Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Spordi õnnetused (4)

5 VÄGA HEA
Punktid
õnn - Tuleb kõvasti tööd teha, mitte oodata, et õnn (taevast) sülle kukub

Esitatud küsimused

  • Kellel on südamehaige lähedane?
  • Kes ütles mulle vastu "Aga milleks seda vaja on?
  • Miks seda varem ei avastatud?
  • Kui tõhus see kontroll ikkagi on?
  • Kui oleks juhtunud midagi?
  • Kui paljud meist oskavad kunstlikku hingamist teha?

Lõik failist

Minu kool
Spordi õnnetused Referaat
Autor: NIMI klass
KOHT ja AASTA Sisukord
1. Sisukord lk.2
2. Sissejuhatus lk.3
3. Eesti näited lk.4-6
4. Suremine sportides lk.7-9
5. Lihtsamate vigastuste ravi lk.10-11
6. Kasutatud kirjandus lk.12 Sissejuhatus
Enamik õnnetustest juhtub end aktiivselt liigutades
Eelmisel aastal toimus Soomes 900 000 õnnetusjuhtu, mille tagajärjel sai keegi vigastada. Üle 70
protsendi õnnetustest juhtus kodus või vabal ajal. Kolmandik õnnetustest toimus kas
argipäevatoimetusi tehes või sporti harrastades. Töö juures toimus iga viies ja liikluses iga seitsmes
õnnetusjuhtum. Spordiharrastajate seas olid vigastusterohkeimad spordialad jalgpall ning saali- ja
jäähoki.
Vaba aja veetmisel naudivad
inimesed oma puhkust ning
tõenäoliselt on ohutus viimane asi,
mille peale sel ajal mõeldakse.
Samas võivad aga ka vaba aega
veetes ja sportides juhtuda
õnnetused, mis võivad lõppeda
vigastuste tekke ning isegi surmaga.
Seetõttu on oluline järgida ka
puhates (näiteks telkimas olles,

Vasakule Paremale
Spordi õnnetused #1 Spordi õnnetused #2 Spordi õnnetused #3 Spordi õnnetused #4 Spordi õnnetused #5 Spordi õnnetused #6 Spordi õnnetused #7 Spordi õnnetused #8 Spordi õnnetused #9 Spordi õnnetused #10 Spordi õnnetused #11 Spordi õnnetused #12
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 12 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-01-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 89 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 4 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor youser Õppematerjali autor
Tiitelleht on tehtud nii, et oleks kergem ümber kujundada ;)

Olemas on nii sisukord kui ka kasutatud kirjandus, nii, et vormistus peaks olema korralik!


1. Sisukord lk.2
2. Sissejuhatus lk.3
3. Eesti näited lk.4-6
4. Suremine sportides lk.7-9
5. Lihtsamate vigastuste ravi lk.10-11
6. Kasutatud kirjandus lk.12


Sarnased õppematerjalid

thumbnail
11
docx

Korvpalli uurimistöö

Sisukord Sisukord........................................................................................... 1. Sissejuhatus............................................................................ 2. Korvpalli üldine tutvustus....................................................... 2.1. Korvpalli ajalugu........................................................ 2.2. Eesti korvpalli ajalugu................................................. 2.3. Eesti koondis ja spordi/korvpalli klubid....................... 2.4. Noorte treenimisvõimalused............................................. 3. Vigastused.................................................................................. 3.1.Vigastuste ennetamine...................................................... 3.2. Levinumad vigastused..................................................... 3.3. Ravi ja taastumine..........

Sport
thumbnail
35
doc

Sulgpalli mänguga kaasnevad riskid

Viimsi Kool SULGPALLI MÄNGUGA KAASNEVAD RISKID Uurimistöö Merily Viibur Juhendaja õp Marika Seppor Viimsi 2010 2 KOKKUVÕTE Käesoleva uurimistöö eesmärgiks on kirjanduse ja küsitluse ning autori oma mängijakogemuse põhjal välja selgitada, millised vigastused sulgpallis tekivad, kuidas neid vältida ning kas sulgpall on riskantne spordiala. Vigastusi tekib igal spordialal, nii ka sulgpallis, on ka vigastusi, mida ei ole võimalik või on raske vältida, sest kehalised eeldused ei ole antud spordialale sobivad. Uurimistöö käigus viidi läbi küsitlused 15-19 aastaste sportlaste seas, kahe sulgpalli treeneriga ja ühe spordiarstiga. Läbi viidud küsitlustest selgus, et sulgpall ei ole ohtlik spordiala ja enamusel küsitlejatest esines raskemaid vigastusi h

Kehaline kasvatus
thumbnail
27
docx

Sport Ja vigastused

Lüganuse Keskkool Sport ja vigastused Uurimistöö Koostaja:Reyo Vitmer 11.klass Juhendaja direktor: Tõnu Lont Lüganuse 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS Liikumine on tervise seisukohast väga tähtis. Iga päev võib näha inimesi metsa all, pargiteel või staadionil sportimas. Kahjuks toob sporditegemine kaasa ka vigastusi, nii peab treenija ennast ravima ja olema treeningutest eemal. Töö teemaks on ,,Sport ja vigastused". Uurimus on läbi viidud Lüganuse Keskkooli gümnaasiumiõpilaste ja kahe korvpallimeeskonna hulgas, sest sageli tekivad treenides traumad. Nende põhjusteks võivad olla mitteteadmatus, kuidas ennast treeningutel hoida ja kaitsta, et vigastusi ei tekiks. Töös tutvustatakse, missuguseid spordivigastusi esineb ja millest nad võivad tingitud olla. Töö autor on eesmärgiks seadnud küsimuste kaudu teada saada: · millises vanuses esineb kõ

Sport
thumbnail
22
doc

Spordivigastused

löögi tagajärjel ükskõik, mis osadega maha va. Pöidadega või langeb abitult nööridesse. Kui aga sportlane 8 sekundi möödumisel võitlusse naasma, jätkatakse võistlust. 9ndal sekundil tehakse kindlaks, kas võistleja suudab jätkata. 10ndal juba lõpetatakse mats ära. Nokaudi saanud poksija saab võistluskeelu lühikeseks ajaks. Võistlustele saab naasta ainult siis, kui arst selle heaks kiidab. Kergemate nähtude korral arst saab ainult soovitada spordi loobumisest. 18 Toitumine ja kehaline koormus Vigastuste vältimiseks on tähtis õige toitumine nii enne kehalist koormust. Enne kehalist koormust selleks, et trenni ajal ei oleks nõrkustunnet, mis võib vigastusteni viia, ja pärast trenni on vaja korralikult taastuda selleks, et olla valmis järgmisteks katsumusteks. Organismi vastupidavusvõime kasvab, kui 1-4 tundi enne treeningut süüa süsivesikurikast toitu.

Kehaline kasvatus
thumbnail
25
doc

Esmaabi

LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool Esmaabi Referaat aines: Rahvatervis Anneli Saar Aineõp. Maie Tamm Mõdriku 2009 SISSEJUHATUS ESMAABI PEAKS OSKAMA IGAÜKS ANDA Esmaabi saamise või teistele andmise vajadus võib tekkida igaühel. Mõne inimese elu kulgeb selliselt, et esmaabi andmise vajadus tekib üliharva, teiste inimeste elus esineb selliseid olukordi sageli. Hindamaks enda elus esmaabi andmise oskuste vajalikkust tuleb mõelda mõttes teadvustada oma tegemistes õnnetuste ja vigastuste tekkimise tõenäosus. Ühtede tegevuste korral on õnnetuste, haigestumiste ja vigastuste tekkimine tõenäolisem kui teiste tegevuste korral. Seetõttu on ju ka mõistetav, et erinevad inimesed on esmaabist erineval määral huvitatud. Õigeaegselt õigesti ja edukalt antud esmaabi on kindlasti väga motivee

Rahvatervis
thumbnail
139
pdf

Spordi üldained 1.tase

........................................................... 101 MOTIVATSIOON. Kaivo Thomson, Aave Hannus ................................................................................. 107 ÜLDTEADMISED SISSEJUHATUS MAJANDUSÕPPESSE. Tiia Randma ........................................................................... 111 SPORDITURUNDUS. Lennart Raudsepp ................................................................................................. 117 SPORDI ORGANISATSIOONILINE ALUS, SPORDI REGULEERIMISE VORMID. Toomas Tõnise ...........................................................................123 4 NB! LÜHIÜLEVAADE INIMESE ORGANISMI EHITUSEST JA TALITLUSEST VAHUR ÖÖPIK INIMESE ANATOOMIA JA FÜSIOLOOGIA Inimese anatoomia on õpetus inimorganismi ehitusest, füsioloogia aga käsitleb selle talitlust

Inimeseõpetus
thumbnail
43
pdf

TANTSIJA FÜÜSILISE VIGASTUSE MÕJU ELUKUTSELE SOMAATILISTE TREENINGSÜSTEEMIDE NÄITEL

TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Etenduskunstide osakond Tantsukunsti eriala IV kursus Alar Orula TANTSIJA FÜÜSILISE VIGASTUSE MÕJU ELUKUTSELE SOMAATILISTE TREENINGSÜSTEEMIDE NÄITEL Seminaritöö Töö juhendaja: Raido Mägi, tantsukunsti spetsialist Kaitsmisele lubatud..................................... Viljandi 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS..............................................................................................................................3 1. TANTSIJATE TÜÜPVIGASTUSED JA NENDE TEKKEPÕHJUSED....................................5 2. VIGASTUSE PREVENTSIOON................................................................................................9 2.1 Pilatese tehnikast lähtuvalt.......................

Tantsimine
thumbnail
16
doc

Kümnevõistlus

Nõu-kogude Liidu meistrivõistlustel oli kümne parima hulgas korraga kuus eesti sportlast, kuid seda mitte ainult kümnevõistlejana. Juba Müncheni olümpiamängude aastal, mil Eesti koondise vanem-treenerina tegutses Fred Kudu, alustas Rein Aun tööd treenerina, tuues noori kümnevõistlusesse. Montreali olümpia eel juhendas ja abistas Rein Aun Eesti koondise mehi ning kümnevõistluse treeneri amet Kõrgema Spordimeisterlikkuse Koolis tõi Rein Auna taas suure spordi labürinti, otsi-ma ja leidma teed, mis mehi olümpiale viiks. Rein Aun suri 11. märtsil 1995. aastal. 3.4 Toivo Õunap 13 Toivo Õunap (enne 1936 eesnimi Hildebert; 23. mai 1913 Viljandimaa Paistu vald - 17. juuni 2000 Viljandi) oli eesti kümnevõistleja. Isa metsatööstur Johan H. Ema Alide (sünd. Kõre). Õppis Kantreküla algkoolis Viljandis,

Kehaline kasvatus




Meedia

Kommentaarid (4)

mr profiilipilt
mr: Aitäh, oli abi
19:21 24-03-2009
mr profiilipilt
mr: Aitäh, oli abi
19:21 24-03-2009
mr profiilipilt
mr: sain palju abi
22:58 06-05-2009



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun