Sotsioloogia vaheeksam (0)

SOTSIOLOOGIA KORDAMISKÜSIMUSED
1. Mis on sotsioloogia?
Sotsioloogia on teadus ühiskonnast, süsteemne ühiskonna uurimine . Uurib sotsiaalsete gruppide,  inimese  ja  ühiskonna  vahelisi seoseid . Sotsioloogia püüab üksikasjades näidata üldist ja osutab sellele, kuidas inimese käitumist mõjutab lisaks tema enda isikuomadustele ja otsustele ka ühiskond.
Teadus, mis süstemaatiliselt uurib inimühiskonda, inimeste käitumist grupis hõlmates nii kollektiivseid jõude kui ka viisi, kuidas inimene iseseisvalt mõtestab oma kogemusi
2. Mis iseloomustab sotsioloogilist perspektiivi? 
Ühiskonna osa tähtsustava vaatenurga üldnimetuseks on sotsioloogiline perspektiiv . Erinevus tõest ja tõekspidamistest. Seda iseloomustab:

• näha üldist üksikasjas
  
• näha ebatavalist igapäevases
  
• Näha individuaalsust sotsiaalses kontekstis: ühiskond meie igapäevastes valikutes
  

3. Anna sotsioloogiline seletus sellele, miks sotsioloogia tekkis sellises paigas ning sellisel ajal, nagu ta tekkis.
Sotsioloogia sündis suurtest ühiskonnamuutustest:

• Valgustusajastu (u 1680-1780)- endisest kõrgema väärtuse saab haridus , mõistus, kahtlemine
  
• Poliitiline/demokraatlik revolutsioon (Prantsuse Revolutsioon 1789)- hakati pöörama tähelepanu inimõigustele ja võrdsusele
  
• Industriaalne revolutsioon ja teaduslik-tehniline revolutsioon- uus majandus
  
• Urbaniseerumisrevolutsioon (linnade plahvatuslik kasv) ja kogukonna lagunemine
  

4. Võrdle ja vastanda omavahel kolme klassikalist sotsioloogia teooriat - funktsionalismi , konfliktiteooriat ja sümboolset interaktsionismi. (Mõtete süstematiseerimisel võib Sulle abiks olla tabel lk 15)
Strukturaalne funktsionalism - teooria, mis näeb ühiskonda kui keerulist süsteemi (struktuuri), mille osad töötavad üheskoos selleks, et edendada stabiilsust ja solidaarsust. Sotsiaalne struktuur: suhteliselt stabiilne sotsiaalse käitumise muster
Makrotaseme suunitlus , keskendub suurtele sotsiaalsetele struktuuridele, mis iseloomustavad ühiskonda tervikuna . Ühiskonna stabiilsuse alusena nähakse laialdast konsensust selle osas, mida peetakse moraalselt õigeks või valeks. Põhiküsimused:
- Kuidas on ühiskond osadest tervikuks moodustunud?
- Millised on ühiskonna ‘koostisosad’?
- Kuidas ühiskonna koostisosad omavahel seotud on?
- Mida iga ühiskonna osa teeb, et aidata ühiskonnal toimida?
Teoreetikuid: Comte, Durkheim , Spencer, Parsons, Merton
Kriitika: Strukturaalne funktsionalism näeb ühiskonda eelkõige stabiilse ja korrapärasena: teooria eirab ühiskonnaklassist, rassist , rahvusest ja soost tulenevat ebavõrdsust (pingete ja konflikti põhjuseid)
Konfliktiteooria - teooria, mis näeb ühiskonda kui ebavõrdsuse kantsi , mis genereerib konflikte ja muutust. (Ühiskond koosneb gruppidest, kes võistlevad omavahel piiratud ressursside pärast). Keskendub konfliktile domineeriva inimgrupi ja ebasoodsas olukorras olevate inimgruppide vahel
Makrotaseme suunitlus, keskendub suurtele sotsiaalsetele struktuuridele, mis iseloomustavad ühiskonda tervikuna. Põhiküsimused:
- Kuidas on ühiskond jagunenud?
- Millised on ühiskondliku ebavõrdsuse peamised vormid?
- Kuidas mõned ühiskonnagrupid püüavad oma privileege kaitsta?
- Kuidas teised ühiskonnagrupid status quo’le vastu hakkavad?
Sotsioloogia ülesanne: ühiskonda mõista ja selle mõistmise abil muuta (vähendada ebaõiglust)
Teoreetikud: Marx , Gramsci, Althusser , DuBois, Mills
Sookonflikt:Lähenemine, mis rõhutab meeste ja naiste vahelist ebavõrdsust. Sookonflikti vaatenurk on seotud feminismiga
Rassikonflikt: Lähenemine, mis rõhutab rassilist ja rahvuslikku ebavõrdsust
Kriitika: Teooria eirab ühiste väärtuste ja vastastikuse sõltuvuse siduvat funktsiooni ühiskonnas. Poliitiliselt ei ole konfliktiteooria objektiivne--> Vastulause : kõigil teoreetilistel lähenemistel on poltiitilised tagajärjed
Sümboolne interaktsionism - teooria, mis keskendub sellele, kuidas inimesed ja teised “osatäitjad” orienteeruvad üksteisele ja kuidas nad seda teevad eelkõige tähenduste alusel.
Mikro -taseme suunitlus (sotsiaalne interaktsioon spetsiifilisetes situatsioonides ). Põhiküsimused:
- Kuidas ühiskonda kogetakse?
- Kuidas inimesed omavahel suhtlevad, loomaks , alal hoidmaks ja muutmaks ühiskonnavorme?
- Kuidas püüavad indiviidid teiste poolt tajutud reaalsust kujundada?
- Kuidas muutub individuaalne käitumine erinevates olukordades ?
Teoreetikud: Weber , Mead, Goffman , Cooley
Kriitika: Selle lähenemise puuduseks on oht eirata kultuuri, ühiskondliku klassi, soo ja rassi/rahvuse mõju
5. Võrdle ja vastanda positivistlikku, tõlgendavat ja kriitilist uurimistööd: kuidas nähakse ühiskonda, tegelikkust; kuidas uurimistööd tehakse, milline on sotsiaalteadlase roll? Milline teoreetiline lähenemine on seotud positivistliku , milline tõlgendava ja milline kriitilise uurimistöö suunitlusega? (vt ka tabel lk 21)
POSITIVISM on loogikasüsteem, mille kohaselt teadmine põhineb otsesel süstemaatilisel
vaatlusel
– empiirilised tõendid, kvantitatiivne lähenemine
– loodusteaduste uurimismeetodid
– objektiivsus – isiklik neutraalsus uurimistööd tehes
– põhineb teaduslike protseduurireeglite rangel jälgimisel ( replikatsioon , isekorrigeeruv lähenemine )
• näeb ühiskonda korrapärase süsteemina, tegelikkus on objektiivselt olemas
TÕLGENDAV SOTSIOLOOGIA
• Ühiskond on jätkuv vastastikune toimimine (interaktsioon), inimesed ise loovad tegelikkuse, kui nad käitumisele tähenduse annavad.
• Inimeste maailma uurimine erineb füüsilise, bioloogilise ja materiaalse maailma uurimisest
– sotsiaalteaduse eesmärgiks on mõista tähendust empiiriliste andmete taga (tõlgendada)
• uurimistöö tegija on osaleja
• kvalitatiivne lähenemine
KRIITILINE SOTSIOLOOGIA
• Ühiskond kui ebavõrdsuse mustrid
• Tegelikkus on see, et mõned kategooriad inimesi domineerivad teisi
• Sotsioloogil on ka moraalne ja poliitiline roll, ta peab eneseteadlikult püüdlema ühiskonna
poole, kus oleks vähem ekspluateerimist, rõhumist ja ebaõiglust ning rohkem loovust, mitmekesisust ja võrdsust
6. Kirjelda nelja klassikalist uurimismeetodit läbi selle, kus nad kõige mõistlikuma rakenduse leiavad, mis on iga meetodi eelised ja puudused. (vt ka tabel lk 30)
Eksperiment : kasutatakse selgitavas teadustöös, kus täpsustatakse muutujate vahelisi seoseid. Genereerib kvantitatiivseid andmeid.
Eelised: kõige parem võimalus täpsustamaks põhjuse-tagajärje seoseid. Eksperimendi kordamine on suhteliselt lihtne.
Puudused: Laboratoorsed tingimused on kunstlikud (kunstliku kvaliteediga). Kui uuringut ei kontrollita hoolega, võib uuringu tulemus põhineda eelarvamustel.
Küsitlusuuring: kasutatakse, et koguda informatsiooni, mida ei saa otsesel jälgimisel, nagu näiteks hoiakud ja väärtused. Kasulik kirjeldavas ja selgitavas uurimistöös. Genereerib kvalitatiivseid ja kvantitatiivseid andmeid.
Eelised: Saab kasutada suure hulga inimeste küsitlemisel. Intervjuud võimaldavad saada põhjalikke vastuseid.
Puudused: Küsitlustikest võib saada vähe tagasisidet, seepärast peavad need olema hoolikalt koostatud. Intervjuud on kulukad ja ajamahukad.
Osalev vaatlemine: uuriv ja kirjeldav inimeste uurimine nende loomulikus keskkonnas. Genereerib kvalitatiivseid andmeid.
Eelised: pole tavaliselt kulukas uuring. Võimaldab uurida loomulikku käitumist.
Puudused: ajamahukas, uurimist on raske korrata , Uurija peab tasakaalustama osalejate ja jälgijate rolle.
Sekundaarne ja ajalooline analüüs: uuriv, kirjeldav ja selgitav teadustöö siis, kui sobilikud andmed on saadaval (n.ö arhiiviuuring).
Eelised: hoiab aega ja kulutusi kokku andmete kogumisel. Võimaldab ajaloolised uurimistööd.
Puudused: Uuringu läbiviijal pole kontrolli eelarvamuste üle andmetes. Andmed võivad ainult pooleldi sobida antud uurimustööga.
7. Kuidas planeerida sotsioloogilist uurimisprojekti? Õpikus on toodud 10 sammu, mida peaks hästi planeeritud projekti puhul järgima. Sa ei pea taasesitama kõiki samme , aga esita tööde ja planeerimise järjekord loogilises järjestuses ning sammude põhjendustega/ kirjeldustega .
1. Uurimisprobleemi püstitamine, teema määratlemine (Pea uurimistöö arengu kohta märkmikut)
2. Selgita, mida teised on antud teema kohta juba uurinud
3. Hinda uurimistöö tegemise tingimusi ( vajaminev raha, ajakulu , tehnika, oskused, inimjõud, võimalikud rahastajad)
4. Määratle täpsed uurimisküsimused (täpsusta hüpoteesi) –mida sa uurid?
5. Määratle oma teoreetiline orientatsioon ja erinevad valdkonnad, millega su uurimustöö seotud on
6. Uurimisstrateegia, - metodoloogia (+eetilised küsimused). (Kirjalik uurimisplaan , kus on kirjeldatud eelnevad punktid ja üldiselt see, mida tegema asud)
7. Andmete kogumine ja jäädvustamine
8. Järelduste tegemine
9. Tulemuste avaldamine
10. Andmete arhiveerimine
8. Mida tähendab artikli eelretsenseerimine ja miks eelistatakse eelretsenseeritud teaduspublikatsioone uurimistöö kirjanduse ülevaate allikatena kõigile teistele allikatele?
Teaduslik artikkel läbib oma ala ekspertide poolt kontrolli. Eelistatakse sellepärast, et muid kvaliteedikontrolle polegi.
9. Defineeri kultuur.
Kultuur on ühe ühiskonna liikmetele ühine õpitud kommete , tavade, uskumuste, väärtuste ja
sobiliku käitumise reeglite ning materiaalsete objektide (asjade) kogu.
-materiaalne
-mittemateriaalne
10. Mis on sotsialiseerumine ja kuidas see aset leiab? Kes keda sotsialiseerib?
Inimese kui ühiskondliku olendi kultuurilised omadused antakse talle selle ühiskonna poolt, kus ta kasvab ja areneb. Individuaalselt omandatakse kultuur teistelt ühiskonnaliikmetelt läbi kasvatuse ja õppimise; harjutamise, jäljendamise ja kordamise abil.
Sotsialiseerumise agendid : pere, sõbrad, kool, ühiskond
11. Millised on kultuuri komponendid?
Sümbolid, keel, väärtused ja uskumused, normid, materiaalne kultuur
12. Defineeri sümbol, kultuurishokk, semiootika .
Sümbol – võrdkuju, pilt, märk v ese, tinglik tähistaja, millega tähistatakse midagi abstraktset (nt süda kui armastuse sümbol), asendatakse mõistet, sõna, suhet jne; mõiste või suuruse tähis (võib koosneda ka rohkem kui ühest märgist)
Võõras keskkonnas tajume sümbolite võimu läbi KULTUURIŠOKI, mida kogeme ja ka põhjustame. Kultuurišokk on segaduses olemise tunne, kui puutume kokku meie jaoks harjumatu eluviisiga. Me kogeme ja põhjustame kultuurišokk
Semiootika – sümbolite ja märkide uurimise teadus: tähendus luuakse
13. Defineeri keel ja kultuuriline ülekanne. Mida väidab Sapir - Whorf hüpotees?
Keel on sümbolite süsteem, mis võimaldab ühiskonnaliikmetel omavahel suhelda
•Kõnekeel ja kirjakeel
• Keel on kultuurilise ülekande (cultural transmission) põhivahend– protsess, millega üks põlvkond kultuuri järgnevale edasi annab
• Sapir’i-Whorf’i hüpotees: inimesed näevad ja mõistavad maailma läbi keele kultuurilise objektiivi. Kriitika: lingvistiline determinism (keel määrab meie mõtteviisi) on liiga jäik tõlgendusviis
14. Defineeri väärtused ja uskumused. Mida mõõdab maailma väärtuse uuring (World Values Survey) ja kuidas esitletakse selle koondtulemusi?
Väärtused on kultuuriliselt määratletud standardid , mille järgi me otsustame, mida me hindame, mida me soovime või taotleme või mida me kardame kaotada.
Uskumused- spetsiifilised ideed, mida inimesed peavad õigeks.
See mõõdab, kuidas muutuvad aja jooksul inimeste väärtused ja tõekspidamised ning mis sotsiaal-poliitilist mõju nad omavad. Selle koondtulemusi esitatakse tavaliselt tabelitena.
15. Milliseid väärtusuuringuid Eesti kohta loengus käsitleti ja mida need näitasid?
Eesti noored hindavad materiaalseid väärtusi, kõrget elukvaliteeti, sotsiaalset staatust. Võrreldes teiste Euroopa noortega (eriti Skandinaaviaga) väärtustavad enam välimust, sotsiaalset staatust. Eestlasest noored on teadlikud tarbijad, töökad, edasipüüdlikud, distsiplineeritud. Suurem suundumus individuaalsetele naudingutele ja väiksem kollektiivse vastutuse tähtsustamine.
16. Kuidas koostatakse inimarengu indeks?
Inimarengu indeksi loomisel on arvesse võetud:
1. tervis - keskmine eeldatav eluiga sünnihetkel
2. teadmised - täiskasvanute kirjaoskus ja keskmine läbitud kooliaastate arv
3. elatustase - ühe inimese kohta arvutatud sisemaise kogutoodangu ostujõud
Inimarengu indeks leitakse kolme osaindeksi aritmeetilise keskmisena
17. Defineeri normid, tavad, kombed, sanktsioonid.
Normid- eeskirjad ja ootused, mille kaudu ühiskond suunab oma elanike käitumist.
Sanktsioonid- üleastumise korral ja konformsuse kinnitamiseks.
Tavad –kirjutamata seadused ja kombed, igasuguse inimkoosluse osa, enamasti on need teadvustamata .
Kombed- rutiinse, argise läbikäimise viisid.
18. Defineeri sotsiaalkultuuriline evolutsioon . Mis tähtsust see omab inimühiskonna arengus?
Sotsiaalkultuuriline evolutsioon- muutumisprotsess , mille aluseks on ühiskonnas uue informatsiooni (eelkõige tehnoloogia ) omandamine. Mida rohkem tehnoloogilist informatsiooni ühiskonnal on, seda suurem on selle ühiskonna muutumise kiirus.
19. Defineeri kultuuriline integratsioon ja kultuurilõtk.
Kultuuriline integratsioon: muutus ühes kultuuri osas viib muutusteni teistes osades.
Kultuuriline “lõtk”: mittemateriaalne kultuur on tavaliselt materiaalsest kultuurist arengult tagapool, tuleb aeglasemalt kaasa.
20. Defineeri etnotsentrism ja kultuurirelativism.
Etnotsentrism: uskumus, et oma kultuur on ainuõige ja hea ja teiste kultuuride üle saab otsustada oma kultuuri standardite põhjal.
Kultuurirelativism: uuritavat maailma tuleb mõista nii, nagu seda näevad vastava ühiskonna liikmed.
21. Millised on tõendid selle kohta, et eksisteerib globaalne kultuur? Millised on vastuväited?
Tõendid: 1. Kaupade vood esineb, 2. Infovood esineb, 3. Inimeste vood esineb.
Vastuväited: Kõik need vood on ebaühtlased, eeldavad ostuvõimet kaupade omandamiseks, erinevad tähendused (GLOKALISEERUMINE).
22. Kuidas seletab kultuuri strukturaalne funktsionalism, konfliktiteooria, sotsiobioloogia? Too välja ka nende vaatenurkade kriitika.
Strukturaalne funtsionalism: Kultuur on strateegia/käitumissüsteem ühiskonna liikmete vajaduste rahuldamiseks. Kultuuri keskmeks on jagatud väärtused. Kultuuri funktsioonid ja kultuuriuniversaalid. Kriitika: eirab kultuurilist mitmekesisust, vähendab muutuste olulisust, kultuurisüsteemid ei ole nii stabiilsed ega universaalsed .
Konfliktiteooria: Kultuur on süsteem, mis annab osadele inimestele teiste ees eelised. Kultuuri keskmeks on ühiskonna tootmistehnoloogia. Hegemoonia – nn kultuuriline ajupesu. Kriitika: eirab kultuuri ühendavat jõudu.
Sotsiobioloogia: Kultuur on süsteem, mille aluseks on inimbioloogia. Kultuuri aluseks on inimloomade bioloogiline evolutsioon.Kriitika: ületähtsustakse bioloogia rolli, eiratakse ÕPPIMISE osa kultuuri omandamises.
23. Kuidas kultuur meid piirab? Vabastab?
PIIRAB: Kultuur kui harjumused (sh rassism, sallimatus),materialism (vs inimsuhete tähtsustamine).
VABASTAB: Saame oma maailma “luua,” kultuuriline mitmekesisus (vs bioloogiline determinism).
24. Defineeri sotsiaalne grupp.
Sotsiaalne grupp- kaks või enam inimest, kes samastuvad üksteisega ning kes suhtlevad üksteisega( toimivad vastastikku).
25. Defineeri ja kirjelda esmaseid ja teiseseid gruppe.
Sotsiaalsed grupid jagunevad kaheks primaarseteks ja sekundaarseteks gruppideks. Primaarne grupp- väike sotsiaalne grupp, mille liikmed jagavad isiklikke ja püsivaid suhteid. Siia gruppi kuuluvad perekonnaliikmed, parimad sõbrad/sõbrannad. Grupi liikmed võtavad üksteist kui ainulaadseid ning asendamatuid inimesi. Sekundaarne grupp- suur ja isikupäratu sotsiaalne grupp, mille liikmetel on ühine eesmärk või tegevusala. Siia gruppi kuuluvad näiteks töökaaslased, koolikaaslased, trennikaaslased jne.
26. Mis on konformsus ? Kirjelda Aschi, Milgrami ja Janisi konformsusuuringuid ja nende tulemusi ning järeldusi.
Konformsus – püsiv isiksuse omadus.
Aschi uuring näitas milline jõud oli konformsusel väikestes gruppides, kus inimesed pidid hindama joonte pikkust; ülesanne oli tehtud ülilihtsaks. Rohkem kui kolmandikus katsetes mugandusid katsealused enamusega, isegi kui nende hinnang oli ilmselgelt vale. Ei soovitud saada teiste pilealuseks, mistõttu oli lihtsam nõustuda enamike arvamusega.
Milgrami uuringu eesmärgiks oli teada saada, kui kaugele on inimesed valmis minema, täites autoriteedi korraldusi. Vabatahtlikud katseisikud olid katses õpetajarollis ja nad pidid andma elektrišokke teistele katses osalejatele, "õpilastele", valede vastuste korral. Teised katses osalejad olid tegelikult näitlejad ja nad teesklesid elektrišokkide saamist. Katseisikud uskusid, et iga vale vastuse korral sai õpilane päriselt elektrilöögi.
Janisi uuringud: grupi diskussioon parandab otsuste vastuvõtmist. Grupimõtlemine- grupi liikmete kalduvus….( sorry ei osanud tõlkida , vt lk. 121)
27. Mil moel on ideoloogia sotsiaalsete hierarhiate alustugi?
IDEOLOOGIA – kultuurilised tõekspidamised, mis legitimeerivad võimul olijate huvisid ja õigustavad ühiskonna kihistumist. • Platon: õiglus on kokkulepe selle üle, kes saab mida Iga ühiskond õpetab oma liikmetele mingisugust kihistumist õiglaseks pidama . • Marx: väites, et olukord, kus enamik rikkust on kogunenud väheste kätte on “turu nähtamatu käe” tagajärg, kontrollib ühiskonna eliit nii resursse kui ka ideid – Kapitalismi aluseks on OMANDIÕIGUS ja omand pärandub -> ebavõrdsus jätkub ja süveneb. • Inimesed võivad enda positsiooniga rahulolematud olla, kuid tervet süsteemi vaidlustatakse harva.
28. Miks Marxi tulevikuennustused ei täitunud?
Põhjuseks võis olla: • Kapitalistliku klassi fragmenteeritus, • “Valgekraed” ja kasvav elatustase, • Tööliste parem organiseeritus, • Parem seaduslik kaitse
29. Millised on Max Weberi väitel ühiskondliku ebavõrdsuse kolm dimensiooni ja kuidas on nende dimensioonide tähtsus ajalooliselt muutunud?
1. Majanduslik ebavõrdsus – klassipositsioon, 2. Staatus – sotsiaalne prestiiž, 3. Võim
Ajalooline muutus: 1. Põllumajanduslikes ühiskondades on olulisimaks staatus (ühiskondlik prestiiž), 2. Tööstusühiskonnas muutub kõige olulisemaks majanduslik ebavõrdsus – klassierinevused, 3. Bürokraatia kasvades muutuvad riiklikud bürokraatiad järjest võimsamaks ja oluliseks muutub võimu dimensioon (seda eriti sotsialistlikes riikides). KRIITIKA: arvestades üleilmset ja riikidesisest jätkuvat ja kasvavat sissetulekute lõhet, on Marxi rikkad-vaesed seletus ebavõrdsusele tõele lähemal kui kolmedimensionaalne mudel.
30. Mida näitab Kuznetsi kõver?
Näitab et enamasti keerukama tehnoloogiaga kaasneb rohkem väljendunud sotsiaalset rahulolu. Postindustriaalse ühiskonna tekkimisega on tekkinud ka majanduselu ebavõrdsus, mida näitab katkendjoon Kuznetsi kõveral.
31. Milline on klassierinevuste mõju tervisele, väärtustele ja hoiakutele, poliitilistele tõekspidamistele, perekonna suurusele ja peresisestele rollidele?
Tervis: arstiabi puudus vaestel, toidu puudus, surevad kiiremini. • Väärtused ja hoiakud: “vana raha” vs uusrikkad , tarbimine, sallivus. • Poliitika: majanduslik ja ühiskondlik konservatiivsusliberaalsus, valimiskäitumine. • Perekond ja sotsiaalne sugu: pere suurus, väärtuskasvatus (konventsionaalsus vs individuaalsus ja loomingulisus), laste peale kulutatud raha, soorollid peres, sõprussuhted, haridus.
32. Defineeri sotsiaalne mobiilsus ja kirjelda selle erinevaid esinemisvorme.
Sotsiaalne mobiilsus- inimeste ümberpaiknemine sotsiaalse kihistumise süsteemis. Eristatakse horisontaalset ja vertikaalset mobiilsust . Vertikaalne – üles või alla, Horisontaalne – nt samaväärsete ametikohtade vahetamine, Põlvkonnasisene– põlvkondade vaheline.
Ülespoole suunatud sotsiaalne mobiilsus- sinna hulka kuuluvad inimesed, kes tõusevad karjääri redelil(neil on hea töökoht, neil on hea haridus, nad abielluvad inimesega kellel on hea sissetulek jne). Allapoole suunatud sotsiaalne mobiilsus- sinna hulka kuuluvad inimesed, kes langevad karjääri redelil(kaotavad töökoha, kukuvad koolist välja, lahutavad jne). Eristatakse veel: Põlvkondade vahelist mobiilsust – ülespoole suunatud või allapoole suunatud mobiilsus; teatud põlvkonna seisundi muutus võrreldes nende vanemate põlvkonnaga. Põlvkonnasisene mobiilsus– muutused ühiskondlikus positsioonis, mis esinevad inimese eluaja vältel(Ühe põlvkonna sees leiavad aset olulised nihked sotsiaalses seisundis).
33. Defineeri üleilmne stratifikatsioon .
Üleilmne stratifikatsioon- sotsiaalse ebavõrdsuse mustrid maailmas tervikuna.
34.Defineeri absoluutne ja suhteline vaesus .
Absoluutne vaesus - seisund, kus inimese tulu jääb allapoole teatud minimaalset taset; sätestatakse kas rahvusliku või rahvusvahelise vaesuskriteeriumina
Suhteline vaesus - olukord, kus elamistingimused on alla ühiskonna keskmist elatustaset või üldiselt aktsepteeritud ja soovitud taset
35. Millised on üleilmselt vaeste põhikategooriad ja miks see nii on?
Suhteline vaesus, absoluutne vaesus. ( orjus , võlaorjus, inimkaubandus , prostitutsioon)
Süvavaesus – leibkonnad , kelle sissetulek on allpool süvavaesuse piiri. Toimetulekut ohustav vaesuse piirkond – leibkonnad, kelle sissetulek jääb absoluutse vaesuse piiri ja süvavaesuse piiri vahele. Vaesusriski piirkond – leibkonnad, kelle sissetulek ületab absoluutse vaesuse piiri, kuid jääb allapoole vaesusriski piirist . Vaesusriski vaba kiht – leibkonnad, kelle sissetulek ületab vaesusriski piiri.
36. Kuidas seletada üleilmset vaesust? Õpikus on toodud 6 põhilist vaesusegakaasnevat aspekti, nimeta need ja kirjelda neid.
1.Tehnoloogia- puudumine, inimtööjõud
2. Rahvastiku kasv
3. Kultuurilised mustrid- vaesed on traditsioonides kinni
4. Sotsiaalne kihistumine
Gini koefitsent – ühiskonna tulude jaotuse ebavõrdsuse näitaja. Mida suurem on koefitsent, seda ebavõrdsem on tulude jaotus.
5. Sooline ebavõrdus- naised on kodus ja kasvatavad lapsi,mehed töötavad.
6. Ülemaailmsete jõudude suhted- Kolonialism ehk koloniaalpoliitika on poliitika, mille eesmärk on nõrgemate või vähem arenenud maade allutamine, rikkus läks vaestelt rikastele.
37.Mida väidab üleilmse vaesuse põhjuste kohta moderniseerumisteooria? Millisena näeb see teooria rikaste riikide rolli? Mis on selle teooria kriitika? (Lisaks õpiku tavatekstile vaata ka tabelit lk 264.)
Väidab tehnoloogilise ja kultuurilise erinevuse vahet rahvustel. Vaesuse põhjus: kultuuri traditsioonid, kasumliku tehnoloogia puudus. Rikaste riikide panus on olukorra lahenduse võti, tehnoloogia areng. Populatsiooni kontrollimine, Toidu tootmise suurendamine , Industriaal tehnoloogiate tutvustamine, Abipakettide olemasolu.
38.Mida väidab üleilmse vaesuse põhjuste kohta sõltuvusteooria? Millisena näeb see teooria rikaste riikide rolli? Mis on selle teooria kriitika? (Lisaks õpiku tavatekstile vaata ka tabelit lk 264.)
Baseerub ühiskondliku konflikti teoorial. Vaesuse põhjus: riigid/ettevõtted käituvad emariikidena, kunagised kolooniad sõltuvad rikastest riikidest. Rikkad riigid on probleemi osalised muutes vaesed riigid neist sõltuvaks. Kriitika- sõltuvus
39. Võrdle ja vastanda moderniseerumis- ja sõltuvusteooriat.
Moderniseerumis teooria- Baseerub: strukturaal-funktsionaalne lähenemine. *Maailm oli vaene, *industriaal revolutsioon, *uued tehnoloogiad , *uus heaolu, *elustandardite tõus, *madala sissetulekuga riigid ei muutnud.
Vaesuse põhjus: kultuuri traditsioonid, kasumliku tehnoloogia puudus. Rikaste riikide panus on olukorra lahenduse võti.
Sõltuvusteooria- Baseerub: ühiskondliku konflikti teooria. *Kolonialism, *rikkuse ümberjaotamine, *osad riigid muutusid vaeseks, teised rikkaks.
Vaesuse põhjus: riigid/ettevõtted käituvad emariikidena, kunagised kolooniad sõltuvad rikastest riikidest. Rikkad riigid on probleemi osalised muutes vaesed riigid neist sõltuvaks.
40. Defineeri sotsiaalne stratifikatsioon.
Sotsiaalne stratifikatsioon- süsteem, mille järgi ühiskond paigutab inimkategooriad hierarhiasse.
41. Millised on sotsiaalse stratifikatsiooni alused?
1.Sotsiaalne kihistumine on ühiskonna tunnusmärk, mitte ainult peegeldus
individuaalsetest erinevustest- rikaste perre sündinud laps on tõenäoliselt parema tervise, paremate tulemustega ning elab pikemat elu kui vaeste perre sündinud laps.
2. Sotsiaalne kihistumine kandub üle ühest põlvkonnast teise.
3. See on ülemaailmne nähtus, kuid selle intensiivsus vareerub riigist riiki
4. Sotsiaalne kihistumine ei hõlma ainult ebavõrdsust, vaid ka tõekspidamisi.
42. Defineeri referentsgrupp, „in-“ ja „out-“ grupp
Referentgrupp – juhtgrupp, millest teised lähtuvad. Oluline hoiakute ja arvamuste moodustamisel. Enese identifitseerimine ja võrdlemine teiste gruppidega. In-grupp – primaarsed ja sekundaarsed rühmad, kuhu meie kuulume. Out-grupp – primaarsed ja sekundaarsed rühmad kuhu nemad(teised) kuuluvad. In-gruppidel on vaenulikkus out gruppide vastu, mida tugevam on meie-tunne seda suurem on vaenulikkus, sest ollakse kindel oma grupi paremuses (kui aru ei saa, siis seletan).
43. Milline mõju on grupisuhetele grupi suurusel?
Mida suurem on grupp, seda keerulisem on hoida ühtekuuluvustunnet, saada aru ühtselt ühisest informatsioonist ja seda rohkem on eriarvamusi, mis võib põhjustada grupisiseseid konflikte.
44. Kuidas mõjutab grupidünaamikat sotsiaalne mitmekesisus (Peter Blau ja ta kolleegide uurimus)?
Kuna sotsiaalselt mitmekesises grupis on erinevad kultuurid ja rahvused, siis see on jällegi konfliktiallikas.
Üks teine nimekas sotsioloog Peter Blau viitab indiviidide vabatahtlikele tegevustele, mida motiveerib vahetusest saadav oodatav tulu. Blau ja Homansi jaoks on interaktsioon enam-vähem sirgjooneline ja ratsionaalselt kalkuleeritud vastastikku kasulike transaktsioonide seeria . Sotsiaalse vahetuse teooria eeldab, et inimesed otsivad seda, mis on neile kasulik ja väldivad nö. kulusid. Sellest seisukohast vaadelduna on igapäevane sotsiaalne elu justkui „turuplats“, kus inimesed vahetavad armastust, tunnustust, turvalisust, heakskiitu ja teisi mittemateriaalseid hüvesid.
45. Defineeri võrgustik. Mis asi on võrgustikuühiskond? Millised on infoühiskonna privaatsusmured?
Sotsiaalne võrgustik on suhete võrgustik, mis ühel inimesel on teiste inimestega ja nendest inimestest moodustunud gruppidega, mis omakorda koosnevad inimestest, kel on suhted järgmiste inimestega, kes kuuluvad omakorda erinevatesse gruppidesse.
46. Defineeri organisatsioonid .
Organisatsioon on teadlikult koordineeritud sotsiaalne ühendus, mis on suhteliselt täpselt piiritletav olelusvorm ja toimib pidevalt ühise või ühiste eesmärkide saavutamiseks.
47. Millised on formaalsete organisatsioonide liigid (Etzioni)? Kirjelda neid ja too näiteid.
48. Defineeri bürokraatia. Millised on bürokraatia tunnusjooned? Millised on bürokraatia probleemid?
Bürokraatiaks nimetatakse nägemust, kuidas ühiskonnas kehtestatakse seadusi ja viiakse neid ellu. Bürokraatia enamjaolt valitsev organisatsioonides. Probleemiks on riigiorganisatsioonides bürokraatliku vastutuse puudumine, aeglus , jooksutamine, onupoja poliitika jne.
49. Kuidas on organisatsioonid ajas muutunud?
Organisatsioone on hakatud ajapikku võrdlema kui organisme – kuidas organisatsioonisiseselt toimitakse, kuidas see mõjutab vastastikuliselt ja organisatsiooni heaolu.
50. Mida tähendab „ühiskonna mäkdonaldiseerumine“? Millised on mäkdonaldiseerumise põhimõtted?
Macdonaldiseerunud ühiskonda, protsessi, milles kiirtoidurestorani printsiibid hakkasid domineerima üha erinevamates Ameerika ühiskonna sektorites sama hästi kui ka kogu maailmas.
McDonald`s on olnud edukas, sest pakub oma klientidele, töötajatele ja juhtidele efektiivsust, kalkuleeritavust, etteennustatavust ja kontrolli.
51. Võrdle ja vastanda kasti- ja klassisüsteemi.
*Kastiühiskonda sünnitakse, klassiühiskonnas pole sünnipärane staatus põhiline, vaid loevad ka individuaalsed saavutused.
*Klassiühiskond on sotsiaalsele mobiilsusele avatum, kastiühiskonnas on ainult oma kasti sees suhtlemine .
*Nii kasti kui klassiühiskonnas on inimesed ebavõrdsetel positsioonidel.
52. Kuidas seletavad sotsiaalset stratifikatsiooni strukturaalne funktsionalism, konfilktiteooria ja sümboolne interaktsionism? Milline on iga nimetatud teooria kriitika? (Vastuse ettevalmistamisel on lisaks õpiku tavatekstile abiks ka tabel lk 215)
Strukturaalne funktsionalism – olulisemad ja keerulisemad ametid peaksid olema paremini tasustatud . Kihistumine on ebavõrdsuse hüvede süsteem , mis siis toob kogu ühiskonnale kasu. Ebavõrdsus julgustab inimesi rohkem töötama ning uusi ideid katsetama.
Konfliktiteooria – sotsiaalne kihistumine edendab mõnede ühiskonnagruppide huvisid teiste arvelt. Ebavõrdsus pärandatakse edasi. Sots.strat tulemusena jääb suur osa inimannetest ja oskustest kasutamata. Laialdane vastuseis sotsiaalsesse ebavõrdsusesse.
Sümboolne interaktsionism – kihistumine ja vastastikune suhtlemine ; toodete ostmine selleks, et nendega määratleda oma sotsiaalset positsiooni. Inimesed võivad või võivad ka mitte määratleda ebavõrdsust õiglasena.
KRIITIKA : Tasu ja saavutuste eraldamine demotiveerib ; ennustused kapitalismi vältimatust hukust ei täitunud