tehnoloogia, mis võimaldab ameeriklastel e-posti vahetada sõbraga Kanadas, pakub ka enneolematuid võimalusi juhtida terroriaktsioone üle maailma. Krüpteeritud internetiside pakub kõigile võimalusi, mida 15 aastat tagasi said kasutada vaid üksikud võimsad riigid. Samal ajal hakkasid terroristid katsetama massihävitusrelvi. Juunis 1994 Matsumotos ja märtsis 1995 Tokyos laskis terroristlik ususekt Ülim Tõde metrootunnelitesse mürkgaasi sariini. Tekkinud võimalusi hakkas kasutama ka Osama bin Ladeni organisatsioon Al Qaeda. 2001. aasta kevadel nurjati Al Qaeda katse levitada sariini Euroopa Parlamendis Strasbourg'is. Septembris 2001 läks Al Qaeda rünnak USA-s osaliselt korda. Kuhu terrorism lõpuks tänapäeva globaliseeruvas maailmas välja jõuab, seda ei tea vist keegi. Igatahes on sellest saanud tohutult suur oht julgeolekule, mis on kujunenud meie 21.saj uueks väljakutseks. Kas me selle väljakutsega ka hakkama saame? Seda nätab ainult aeg. (http://en.wikipedia
Jüri Gümnaasium Al Qaeda Referaat Koostas: Sten-Kristjan Saarik 11.R Jüri 22.04.2009 Sissejuhatus Koostasin referaadi Islami riikide liikumisest Al Qaedast
terrorirünnakut sõtta islamimaailmaga. Islamis nähti ohtu kogu maailmale, kuigi see sel ajal seda ei olnud. Ei arvestatud võimalusega võtta terrorirünnakut kui massimõrva ja asuda rahvusvahelisel tasandil süüdlasi otsima. Selle asemel, et käivitada kurjategijate tabamiseks rahvusvaheline operatsioon, astuti sõtta. Sellesse segati veel kümneid riike, kes ühinesid nii- öelda rahuoperatsiooniga vaid solidaarsusest Ühendriikide vastu. Rünnakud tegid aga olukorra vaid hullemaks: bin Ladeni soov USA sõtta meelitada täitus ning islami silmis muutus kogu maailm nende vaenlaseks. Nõustun autori seisukohaga, et USA rünnakud Afpaki vastu ei olnud õigustatud. Võib öelda, et mitte islam ei põhjustanud sõda, vaid USA lihtsalt mõtles selle välja, et rahuldada oma võidutahet. 20. sajandi lõpust alates on USA järk-järgult minetanud oma endise majandusliku ja ka sõjalise võimsuse. 11. septembri sündmused võimaldasid näidata
lebni reziimi kukutamist ning demokraatliku riigi loomist. Rohkem kui kolmteist aastat hiljem võitlevad USA ja NATO jätkuvalt laiaulatusliku Talibani ülestõusu vastu ning sõjategevus on laienenud ka naaberriigi Pakistani piiriäärsetele hõimualadele. (Vikipeedia) 2.1 Invasiooni algus 2001. aastal 20. septembril 2001 esines USA president George W. Bush Ühendriikide Kongressi ees ning nõudis, et Taliban annaks välja Osama bin Ladeni ning hävitaks Afganistanis asuvad al-Qaeda baasid [18]. 5. oktoobril pakkus Taliban, et bin Ladeni üle hakkab kohut mõistma Afganistani kohus, kuid seda juhul, kui USA edastab Talibani reziimile kindlad tõendid bin Ladeni süü kohta. USA keeldus ja alustas 7. oktoobril sõjalist operatsiooni Afganistanis. (Vikipeedia) Pärast 2001. aasta 11. septembri terrorirünnakuid USA-s alustas USA 7. oktoobril Afganistani sõda, et kukutada alates 1996. aastast Afganistanis valitsenud Talibani süsteem ning purustada
hävitamine. Invasiooni juhtinud Ameerika Ühendriigid taotlesid Afganistanis valitsenud lebni reziimi kukutamist ning demokraatliku riigi loomist. Rohkem kui kolmteist aastat hiljem võitlevad USA ja NATO jätkuvalt laiaulatusliku Talibani ülestõusu vastu ning sõjategevus on laienenud ka naaberriigi Pakistani piiriäärsetele hõimualadele. 20. septembril 2001 esines USA president George W. Bush Ühendriikide Kongressi ees ning nõudis, et Taliban annaks välja Osama bin Ladeni ning hävitaks Afganistanis asuvad al- Qaeda baasid [18]. 5. oktoobril pakkus Taliban, et bin Ladeni üle hakkab kohut mõistma Afganistani kohus, kuid seda juhul, kui USA edastab Talibani reziimile kindlad tõendid bin Ladeni süü kohta [1]. USA keeldus ja alustas 7. oktoobril sõjalist operatsiooni Afganistanis. Iraagi sõda, ka Teine Lahesõda, Iraagi ja USA juhitava koalitsiooni vahel 19. III 1. V 2003 peetud sõda
See organisatsioon korraldas võistluse leidmaks uue World Trade Centeri ja mälestisehitise disaini. Valiti projekt Memory Foundations, mis on disainitud Daniel Libeskind poolt. Selle kavandi järgi ehitatakse 1 World Trade Center ehk Freedom Tower ja kolm teist büroohoonet. Uuel WTC kompleksil pole mitte kaks, vaid üks hiigeltorn, mis seekord on kaks korrust lühem kui Põhja- või Lõunatorn. 9/11 müüt 2010 19 kaaperdajat, Osama Bin Ladeni poolt juhitud, võtsid üle 4 lennukit ja pettes õhukaitsesüsteemi (NORAD), tabas 75% oma sihtmärkidest. Seejärel Maailmakaubanduskeskuse tornid 1, 2 ja 7 kukkusid struktuurse vea tõttu läbi tulekahju ,,pannkoogi" stiilis kokku. Sealjuures lennuk, mis Pentagoni lendas, täielikult aurustus põrutuse tagajärjel, nagu ka lennuk, mis Shanksville'i kukkus. 9/11 uurijad ütlesid, et ei olnud ühtki hoiatust selle terroriakti kohta. 19 kaaperdajat
rikkumised ja diktaatorluse. Mõned USA ohvitserid teatasid, et Iraagi naftamaardlad mängisid rünnaku otsuses oma rolli, kuid teised ametnikud eitasid seda. Invasiooni tagajärjeks oli Iraagi sõjaväe kiire lüüasaamine ja vahistamine ning Saddam Husseini hukkamine. USA poolt juhitud koalitsiooniväed okupeerisid Iraagi ja üritasid luua uut demokraatlikku valitsust. Kuid siiski toimus Iraagis pärast valitsuse kukutamist palju sõjalisi kokkupõrkeid al-Qaeda poolt korraldatavate rünnakute ning Sunni ja Sia mässuliste vägivallaaktide tõttu ning 2007. aastal hukkunud iraaklaste arv ulatub 85 000 tsiviilelanikust, kuni 1 000 000 elanikuni. Koalitsioonivägede kaotused on kokku 4554 meest, kellest suurem osa hukkus pärast okupatsiooni lõppu. Hinnanguliselt vähenes Iraagi rahvaarv 4,7 miljoni elaniku võrra, kellest umbes 2 miljonit põgenesid naaberriikidesse, kes põgenesid olude eest, mida Punane Rist nimetas 2008
pööranud oma mõrtsukapilgu Ameerikale". Uus ja järjest suureneva ohtlikkusega terrorismi liik on kõrgtehnoloogiline terrorism, mille relvade alla kuuluvad tuumarelvad, laserid, radioaktiivsed lõhkeained, bioloogilised viirused ja vahendid millega sekkuda infosüsteemidesse ja neid hävitada. Näited USA Välisministeerium (United States Department of State) peab teiste hulgas terroristlikeks järgmisi organisatsioone: Al-Qaeda (Afganistan), Hezbollah (Liibanon), Iiri Vabariiklik Armee (Põhja-Iirimaa), ams (Palestiina). 4 USULINE TERRORISM Kõik suuremad usulised terrorirühmitused tunnetavad ühiskonnas majanduslikku ja poliitilist kriisi, mis ohustab nende identiteeti ja olemasolu. Nii mõtestavad ja õigustavad nad oma tegusid eelkõige enesekaitsena, mis on ühelt poolt vajalikud kriisi lahendamiseks ning teiselt poolt ka
Kõik kommentaarid