OSAMA BIN LADENI AL-QAEDA ISLAMI FUNDAMENTALISMIS (0)

OSAMA BIN LADENI AL- QAEDA ISLAMI FUNDAMENTALISMIS
Selles essees keskendun al-Qaedale, kui ühele kõige vägivaldsemale ning kardetumale terroristlikule organisatsioonile. Andes samal ajal ka ülevaadet Lähis-Idas toimuvast, täpsemalt Afganistaanis võimul olnud Talibanist, mis lõi al-Qaeda juhile Osama bin Ladenile ideaalse keskkonna oma ideoloogiliste vaadete elluviimiseks vägivaldsel moel ning püüdes neid seletada realistliku teooriaga. Al-Qaeda ei ole rühmitus, mis tegutseb läbimõtlematult ning lihtsalt rahvas hirmu tekitamiseks, tal on väga kindel struktuur ning ideoloogia, mile järgi ta tegutseb. Sellele rühmitusele on alguse pannud maailma esiterrorist Osama bin Laden , kes alles sel aastal USA sõdurite poolt tapeti . Selles essees tuleb ka arutluse alla Osama bin Ladeni uskumused, vaated ja taotlus , mida ta oma tegudega saavutada üritas, mis tegelikult teda ja tema al-Qaedad tegudeks ajendas. Sellest kõigest arusaamise lihtsustamiseks on vaja teada, mis on islami fundamentalism- äärmuslik usuharu tänu millele need koletud aktsioonid on toimunud.
Al-Qaeda on ülemaailmne sõjakas Islamistide grupp, mille lõi 1988. aastal maailma esiterrorist Osama bin Laden . Rühmitus toimib võrgustikuna, mis koosneb nii multinatsionaalsest kodakondsuseta armeest kui ka radikaalsest sunniidi moslemite liikumisest globaalse džihaadi nimel. Al-Qaedale iseloomulik tehnika on enesetapurünnakud ning üheagsed pommitamised erinevate sihtmärkide pihta. Need tegevused on omapärased liikumise liikmetele , kes on andnud tõotuse olla lojaalsed Osama bin Ladenile või arvukamale hulgale al-Qaedaga seotud indiviididele, kes on on läbinud õppused ühes liikumise laagrites Afganistaanis, Pakistanis, Iraagis või Sudaanis.
Al-Qaeda ideoloogiad kujutlevad täielikku lahutust välisriikide mõjust moslemi riikidele ning uut islami kalifaadi. Väidetavad uskumused sisaldavad ka arusaama, et kristlikku-juudiliidu vandenõu on hävitada islam ning pealtvaatajate ja tsiviilisikute tapmine on dšihaadi (püha sõda) kohaselt religioosselt õigustatud. Al-Qaeda on ka tuntud usulahkude vägivalla õhutajana moslemite hulgas. Rühmitus ei salli mittesunniidilisi harusid ning mõistab neid hukka. Al-Qaeda tegevuse täielikuks mõistmiseks peaks olema Islami usku, kuna vastasel juhul ei tundu see lihtsalt mõistuspärane ega inimlik.1
Islami fundamentalismi põhiidee on usulätete juurde tagasipöördumine. Tuleb tagasi pöörduda puhta usu juurde, mille viimane inimkonnale saadetud prohvet Muhammad VII sajandil inimkonnale tõi. Al-Qaeda rühmituse liikujad on eelkõige äärmuslikud islami fundamentalistid, kelle teod võime tõlgendada järgmiste ideede alla:
1. Tõeline moslem tõestab oma usku tegudega, mitte sõnadega. Usu nimel tuleb tegutseda.
2. Tõelised moslemid on vaid need, kes liituvad haridzhiididega. Kogu ülejäänud maailm on usust taganejad ja tuleb seetõttu hukata.
3. Võitlus uskmatutega peab olema halastamatu. Ei tohi halastada ka mitte nende naistele ja lastele.
4. Tõeline moslem peab tunnistama oma usku ka siis, kui sellele ülestunnistusele järgneb surm.
5. Kõik, kes on kasvõi ühe korra eksinud islami seaduste vastu, on usust taganenud ja nad tuleb hukata.
Viimane idee on ehk kõige olulisem, mis eraldab neid paljudest teistest äärmuslastest. Al-Qaeda püüabki oma tegevusega taastada need kõige algsemad islami põhimõtted.2
Al-Qaeda ei oleks see, mis ta on, kui Osama bin Laden ei oleks rühmituse looja ning juht. Osama bin Muhammad bin Laden sündis 30. juulil 1957 Riyadhis, Saudi Araabias. Migrantide pojana , kelle isa oli Muhammad bin Awdah bin Laden, tuli Jeemenist ning ema Hamida Damaskusest, Süüriast. Osama on seitsmeteiskümnes poeg viikümne viiest lapsest, kes isal mitme naise ja arvukate armukestega saadud oli. Hoolimata sellest, et ta abiellus ja lahutas mitmest naisest, omas ka armukesi, siiski suutis ta neile kõigile pakkuda kõike, kaasaarvatud oma lastele.
Osama kasvas Medinas ja Hijazis. Peale kooli lõpetamist Jeddahis abiellus ta ema sugulasega ning hiljem astus ülikooli majandust ja juhtimist õppima, et hiljem liituda pereäriga. Ta oli eriti huvitatud valitsusest ja rahvusvahelisest poliitikast , kuid lahkus kolmanda aasta ajal. Ülikooli ajal õpetas Osamale islamiõpetusi Muhammad Qurb, Sayyid Qurbi vend, Moslemi Vennaskonna ideoloogia rajaja. Bin Ladeni isa oli alati tungivalt soovitanud oma lastel hoiduda poliitikast ning religioossetest debattidest, kõik ülejäänud lapsed seda ka tegid austusest oma isa vastu, kuid Osama mitte. Perekonnaäriga paralleelselt fokusseeris bin Laden oma energia ja ressursid islami ning islamismi edendamisele. Sel ajal ta toetas Saudi põhiseid islamiste Lõuna-Jeemenis, kes tõrjusid kommuniste, kuigi on teada väga vähe Osama rollist selles võitluses, siis oli Osama siiski pea kaks kümmet võtmemängija selles kokkupõrkes.3
Osama bin Ladeni mõistmiseks tuleb aru saada tema elu vorminud religioossetest tõekspidamistest ja usuinnust, mis motiveeris tema tegevust kuni surmani. Ta on muhameedlane, kes nii nagu teisedki mõttekaaslased usuvad, et Allah ehk Jumal on universumi isand . Muhameedlasele kohaselt uurib ta islamiusuliste pühakirja Koraani, mis sisaldab kõike usklikule eluks vajalikke suuniseid paradiisi jõudmiseks. Koraani kohaselt on muuhulgas kategooriliselt keelatud abielurikkumine, hasartmängude mängimine, petmine , alkoholi tarbimine, sealiha söömine ja liigkasuvõtmine.
Muhameedlased peavad kõigest tähtsamaks pidama Allahi teenimist ja talle kuuletumist ning väidetavalt teeb seda ka bin Laden, siiski võib täheldada, et Osama ja miljonite teiste muhameeldaste usulised vaated lahknevad. Bin Ladeni taoliste radikaalsete islamivõitlejate meelest on islami õpetuse rahvapärased tõlgendused liiga paindlikud ja liberaalsed. Fundamentalistid lähtuvad Koraani rangeimast tähendusest ning selles valguses nähakse ka Ühendriike kõlbeliselt laostunud ja jumalakartmatu riigina, kus valitsevad rahaahnus ja ebamoraalsed naudingud.
Võitlusaltid fundamentalistid ei taha, et Läänes valitsev korruptsioon võtaks võimust islamimaades ning bin Laden ja teised äärmuslased on arvamusel, et juba aastaid Ühendriikide vägede kohalolek on takistanud Lähis-Idas islamifundamentalistlikel valitsustel võimule tulemist. Islamivõitlejad peavad Ühendriike nende tänapäevase elustiili ja rahvusvaheliste kontaktidega suurimaks usuvaenlaseks. Võitlust läänemaailma välja tõrjumiseks Lähis-Idast nimetatakse pühaks sõjaks ehk džihaadiks. Islamivõitlejate tähenduses on püha sõda omandanud rahvusvahelised mõõtmed, mis on vägagi erinev džihaadi tegelikust tähendusest.
On oluline rõhutada, et Osama bin Ladeni tähendus pühast sõjast erineb märkimisväärselt muhameedlaste omast. Tavalised muhameedlased leiavad, et džihaadi käsitlemine sõjana on Läänes valitseva väärkujutluse tagajärg. Nad eristavad kahte mõistet – „suur džihaad“ ja „väike džihaad“. „Suur džihaad“ tähendab inimese pidevat võitlust oma sisemise kurjusega, selle olemuseks on inimese isiklik püüd jääda kindlaks usule . „Väike džihaad“ on teisejärguline ning tähendab rünnakut otseselt usku ohustava vaenlase vastu. Pühasõdalased ehk islamiäärmuslased neid mõisteid omavahel ei erista. Neile tähendab džihaad kutsed lahingusse, et võõrjõud iga hinna eest muhameedlaste territooriumilt välja tõrjuda.
Bin Ladeni osa pühas sõjas ei tohi alahinnata. Ta on selle võitluse suurkuju ja juht, kelle vägivallateod on andnud eeskuju tema järgijatele. Osama taoline kangelane külvab õudu, sest suur osa tema ettevõtmistest läheb edukalt korda ning erinevalt paljudest teistest terroristlikest liikumistest on tema al-Qaedal suur hulk järgijaid. Ta ei ole iial olnud eraklik taganeja vaid omab auväärset kohta Lähis-Idas paiknevas terroristlikus võrgus. See hõlmab professionaalseid pommivalmistajaid, spioone, kõrgetasemelist väljaõpet, relvaladusid ja ustavaid võitlejaid. Lisaks eelpool mainitule pakuvad ka islamimaailma riigid, kellele sümpatiseerivad bin Ladeni fundamenatlistlikud vaated ja viha Lääne vastu, eesmärkide saavutamiseks nii rahalist toetust kui ka pelgupaika. Bin Ladeni tähtsaim eesmärk on islamifundamentalistlike valitsuste rajamine kõikjal maailmas.4
Bin Ladeni tegusid saab liigitada realistliku teooria alla, sest nii nagu ka realistid otsivad otstarbekust ning ei välista ühtegi vastase mõjutamise vahendit seni, kuni see on mõttekas, nii talitas ka bin Laden. Tal ei olnud eetilisi probleeme, võis kasutada kõiki vahendeid seni, kuni see kannab eesmärki- ehk sööb USA ning läänemaailma mõjud Lähis-Ida piirkonnast välja.
Bin Ladenit motiveeris tegudele uskumus , et USA välispoliitika on rusunud, tapnud või muudmoodi kahju teinud moslemitele Lähis-Idaas. Ta on ka öelnud, et ainuüksi Šariaadi seaduste taastamine „seaks asjad õigeks“ moslemimaailmas ning, et alternatiividele nagu sotsialism , kommunism , demokraatia, tuleb olla vastu. Bin Laden uskus, et Mullah Omari valitsemise all olnud Afganistan oli ainukene Islami riik moslemite maailmas. Ta elunes järjekindlalt vägivaldse džihaadi järele, mida ta uskus olevat Ühendriikide toimepandud ebaõiglus moslemite vastu, mõnikord ka mõned teised mittemoslemi riigid. Vajadus elimineerida Iisraeli riik ja vajalikkus sundida USA taganema Lähis-Ida riikidest.
Bin Ladeni üleüldine strateegia palju suuremate vaenlaste vastu nagu Nõukogude Liit ja Ameerika Ühendriigid, oli meelitada neid pikka kurnamissõtta islamiriikides, meelitades suurt numbrit džihaade, kes ei anna eal alla. Ta uskus, et see viiks vaenlasrahvaste majandusliku kokkuvarisemiseni. Al-Qaeda käsiraamatud selgelt viitavad sellele strateegiale. Nõukogude Liit varises kokku mõned aastat hiljem, kui võitles Afganistaaniga ning mitmed prominentsed autorid on märkinud, et USA on samasuguse saatuse äärel, kaotades loendamatuid arve miljardeid dollareid kestva konflikti tõttu. Selles mõttes, mõned on tunnustanud bin Ladenit, kui inimest, kes on olnud edukas oma võitlemistes mõlema superjõu vastu maailmas.5
Osama bin Laden ei saanud rahvusvaheliselt tagaotsitavaks terroristiks üleöö. See kõik algas pihta ajast, pärast sõda, kui Afganistaanis hakkas olukord tema jaoks siiski muutuma ning hiljem arenes Talibani võimuloleku ajal ohtliku tasemeni.
Nõukogude vägede taandudes 1989. Aastal naasis ta Saudi Araabiasse juba uues valguses. Tema kogemused ja suhted püha sõja pooldajatega Afganistaanis vaid suurendasid tema pühendumust islamifundamentalismile. Muutunud oli see, kuidas bin Ladenisse suhtusid teised. Jutud tema vaprusest, juhivõimetest ja pühendumusest islamile olid liikvel, tehes temast oma rahva kangelase. Äärmusfundamentalistlikku kangelast toetades lootsid Saudi valitsejad juba eos maha suruda islamiäärmuslaste igasuguse edasise kriitika.
1990. aasta augustis, kui Iraagi juht Saddam Hussein naaberriiki Kuveiti tungis ja paistis järgmise sihtmärgina Saudi Araabiat silmas pidavat, muutus bin Ladeni elu dramaatiliselt. Saudi Araabia kuningakoja liikmed sattusid paanikasse, sest kardeti, et ei suudeta maad Iraagi rünnakute eest kaitsta. Siin pakkus kuningakojale abi bin Laden ise, meenutades Saudi Araabia liidritele nende edu Afganistaanis, soovis Osama kirglikult, et riigi päästmisel kasutataks ainult moslemite endi jõudusid ning oli kategooriliselt vastu abi palumisele Läänelt, eriti Ühendriikidelt. Islamiäärmuslastele tähendanuks imperialistliku Lääne kaasamine moslemite omavahelisse konflikti pühaduseteotusena. Siiski kutsus Saudi Araabia kuningakoda Ühendriikide ning teiste lääneriikide väed sisse. Tulemuseks oli Lahesõda, mille käigus grupp Lääne-Euroopa riike Ühendriikide juhtimisel Iraagile hävitava löögi andsid. Kuid islamiäärmuslaste meelepahaks jäid USA sõjalised jõud regiooni paigale, juhuks kui Hussein peaks edaspidi jälle ohtu kujutama .
Hoolimata sellest, et teised islamiäärmuslased mõistsid Saudi kuningakoja käitumist sügavalt hukka, toetas bin Laden neid siiski alguses ja lohutas seda sellega, et kuningakoda sattus paanikasse. Ta arvas , et riik pöördub tagasi oma islamipõhimõtete juurde, kui võõrväed pärast kriisi lõppu taanduvad. Siiski teadsid Saudi Araabia juhid väga hästi, et seda ei juhtu ning kuigi Osama kangelasmaine ja populaarsus rahva seas oli varem neile kasuks tulnud, olid nad teadlikud, et nüüd hakkab see neile vastu töötama. 1991. aastal saatis Saudi Araabia valitsus ta riigist välja ning 1994 isegi ta kodakondsus lõpetati, bin Laden suundus koos oma lähimate pereliikmetega ja 4 naise ja lastega Sudaani elama.
Nii nagu realismis öeldakse, siis suuremate riikide ülesanne on oma võimu laiendamine ning väiksemate kohus on säilitada oma iseseisvus , siis mina leian, et just nimelt see põhimõte oli see, miks al-Qaeda bin Ladeniga eesotsas tulisesse võitlusesse Ühendriikidega asus. Nimelt tulid Ühendriigid Saudi Araabiasse sisse, kui selle kuningakoda palus neilt abi ning ei lahkunud seal enam, sest tahtis oma mõjuvõimu laiendada ning teadupärast on see ju majanduslikult tänu naftale kasulik. Osama aga oma terrorirünnakutega USAle püüab säilitada iseseisvust, sest ta nägi seda, kuidas lääneriikide mõju mõjus laastavalt tema ideoloogiale ning sellele, kuidas tema nägi ette Lähis-Ida maade arengut. Peale USA vägede sissetungi ei pooldanud ju kuningakoda ka enam bin Ladenit ning heitis ta riigist välja. Ehk võib järeldada, et bin Laden käitus nii, nagu tema õigeks pidas selles olukorras, et kaitsta oma riiki.
Õhkkond Sudaanis oli küps selleks, et kellegi bin Ladeni taolise ideoloogia seal toetust leiaks ning et tal oleks võimalik oma ideid ka ellu rakendada. Lahesõda ja USA vägede jätkuv kohalolek Lähis-Idas oli kohalike islamiäärmuslaste tõekspidamisi tugevasti raputanud. Fundamentalistlikud grupid olid veendunud, et imperialistlikud režiimid tuleb kukutada , et asemele saaks luua tõelised islamiriigid . Oma eesmärkide saavutamiseks kavatsesid need sõjardid rünnata USA objekte kogu maailmas.
Nad lootsid, et halastamatu terrorikampaania sunnib Ühendriike lõpuks Lähis-Idast lõplikult taanduma. USA toetusest ilma jäetuna oleks võimalik paljud kohalikud ilmalikuma suunitlusega valitsused kukutada ning asendada islamifundamentalistlike režiimidega. Suur osa selle plaani väljamõtlemisel ja elluviimisel oli al-Qaedal. Paljud al-Qaeda liikmed tundsid hästi ja olid praktiseerinud mitmeid terroristlikke meetodeid ning suur osa neist noortest meestest oli osalenud Afganistani džihaadis. Pühasõdalaste missiooniks oli alustada islamirevolutsiooni ja panna vaenlase suhtes toime terroriakte.6
Kuid, kuidas siiski sai üks mõne liikmeline šiididest koosnev rühmitus ülemaailmselt tegutsevaks ohtlikuks terroristlikuks organisatsiooniks? See ei oleks saanud juhtuda, kui bin Ladenil ei oleks olnud stabiilset kohta ning pooldajaid enda ideede kasvatamiseks. Aastad, mis Taliban võimul oli, olid bin Ladenile ning tema järgijatele soodne, sest ta sai rahulikult , segamatult ning isegi toetusega mõelda välja plaane ning tegevusi, kuidas Ühendriike „karistada“.
Bin Ladeni al-Qaeda vaated olid samad, mis islamiäärmuslaste rühmitusel Taliban, kes enne USA vägede sissetungimist Afganistaani riiki valitsesid ning kohalikku rahvast oma hirmuvalitsemise all hoidsid. Taliban pakkus ka Osamale varjupaika kui too pidi USA vägede eest peidus püsima.
1996. aastast oli suutnud Taliban enda võimu alla haarata 85% Afganistaani territooriumist ning tõotas tagada islami „ puhtuse “ riigis. Selle käigus keelustas Taliban peaaegu kõik, mis võiks Afganistaani kodanikke religioonist lahutada – sealhulgas kinokülastused, piknikud, pulmapeod, muusikafestivalid ja muud kogunemised, mis toovad kokku vastassoostinimesi, kes ei ole omavahel sugulased. Taliban asutas selleks puhuks ka usuasjade minsteeriumi ja lõi vastava minstri ametikoha „pahade vältimiseks ja vooruse edendamiseks“.
1990. aastatel andis minister Mohammed Qalamuddin Afganisaatni elanikele 15 päeva, et oma kodudest televiisorid eemaldada, selle kontrollimiseks saatis ta kodudesse usupolitsei. Samuti suleti Kabuli ainus kino ning keelati välismaiste raamatute, ajalehtede ja ajakirjade lugemine. Muuhulgas kuulusid keelustamise alla ka laste mänguasjad, mängukaardid, lauamängud, fotoaparaadid, sigaretid ja alkohol . Sama saatus sai osaks ka muusikale ja kunstile, ainsana tohtis viljeleda vaimulikku muusikat. Talibani võitlejad ründasid riigi ainsat raadiojaama ja hävitasid terve muusikasalvestise kogu, lõid puruks ka eraisikute helilinte ning sageli peatas usupolitsei autosid, et otsida neistki helilinte.
Koraan keelab ebajumalate kummardamis ning seda õigust kasutades hävitas Taliban hinnalised Buddha skulptuurid, mis olid rajatud juba enne muhameedlaste saabumist kaheksandal sajandil. Muuhulgas lõhuti 175 jala kõrgune skulptuur , mis olevat olnud suurim seisva Buddha kujus maailmas. Maatasa tehti ka paljude muuseumide varakambrid ja eksponaadid . Selline teguviis on võõras nii Afganistaani rahvale kui ka islami õpetusele. Bin Ladeni poolt üleskutsutud äärmuslik ususuund on Afganistaani traditsioonidele, kultuurile ja religioonile täiesti võõras. Näiteks muusika ja tantsimine on alati kuulunud selle rahva ellu, kuid siis Talibani poolt tabuks kuulutatud.
Paljud Talibani poolt kehtestatud piirangud on eelkõige vaenulikud naiste suhtes, ehhki väidetavalt põhineb Talibani tegevus Koraanil , on paljud muhameedlased selles osas eriarvamusel. Enamik neist leiab, et islami õpetus ei õigusta kuidagi äärmuslaste käitumist. Naiste julm kohtlemine on pigem tingitud mehekesksest kultuuriruumist. Selle tulemusel keelati tüdrukutel hariduse omandamine ja täiskasvanud naised tohivad töötada ainult koduseinte vahel. Meikimine, küünte lakkimine , kõrged kontsad ja kirevad riided ei ole lubatud.
Naised peavad kandma burqa-nimelist rõivaeset, mis katab nad pealaest jalatallani, jättes ainsaks vaateväljaks silmi katva tiheda loori. Pahatihti satuvad nad jalakäijana liiklusõnnetusse, kuna burqa piirab täielikult perifeerse nägemisvälja ning takistab neil sammu kiirendada, et pääseda läheneva auto eest. Samas ei ole liikluses toimetulemine Afganistaani naistele kuigi suur probleem, sest kodunt võivad nad lahkuda meessugulasest saatjaga. Tänavatel patrullib pidevalt usupolitsei, mis selle määruse täitmist kontrollib ning kui nad leiavad naise, kes selle vastu eksinud on, siis on neil õigus teda piitsutada.7
Al-Qaeda juhtimise filosoofiat on kirjeldatud, kui „otsuse tsentraliseerimine ja detsentraliseerimise elluviimine.“ Pärast terrorismivastast sõda arvatakse, et al-Qaeda juhtkond on muutunud geograafiliselt isoleerituks, mis juhib detsentraliseeritud juhtimise esilekerkimiseni regionaalsetes piirkondades, kasutades selleks al-Qaeda „kaubamärki.“ Paljud terrorismi eksperdid ei usu, et globaalne džihaadi liikumine on juhitud igal sammul bin Ladeni ja tema järgijate poolt. Kuigi bin Laden omab siiani väga suurt ideoloogilist mõjutust moslemi ekstreministide üle, siis siiski väidavad eksperdid, et al-Qaeda on aastate vältel jagunenud mitmeteks erinevateks rühmitusteks, kellel omavahel on väga väike ühendus.8
Al-Qaeda strateegia voolab loogiliselt selle ideoloogiaga. Kõrvalseisjatele võivad rühimutses olevad liikmed näida irratsionaalsetena – motiveeritud segasest vihkamisest, jämedalt ebarealistlikud oma eesmärkides, ja võimelised tapma süütu mehe, naise ja lapse, et saavutada oma tahe . Reaalsuses toimib al-Qaeda nagu iga teinegi terroristlik grupp, tegutsevad ratsionaalselt, selles mõttes, et nad kaaluvad oma tegusid ja põhjuseid, hindavad alternatiivseid lähenemisviise ning kalkuleerivad kahju ja kasu. Tema juht võib mõnikord teha valearvestusi, kuid see on iseloomujoon , mis eksisteerib ka kõige targemal poliitilisel tegelasel. 9
Kuid, mida al-Qaeda siis saavutada üritab? Rühmitus on väga Ameerika Ühendriikide vaenulik . 2001. Aasta 11. septembri rünnak maailma kaubandushoonele New Yorkis oli selleks ehtne näide. Ka seda rünnakut ei teostatud ilma hoolikalt läbimõtlemata. Ühelt poolt võib see rünnak näida ebaõnnestuna, kuna viis kohe rühmituse treeninglaagrite võrgustiku hävinguni, siiski näib, et juhtkond oli arvestanud sellise Ameerika vastusega ning kalkuleeris, et iga oodatud kahju kaalub kasu kuhjaga üle. 2004. aastal internetis levival videol arutles bin Laden, et see läks neile maksma kuskil 500 000 dollarit, kuid tulemuseks oli rohkem kui 500 miljardi dollari suurune kahju USA majandusele.
Taaskord saab realismi seostada al-Qaeda tegevusega, sest nii nagu ka realsim ei poolda seda, kui üks riik surub teisele peale oma ideoloogiad ei salli seda ka al-Qaeda. Kuigi otseselt Ühendriigid ei ole oma ideoloogiat Lähis-Ida riikidele peale sundinud , siis see, mis rühmitust tegudele ajendab on pigem läänelike vaadete sissetoomine Lähis- Itta , sest see sega fundamentalistide ideoloogiat ning „risustab“ islamiusku.
Oma tegevustes taotlevad nad „usutaganejate“ režiimi kukutamist Lähis-Idas, täpsemalt Saudi-Araabias, Egiptuses ning Pakistanis. Al-Qaeda jaoks nende riikide valitsused peamiselt eksisteerivad tänu USA altpoolt teostatusele; seega nende hävitamisega suudetakse hävitada ka see toetus. Selles osas on nad eeskuju võtnud Rahvuslikust Vabastusarmeest (FLN), kelle antikolooniate kampaania suutis Prantsusmaa Alžeeriast välja kihutada. Al-Qaeda on nõuks võtnud Ühendriigid tagasi tõmmata Lähis-Ida tegemistest, neile pidevalt järjest vägivaldsemaid aktsioone korraldades.10
Nagu ka mõsite „terrorism“ on ka „al-Qaeda“ vaieldav mõiste. Mõne analüütiku kohaselt on rühmitus rohkem maailmavaade või ideoloogia kui organisatsioon . FBI-le on rühmitus siiski terroristlik organisatsioon, millel on selgepiiriline struktuur, hierarhia ning käsu-ja kontrolli mehhanism . Teised vaatlejad aga tõstavad esile selle transformeerumist keskseks Afganistaani rühmitusest laialivalgunud võrgustikuks üle maailma.
Sellisena nagu me seda rühmitust tänapäeval teame, sai ta alguse ajal, mil bin Laden elas Sudaanis, kus ta sai tõsiselt mõjutatud riigi juhist Hassan al-Turabist – radikaalne islamist, kelle järgijad omasid kontrolli Sudaani üle. Hassani suurim eesmärk oli ülemaailmse islami liikumise loomine.
Ning võib lugeda lõppenuks ajal, mil ülemaailmne sõda ja terrorism algas sõjaväelise operatsiooniga Talibani valitsuse vastu Afganistaanis, mille eesmärgiks oli hävitada selle autoriteet ja varjupaik, mida see pakkus al-Qaedale. Operatsioon Püsiv Vabadus (OEF) saavutas mõlemad eesmärgid, kukutas Talibani mõne nädalaga ja hajutas bin Ladeni grupi tuuma. Terrorismi analüütikute kohaselt OEF oli põhiline kaasa aitaja , mis tõsiselt nõrgestas al-Qaeda käsu ja kontrolli struktuuri. Mõnede arvates, selle operatsiooni tagajärjel rühmitus hoopis hävitati ning al-Qaeda mõjuvalitsemist loetakse aastatesse 1996-2001. OEF operatsiooni ajal vangistati ning tapeti rühmituse võtmeisikud, nagu näiteks: al-Qaeda operatsioonide ülemus Mohammed Atef, värbaja ning rahastaja Ramzi bin al-Shib, etc. Võtmeisikute kaotus mõjutas organisatsiooni üleüldist opereerimise suutlikkust, siiski tähtsamad isikud nagu näiteks: bin Laden ise, al-Zawahiri ja Saif al-Adil jäid alles.11
Al-Qaeda kartmatu juht tapeti sel aastal, esimesel mail andis Barack Obama teada, et nende operatsioon bin Laden tappa oli edukas ning nüüd on ta surnud. Kuidas see mõjutab al-Qaeda tegevust üldiselt ei ole veel täpselt teada. Rühmituse liikmed on ähvardanud Ühendriikidele tagasilöök anda ning jätkata selle ründamist. Samuti leidsid USA mereväelased maja läbiotsimise tagajärjel üles dokumendid , milles oli näha plaan saboteerida Ühendriikide ühistransporti selle aasta 11. septembril, ehk täpselt kümme aastat peale kohutavat maailmakaubanduskeskuse hoonete rünnakut.
Bin Ladeni suured panused islamirevolutsiooni heaks tõid talle liikumise kõrgeimate juhtide usalduse ja austuse. Hoolimata pidevast kiitusest polnud Osama bin Laden inimene, kes oleks kiitust kuuldes käed rüppe lasknud, ta eelistas sagedamini tagaplaanile jääda. Ta oli hea meeskonnamängija, rahul sellega, kui sai teha ükskõik mida eesmärgi heaks, millest oli saanud tema elu sisu, seega on üsna kindel, et rühmitus oma tegevust veel nii pea ei lõpeta, kuna bin Ladeni tulihingelisi järgijaid ja austajaid on veel maailmas palju, samuti kaasas Osama oma tegemistesse ka oma poegi, kes ilmselt organisatsiooni juhtimisega edasi tegelevad. Seda, kas al-Qaeda jääb selliseks terrorismirühmituseks nagu ta on seda hetkel ning kas nende struktuur ja rünnakute põhjused säilivad, ei oska keegi hetkel öelda. Kuid üks on kindel, sellest organisatsioonist me veel kuuleme, sest bin Ladeni soov oli luua islamiäärmuslik kord kõikides islamiriikides nagu see oli Talibani ajal. See on siiani eesmärk, mille nimel Osama bin Laden suri ning tema mõttekaaslased on valmis surema. Ehhki nad moodustavad ainult tühise osa terve maailma muhameedlaste kogukonnast, on nende tegevus hirmuäratavalt kindlameelne ja innukas.
Kasutatud kirjandus:
1;8 Wikipedia: Al-Qaeda; 10.05.2011; [WWW];
http://en.wikipedia.org/wiki/Al-Qaeda#Death_of_Osama_bin_Laden
2. www.kirikiri.ee/article.php3?id_article=443
3. Inside Al Qaeda : Global Network of Terror ; Gunaratna, Rohan lk. 16-17; TTÜ avatud e-kirjad ja e-raamatud
4;6;7 „Osama bin Laden: sõda Lääne vastu“; Elaine Landau
5. Wikipedia: Osama bin Laden, Beliefs and Ideology; 15.05.2011 [WWW]
http://en.wikipedia.org/wiki/Osama_bin_Laden#Beliefs_and_ideology
9;10;11 „ Beyond Al-Qaeda : Part 1, The Global Jihadist Movement ;“ lk 23; Rabasa, Angel Chalk; TTÜ avatud e-kirjad ja e-raamatud
1 Wikipedia: Al-Qaeda; 10.05.2011; [WWW]
2 www.kirikiri.ee/article.php3?id_article=443; 10.05.2011
3 Inside Al Qaeda : Global Network of Terror; Gunaratna, Rohan lk. 16-17; TTÜ avatud e-kirjad ja e-raamatud
4 „Osama bin Laden: sõda Lääne vastu“; Elaine Landau
5 Wikipedia: Osama bin Laden, Beliefs and Ideology; 15.05.2011 [WWW]
6 „Osama bin Laden: sõda Lääne vastu“; Elaine Landau
7 „Osama bin Laden: sõda Lääne vastu“; Elaine Landeau
8 Wikipedia: Al-Qaeda; Organization; 10.05.2011; [WWW]
9„ Beyond Al-Qaeda : Part 1, The Global Jihadist Movement;“ lk 23; Rabasa, Angel Chalk; TTÜ avatud e-kirjad ja e-raamatud
10 „ Beyond Al-Qaeda : Part 1, The Global Jihadist Movement;“ lk 24; Rabasa, Angel Chalk; TTÜ avatud e-kirjad ja e-raamatud
11 „Beyond Al-Qaeda : Part 1, The Global Jihadist Movement;“ lk 26-33; Rabasa, Angel Chalk; TTÜ avatud e-kirjad ja e-raamatud