Esmaabi (2)

LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL
Sotsiaaltöö õppetool
Esmaabi
Referaat aines: Rahvatervis
Anneli Saar
Aineõp. Maie Tamm
Mõdriku
2009

SISSEJUHATUS

ESMAABI PEAKS OSKAMA IGAÜKS ANDA

Esmaabi saamise või teistele andmise vajadus võib tekkida igaühel. Mõne inimese elu kulgeb selliselt, et esmaabi andmise vajadus tekib üliharva, teiste inimeste elus esineb selliseid olukordi sageli. Hindamaks enda elus esmaabi andmise oskuste vajalikkust tuleb mõelda mõttes teadvustada oma tegemistes õnnetuste ja vigastuste tekkimise tõenäosus. Ühtede tegevuste korral on õnnetuste, haigestumiste ja vigastuste tekkimine tõenäolisem kui teiste tegevuste korral. Seetõttu on ju ka mõistetav, et erinevad inimesed on esmaabist erineval määral huvitatud. Õigeaegselt õigesti ja edukalt antud esmaabi on kindlasti väga motiveeriv.
Esmaabi on aga erinevat laadi ja sõltub sellest, milliste juhtumite korral ja millistes olukordades  esmaabi antakse. Abi andja vaatenurgast on väga oluline erinevus sellel, kas esmaabi tuleb anda väliolukorras, siseruumides või meditsiiniabiks ettevalmistatud ruumides. Kindlasti tuleb vahet teha mõistetel meditsiinialane esmaabi ja psühholoogiline esmaabi, kuigi neid mõlemat laadi esmaabi tuleb osautada ja osutataksegi enamasti samaaegselt, samade juhtumite korral ja samas olukorras.
Õiged meditsiinialase esmaabi võtted sõltuvad sellest, kas abi antakse vigastuse või haigestumise korral, nende osas omakorda millise vigastuse või millise haiguse ägenemise või äkkhaigestumise korral. Esmaabi all mõistetakse enamasti lihtsamaid meditsiiniabi võtteid. Kodus haigestumise korral on esmaabi koduste vahenditega ravi alustamine ja siia hulka kuulub ka apteegis ilma retseptita saadaval olevate ravimite, ravimisarnaste ainete ja rahvameditsini võimaluste kasutamine.
Õige käitumine ja õiged esmaabivõtted on olulised. Algatuseks võiks mõelda, mis on õige ja mis vale, sest valed võtted on teadmatusest või lihtsalt kellegi eksliku juhendamise tulemusel endiselt kasutuses.  On neid, kes oskavad ja lähevad alati appi, teised aga ei tahagi abi anda. Samas mõned küll tahaks, aga ei oska — seepärast ei ole kunagi liiast tähtsamaid esmaabivõtteid meelde tuletada.

ESMAABI TÄHTSUS JA MÕISTED

Esmaabi on üks osa abiandmisest, mis kokku hõlmab päästmise, esmaabi, esmase meditsiinilise abi, transportimise ja ravi.

PÄÄSTMINE

Esimesena õnnetuskohale saabunu peab vajaduse korral toimetama kannatanu ohutegurite mõjupiirkonnast kaugemale, näiteks viima ära ta maanteelt või kustutama põlevad riided. Keerulises olukorras nagu tulekahju, kinnikiilumine, plahvatus- ja varisemisohu korral läheb vaja erivarustust ning eriväljaõppega päästjate abi.

ESMAABI

Esmaabi eesmärk on päästa kannatanu elu õnnetuskohal, vältida tema seisundi halvenemist, hoolitseda asjatundliku lisaabi saamise eest ja toimetada kannatanu ravile . Iga inimene oskab mingil moel kannatanut abistada. Esmaabikursustelt saadakse teadmisi, oskusi ja julgust esmaabi anda. Abistamiskiiruse põhjal jagatakse esmaabi :

Vältimatu ehk elupäästev esmaabi:

elustamine

muu vältimatu esmaabi

Jätkuv esmaabi
Vältimatut esmaabi tuleb hakata andma otsekohe. Tagatakse kannatanu hingamine , südametalitus ja vereringe . Päästetakse kannatanu elu (siit ka nimetus elupäästev esmaabi) ja alles pärast seda kasutatakse muid esmaabivõtteid.

ESMANE MEDITSIINILINE ABI

Esmast meditsiinilist abi annavad parameediku ja eriväljaõppega päästjad, kasutades esmase meditsiinilise abi andmise vahendeid ja ravimeid.

TRANSPORTIMINE

Õnnetuskohal alustatud esmaabi ja esmast meditsiinilist abi jätkatakse kannatanu transportimise ajal kiirabiautos.

RAVI

Lõplik ravi toimub haiglas ja vastavate arstide käe all.

ABISTAMISKOHUSTUS

Vigastatud inimene või äkkhaigestunu vajab abi. Abistamisjulgus kujuneb välja esmaabi harjutamise käigus. Abist ilmajätmine võib kannatanu seisundit oluliselt halvendada. Abiandmine on kodaniku kohus. Iga inimese kohus on abi anda ja igaühel on õigus saada abi.

TEGUTSEMISE ÜLDISED PÕHIMÕTTED ÕNNETUSE KORRAL

Õnnetuse korral tuleb hakkata tegutsema enne ki elukutselised abistajad kohale jõuavad.
Iga kodanik peab tundma tegutsemispõhimõtteid, mis on vajalikud kannatanu tõhusaks abistamiseks õnnetuskohal. Üldised tegutsemispõhimõtted on samad, olgu siis tegemist üksik- või suurõnnetusega.

TEGUTSEMISE ALUSTAMINE JA TEGUTSEMISJÄRJEKORD

HINDA OLUKORDA - tee selgeks, mis on juhtunud ja selgita välja abivajate arv ning abivajadus. Selgita välja milliseid abivahendeid on võimalik kasutada ning täpsusta, kui palju on aega ja millised on abistamistingimused. Tee kindlaks, kust ja kuidas saada lisaabi.
PÄÄSTA - lähene ohtlikule kohale, seadmata ohtu oma ega teiste elu ja tervist. Päästa kõigepealt need, kelle elu on ohus. Toimeta kannatanu lähemasse ohutusse kohta.
VÄLDI LISAÕNNETUSI - selgita välja lisaõnnetuse oht ning hoiata ka teisi.
ANNA VÄLTIMATUD ESMAABI - hakka elupäästvat esmaabi andma võimalikult kiiresti. Kui kannatanuid on palju, tee kindlaks neist igaühe seisund ja anna vältimatut esmaabi seda vajajaile.Alles pärast seda selgsita välja milliseid muid vigastusi kannatanul on.
KUTSU ABI - kutsu õnnetuskohale lisaabi. Selle saamise kiirus ja võimalused sõltuvad õnnetuskohast ja kujunenud olukorrast. Helista telefonil 112. Abikutse on tasuta.
ABIKUTSE - abikutseks helista telefonil 112 ning toimi järgmiselt:

SELGITA MIS JUHTUS

• Kas on tegemist õnnetuse või äkkhaigestumisega
  
• Avarii - mis konkreetselt on juhtunud
  
• Kukkus kõrgustest - umbes kui kõrgelt, millisele aluspinnale
  
• Jäi millegi vahele - mille vahele, kas on vabastatud
  
• Haav - millise piirkonnas, kuidas juhtus
  

SELGITA KUS JUHTUS

• Täpne aadress
  
• Telefoninumber
  
• Kuidas pääseda kannatanu juurde
  
• Keegi läheb kiirabile lähimasse punkti vastu
  

SELGITA MILLAL JUHTUS

• Kas praegu või tükk aega tagasi
  

SELGITA KELLEGA ÕNNETUS JUHTUS

• Kas üks või mitu kannatanut
  
• Täiskasvanu - laps
  
• Mees - naine
  

SELGITA MIS SEISUNDIS ON KANNATANU

• Teadvus, hingamine, pulss
  
• Kas kannatanu on purjus
  

SELGITA MILLISED ON VIGASTUSED

• Veri purskab , voolab
  
• Jäse ebaloomulikus asendis
  
• Haavad erinevates piirkondades
  
• Ära katkesta kõnet enne, kui oled selleks loa saanud!
  
• Ühtegi küsimust ei esitata põhjuseta, lihtsalt uudishimust!
  

OOTA LISAJUHISEID

• Rahulikult ja selgelt edastatud abikutse tagab lisaabi kiire sabumise.
  

ESMAABI EESMÄRGID

• Elu säilitamine
  
• Vigastustest ja haigustest
  
• tingitud tüsistuste ärahoidmine
  

SÜNDMUSPAIGA HINDAMINE

• Liiklusõnnetused
  
• Elektriõnnetused
  
• Gaas , suits, mürgine udu
  
• Tulekahju, varisemisohus objektid
  

OHUTUS ESMAABI OSUTAMISEL

VÕIMALIKUD OHUTEGURID

• Energiaallikas , mis on olnud vigastuse
  

põhjuseks

• Ohud välisteguritest
  
• Ohud esmaabi protseduuridest
  

TEGEVUS ESMAABI OSUTAMISEL

• Hinda olukorda
  
• Kutsu juuresolijad appi
  
• Hinda kohapeal võimalikud ohud
  
• Kaitse ennast ja teisi
  
• Esitle ennast kui esmaabi andjat ja paku oma abi
  

• Kiiresti välista ohvrite eluohtlikud seisundid
  
• Osuta esmaabi kõigepealt eluohtlike seisundite kõrvaldamiseks
  

• Saada kellegi abi järgi – kiirabi , politsei jne.
  
• Esmaabist keeldumisel ole kannatanu juures seni, kuni abi on saabunud
  
• Kui kannatanu elu ei ole ohus ja puuduvad teadmised kuidas toimida,ole kannatanu juures ning saada abi järgi
  
• Ole ettevaatlik abi osutamisel vältimaks vigastuste süvendamist
  
• Osuta sellist abi nagu sooviksid ise samasuguses olukorras
  

• Abista kannatanu evakueerimisel kiirabiga
  
• Abista meditsiinilist abi mitte vajavaid
  

kannatanuid kokku saamisel nende sõprade või sugulastega

• Märgi üles kannatanute ja juuresolijate nimed ning osutatud esmaabi
  
• Esmaabist keeldumisel ole kannatanu juures seni, kuni abi on saabunud
  

• Kui kannatanu elu ei ole ohus ja puuduvad teadmised kuidas toimida,
  

ole kannatanu juures ning saada abi järgi

• Ole ettevaatlik abi osutamisel vältimaks vigastuste süvendamist
  
• Osuta sellist abi nagu sooviksid ise samasuguses olukorras
  

ELUOHTLIK SEISUND

Puutudes kokku raskelt viga saanuga, tuleb kõigepealt kiirabi välja kutsuda: helistada 112. Kui ei oska ise kohe midagi ette võtta, siis parem on mitte hakata katsetama (et mitte kasu asemel kahju teha), vaid kuulata, mis nõu 112 annab.
Eluohtliku seisundi tunneb ära selle järgi: kannatanu pole teadvusel , ta ei hinga, pulssi pole või on suur verejooks — seda on märgata vereloigust või riietel järjest suurenevast vereplekist.
Sündmuskohale jõudes hinda kõigepealt ära enda ohutuse. Kui oled ise ohus, siis ligidale minna ei tohi. Pole ju vaja täiendavaid abivajajaid. Hinda olukorda ja hoolitse, et ei tekiks lisa ohte , näiteks et pimedas maanteel teised autod otsa ei sõidaks. Selleks pane märgid välja ja ohutuled sisse, siis hinda, kui palju on kannatanuid ning seda, kas nende seisund on eluohtlik.
Kannatanu leidmise järel tuleb kindlaks teha, kas ta on teadvusel. Kontrolli, kas saad temaga kontakti, hüüa teda ja küsi, mida ta teeb, kas on kontaktne, kas teadvus on selge. 
Kui ta ei vasta, püüa teda puudutada, kas või valuvõtte teha, teadvusel inimene reageerib sellele. Hea indikaator on see, kas ta laseb käel oma silmale ja näole  kukkuda . Selleks tõstame ta käe üles ja laseme sellel ta silmadele langeda. Kui see jääbki sinna lebama, siis on kannatanu tõepoolest teadvuseta .
Hingamisliigutuste tuvastamiseks vaatle kannatanut: naised hingavad rohkem rinnaga, mehed kõhuga. Võib panna oma käeselja kannatanu nina ette ja hinnata, kas hingamist on tunda. Samuti võib abistaja panna oma kõrva kannatanu nina juurde, et tunnetada ja kuulata õhuvoolu.
Teadvuseta kannatanu pea tuleb kallutada kuklasse , et tema keel tuleks hingamisteede eest ära ja ta saaks hingata . Kontrollida tuleb ka suud , et seal ei oleks võõrkehasid, mis takistavad hingamist. Pärast seda tuleb uuesti hingamist kontrollida.
Pulssi kontrollida kaelalt. Väga madala vererõhu korral, kui randmel enam pulssi ei ole, siis kaelal võib pulss veel olemas olla.
Kui seisund näib tõsine olevat, tuleb kutsuda kiirabi, helistades 112.
Kontrollida tuleb ka, kas on verejookse. Kui on verejookse, siis kõigepealt tuleb need sulgeda, alles siis hakata vajaduse korral elustama. 112 tuleb helistada siiski kohe, viivitamatult.
Ümbrust uurides saab ehk viiteid , mis võis kannatanuga juhtuda — kas ta on kukkunud vms –, selle põhjal saab oletada, millised võivad vigastused olla, kas on näiteks selgroog viga saanud. Kui kannatanu on teadvusel, küsida ta nime, vanust , kas tunneb kusagil valu, kas tal on kroonilisi haigusi — nii saab hinnata kannatanu seisundit ja kiirabile on nagunii selliseid andmeid vaja.

ELUSTAMISE ÕIGED VÕTTED

Kes vähegi oskab, peaks püüdma eluohtlikus seisundis kannatanut elustada, sest ei saa loota , et kiirabi jõuab igasse Eesti punkti paari minutiga kohale. Sellist ressurssi Eesti riigil pole, et kiirabi oleks maapiirkonnas niisama kiiresti tulemas kui suuremates linnades. Ka viis või kümme minutit on elustamist vajava inimese korral tohutu pikk aeg ja abi ülisuure väärtusega. Elu hinnaga.
Elustamiseks pannakse kannatanu kõvale pinnale. Tema hingamisteed vabastatakse, lõug tõmmatakse ette, pea kuklasse, suu tehakse puhtaks. Kui kaitsemaski pole, siis on abistaja otsustada, kas ta võtab endale riski võhivõõrale õhku suhu puhuma hakata.
Tänapäeval on soovitatav elustamise südamemassaazhi rütm 90-120 korda minutis . Selleks tuleb südame piirkonnale pressida ligilähedaselt kaks korda sekundis. Rahvusvahelised soovitused muutusid aastatel perioodil 2006-2007 ja uute esmaabi soovituste kohaselt alustatakse elustamist ainult südamemassaazhiga ning enam ei ole vajalik kunstlikku hingamist teha.  Uuenenud reeglite kohaselt on oluline, et abistaja teeks südamemassaazhi nii hästi, et vereringe hakkab tõepoolest uuesti ringlema. Oluline on, et südamemassaazhiga alustatakse võimalikult kiiresti pärast südame seiskumist ja seda tehakse väga oskuslikult kuni kiirabi saabumiseni.
Abistaja paneb oma käed kannatanu rindkere keskjoonele, luulise osa lõpust kahe-kolme sõrmelaiuse võrra ülespoole. See tähendab kohast, kus algab ülakõhu pehme osa ja lõpeb rindkere luuline osa, sealt ülespoole.
Tuleb jälgida, et käed ei libiseks roidekaartele, nii võivad roided murduda ja lisavigastusi tekitada. Kui soovitakse siiski teha ka kunstlikku hingamist suult -suule, siis 30 kaudse südamemassaazhi vajutuse järel teha kaks puhumist. 30 pumpamise järel tuleb kaks korda suhu õhku puhuda. Elustatava nina tuleb samal ajal kinni pigistada. Kui kannatanu suu on vigastatud, puhutakse õhku kannatanule ninna, beebidele ninasse ja suhu korraga. Hea oleks, kui seda protseduuri saaks läbi viia kahekesi: üks puhub , teine pumpab, üksinda elustades on efektiivsus väiksem ja abistaja väsib ära, arvab Peärnberg. Väga kõvasti puhudes võib kannatanu oksele hakata, siis vaadata, et okse ei lämmataks teda.
Narkoüledoosi korral esineb hingamisseiskus, kuid süda töötab mõnda ega veel edasi.  Abivajaja nägu on sinakas, kuid pulss on olemas. Sellisel juhul tuleks kindlasti teha suult-suule kunstlikku hingamist ilma südamemassaazhita. (Aidsi ohu vältimiseks kasuta kunstliku hingamise abivahendeid. Narkomaanid on HIV riskirühm).

SAGEDASEMAD ESMAABI VAJAVAD JUHTUMID

VEREJOOKSU SULGEMINE

Hea oleks, kui abistajal oleks käepärast kummikindad, mis alati enne esmaabi andmist kätte tõmmata. Paljaste kätega esmaabi andes riskitakse vere kaudu nakkuse saamisega (HIV, B- ja C- hepatiit ).
Esmane võte verejooksu sulgemisel on otsene surumine haavale . Kui haav on jäsemetel, tuleb need ülespoole tõsta, et verejooksu vähendada. Suure verejooksu puhul tuleb haavale teha surveside ja kasutada palju materjali.
Materjaliks võivad olla apteegist saadavad sidumisvahendid, aga ka muud käepärased vahendid. Väiksemate verejooksude puhul tuleb haav lihtsalt puhtalt siduda.
Vajaduse korral tuleb minna haava näitama erakorralise meditsiini osakonda ja teha seda võimalikult ruttu, kindlasti aga esimese 24 tunni jooksul. Väiksemaid haavu võime kodus ise puhastada ja siduda, järgmistel päevadel peab aga jälgima, et haavas ei tekiks põletikku.
Põletiku tunnused on kuumus haava piirkonnas, valulikkus, punetus ja vahel ka mäda. Põletiku korral tuleb kohe pöörduda perearsti poole.

NIKASTUSED, PÕRUTUSED, VENITUSED

Kasutatakse 3K meetodit: külma, kõrgemale, kompressiooni.
Kannatada saanud koht seotakse kinni, pannakse peale külma ja hoitakse kõrgemal. Parem on siduda elastiksidemega. Igaks juhuks tuleks kannatanu viia röntgenisse, et kontrollida, kas luud on terved.
Viinakompressi ei tohi kindlasti teha, esimesed kolm ööpäeva vajab see koht külma, eriti esimesel päeval. Külm sulgeb verejooksu, ei teki nii suurt turset ning vigastus paraneb kiiremini.

UPPUMINE

Rõhutagem taas enda ohutuse tähtsust, vette appi mineja peab oskama väga hästi ujuda . Uppujale tuleb läheneda selja tagant ja temast haarata. Eriti ettevaatlik tuleb abistajal olla siis, kui uppuja rabeleb.
Veest välja tirides püüda hoida kannatanu selgroogu sirgelt , eriti siis, kui uppumisohtu on satutud vettehüppamise tõttu, sest siis võib olla selgroog vigastatud.
Maale jõudes tuleb püüda võimalikult palju vett kannatanu ülemistest hingamisteedest ja maost välja saada, selleks keerata kannatanu kummuli ja suruda abaluude vahele. Küljele keerates tuleb jällegi selgroogu säästa. Siis keerata kanatanu selili , kontrollida tema hingamist, pulssi ja teadvust, vajaduse korral alustada elustamist ning loomulikult kutsuda kiirabi.
Kõik uppumisohus olnud tuleb 24 tunniks saata meditsiinilisele jälgimisele, sest on südame rütmihäirete tekke oht.

ALKOHOLIMÜRGITUS

Arstid on väga mures noorte pärast, kelle seas on alkoholimürgitused liigagi sagedased. Noored ei tea, kui palju nad kannavad, teadvuse kaotuseni purju jäämine võib üsna kergelt tulla.
Nii võib teadvuseta lebama jääda ka täiesti korralik noor inimene, kes on esimest korda elus alkoholi pruukinud, aimamata, mida see temaga teeb. Niisugune selili lebaja võib enda oksessegi lämbuda, sest alkoholiga mitte harjunud organism reageerib liigsele mürgile oksendamisega.
Purjus lamaja tuleb külili keerata, talle midagi sooja peale panna ja kiirabi kutsuda. Kui liigselt alkoholi pruukinu on teadvusel, võiks püüda ta oksendama ajada, nii saab osa alkoholi organismist välja.
Oksendamise esilekutsumiseks anda juua õrnlilla lahust, aga lahjendamine peab olema korralik, et lahusesse ei jääks kristalle. Et alkohol viib organismist välja C- ja B-vitamiini ja vedelikku, tuleb need asendada , selleks anda juua sidrunivett. Hea toime on ka värskel õhul.
Alkoholijoobes inimesi ei tohi üksi jätta, nende seisundit peab jälgima. Kui kannatanu ei suuda juua, siis tuleb kindlasti kiirabi kutsuda, sest suur vedelikukaotus võib ohtlikuks osutuda. Ei taha joomist propageerida, aga tuleks, et enne joomist süüa midagi rasvast. Rasv katab mao limaskesta ja siis ei imendu alkohol nii hästi. Rasvasele toidule aga ei maksa kuuma jooki peale juua, see lahjendab rasva ära.

INFARKT

Infarkt annab endast märku sellega, et inimene tunneb rinnus pigistavat, ängistavat, põletavat valu, mis võib kiirguda ka vasakusse kätte ja abaluu taha ning mao piirkonda. Õhku ei jätku ja inimene on hirmul.
Haige tuleb asetada temale mugavasse asendisse. Infarktiga ei taha inimene pikutada, ta eelistab poolistuvas asendis olla. Kindlasti tuleb kutsuda kiirabi. Abistaja võiks hoolitseda, et ruumis oleks värske õhk, ja pakkuda haigele kiirabi tulekuni rahustavat seltsi, sest see valu ja seisund on väga hirmutavad.
Tasuks küsida, kas haige kasutab mingeid ravimeid, kas ta on neid täna võtnud, kui tal on nitroglütseriin taskus , siis on soovitav see keele alla panna. Kui viie minuti pärast ikka valutab, siis anda järgmine nitroglütseriin. Kui kannatanu kaotab teadvuse, hingamise või pulsi, tuleb teda kiirabi tulekuni elustada.

SÜDAMESEISKUMINE

Või vererõhu äkiline kadumine. Kui toimub südame äkkseiskumine või vererõhu üli suur ja kiire alanemine, siis põhjuseid võib olla mitmeid. Sõltumata põhjusest kaotab inimene ootamatult teadvuse ja kukub inimene nii-öelda jalapealt ning enamasti lisandub kukkumisest ka peatrauma .  Vahel on südameseiskus ajutine ja süda hakkab iseeneslkult uuesti tööle või tagab osalise vere pumpamise. Sellisel juhul on teadvusetul inimesel siiski hingamine säilinud. Kuid üksikud hingetõmbed, mis toimuvad näiteks üks kord minutis või üks kord kolmekümne sekundi jooksul, ei ole siiski samastatavad hingamisega. Abi andmist tuleb alustada sellega, et kontrollitakse pulsi olemasolu ja ka hingamise sagedust. Abi andmine toimub nii nagu elustamise korral või teadvusetu abistamise põhimõtete järgi.

ELEKTRILÖÖK

Kui keegi jääb voolu alla, tuleb ta sealt küll ära saada, aga mitte teda paljaste kätega päästma minna. Kõigepealt peaks voolu välja lülitama, iga inimene peaks teadma, kus tema töökohas või kodus vastav lülititega kapp asub.
Kui on käepärast isoleerivaid materjale (näiteks kummist esemeid, puukeppe, ajalehti, raamatuid), siis püüda kannatanut nende abil vabastada.
Vooluvõrgus olnu peab saatma 24 tunniks meditsiinilisele jälgimisele, sest tal võivad tekkida südame rütmihäired. Kord voolu all olnul võib süda ka hiljem taas aeg-ajalt rütmist välja minna.
Peärnberg ütleb, et paljaste kätega ei tohi minna ka põlevate juhtmete kallale, samuti neile vett peale valada, leek tuleb lihtsalt summutada . Vett ei tohi valada ka põlevale rasvale, leek summutada kas rätikuga või panna pannile tihe kaas peale või lasta rasval lihtsalt ära põleda (kui on tegemist väiksema kogusega).

PÕLETUSTELE

tuleb alati külma peale panna, jahutada 10–15 minutit. Kodus võiks olla Burnshieldi geel , mis jahutab ja võtab valu ära — seda panna otse haavale. See vahend aitab ka päikesepõletuse korral.
Põletada saanud kohale ei tohi muud kreemi peale panna. Lihtsalt puhtalt kinni siduda ja palju juua anda. Kui on vaja taastada organismi vedeliku tasakaalu, ei soovita Peärnberg limonaadi , kokat, kohvi ega kanget teed, sest need joogid viivad vedelikku organismist välja.
Kui nahale on sattunud bituumenit, ei ole vaja hakata seda ära kiskuma, lihtsalt jahutada ja pöörduda meedikute poole.

PUUGIHAMMUSTUS

Metsa minnes võiks panna selga heledad riided, mille pealt on igasugused sitikad näha, sääred ja varrukaotsad toppida kinni, peakate pähe. Sageli metsas käijad võiksid ennast puukentsefaliidi vastu vaktsineerida lasta, puukborrelioosi vastu kahjuks vaktsiini pole.
Kui puuk on ennast keha külge imenud, tuleb püüda ta nii eemaldada, et ei muljuks tema tagakeha, muidu eritab ta taas haigustekitajaid sisaldada võivat nõret.
Kui puuk on eemaldatud, tuleb see koht desinfitseerida, kas või viinaga, kui muud pole käepärast. Kuu aja jooksul tuleb oma tervist jälgida.
Kui on gripilaadsed nähud või puugihammustuse koht sügeleb ja punetab, tuleb pöörduda perearsti poole. Meelde tuleks jätta kuupäev, millal puuk kallal käis.

MINESTAMINE

on lühiajaline teadvuse kaotus vereringehäire tõttu. Kui inimene pole ise juba kukkunud, panna ta lamama, tõsta tema jalad kõrgemale, avada aken.
Kui minestanu ei tule kahe-kolme minutiga teadvusele, kutsuda kiirabi. Tavalise minestuse korral ei ole kiirabi vaja.
Pärast teadvusele tulekut ei tohi kiiresti tõusta, esialgu oleks mõistlik natuke lamada, siis tasakesi istuma sättida. Võiks juua magusat sooja teed või limonaadi.

EPILEPSIAHOOG

avaldub krampidena. Las krambitab, ei ole vaja teda takistada, kinni hoides võime teda hoopis vigastada. Kui hoog lõpeb, pane haige küliliasendisse, kata soojalt, jälgi teda kuni abi saabub, las puhkab. Haigele ei tohi mitte midagi hammaste vahele panna, sellist viga ei tohi teha.
Kui hoog on esimest korda elus või see kestab üle 10 minuti või kordub, tuleb kutsuda kiirabi. 

PÄIKESEPISTE

saadakse katmata peaga päikese käes olles. See avaldub peavalu, unisuse ja iiveldusena. Nende nähtude ilmnemisel tuleb päikese käest ära minna, palju juua, aga mitte jääkülma, vaid toasooja jooki, kõige parem mineraalvett, mitte kokat või limonaadi, ammugi mitte õlut. Alkohol ja kuum ei sobi kokku,

SEEDEHÄIRETE

ja ravimi-, taime-, seene- ning toidumürgituse korral võib kasutada söetablette, alkoholimürgituse puhul need aga eriti ei aita. Kui on lihtsalt kõht lahti, tuleks võtta paar kuni 10 tabletti.
Söetabletid tuleb alati hästi peeneks närida või purustada, muidu on neist vähe kasu. Kindlasti ei tohi neid anda, kui inimene on neelanud alla söövitavaid aineid (happed, alused) ja lenduvaid aineid (näiteks tärpentin, bensiin).
NB! rahvusvaheliste elustamisjuhiste kohaselt ei ole elustamisel enam vajalik kunstlikku hingamist teha, vaid piisab korralikust südamemassaazhist umbes poolteist kuni kaks korda sekundis ehk 100 korda minutis. Muidugi tuleb hingamisteede avamise võtteid ikkagi kasutada. Elustamist alustatakse sellisel juhul kui teadvusetul inimesel on süda seiskunud. Sellisel juhul puudub ka hingamine ja ebasobiva kehaasendi tõttu võivad hingamisteed olla sulgunud. Südameseiskuse korral puudub pulss nii randmel, kaelal kui ka mujal.

LISA

KUNSTLIK HINGAMINE

Suust -suhu-meetodit kasutada juhul, kui kannatanul on hingamine seiskunud. Kannatanu panna seliliasendisse, avada tema riiete kaelus, eemaldada hingamisteid takistavad rõivad. Seejärel tuleb kannatanu suu puhastada, pea painutada maksimaalselt kuklasse. Hügieeniline on asetada kannatanu suule suumask. Esmaabiandja avab kannatanu suu, samaaegselt kinni pigistades tema nina. Pärast sügavat sissehingamist puhub abiandja õhu kannatanu hingamisteedesse tempos 12-16 korda minutis. Seejuures peab kannatanu rindkere tõusma – sissehingamine; õhu sissepuhumise lakkamisel peab rinnakorv langema – väljahingamine; esmaabiandja hingab samal ajal sügavalt sisse

MÜRGITUSED

Sissehingatud mürk – vingumürgituse korral tuleb kannatanu kiiresti toimetada värske õhu kätte, vabastada hingamisteed. Kemikaalimürgituste korral tuleb kannatanu toimetada värske õhku kätte. Allaneelatud mürgi korral antakse esmaabi haiglas. Söövituse korral eemaldada nahalt sööbiv aine rohke veega.

PÕLETUSED

 
Põlevad rõivad kustutada , takistada õhu juurdepääs tulele, põlenud kehaosa katvad riided lõigata katki, vältida riiete lahtirebimist. Väikese ulatusega põletuse korral panna vigastatud koht külma vee alla. Peale panna külm märg side. Tõrvapõletuse korral nahka puhastada võiga. Ulatuslike põletushaavade korral vältida saastumist, kannatanu mähkida puhtasse linasse. Kemikaalide tekitatud põletuste korral niisutada haavu külma veega. Teha kõik, et vältida kannatanu šokki sattumist.

KANNATANU ÕIGE PÖÖRAMINE

Siruta kannatanu sinule ähemalolev käsivars välja.Kannatanu teine käsi pane talle üle

Haara kannatanu kaugemast õlast ja põlveõndlast. Keera kannatanu küljele, näoga enda poole.
 
3. Kontrolli, et kannatanu pea jääb käsivarre peale see võib vältida võimalikku kaelatrauma tüsistust.
4.Jälgi pidevalt kannatanu hingamist ja pulssi

SÜDAMEMASSAAZ

 
Kui abiandjaid on kaks, teeb üks kunstlikku hingamist ja teine samal ajal südame-massaazhi vahekorras 2 puhumist x 30 surumist. Kui abiandjaid on üks, tuleb algul suruda mõned korrad rinnakule, seejärel teha kunstlikku hingamist vaheldumisi 2 hingamist 30 massaazhitõuke kohta rinnaku alumisele kolmandikule.

TRAUMAATILINE ŠOKK

 
Peamised põhjused: Tugev valu, hapnikupuudus , verekaotus, vedeliku kaotus. Jälgida kannatanu hingamist!
Panna kannatanu lamama, vähendada valu. Peatada verejooks, luumurru korral anda mugav asend, katta kannatanu tekiga. Kui kannatanu näonahk on kahvatu, tõsta kõrgemale tema jäsemed. Tagada rahu ja värske õhk, avada hingamist takistavad rõivad, pöörata pea küljele. Lämbumisohu tõttu ei tohi kannatanule juua anda. Teadvuseta kannatanu tuleb keerata külili juhul, kui ei ole lülisamba vigastuste ohtu või kui see ei suurenda vigastusi.

LUUMURRUD

Kinnine – nahk murru kohal vigastamata. Anda mugav asend, murdunud luuotsad lahti tõmmata. Nihkunud luid ise paigaldada ei tohi. Lahtine – haav siduda steriilselt. Murru kohale võib panna külma, kodustes tingimustes lahastada ei tohi.

ELEKTRITRAUMAD

 
Esmalt tuleb katkestada elektrivoolu edasine toime kannatanule. Seejärel panna kannatanu lamama, vabastada rõivastest, mis pigistavad, tagada rahu, värske õhk, anda hingata nuuskpiiritust, piserdada veega, hõõruda keha ja katta sooja tekiga.

VEREJOOKSUD

 
Välise verejooksu peatamiseks tegutse järgmiselt:
1. Pane kannatanu kiiresti lamama.
2. Tõsta jäse üles.
3. Suru sõrmedega või käelabaga verejooksukoht kinni.
4. Tee haavale tavaline side ja esimesel võimalusel rõhkside.
5. Jälgi kannatanut shokinähtude õigeaegseks avastamiseks.

HAAVAD

Seotakse vasakult paremale; ringmähis, spiraalmähis, kaheksakujuline mähis, ristikujuline mähis, tähkmähis, rätikmähis, lingmähis.

HAAVAD

ESMAABI TEST
Nimi …………….........................................
Vali vastuse variantide hulgast sobivaim ja jooni alla õige vastus

Mida sa selgitad esimesena, kui sa satud õnnetuspaika?

Kas kannatanu hingab?

Kas kannatanu süda lööb?

Kas olukord on sinu jaoks ohutu?

Millisel juhul teed ainult kunstlikku hingamist?

Kui kannatanul on raske hingata?

Kui puudub nii hingamine kui pulss?

Kui kannatanu ei hinga aga süda töötab?

Kuidas alustad kunstlikku hingamist ja kaudset südamemassaaži?

Puhastad sõrmedega suuõõne ja teed 2 sissepuhumist?

Teed 15 südamemassaaži ja 2 puhumist?

Teed 5 südamemassaaži ja 10 puhumist?

Sa oled teinud kindlaks, et kannatanu ei hinga ja kutsud abi. Mida teed ?

Asetad kannatanu selili ja kallutad pea taha, et avada hingamisteed?

Asetad kannatanu selili ja alustad kunstlikku hingamist?

Hakkad tegema kunstlikku hingamist ja kaudset südamemassaaži?

Missugune väide on õige?

Kunstlik hingamine on parim viis teha kindlaks, kas kannatanu on teadvusel?

Kunstlik hingamine on see, kui puhutakse õhku kopsudesse inimesele, kes ise ei ole võimeline hingama?

Kunstliku hingamisega hoitakse elus inimest, kelle süda ei tööta?

ABITELEFONID | NÕUANDETELEFONID | TÄHTSAD NUMBRID

112     - KIIRABI
1220   - PEREARSTI NÕUANNE ( perearsti telefon ) (abitelefon)
126     - PSÜHHOLOOGILINE NÕU ja PEREKONNA MURED
1599   - LASTEHAIGLA (tasuline)
1345   - LASTE HÄDAABI, SOTSIAAL- JA OLMEMURE NÕUANNE
1492   - NAISTE TUGI, VÄGIVALLA ABINÕU, NAISTE KRIISIKODU
1707   - NARKO - JA UIMASTIINFO, NÕUSTAMINE
16363 - HAIGEKASSA JA RAVIKINDLUSTUSE INFO
1789   - LINNA HEAKORRA ABI,  SOTSIAALABI , OLMEMURED (Tartus)
1345   - LINNA HEAKORRA ABI, SOTSIAALABI, OLMEMURED (Tallinnas)
14410 - MUNITSIPAALABI, munitsipaalpolitsei. Linna heakorra eeskirjade jõustamine
1313    - KESKKONNA SAASTUMINE , KESKKONNAOHUTUS 
1524    - PÄÄSTEALA INFO, TULEOHUTUSE, ÕNNETUSTE ENNETAMISE ja OLMEMURE NÕUANNE
626 9390  - MÜRGISTUSTEAVE
800 2233  - SUITSETAJA HÄDAABI (TASUTA NÕUANNE SUITSETAMISEST LOOBUMISEKS)

Sisukord

SISSEJUHATUS 2
ESMAABI PEAKS OSKAMA IGAÜKS ANDA 2
ESMAABI TÄHTSUS JA MÕISTED 2
PÄÄSTMINE 3
ESMAABI 3
ESMANE MEDITSIINILINE ABI 3
TRANSPORTIMINE 3
RAVI 3
ABISTAMISKOHUSTUS 3
TEGUTSEMISE ÜLDISED PÕHIMÕTTED ÕNNETUSE KORRAL 4
TEGUTSEMISE ALUSTAMINE JA TEGUTSEMISJÄRJEKORD 4
ESMAABI EESMÄRGID 5
SÜNDMUSPAIGA HINDAMINE 6
OHUTUS ESMAABI OSUTAMISEL 6
VÕIMALIKUD OHUTEGURID 6
TEGEVUS ESMAABI OSUTAMISEL 6
ELUOHTLIK SEISUND 7
ELUSTAMISE ÕIGED VÕTTED 8
SAGEDASEMAD ESMAABI VAJAVAD JUHTUMID 9
VEREJOOKSU SULGEMINE 9
NIKASTUSED, PÕRUTUSED, VENITUSED 9
UPPUMINE 9
ALKOHOLIMÜRGITUS 10
INFARKT 10
SÜDAMESEISKUMINE 10
ELEKTRILÖÖK 11
PÕLETUSTELE 11
PUUGIHAMMUSTUS 11
MINESTAMINE 12
EPILEPSIAHOOG 12
PÄIKESEPISTE 12
SEEDEHÄIRETE 12
LISA 14
KUNSTLIK HINGAMINE 14
MÜRGITUSED 14
PÕLETUSED 15
KANNATANU ÕIGE PÖÖRAMINE 15
SÜDAMEMASSAAZ 17
TRAUMAATILINE ŠOKK 17
LUUMURRUD 18
ELEKTRITRAUMAD 18
VEREJOOKSUD 18
HAAVAD 19
HAAVAD 20
ESMAABI TEST 21
ABITELEFONID | NÕUANDETELEFONID | TÄHTSAD NUMBRID 22
Sisukord 23
KASUTATUD KIRJANDUS 24

KASUTATUD KIRJANDUS

Suomen Punanen Risti. Ensiapuryhmän opas. 3.painos. Helsinki , 1992
Esmaabi Eesti Punane Rist Tallinn 2000
http://www.esmaabi.ee/
http://www.esmaabi.kolhoos.ee/
24