SISUKORD
SISSEJUHATUS 2
1TERRORISM – MIS SEE ON? 3
2RAHVUSVAHELINE
TERRORISM 5
2.1Mõiste 5
2.2Iseloomulikud tunnused 6
3AJALUGU 7
Näited 7
4USULINE
TERRORISM 8
5SÕJALINE TERRORISM 9
6TERRORIRELVAD 10
7SILMAPAISTVAMAD ISIKUD 12
8TERRORIRÜHMITUSED 13
KOKKUVÕTE 14
KASUTATUD KIRJANDUS 15
SISSEJUHATUS
Referaat
annab ülevaate terrorismist ning selle liikidest, tuntumatest
terroristidest ja terrorirelvadest. Valisin selle teema, sest ma
tahtsin teada saada, miks need islamimaadest pärit terroristidest
Ahmedid ja Muhamedid neid pommiplahvatui välisriikides korraldavad
ning mis eesmärkidel nad pantvange võtavad. See teema on alati
olnud päevakajaline, sest sõda on siim maailmas aegade algusest
saadik toimunud eri riikide vahel ning seda ka samal ajal lõpetada,
et Maal oleks rahu. Töö materjali kogusin erinevatelt
internetisaitidelt. Antud referaadis on kaheksa peatükki: esimeses
räägin terrorismist üldiselt, teises rahvusvahelisest
terrorismist, kolmandas natuke terrorismi ajaloost ja arengust,
neljandas usulisest, viiendas sõjalisest terrorismist, kuuendas
relvadest , seitsmendas terroristidest ja kaheksandas
terrorirühmitustest.
TERRORISM – MIS SEE ON?
Igapäevases
kõnepruugis ei kasutata alati terrorismi samas tähenduses kui teeb
seda seadusetäht. Terrorism on kuritegu EV seaduste järgi ja
süüdistuse terrorismis võib saada märgatavamalt "süütumate"
tegude eest kui seda on pommirünnak või selle kavandamine, kusjuures teatavatel tingimustel ei pruugi eelnimetatud teod üldse
kvalifitseeruda terrorismina.
Terrorism
on tuntud ka sõjalise strateegia ja taktikana, kuid selle
defineerimine on väga raske tänu asjaolule, et konfliktipooled
käsitlevad terrorismi erinevalt. Nii peab teise riigi suhtes
sõjalise agressori toime panija oma väeüksuste vastu suunatud
sissi- või partisanirünnakuid terrorismiks, samas agressiooni ohver
aga kogu tema vastu suunatud sõjategevust terroristlikuks. Mõningate
käsitluste kohaselt on terroristlik igasugune sõjategevus, kus
selle tulemusel kannatavad relvastama tsiviilisikud.
Üldiselt
mõistetakse terrorismi all vägivalla kasutamist või sellega
ähvardamist poliitiliste, sotsiaalsete või usuliste eesmärkide
saavutamiseks. Samuti võidakse terrotismi all mõista ükskõik
millist türanniat.
Eesti
õigusruumis on terrorism täpselt defineeritud. Tervisekahjustuse
tekitamisele, surma põhjustamisele või vara hõivamisele,
rikkumisele või hävitamisele suunatud tegu sõja või
rahvusvahelise konflikti provotseerimise või poliitilisel või
usulisel eesmärgil on terrorism.
Terrorismi
oht tõusis eriti päevakorda seoses 2001. aasta 11. septembril
toimunud
rünnakutega
New Yorkis . Maailma rahvusvaheline üldsus on mõistnud igasuguse
terrorismi
hukka ja tunnistatakse vajadust selle vastu võidelda.
Terrorismivastast
võitlust
juhib ÜRO, kes teeb koostööd regionaalsete organisatsioonidega
nagu NATO ,
OSCE ja Euroopa Liit.
RAHVUSVAHELINE TERRORISM
Mõiste
Rahvusvaheline
terrorism on terrorism,
mis hõlmab endas rahvusvaheliste tagajärgedega intsidente.
Rahvusvaheline terrorism on väga subjektiivne:
keegi kes on ühe riigi
arust terrorist, võib teise riigi jaoks olla vabastaja. Ameerika Luure Keskagentuuri definitsiooni kohaselt on rahvusvaheline
terrorism selline terrorism, mis toimub välisriikide valitsuste või
organisatsioonide toel ja/või suunatud teiste riikide rahvaste,
institutsioonide või valitsuste vastu. Rahvusvaheline terrorism on
oma sisult poliitiline.
Rahvusvaheline
terrorism kui terrorism, mis ületab riikide vahelisi piire , eristub
terrorismist, mis toimub ühe riigi siseselt ning just rahvusvaheline
terrorism on üha laiemalt levimas.
Rahvusvaheline
terrorism
ületab poliitilisi, geograafilisi ja kultuurilisi piire, hõlmates
enamat kui vaid terroristliku taktika kasutamist või vastavate kuritegude sooritamist. Terrorism ohustab
väljakujunenud eluviise ja väärtusi ning rahvusvaheliste suhete
süsteemi tervikuna . Terroriorganisatsioonid,
äärmusliikumised
ning nende toetajad püüavad vägivaldselt destabiliseerida
rahvusvaheliste suhete süsteemi, õigustades oma tegevust etniliste,
kultuuriliste, ideoloogiliste või usuliste tõekspidamistega.
Terroriaktide eesmärk on mõjutada avalikku arvamust ja
demokraatlike poliitiliste otsuste tegemist vägivalla ning
hirmutamise kaudu.
Iseloomulikud tunnused
- Terroriakti olemus. Terrorism hõlmab endas kuritegelikke, ebaseaduslikke, poliitiliselt õõnestavaid ja anarhistlikke akte – piraatlust, õhusõiduki kaaperdamist, pantvangide võtmist ja muid poliitilist laadi õigusrikkumisi. Tavalisemateks terroriakti läbiviimise meetoditeks on vägivallaga ähvardamine/selle kasutamine, muuhulgas inimrööv, pantvangide võtmine ning üksik- ja massimõrv.
- Toimepanijad. Toimepanijateks võivad olla nii riigid, üksikisikud kui ka rühmitused.
- Eesmärgid. Riikliku toetusega terrorismi eesmärgiks on sageli poliitilise võimu geograafiline laiendamine. Tihti on eesmärgiks ka ebaseaduslike äritehingute jõutamine.
- Ajendid ja plaanitavad tulemused. Kõige sagedamini on loodetavad kohesed tulemused hirm, surve avaldamine, radikaalne poliitiline muutus ning abinõud, mis seavad ohtu süütute osapoolte põhilised vabadused . Lõplik eesmärk on tavaliselt selliste poliitiliste nõuete rahuldamine, mida rühm enda arvates ei suuda saavutada tavapäraseid poliitilisi, majanduslikke või sõjalisi teid kasutades.
- Rünnakuobjektid. Terroriaktide objektideks on inimesed ja vara (nii riigi- kui ka eravara), ent põhitähelepanu all on riigipead , diplomaadid, riigiametnikud , firmajuhid ning mittesõjalisi või rahuvalveülesandeid täitvad sõjalised sihtmärgid.
AJALUGU
Terrorism
ulatub tagasi antiikaega,
kuid olulise rahvusvahelise probleemina ilmnes ta 1960- datel aastatel ning levis kiiresti 1970-datel
ja 1980-datel
aastatel. Kui 1970-datel aastatel registreeriti 4051 rahvusvahelist
terroriakti, milles hukkus kokku 5840 inimest, siis 1980-datel oli
juhtumeid 5751 ja neis hukkus 11 601 inimest. 1990-datel
oli rahvusvahelisi terrorismi juhtumeid 3827, milles hukkunuid oli 20
163. Aastatel 2000-2004
oli rahvusvahelisi terroriakte 1845 ja neis sai surma 15 446 inimest.
70-datel
oli rahvusvaheliste terroriaktide peamiseks toimumispaigaks Euroopa
ning 80-datel Lähis-Ida.
Enne seda kui toimusid 2001.aasta
11.
septembri terrorirünnakud eirasid Ameerika
Ühendriigid aastaid võimalust, et seal võiks toimuda mõni
suurem terroriakt , kuid tänapäeval on seal rahvusvaheliste
poliitiliste eesmärkidega terroriaktid üha kasvanud ja „ terroristid on pööranud oma mõrtsukapilgu Ameerikale “.
Uus
ja järjest suureneva ohtlikkusega terrorismi liik on
kõrgtehnoloogiline terrorism, mille relvade alla kuuluvad
tuumarelvad, laserid ,
radioaktiivsed lõhkeained, bioloogilised viirused ja vahendid millega sekkuda infosüsteemidesse
ja neid hävitada.
Näited
USA
Välisministeerium (United States Department of State) peab teiste hulgas terroristlikeks
järgmisi organisatsioone: Al- Qaeda ( Afganistan ), Hezbollah
( Liibanon ), Iiri Vabariiklik Armee (Põhja- Iirimaa ), Ḩamās
( Palestiina ).
USULINE TERRORISM
Kõik
suuremad usulised terrorirühmitused tunnetavad ühiskonnas
majanduslikku ja poliitilist kriisi, mis ohustab nende identiteeti ja
olemasolu. Nii mõtestavad ja õigustavad nad oma tegusid eelkõige
enesekaitsena,
mis on ühelt poolt vajalikud kriisi lahendamiseks ning teiselt poolt
ka rühmituste (territoriaalsete või usulispoliitiliste) eesmärkide
saavutamiseks.Nad näevad end olevat sellises kriisis , kus neil pole
enam muud võimalust, kui kaitsta end vägivalda kasutades.
Mõtestades poliitilist ja ühiskondlikku kriisi usuliselt, leiavad
nad religioonis õigustuse vägivaldsetele tegudele.
Usuliselt
õigustatud vägivallast saab sellisel moel Jumala poolt antud
kohustuse täitmine, mille elluviijaid ei kammitse enam sellised
poliitilised, moraalsed või praktilised piirangud, mis takistavad
sekulaarsete terroristide tegevust. Usulistel terroristidel on oma
väärtused, mis on moraalselt ülimuslikud sekulaarse ühiskonna
väärtustega võrreldes. Seetõttu saavad nad õigustada vägivalda
ilma, et nad vajaksid kellegi teise luba või mingit muud õigustust.
Kuna vaenlast nähakse sekulaarses ühiskondlikus ja poliitilises
korras (ehk viga on süsteemis, mitte selle osades), ei püüa nad olemasolevat süsteemi reformide kaudu parandada, vaid seda kukutada .
Nii ei esita nad tihti üldse mingeid nõudmisi ning püüavad
tekitada lihtsalt võimalikult suurt hävingut. See ei tähenda aga,
et usuline terrorist võiks õigustada vägivalda oma suva järgi.
Vägivalla õigustatud kasutamiseks peab sellele tavaliselt eelnema
juhtivate vaimulike autoriteetne seisukohavõtt, mis tekkinud
olukorras teatud vägivaldse vahendi kasutamist usuliselt õigustab.
Pea igal usulisel terrorirühmitusel on oma autoriteetsed juhid,
kelle heakskiit on terroritegude sooritamiseks hädavajalik.
Õigustada vägivalda usuliselt, kuid ilma juhtivate vaimulike (või
usuliste autoriteetide) heakskiiduta, on pea võimatu.
1968.
aastal ei olnud terrorirühmituste seas ühtegi sellist, mille
peamiste motiivide hulka oleks kuulunud religioon , 1980. aastal oli
selliseid vaid kaks kuuekümne neljast (mõlemaid toetas
šiiitlik-teokraatlik Iraan). 1990. aastate keskpaigaks aga oli
usuliste rühmituste osakaal juba neljandik ning selleks ajaks oli
näiteid usulisest terrorismist kõigis maailmareligioonides.
SÕJALINE TERRORISM
Sõjaline
terrorism kujutab endast siis enamasti rahuoperatsioone.
Rahuoperatsioonid
on kõigutanud oluliselt sõjaliste põhimõtete alustalasid ja seda
kahes põhilises valdkonnas. Kõigepealt põhimõte, et tsiviilisikud
tuleb «ukse taha jätta», kui jutt on sõjalise operatsiooni
läbiviimisest. Ükski rahuoperatsioon ei saa enam toimuda ilma
tsiviil-militaarse koostööta, veelgi enam - tihti püstitavad
hoopis tsiviilisikud ja - organisatsioonid sõjaväeüksustele
tegevuseesmärke. Kuna see tähendab suure tõenäosusega ka
mittesõjaliste ülesannete püstitamist, jõuamegi välja teise
sõjalise põhimõtte rikkumiseni - sõjalisi üksusi, mis on ette
valmistatud hävitama, kasutatakse sellistel tsiviileesmärkidel,
milleks võib olla kohaliku elanikkonna varustamine, sisekorra
tagamine ja infrastruktuuri rajamine.
Miks
valiti militaarsüsteem sedalaadi operatsioonide tarvis, on vist
ütlematagi selge - oma
lihvitud juhtimisstruktuuriga ja kõigi vahenditega iseseisvaks
funktsioneerimiseks ette
valmistatud
sõjavägi on enamasti efektiivseim vahend tundmatus ja ekstreemses
olukorras
tegutsema.
Seoses uute ülesannete täitmisega võime öelda, et sõjaväe
kasutamisala on
oluliselt laienenud .
Kuna
USA mängib maailmapoliitikas esimest viiulit, sõltub selle riigi
välispoliitikast ka
ülejäänud
maailma välispoliitika. George W. Bush ütles eelmisel aastal pärast
terroristide
rünnakut:
«Me suuname kõik ressursid, mis meie käsutuses on - iga diplomaatia võimaluse,
iga
luurevahendi, iga seadusest tuleneva võimaluse ja kõik vajalikud
relvad - globaalse
terroristide
võrgu hävitamiseks ja võitmiseks… Te olete kas meie või
terroristide poolel.»
See
avaldus sisaldas endas kahte sõnumit. Kõigepealt näitas ta näpuga
Ühendriikide
vaenlasele,
milleks on terroristide võrk, ning teiseks jagas ta maailma
must-valgeks - te olete kas meie poolt või meie vastu - kolmandat
võimalust jätmata. Niisugune äärmuslik seisukoht on tingitud
omakorda kahest põhjusest. Esiteks poliitiline vajadus saada
võimalikult lai toetus edasisele tegevusele, sest avaldus ei jäta
erapooletuseks võimalust ja enamikul riikidel ei jää lihtsalt muud
üle kui toetada USA- d, sest terroristide poolel
ei taha ka keegi olla.
TERRORIRELVAD
Terrorirelvadeks
võivad olla täis kütusepaakidega reisilennukid, nagu seda olid
lähimineviku 11. Septembril Maailmakaubanduskeskust ja Pentagoni
ramminud lennukid (kuigi vaevalt terroristid ise oskasid arvata, kui
tõhusalt hävitab põlev lennukikütus moodsa kõrghoone
teraskarkassi, mis peab vastu pidama kõigile maailmahädadele), aga selliseks relvaks võib olla ka ümbrik, mis kannab endas
niinimetatud sõjalist sisu - lõhkeainet või siberi katku
baktereid.
Biorelv
ehk bioloogiline relv
Massihävitusrelv,
kasutatakse raskeid ja eluohtlikke haigusi põhjustavaid elavaid
mikroorganisme (baktereid, viirusi, riketsiaid ehk tõvestavaid lihtsa rakuehitusega
pisibaktereid
ja seeni) ning bakteriaalse, loomse ja taimse päritoluga toksiine .
Tuumarelv
Nüüdisaja
kõige võimsam hävitusrelv. Tuumarelvas kasutattakse aatomituumade
lõhustamisel või liitumisel eralduvat energiat.
Keemiarelv
Massihävitusrelv,
mis sisaldab ründemürki, mille aluseks on toksiliste keemiliste
ühendite
mõju
inimorganismile. Ründemürk on sünteetiline keemiline ühend
vastase elavjõu
hävitamiseks,
elavjõu võitlusvõimetuks muutmiseks, maa-alal taimestiku ja/või loomastiku
hävitamiseks.
SILMAPAISTVAMAD ISIKUD
Osama
bin Laden (10.
märts 1957
– 2.
mai 2011)
oli terroriorganisatsiooni Al-Qā‘idah' asutaja . Ta oli enim tuntud tänu oma väidetavale osalusele 11.
septembri terrirorirünnakutes
Maailma
Kaubanduskeskuse
kaksiktornidele Ameerika
Ühendriikides.
Osama eitas seotust terroriaktiga, kuid hiljem võttis süü enda
peale. Osama bin Laden oli märgitud ka Föderaalse
Juurdlusbüroo
tabelisse FBI
kümme kõige tagaotsitavamat põgeniku
kui üks maailma kõige ohtlikumaid kurjategijaid. Tema tabamisele viiva informatsiooni eest oli välja pandud 50 miljoni dollari
suurune pearaha .
Mir
Aimal Kansi
tappis 25.
jaanuaril 1993.
aastal USA Luure Keskagentuuri peakorteri juures 2 töötajat. Kansi tabati FBI
poolt 15.
juuni 1997.
aastal, Pakistanis,
toimetati Ameerika Ühendriikidesse, mõisteti süüdi ja hukati
2002. Aastal
Farwaz
Younis
osales Jordaania Kuningliku Lennukompanii lennu kaaperdamises. Younis
tabati 13.
juunil 1987.
aastal, FBI poolt Küprose
lähedal Vahemeres, neutraalvetes "Operatsioon
Goldenrod"
käigus, toimetati Ameerika Ühendriikidesse, mõisteti süüdi 1989.
aastal ning määrati karistuseks 30 aastat vabadusekaotust.
TERRORIRÜHMITUSED
Must
September oli palestiinlaste
rühmitus, mille liikmed Müncheni
suveolümpiamängude
käigus 1972.
aastal pantvangistasid
ja tapsid 11 Iisraeli
sportlast.
Juudi Kaitseliit
(The Jewish Defense League ) on juutide organisatsioon , mille eesmärk
on kaitsta juute nende suunas mõeldud vaenulikkuse eest mis tahes
vahenditega. Kuigi grupp väidab, et ei tee kuritegusid ja ei ole
terrorirühmitus, iseloomustuas FBI teda kui parempoolset
terrorirühmitust. FBI sõnul on osalenud Juudi Kaitseliit
terrorirünnakutes Ameerika vastu.
Iiri
Vabariiklik Armee
(IRA)
ehk riigi sõjajõud moodustati Iiri Vabariigi välja kuulutamisel
iirlaste kaitsmiseks brittide eest. Kahjuks võttas IRA omaks
terroristliku võitlustaktika. IRA
jaguneb poliitiliseks tiivaks ja nn tõeliseks IRAks , mis pole nõus
kompromissidega ja nõuab ühinemist Iirimaaga. IRA võitlusmeetodid
on pommiplahvatused, atentaadid, näljastreigid (1981.a. hukkus selle
tagajärhel 10 inimest), tänavalahingud 1970-1973; 1988
Hezbollah
(Jumala
Partei) on Liibanoni šiiitlik
islamistlik organisatsioon ja partei, millel on sõjaline tiib ja tsiviiltiib. Ta
on kuulutanud Julgeolekuorganisatsiooni terroristlikuks
organisatsiooniks.
See moodustati võitluseks 1982.
aasta Liibanoni
sõjale
järgnenud Iisraeli okupatsiooni vastu ning et levitada šiiitlikku
revolutsiooni. Kuid organisatsioon on loobunud eesmärgist rajada
Liibanoni
fundamentalistlik šiiitlik riik. Paljud Hizbollah’i
liikmed on korduvalt väitnud, et neil pole säärast eesmärki
kunagi olnud. Hezbollah’i
tsiviiltiib hoiab käigus oma haiglaid, uudisteagentuure ja
õppeasutusi.
Al-Qaida
eesmärk (vastavalt 1998. aasta veebruaris avaldatud bin Ladeni
fatwa’le)
on võõrvägede lahkumine kõigilt islamimaadelt. Eesmärk ei ole
seega üksnes teatud rahvus ja territoorium , vaid pärast võõrvägede lahkumist araabia maadest (sh Iraagist) ja Iisraeli taandumist
Palestiinast ka võõrvägede lahkumine Tšetšeeniast, Kashmirist ja
teistelt islami
aladelt seni, kuni kõik need alad on vabastatud, kõik sekulaarsed
läänemeelsed valitsejad on kukutatud ning kalifaat taastatud.
KOKKUVÕTE
Ekraanil
lahtiolevas referaadis andsin ülevaate terrorismist
üldiselt, rahvusvahelisest terrorismist, natuke terrorismi ajaloost
ja arengust, usulisest, sõjalisest terrorismist, terrorirelvadest,
terroristidest ja terrorirühmitustest. Töö oli väga huvitav, sest
sain palju uusi teadmisi ning avardasin oma silmaringi terrorismi
alalt.
KASUTATUD KIRJANDUS
http://www.mod.gov.ee/files/kmin/img/files/Terrorism_ja_selle_kasutamine_konfliktides-Tauri_Roots.pdf
http://et.wikipedia.org/wiki/Rahvusvaheline_terroris m
http://et.wikipedia.org/wiki/Terroris m
https://valitsus.ee/UserFiles/valitsus/et/valitsus/arengukavad/siseministeerium/Terrorismivastase_voitluse_pohialused.pdf
http://www.riigikogu.ee/rito/index.php?id=11619
http://www.europarl.europa.eu/meetdocs/2004_2009/documents/dt/547/547811/547811et.pdfõ
http://learningaboutpolitics.eu/estoniansite/files/2011/05/maidre_hunt_tamkivi_valimised_pdf.pdf
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 12 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2012-04-22
Kuupäev, millal dokument üles laeti
25 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
sannamusi
Õppematerjali autor
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid