Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Seminar 11 - Fiskaal- ja monetaarpoliitika (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Miks on struktuurne defitsiit fiskaalpoliitika parem näitaja kui tegelik defitsiit?
  • Miks defitsiidid ei põhjusta alati intressimäärade tõusu?
  • Miks teeb riigivõlg majandusteadlastele muret?
  • Kui kulutuste suurendamise eelarve kaudu poliitikat?
  • Mis põhjustel võitlevad monetaristid kohustusliku reservi nõuete vastu?
  • Missugune alljärgnevatest teeb avaliku sektori krediidivajaduse kontrollimise raskeks?
  • Missugused on vaheeesmärkide soovitavad omadused?
  • Kui ootused on kujundatud ratsionaalselt?
  • Kes on "maailmamonetarist"?

Lõik failist

Seminar 11
Fiskaal - ja monetaarpoliitika Fiskaal
Lembit Viilup Ph. D IT Kolledz 1.Miks on struktuurne defitsiit fiskaalpoliitika parem näitaja kui tegelik defitsiit?
Iseloomustab eelarve defitsiiti täieliku tööhõive korral. Struktuurse defitsiidi põhjuste hulgast on kõrvaldatud automaatsete stabilisaatorite toime ning saab hinnata, ata, kas as fiskaalpoliitika s aa po t a o on to toiminud ud majandusele aja duse e pos positiivselt t vse t võ või mitte. tte.
2. Selgitage, g g , miks p põhjustavad j defitsiidid vahel intressimäärade tõusu?
Defitsiidi katmiseks on vaja raha laenata, laenata mistõttu raha nõudlus suureneb ning see viib ka intressimäärad üles.
3. Selgitage, miks defitsiidid ei põhjusta alati intressimäärade tõusu?
Juhul, kui laenatav raha oli kasutamata, sel juhul on laenajatel hea võimalus see vaba raha teenima panna. Sisuliselt eksisteeris raha pakkumine, kuid nõudlust polnud ning sellise raha kasutuselevõtt ei pruugi intressimäärasid üles viia. Lembit Viilup Ph. D IT Kolledz 4. Kas defitsiidid põhjustavad inflatsiooni?
Ühest vastust pole. Üldiselt arvatakse,et see on nii, kuna defitsiidi katmiseks võetav laen mõjub positiivselt majanduse arengule, suurendab tööhõivet ning sissetulekuid, mis võib saada ka inflatsiooni allikaks. Esiteks oleks võimalik intressimäärade tõus. Põhjuseks j oleks asjaolu, j , et defitsiitne kulutamine kujutab agregaatnõudluse kasvu ehk avaliku sektori kulude kasvu. Teiseks on otsene seos defitsiitide ja väärtpaberite turu vahel. Kui valitsus defitsiidi finantseerimiseks võlakohustusi müüb, siis langevad g väärtpaberite p hinnad jja tõusevad intressimäärad. Intressimäärade kasv tõrjub välja mõned erainvesteeringute projektid .
5. Miks teeb riigivõlg majandusteadlastele muret? Kas on seda kunagi vaja tagasi maksta? Millal tuleks väga suure tõenäosusega tagasi maksta ja millal on teoreetiliselt ka muid võimalusi?
Defitsiidi katmiseks on kaks võimalust: välislaen ja siselaen. Juhul kui siselaenu andjaks on keskpank siis oleks laenuga opereerimine raha ühest taskust teise paigutamine. Välislaenuga on keerulisem. See tuleb suure tõenäosusega tagasi maksta.
Lembit Viilup Ph. D IT Kolledz 6. Miks peetakse maksupoliitikat tavaliselt lühiajalise stabiliseerimise eelistatavamaks vahendiks kui kulutuste suurendamise (eelarve kaudu) poliitikat?
· Maksude kehtestamine on kiirem. · Kulutuste tegemine eelarve kaudu võib toimuda sihtprogrammide abil, paraku on vajalike sihtprogrammide väljatöötamise aeg tihtipeale ääretult pikk. ·Kaitsekulutuste vähendamine võib tekitada aga g hoopis p majanduslikku j kahju. j
7. Selgitage, kuidas saavad eelarvepoliitilised ergutusefektid töötada suvalise fiskaalpoliitika eesmärkide vastu?
Ergutusefektideks oleks maksupoliitika , valituse ostud , kohalike omavalitsuste doteerimine jne.. Juhul kui puudub stabiilsus näit. maksupoliitikas, võivad inimesed kohandada oma käitumist ning efekti polegi.
Lembit Viilup Ph. D IT Kolledz 8. Kas fiskaal- ja monetaarpoliitika on tavaliselt koordineeritud või koordineerimata ?
Fiskaal- ja monetaarametkondade seadusliku eraldatuse tõttu on sisuliselt koordineeritus kehv . Liigselt kitsendatud monetaarpoliitika takistab investeeringute alase eesmärgi saavutamist, liiga vaba monetaarpoliitika teeks raskeks hinnataseme alal püstitatud eesmärgi saavutamise.
9 Millised 9. Milli d on koordineeritud k di it d poliitika liitik eelised li d ?
Koordineerimatuse põhjused: a) poliitikutel lühiajalised, keskpangal pikaajalised eesmärgid;
Vasakule Paremale
Seminar 11 - Fiskaal- ja monetaarpoliitika #1 Seminar 11 - Fiskaal- ja monetaarpoliitika #2 Seminar 11 - Fiskaal- ja monetaarpoliitika #3 Seminar 11 - Fiskaal- ja monetaarpoliitika #4 Seminar 11 - Fiskaal- ja monetaarpoliitika #5 Seminar 11 - Fiskaal- ja monetaarpoliitika #6 Seminar 11 - Fiskaal- ja monetaarpoliitika #7 Seminar 11 - Fiskaal- ja monetaarpoliitika #8 Seminar 11 - Fiskaal- ja monetaarpoliitika #9 Seminar 11 - Fiskaal- ja monetaarpoliitika #10 Seminar 11 - Fiskaal- ja monetaarpoliitika #11 Seminar 11 - Fiskaal- ja monetaarpoliitika #12 Seminar 11 - Fiskaal- ja monetaarpoliitika #13 Seminar 11 - Fiskaal- ja monetaarpoliitika #14 Seminar 11 - Fiskaal- ja monetaarpoliitika #15 Seminar 11 - Fiskaal- ja monetaarpoliitika #16 Seminar 11 - Fiskaal- ja monetaarpoliitika #17 Seminar 11 - Fiskaal- ja monetaarpoliitika #18 Seminar 11 - Fiskaal- ja monetaarpoliitika #19 Seminar 11 - Fiskaal- ja monetaarpoliitika #20 Seminar 11 - Fiskaal- ja monetaarpoliitika #21 Seminar 11 - Fiskaal- ja monetaarpoliitika #22 Seminar 11 - Fiskaal- ja monetaarpoliitika #23 Seminar 11 - Fiskaal- ja monetaarpoliitika #24 Seminar 11 - Fiskaal- ja monetaarpoliitika #25 Seminar 11 - Fiskaal- ja monetaarpoliitika #26 Seminar 11 - Fiskaal- ja monetaarpoliitika #27 Seminar 11 - Fiskaal- ja monetaarpoliitika #28
Punktid 5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
Leheküljed ~ 28 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-10-30 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 231 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor T . Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
40
pdf

Loeng 11. - Fiskaal- ja monetaarpoliitika

Loeng g 11. Fiskaal- jja monetaarpoliitika p 2 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Fiskaal- ja monetaarpoliitika Eesmärgid sarnased. Suunatud kogunõudluse (tarbimise) riigipoolsele kontrollile. Ühelt poolt võib tarbimise liigne kasv põhjustada lühiajalise majanduskasvu ja olla inflatsiooni allikaks. Teisest küljest võib isegi väike tarbimise langus põhjustada majanduslanguse ja seega ka töötuse suurenemist suurenemist. Fiskaalpoliitika taotleb kogunõudluse kontrolli muutes tasakaalu valitsuse kulutuste jja maksumäärade vahel.

Majandus
thumbnail
196
pdf

Makroökonoomika

k l liitik t mille ill määrab ää b paljuski lj ki valuutakomitee süsteemiga seonduv kitsendus, mis keelab keskpangal valitsusele raha laenata. 8. Monetaarpoliitika (kohustuslik reserv, likviidsusnormatiivid, kapitali adekvaatsusnormatiiv, täienda reserv täiendav reser 5% riskiga kaalutud kaal t d aktivatest) akti atest) 9. Suhteliselt madal maksukoormus 32-33%, mida loodetakse vähendada. Paraku tõuseb sellega koos lõivude osatähtsus maksumaksjate kulutustes, mistõttu reaalset võitu ilmselt ei tule.

Makroökonoomika
thumbnail
55
pdf

Seminar 1 - Eesti majandus

läheb ELi ja ca 10% SRÜ riikidesse. 6. Eesti majanduskeskkonda on reeglina peetud investeeringutele soodsaks. 2008. aasta lõpu seisuga oli Eestisse tehtud ca 182 miljardi krooni väärtuses välismaiseid otseinvesteeringuid. 7. Esimestest päevadest alates on Eestis rakendatud ranget fiskaalpoliitikat, mille määrab paljuski valuutakomitee süsteemiga seonduv kitsendus, mis keelab keskpangal valitsusele raha laenata. 8. Monetaarpoliitika (kohustuslik reserv, likviidsusnormatiivid, kapitali adekvaatsusnormatiiv, täiendav tä e dav reserv ese v 5% riskiga s ga kaalutud aa utud aktivatest) a t vatest) 9. Suhteliselt madal maksukoormus 32-33%, mida loodetakse vähendada. Paraku tõuseb sellega

Majandus
thumbnail
32
pdf

Loeng 2 - Sisemajanduslik kogutoodang

du d e (majanduse ülekuumenemine) Tuleks langetada g makse,, Tuleks tõsta makse, vähendada suurendada valitsuse kulutuse valitsuse kulutuse (eelarvet) (eelarvet) 23 Lembit Viilup PhD IT Kolledz Eestis viib ellu Monetaarpoliitika p riigipank. Realiseeritakse rahapakkumise kasvumäära muutmise teel. Kui raha pakkumine Monetaarpoliitika puudutab ka suureneb, kiireneb üldiselt intressimäärasid, kuid siin on SKP kasv ja inflatsioon. seosed märksa keerulisemad. Rahapakkumist vähendatakse tavaliselt siis, kui inflatsioon Juhul kui rahapakkumise

Matemaatika
thumbnail
30
pdf

Seminar 2 - SKP leidmine

ii sellise lli erialase ettevalmistusega, mida antud piirkonnas ei vajata, küll aga mujal. mujal a)) fataalselt töötu;; b) struktuurselt töötu; c) heidutatud töötaja; d) totaalselt l l töötu. öö 22 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 39. Monetaarpoliitika a) keskpanga rahapoliitikat, b) maksumäärade ja riiklike kulutuste optimeerimist, optimeerimist c) keskpanga laenupoliitikat, d)) valitsuse kontrolli ettevõtete ppalga g jja tootluse suhte üle. 40 Fiskaalpoliitika 40. i k l lii ik hõlmab: h l b a) keskpanga rahapoliitikat; b)) maksumäärade ja j riiklike kulutuste optimeerimist;

Majandus
thumbnail
39
pdf

Loeng 3 - Makromajanduslikud mudelid

Loeng 3. Makromajanduslikud mudelid Ringlusvoolu mudel Tööjõud Töötasu Tööt Q Firmad Majapidamised E Raha kauba eest Tarbekaubad Q ­ majapidamiste sissetulek C C - tarbekaupp E - kulud tarbekaubale Seda lihtsustatut mudelit kasutatakse tavaliselt majanduse j dünaamilise ü i i iseloomu i illustreerimiseks. i i i 2 Lembit Viilup PhD IT Kolledz Seega, kui on tegemist olukorraga, mida iseloomustab eelmine slaid, e. majanduses on tasakaal, siis: Q = C = E, kus Q ­ majapid

Matemaatika
thumbnail
60
pdf

Loeng 1 - Sissejuhatus makrookonoomikasse

Ratsionaalse käitumise ja ootuste kujundamist. Firmad tavaliselt toimivad hästi ä i ja j seega vajavad j ainult i vähest poliitilist sekkumist. Monetaarpoliitika o e po mõju õju firmade käitumisele jne. Seega mikroökonoomika uurib ka küsimusi, mida on peetud reeglina traditsioonilise makroökonoomika osaks. osaks 19 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Uurib muuhulgas a/ü-te nõudmiste Makroökonoomika mõju

Matemaatika
thumbnail
18
pdf

Seminar 3 - Makroökonoomilised mudelid

Seminar 3 Makroökonoomilised mudelid 1. Milline väide varude reguleerimise seisukohalt on õige: a) varu taskut ei koorma; vale, vahel koormab, nii et vähe pole b) varude ja müügi madal või langev suhe on majanduslanguse tundemärk; vale l c) varude ja müügi madal või langev suhe on majanduskasvu t d ä k õige tundemärk; d) varude ja müügi kõrge või tõusev suhe on majanduskasvu tundemärk; d k vale e) varude ja müügi kõrge või tõusev suhe on majanduslanguse tundemärk õige 2 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz C C = Qd C = 100+0,8Qd c = 0,8 08 500 C0=100 450 500 Q

Majandus




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun