Et käsku kasutada, peab olema eelnevalt mingi joon joonestatud, mida siis mingi suuruse võrra nihutada tahetakse. OFFSET joon kujundatakse alati esialgse joonega samatüübilisena, sõltumata määratud joonetüübist (jämejoon, katkendjoon jne.). Samuti on samad joone värvus ja muutumise iseärasused. Käsklust OFFSET saab valida: 1) Valides Modify ribalt ikooni 2) Kirjutades käsuribale OFFSET Kui valida käsklus OFFSET: - Kuvatakse kirje: Specify offset distance (kaugus või punkt läbi mille peab rööpne/nihutatud kujund minema) -20 - Select object to offset (määrata nihutatav/paljundatav objekt ehk OFFSET obejkt) - Specify point on side to offset (määrata OFFSET suund...
majandustsüklid (äritsüklid, business cycles): tegeliku kogutoodangu perioodiline suurenemine ja vähenemine tingituna kogunõudluse või kogupakkumise muutumisest. Alternatiivne definitsioon: tegeliku SKP kasvutempo kiirenemise ja aeglustumise perioodiline vaheldumine. Majandustsükli faasid on haripunkt, langusfaas (retsessioon), alang e. madalseis, tõusufaas (ekspansioon). Tipp ja alang on lühiajalised tasakaaluseisundid e. pöördepunktid. Katkendjoon esindab joonisel SKP tasemeid, kui areng oleks ühtlane, st potentsiaalset SKPd. Majandustsükkel avaldub makromajanduses sisemajanduse koguprodukti, tööhõive, töötuse, inflatsiooni jm näitajate üheaegse muutumisena. Eratarbimise ja investeeringute maht, hinnad, palgad ja intressimäärad on protsüklilised näitajad, st nad muutuvad SKPga samasuunaliselt. Töötuse määr muutub SKPle vastassuunaliselt....
- oksüdatiivsete ensüümide hulgast ja aktiivsusest - lihaste sisesest glükoosivarust · Anaeroobne töövõime (= hapniku võla suurus) - kui hästi suudetakse likvideerida laktaadisisaldus lihastes ja taastuda muutustele/-test - anaeroobse läve kõrguse määratlemine annab näidu organismi talumisvõimest ORGANISMIS TOIMUVAD MUUTUSED ERINEVA TÖÖVÕIME (TREENITUSE) KORRAL * pidevjoon treenitud inimene katkendjoon treenimata/ vähem treenitud inimene > treenitul: füsioloogilised protsessid jõuavad väga kiiresti tööks vajalikuks püsiseisundisse (kõige ökonoomsem seisund organismile) > treenimata: ei suuda töö ajal püsivat seisundit saavutada NB! Töövõimet kajastavad testid on ülesehitatud taastuvale (= kui kiire on taastumine) või püsiseisundi leidmisele töö ajal. KOORMUSTESTID Koormustestile esitatavad nõuded: - piisavalt informatsiooni andev...
· tsüklipõhi, kus toimub konkurentsivõimeliste ettevõtete pankrotistumine ning allesjäänud ettevõttes toimub tehnoloogiline hüpe- füüsilise ja inimkapitali väljavahetamine. SIIT EDASI ALGAB TÕUSUFAAS kus protsessid toimuvad vastupidises suunas. Majandustsükli faasid on haripunkt, langusfaas (retsessioon), alang e. madalseis, tõusufaas (ekspansioon). Tipp ja alang on lühiajalised tasakaaluseisundid e. pöördepunktid. Katkendjoon esindab SKP tasemeid, kui areng oleks ühtlane, st potentsiaalset SKPd. 31.Maksebilanss, jooksev konto, kapitali konto e finantskonto. Maksebilanss on kokkuvõtlik aruanne, mis fikseerib kõik teatud perioodi (tav. aasta) riiki sisse tulnud ja väljaläinud rahavood (import, eksport, tulu, väisinvesteeringud, laenud). Maksebilansi osad on: 1) jooksevkonto; 2) kapitali- ja finantskonto; 3) välisvaluuta reservid 1...
KRIITIKA: arvestades üleilmset ja riikidesisest jätkuvat ja kasvavat sissetulekute lõhet, on Marxi rikkad-vaesed seletus ebavõrdsusele tõele lähemal kui kolmedimensionaalne mudel. 30. Mida näitab Kuznetsi kõver? Näitab et enamasti keerukama tehnoloogiaga kaasneb rohkem väljendunud sotsiaalset rahulolu. Postindustriaalse ühiskonna tekkimisega on tekkinud ka majanduselu ebavõrdsus, mida näitab katkendjoon Kuznetsi kõveral. 31. Milline on klassierinevuste mõju tervisele, väärtustele ja hoiakutele, poliitilistele tõekspidamistele, perekonna suurusele ja peresisestele rollidele? Tervis: arstiabi puudus vaestel, toidu puudus, surevad kiiremini. · Väärtused ja hoiakud: "vana raha" vs uusrikkad, tarbimine, sallivus. · Poliitika: majanduslik ja ühiskondlik konservatiivsusliberaalsus, valimiskäitumine. · Perekond ja sotsiaalne sugu: pere suurus, väärtuskasvatus (konventsionaalsus vs...
majandustsüklid (äritsüklid, business cycles): tegeliku kogutoodangu perioodiline suurenemine ja vähenemine tingituna kogunõudluse või kogupakkumise muutumisest. Alternatiivne definitsioon: tegeliku SKP kasvutempo kiirenemise ja aeglustumise perioodiline vaheldumine. Majandustsükli faasid on haripunkt, langusfaas (retsessioon), alang e. madalseis, tõusufaas (ekspansioon). Tipp ja alang on lühiajalised tasakaaluseisundid e. pöördepunktid. Katkendjoon esindab joonisel SKP tasemeid, kui areng oleks ühtlane, st potentsiaalset SKPd. Majandustsükkel avaldub makromajanduses sisemajanduse koguprodukti, tööhõive, töötuse, inflatsiooni jm näitajate üheaegse muutumisena. Eratarbimise ja investeeringute maht, hinnad, palgad ja intressimäärad on protsüklilised näitajad, st nad muutuvad SKPga samasuunaliselt. Töötuse määr muutub SKPle vastassuunaliselt....
MÄNGUVÄLJAK. Mänguväljak on 40 X 20 m ristkülik, mis koosneb kahest väravaalast (vt. väljaku joonis) ning mängualast ja mida peab ümbritsema külgjoonte taga vähemalt meetrilaiune ja väravajoonte taga 2 m laiune ohuala turvatsoon/ohutustsoon. Väravate sisekõrgus on 2 m ja siselaius 3 m. Vabaviskejoon (9 m joon) on katkendjoon , mille jooneosad ja joonevahed on 15 cm pikkused. Vabaviskejoon tõmmatakse paralleelselt väravaalajoonega sellest 3 m kaugusele. Seitsme meetri karistusviske joon on 1 m pikkune. MÄNGUAEG. Nii mehed kui ka naised mängivad kaks 30-minutilist poolaega. Mängu vaheaeg kestab kümme minutit. Viimasel ajal on tehtud rohkesti muu¬datusi, et kiirendada mängu käiku. Väravavaht peab (väravavaht ei tohi...
Peatamine ja parkimine Asulateel tuleb sõiduk peatada või parkida sõiduteel selle parempoolse ääre lähedal või parempoolsel teepeenral nii, et jalakäijale jääks teepeenral vabaks vähemalt 0,7 meetri laiune käiguriba. Samamoodi tohib asulas sõidukit peatada ja parkida ka tee vasakul poolel ühesuunalisel teel ja sellisel kahesuunalisel teel, mille keskel pole trammiteed ning kus mõlemas suunas on üks sõidurada, mida teineteisest eraldab katkendjoon või mille puudumisel sõidutee on alla üheksa meetri lai, arvestamata sõidutee laien- dina ehitatud parklat Asula sõiduteel tohib sõidukeid peatada või parkida ühes reas, kahe- rattalisi külghaagiseta mootorrattaid, jalgrattaid, mopeede ja pisimopeede kõrvuti kahes reas, kusjuures sõiduki pikitelg peab olema rööpne sõiduteeäärega ja takistuse puudumisel ei tohi sõiduk olla kaugemal kui 0,2 meetrit sõiduteeäärest. Nõuet ei kohaldata sõidukite kohta, mis on...
PEATUMINE JA PARKIMNE · Asulateel tuleb sõiduk peatada või parkida sõiduteel selle parempoolse ääre lähedal, või parempoolel teepeenral nii, et jalakäijale jääks teepeenral vabaks vähemalt 0,75m laiune käiguriba. Sama korra kohaselt tohib asulas sõidukit peatada ja parkida ka tee vasakul poolel ühesuunalisel teel ja sellisel kahesuunalisel teel, mille keskel pole trammiteed ning kus mõlemas suunas on üks sõidurada, mida teineteisest eraldab katkendjoon või mille puudumisel on sõidutee alla 9m lai (arvestamata sõiduteelaiendina ehitatud parklat). · Asula sõiduteel tohib sõidukeid peatada või parkida ühes reas, haagiseta mootorrattaid, jalgrattaid ja mopeede kõrvuti kahes reas, kusjuures sõiduki pikitelg peab olema rööpne sõidutee äärega ja takistuse puudumisel ei tohi sõiduk olla kaugemal kui 0,2m sõidutee äärest. Nõue ei kehti sõidukite kohta, mis on pargitud järgmise punkti kohaselt....
2 Põhimõisted......................................................................................................................................... 2 Töötamispõhimõte .............................................................................................................................. 3 Konstruktsioon .................................................................................................................................... 4 Staatorimähised .................................................................................................................................. 6 1 ja 2- faasilised staatorimähised ........................................................................................................ 9 Elektromotoorjõud...
K. Ogden ja I. A. Richards illustreerisid sõna, mõiste ja objekti vahekorda semantilise kolmnurgaga, mille iga nurk kujutab ühte kolmest sfäärist: Mõtlemine: MÕISTE (tähistatu), nt 'kivi', 'raske' Kõne (või kirjatekst): Tegelikkus (võib olla ka kujuteldav) SÕNA, FRAAS (TERMIN, tähistaja, OBJEKT, asi (referent, osutus, sümbol, mõisteväljend), nt "kivi", osutatu), nt kivi kui asi, "kamakas", "stone", "raske" omadus olla raske. Semantiline kolmnurk. Katkendjoon kajastab seisukohta, et sõna ei osuta (viita) objektile mitte otseselt, vaid mõistetesüsteemi kaudu. Mõtlemine võib käsitleda ka kujuteldavaid objekte, sel juhul viitavad mõisted (ja mõistete kaudu ka sõnad) kujuteldavatele objektidele. Lisaks on võimalik, et sõna ise on mõtlemise objektiks, ning seegi, et kõnes räägitakse mõistest kui mõtlemise elemendist. Mõisteväljendit nimetatakse terminiks....
Bluff work 70. Looduslike nõlvade planeerimine 71. Bog 71. Soo, raba 72. Bottom of the ditch 72. Kraavipõhi 73. Bottom soil 73. Aluspinnas 74. Bottoming 74. Killustikust aluskiht 75. Boulder 75. Munakivi 76. Breaker 76. Kivipurusti 77. Brink 77. Äär, perv, veer 78. Broken line 78. Katkendjoon 79. Broken road 79. Killustiktee 80. Brush cutter 80. Võsalõikaja 81. Bucket 81. Ekskavaatori kopp 82. Bucket charger 82. Kopplaadur 83. Buckling 83. Pikipaine 84. Built-up area 84. Asula 85. Bulk material 85. Puistematerjal 86. Bulldozer 86. Buldooser 87. Bypass 87. Ümbersõit C vocabulary 44...
võrdsed, siis sellisel juhul alleelisageduste tasakaal nihkub selles suunas, millisel populatsioonil on väiksem immigratsioonitase. Katkendjoon tähistab geenisiirde kaalutud keskmist või tasakaalu alleelisagedusi. Alustades alleelisagedustest 0,9 ja 0,2 ja võrdse kiirusega geenisiirdega (m=0,1), lähenevad subpopulatsioonid tasakaalulisele alleelisagedusele ˇp = (0,9 + 0,2)/2 = 0,55 (vasakpoolne graafik). Paremal graafikul m1 = 0,1 ja m2 = 0,05 ning subpopulatsioonid lähenevad tasakaalulisele alleelisagedusele, mille väärtus on ˇp = (0,9 x 0,05 + 0,2 x 0,1)/0,15 = 0,433....
induksioon nähtavpõlemine paisumine, järelpõlemine kompressioon segu ei süüdatud väntvõlli pöördenurk Joonisel kujutab pidev joon diagrammi põlemisele vastavat osa ja katkendjoon olukorda, kui kütus jääb süütamata. Punktis A, enne kolvi jõudmist ülemisse surnud seisu tekitatakse säde, kuid rõhu tõus jätkub punktini B, nagu põlemist ei toimuks. Selles vahemikus, mida nimetatakse induktsiooniperioodiks, toimuvad põlemist ette valmistavad keemilised ja füüsikalised muudatused. Punktis B on tekkinud põlemiskolle ja algab nähtav põlemine, leek levib üle põlemiskambri ja eraldub suurem osa kütuses sisalduvast soojusenergiast. Nähtav põlemine lõpeb 10...
7 mm); b ja e – TsenterW14 (10, –2, 2, –2) (joonele laiusega 1.4 mm); c ja f – TsenterW28 (20, –4, 4, –4) (joonele laiusega 2.8 mm); g - joon NELIPUNKT07 (7, –1, 1, –1, 1, –1, 1, –1, 1, –1); h – joon NELIPUNKT14 (14, –2, 2, –2, 2, –2, 2, –2, 2, –2); Katkendjoone kasutamisel mitmest osast koosneva liitjoone joonestamisel tuleb arvesta- da eelkõige seda, et katkendjoon algab ja lõpeb kriipsuga. Liitjoone kasutamisel on siin seega määravaks põhimuutuja PLINEGEN: PLINEGEN = 0: katkendjoone seisukohast koosneb liitjoon üksikutest juppidest, kus katkendjoon algab lõpeb iga liitjoone osa algusest kriipsuga ja lõpeb samuti kriipsuga; PLINEGEN = 1: katkendjoone joonestamise seisukohalt võetakse kogu liitjoont kui ühte joont. NB! Põhimuutuja PLINEGEN ei oma "tagasiulatuvat" toimet, nii nagu omas seda käsu...
INTENSIIVKURSUS ”TOOTMISE AUTOMATISEERIMINE” Intensiivkursus kuulub projekti: „Energia- ja geotehnika doktorikool II” tegevuskavasse Ins. Viktor Beldjajev TÄITURMEHHANISMID Loengumaterjalid Tallinn 2010 Sisukord Tähistused ................................................................................................................................. 5 1. Sissejuhatus ........................................................................................................................... 6 2. Täiturmehhanismide olemus ............................................................................................... 7 2.1. Täiturmehhanismide klassifikatsioon .................................................................................. 7 2.2. Automaatsüsteem...
Punktmassi kinemaatika. 1.1 Kulgliikumine 1.2 Vaba langemine 1.3 Kõverjooneline liikumine 1.4a Horisontaalselt visatud keha liikumine 1.4b Kaldu horisondiga visatud keha liikumine. 2. Pöördliikumine 2.1 Ühtlase pöördliikumisega seotud mõisted 2.2 Kiirendus ühtlasel pöördliikumisel 2.3 Mitteühtlane pöördliikumine. Nurkkiirendus 2.4 Pöördenurga, nurkkiiruse ja nurkkiirenduse vektorid. 3. Punktmassi dünaamika 3.1. Inerts. Newtoni I seadus. Mass. Tihedus. 3.2 Jõu mõiste. Newtoni II ja III seadus 3.3 Inertsijõud 4. Jõudude liigid 4.1 Gravitatsioonijõud 4.1a Esimene kosmiline kiirus. 4.2 Hõõrdejõud 4.2a Keha kaldpinnal püsimise tingimus. 4.2b Liikumine kurvidel 4.3 Elastsusjõud 4.3a Keha kaal 5 JÄÄVUSSEADUSED 5.1 Impulss 5.1a Impulsi jäävuse seadus. 5.1b Masskeskme liikumise teoreem 5.1c Reaktiivliikumine (iseseisvalt) 5.2 Töö, võimsus, kasutegur 5.3 Energia, selle liig...
Mõtlemine: MÕISTE (tähistatu), nt 'kivi', 'raske' Kõne (või kirjatekst): Tegelikkus (võib olla ka kujuteldav) SÕNA, FRAAS (TERMIN, tähistaja, OBJEKT, asi (referent, osutus, sümbol, mõisteväljend), nt "kivi", osutatu), nt kivi kui asi, "kamakas", "stone", "raske" omadus olla raske. Semantiline kolmnurk. Katkendjoon kajastab seisukohta, et sõna ei osuta (viita) objektile mitte otseselt, vaid mõistetesüsteemi kaudu. Mõtlemine võib käsitleda ka kujuteldavaid objekte, sel juhul viitavad mõisted (ja mõistete kaudu ka sõnad) kujuteldavatele objektidele. Lisaks on võimalik, et sõna ise on mõtlemise objektiks, ning seegi, et kõnes räägitakse mõistest kui mõtlemise elemendist. Mõisteväljendit nimetatakse terminiks....
Sõiduki registreerimistunnistus. b. Juhiluba või muu juhtimisõigust tõendav dokument. Mida nimetatakse manöövriks? a. Igasugust pööret. b. Mistahes sõiduraja vahetust c. Sirgjoonelist tagurdamist. Mida peab tegema juht, kui ristmiku ees on see märk? a. Jääma seisma märgi ees. b. Jääma seisma stoppjoone ees. c. Jääma stoppjoone puudumisel seisma lõikuva sõidutee ääre ees. Mida tähendab märgi ja lisateatetahvli ühend? a. Järgneva 400 m ulatuses on samaliigiliste teedega ristmike ala. b. 400m kaugusel on samaliigiliste teedega ristmik Milline märk lubab sõita otse? A B a. A b. B c. A ja B Parkimine on lubatud …. a. Sõiduautodele rööpselt sõiduteega; b. D-kategooria autobussidele; c. Sõiduautodele täielikult kõnnite...