Spordi õnnetused (4)

Minu kool
Spordi õnnetused Referaat
Autor: NIMI klass
KOHT ja AASTA Sisukord
1. Sisukord lk.2 2. Sissejuhatus lk.3 3. Eesti näited lk.4-6 4. Suremine sportides lk.7-9 5. Lihtsamate vigastuste ravi lk.10-11 6. Kasutatud kirjandus lk.12 Sissejuhatus
Enamik õnnetustest juhtub end aktiivselt liigutades Eelmisel aastal toimus Soomes 900 000 õnnetusjuhtu, mille tagajärjel sai keegi vigastada. Üle 70 protsendi õnnetustest juhtus kodus või vabal ajal. Kolmandik õnnetustest toimus kas argipäevatoimetusi tehes või sporti harrastades. Töö juures toimus iga viies ja liikluses iga seitsmes õnnetusjuhtum. Spordiharrastajate seas olid vigastusterohkeimad spordialad jalgpall ning saali- ja jäähoki.
Vaba aja veetmisel naudivad inimesed oma puhkust ning tõenäoliselt on ohutus viimane asi, mille peale sel ajal mõeldakse. Samas võivad aga ka vaba aega veetes ja sportides juhtuda õnnetused, mis võivad lõppeda vigastuste tekke ning isegi surmaga. Seetõttu on oluline järgida ka puhates (näiteks telkimas olles, grillides, reisides jne) ja sporti tehes ohutusnõuandeid. Sportimine: Näiteks on statistika kohaselt 10 % kõikidest Euroopas juhtunud õnnetustest seotud sportimise ja spordiga. Spordiga seotud vigastuste ennetamiseks on mitmeid võimalusi. Kui ühelt poolt tuleb muuta ja parendada spordivarustust ning üle vaadata ka reeglid, treeningmeetodid ja teeninduse pool siis teisalt peab ka sportiv inimene ise käituma mõistusepäraselt ning järgima kõiki ohutusreegleid. Elementaarsemad ohutusnõuanded spordi harrastamisel: Erinevate spordivahendite kasutamisel tuleb kindlasti järgida ohutusinstruktsioone ning neid tuleb kasutada sihtotstarbeliselt. Teatavate spordialade (näiteks jalgrattasõit, rulatamine, rulluisutamine, lumelauasõit, hoki jne) harrastamisel kasuta kindlasti kiivrit ja erinevaid kaitsmeid. Kaitse oma silmi! Kanna päikese- või kaitseprille (näiteks lumelauasõit, mägironimine jne). Kasuta õigeid jalanõusid. Sportimisel ära unusta soojenduste ja venituste tähtsust Juhul kui oled saanud vigastada, ravi ennast korralikult terveks enne kui jätkad uuesti aktiivse spordi harrastamisega. Eesti näited
Märtin keeras auto kiirusel 170 km/h üle katuse 2004. aasta Argentina ralli viiendal katsel tegi ränga avarii võistluste liidrikohta püüdnud Markko Märtin. "Viienda katse lõpus, pika, ligi kilomeetrise sirge lõpus, kus auto kihutas kuuenda käiguga ja kiirus küündis pea maksimumini, tõusis Märtini Ford trampliinilt õhku, rullus teab mitu korda üle katuse ja peatus tee ääres. Õigemini oli peatunud rusuhunnikut raske autoks pidada," kirjutas 17. juuli SL Õhtuleht.
Imekombel ronisid Märtin ja kaardilugeja Michael Park rusudest omal jõul välja. Tõsisemaid vigastusi kumbki ei saanud. "Vedas, et suutsin avarii järel omal jalal kõndida," lausus Märtin päev hiljem. "Kui auto pärast hüpet õhus lendas , tundsin kohe, et tulemas on midagi halba, ent tegelikkus osutus loodetust palju hullemaks." Park nimetas õnnetust oma karjääri rängimaks. "Teist korda ei tahaks midagi sellist läbi elada," rääkis Park, kes aasta ja kaks kuud hiljem, 2005. aasta Walesi rallil hukkus. Luhamaal purunes lõualuu: "Sain vastu molli , nii lihtne see oligi." Austrian Openi veerandfinaalis tabas portugallasest vastase löök Marko Luhamaad näkku, tagajärg: lõualuu murd . "Sain vastu molli, nii lihtne see oligi. Normaalne löök oli, aga tuli lõualuu jaoks mitte kõige parema nurga alt," kommenteeris Luhamaa juhtunut .
Karates on näo tabamine keelatud ja Luhamaa kuulutati matsi võitjaks, kuid turniiri ta loomulikult ei jätkanud ning ravi katkestas ka treeningud. " Pauk ise ei olnudki valus, aga tagajärjed on valusad," tõdes Luhamaa. "Rääkida saan, aga rahulikult . Toituma pean pigem vedelatest roogadest, midagi närida ei saa. Isegi kartulisalati söömine annab tunda." Leok jäi kukkumise jäarel ratastooli 2005. aasta Rheneni ( Holland ) MM-etapi reedesel vabatreeningul kukkus rängalt veidi varem elu esimese MM-etapi võitnud krossisõitja Avo Leok. "Ühe hüppe taha olid sisse sõidetud eriti sügavad sooned . Kuivõrd iial ei tea, millise soone kohale sind meestepundis trügitakse, otsustas Avo kõiki proovida ­ et aimata, kuhu üks või teine soon sind viskab," rääkis õnnetust pealt näinud Avo vend Aivar . "Ääresoones oli pehme koht ja Avo püüdis sellest suurel kiirusel üle hüpata. Aga esiratas maandus pehmesse pinda ja kiilus hoobilt kinni. Avo käis üle kaela, ratas lendas tagant selga ." Leok viidi õnnetuse järel Utrechti ülikooli haigla seljakliinikusse, kus talle tehti neli tundi kestnud operatsioon . Hollandi arstid teatasid seejärel Leokile kurva tõe: "Närv on katki. Talle endale öeldi ka, et jalgu liikuma panna pole võimalik ja et ta jääb poolest kehast halvatuks," rääkis Aivar Leok. Avo Leok ei vandunud saatusele alla ja käis Moskvas eriravi saamas. "Praegu on seis küll täitsa null. Tähendab, mõnel kohal on tundlikkus olemas, aga liigutada ma ei saa. Kohatine tundlikkus säilitab ometi usu!" rääkis Avo Leok eelmise aasta alguses. Aug murdis puusaluu, rangluu ja sõrme Kui jalgrattur peab pärast kukkumist naha jalale tagasi rullima, pole see nende mõistes vigastus . Luumurde tuleb pedaalijatel siiski aina ette. Kõige rägemalt on eestlastest võistluste ajal vigastada saanud Andrus Aug. Domina Vacanze värves sõites kukkus Aug Itaalia velotuuri kuuenda etapi lõpujoone järel, takerdunud klubikaaslase tagarattasse. Kiirabiauto toimetas Augi Rooma -lähedasse haiglasse. Murdunud olid puus, mille killud kinnitati poltidega, rangluu ­ neljas kord karjääri jooksul ­ ja üks sõrm. "Õnn, et kiiver peas oli ­ treeningul polnuks. Kiiver purunes, ka pea oli nats lömmis, aga mõte liikus. Kiiver päästis," meenutas aug, kes lebas seejärel pikalt haiglas ja sai alles nelja kuu pärast taas võidu sõitma hakata. Reinumäe ­ ajupõrutus, nina puru, karjäär läbi 2006. aasta oktoobris sai Eesti meistriliiga kohtumisest FC Flora ja FC Levadia vahel jalgpallisõda ­ politseinikust kohtunik Margus Kotter näitas kolmel korral punast kaarti ja mõlemad meeskonnad lõpetasid mängu üheksakesi. Kõige kehvemini läks Flora poolkaitsjal Ott Reinumäel. "76. minutil hüppas levadialane Aleksandr Dmitrijev õlaga näkku Ott Reinumäele. Dmitrijev saadeti platsilt minema, Reinumäe veeti kanderaamiga. Haiglas tuvastati Reinumäel ninaluumurd ja peaajupõrutus," kirjutas 19. oktoobri SL Õhtuleht. Väidetavalt kaotas Reinumäe kohe pärast hoopi teadvuse. Too kohtumine jäi Reinumäe profikarjääri viimaseks , sest 2007. jaanuaris teatas Eesti koondises 25 mängu pidanud poolkaitsja jalgpalliga lõpparve tegemisest. Tõsi, mitte selle vigastuse tõttu. "See seik ei mõjutanud mu otsust, nina on terve," ütles Reinumäe toona . Suursoo ­ topelt käriseb küll 2000. aasta kevadel tuli toona NHLi klubi Detroit Red Wingsi palgal olnud Toivo Suursoo pika veenmise peale Tallinna, et aidata Eesti koondist Salt Lake City olümpiamängude valikturniiril. Eesti kohtus avamatsis Ukrainaga, lootused nimekat vastast üllatada kadusid juba avakolmandikul, kui Suursoo vigastada sai. Turniir oli tema jaoks sellega lõppenud, sest õlanihestuse tõttu läks hokimees operatsioonile. 2003. aasta kevadel tuli Suursoo taas pikema pausi järel koondisele appi, kuid sai uuesti vigastada. MMi B- divisjoni kohtumises Suurbritanniaga murdis vastane Suursoo käeluu. "Kohe sain aru, et luu on murdunud. Käis mingi raks ja käsi jäi imelikult rippuma. Sport on minu elu, seal juhtub kõike. Keegi polnud süüdi," nentis Suursoo hiljem. Kaseoru niitis ülessulanud plastiliin tõukepakul 1998. aastal toimus toona maailma mitmevõistluste eliidi seas veel kõrges hinnas olnud Euroopa superliiga jõuproov Tallinnas. Eesti koondis läks starti võidumõtetega, kuid pidi need pärast teist ala maha matma ja leppima esiliigasse kukkumisega. Andrei Nazarov sai esmalt kauguses nulli ja siis venitas Indrek Kaseorg pakule astudes ja päikesepaiste käes üles sulanud plastiliinil libisedes hüppeliigest. Kaseorg viidi staadionilt ära kanderaamiga. Kuulitõukeks tuli ta mitmetuhandepealise publiku marulise aplausi saatel veel sektorisse, kuid kõrgushüpet enam teha ei saanud. "Jalga turgutati, kuid joosta ei saanud," lausus Kaseorg, kes edestas pärast kolme ala isikliku rekordi graafikut juba 50 punktiga . Bramanist tabas pommvise näkku 2006. aasta Eesti meistriliiga finaalseerias kohtusid HC Kehra ja HC Chocolate Boys . Finaalseeria esimese mängu avapoolajal tabas Kehra noore pommitaja Janar Mägi vise Chocolate Boysi liidrit Riho -Bruno Bramanist näkku ja viimane kaotas korraks teadvuse. "Kaks meeskonnakaaslast talutasid kannatanu väljakult ära, kuid Bramanis jalgu õieti alla ei saanudki. Meeskonna pingi juures jäi ta uuesti lamama, nuttev abikaasa Kertu mehe kõrval põlvitamas," kirjutas 2. mai SL Õhtuleht. "Igasuguseid matse olen varem saanud, aga nii lähedalt ja valusalt näkku pole visatud," tõdes Bramanis hiljem. Tema abita jäi Chocolate Boys finaalseerias 0:3 kaotusseisu. Bramanise naasmise järel võideti kaks mängu, kuid kaotati tiitel lõpuks ikkagi mängudega 2:4. Vigastus, mis lõpetas andeka korvpalluri karjääri Kui 1995. aasta suvel toimus Tallinnas kuni 22aastaste korvpalli EM-valikturniir ja Iisraelist saabus Eesti koondist aitama noor täht Martin Müürsepp, kerkis võõrustajate väärtuslikemaks mängijaks hoopis 20aastane ja 198 cm pikkune Kert Kesküla. 22,5 punkti keskmiselt mängus visanud Kesküla näis ootavat särav karjäär. Temast huvitusid Iisraeli klubid. 1996. aasta sügisel rebestas Baltika noor ääremängija aga esimest korda põlvesidemeid. Arstid eksisid diagnoosiga, Kesküla naasis paari nädala pärast väljakule ning vigastas sidemeid uuesti. Play-off'is tuli ta jälle väljakule ning tegi põlvele taas viga. Kesküla käis Soomes operatsioonil, kus sidemed kinnitati titaanist poltidega, kuid Eesti koondise tasemel mängumeest ei saanud temast enam kunagi. "Tegelikult lõpetas see vigastus mu korvpallurikarjääri," ütles Kesküla hiljuti intervjuus ajakirjale Basket. Praegu mängib Kesküla korvpalli töö kõrvalt Soome esiliigas. Pertelson kukkus pea peale 1999. aasta MMil Birminghamis kohtus Indrek Pertelson teises ringis Euroopa meistrist Venemaa vägilase Tamerlan Tmenoviga. Ühe võtte järel kukkus Pertelson otse pea peale. Belgia koondise kiropraktik turgutas eestlase jalule ja hilisem kahekordne olümpiapronks alistas Tmenovi ja võitis lõpuks hõbemedali, kuid vigastus osutus siiski tõsiseks. Pertelson ise lootis, et on varsti matil tagasi, kuid peagi selgus, et vigastus on raske. "Teame niipalju, et kaelalüli vaheketas on kahjustatud ja nihkunud koeosad ärritavad närvijuuri," selgitas doktor Rein Jalak trauma olemust. Suremine sportides Marii Karell: Kaks nädalat tagasi maeti Brasiilia jalgpalliklubi Sao Caetano kaitsja Serginho. Ta varises Morumbi staadionil kokku, kui klubi mängis Sao Paulo vastu.
Moodunud nädalavahetusel Soku korvpalliturniiril kokku kukkunud 16-aastane Rootsi poiss suri kolmapäeval. Sarnaselt rootslasega on viimastel aastatel kokku kukkunud kümneid noori, ka üks Eesti poiss on surnud palliplatsil.
See oli ligi kolm aastat tagasi jaanuarikuus, kui Eestisse jõudis kurb teade: USA McLennani ülikoolis mänginud 20-aastane Eesti koondise kandidaat Bogdan Konontsuk kukkus keset mängu palliplatsil kokku ja suri. "Vestlesin Ameerika arstidega ­ arvatavasti oli ta juba kukkudes surnud," tõdes Bogdani isa Juri toona. Ametlik surmapõhjus oli südamekoe paksenemine. Saatuslikuks sai seegi, et Bogdan oli põdenud viirust, mis täielikult polnud veel välja ravitud.
Viimase kolme nädala jooksul on Eesti ajakirjandusest läbi käinud kolm juhtumit, kus sportlane võistlusel kokku variseb . Aastate peale tuleb selliseid surmajuhtumeid kokku terve hulk. Iga kord põhjus üks: süda.
Miks noored võistlustel kokku kukuvad , selle kohta ütleb Jüri Voitk, Põhja-Eesti regionaalhaigla ülemarst kardiointensiivravi alal: "Äkksurm." Ja veel: "Seda juhtub kõigiga ja igas vanuses. Aga spordi ajal tõenäoliselt seetõttu sagedamini, et süda saab suuremat koormust."
Surm, mis niidab poolelt sõnalt Äkki haarab inimene rinnust kinni, ütleb: "Ma enam ei jõua," ja ongi läinud. Kusjuures lause juures "ma enam ei jõua" võib inimese süda olla juba seiskunud. "Niidab jala pealt. Sõna pealt," ütleb Voitk.
Äkksurma peamiseks põhjustajaks on südame rütmihäired. Lahti seletades: rahulolekus tõmbuvad südamelihase osad kokku kindlas järjekorras ja omavahel sünkroniseeritult. Eluohtliku rütmihäire tekkides see sünkroonsus kaob, rütmihäire läheb üle südamelihaskudede kaootilisteks tõmblusteks, mis lõpuks seiskab südame. Eestis juhtub kardioloog Jüri Kaigi andmetel äkksurma 300 korda aastas.
Voitk ütleb, et kui inimene kokku kukub ja keegi talle oskuslikult kohe kunstlikku hingamist hakkab tegema, saab haiget veel päästa. Nimelt ei ole rütmihäirete puhul vaja muud kui välise elektriimpulsi abiga taas süda sünkroniseerida. Tundub lihtne, aga konks seisneb selles, et kiirabi koos elektrisoki aparaadiga jõuab kohale 10­15 minutiga. Kui aga inimese süda 3­5 minutit seisab, tähendab see, et aju ei saa verd ega hapnikku ja inimene langeb kliinilisse surma. Ehk: kui südame saab veel tööle, siis aju enam mitte mingil juhul. Ajutegevuseta pole enam inimest, vaid "elav laip ".
Voitki sõnul ei saa äkksurmasid ära hoida. Neid saab aga vähendada. Üks kindel viis, kuidas seda teha, on rahva teadlikkust suurendada. "Kas treener peaks oskama kunstlikku hingamist teha? Aga kehalise kasvatuse õpetaja? Või inimene, kellel on südamehaige lähedane?"
Teine võimalus, kuidas äkksurmasid sportlaste puhul miinimumini viia, on korrapärane arstlikus kontrollis käimine. 1998. aastal kirjutasid Eesti spordimeditsiini tohtrid eeskirja, millal ja mida sportlaste puhul kontrollima peaks. Seal seisab, et regulaarselt spordiga tegelev inimene peab arstlikus kontrollis käima vähemalt korra kuue kuu jooksul.
Spordiarst doktor Rein Jalak aga tõdeb, et Eestis pole mingeid reegleid, kuidas kontrollida, et kõik nõuet täidaksid. "See asi on täiesti reguleerimata! Ma olen kohanud ühte sellist noorte korvpallitreenerit, kes ütles mulle vastu: "Aga milleks seda vaja on?"
Korvpalliklubi Rakvere PK treener Aivo Erkmaa kinnitab, et ka tema teab treenereid, kes kontrollist viilivad. "No see on kallis ju. 1500 krooni nägu." See tähendab 15 korvpalluriga klubile aastas 45 000- kroonist "kulutust". "Tegelikult tasub haigekassa kuni 19- aastaste noorte uuringud," ütleb doktor Jalak. "Täiskasvanul maksab tavauuring 500 kr. Kuid eks see ole klubiomanike arusaam ja vastutus, kas hoolitseda oma kasvandike tervise eest või kulutada iga kuu näiteks 40 000 krooni mõne mõttetu musta ostmiseks."
Pallurid ei käinud kontrollis? Rakvere pallurid käivad kaks korda aastas kontrollis Tartus või Tallinnas. Niisamuti kaks korda aastas käivad kontrollis näiteks New Balance Rapla korvpallurid või Levadia jalgpallurid. Rein Jalak aga ütleb, et siiani on just pallimänguklubid kontrollist kõrvale hiilinud. "Need sportlased , kes Eestile medaleid toovad, neil on korralik kontroll peal. Aga pallurid on laisavõitu."
Suusataja Andrus Veerpalu kinnitab Jalaku sõnu. "Väga põhjalikku kontrolli tehakse 2-3 korda hooaja jooksul, aga vereproovi võetakse isegi korra kuus. Vaadatakse, et ei oleks põletikku ja muud sellist."
Audentese ülikooli korvpalliklubi treener Üllar Kerde räägib, et veel möödunud hooajal võisid korvpallurid Eesti meistrivõistlustel osaleda nii, et keegi ei tundnud huvi, on neil tervis korras või mitte. Sellel aastal võttis aga korvpalliliit vastu seaduse, et ilma arstliku läbivaatuseta pallureid platsile ei lubata. "Minul on see kurb sündmus olnud, et minu õpilane on surnud. Mina olen kahjuks pidanud käima oma õpilase matustel," räägib Kerde kadunud Bogdan Konontsukist. "Olen kogu aeg olnud seda meelt , et tuleb kontrollis käia! Mõned aga ei saa sellest siiani aru..."
Praegu treenib Kerde Bogdani nooremat venda Romani. "Poiste isa ja ema on usaldanud mind edasi. Treenerile on see raske vastutusekoorem."
Lisaks sellele, et Roman Konontsuk Audentese klubiga regulaarselt kontrollis käib, viib isa Juri poja kaks korda aastas Tartusse südameuuringutele. Seepärast, et südamehaigused on geneetilise eelsoodumusega ­ kui on ühel, võib ka teistel samas suguvõsas olla. Iga visiidi eest maksavad Konontsukid 600­800 krooni.
"Bogdani puhul ei pööratud tervisele piisavat tähelepanu," räägib isa Juri. "Mulle ütlesid Eesti arstid, et nad olid Bogdani hoiatanud, et tervis võib kehv olla. Aga ma ei usu, et Bogdani hoiatati. Ta oleks muidu mulle rääkinud. Me olime taga väga lähedased, ta ei valinud maikat ka ilma välja, et oleks mu käest küsinud."
Enne kui Bogdan Ameerikasse läks, käis ta suvel Eesti koondise laagris. Seal tehti ka tervisekontroll , kõik näitajad olid korras. Ka endisel profikorvpalluril Indrek Ruudul olid 8-9 aastat järjest kogu aeg näitajad korras. Siis aga järsku, 2000. aastal, kui Indrek oli 28-aastane, avastati, et tal on kaasasündinud südamerike. "See on üks suur küsimärk! Miks seda varem ei avastatud? Kui tõhus see kontroll ikkagi on? On see piisav?"
Kas süsteem on lollikindel? Ruut ütleb, et ühelt poolt on ta õnnelik, et südamerike nii hilja avastati ­ ta sai siiski korvpallurina karjääri teha. Teisest küljest: "Aga kui oleks juhtunud midagi? Ma ei ole kellegi peale kuri, aga süsteem tekitab minus küsimusi."
Toona öeldi Ruudule, et ta peab kindlasti minema operatsioonile. Ruut otsis tuttavate kaudu kontakti Euroopa tipparstidega. "Käisin Oulus, seal ütles arst, et kui profispordi kõrvale jätan, siis pole operatsiooni vaja." Ruut on korvpalliklubi Rapla juhatuses ja treenib 1989.­1991. aastal sündinud poisse. Nii pole ta tänaseni operatsioonile läinud.
Doktor Jalak ja doktor Voitk on mõlemad arvamusel, et 100% kindel ei saa uuringutes kunagi olla. Riske vähendada need aga aitavad.
Jalak ei taha hirmutada, kuid ometi vihjab sellele, et ühel hetkel võib tulla suurem noorte sportlaste surmalaine. "Asi selles, et tänapäeval võib igaüks treeneriks hakata. Me parasjagu töötame selle nimel, et treeneritelt hakataks litsentsi nõudma. Seni aga võib iga inimene, kes spordist ega tervisest ei pruugigi midagi teada, lapsi treenida. Ja siis treenib nii, et on treenitud . Kui vastupidavust ei treenita, siis süda ei kasva koos teiste organitega. Nii jääb süda ühel hetkel pingutuste kohta liiga väikeseks ja ongi kõik."
See võib olla ka põhjuseks, miks äkksurmasid sageli palliplatsil esineb.
"Suurem õnnetuste protsent korvpalluritel võib olla seotud spordiala spetsiifikaga. Mängus tuleb teha väga sageli ootamatuid spurte ja sageli peab kiiresti seisma jääma, see on südamele väga suur koormus. Jalgpall on hoopis dünaamilisem mäng," lisas ligi 20 aastat Kalevi korvpalliklubi arstina töötanud Jalak.
New Balance Rapla korvpallur Andre Pärn on Jalakuga päri. "Põhiline probleem, miks kokku kukutakse, on vastupidavuse treeningutest viilimine . Kui seda ei tee, siis piltlikult öeldes mootor lihtsalt kuumeneb üle." Teiseks pakub Pärn, et välismaal juhtub äkksurmasid sportlaste hulgas seetõttu rohkem, et võidakse kasutada aineid, mida tegelikult manustada ei tohiks. " Vaevalt et tolle Rootsi poisi puhul nüüd doping oli..." räägib Pärn möödunud nädalal juhtunust. "Eriti veel arvestades seda, et Rootsis on seadus, mis ei luba lastelt tulemussporti nõuda. Neid ei tohi kõvasti treenimagi sundida , rääkimata siis sellest, et neile mingit jama sisse söödetakse." Jalaku arvates on näiteks Eestis laste tulemusspordiga liiale mindud . "Mul on selline väljend: "alla kümneaastaste tippsport ". Me uurisime aastatel 2001­2003 üle 6000 lapse tervist. Neist vaid veerand olid täiesti terved . Ülejäänud oli vaja lisauuringutele või ravile saata."
Peab rõhutama, et uuritute hulgas olid lapsed, kes teevad regulaarselt trenni ja on Eestis omavanuste tipus. Ülejäänud ei jõuagi arstlikku kontrolli.
Kas ja kui palju peaksid arstid võistlustel, sealhulgas lastevõistlustel kohal viibima, on täna rahalist seisu arvestades iseküsimus. Küll aga leiavad nii treenerid kui arstid, et spordiga tegelevatele inimestele on vaja esmaabikoolitust. Kerde laseb lendu küsimuse: "Kui ikka juhtub tõesti, et süda seiskub, siis kui paljud meist oskavad kunstlikku hingamist teha?" Lihtsamate vigastuste ravi Meil on hakatud rohkem aru saama tervise tähtsusest, seepärast on sagenenud korrapärane spordiga tegelemine. Ent spordi harrastatavuse kasvuga sagenevad traumad ja ülekoormusega seotud vigastused. Seda põhjustavad oma võimete ülehindamine kehalise koormuse ajal ning spordiga kaasnevad õnnetused.
Vigastuste tekkimisel on üheks raviviisiks ka salvide ja geelide kasutamine vigastuse piirkonnas. Geelid on spordimeditsiinis isegi rohkem kasutusel, kuna need läbivad paremini nahka ja jõuavad sügavamale vigastatud kudedesse.
HEAD NÕU SAAB SPORDIARSTILT
. Apteekides müüakse väga mitmesuguseid spordimeditsiinis kasutatavaid salve ja geele. Mitmeid neist antakse välja ainult arsti retsepti alusel, kuid paljud on müügil ka retseptita. Igal arstil on tavaliselt oma raviskeem ja ta soovitab spordivigastuse raviks kuni nelja kindlat salvi või geeli. Vigastuse korral oleks parem nõu küsida ikkagi sporditraumatoloogilt või traumatoloog-ortopeedilt.
.. Spordimeditsiinis jaotatakse salvid ja geelid kolme suurde gruppi: 1) Turset alandavad salvid või geelid. 2) Põletikuvastased salvid või geelid. 3) Soojendussalvid või geelid.
Pärast vigastust on kõige tähtsam ära hoida turse tekkimine kannatada saanud piirkonnas. Sellega kiirendatakse tunduvalt edaspidise ravi kulgu . Siinjuures on väga tähtis kinni pidada teatud põhimõtetest: 1) Paranemist soodustab liikumatus. 2) Turset vähendab külmaamplikatsioon ehk kilekotti pandud jää, mis on asetatud vigastuse kohale. 3) Kasuks tuleb ka kompressioon ehk rõhk. Elastik side fikseerib külmaamplikatsiooni kerge rõhu all. 4) Vigastatud kohta tuleks hoida kõrgemal keha tasapinnast. See pärsib vere juurdevoolu vigastatud piirkonda, aidates sellega vähendada turse ja verevalumi ulatust.
Loetletud toiminguid tuleks käsutada 48 tunni jooksul pärast õnnetust ja teha seda iga kolme kuni nelja tunni järel. SALVID JA GEELID KA VIGASTUSE ENNETAMISEKS
Salvidest või geelidest võiks selle aja jooksul kasutada Deep Free-ze Cold -geeli või Deep Freeze- aerosooli, mida müüakse apteekides retseptita. Aerosoolis ja geelis sisalduvad toimeained põhjustavad külma aistingu ning valu vähenemise. Geeli tuleks kasutada kaks kuni kolm korda päevas ja masseerida õrnalt naha sisse. Lisaks võib kasutada veel Lioton-geeli, Troxevasin-salvi, Yellon-geeli, Ginker-geeli. Nimetatud ravimid on samuti saadaval retseptita.
..Kui turse on alanenud, tuleks kasutada põletikuvastaseid salve või geele. Tavaliselt alustatakse nendega kolmandal kuni neljandal päeval pärast vigastust. Neid salve või geele määritakse nii kaua, kuni valu vigastatud piirkonnas on möödunud. Tuleks peale määrida üks kuni kaks nädalat kolm kuni neli korda päevas.
Apteekides on salvide ja geelide valik väga suur, seepärast on arsti soovitus väga vajalik. Retseptita müüakse järgmisi salve ja geele: Nifluril- salv , Trau-meel-salv, Ben-Gay-salv, Mobilat- geel , Feldene (Piroxicam)-geel, Deep Reliet ( Ibuprofeen )-geel, Ehrlichi palsam.
Arsti retsepti aga on vaja järgmistele salvidele ja geelidele: Voltaren -geel, Fastum-geel, Indomet- geel, Indovasin-geel, Naklofen-geel, Ortofen-salv.
Vigastuse tekke või taas tekke vältimiseks on soovitatav kasutada enne kehalist koorumust soojendussalve või geele. Neid müüakse apteekides retseptita ja nendeks on Deep Heat , Finalgon- kreem , Copsicam-salv, Efkamon-salv, ABC-salv. Kasutatud kirjandus 1. http://www.epl.ee/artikkel/447222
2 . http://www.dolceta.eu/eesti/Mod3/spip.php?article164
3. Sporditäht 10/99
4. http://www.ohtuleht.ee/index.aspx?id=269269&q=aug i
5. Eesti Päevaleht 6.november 2004
6.Pildimaterjal on otsitud Googlest