Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Bioloogia KT kordamine (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Miks on mehe sugunäärmed väljaspool keha ei tohi kokku puutuda verega?
  • Kuidas saab ravida?
  • Mehe ja naise suguelundite ehitus (tunda ära joonisel) ja suguelundite osadeülesanded- Õpik lk 16-17
    Mehe suguelundid:

    • Munandid - moodustuvad meesuguhormoonid, puberteedieas hakkavad seal arenema spermid

    • Munandimanused- talletuvad valminud spermid
    • Seemnejuhad - mööda seda liiguvad seemnepurske ajal seemnemanustest välja spermid kusitisse.
    • Seemnepõikesed ja eesnääre- enne kusitisse jõudmist lisanduvad spermidele toodetud nõre ning moodustab sperma
    • Kusiti- juhib sperma välja

    Naise suguelundid:
    • Emakas- areneb viljastatud munarakust loode
    • Munasarjad- toodavad naise viljakal eluperioodil suguhormoone , kus valmib iga 28 päeva järel üks munarakk
    • Munajuha - munarakk liigub emakasse, toimub munaraku viljastumine
    • Tupp- selle kaudu väljub sündiv laps, algab ka spermide teekond munajuhasse

  • Spermi tunnused:

    • Pikkus kuni 0,05mm
    • Liiguvad aktiivselt
    • Puudub toitevaru
    • Elavad 2-3 õõpäeva
    • Ülesanne viljastada munarakk
    • Vajavad kehatemperatuurist madalamat temperatuuri
    • Moodustuvad pidevalt kogu elu jooksul

  • Munaraku tunnused:

    • Läbimõõt 0,1mm
    • Ei liigu
    • Mass on 100 korda suurem kui spermil
    • Eluiga kuni 2 ööpäeva
    • Jõuab edasi munajuha kokkutõmmetega
    • Moodustuvad kõik looteeas
    • Valmivad perioodiliselt enamasti ühekaupa alates murdeeast
    • Ei valmi elu lõpuni

  • Mis on…?

    Menstruatsioon —Emaka koheva limaskestaga eraldumine koos viljastumata munarakuga, kaasneb verejooks
    Ovulatsioon — Viljastumisvõimelise munaraku vabanemine munasarjast
    Viljastumine—Seemneraku ja munaraku ühinemine
    Miks on mehe sugunäärmed väljaspool keha, ei tohi kokku puutuda verega?

    • Spermid vajavad paar kraadi madalamat temperatuuri, kui kehatemperatuur . Nad on kehale võõrad rakud , mistõttu nad ei tohi verega kokku puutuda

  • Viljatus -osa inimesi ei saa järglasi
  • Põhjused:
    • Mehel:

  • Spermide vähesus
  • Isasugurakkude arengu- ja liikumishäired
    • Naisel:

  • Häired munarakkude valmimisel
  • Seesmiste suguelundite haigused (põletikud, kasvajad )
    • Mehe ja naise omavaheline bioloogiline sobimatus

  • Kuidas saab ravida?
    • Hormooniravi
    • Kuntslik ja kehaväline viljastumine

  • Rakukobara kujunemine munajuhas, pesastumine , idulane

    Spermi ja munaraku ühinemisel munarakk viljastub, see jaguneb kaheks ning sellest moodustub rakukobar munajuhas, mis liigub edasi emakasse. Seal toimub pesusatumine ning areneb idulane.
    Idulane:

    • Areneb esimesel elukuul
    • Jätkub rakkude jagunemine ja ümberpaiknemine, arenevd koed
    • Kujuneb esmane närvisüsteem ja hakkab tuksuma südamealge
    • Keha ülaosa areneb alaaosast kiiremini

  • Rasedus ja looteline areng

    • Areneb kolmandal elukuul
    • Olemas on kõik elundite ja elundkondade alged
    • Selgesti on eristatud kere, pea, nägu, käed ja jalad
    • Silmad on veel laugudeta

    Platsenta ülesanded:
    • Platsenta kaudu saab loode ema verest hapnikku, toitaineid ja antikehi.
    • Läbi platsenta liiguvad ema verest loote verre mitmesugused jääkained (süsihappegaas, kusiaine )
    • Kaitseorgan, mis ei lase kõiki aineid looteni: takistab haigustekitajate ja keemiliste ainete tungimist ema verest lootesse.
    • Eritab naise organismi erinevaid hormoone

  • Raseduse vältimise vahendid ja viisid:


    Kaitse HIV eest:
  • Eluetapid:
    Vastsündinu

    • 10 sünnijärgset päeva

    Imikuiga

    • Sündimisest kuni esimese eluaasta lõpuni
    • Väga kiire kasvamine ja arenemine
    • Paraneb liigutuste kooskõlastus ja täpsus, imikuea lõpus õpib seisma ja suudab astuda mõned sammud
    • Kujunevad kõige lihtsamad vilumused ja harjumused
    • Tulevad esimesed hambad

    Lapseiga

    • 2 eluaastast suguküpsuse saabumiseni (12-13 tüsrukutel) (13-15 poistel)
    • Jätkub organismi kiire kehaline ja vaimne areng
    • Algusperioodil õpib laps kõndima ja kõnelema
    • Piimahambad asenduvad jäähammastega
    • Koolieelikueas arenevad fantaasia, iseloom, tahe jt vaimsed võimed

    Murdeiga

    • Suguküpsuse saabumisest kuni 17.-18. eluaastani
    • Organism on suguküps ja arenevad teised sugutunnused
    • Hüppeliselt kiire kasvamine
    • Suureneb eneseteadvus , iseseisvustung

    Noorukiiga

    • Poistel alates 17.-18. ja tüdrukutel alates 15.-16.a kuni 21.-22. eluaastani
    • Kasv aeglustub ja lakkab
    • Organism kujuneb välja nii vaimselt kui ka füüsiliselt
    • Käitumine muutub tasakaalukamaks, tundmused püsivamaks

    Täiskasvanuiga

    • 21.-22. eluaastast kuni 60. eluaastani
    • Vaimsed võimed arenevad maksimumini
    • Organism on lõplikult välja kujunenud ega muutu enam palju
    • Hilises küpsuseas ilmnevad vananemise tunnused, naistel munarakud enam ei küpse ja lõpeb menstruatsioon

  • Mis on…?

    Kineetiline surm—Inimene kaotab teadvuse, seiskub südame töö ja hingamine
    Bioloogiline surm—aju surm, mis järgneb kineetlisele surmale
  • Organismi talitluse reguleerimine negatiivse tagasiside põhimõttel


    Püsiva sisekeskonna tähtsus:
  • Vasakule Paremale
    Bioloogia KT kordamine #1 Bioloogia KT kordamine #2 Bioloogia KT kordamine #3 Bioloogia KT kordamine #4 Bioloogia KT kordamine #5
    Punktid Tasuta Faili alla laadimine on tasuta
    Leheküljed ~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2016-12-10 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 8 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Peotuju Õppematerjali autor

    Sarnased õppematerjalid

    -Suguelundkond; viljastumine; inimese areng; tervis
    10
    docx

    ,,Suguelundkond; viljastumine; inimese areng; tervis"

    Bioloogia kospekt Inimese suguelundkond MEES Mehe suguelundid jagunevad kaheks- sisemisteks ja välimisteks. Sisemised: munandid, munandimanused, seemnejuhad, seemnepõiekesed, eesnääre. Välimised: munandikott, suguti. Meessuguhormoonid moodustuvad munandites (mehe sugunääre). Isassugurakud e spermid valmivad juba suguküpsel noormehel. Munandimanustes talletuvad valminud spermid. Mööda seemnejuhasid liiguvad seemnepurske ajal munandimanustest välja paiskunud spermid kusitisse. Seemnepõiekeste ja eesnäärme poolt toodetud nõred lisanduvad spermidele enne kusitisse jõudmist, tekib sperma (meessugunäärmete nõre koos spermidega). Kusiti juhib sperma välja. Seemnetorukestes, mis asuvad munandites, arenevad spermid. Sperma väljumine oraganismist: 1)valminud spermid (seemnetorukestes arenenud) liiguvad munandimanustesse 2)seemnepurske ajal liiguvad spermid edasi seemnejuhadesse 3)mööda seemn

    Arengubioloogia
    Inimese suguelundkond ning areng
    1
    doc

    Inimese suguelundkond ning areng

    Bioloogia kontrolltöö Inimese suguelundkond ning areng MEES *Mehe peamisteks sisemisteks suguelunditeks on MUNANDID(spermide valmimine ja paljunemine; meessuguhormoonide süntees), aga ka munandimanused, seemnejuhad, seemnepõiekesed ja eesnääre. Välimised suguelundid on MUNANDIKOTT ja SUGUTI. *Meessuguhormoonide arenemiseks vajalikud tingimused on: 1) kehatemperatuurist madalam temperatuur 2)ei tohi olla kokkupuudet verega. *Valminud sugurakud talletuvad munandimanustes. *Seemnepurske ajal juhitakse spermid edasi mööda paarilisi seemnejuhasid, mis suubuvad kusepõie lähedal kusitisse. Enne kusitisse jõudmist lisanduvad spremidele seemnepõikese ja eesnäärme nõre. *SPERMA on meessugunäärmete eritatud nõrede segu koos spermidega. NAINE *Naise suguelunditeks on munasarjad(naissugunäärmed ­ suguhormoonide tootmine, munarakkude valmimine), munajuhad, emakas(lihaseline õõneselund, mis on seotud tu

    Bioloogia
    Arengubioloogia
    2
    doc

    Arengubioloogia

    Mehe sisemisteks suguelunditeks on munandid, munandimanused, seemnejuhad, seemnepõiekesed ja eesnääre. Välisteks suguelunditeks on munandikott ja suguti. Munandeid on kaks ja neis paljunevad ja valmivad spermid ja sünteesitakse meessuguhormoone. Need on täidetud pisikest seemnetorukestega, milles spermid arenevad. Selleks, et spermid saaks areneda, on kindlad tingimused. 1. nad vajavad kehatemperatuurist madalamat temperatuuri, seepärast asuvad nad ka munandikotis. 2. kuna nad on kehale võõrad rakud, siis nad ei tohi verega kokku puutuda. Muidu hakkavad vere kaitserakud sperme hävitama. Sugurakke varustatakse toitainete ja hapnikuga läbi erilise rakkude kihi. Arengu tsükkel kestab 70-85 päeva ja sperme moodustub pidevalt ja nad uuenevad pidevalt. Sugurakud talletuvad munandimanustes. Spermid juhitakse seemnepurske ajal mööda seemnejuhasid kusitisse. Enne kusitisse jõudmist lisanduvad spermidele seemnepõiekese ja eesnäärme toodetud nõred. Need moodustavad kokku kõik

    Bioloogia
    Paljunemine
    2
    doc

    Paljunemine

    Millised on mehe suguelundid ? Mehe peamisteks sisemisteks suguelunditeks on munandid, aga ka munandimanused, seemnejuhad, seemnepõiekesed ja eesnääre. Mehe välisteks suguelunditeks on munandikott ja suguti. Munandeid on kaks. Need on sugunäärmed, milles paljunevad ja valmivad spermid ning sünteesitakse meessuguhormoone. Kujult ovaalsed munandid on täidetud peenikeste vääniliste seemnetorukestega, milles spermid arenevadki. Kuidas valmivad mehe sugurakud, miks kestab see neil terve elu ? Mehe sugurakud paljunevad ja valmivad munandites. Spermide normaalseks arenguks on vaja madalat temperatuuri ja nad ei tohi verega kokku puutuda .Spermi arengutsükkel vältab mehel 70-85 päeva. Valminud sugurakud talletuvad munandimanustes. Sugurakke moodustub mehe organismis pidevalt. Seega kui mehe organism kahjustub mürkidega, on võimalus, et mingi aja möödudes moodustuvad uued, kahjustamata pärilikkusainega spermid. Millised on naise suguelundid? Naise suguelunditeks on munasarj

    Bioloogia
    Inimese suguelundkond
    2
    doc

    Inimese suguelundkond

    Kordamine bioloogia kontrolltööks Inimese suguelundkond 1. Meeste suguelundkond · Sisemised: munandid, seemnejuhad, eesnääre, seemnepõieke · Välimised: munandikott, suguti, sperma · Sperma valmib munandites, samas sünteesitakse meessuguhormoone 2. Naiste suguelundkond · Kõik naise suguelundid asuvad keha sees · Munasarjad, munajuhad, emakas, tupp 3. Sperma arengu tingimused · Keha temperatuurist madalam temperatuur · Sperma ei tohi verega kokku puutuda · Arenevad pidevalt 4. Ovulatsioon · Ovulatsioon-munaraku vabanemine munasarjast 5. Viljastumine · Viljastumine on seemneraku ja munaraku ühinemine · Viljastumine toimub munajuhas · Spermid liiguv

    Bioloogia
    Suguelundid
    2
    rtf

    Suguelundid

    Mehe suguelundid+ülesanded: sisemised: 2 munandit(nendes paljunevad ja valmivad spermid, sünteesitakse meessuguhormoone), munandimanused(talletumispaik valminud sugurakkudele), seemnejuhad(nende kaudu juhitakse spermid seemnepurske ajal kusitisse), seemnepõiekesed ja eesnääre(toodavad nõresid, mis lisanduvad spermile, et moodustuks sperma). Välised: munandikott(spermide paiknemis/valmimiskoht), suguti(juhib viljastumiseks spermid tuppe). Spermid: väga väikesed viburiga rakud. Tekivad peenikestes väänilistes seemnetorukestes, mis asuvad munandites. Hakkavad tekkima murdeeas ning valmivad pidevalt eluea lõpuni. Tekkimiseks vaja madalamat temperatuuri ja kokkupuudet verega olla ei tohi. Spermi arengutsükkel kestab 70-85 päeva. Eritub ühe korraga tavaliselt mitusada miljonit. Naise suguelundid: munasarjad(toodavad suguhormoone, nendes valmivad munarakud), munajuhad(nende kaudu suubub munarakk emakasse), emakas(loote arenemispaik), tupp(selle kaudu sisenevad spermid, mille ko

    Bioloogia
    Suguelundkond-Viljastumine-Loote areng-Lootejärgne areng
    2
    doc

    Suguelundkond. Viljastumine. Loote areng. Lootejärgne areng.

    BIOLOOGIA KORDAMINE Suguelundkond. Viljastumine. Loote areng. Lootejärgne areng . Mõisted: Munand ­ Mehe sugunääre, milles paljunevad ja valmivad isassugurakud e. spermid. Sperma ­ Meessugunäärmete eritatud nõrede segu koos spermidega. Ovulatsioon ­ Munaraku vabanemine munasarjast. Viljastamine ­ Seemne- ja munaraku tuumade ühinemine. Viljatus ­ Võimetus saada järglasi. Idulane ­ Loote algne arengujärk, kus väline sarnasus inimesega puudub. Platsenta - Lootekest, mille kaudu loode ja ema on omavahel seotud. Munasari ­ Naissugunääre, kus moodustuvad munarakud. Loode ­ Inimalge, kes sarnaneb väliselt inimesega. Nabanöör ­ Suurte veresoonte kogumik, mille kaudu toimub ema ja loote vahel ainevahetus. Bioloogiline surm - Aju surm, surm mis tekib peale kliinilist surma, kui ajurakud on hapnikupuuduse tõttu hävinenud. Kliiniline surm ­ Surm, mil inimese pulss, südamelöögid ja hingamine katkevad, kuid rakud ja koed suudavad organismi hapnikuvarudest elada veel

    Bioloogia
    Suguelundkond
    6
    docx

    Suguelundkond

    Suguelundkond. Inimese areng. Inimene kui tervik. 1. Võrdle muna- ja seemnerakkude teket Tunnus Seemnerakkude areng Munarakkude areng Tekkekoht Seemnesari ehk munandid Munasarjad Millal algab Suguküpsuse saabudes Looteeas – veidi enne sugurakkude teke? sünnitust pidurdub; protsess jätkub suguküpsuse saabudes Millise elueani kestab? Väga kõrge elueani 50-55 eluaastani Tekkivate rakkude arv Miljoneid Enamasti 1 rakk kuus Valminud spermid säiluvad Naisel valminud munarakud munandimanustes ei säili Perioodilisus Pidev protsess – ei ole Tsükliline

    Bioloogia




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun