Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Sport Ja vigastused (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuidas tekib see vigastus?
  • Kui oluline on treeningu alguses teha soojendust?
  • Kui teil on olnud spordiga seotud vigastusi siis palun nimetada neid?
  • Millised vigastused on Lüganuse Keskkooli õpilastel olnud?
  • Kuidas on võimalik vältida vigastusi mis võivad tulla treeningutel igapäevaselt?
  • Kuidas oleks võimalik vigastusi ennetada?
  • Millised vigastused esinevad kõige sagedamini?
  • Millised vigastused tekivad kõige sagedamini?
  • Milliste tegevustega oleks võimalik vigastusi ära hoida?
  • Milliste tegevustega on võimalik vigastusi ära hoida?
  • Millised vigastused teil on olnud?
  • Kuidas vältida vigastusi mis tulevad treeningutel igapäevaselt?
  • Kuidas vigastusi vältida?
  • Millised vigastused alluvad ravile kõige halvemini?
  • Millised vigastused alluvad ravile kõige halvemini?
  • Milliste tegevustega on võimalik vigastusi ära hoida?
  • Millises vormis vigastused ja haigestumised esinevad?
  • Kui oluline on treeningu alguses teha soojendust?
  • Kui teil on olnud spordiga seotud vigastusi siis palun nimetada neid ?

Lõik failist

Lüganuse
Keskkool
Sport ja vigastused
Uurimistöö
Koostaja:Reyo
Vitmer 11.klass
Juhendaja direktor : Tõnu Lont
Lüganuse
2014





SISUKORD



SISUKORD 2
SISSEJUHATUS 3
1. Spordivigastuste üldiseloomustus 4
1.1. Spordivigastuste tekkepõhjused 4
1.2. Spordivigastuste vältimine 5
1.3. Ülekoormussündroomid 6
1.3.1. Luuümbrise põletik 7
1.3.2. Lihaste ja kõõluste rebend 8
1.3.4. Nahavigastused 13
1.3.5. Seljavigastused ja haigused spordis 14
2. UURIMISTÖÖ ANALÜÜS 17
2.1. Uurimistöö analüüs Lüganuse Keskkooli gümnaasiumiõpilaste kohta 18
2.2.Uurimistöö analüüs korvpallimeeskonna kohta 28
KOKKUVÕTE 39
LISAD 41
Lisa 1 41
Lisa 2 43

SISSEJUHATUS


Liikumine
on tervise seisukohast väga tähtis. Iga päev võib näha inimesi
metsa all, pargiteel või staadionil sportimas. Kahjuks toob
sporditegemine kaasa ka vigastusi, nii peab treenija ennast ravima ja
olema treeningutest eemal.
Töö
teemaks on „Sport ja vigastused“. Uurimus on läbi viidud Lüganuse Keskkooli gümnaasiumiõpilaste ja kahe korvpallimeeskonna
hulgas, sest sageli tekivad treenides traumad . Nende põhjusteks
võivad olla mitteteadmatus, kuidas ennast treeningutel hoida ja
kaitsta, et vigastusi ei tekiks.
Töös
tutvustatakse, missuguseid spordivigastusi esineb ja millest nad
võivad tingitud olla.
Töö
autor on eesmärgiks seadnud küsimuste kaudu teada saada:
  • millises vanuses esineb kõige rohkem spordivigastusi
  • kuidas spordivigastused tekivad
  • mida oleks vaja teha, et spordivigastusi ära hoida või ennetada
  • kuidas on võimalik vigastusi ennetada, mis tekivad treeningu käigus või võistlustel
  • milliseid vigastusi esineb kõige rohkem sporti tehes
  • kas kasutatakse spetsiaalseid vahendeid, et vigastusi ei tekiks

Selleks,
et nendele küsimustele vastuseid saada, on töö autor koostanud
küsimustiku Lüganuse Keskkooli gümnaasiumilastele ning Rakvere
Tarvase ja Tallinna Kalevi korvpallimeeskonna liikmetele .
Tänan
kõiki õpetajaid, kes aitasid uurumustööd koostada, direktor Tõnu
Lonti, õpetaja Riina Kohvrit.

1. Spordivigastuste üldiseloomustus


Üldiselt loetakse spordivigastusteks neid vigastusi, mis on saadud sporti tehes või siis võistluste käigus. Spordivigastuste alla kuuluvad
  • harrastussport

1.1. Spordivigastuste tekkepõhjused

Traumad ja vigastused tekivad erinevatel põhjustel. Tavaliselt tekivad välimised vigastused. Sisemise vigastuse kutsub esile väline vigastus . Kuid mõnikord on see ka vastupidi.
Ülekoormus.
Liigesed või korduvad liigeste liigutused võivad olla suurteks spordivigastuste põhjustajateks. Kõik sportlased on vigastustele vastuvõtlikud.
Vale varustus ja selle ebaõige kasutamine.
Suuri raskusi tõstes võib alaseljale ja kätele tekkida tõstmisest trauma . Ekstreemspordis kasutatakse kaitsmeid , aga kui kaitsmed on valesti kinnitatud, võivad need kukkumise tagajärjel eemalduda ning siis ei ole nendest mingit kasu.
Kui kiiver on valesti pähe pandud, siis ei kaitse see inimest. Samas kui kiiver on saanud kannatada, ei tohiks teda enam kasutada, kuna kiivri kaitsevõime kaob ja ta ei kaitse traumade eest.
Jooksjatel võivad tekitada ohtu jalas olevad jalanõud, kui nad on kulunud, siis ei ole neil piisavalt toetust ja kaitset.
Peale vale varustuse ja nende ebaõige kasutamine võivad spordivigastusi tekitada ka soojendustreeningul.
Ebapiisav soojendus:
Kindlasti teatakse , et enne treeninguga alustamist tuleks teha soojendust. Vahel ei tehta seda piisavalt. Lihased võivad kokku tõmbuda, tekivad krambid , kuna soojendus ei olnud piisav. Soojendus annab verele ja erinevatele lihastele hapnikku, et lihased saaksid tõhusamalt töötada.
Sportlaste välimiste vigastuste põhjused:
  • halb organiseerimine võistlustel või treeningutel
  • sportliku tegevuse koha, varustuse ja riietuse mittevastavus.
  • arstliku kontrolli eiramine. Ei käida piisavalt tohtri juures. Arstid vahel küll eksivad oma diagnoosiga, aga ei tasu unustada, et nende hinnangud on väärtuslikumad, kui lähedaste oletused ja arvamused.
  • sportlaste distsiplineerimatus, kehtestatud reeglite ja võistlusmääruste rikkumine.
  • ebapiisav oskus oma ala harrastamisel. Ka tehnika valdamine hoiab vigastusi ära. Kõik tehnilised reeglid ja põhitõed on loodud mõttega, ära hoida kehalisi vigastusi. ( http://www.livestrong.co m)
Sportlaste sisemiste vigastuste faktorid :

1.2. Spordivigastuste vältimine

Puhkus
Sportlastel, kes treenivad igapäevaselt ja tihti, on suurem võimalus vigastusi saada. Samal ajal, kui nad võivad mõelda, et mida rohkem treenitakse, seda vastupidavamad ja tugevamad nad on. Võib küll saada treenitumaks, aga vigastusi võib tekkida ka rohkem. Et organism saaks piisavalt puhkust, peab sportlane puhkama 8-10 tundi ööpäevas. Kui lihased on liigselt üle kurnatud , võivad vigastused kiiresti tekkida. ( http://www.sport.ee )
Soojendus
Enne mingi treeninguga alustamist oleks kindlasti vaja piisavalt soojendada ja venitada, et lihased saaksid soojaks ja suudaksid suuremat koormust taluda. Kui ollakse võistlustel või treeningutel, ei ole vaja kohe liigselt pingutama hakata ja täiest jõust treeninguga tegeleda, vaid seda tuleb teha sujuvalt ja rahulikult .
Sportida ei tohiks, kui oled väsinud või valudes. Kui ollakse vähe puhanud, võidakse teha vale liigutus ja siis on vigastused kerged tulema . Samas kui ollakse valudes, tähendab see seda, et kas on juba mingi vigastus tekkinud või on lihas liigselt üle koormatud . (http://www.sport.ee)

1.3. Ülekoormussündroomid

Ülekoormus on paljude vigastuste üheks põhjustajaks. Ülekoormuse tagajärjel langeb inimese sportlik võimekus ja lohakusest tekivad vead, mis viivad vigastusteni. ( http://www.static.inimene.ee )
Ülekoormus on ka ise üheks spordivigastuseks, kuigi ta ei tundu päris vigastusena. Ülekoormus tekib, nagu nimigi ütleb, tavaliselt liigsest pingutusest pikema aja jooksul. Treenides üle oma võimete, kujuneb väsimus ja hakkavad tekkima probleemid. ( http://www.static.inimene.ee )
Ülekoormussündroome jaotatakse eri liikidesse:
  • ülekoormus on mingi piirkonna kestev, korduv suur koormus, mis põhjustab haiguse.
  • ülepingutus on ühekordne suur pingutus,mis põhjustab haigusliku seisundi ruttu pärast tegevuse lõppu, puhates kaob valu.
  • kroonilise mikrotrauma korduvate mehaaniliste mõjutuste tõttu tekivad kudedes muutused, mis alles hiljem avalduvad kliiniliselt.
  • just ületreening on paljude vigastuste põhjustajaks, kuna ta tekitab koordinatsioonihäireid.
Üleväsimus on rohkem vaimsel tasandil. Tekib tüdimus ja väsimus seesmiselt. Selle põhjuseks võib olla üksluine ja koormav treening . Harjutused peavad pakkuma vaheldust ja meelelahutust. ( http://www.static.inimene.ee )
Esmalt tekivad üldised väsimuse nähud. Halveneva ainevahetuse tõttu väheneb lihaste võimekus. Veel vähenevad liigutuste amplituudid ja tekivad vead tehnikas, mida alguses ei märka ei treener ega ka sportlane ise. Alles sümptomite süvenedes hakkab sündroom endast sügavamalt tunda andma, aga siis on juba hilja . Sel hetkel on vigastus juba tõsine ning tuleb alustada kiiresti raviga . ( http://www.static.inimene.ee )
Ülekoormuse võib esile kutsuda ka pidev ühekülgne treening, mis koormab samu liigeseid ja lihaseid.Organismi normaalseks toimimiseks peavad töötama kõik lihased ja liigesed, ka need, mis ei ole otseselt seotud vajalike liigutustega. ( http://www.static.inimene.ee )

1.3.1. Luuümbrise põletik

Luuümbrise põletik on stress luu ja kõõluse kinnituskohas.
Luuümbrise põletiku põhjuseks:
  • ülekoormus
  • valed treeningvõtted
  • jäigad või liiga nõrgad säärelihased
  • ebasobiv varustus treenimisel
Kui luuümbrise põletiku ei ravita , siis halvemal juhul võib see lõppeda väsimusmurruga. ( http://www.o-koondis.blogspot.co m)
Sümptomid
Luuümbrise põletik algab aeglaselt. Inimene tunneb õrna valu treeningu alguses ja üsna varsti võib valu kaduda.Ka koormuse lõppedes ei teki valu kohe. Kui luuümbrise põletik on süvenenud, siis on valu tunda kogu treeningu aja ning kindlasti on valulik vigastatud piirkond. Mõnikord võib luuümbrise põletiku ajal esineda turset ja piirkond on valulik. ( http://www.o-koondis.blogspot.co m)
Ravivõimalused
Luuümbrise põletiku ägeda faasi ajal oleks kindlasti vajalik raviga alustada. Sellele kohale oleks vaja vähemalt 2-3 nädalat puhkust anda ja seda liigselt mitte koormata. Kindlasti oleks tarvis jääkompressi teha iga päev 3-4 korda ja ainult 15-20 minutit korraga. Kui selle ajaga pole valu üle läinud, siis peab pöörduma arsti poole. ( http://www.triinuteebtrenni.blogspot.co m)
Ennetamine:
Luuümbrise põletiku ennetamiseks on ülioluline lihaste venitamine. Lihastele oleks vaja ka puhkust anda. Loomulikult tuleks üle vaadata treeningvarustus. ( http://triinuteebtrenni.blogspot.co m)
Luuümbrise põletiku alaägeda faasi ajal on vaja treeningrežiimi muuta ja kergema koormusega treenida ning kõrvaldada biomehaanilised faktorid nagu näiteks lihaste piisav venitamine, kindlasti on vaja üle kontrollida varustust. Treeningkoormust ei tohiks tõsta järsku, vaid tasapisi ja treeningrutiini tuleks tõstma hakata alles siis, kui alguses tehtud liigutused ning harjutused ei ole enam valulikud. ( http://www.triinuteebtrenni.blogspot.co m)

1.3.2. Lihaste ja kõõluste rebend

Liigese ehitus on luude vaheline liikuv ühendus, liigespinda katab kõhr, liigest ümbritseb liigese kihn .
Kõhr, mis on kõige tähtsam osa liigesel , siis enamus vigastusi mis tekivad, tekivad just kõhrekoes. Selle ehituslikuks aluseks on rakud , mis on kõhre põhiaines koos kollageensete kiududega. Kollageensed kiud annavad kõhrele elastsuse. Kõhre pind, mis on sile, tagab liigesel vabama liikumise. ( http://www.noorus.ee )
Kui kõhrel ei ole verevarustust , siis toitumine toimub tal liigeseõõnt täitva liigesevedeliku kaudu. Toitumise pärast võib olla ainevahetus kõhrel tunduvalt aeglasem , sellepärast on ka ravi pikem, kuna toitumine on selle juures häiritud. ( http://www.nooruse.ee )
Lihaste ja kõõluste rebendi vigastuse korral on kõige tähtsam vigastuse täpse koha leidmine. Lihast võib vigastada tugev kokkusurutus. Kõõlused on kompressioonivigastustele väga vastupidavad, kuna nad koosnevad tihedast kollageensest maatriksist. Kõõlusetupe rebendeid ja verevalumeid kõõlusetupes esineb üldiselt harva. ( http://www.nooruse.ee )
Komprimeeriva vigastuse korral võib kannatanu mõnikord tegevust jätkata. Sageli on valu ja funktsioonihäired algul tagasihoidlikud. Järgmine päev avalduvad tugevad valuhood ja lihaste jäikus, tekivad krambid. Seega on kasulik alati pidada vigastust raskemaks, kui algul näib. Tuleb hoiduda füüsilisest koormusest, kuni valu täielikult kaob ja liigutused on taastunud. Asudes trenni tegema, peab mõnda aega paranenud piirkonda jälgima. Koormuse all võib tulla välja, et vigastus ei ole veel täielikult taastunud ning siis peab ravi jätkama. ( http://www.inimene.ee ) ( http://www.e-ope.ee )
Lihasrebendid tekivad mitmesuguste mehhanismidega. Kõige sagedasem põhjus on ekstsentriline kontraktsioon. Vigastused tekivad just siis, kui ekstsentriline kontraktsioon ilmneb ootamatult. Ja seda piirab mingi takistus. Näiteks, kui jalgpallur lööb palli mööda maad. ( http://www.inimene.ee ) ( http://www.e-ope.ee )
Kõõlus võib ka rebeneda, eriti kui kõõluses on degeneratiivsed muutused. Sageli juuresolijad kuulevad omapärast plõksatust või mõnikord isegi raginat. Šokiseisundi tõttu ei ole alguses valu tunda. Kohe avalduvad funktsioonihäired. Sellise juhtumi korral on oluline, et vigastuse koht tuvastataks võimalikult kiiresti, kuna mida aeg edasi, seda raskem on vigastuse täpset asukohta määrata. Määrata on raske, kuna ümbrusesse koguneb veri ja traumaatiline turse . ( http://www.inimene.ee ) ( http://www.e-ope.ee )
Kergem vorm on niinimetatud „äratõmmatud lihas“. Omane on valu suurenemine lihase või kõõluse liigutamisel. Raskema vigastuse korral on rebend täielik. Rebenenud osad eemalduvad üksteisest ja inimene ei saa liigutada. ( http://www.inimene.ee ) ( http://www.e-ope.ee )
Sellise juhtumi korral on kirurgiline ravi koheselt vajalik. Oodates eemalduvad pooled üksteisest põletikulise kontraktuuri tõttu. ( http://www.e-ope.ee )
1.3.3.Lihaste ja kõõluste haigused
Ägedad neuromuskulaarsed krambid tekivad jooksjail, uisutajail, vehklejail, ujujail, maadeljatel jne. Äge valu tekib kindlasse lihasgruppi. Kramp muudab edasiliikumise võimatuks. ( http://www.inimene.ee )
Neuromuskulaarseid krampe soodustavad:
  • mitteküllaldane eelsoojendus
  • treeningu ebakohane ülesehitus
  • jahtumine
  • äsja läbielatud külmetushaigused
  • treening soojas või isegi kuumas kliimas
Kui lihas läheb krampi ja seda venitada, siis võib see teha veel rohkem valu kui alguses, aga on abiks krambi tagajärje vähendamisel. Sellele võiks järgneda lõdvestus.
Venitus ei tohiks olla liiga lühike, kuna siis võib kõik muutuda vastupidiseks. ( http://inimene.ee )
Säärelihaste venitused on enamasti jooksjatel ja kõige enam on need pikamaajooksjatel. Nende vältimiseks on vaja teada, kuidas lihased töötavad. Sääremarja kolmpealihased koosnevad kahest osast. ( http://www.liigume.ee )
Sääremarja kolmpealihase vigastused hõlmavad enamasti lihase nõrgemat ühenduskohta, see on kõõluse ja lihase sidelüli. Seda nimetatakse lihase kõõluse venituseks. ( http://www.liigume.ee )
Paljud säärelihasest tingitud vigastused tekivad ületreeningust, ülevenitusest või raskel maastikul jooksmisest. Sellele vigastusele võib kaasa aidata magneesiumi, kaaliumi või kaltsiumi puudus. Kui keegi on sattunud ületreenituse ohvriks, siis tuleks kahandada treeningute arvu ja kilomeetreid ning oleks vaja vältida rasket maastikku ning vähendada treeningute mahtu. ( http://www.liigume.ee )
Vigastus võib tekkida ülevenitamisest. Kui see on juhtunud, siis tuleb venitusharjutused nii soojenduse kui ka lõdvestuse juures asendada pooletunnise jalutuskäiguga.Magama minneks teha vigastatud kohale niiske soe kompress – see kiirendab lihases verevarustust ning ka paranemise protsessi ( http://www.liigume.ee )
Achilleuse kõõlus
Achilleuse kõõlus on kõige võimsam ja suurem kõõlus kehas. Need koosnevad kimpudeks põimunud tugevatest ja tihketest kiududest,mis aitavad siduda kõõluseid luude või mõne teise koe külge. Üleval kahe säärelihase küljes kinni olev Achilleuse kõõlus on all olevate otstega kinnitunud kandluu külge. Millegipärast on Achilleuse kõõlusega kõige sagedamini traumasid. ( http://www.liigume.ee )
Achilleuse kõõlust tabavad järgmised vigastused:
  • venitused
  • kõõluse ja limapauna põletikud
  • rebestused
Kui treeningut jätkata vigastatud kõõlusega, võib tekkida rebend ja põletik. ( http://www.liigume.ee )
Kuna peale vigastada saamist on kõõluse verevarustus häiritud, siis võtab paranemine kaua aega. ( http://www.liigume.ee )
Kui treeninguid jätkata, siis tekivad säärelihastes pinged ja mõne aja möödudes on Achilleuse kõõlus muutnud normaalse toimimise võimatuks. ( http://www.liigume.ee )
Achilleusega seondavate probleemide põhjustajaks võib olla ka vähene painduvus. Kui jooksja ei suuda pöida painutada 10-15 kraadi, siis jooksu ajal jääb kõõlusele ebanormaalselt suur koormus. Kui Achilleus pole piisavalt elastne, siis peaks peale iga treeningut venitama, et kõõlusepõletikku vältida. Achilleuse kõõlusega tekivatesse probleemidesse tuleks suhtuda väga tõsiselt. Kui paistetus pärast kompressi ei anna järele, siis tuleks kindlasti pöörduda arsti poole. ( http://www.liigume.ee )
Liigese nikastus
Liigese nihestus on selline vigastus, mida ei ole üldjuhul väga raske läbi elada, kuid see võib olla kõigi teiste traumade kõrval kõige levinum. Hüppeliigese nikastus võib olla vägagi sagedane taruma, mis võib esile tulla. Enam esinev vorm on inveresioonvääne (väändub sissepoole), mis kaasneb liigese sissepöördumisega. Sellega võib kaasneda tugev valu. Paari tunni jooksul tekib traumeeritud nikastusele nahaalune verevalum. See koht ei pruugi toimida normaalselt ja selle paranemine võib võtta ligi 2 nädalat aega. ( http://www.annaabi.ee )
Kuidas tekib see vigastus?
Näide, kuidas võib liigese nikastus tekkida
Luude ja liigestega külgnevaid pehmeid kudesid – lihaseid ja kõõluseid – võib vigastada paljudel erinevatel viisidel .
Pehmete kudede vigastada saamist nimetatakse üldjuhul väänamiseks või nikastamiseks. Need tekivad, kui koed on liigselt venitatud, kas osaliselt või siis täielikult rebenenud tugevate, liigsete ning äkiliste liigutuste pärast. Sellepärast võib esineda väänamisi ja nikastusi just spordiga tegeledes. ( http://www.kool.ee )
Foto 1.
Fotol (Foto 1.) näeme, kuidas jalgpallur teeb liigseid ja äkilisi liigutusi. Palli söötmisel teistele või kui keegi üritab palli ära võtta, on vaja kuidagi vastasmängijat takistada. Nüüd olekski vaja teha äkilist liigutust ja selle tulemusena võib juhtuda kaistjal vigastus.
Põlvkedra kõhre kahjustused.
Kõige tüüpilisemad põlvekedra kõhre vigastused on:
  • meniski rebend (põlveliigese võruketaste vigastus või rebend)
  • sideme ja kõõluste vigastused
  • kõhre vigastused ( esineb harva )
Need vigastused võivad esineda üksikult või koos.
Niisuguste vigastuste puhul tuleb pöörduda arsti poole.

1.3.4. Nahavigastused


Nahavigastuste hulka kuuluvad haudumus , villid, mõhnad, kriimustused ja haavad.
Villid tekivad tihti rahvaspordis. Nad tekivad naha pindmise kihi – epidermise eraldumisel aluskihtidest koos kihtide vahele koguneva vedelikuga. Vill tekib hõõrdumisest, mille tagajärjel keha üritab omamoodi end kaitsta. ( http://www.inimene.ee ) ( http://www.naistekas.delfi.ee )
Villide tekkimisel tuleb kindlasti nakkust vältida. Väikese villi korral peab villile asetama plaastri . Kui vill on kohas, kus ta on surve all või kus toimub hõõrdumine edasi, peab villi avama. Villi avamisel torgatakse vill katki ja lastakse vedelik välja. Nahka ei tohi pealt koorida, muidu tekib põletik. Nõel ja villi ümbrus peavad avamise ajal puhtad olema, et vältida mustuse sisenemist ja põletiku teket. Väga suurte hõõrdumisvillide puhul peab pöörduma arsti poole. ( http://www.inimene.ee ) ( http://www.naistekas.delfi.ee )
Villi nahk tuleb ära lõigata juhul, kui see hõõrdub pidevalt ning võib puruneda või villi nahk on juba rebenenud. Seejärel tuleks erilist hoolt kanda selle eest, et haav oleks puhas ja paranemise kiirendamiseks tuleks kasutada salve. Salve peaks kasutama ka väiksemate villide puhul, et paranemine oleks võimalikult efektiivne. ( http://www.inimene.ee ) ( http://www.naistekas.delfi.ee )
Mõned näpunäited villide tekkimise ärahoidmiseks:
  • Kui jalgadel on mõni koht, kuhu võib vill tekkida, siis peaks selle ohukolde enne treeningut mingi vahendiga sisse määrima.
  • Enne jooksma minekut peab veenduma, et jalatsid oleksid sobilikud . Liiga suured või liiga väikesed jooksusussid võivad põhjustada villide tekkimist.
  • Perioodiliselt on vaja kontrollida jalanõude sisetaldade olukorda ning vajaduse korral need välja vahetada - väiksemgi voldike võib saada villi tekkimise põhjustajaks.
  • Korralike sokkide kandmine vähendab villide tekkimise ohtu.
  • Märgade jalatsitega jooksmine on kindlamaid eeldusi villide tekkimiseks. Seepärast peab hoiduma porilompidest ning võimaluse korral vältima ka pikemaid jooksutreeninguid vihmas. ( http://www.naistekas.delfi.ee ) ( http://www.eeva.ee )

1.3.5. Seljavigastused ja haigused spordis


Seljahaigused on üldjuhul keskealiste inimeste probleemiks, kuid aina rohkem on probleem välja löönud ka noorematel inimestel. Seljavalu põhjus ei pruugi olla alati piiritletud . Valu võib ka märku anda mingist muust probleemist, mis avaldub lihtsalt seljavaluna.
Selleks, et saada teada seljavalu tegelik põhjus, tuleks inimest põhjalikult ja mitmekülgselt uurida.
Kindlasti tuleks uurida:
  • haige rühti ja selle hälbeid
  • lihaste krampe
  • milliste liigeste puhul valu tekib
  • tundlikkuse muutust jalgades
( http://www.spine-health.co m) ( http://www.slideshate.net )
Sümptomite avastamisel tuleks leida kuuluvus mingisse teatud haiguste gruppi
Selliseid sündroome on kolm ja neid jaotatakse järgmiselt:
  • seljavalud, on tingitud teiste elundite haigustest
  • seljalihaste haigused(sidemete rebendid,lihaste rebendid)
  • vertebraalne sündroom. Lokaalne valu esineb lülisamba piirkonnas.
(htpp://www. spine -health.com) ( http://www.slideshate.net )
Jala tallaalune sidekirme põltik ehk plantaarfastsiit
Väga sagedased ja aktiivsed jooksuharrastajad peavad pöörduma ortopeedi poole, kuna tunnevad valu jala kanna piirkonnas. Selle põhjuseks saab olla mitmeid vigastusi, kuid kõige enam on levinud tallaaluse sidekirme põletik ehk plantaarfastsiit. Selle tagajärjel on tekkinud sideme kinnituskohal kandluul väljaulatuv luuline moodustis ehk eksostoos . (http//www.sport.ee)
Plantaarfastsiidi tekkimise põhjused:
Plantaarfastsiidi kõige sagedasem põhjus võib olla ülekoormuse. Selle põletiku tekkimist soodustab lampjalgsus , kõrge tallavõlv, jala vale asend käimisel, ülekaalulisus, halbade taldadega jalanõude kasutamine, põrutused, treenimine halval pinnasel .( http://www.sport.ee )
Sümptomid
Plantaarfastsiidi kõige sagedasem sümptom on valu, mis on kanna keskel.Põletikuses piirkonnas võib olla ka turse. Valu võib tugevamaks muutuda siis, kui kõndida, jooksu ajal, varvastel seistes, ning trepist üles minnes. Katsudes võib olla väga tugev valu. ( http://www.sport.ee )
Ravi võimalused
Kõige parem oleks siis, kui organismi võimalikult vähe koormata. Seda piirkonda, mis valutab, on soovitatav masseerida. Pidevalt teha venitusharjutusi, et talla all pinget vähendada. Masseerimiseks kasutada väiksemat palli või plastpudelit, panna see talla alla ja rullida. Masseerida saab ka sõrmedega. Selleks, et põletikku ja valu vähendada, peab kasutama ka ravimeid. Plantaarfastsiidi ravi võib kesta paarist kuust kuni paari aastani. Selle väljaravimata jätmisel tekib krooniline põletik ja operatsioon on vajalik. ( http://www.sport.ee )
Plantarfastsiidi ennetamine
Plantarfasdiidi teket saab ennetada, kui tehakse piisavalt soojendusharjutusi ning peale treeningut piisavalt lõdvestustharjutusi. Kui soojendus ja lõdvestus on liiga pikad, võib plantarfastsiid siiski tekkida. Selle vältimiseks tuleks kanda ilmasikule vastavaid jalanõusid, vältida kõval pinnasel jooksmist, jälgida, et treening ja puhkus oleksid tasakaalus ning kehakaal peaks olema normis. ( http://www.sport.ee )







2. UURIMISTÖÖ ANALÜÜS

Töö eesmärgiks oli teada saada:
  • millises vanuses esineb kõige rohkem spordivigastusi
  • kuidas spordivigastused tekivad
  • mida oleks vaja teha, et spordivigastusi ära hoida või ennetada
  • kuidas on võimalik vigastusi ennetada, mis tekivad treeningu käigus või võistlustel
  • milliseid vigastusi esineb kõige rohkem sporti tehes
  • kas kasutatakse spetsiaalseid vahendeid, et vigastusi ei tekiks
Selleks, et nendele küsimustele vastuseid saada, on koostatud küsimused, millele Lüganuse Keskkooli gümnaasiumiõpilased ja Rakvere Tarvase ning Tallinna Kalevi korvpallimeeskonna liikmed vastasid.
Selgus, et treeningute käigus võib tekkida mitmesuguseid vigastusi, kui eiratakse õiget treeningmetoodikat ( soojendust, õiget treeningu rütmi ja mahtu, venitusi, lõdvestusi, puhkust, jne )


2.1. Uurimistöö analüüs Lüganuse Keskkooli gümnaasiumiõpilaste kohta


Küsitlus on läbi viidud Lüganuse Keskkooli 10.- 12. klassis õpilaste seas, selles osales 24 õpilast vanuses 16-19 , sealhulgas 7 poissi ja 17 tüdrukut.
1.Teie vanus
Joonis 1. Vanused.
Jooniselt 1. saame teada, kui palju oli vastanuid meeste ja naiste hulgas ning missugune oli nende vanus.
Seitseteist naist vastas küsimustele.
Neist 17-aastaseid oli 9, 16-aastaseid 5 ja 18-aastaseid 3.
Seitse meest vastas küsimustele.
Neist 16-aastaseid oli 1, 17-aastaseid 2, 18-aastaseid 2, 19-aastaseid 2
Jooniselt näeme, et kõige rohkem vastanuid on vanuses 17.
2.Kui oluline on treeningu alguses teha soojendust?
Joonis 2. Kas soojendust on vaja teha treeningute alguses?
Viisteist tüdrukut leidsid , et soojendus on väga vajalik, kaks tüdrukut arvasid ,et soojendus on vajalik.
Kolm poissi vastasid, et soojendus on väga vajalik, neli leidsid, et soojendus on vajalik.
Järelikult võib öelda, et soojenduse tegemine treeningute alguses on väga vajalik.
3.Kas teil on olnud spordiga seotud vigastusi?
Joonis 3. Kas on vigastusi olnud?
Üheteistkümnel tüdrukul ei ole vigastusi olnud, kuus tüdrukut on vigastustega kokku puutunud.
Kolmel poisil on olnud vigastusi ja neljal poisil pole traumasid olnud.
Selgub , et enamus on sportinud vigastusi saamata.
4.Kui teil on olnud spordiga seotud vigastusi, siis palun nimetada neid?
Joonis 4 . Millised vigastused on Lüganuse Keskkooli õpilastel olnud?
Neljal naisel on olnud pahkluu probleemid, kolmel naisel on olnud luumurd või mõra, kolm naist on venitusega probleeme olnud, kahel naisel on olnud põlvetraumad, kolmel naisel on olnud põrutused.
Kahel mehel on olnud luumurd või mõra, kahel mehel on olnud hüppeliigese vigastus, kahel mehel randme vigastus ja ühel mehel põlvetrauma.
Võime järeldada, et sporti tehes on palju vigastusi saadud.
5.Kuidas on võimalik vältida vigastusi, mis võivad tulla treeningutel igapäevaselt?
Joonis 5. Kuidas oleks võimalik vigastusi ennetada?
Seitse naist leidsid, et kaitsmed peavad olema, viis naist arvasid, et soojendus on vajalik, neli naist arvasid, et peab olema ettevaatlik, kaks lisasid, et lõdvestus on oluline, üks naine sõnas, et pole vaja liiga suure koormusega treenida.
Kolme mehe arvates olid kaitsmed vajalikud, kolm meest arvasid, et treenima peab mõõdukalt ja soojendus on oluline.
Võime järeldada, et treenides peavad olema kaitsmed, oluline on soojendus ja lõdvestus ning sporti on vaja teha mõõdukalt.
6.Kas Teil tekib tihti treeningutel, võistlustel vigastusi?
Joonis 6. Kas vigastused tekivad tihti?
Kolmeteistkümnel tüdrukul ei teki vigastusi tihti, neljal tüdrukul on tekkinud tihti vigastusi.
Kolmel poisil on olnud vigastusi sageli, neli leidsid, et neil ei olegi vigastusi olnud.
Jooniselt selgub, et treeningutel ja võistlustel ei ole tihti vigastusi olnud.
7.Millised vigastused esinevad kõige sagedamini?
Joonis 7. Millised vigastused tekivad kõige sagedamini?
Seitsmel naistel tekkisid kõige sagedamini sinikad, neljal naisel põrutused ja venitused, kahel marrastused ja ühel naisel mälukaotus.
Kolmel mehel olid kõige sagedamini tekkinud venitused, ühel mehel aga põrutused, sinikad, väänamised ja rebend.
Võime järeldada, et on olnud erinevaid vigastusi, kõige rohkem tekivad sinikaid.
8.Kas kasutate spetsiaalseid vahendeid vigastuse vältimiseks?
Joonis 8. Kas kasutatakse spetsiaalseid vahendeid vigastuste vältimiseks?
Seitse naist kasutavad treeningutel spetsiaalset varustust, kümme naist treenib ilma spetsiaalse varustuseta.
Neli meest kasutavad spetsiaalset varustust, kolm ei kasuta.
Võib öelda, et enamus vastanutest ei kasuta treeningutel spetsiaalset varustust.
9.Milliste tegevustega oleks võimalik vigastusi ära hoida?
Joonis 9. Milliste tegevustega on võimalik vigastusi ära hoida?
Kuue naise arvates peab olema sportides ettevaatlik, neli naist leidsid, et ei peagi sporti tegema, kolm arvasid, et soojendus on vajalik, kahe arvates oleks vaja kasutada spetsiaalset varustust ning kahe arvates ei ole vigastusi võimalik vältida. Kolmel vastanul on ühesugune arvamus, et vigastusi saaks ära hoida sporti tehes, peaks kuulama treenerit või kasutama treeningkava .
Kolm meest leidsid, et tuleks kanda kaitsmeid, kolm leidsid, et sporti pole vaja teha, kaks meest arvasid, et peaks ettevaatlik olema, ühe mehe arvates on oluline soojendus, tuleks venitada, peaks kuulama treeneri nõuandeid või kasutama treeningkava.
Selgub, et ettevaatlikus on treeningutel kõige olulisem, soojendus ja spetsiaalsete kaitsmete kasutamine on samuti vajalikud.
10.Kas vigastuste tekkimine on seotud vanustega?
Joonis 10. Kas vigastuste tekkimine on seotud vanusega?
Üheksa naise arvates vanemaks saades vigastusi ei teki, seitsme naise arvates võib vananedes vigastusi rohkem tekkida, üks arvas , et vigastusi võib igas eas tekkida.
Kaks meest arvasid, et vanemas eas ei teki rohkem vigastusi, viis aga leidsid, et vanemaks saades võib vigastusi rohkem tekkida
Võime järeldada, et õpilaste arvates vanusega ei tohiks vigastusi rohkem tekkida.

2.2.Uurimistöö analüüs korvpallimeeskonna kohta


Järgmine analüüs on tehtud kahe Eesti korvapallimeeskonna kohta: üks on Rakvere Tarvas ja teine on Tallinna Kalev. Mõlemast meeskonnast oli vastanuid kokku 11 sportlast ja kõik olid mehed.
1.Teie vanus
Joonis 11. Vanused
Korvpallimeeskondade meeste vanus jäi vahemikku 18-30.
Kõige rohkem mehi oli vanuses 30 aastat, neid oli kolm, 18 aastaseid oli kaks, ülejäänud mehed olid vanuses 20-27, neid oli kuus.
Selgub, et kõige rohkem mehi mängib kahes meeskonnas vanuses 20-27.
2.Kas oluline on treeningu alguses teha soojendust?
Joonis12. Kas on oluline enne treeningu algust teha soojendust?
Üheksa mehe arvates on soojendus väga vajalik, kolm leidis, et soojendus on vajalik.
Võime öelda, et elukutseliste sportlaste jaoks on soojenduse tegemine on väga vajalik.
3.Kas teil on olnud spordiga seotud vigastusi?
Joonis 13. Kas teil on olnud vigastusi?
Üheksal sportlasel on olnud vigastusi, ainult kolm vastasid, et on vigastustest pääsenud.
Selgub, et enamusel elukutselisel sportlasel on vigastusi olnud.
4.Kui teil on olnud spordiga seotud vigastusi siis palun nimetada neid
Joonis 14. Millised vigastused teil on olnud?
Kuuel sportlasel on olnud hüppeliigese vigastus, kahel mehel põlveliigese vigastus, ülejäänutel on ninaluu, sõrmede venitus, seljavigastus, säärelihaste trauma ja põrutus olnud.
Selgub, et kõige rohkem on vigastada saanud hüppeliiges.
5.Kuidas vältida vigastusi, mis tulevad treeningutel igapäevaselt?
Joonis 15. Kuidas vigastusi vältida?
Kuus meest vastasid, et venitused on väga olulised, nelja mehe arvates on oluline soojendus ja puhkus, kolm meest vastasid, et ka lõdvestus on oluline.
Joonise põhjal järeldame, et venitus, soojendus, puhkus, lõdvestus on treenimisel olulised.
6.Kas teil tekib tihti treeningutel, võistlustel vigastusi?(kasvõi pisemaid)
Joonis 16. Kas teil tekib tihti treeningutel, võistlustel vigastusi?
Neljal mehel tekivad treeningutel ja võistlustel sageli vigastused, viiel mehel vigastusi ei teki sageli.
Saab öelda, et enamikel meestest vigastusi ei teki.
6.Millised vigastused alluvad ravile kõige halvemini?
Joonis 17. Millised vigastused alluvad ravile kõige halvemini?
Kahe mehe arvates alluvad ravile kõige halvemini lihase venitus ja rebend, ülejäänud vastasid, et erinevad põletikud, peavigastused, kerged lihase väänamised ei taha ravile hästi alluda .
Jooniselt näeme, et kõige halvemini alluvad ravile lihase venitus ja rebend.
7.Milliste tegevustega on võimalik vigastusi ära hoida?
Joonis 18. Milliste tegevustega on võimalik vigastusi ära hoida.
Neli vastanutest arvasid, et vigastusi aitavad venitused ära hoida, kolm vastasid, et toitumine ja soojendus on olulised, kaks, et õige treening ja puhkus on vajalikud ning üks mees arvas, et on lõdvestus oluline.
Võib öelda, et meeste arvates saab vigastusi ära hoida venitustega.
8. Kas kasutate spetsiaalseid vahendeid vigastuste vältimiseks?
Joonis 19. Kas kasutatakse spetsiaalseid vahendeid ,et vigastusi ära hoida?
Kuus meest ei kasuta treeningul spetsiaalseid kaitsmeid, kaks meest kasutavad kaitsmeid ja ühel mehel on hambakaitsmed.
Tulpdiagrammist saab näha, et spetsiaalseid kaitsmeid treeningul ei kasutata.
9.Kas vigastused ja haigestumised esinevad rohkem treeninperioodi alustades või tippvormis olles?
Joonis 20. Millises vormis vigastused ja haigestumised esinevad? (tippvormis või treeningute alguses)
Kuue mehe arvates esinevad vigastused ja haigestumine tippvormis olles, kaks vastasid, et haigestuvad nii tippvormis olles kui ka treeningute alguses.
Järeldada võib, et vigastusi ja haigestumisi võib tekkida rohkem tippvormis olles.
9.Kas vanuste tekkimine on seotud sportlaste vanusega
Joonis 21. Kas vigastuste tekkimine on seotud sportlaste vanustega.
Kuus meest vastasid, et vanusega tekib rohkem vigastusi ning kahe mehe arvates ei teki vananedes rohkem vigastusi.
Selgub, et sportlase ea vananedes tekib rohkem vigastusi.

KOKKUVÕTE


Uurimistöös tutvustati, missuguseid spordivigastusi esineb ja millest nad võivad olla tekkinud. Töö eesmärgiks oli teada saada:
  • millises vanuses esineb kõige rohkem spordivigastusi
  • kuidas spordivigastused tekivad
  • mida oleks vaja teha, et spordivigastusi ära hoida või ennetada
  • kuidas on võimalik vigastusi ennetada, mis tekivad treeningu käigus või võistlustel
  • milliseid vigastusi esineb kõige rohkem sporti tehes
  • kas kasutatakse spetsiaalseid vahendeid, et vigastusi ei tekiks
Selleks, et nendele küsimustele vastuseid saada, koostas töö autor küsimustiku Lüganuse Keskkooli gümnaasiumiõpilastele ning Rakvere Tarvase ja Tallinna Kalevi korvpallimeeskonna liikmetele.
Küsimuste vastustest võib järeldada, et õpilaste arvates vanus ei oma tähtsust vigastuste tekkimisel. Elukutseliste sportlaste arvamus oli vastupidine .Kõige rohkem vigastusi koolilastel oli pahkluuga, korvpallimeeskonna meestel oli kõige rohkem probleeme hüppeliigesega. Mõlemad vastajad leidsid, et spetsiaalsete vahendite kasutamine ei anna tulemusi. Selgub, et spordivigastuste ärahoidmiseks on oluline õpilaste arvates kasutada spetsiaalseid kaitsmeid, kuid korvpallimeeskonna mängijad pidasid oluliseks õiget treeningmetoodikat (soojendust, õiget treeningu rütmi ja mahtu, venitusi, lõdvestusi, puhkust jne).
Töö põhjal ei tohiks suuri järeldusi teha, sest valim jäi väikeseks.
KASUTATUD KIRJANDUS
livestrong.com/article/526375-top-ten- causes -of-sport- injuries / Külastatud 20.01.2014
www.ekf.ee%2Fuudiste_failid%2FOhutus%2520ja%2520traumade%2520vaeltimine%2520I%2520-%2520tolge.doc&ei=qohU5yvB6aQ4gTDvIGIDw&usg=AFQjCNFKRU1tOsqVQZRhJDDhzkqocdj8ww&sig2=eXMl_ZY0taJzHLM7tDcK8Q&bvm=bv.62922401,d.bGE Külastatud 20.01.2014
sport.ee/et/materjalid/tervis/spordivigastused/millised_on_enamlevinud_spordivigastused_ja_kuidas_neid_ennetada Külastatud 22.01.2014
http://triinuteebtrenni.blogspot.com/2013/05/jtv-vol-1-luuumbrise-poletik.html Külastatud 23.01.2014
naistekas.delfi.ee/tervis/tervis/villide-valtimine-ja-ravi.d?id=1274699 Külastatud 25.01.2014
http://www.eeva.ee/pedik%C3%BC%C3%BCr/16893-villid Külastatud 27.01.2014
kooli.ee/index.php?teema=4&vaata=2985 Külastatud 29.01.2014
http://www.eliisa.ee/noor-sportlane.html Külastatud 5.02.2014
spine-health.com/ conditions /sports-and-spine-injuries/sport-injuries- back -injuries-and-back-pain Külastatud 7.02.2014
slideshare.net/aasake/traumad-prutused-nikastus-nihestus-luumurrud Külastatud 10.02.2014
sport.delfi.ee/news/liikumine/ spordimeditsiin /spordivigastused-plantaarfastsiit.d?id=66532272 Külastatud 14.02.2014
http://www.sport.ee/ru/node/278 Külastatud 20.02.2014
http://inimene.ee/p/polvekedra-kahjustus Külastatud 22.02.2014
http://liigume.ee/jooksja-olulisemad-vigastused/ Külastatud 01.03.2014
http://www.nooruse.ee/e-ope/opiobjektid/liigeshaigused/liigese_ehitus.html Külastatud 04.03.2014
http://www.e-ope.ee/_download/euni_repository/file/1880/kirurgia4.zip/kluste_sidemete_ja_lihaste_venitused_ning_rebendid.html Külastatud 06.03.2014
http://o-koondis.blogspot.com/2011/04/luuumbrise-poletik.html Külastatud 10.03.2014
http://www.sport.ee/et/materjalid/tervis/spordivigastused/enamlevinud_spordivigastused_luu%C3%BCmbrise_p%C3%B5letik_ehk_periostiit Külastatud 11.03.2014
http://static.inimene.ee/index.php?sisu=teemakeskus¢ral_id=54&article_id=352 Külastatud 13.03.2014
http://www.med24.ee/eng/services/contact/article_id-808 Külastatud 15.03.2014

LISAD

Lisa 1


Tere!
Olen Lüganuse keskkooli 11.klassi õpilane Reyo Vitmer ja teen uurimustööd pealkirjaga sport ja vagastused.
  • Teie Vanus? .......
  • Kui oluline on treeningu alguses teha soojendust?
  • Väga Vajalik
  • Vajalik
  • Oleneb enesetundest
  • Oleneb harjutusest
  • Pole vajalik
  • Kas Teil on olnud spordiga seotud vigastusi ? JAH / EI (Tõmmata ümber ring)
  • Kui teil on olnud spordiga seotud vigastusi siis palun nimetada neid ? (niipalju kui võimalik)............................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................
  • Kuidas vältida vigastusi mis tulevad treeningutel igapäevaselt? ......................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................... .
  • Kas teil tekib tihti treeningutel, võistlustel vigastusi?(kasvõi pisemaid) JAH / EI (tõmmata ring õmber)
  • Millised vigastused esinevad kõige halvemini? ..................................................................................................................................................................................................................................................................................
  • Milliste tegevustega oleks võimalik vigastusi ära hoida? ............................................................................................................................................................................................................................................................................................................
  • Kas kasutate spetsiaalseid vahendeid vigastuste vältimiseks?(nimetada need) ..................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................................
  • Kas vigastused ja haigestumised esinevad rohkem treeningperioodi alustades või tippvormis olles? (Miks?) ............................................................................................................................................................................................................................................................................................................
  • Kas vigastuste tekkimine on seotud sportlase vanusega ? ......................................................................................................................................................
    Tänan vastamast!

    Lisa 2


    Tere!
    Olen Lüganuse Keskkooli 11.klassi õpilane Reyo Vitmer ja teen uurimustööd pealkirjaga sport ja vigastused.
    1.Teie sugu? ........
    2.Teie vanus? ........
    3.Kas teil on olnud spordiga seotud vigastusi ? JAH / EI (Tõmmata ring ümber)
  • Kui teil on olnud spordiga seotud vigastusi siis palun nimetada neid? ..................................................................................................................................................................................................................................................................
  • Kuidas vältida vugastusi, mis võivad tulla treeningutel igapäevaselt? ..................................................................................................................................................................................................................................................................
    4.Kas teil tekib tihti treeningutel, võistlustel vigastusi?(kasvõi pisemaid) JAH / EI (Tõmmata ring ümber)
    .............................................................................................................................................
    5.Millised vigastused esinevad kõige sagedamini? .............................................................................................................................................
    6.Kas kasutate spetsiaalseid vahendeid vigastuse vältimiseks? .............................................................................................................................................
    7.Milliste tegevustega on võimalik vigastusi ära hoida? .............................................................................................................................................
    8.Kas vigastuste tekkimine on seotud vanusega? .............................................................................................................................................
    Tänan vastamast!

  • Vasakule Paremale
    Sport Ja vigastused #1 Sport Ja vigastused #2 Sport Ja vigastused #3 Sport Ja vigastused #4 Sport Ja vigastused #5 Sport Ja vigastused #6 Sport Ja vigastused #7 Sport Ja vigastused #8 Sport Ja vigastused #9 Sport Ja vigastused #10 Sport Ja vigastused #11 Sport Ja vigastused #12 Sport Ja vigastused #13 Sport Ja vigastused #14 Sport Ja vigastused #15 Sport Ja vigastused #16 Sport Ja vigastused #17 Sport Ja vigastused #18 Sport Ja vigastused #19 Sport Ja vigastused #20 Sport Ja vigastused #21 Sport Ja vigastused #22 Sport Ja vigastused #23 Sport Ja vigastused #24 Sport Ja vigastused #25 Sport Ja vigastused #26 Sport Ja vigastused #27
    Punktid Tasuta Faili alla laadimine on tasuta
    Leheküljed ~ 27 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2014-05-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 143 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Reyo vitmer Õppematerjali autor
    Mitte arvestada uurimistöö analüüsi!

    Kasutatud allikad

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    35
    doc

    Sulgpalli mänguga kaasnevad riskid

    Viimsi Kool SULGPALLI MÄNGUGA KAASNEVAD RISKID Uurimistöö Merily Viibur Juhendaja õp Marika Seppor Viimsi 2010 2 KOKKUVÕTE Käesoleva uurimistöö eesmärgiks on kirjanduse ja küsitluse ning autori oma mängijakogemuse põhjal välja selgitada, millised vigastused sulgpallis tekivad, kuidas neid vältida ning kas sulgpall on riskantne spordiala. Vigastusi tekib igal spordialal, nii ka sulgpallis, on ka vigastusi, mida ei ole võimalik või on raske vältida, sest kehalised eeldused ei ole antud spordialale sobivad. Uurimistöö käigus viidi läbi küsitlused 15-19 aastaste sportlaste seas, kahe sulgpalli treeneriga ja ühe spordiarstiga. Läbi viidud küsitlustest selgus, et sulgpall ei ole ohtlik spordiala ja enamusel küsitlejatest

    Kehaline kasvatus
    thumbnail
    22
    doc

    Spordivigastused

    11c Tartu 2010 Sisukord Spordivigastuste üldiseloomustus ............................................................. lk 3 1 Nahavigastused .......................................................................................... lk 6 Lihaste ja kõõluste vigastused ................................................................... lk 7 Selja vigastused ja haigused ...................................................................... lk 11 Kaela vigastused ja haigused .............................................................................. lk 14 Pea vigastused .................................................................................................... lk 16 Toitumine ja kehaline koormus ...................................................

    Kehaline kasvatus
    thumbnail
    9
    docx

    Jooksmine

    - stretching - venitusharjutuste ja lõdvestusharjutuste puudumine - koormatud lihaste ebapiisav lihasjõud - halb jooksutehnika - halvad jooksujalanõud Allikas: J. Roschinsky 2003, H.Lemberg jt. Jooksja tarkvara. 2004. Rein Jalak. Tervise treening. 2006 Jooksja olulisemad vigastused Vaatamata põhjaliku soojendusele, koormuste mõõdukale suurendamisele ja ettevaatusabinõude jälgimisele, võib jooksjakarjääri jooskul siiski ette tulla mõni vigastus. Eelkõige tuleb siis säilitada rahu ja jälgida nelja olulist reeglit - puhkus, jää, kompress ja lamades vigastatud jala tõstmine kehatasandist kõrgemale. Võta endale piisavalt aega kosumiseks ning peatselt võib rajale tagasi jõuda varem, kui arvatagi oskad. Ning ära unusta tehtud vigadest õppust võtta

    Sport
    thumbnail
    16
    doc

    Jooksmine

    ........................................................................................ 4 1.4. Väga oluline on õige jooksutehnika................................................................................4 1.5. Treeningutega alustada ettevaatlikult...............................................................................5 1.6. Kuldreeglid algajale.........................................................................................................5 2. Jooksja olulisemad vigastused................................................................................................ 7 3. Vigastuste ennetamine.......................................................................................................... 12 Kasutatud kirjandus...................................................................................................................16 SISSEJUHATUS Kui armastate hommikust sörkjooksu, ei pruugi te sugugi olla kaalukaotushulluse või

    Kehaline kasvatus
    thumbnail
    3
    docx

    Tegutsemine traumade ja õnnetuste järel

    Sissejuhatus Suur osa inimesi teeb trenni harrastuskorras ja omal käel, see aga võib viia spordivigastuste tekkeni. Harrastussportlastel võivad tekkida kahte tüüpi vigastused ­ traumad ja ülekoormusvigastused. Traumade oht on suurem spordialadel, kus on suurem kontakt teiste inimeste ja näiteks palliga (kontaktspordialadel). Sellised levinuimad spordialad on käsi- ja korvpall, jäähoki jne. Ülekoormusvigastused tekivad sellistel aladel nagu rattasport, jooksmine jt. Spordivigastused moodustavad peaaegu neljandiku kõigist laste ja noorukite vigastustest. 70­80% spordivigastustest kuulub kergemate vigastuste hulka (põrutused, venitused, marrastused jm).

    Kehaline kasvatus
    thumbnail
    18
    docx

    Enamvlevinud vigastused korvpallis ning esmaabi nende korral

    TARTU ÜLIKOOL Sporditeaduste ja füsioteraapia instituut Martin Mölder Levinumad vigastused minu spordialal ning esmaabi nende korral Referaat Koostaja:Martin Mölder Tartu 2017 SISSEJUHATUS Vigastused on spordis väga levinud nähtus. Neid võib juhtuda treeningutel ning võistlussituatsioonides. Esineb kergemaid vigastusi (nikastused, venitused) ning raskemaid (sidemete venitus/rebend, lihaste põrutused ehk„puukad“, luumurrud jne).

    Sportmängud (pallimängud)
    thumbnail
    6
    docx

    Vigastused sulgpallis

    Referaat Vigastused sulgpallis Tartu 2012 Sisukord Sissejuhatus...............................................................................................................................3 Vigastuste põhjused...................................................................................................................3 Õlavigastused.............................................................................................................

    Sport
    thumbnail
    34
    doc

    Sportlase lihashooldus konspekt

    metoodikaid ka närvi- ja lihashaiguste diagnostikas. Elektriravi vastunäidustused: · Pahaloomulised kasvajad; · Voolu talumatus; · Metallvõõrkehad toime piirkonnas; · Rasedus; · Ebaselge diagnoos; · Kardistimulaator; · Hüpertooniatõbi; · Kroonilised südame- ja veresoonkonna haigused. 10 Teipimine Teipimine on meetod, mis võimaldab sportlasel asuda treenima enne, kui vigastus on täielikult paranenud või kui on oht vigastatud piirkonda uuesti traumeerida. Teipimine kujutab endast plaastriribade asetamist kehaosadele spetsiaalse metoodikaga. Teipimisel piiratakse teatud kindlasuunalisi liigutusi, kuid teistes suundades on liikumine vaba. Samas avaldatakse survet lihasgrupile, vältimaks selle maksimaalse kontraktsiooni (võttes ära osa koormusest). Teipimise eesmärgid:

    Sport/kehaline kasvatus




    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun