: mikro-, makro- ja megamaailmaks. Makromaailm alla kuuluvad objektid, mis on inimese jaoks silmaga nähtavad ja katsutavad. Näiteks puu või kivi. Megamaailma alla kuuluvad väga palju suuremad asjad kui inimene ise ja mis ei ole hästi tajutavad. Näiteks planeedid. Me kõik teame, et meid ümbritsevad planeedid, enamus suuremad kui planeet Maa. Samas ei ole meil võimalik neid näha ega katsuda, aga me teame, et nad on olemas. Kolmas haru on siis mikromaailm. Ka sinna haru alla kuuluvad asjad, mida me ei näe ega taju. Need osad on aga väga väga palju väiksemad kui inimesele nähtavad asjad. Nagu me kõik teame, siis kõik asjad koosnevad osadest, mis moodustavad ühe terve asja. Võtame inimese. Inimesel on organid, nagu süda ja maks ja kopsud jne., mis omakorda koosnevad ühesugust...
,,Uus maailma roheline ajalugu" Nii kaua kui inimene on maailmas eksisteerinud, on ta suuresti sõltunud loodusest. Loodus annab eluks vajaliku, millega igapäevaselt toime tulla. Inimkonna alguses ei osatud loodusvarasid- ja hüvesid kasutada ressurssisäästlikult. Kõik varasemate põlvkondade teod, alustades juba e.m.e-järgust, on jätnud praegu eksisteeritavale ühiskondadele lahendamiseks peaaegu ületamatult keerukaid probleeme. Inimene saeb seda oksa, millel ise samalajal istub see võtab väga hästi kokku selle, kuidas aastate jookusl on käitutud. Ei mõelda probleemidele, mis hiljem võiksid keskkonda kahjustada või seda, et järgnevatel põlvkondadel oleks ka sööki ja peavarju. Hävitatakse ülemõistuse palju loomi või taimi. Näiteks üks peamisi viise loomade kättesaamiseks oli terve karja kaljuservalt allaajamine, mille käigus hukkus terve kari, kuigi kütid kasutasid toiduks vaid 1-2 looma, liha ei osatud säi...
29.03 Kristi Kõiv Õpetaja õpilase mina-pildi kujundajana Lastel pos mina-pildi kujundamine. Küsimused: Ma olen … Ma tunnen … Ma suudan … Ma loodan … Sotsiaalne kontekst Lapse mina-konts Lapsega seotud isiklikud tegevused ja toimetulek Suhted klassis, õpetamis eja õppimisprotsessid ……. Mina-käsitlus e mina-konts On inimese ettekujutus endast, mis kujutab endasti nii kirjeldavat kui ka hinnangulist mõõdet. On psühholoogiline tervik, mis sisaldab tundeid, hoiakuid, hinnanguid, kirjeldavaid kategooriaid in kohta, kusjuures minakäsitluses võib eristada kirjeldavat ja hinnangulist aspekti. Sotsiaalsed võrdlused Mina konts koosneb hinn ja kirj. a) kirjeldav e kognitiivne osa koosneb teadmistest, mis sisald personaalseid mälestusi, semantilisi tähendusi j akontrollivad enesekohase info töötlust. Nee don nii objektiivse dkui ka uskumused enda kohta - Tean, milline ma olen! b)hinnanguline osa – mina-konts tundmuslik avaldus, mis väljendab ...
Surmaga silmitsi Olles piirisituatsioonis, kus surm on inimesele lähedal, muutub inimene automaatselt. Surmaga silmitsi seistes tuleb välja inimese tõeline tema. Ta ei valeta ning tema zestid ei ole petlikud. Inimese jaoks võib see olla elu muutev moment, kui see läbi on elatud. Need muutused ei pruugi alati olla ka head. Mis paneb inimese surma ja piirisituatsioone nii väga kartma? Tajudes, et viimane hetk võib iga moment tulla, muutub inimene teistsuguseks kui tavaliselt. See käitumisviis on igal inimesel erinev. Mõni võib piirisituatsioonis muutuda araks, teine jällegi astub surmale vastu ning ei karda seda. See on inimeses endas kinni – tema vaimses tugevuses. Just see omadus teeb inimese kartmatuks ja ühiskonna poolt vaadates kangelaslikuks. Üks sellistest mõttelaadidest on Kuubas, kus kommunism pidas surmaga silmitsi olemise julgust ülimaks vapruseks. Selle Ladina-Ameerika riigi suurim kangelane...
Nädala tegevused: 5. Filosoofia üliõpilastele ja teistele huvitatutele: 5.1. Lugege kolm keele- ja kultuurifilosoofia-alast lühiesseed: Borgese esseed "Raamatute kultusest" ja "Ühe nime vastukajade ajalugu" (Jorge Luis Borges, Valik esseid, Tõlk. Ruth Lias, Tallinn: Vagabund, 2000) , ning Tõnu Viigi esseed "Metslase automaat" (Eesti Ekspress, 28.11.2008). Lugege üle ka Pascali mõtted harjumuste kohta. 5.2. Kirjutage ise väike essee keele loomusest või inimese "mina" ja keele / kultuuri vahekorra kohta. 1. Milliste küsimustega tegelevad järgmised filosoofia valdkonnad: Esteetika- küsib ilu, kunstiteose ja sellise kohta. Küsib ilu olemuse järgi aga ka kunstiteose mõtte, olemuse, piiride ja kunstniku enda loovuse järgi. Saab küsida, mis printsiip või struktuur või omadus see on, mis teeb ühe asja inetuks ja teise ilusaks. Kas see asub objektil või sõltub ilu vaatlejast. Kas ilu on oluline kunstiteose puhul? Poliitikafilosoof...
,,Taeval ei ole soosikuid" Erich Maria Remarque Huvitavad mõtted Elu määrasid tunded ning nende vastu oli õigus võimetu. ,,Kellelgi meist pole pääsu," sõnas Clerfayt lõpuks läbematult. ,,Samuti ei tea meist keegi, kuis ja kunas surm teda kord võtab. Sest ühelgi inimesel pole voli aja üle. Ja mis on õieti pikk elu? See on pikk minevik. Tulevik küünib üksnes järgmise hingetõmbeni. Või järgmise võidusõiduni. Selle üle valitseb teadmatus." Clerfayt tõstis klaasi. ,,Ma elan varjusurmas! Selles kehtivad teised seadused kui maises elus!" ,,Sooh? Ja millised siis, kui tohib küsida?" ,,Ei midagi muud, kui võtta elult, mis võtta annab. Kuidas seda teha, on igaühe oma asi." ,,Kõik, mida sa täiuslikult ei valda, on ohtlik." ,,Ja kui valdad?" küsis Lillian. ,,Siis on veel ohtlikum," vastas Clerfayt. ,,Sest siis muutud hoolimatuks." Et ihaldusväärseim siin elus on endal...
Ühiskond-inimeste kooselu vorm Inimühiskonna põhiolemus on olnud läbi aegade üsna ühesugune. Kõikide maade rahvastiku saab iseloomiustada erinevate tunnuste abil-nt. elukoha, rahvuse, sissetuleku, elukutse või vanuse järgi. Ühiskond-tervik, mille valdkonnad on omavahel seotud ja mõjutavad üksteist Süsteem- tervik, mille üksikud osad on omavahel seotud ja moodustavad üheskoos uue kvaliteedi ehk väärtuse. Ühiskond jagatakse mitmesugusteks sektoriteks ja valdkondadeks, mis omavahel põimuvad. Nt: Majandus-tootmine ja kauplemine, see puudutab igaüht ja kõiki. Erasektor-kõik eraomanduses olevad ettevõtted Tulundussektor-majanduse eesmärk tulu saamises Poliitika-riigi või linna juhtimis kunst, hõlmab riidgi toimimist korraldavat tegevutst, mis on seotud võimu ja õigussuhetega. Poliitikat teevad riigivõimu esidavad asutused, kes tasakaalustavad huvisid. Nt otsustavad just poliitikud, kui palju raha eraldada kaitseväele ja haridusele jne.. ...
Koostas Tairi Murel ÜLEVAADE HEINO LIIMETSA ELULOOST Sündis 1928.aastal Võrumaal VanaAntsla vallas Perajärvel. Tal oli 2 õde ja venda. Heino Liimets õppis Saru Algkoolis, Taheva Algkoolis, Valga Gümnaasiumis ja TRÜs Ajalooja keeleteaduskonnas. Paralleelselt ülikooliõpingutega töötas loogika ja psühholoogiaõpetajana Tartu Õpetajate Instituudis, Tartu Muusikakoolis ning Tallinna 2. Keskkoolis (praegune Tallinna Reaalkool). Samuti õppis Heino Liimets Tartu Riiklikus Ülikoolis pedagoogika kateedri juures. Peale lõpetamist õppejõud Tallinna Pedagoogilises Instituudis. Üliõpilastele luges didaktika, kasvatusteooria, kõrgkoolipedagoogika ning psühholoogia kursuseid. Ta valiti Helsingi Ülikooli audoktoriks(1985). On pidanud loenguid Saksamaal, Soomes, Ungaris, Prantsusmaal, Bulgaarias jm. Heino Liimets on ca 150 teadusliku ja ca 80 populaarteadusliku artikli autor. Liimetsa teaduslikule mõtlemi...
Vabadusest Vabadus on võimalus teostada asju, mida indiviid ise tahab. Võimalus talitada just nii nagu endale õige tundub. Paraku ollakse ühiskonnas kui grupis ning võimatu on lahkhelide mittetekkimine. Iga indiviid on vaba ning püüdleb sotsiaalse võrdsuse poole, kuid teda piirab ühiskond kui tervik teistest indiviididest, sest igal kodanikul on oma arvamus, nägemus ja väärtused. Kuidas aga saab moodustuda sotsiaalne kogum, mis üksmeelel organiseerib riigi rahumeelset toimimist kui indiviidid on nii erinevate vaadetega? Inimesed poleks suutelised omama sarnaseid kui mitte samasid põhimõtteid, et saaks toimima ühtne inimeste vabadus. Igaühele võib tunduda, et valikuid on piiramatult ning mõtlematult hakatakse kuritarvitama demokraatia mastaapseid võimalusi. Kuidas oleks võimalik arvestada kõikide huvisid nii et keegi ei satuks vähemuse hulka, kes teatud seadusi pole nõus täitma ega aktsepteerima? Jo...
KORDAMISKÜSIMUSED ERIVAJADUSEGA INIMESTE HOOLEKANNE 1. Mõisted: Puudekäsitlus, inimene kui tervik holistlik, humanistlik inimpilt. Inimene kui tervik: Ainulaadne Aktiivne, tegutsev Uuriv, katsetav Tagasisidet sooviv(oma sisemaailmast, tegevust endalt, teistelt inimestelt) Puue inimese anatoomilise, füsioloogilise või psüühilise struktuuri või funktsiooni kaotus või kõrvalekalle, mis koostoimes erinevate suhtumuslike ja keskkondlike takistustega tõkestab ühiskonnaelus osalemist teistega võrdsetel alustel. Erivajadus tekib seoses puudega inimese tegutsemisega ümbritsevas keskkonnas. Kui takistatud, siis tuleb rakendada abisüsteeme(üksteise abistamine, riiklikud abisüsteemid, üldine keskkonna kohandamine). Rehabilitatsioon komplekstegevus, et hoida või tõsta inimese funktsioneerimistaset, mis annab võimalu...
Descartes'i 6. meditatsiooni kokkuvõte. Meditatsioonis arutatakse ja uuritakse seda kas materiaalsed asjad eksisteerivad või mitte. Julgelt võib mainida, et autori põhiväide oli minu arvates see, et väliste meelte otsused on ekslikud. Põhiväite argumendid on erinevad. Üheks argumendiks on see, et tornid, mis kaugelt paistsid ümmargused, tunduvad lähedalt hoopis kandilised. Maa pealt vaadates tunduvad kõrgel olevad suured esemed väiksemad, kui algul arvates. Kujutlemiseks on vaja eripärast vaimupingutust, et vaadata kujundite üldist pilti. Kui vaadata kolmnurka oma vaimusilmaga, siis näeme me kolmnurga asemel hoopis kolme joont, mida nimetatakse kujutlemiseks. Ma tajun asju, mis on mõtlemisest täiesti erinevad. See tähendab seda, et erinevad asjad tunduvad erinevates olukordades erinevad. Kuna kehalised asjad eksisteerivad, siis näiteks unes olles võib tunduda kõik tõene, kuid kui ma seda ei tea, siis see pole tõene. Kui a...
Organisatsiooniteooria PSO7106.LT/7057.LT Antek Kasemaa 2. veebruar Moodle'I password ORgTeo2018 Organisatsioon korrapärane tervik. Sotsiaalsed kooslused, ühised eesmärgid, tervik. Koos tehes ollakse efektiivsemad. Eesmärgid, mida üksi on raske ellu viia. Ühiskonna teenimine. Ühistegevus on tulemuslikum. Koostegevus aitab kaasa. Organisatsioonid võimaldavad usalduse teket. St vähendame kõike seda, millega riske maandame. Kui orgnasiatsioonid tegutsevad suhetes teiste organisatsioonidega, siis usaldatakse partnereid, kui temaga on varem koostööd tehtud. Koostegevuse efektiivsuse sünergiamoment. Organisatsioone iseloomustavad parameetrid Formaliseeritus kui palju on reegleid ja kuidas need on kirjas. Standardsed kirjapandud reeglid formaliseeritud firma. Tsentraliseeritus kes otsustab. Tippjuhtkond otsustab, siis on väga tsentraliseeritud Spetsialiseeritud kui väike on see ala, millele ta keskendunud on. Siseheitluse mõttes, ...
Kokkuvõte "Descartes'i Müüt" põhjal Artikli Gilbert Ryle põhiväide on, et Descartes'i müüti kehast ja vaimust on võimalik purustada. Ehk siis, et antud juhul Ryle üritab ümber lükata väidet, et keha ja vaim on kaks erinevat paralleelselt eksisteerivat üksust. Teeb ta seda selgitamise ja näidete abil. Ryle tugineb sellele, et keha ja vaim koos eksisteerides on ühise üksuse ,,Inimese" allüksused. Ta toob selle kohta palju näiteid kus on inimesed segi ajanud üksuse kui terviku ja selle allüksuste jaotust. Ehk siis on segi aetud üksus kui tervik ja paralleelüksused, Ryle näidetena minu lemmik oli see, et kui lähtuda Descartese seletusest siis peaks olema võimalik osta meil parema ja vasaku käe kinnas või paar kindaid aga mitte mõlemaid. Seega ei ole parema ja vasaku käe kinnas nagu ühe üksuse võrdsed allüksused vaid eraldi erinevad üksused ja samaväärsed kui on paar kindaid. Kõlab absurdselt ju. Ryle üritaski läbi kategooriavigade abil seda...
Kultuurisemiootika - konspekt (õppejõud: Mihhail Lotman) Kohustuslik kirjandus: - Claude Lévi-Strauss "Metsik mõtlemine" - Claude Lévi-Strauss "Structural Anthropology" - Umberto Eco "Roosi nimi" - Juri Lotman "Semiosfäärist" Sõna kultuur pärineb ladina keelest (cultura - haritud ala). Esialgu tähendaski kultuur põllumajandust. Kultuur on piiritletud ala, mille sees asub kultuur ja väljaspool mittekultuur. Mittekultuursus defineeritakse kultuuri kaudu, aga kumbki neist mõistetest ei ole absoluutne. Kultuur on primaarne (avastas mittekultuuri (looduse/metsa) 18. sajandil. :) Kultuur on inimese poolt struktureeritud maailm. Väljaspoole jääv on jumalate ja vaimude ala, inimese jaoks ebasõbralik, ebaturvaline, struktureerimata, ebakindel. (Muide - sõna jumal pärineb samast tüvest (div-, dev-, dik-) kui saatan: Jumal on kultuuri produkt ja sellisena turvaline.) Kultuuri piirid on küll stabiilsed, aga neil on kalduvus laieneda, haarata en...
Kihutuskõne Tervist lugupeetud klass ning õpetaja! Oleme täna siin, et arutada, mida me sooviksime muuta Eesti haridussüsteemis. Kas on üldse vaja seda muuta või on kõik ideaalne? Ei, see ei ole ideaalne ja kindlalt oleks vaja seda korrastada ja ümber teha. Haridussüsteem kui tervik, on selline asi, mis peaks pidevalt muutuma ja käima kaasas ajaga, kuid samas ei tohiks olla järske suuri ümberkorraldusi. Muutus peaks toimuma vaikselt ja laskma lainel end kanda, ise vahel aerudega suunates. Nagu ütles Herakleitos: „Miski pole püsiv peale muutuste.” Sellepärast arvan, et kui muutused toimuksid pidevalt ja vähehaaval, siis oleks õpilased ja ka ühiskond rahulikum ning parem. Seda selleks, et kui haridussüsteem on vana ja aegunud, tekib rahulolematus õpilaste seas ja sellest tekivad muud probleemid nagu liigne stress ja mõtted, et miks on mul sellist asja vaja teada. Kuid lõpuks peab muutus...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
