Sisukord Sisukord........................................................................................... 1. Sissejuhatus............................................................................ 2. Korvpalli üldine tutvustus....................................................... 2.1. Korvpalli ajalugu........................................................ 2.2. Eesti korvpalli ajalugu................................................. 2.3. Eesti koondis ja spordi/korvpalli klubid....................... 2.4. Noorte treenimisvõimalused............................................. 3. Vigastused.................................................................................. 3.1.Vigastuste ennetamine...................................................... 3.2. Levinumad vigastused.....................................................
4 mängijat kaheksast on ühel nõul, et sulgpall on väga lõbus. 3 küsitletut mainis, et sulgpall on peale selle ka veel väga põnev ning tekitab sõltuvust ning 3 vastasid, et sulgpall annab meeldiva koormuse, sest see ühendab endas füüsilise koormuse ja koordinatsiooni. (Joonis 6) Joonis 6. Miks meeldib sulgpall 23 3.4.2 Treenerid Küsimustele vastasid Eestis töötav treener Jüri Tarto ja Rootsis töötav treener Tauno Tooming, et selgitada, kas tuleb esile erinevusi Eestis ja Rootsis treenivate sportlaste vahel Esimesena uuris autor, mis on treeneri meelest kõige enamlevinumad vigastused sulgpallis? Treener Tauno Tooming arvas, et vigastusi tekib eelkõige põlvedes, küünarnukis, õlas ja Achilleuse kõõluses. Treener Jüri Tarto andis väga pika ja põhjaliku vastuse öeldes, et sulgpallile on omased
koordinatsioonihäireid. Üleväsimus on rohkem vaimsel tasandil. Tekib tüdimus ja väsimus seesmiselt. Selle põhjuseks võib olla üksluine ja koormav treening. Harjutused peavad pakkuma vaheldust ja meelelahutust. (http://www.static.inimene.ee) Esmalt tekivad üldised väsimuse nähud. Halveneva ainevahetuse tõttu väheneb lihaste võimekus. Veel vähenevad liigutuste amplituudid ja tekivad vead tehnikas, mida alguses ei märka ei treener ega ka sportlane ise. Alles sümptomite süvenedes hakkab sündroom endast sügavamalt tunda andma, aga siis on juba hilja. Sel hetkel on vigastus juba tõsine ning tuleb alustada kiiresti raviga. (http://www.static.inimene.ee) Ülekoormuse võib esile kutsuda ka pidev ühekülgne treening, mis koormab samu liigeseid ja lihaseid.Organismi normaalseks toimimiseks peavad töötama kõik lihased ja liigesed, ka need, mis ei ole otseselt seotud vajalike liigutustega. (http://www.static
koorsinatsiooniharjutusi. Üleväsimus on rohkem vaimsel tasemel. Tekib tüdimus ja väsimus seesmiselt. Selle põhjuseks võib olla üksluine ja koormav trenn. Treeningkava peab pakkuma vaheldust ja meelelahutust. Kogu kava ei tohi seisneda kuivadest harjutustest. Esmalt tekivad üldised väsimuse nähud. Halveneva ainevahetuse tõttu väheneb lihaste võimekus. Veel väheneb liigutuste amplituud ja tekivad vead tehnikas, mida alguses ei märka ei treener ega ka sportlane ise. Alles sümptomite süvenedes hakkab sündroom endast sügavamalt tunda andma, aga siis on juba hilja. Sel hetkel on juba asi tõsine ning tuleb alustada raviga. Ülekoormuse võib ka esile kutsuda pidev ühekülgne trenn, mis koormab samu liigeseid ja kudesid. Kogu elu süsteemi töötamiseks peavad töötama kõik lihased ja liigesed. Ka lihased, mis ei ole otseselt seotud vajalike liigutustega. Näiteks
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool Esmaabi Referaat aines: Rahvatervis Anneli Saar Aineõp. Maie Tamm Mõdriku 2009 SISSEJUHATUS ESMAABI PEAKS OSKAMA IGAÜKS ANDA Esmaabi saamise või teistele andmise vajadus võib tekkida igaühel. Mõne inimese elu kulgeb selliselt, et esmaabi andmise vajadus tekib üliharva, teiste inimeste elus esineb selliseid olukordi sageli. Hindamaks enda elus esmaabi andmise oskuste vajalikkust tuleb mõelda mõttes teadvustada oma tegemistes õnnetuste ja vigastuste tekkimise tõenäosus. Ühtede tegevuste korral on õnnetuste, haigestumiste ja vigastuste tekkimine tõenäolisem kui teiste tegevuste korral. Seetõttu on ju ka mõistetav, et erinevad inimesed on esmaabist erineval määral huvitatud. Õigeaegselt õigesti ja edukalt antud esmaabi on kindlasti väga motivee
...... 61 PEDAGOOGIKA TREENINGU PRINTSIIBID JA NENDE RAKENDATAVUS. Ants Nurmekivi ....................................77 SPORDITEHNIKA ÕPETAMINE JA OMANDAMINE. Jaan Loko ........................................................83 KEHALISE ETTEVALMISTUSE BAASKOMPONENDID. Ants Nurmekivi........................................89 SPORDIPSÜHHOLOOGIA SPORDIPSÜHHOLOOGIA OLEMUS JA VAJALIKKUS. Kaivo Thomson, Aave Hannus ..................97 TREENER KUI GRUPI LIIDER. Kaivo Thomson..................................................................................... 101 MOTIVATSIOON. Kaivo Thomson, Aave Hannus ................................................................................. 107 ÜLDTEADMISED SISSEJUHATUS MAJANDUSÕPPESSE. Tiia Randma ........................................................................... 111 SPORDITURUNDUS. Lennart Raudsepp ....................................................
TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Etenduskunstide osakond Tantsukunsti eriala IV kursus Alar Orula TANTSIJA FÜÜSILISE VIGASTUSE MÕJU ELUKUTSELE SOMAATILISTE TREENINGSÜSTEEMIDE NÄITEL Seminaritöö Töö juhendaja: Raido Mägi, tantsukunsti spetsialist Kaitsmisele lubatud..................................... Viljandi 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS..............................................................................................................................3 1. TANTSIJATE TÜÜPVIGASTUSED JA NENDE TEKKEPÕHJUSED....................................5 2. VIGASTUSE PREVENTSIOON................................................................................................9 2.1 Pilatese tehnikast lähtuvalt.......................
· Tarmo Riitmuru · Heino Sildala · Heino Sildoja · Toomas Suurväli · Boris Tolmachov · Indrek Turi · Marko Vunder 3.1 Aleksander Kolmpere Sündinud: 17.04.1899 Surnud: 10.02.1958 Aleksander Kolmpere läks Kalevlaste Maleva ridades vabatahtlikuna Vabadussõtta, sai haavata; juhendas 192732 Poola kergejõustikukoondist Los Angelese OM-iks, tema õpilased tulid olümpiavõitjaks; Eesti olümpiakoondise riiklik treener, kergejõustiku üldtreener, TTÜ spordiinstruktor, TÜ Kehakultuuriinstituudi õpetaja. Teadvustas esimesena kümnevõistlust kui iseseisvat spordiala. Kirjutas 1930 Saksamaal ilmunud kergejõustiku õpikusse "Athletik" peatüki "Kümnevõistlus", mis on esimene kümnevõistluse treeningut käsitlev metoodiline materjal maailmas. Kui Eesti Spordileht korraldas aastal 1925 Eesti kõigi aegade parima sportlase
Amateur), millel on üle 150 liikmesmaa. Liikmesmaade kokkuleppe järgi kehtestab see organisatsioon rahvusvahelised korvpallireeglid, mille järgi peetakse rahvusvahelisi võistlusi. Iga liikmesriigi korvpallielu korraldust juhtiv organisatsioon (Eestis vastavalt Eesti Korvpalliliit) võib kehtestada esindatava riigi piires täiendavaid reegleid või teha neis mööndusi. FIBA pädevusse kuulub ka kohtunikele rahvusvahelise (kõrgeima) kategooria andmine. USAs juhib korvpalli peamiselt Rahvuslik Korvpalliliit (National Basketball Association ehk NBA). Eestis on selleks Eesti Korvpalliliit. Ajalugu Korvpalli leiutas 1891 Springfieldis (USA) kohaliku ülikooli kehalise kasvatuse õpetaja James Naismith. Aastal 1892 peeti seal ka esimene ametlik võistlus mis lõppes 1-0. Ainukese korvi viskas William R. Chase. USAst levis korvpall sportmänguna Aasiasse, hiljem Euroopasse, Lõuna-Ameerikasse ja mujale. 19. sajandi lõpus sai alguse elukutseliste korvpall.
aastal Pariisis seitsme riigi esindused. Prantsusmaa algatusel loodud ühendus lubas kinni pidada Briti saartel väljakujunenud mängureeglitest. Esimesed maailmameistrivõistlused peeti 1930. aastal. Eestisse tõid mänguoskused ja -vahendid 20. sajandi esimestel aastatel inglise madrused. Eesti jalgpalli sünnipäevaks loetakse 6. juuni 1909, kui mõõtu võtsid esimeste meeskondadena loodud Meteor ja Merkuur. Kohalik jalgpallielu hakkas kihama pärast Vabadussõda: 20. oktoobril 1920 pidas koondis esimese maavõistluse (Helsingis 0:6 kaotus Soomele ning 14. detsembril 1921 asutati Eesti Jalgpalli Liit, mis 1923. aastal astus FIFA-sse. Eesti meeskond osales 1924. aasta suveolümpiamängudel, mis on tänaseni jäänud koondise ainsaks suurturniiriks. FIFA 2006. aastal korraldatud uuringu kohaselt tegeleb jalgpalliga üle maailma umbes 270 miljonit inimest. Neist 265 miljonit on mängijad ning ülejäänud kohtunikud või ametnikud. Registreeritud jalgpallureid oli 38 miljonit ehk 2000
Sisukord Sissejuhatus............................................................................................ 2 Olümpiamängude ajalugu....................................................................... 2 Olümpialiikumine..................................................................................... 3 Olümpiamängude sümboolika................................................................ 3 Olümpiarituaalid....................................................................................... 4 Eesti olümpiamängudel........................................................................... 6 Eestlased olümpiamängudel................................................................... 6 Eesti olümpiamedalid............................................................................... 9 Huvitavaid fakte...................................................................................... 11
protsesside kogum, mille abil organism püüab vabaneda raviainest. Eliminatsiooni protsesse iseloomustatakse kolme näitajaga: 1.totaalne kliirens ehk organismi täielik puhastamine. 2.eliminatsiooni kiiruse konstant 3.bioloogiline poolväärtusaeg 18. Sissevõetavad ravimvormid. Üldsoovitused tablettide ja kapslite manustamiseks. Sissevõetavad ravimvormid: pulbrid, tabletid, kapslid, drazeed, graanulid, tinktuurid, ekstraktid, lahused, emulsioonid, suspensioonid, piimad, geelid, mikstuurid. Üldsoovitused tabl. manust: -tabl. tuleks sissevõtta püsti või istudes.Lamav haigel aidata poolistuvasse asendisse. -peale juua 1 või pool klaasi soojavett. -enne tabl. sissevõtmise ajal võiks veel püsti olla või isegi veidii liikuda,siis läheb tablett paremini alla ja ei jää söögitorusse pidama -kui tabl. jääb söögitorusse pidama, võivad tekkida kõrvetised ja valu selles piirkonnas
Mängijaid saab igal hetkel vahetada, selleks pole vaja mängu peatada. Mängijad peavad seljal kandma numbrit. Mängijate nimekiri peab mängu sekretärile olema esitatud enne mängu algust, samal ajal tuleb esitada ka stardiviisiku nimekiri (koos nende rolliga väljakul). Võistkonna kaptenil on õigus asjaolude selgituseks pöörduda kohtunike poole (kui seda teeb mõni teine mängija, siis võidakse võistkonda karistada). Võistkonnal on kaks abikaptenit; väravavaht ning mängiv treener ei tohi olla ei kapteniks ega abikapteniks. Kaptenite nimed ja numbrid peavad olema enne mängu algust sekretariaadis kirjas. Kapteni ja abikapteni tähised – vastavalt täht C või A – on hokisärgi vasakul rinnaesisel. Kui mängu kestel on mingil hetkel väljakul lubatust rohkem mängijaid, määratakse reegleid rikkunud võistkonnale ühiskaristus (2 min). Kui rikkumine toimub normaalaja kahel viimasel mänguminutil või lisaajal, antakse vastasvõistkonnale õigus teha karistusvise
SPORTLASE LIHASHOOLDUS - ÕPPEMATERJAL 1. LIHASHOOLDUSE ERIVORMID Lihashooldus Venitusharjutused, Massaaz, Saun, Veeprotseduurid, Valgusravi, Soojaprotseduurid, Teipimine, Farmakoloogia, Värvusteraapia, Krüoteraapia ehk külmaravi, Tervisekapsel ja Energiakookon, Muusikateraapia, Aroomiteraapia, Tugisidemed, Elektroteraapia, Manuaalteraapia, Jooga, Mudaravi, jne. Skeletilihased moodustavad 85% meie kehamassist ja 85% meie valukaebustest. Kehas on 696 lihast 347 paarilist ja 2 üksikut lihast). Massaaz Massaaz on üks vanemaid meetodeid pingete kõrvaldamiseks ja lõdvestumiseks. Ravi ja ennetava meetodina kasutati seda Hiinas, Indias, Egiptuses ja teistes idamaades. Aastasadu on rõhutatud pehmetele kudedele mõjuvate mehaaniliste ärrituste tähtsust haiguste ja vigastuste ravis. Massaaz - teaduslikult põhjendatud ja praktiliselt proovitud võtete kompleks inimese organismi mehhaaniliseks mõjutamiseks, eesmärgiga arendada, tugevdada ja taastada tema funktsioone. Massaaz
Vinni-Pajusti Gümnaasium NIMI SPORTLIK PÄEV VINNI UJULAS Praktiline töö 11. klass Juhendaja: õp. Mare Akel Vinni 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS Oma praktiliseks tööks valisin ujumisürituse korraldamise 4.-6. klassi õpilastele. Põnevaid mänge ja võistlusi korraldasin kuuele erinevale klassile. Sporditeemalise praktilise töö valimisel lähtusin iseenda suhtest spordiga. Olen suure osa oma elust tegelenud aktiivsete hobidega. Käesoleva praktilise töö eesmärk oli korraldada lastele sportlik üritus Vinni Spordikompleksi ujulas. Püüdsin näidata, et veesport võib olla väga lõbus ajaviide, kui kasutusele võtta uusi ja lastele huvipakkuvaid tegevusi. Püüdsin korraldada kaasahaarava ja meeldejääva hommikupooliku. Lisaks spordimängude korraldamisele, sain võimaluse organi
(Nimetage vähemalt kolm parameetrit.) 1- sportlase rühti 2- kehaosade aktiivsust 3- passiivset liigeseliikuvust * ( need on ka nt : lihasejõunäitajaid, staatilist ja dünaamilist tasakaalu ja koordinatsiooni) 8. Kuidas saab spordifüsioterapeut treenerile tema igapäevatöös abiks olla? Spordifüsioterapeudi juurde saab suunata vigastatud sportlase ravile, et saavutada kiirem taastumine. Füsioterapeudi käest saab treener õppida teadmisi, et ennetada vigastuste tekkimist. 9. Millistele aspektidele sportlase liigutusmustris tuleb pöörata tähelepanu sügavkükitestil? A. Eestvaates. Käed, õlad ja pea on algasendis ja püsivad liikumisel sümmeetriliselt. Kehatüve ja puusavöötme asend jääb sümmeetriliseks. Põlved on stabiilsed, ei vaju sisse- ega väljapoole. Hüppeliigesed jäävad ka lõppasendis paralleelseks, kannad ei vaju sisse- ega väljapoole. B. Külgvaates
Ta on keskkonnakomisjoni liige. (Erki Nool, 2012) 4.2.3 Muu tegevus Erki Noolele kuulub OÜ Addison, mis kavatseb ehitada Tallinnasse 12-korruseline büroohoone. Ta on osanik ka teistes kinnisvaraarenduse ja vahendusega tegelevates ettevõtetes näiteks MRS. PEX OÜ ja Incipe OÜ. Aastal 2005 21. mail valis Euroopa sportlaste assamblee Erki Noole Euroopa Olümpiakomiteede sportlaskomisjoni liikmeks ja asepresidendiks. Ta on olnud treener Eesti teivashüppajal Kristo Kallavusel ja sprinter Argo Golbergil, kellele kuulus ka Eesti rekord. 2006 aastal osales Erki Nool ka saates ,,Tantsud tähtedega" kus ta saavutas koos partneri Ave Vardjaga kaheksa paari seas kolmanda koha. Erki Noolest on ilmunud raamat ,,Autogramm" mille on kirja pannud Paavo Kivine. (Erki Nool, 2012) 4.3. Andrus Veerpalu Andrus Veerpalu on sündinud 8. veebruaril 1971 Pärnumaal. On Eesti endine
Skeleti-lihassüsteemi füsioteraapia Doris Vahtrik Sissejuhatus skeleti-lihassüsteemi füsioteraapiasse Luumurdude, pehmete kudede ja liigesvigastuste füsioteraapia „Esimene samm edu suunas iga eriala puhul, on olla sellest huvitatud.“ Sir William Osler (1849-1919) Ortopeedia on väga laiaulatuslik ning samas kompleksne arstiteaduse valdkond. See hõlmab nii traumade kui skeleti- lihassüsteemi haiguste ravi. Traumatoloogiliste ja ortopeediliste probleemidega patsiente ravivad füsioterapeudid igapäevaselt. Eristatakse primaarset ortopeedilist füsioteraapiat ja teiste patoloogiate tagajärjel tekkinud vajadust skeleti-lihassüsteemi füsioteraapia järele. Ortopeedia ja ortopeediline füsioteraapia peaksid olema füsioteraapia õppekavade baasained, sest paljude ortopeediliste haiguste tundmine on aluseks tead
Nii riputati talvel toalakke trapetsid või rõngad, suvel kahe puu vahele raudtoru, kus tuli nii hommikul kui õhtul lõuga tõmmata ja jalgu üle pea viia. Jõulukinke sai eeskujulike võimlemisharjutuste eest(Press:2006). Ise otsiti lisategevust suusatamisest, lapaduu mängimisest, ujumisest ja Tarzani mängust. Puude vahele sai riputatud kalavõrk, et võrkpalli mängida. Sageli tuli seda teha üks-ühe vastu, mis nõuab eriti head liikumist ja kiiret reageerimist ning rohkesti võhma. Korvpalli rõngaski tehti ise, jalgpalli väljak loodi sinna 2 samasse lähedale nõmmepealsele. Tegeleti ka jooksmisega ja teiste kegejõustiku aladega. Kuuliks olid äralöödud sangaga kaalupommid, puuteibaga saadi üle kahemeetrisest kõrgusest. Üldiselt olid hüppealad tagaplaanil. Liiva oleks tulnud vedada 10 kilomeetri kauguselt. See võib olla ka põhjuseks, miks kümnevõistluse rekordimehel olid nõrgemaks küljeks hüpped.
XXX XXX(Nimi) EESTI KORVPALL JA PARIMAD KORVPALLURID LÄBI AEGADE Uurimus Juhendaja: XXX XXX XXX(linn) 2009 1 SISSEJUHATUS. p................................................................................................. 3 1. EESTI KORVPALL ............................................................. 4 1.1. Eesti korvpalli sünd ........................................................ 4 1.2. Kohaliku liiga teke ............................................................................ 5 1.3. Korvpalli populaarsuse kasv Eestis ............................................ 7 1.4. Rasked aja Eesti korvpallis ........................................................... 9 1.5. Tänapäevase korvpallisüsteemi teke ..................................
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A
Noorim mees,kes Davise karika finaalis on võitnud riigi kasuks üksikmängu olles ise 18 aastane. 6 Huvitavaid fakte Rafael Nadalist · Täisnimi on Rafael Nadal Parera · Hüüdnimi ,,Rafa" · Mängib vasakukäega,kirjutab paremaga · Tema onu Miguel Angel Nadal on endine professionaanle jalgpallimängija FC Barelonas,Real Mallorcas ja Hispaania tiimis, mis võitis aastal 2002 World Cup'i · Tema treener on onu Toni Nadal · Proffikarjääri algus 2001 · Turniirivõite : 42 · Auhinnarahad : 33 755 902 USD · 460 võitu 98 kaotust · Nadal on Roger Federeri taga maailma teine number rekordilised 160 nädalat,enne kui ta esinumbriks tõusis · Rafael Nadal on uus Armani reklaamnägu KOKKUVÕTE Selles pole kahtlustki,et Nadal on eriti võimas saviliivväljakutel,kus ta juunis 2009
Noorim mees,kes Davise karika finaalis on võitnud riigi kasuks üksikmängu 18aastaselt 6 Huvitavaid fakte Rafael Nadalist · Täisnimi on Rafael Nadal Parera · Hüüdnimi ,,Rafa" · Mängib vasakukäega,kirjutab paremaga · Tema onu Miguel Angel Nadal on endine professionaanle jalgpallimängija FC Barelonas,Real Mallorcas ja Hispaania tiimis, mis võitis aastal 2002 World Cup'i · Tema treener on onu Toni Nadal · Proffikarjääri algus 2001 · Turniirivõite : 42 · Auhinnarahad : 33 755 902 USD · 460 võitu 98 kaotust · Nadal on Roger Federeri taga maailma teine number rekordilised 160 nädalat,enne kui ta esinumbriks tõusis · Rafael Nadal on uus Armani reklaamnägu KOKKUVÕTE Selles pole kahtlustki,et Nadal on eriti võimas saviliivväljakutel,kus ta juunis 2009
Eesti kergejõustiku ajalugu Kes meist ei oleks tegelenud ühel või teisel määral kergejõustikuga proovinud joosta, hüpata, kivi visata või raskusi heita? Iseenesest on need tegevused juba aegade algusest saati inimest paelunud. Inimloomusele on omane konkurents ja mõõduvõtt liigikaaslasega kes on väledam, kes tugevam... Võisteldes (ja võites) muutub harrastajas tekkinud huvi peagi sportlikuks kiindumuseks. Kõik see on ju inimesele loomulik elutegevus. Kui võrrelda maailma ja Eesti kergejõustiku taset, siis saab öelda, et eestlased on läbi aegade olnud suhtelised head kümnevõistlejad, heitjad, hüppajad ja pikamaajooksjad. Sprindis ning ülejäänud kergejõustikualadel ei ole eestlased nii kõrget taset näidanud. Oleme uhked, et kergejõustikus on olümpiavõitjaks tulnud kolm eestlast - Jüri Tarmak kõrgushüppes (1972), Jaak Uudmäe kolmikhüppes (1980) ja Erki Nool kümnevõistluses (2000), kokku on eesti kergejõustiklased olümpiamängudelt ning EM ja MM v
Laste tervis, lastekaitse, terviseedendus Tervis: On positiivne mõiste, mis asetab rõhu nii isiklikele kui ka sotsiaalsetele võimalustele, samuti füüsilistele võimetele. Seetõttu ei ole tervis mitte ainult tervishoiuprobleem, vaid aitab tervisilike eluviiside kaudu jõuda heaoluni. Rahvastiku statistika 2014 Oodatav eluiga sünnihetkel Mehed: 72,32 aastat Naised 81,54 aastat Elussünnid 13 572 Enneaegsed lapsed 872 Surmad 15 467 Haigeid vastsündinuid 1000 elussünni 243,7 kohta Kaasasündinud väärarendid, 45,3 deformatsioonid 1000 elussünni kohta Esmashaigusjuhud vanuses 1-4 aastat 255 950 Esmashaigusjuhud vanuses 5-9 aastat 186 058 Vigastuste esmasjuhud välispõhjustest 41 696 tulenevalt vanuses 0-14 aastat
ESMAABI ÕPPEMATERJAL Marju Karin ESMAABI ÕPPEMATERJAL Koostanud: Esmaabi õpetaja Marju Karin "TALLINN 2007" ESMAABI ÕPPEMATERJAL Marju Karin SISUKORD 1. ESMAABI EESMÄRGID ......................................................................................3 1.1. SÜNDMUSPAIGA HINDAMINE.....................................................................3 1.2. LIIKLUSÕNNETUSED .....................................................................................3 1.3. PRIORITEETNE TEGEVUS ESMSAABI OSUTAMISEL..............................4 2. ABIKUTSE ESITAMINE HÄIREKESKUSELE (112) KUIDAS KUTSUDA KIIRABI?.......................................................................................................................4 2.1. ABISTAMISE ALGORITM, KANNATANU HINDAMINE..........................5 3. VEREJOOKSUD..........................................................
Lennart Raudsepp Roomet Viira SPORDISOTSIOLOOGIA Alljärgnev õppevahend on mõeldud sissejuhatava kursusena spordi sotsioloogiasse. Kuna sellekohast õppekirjandust kehakultuuriteaduskonna bakalaureuseõppe üliõpilastele eesti keeles ei ole, oli vajadus sellise õppemateriali koostamiseks olemas. Teiseks eesmärgiks sellise õppevahendi koostamisel oli pöörata üliõpilaste tähelepanu küsimustele, mis on seotud spordi kui sotsiaalse elu ühe osaga. Õppevahend koosneb neljast peatükist. Esimese peatükis antakse ülevaade spordisotsioloogia mõistest ning iseloomustatakse spordi ja ühiskonna vahelisi seoseid. Teine peatükk on pühendatud spordi sotsialiseerumise temaatikale ning lähemat käsitlust leiavad teemad, mis on seotud spordi ning indiviidi suhetega. Paljusid spordiga seotud inimesi huvitab näiteks küsimus kuidas toimub endiste sportlaste üleminek "normaalsesse" ellu
Taasiseseisvunud Eesti presidendid Autor :Liis Pibre Ju hendaja :Urve Veinmann Tallinn 2009 Sisukord 1. Sissejuhatus Lk 1 2. Lennart Meri Lk 2-15 3. Kokkuvõtteks Lennart Merest Lk 16 4. Arnold Rüütel Lk17-20 5. Toomas-Hendrik Ilves Lk 21-22 6. Hinnang president Ilvesele ajalehtedes Lk 23-24 7. Lõpetuseks Lk 25 8. Kasutatud kirjandus Lk 26 Sissejuhatus Taasiseseisvunud Eestil on olnud 3 presidenti: Lennart Meri ; Arnold Rüütel ja Toomas- Hendrik Ilves. Nad on oma käejärgi kujundanud Eestit. Neil kõigil on olnud erinev saatus mis on mõjutanud nende iseloo
Eestile koguni kaks kuldmedalit. Kristina jaoks oli Torino taliolümpia neljas. Parimad tulemused kolmelt varasemalt olümpialt olid 2002. aastal Salt Lake City olümpialt saadud 7. koht 30 km klassikasõidus ja 8. koht 15 km vabastiilis. Kuna eelmistelt olümpiatelt polnud ta suutnud medaleid võita, siis ei pidanud eesti rahvas ega ka konkurendid Kristinat favoriidiks. Väljastpoolt Eestit uskus Kristina medalivõitu vaid tema norralasest treener Inge Bråten. 7 Ka Kristina arsti teade, et sportlane on füüsiliselt väga heas vormis, jäi välismaa ajakirjanikele tähelepanuta. Uudistekanalid rääkisid võimalike favoriitidena kanadalannast Beckie Scottist, norralannast Marit Bjørgenist, venelanna Julia Tsepalovast, sakslanna Claudia Künzelist ja tsehhitar Katerina Neumannovast. (Schwede 2006: 76) Kihlveokontorid lubasid Kristina võidu puhul tagasi 21-kordse preemiasumma (Schwede 2006: 77).
Laeva külg- ja pikiõõtsumine tugevnesid aegamisi ning mõned reisijad jäid merehaigeks. Umbes kell 00.25 jõudis Estonia oma teekonna keskpunkti ja jätkas sõitu kursil 287 kraadi Stockholmi suunas. Kiirus oli umbes 14 sõlme ja lained tulid vastu vasakut vöörinukka. Tugevneva külgõõtsumise tõttu lasti välja stabilisaatorid. Autotekil kuulis valvemadrus pisut enne kella 01.00 laeva vööri poolt metalset kolksatust, nagu oleks laeva tabanud ränk laine. Ta kandis kuuldust ette, kontrollis visiiri lukustussüsteemi ja teatas sillale, et kõik paistab korras olevat. Kell 01.00 asus sillale vahetusmeeskond. Umbes kell 01.05 alanud iseäraliku heli kuulsid järgmise 10 minuti jooksul mitmed reisijad ja mitu oma kajuteis viibinud vabavahis meeskonnaliiget. Kui valvemadrus pärast vahikorra vahetust ringkäigult tagasi tuli, jõudis ta järele kaptenile ja sisenes kohe tema järel kaptenisillale. Varsti pärast seda saadeti ta tagasi autotekile, et selgusele jõuda helide põhjuses
Leid tuleb ajal, mil Peruu valitsus kaalub, kas jätkata kalliks minevate väljakaevamiste finantseerimist. Paduvihmad jätsid Machu Picchul lõksu sadu turiste 23.09.2008 09:25 Peruus Machu Picchu piirkonnas jäi paduvihmade tõttu lõksu vähemalt 200 turisti. Urubamba oru naabruses asuvas mägises piirkonnas katkes paduvihmade tõttu rongiühendus, vahendas AFP. Liiklemine Machu Picchu ja oru vahel seiskus, kuna tekkis suur maalihke oht. Rongid, mis olid juba teel orgu, pandi võimalikku õnnetust ennetades seisma. Peruu ametivõimude teatel osaleb abitöödel umbes 600 vabatahtlikku. Machu Picchu on turistide hulgas ülipopulaarne ja seda tuntakse inkade nn kadunud linnana. Piirkond kuulub UNESCO maailmapärandi nimekirja. Peruus leiti muistne indiaanihaud 06.07.2008 14:44 Peruu arheoloogid tõid riigi põhjaosas päevavalgele rohkem kui poolteise tuhande aasta vanuse matmispaiga, mis võib anda uut väärtuslikku informatsiooni iidse mochicade kultuuri kohta.
RIIGIKAITSE õpik gümnaasiumidele ja kutseõppeasutustele Kaitseministeerium Tallinn 2006 Riigikaitseõpik gümnaasiumidele ja kutseõppeasutustele Kaitseministeerium ja autorid: Rein Helme (1. ptk) Teet Lainevee (9. ptk), Hellar Lill (3. ptk), Andres Lumi (6. ptk), Holger Mölder (2. ptk), Taimar Peterkop (3. ptk), Kaja Peterson (11. ptk), Andres Rekker (4. ja 10. ptk), Andris Sprivul (8. ptk), Meelis Säre (4. ja 7. ptk), Peep Tambets (5. ptk), Tõnu Tannberg (1. ptk) Konsulteerinud Margus Kolga Keeletoimetanud Ene Sepp Illustreerinud Toomu Lutter Fotod: Ardi Hallismaa, Boris Mäemets, Andres Lumi, Andres Rekker, Avo Saluste Kaane kujundanud Eesti Ekspressi Kirjastuse AS Küljendanud Eesti Ekspressi Kirjastuse AS Trükkinud Tallinna Raamatutrükikoda Kolmas, parandatud trükk Üleriigilise ajaloo, ühiskonnaõpetuse ja kehalise kasvatuse ainenõukogu ühiskomisjon soovitab kasutada õpikut riigikaitse valikaine õpetamisel. Riigikaitse valikain
1) Eesti kirjanduse ja kultuurielu aastatel 1905-1940, kirjanduslikud rühmitused, kutselise teatri teke. · Aastal 1905 moodustati kirjanduslik rühmitus ,,Noor Eesti, kelle eesotsas oli Tuglas ja Sütiste. Sisaldas kultuurimehi, kes tahtsid arendada Eesti kirjandust. ,,Olgem Eestlased, aga saagem Eurooplasteks,, (taeti Eesti kultuur viia euroopa tasemele) · Aaata 1906 hakkas ilmuma ajakiri ,,Eesti kirjandus,,. Samal aastal avati Tartus esimene eesti keelega seotud keskkool (tütarlaste gümnaasium) · Samuti 1906 pandi alus ka kutselisele teatrile( Karl Menning) · Valmis uus ,,Vanemuise,, teatrihoone, mis avati näidendiga ,,Tuulte pöörises,, (A. Kitzberg) · Rahvuslik teater 1870 · Hakati korraldama kunstinäituseid. · 1909 avati Eesti Rahva Muuseum (Tartus) · Ajakirjandus arenes väga edukalt. Sajandi alguses hakkas ilmuma ,,Teataja,, (1901) ja ,,Uudised,,(1903). Sellest hoolimata ilmusid ,,Postimees,, ja ,,Sakala,, ikkagi edasi. ,,N
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
