Seminar 11 - Fiskaal- ja monetaarpoliitika (0)

Seminar 11
Fiskaal - ja monetaarpoliitika Fiskaal
Lembit Viilup Ph. D IT Kolledz 1.Miks on struktuurne defitsiit fiskaalpoliitika parem näitaja kui tegelik defitsiit?
Iseloomustab eelarve defitsiiti täieliku tööhõive korral. Struktuurse defitsiidi põhjuste hulgast on kõrvaldatud automaatsete stabilisaatorite toime ning saab hinnata, ata, kas as fiskaalpoliitika s aa po t a o on to toiminud ud majandusele aja duse e pos positiivselt t vse t võ või mitte. tte.
2. Selgitage, g g , miks p põhjustavad j defitsiidid vahel intressimäärade tõusu?
Defitsiidi katmiseks on vaja raha laenata, laenata mistõttu raha nõudlus suureneb ning see viib ka intressimäärad üles.
3. Selgitage, miks defitsiidid ei põhjusta alati intressimäärade tõusu?
Juhul, kui laenatav raha oli kasutamata, sel juhul on laenajatel hea võimalus see vaba raha teenima panna. Sisuliselt eksisteeris raha pakkumine, kuid nõudlust polnud ning sellise raha kasutuselevõtt ei pruugi intressimäärasid üles viia. Lembit Viilup Ph. D IT Kolledz 4. Kas defitsiidid põhjustavad inflatsiooni?
Ühest vastust pole. Üldiselt arvatakse,et see on nii, kuna defitsiidi katmiseks võetav laen mõjub positiivselt majanduse arengule, suurendab tööhõivet ning sissetulekuid, mis võib saada ka inflatsiooni allikaks. Esiteks oleks võimalik intressimäärade tõus. Põhjuseks j oleks asjaolu, j , et defitsiitne kulutamine kujutab agregaatnõudluse kasvu ehk avaliku sektori kulude kasvu. Teiseks on otsene seos defitsiitide ja väärtpaberite turu vahel. Kui valitsus defitsiidi finantseerimiseks võlakohustusi müüb, siis langevad g väärtpaberite p hinnad jja tõusevad intressimäärad. Intressimäärade kasv tõrjub välja mõned erainvesteeringute projektid .
5. Miks teeb riigivõlg majandusteadlastele muret? Kas on seda kunagi vaja tagasi maksta? Millal tuleks väga suure tõenäosusega tagasi maksta ja millal on teoreetiliselt ka muid võimalusi?
Defitsiidi katmiseks on kaks võimalust: välislaen ja siselaen. Juhul kui siselaenu andjaks on keskpank siis oleks laenuga opereerimine raha ühest taskust teise paigutamine. Välislaenuga on keerulisem. See tuleb suure tõenäosusega tagasi maksta.
Lembit Viilup Ph. D IT Kolledz 6. Miks peetakse maksupoliitikat tavaliselt lühiajalise stabiliseerimise eelistatavamaks vahendiks kui kulutuste suurendamise (eelarve kaudu) poliitikat?
· Maksude kehtestamine on kiirem. · Kulutuste tegemine eelarve kaudu võib toimuda sihtprogrammide abil, paraku on vajalike sihtprogrammide väljatöötamise aeg tihtipeale ääretult pikk. ·Kaitsekulutuste vähendamine võib tekitada aga g hoopis p majanduslikku j kahju. j
7. Selgitage, kuidas saavad eelarvepoliitilised ergutusefektid töötada suvalise fiskaalpoliitika eesmärkide vastu?
Ergutusefektideks oleks maksupoliitika , valituse ostud , kohalike omavalitsuste doteerimine jne.. Juhul kui puudub stabiilsus näit. maksupoliitikas, võivad inimesed kohandada oma käitumist ning efekti polegi.
Lembit Viilup Ph. D IT Kolledz 8. Kas fiskaal- ja monetaarpoliitika on tavaliselt koordineeritud või koordineerimata ?
Fiskaal- ja monetaarametkondade seadusliku eraldatuse tõttu on sisuliselt koordineeritus kehv . Liigselt kitsendatud monetaarpoliitika takistab investeeringute alase eesmärgi saavutamist, liiga vaba monetaarpoliitika teeks raskeks hinnataseme alal püstitatud eesmärgi saavutamise.
9 Millised 9. Milli d on koordineeritud k di it d poliitika liitik eelised li d ?
Koordineerimatuse põhjused: a) poliitikutel lühiajalised, keskpangal pikaajalised eesmärgid; b) võidakse kasutada erinevaid majandusteooriaid; c) erinevad majandusprognoosid; d) suur määramatus, eriti üleminekuperioodidel e) Eestis ka asjatundmatus ning klammerdumine ühe lähenemise (liberalismi) külge. Seega, koordineerimine võimaldaks fiskaalpoliitikal paremini oma eesmärke saavutada.
Lembit Viilup Ph. D IT Kolledz 10. Riigieelarve on: a) dokument, mille alusel tehakse riigile välislaene; dokument, milles b) dokument, milles bilansi bilansipõhimõttel põhimõttelkajastuvad kajastuvadavaliku avalikusektori sektoriplaneeritud planeeritudkulutused kulutused ja eelarve tulud allikate kaupa; c) dokument mille alusel saavad erafirmad planeerida oma tegevust; dokument, d) dokument, mille alusel prognoositakse kaubavahetust.
11. Riigivõlg on: a) välismaal asuvatele võlausaldajatele võlgnetav summa; b) sisuliselt jooksava aasta eelarve defitsiit; c) läbi läbi aegade aegade akumuleerunud akumuleerunud defitsiitide defitsiitide summa; summa; d) suurus, mis näitab, et avaliku sektori väljaminekud ületavad sissetulekuid.
12. Eelarve puudujääk: p j a) näitab riigivõla suurust; b) näitab SKP lõhe suurust; c) c) näitab, et avaliku sektori väljaminekud ületavad sissetulekuid; d) näitab, et riigikogu ei oska arvutada. Lembit Viilup Ph. D IT Kolledz 13. Avalik sektor : a) hõlmab kõiki ettevõtteid ja asutusi , mis on äriregistris registreeritud; b) hõlmab ainult valitsust ja ministeeriume; c) hõlmab ainult äriregistris registreeritud residente; d) hõlmab nii keskvalitsust kui ka kohalikke omavalitsusi ja teisi riiklike struktuure.
14. Avaliku sektori peamised tuluallikad on: a) a) maksud sissetulekutelt; b) maksud kulutustelt ; b) c) maksud omandilt ; c) d) eraettevõtete kasumid ; e) avaliku sektori ettevõtete kasumid
15. Kaudne maks on: a) tulumaks ; b) sotsiaalmaks ; c))) käibemaks; c) käib k d) haigekassa maks. Lembit Viilup Ph. D IT Kolledz 16. Kaudsed maksud on oma olemuselt : a) progressiivsed, kuna madalama sissetulekuga inimesed maksavad oma sissetulekust suhteliselt suurema osa kaudseteks maksudeks kui suurema sissetulekuga inimesed; b) progressiivsed, kuna madalama sissetulekuga inimesed maksavad oma sissetulekust suhteliselt väiksema osa kaudseteks maksudeks kui suurema sissetulekuga inimesed; c) regressiivsed, kuna c) kunamadalama madalamasissetulekuga inimesed sissetulekuga maksavad inimesed oma oma maksavad sissetulekust sissetulekust suhteliselt suurema suhteliselt suurema osa osa kaudseteks kaudseteks maksudeks maksudeks kui kui suurema suurema sissetulekuga sissetulekuga inimesed; inimesed; d) regressiivsed, kuna madalama sissetulekuga inimesed maksavad oma sissetulekust suhteliselt väiksema osa kaudseteks maksudeks kui suurema sissetulekuga inimesed; e)) p p proportsionaalsed, , kuna hoolimata sissetulekutest,, maksavad kõik inimesed oma sissetulekutest täpselt ühesuguse osa kaudseteks maksudeks. 17. Kui riigi tulud kokku moodustavad 28 mld., mis moodustuvad tuludest omandilt 1 mld., ld omanikutuludest ik t l d t 3 mld. ld ja j ülejäänud ül jää d oleksid l k id maksutulud , k t l d SKP väärtus ää t on 65 mld., siis riigi maksukoormus oleks: a)) 43%;; b) 42%; c) 37%; c) d) 6% Lembit Viilup Ph. D IT Kolledz 18. Hea maksusüsteemi tunnuseks olevat õiglusprintsiipi väljendatakse: a) horisontaalse võrdsuse printsiibi abil, mille kohaselt ühesugustele sissetulekutele rakendatakse ühesugust maksumäära; b) võrdsuse printsiibi abil, mille kohaselt kõrgematele sissetulekutele rakendatakse kõrgemat maksumäära kui madalamatele sissetulekutele; c) "töökuse" printsiibi abil, mille kohaselt kõrgematele sissetulekutele rakendatakse madalamat maksumäära kui madalamatele sissetulekutele; d) nii horisontaalse kui ka vertikaalse printsiibi alusel; e) transparentsuse printsiibi alusel, mille kohaselt peaks igaüks teadma, mille eest ja kui palju p j ta makse maksab.
19. Lafferi kõver väljendab j kompromissi : p a) töötuse ja inflatsiooni vahel; b)) tarbimise jja investeerimise vahel;; c) tootmise ja tarbimise vahel; d) maksumäärade ja maksutulu vahel; e) maksude kinnipidamise ja maksusoodustuste ning tasakaalustatud eelarve vahel. Lembit Viilup Ph. D IT Kolledz 20. Majandustsüklid kujundavad suurel määral eelarvedefitsiidi suurust, kusjuures reeglina on eelarve: a) defitsiidiga majandustõusude ajal; b) tasakaalus majandustõusude ajal; c) ülejäägiga ülejäägiga majandustõusude majandustõusude ajal; ajal; d) ülejäägiga majanduslanguste ajal; e) tasakaalus majanduslanguste ajal. 21. Riigivõlg on suhteliselt rohkem vastuvõetav ka järgmistele põlvkondadele: a)) kui laenuraha on kulutatud jjooksava tarbimise p peale; b) kui laene on kasutatud tootlikeks investeeringuteks; b) c) kui laenatud raha kulutati vanurite ja invaliidide sotsiaalabiks; d) kui raha on laenatud välismaistelt rahaturgudelt; e) kui laenatud raha kulutati kütuse ja medikamentide ostuks .
22. Riigivõlga võivad suurendada: a) sõjajärgne majanduse ülesehitamine; b) kauakestev majanduslangus ; c) c) maksude vähendamised, millega ei kaasne avaliku sektori kulude vähendamine; d) liialt suured sõjalised kulutused; e) mänguautomaatide kehv võiduprotsent. Lembit Viilup Ph. D IT Kolledz 23. Riigivõlga on võimalik tasuda: a) võla refinantseerimisega, lastes välja uusi võlakirju, et tasuda varem võetud võlgu; maksude suurendamisega; b) maksude suurendamisega; c) c) rahamärkide juurdetrükkimisega; d) riigi d) riigiomandis omandisoleva olevavara varamüügist müügistlaekuvate laekuvatesummadega; summadega; e) omanikukulude vähendamisega suurte ettevõtete ärakinkimise teel. 24 Piirmaksumäära 24. Pii k ää alandamine l d i Lafferi L ff i kõvera kõ tõ tõusvas osas tõenäoliselt: tõ ä li lt a) suurendab inimeste soovi rohkem teenida; b) suurendab ettevõtete soovi rohkem investeerida; c) ei stimuleeri inimesi rohkem töötama; d) vähendab vähendab avaliku avaliku sektori sektori tulusid tulusid. tulusid tulusid.
25. Enamikele Euroopa maadele on praegusel ajal iseloomulik: a)) a) riigieelar riigieelarve e puudujääk; riigieelarve ii i l p dd jääk puudujääk; jääk; b) b) riigivõlg; c) c) avaliku sektori kulutuste tunduvalt suurem osakaal koguproduktis võrreldes 20 20. sajandi sajandi algusega; algusega; d) negatiivne säästmine. Lembit Viilup Ph. D IT Kolledz 26. Suurim erinevus erasektori ja avaliku sektori võlgnevuse vahel on asjaolu, et:
a) erasektori võlgnevus on praktiliselt riskivaba ; b) erasektor on põhiliselt võlgu põhiliselt kodumaistele võlausaldajatele, avalik sektor aga välismaistele võlausaldajatele; c) erasektor saab erinevalt avalikust sektorist vabalt refinantseerida oma laene; d) d) avalik sektor saab võlgnevuse likvideerimiseks alati raha juurde trükkida. trükkida
27. Situatsioonikohane fiskaalpoliitika on: a)) maksukoormuse automaatne reguleerumine g sõltuvalt sellest kas on majanduslangus j g või -tõus; b) b) avaliku sektori tulude, maksude ja tulusiirete muutmine vastavalt konkreetsele majandussituatsioonile; majandussituatsioonile; j d it t i il c) c) poliitika, mis aeglustab kogukulutuste kasvu; d) eelarvepoliitika , mille kohaselt eelarvet muudetakse vähemalt korra kuus sõltuvalt eelarvepoliitika majandussituatsioonist. Lembit Viilup Ph. D IT Kolledz 28. Fiskaalpoliitika on: a) keskpanga tegevus rahapakkumise suurendamiseks või vähendamiseks, et aktiviseerida või kärpida majandusaktiivsust, majandusaktiivsust eesmärgiga tasandada majanduse tsüklilisi kõikumisi; b) valitsuse valitsuse majanduspoliitika , majanduspoliitika, mis mis kasutab avaliku sektori kulutuste või tulude baasi muutmist , et stimuleerida või kärpida majandusaktiivsust, eesmärgiga tasandada majanduse tsüklilisi kõikumisi; c) valitsuse majanduspoliitika, selleks et hoida palgad ja hinnad kontrolli all.
29. Ekspansiivne fiskaalpoliitika on: a) eraettevõtete tegevusse sekkuv agressiivne majanduspoliitika; b) fiskaalpoliitika vorm, mis kindlustab avaliku sektori kulutuste automaatse muutuse ilma täiendava administratiivse sekkumiseta; c) majanduspoliitika, mida teostatakse kas avaliku sektori kulutuste suurendamise või majanduspoliitika maksude vähendamise teel; d) eelarvepoliitika, mis aeglustab kogukulutuste kasvu.
Lembit Viilup Ph. D IT Kolledz 30. Automaatsed stabilisaatorid on: a) majanduspoliitika, mille teostamisel inimfaktor välistatakse ning kogu tegevus toimub arvutite ja robotite abil; b) fiskaalpoliitika poolt põhjustatud erainvesteeringute poolautomaatne vähenemine; c) fiskaalpoliitika fiskaalpoliitika vahendid, vahendid vahendid mis vahendid, mis kindlustavad kindlustavad avaliku avaliku sektori sektori kulutuste automaatse muutuse ilma täiendava administratiivse sekkumiseta, kui kogutulu või töötus muutub. 31. Kitsendav fiskaalpoliitika on: a) erasektorile tehtavad ettekirjutused investeeringute kohustusliku piiramise osas; b) valitsuse valitsuse fiskaalpoliitilised fiskaalpoliitilised vahendid, mida kasutatakse majandusaktiivsuse vähendamiseks avaliku sektori kulutuste vähendamise või maksude suurendamise kaudu; c) kasutusel siis kui keskpank kasutab laienevat monetaarpoliitikat. d) fiktsioon , mida kunagi reaalses majanduses ei kasutata.
32 Väljatõrjumine fiskaalpoliitikas on: 32. a) sisuliselt riigi keeldumine eravahendite (kommertslaenude) kaasamisest eelarves; b) fiskaalpoliitika fiskaalpoliitika poolt poolt põhjustatud erainvesteeringute vähenemine tänu intressimäärade tõusule; c) fiskaalpoliitika poolt põhjustatud kapitali kiire väljavool riigist. Lembit Viilup Ph. D IT Kolledz 33. Kui riigi eelarve on defitsiidiga, siis hakkab see kindlasti põhjustama SKP suurenemist .
a)) õige g
a) b) vale Eelarve defitsiit võib põhjustada SKP tõusu ainult sel juhul, kui valitsuse laen vale. selle defitsiidi katmiseks ületab eelarve kogulanguse. g g Tuleb märkida, et eelarve defitsiidi suuruse kasvamisel, ceteris paribus , on kalduvus laieneda.
Märkus. Eelarve defitsiit või ülejääk on seotud avaliku sektori raha vajaduste saldo suurusega.
34 Avaliku sektori raha nõudmiste saldot defineeritakse : a)) k k lit keskvalitsuse jjooksava k aasta t llaenuna; b) rahvusliku võlana; c) valitsuse väärtpaberite portfelli suurenemisena jooksval aastal; d) avaliku lik sektori kt i k kulutused l t d ülületavad t d avaliku lik sektori kt i sissetulekud i t l k d antud t d aastal; t l e) jooksva aasta eelarve defitsiidina.
35 Selgita, 35. Selgita miks SKP tase hakkab mõjutama avaliku sektori raha vajaduste defitsiidi või ülejäägi suurust. Kui SKP kasvab, siis maksutulud tõusevad. Kui SKP kasvab nii kiiresti, et sellega kaasneb tööpuuduse vähenemine, siis valitsuse sotsiaalkulutused (töötusetoetused jne.) hakkavad langema . Seega hakkab ka eelarve defitsiit vähenema (või ülejääk kasvama). Vastandsündmus juhtub kui SKP langeb. Lembit Viilup Ph. D IT Kolledz 36. Eelarve olukorrale viitab :
a)) valitsuse kogukulutuste g tase; b) olukord, kus valitsus toetab fiskaalpoliitika kasutamist majanduse juhtimiseks ; c) c) eelarve defitsiit või ülejääk antud antud kogunõudlused kogunõudlused tasemel; tasemel; d) inflatsiooni või deflatsiooni lõhe olemasolu majanduses; e) valitsuse eelarve ülejäägi või defitsiidi suurus. Õige oli C, kuna eelarve olukorra määrab valitsuse fiskaalpoliitilised meetmed kogunõudlusele: tulemus saab olla inflatsiooniline või deflatsiooniline. Vastus E ei sobi, kuna ainult eelarve defitsiidi või ülejäägi suurus üksinda ei näita, kas ja kui palju kogunõudlus hakkab suurenema või vähenema. 37 Kuidas 37. K id nimetatakse i t t k olukorda, l k d kuik i maksutulude k t l d suurenemist i t ja j valitsuse lit kulutuste k l t t vastavat vähenemist põhjustab SKP kasv? Seda nimetatakse automaatsete fiskaalstabilisaatorite toimeks.
38. Kui SKP kasvuga kasvab maksude laekumine ja vähenevad valitsuse kulutused sotsiaalabile siis siis, seda:
a) suurem on multiplikaator ; b) väiksem on b) väiksem on multiplikaator multiplikaator;Mida madalam on multiplikaator, multiplikaator. multiplikaator seda stabiilsem on majandus. Lembit Viilup Ph. D IT Kolledz 39. Kui tulumaks on progressiivne, ceteris paribus, siis SKP tõus põhjustab multiplikaatori väärtuse:
a) tõusu; b) languse. languse.
Märkus. Suvaline fiskaalpoliitika viitab valitsuste kulutuste ja/või maksupoliitika spetsiifilisele reguleerimisele eesmärgiga mõjutada kogunõudluse taset.
40. Missugune alltoodud fiskaalpoliitilistest abinõudest omavad laiendavat ja millised kitsendavat toimet majanduslikule aktiivsusele.
a)) otseste t t maksude k d vähendamine; äh d i llaiendab i d b b) personaalsete abirahade suurendamine ; laiendab c) avaliku sektori kulutuste suurendamine; laiendab d) sotsiaaltoetuste vähendamine; kit d b kitsendab; e) eelarve defitsiidi muutumine ülejäägiks; kitsendab;
41 Kas autonoomsete maksude multiplikaatori absoluutväärtus on väiksem kui 41. kulumultiplikaatori absoluutväärtus? Nii see tõepoolest on!
42. Kui marginaalne tarbimisparameeter MPC = 0,75, siis autonoomsete maksude multiplikaator on: a) 4; b) -4; c) 3; d) -3; d) -3; e) 1,333. Lembit Viilup Ph. D IT Kolledz 43. Kui investeeringud ületavad säästud 10 miljoni krooni võtta ja maksebilansi ülejääk ( eksport > import ) on 30 miljonit krooni, siis majanduse tasakaalu saavutamiseks p peaks:
a) eelarve defitsiit 40 miljonit krooni; b) b)) eelarve ülejääk j 40 miljonit j krooni; c) eelarve defitsiit 20 miljonit krooni; d) eelarve ülejääk 20 miljonit krooni; e) eelarve on tasakaalus.
Tasakaalu korral I + X + G = S + Z + T, kus I- investeeringud; X ­ eksport; G ­ valitsuse kulutused; S ­ säästud; Z ­ import; T ­ maksude laekumine eelarvesse. Õige oli b. Tasakaalu korral I + X + G = S + Z + T. Seega kui I suureneb 10 miljoni EEK-i võrra ja X ületab Z 30 miljoni EEK-i võrra, siis I + X ületab S + Z täpselt 10 + 30 = 40 miljoni j krooni võrra. Järelikult,, et majandus j oleks tasakaalus peab p T olema G-st suurem 40 miljoni krooni võrra, e. eelarve ülejääk peaks olema 40 miljonit krooni. 44. Väljatõrjumist defineeritakse kui:
a) suurenevad avaliku sektori kulutused asendavad erasektori kulutusi; b) kasvavad maksud põhjustavad intressimäära tõusu; c) maksutulud on ebapiisavad finantseerimaks kasvavaid valitsuse kulutusi; d) mõningatel inimestel tekib raskusi oma maksude tasumisega; e) osa avalikest kulutustest finantseeritakse laenude abil. Lembit Viilup Ph. D IT Kolledz 44. Nimeta kolm põhjust, miks on suhteliselt raske ette näha fiskaalpoliitika mõju suurust majanduses: Põhjuste hulka võib lugeda: (a) väljatõrjumise suurust on raske prognoosida; (b) maksude vähendamise (soodustuste suurendamise) mõju on raske hinnata, e. probleem on selles, kuidas tarbijad otsustavad paigutada oma täiendavad sissetulekud (mis omakorda mõjutab tuleviku hindade ootusi ja sissetulekute muutusi); (c) aktseleraatori suurust on raske prognoosida; (d) juhuslikud hinnasokid. 45. Fiskaalpoliitika paljud probleemid on tingitud viitaegadest. Seosta toodud probleemid erinevate viitaegadega. Tekkinud probleemid: a) aeg, mis kulub multiplikaatoriefekti ilmnemiseni; b) pikaik perioodi i di tarbimisfunktsioon t bi i f kt i on erinev i lühiajalisest lühi j li t tarbimisfunktsioonist; t bi i f kt i it c) äritsükkel on ebaregulaarne: d) administratiivne (abinõude väljatöötamine) viivitus ; e) eelarvet koostatakse ainult ükskord aastas aastas. Viiteajad: (i) viitaeg, mis kulub probleemist arusaamisele; (ii) viitaeg probleemi tundmaõppimise ja nendest arusaamise (teadvustamise) vahel; (iii) viitaeg muudatustest teadvustamise ja muudatuste jõustumise vahel; (iv) viitaeg maksumuutuste ja valitsuse kulutuste jõustumise ning SKP-s toimuvate muutuste vahel; (v) viitaeg kuni inimesed kulutused kohanduvad nende sissetulekute muutustega . 1) a) (iii); 2) (b) (v); 3) (c) (iv); 4) (d) (i); 5) (e)Lembit (ii).Viilup Ph. D IT Kolledz 46. Missugused alltoodud tegevustest võiks klassifitseerida fiskaal-, millist nõudluspoolse ja millist monetaarpoliitikana. Selleks on katse:
a) suurendada maksukoormust; fiskaalpoliitika b) kontrollida erinevate vahendite abil raha pakkumist; monetaarpoliitika c) reguleerida palku kasutades kokkuleppeid ametiühingutega; nõudluspoolne d) normeerida (piirata) krediidi suurust; monetaarpoliitika e) manipuleerida kogunõudlusega laenuprotsendi muutmise kaudu; monetaarpoliitika f) reguleerida kogunõudlust valitsuse kulutuste muutmise kaudu; fiskaalpoliitika
47 Missugune 47. Mi järgnevatest jä t t vastustest t t t eii ole l raha h pakkumise kk i suurendamine. d i
a) kommertspangad otsustavad vähendada likviidsust; b) maksebilansis on rahavoogude ( jooksevkonto positiivne) ülejääk; c) avaliku sektori laenuvajaduste katmiseks müüakse võlakirju pangandussektorile; d) d) keskpank suurendab kommertspankade kohustusliku reservi määra; e) SKP kasvab ja rahapakkumine on endogeenne endogeenne.
Lembit Viilup Ph. D IT Kolledz Kui soovitakse pika perioodi lõikes kontrollida raha pakkumise kasvu, siis ta peaks takistama allpool toodud põhjuseid.
48. Millised oleksid kaks peamist põhjust, mis tagavad pikaajalises perspektiivis raha pakkumise kasvu. Kaks ppeamist ppõhjust j on: a) suureneb valitsuse laenu võtmine (avalikule sektorile); b) suureneb erasektori laenu võtmine (pankadelt, p mis on valmis tegutsema g madalama likviidsus määraga).
Ük võimalus Üks õi l erasektori kt i laenamise l i kasvu k piiramiseks ii i k on suurendada d d kommertspankade k t k d kohustusliku reservi määra. 49. Mis põhjustel võitlevad monetaristid kohustusliku reservi nõuete vastu?
a) kohustusliku reservi nõuete ja teiste raha kontrolli suunamise vastu on see, et sekkutakse turu tegevusse ja hoitakse ära konkurents . Selline kontroll on ebaefektiivsuse allikateks. Reguleeritud institutsioonid pole võimelised laienema, mittereguleeritud institutsioonid aga saavad laieneda. b) Teine põhjus oleks Goodharti seadus.
Lembit Viilup Ph. D IT Kolledz 50. Goodhart'i seadus väidab, et "kontroll mingi indikaatori üle on moondunud sama moodi nagu indikaator ise". Selle seaduse näide rakendatuna monetaarpoliitikale oleks:
a) kõik finantsturgudel kasutatavad interventsiooni vormid omavad suhteliselt väikest mõju j raha pakkumisele; p ; b) b) finantssüsteemi ühe osa reguleerimine moonutab finantssüsteemi teiste teiste osade osade tegevust; tegevust; c)) valitsuse i laenud viivad ii finantsilisele fi ii "väljatõrjumisele"; " äj õ j i " d) raha pakkumise kontroll ei ole võimalik ilma avaliku sektori laenu vajaduste kontrollita ; e) erasektori laenamine on märksa olulisem monetaarse kasvu faktor kui avaliku sektori laenamine. Goodharti seadus näitab, et finantssüsteemi ühe osa reguleerimine j põhjustab teise finantssüsteemi osa mittereguleeritavuse. g Seega, g välja antud laenud reguleeritud institutsioonide poolt on kehv indikaator kõikidele laenudele : "kontroll on moondunud".Lembit Viilup Ph. D IT Kolledz 51. Kui on tegemist g olulise avaliku sektori laenu vajadusega, j g siis ei ole võimalik vältida raha pakkumise kasvu avaliku sektori laenu vajaduse katmiseks valitsuse laenamisega: Mittepanganduslikust erasektorist erasektorist. Kui a) mittepanganduslikust erasektorist; laenamine ei toimu pankadelt, siis rahabaas ei b) pangandussektorist;. suurene ja selle tulemusena ei teki uusi laene. Kui valitsus teeb seda siiski, siis on tõenäoliselt tegemist finantsilise "väljatõrjumise" probleemiga. Ühtlasi oleks selle tagajärjeks: Valitsuse kulutuste ülemäärane kasv suurendab raha nõudlust kõ kõrgem 52 kõrgem 52. kõ / madalam d l iintressimäär t i ää majanduses j d ja j j kui ja k i samaaegseltlt eii kasva k raha h pakkumine, siis tekib surve 53. suurem / väiksem erasektori poolne laenamine; intressimäära tõusuks.
See finantsiline väljatõrjumine hakkab vähenema (vähenemine peaks olema väiksem kogunõudluse kasvust), kui raha ringluse ringluskiirus :
54. suureneb suureneb / väheneb. Kui raha ringleb kiiremini, on surve intressimäära tõusuks väiksem
Lembit Viilup Ph. D IT Kolledz 55. Allpool on toodud pankade likviidsustaseme kontrollimise meetodid:
() (i) vabaturu operatsioonid ; p (ii) keskpank muudab oma laenude suurust kommertspankadele; (iii) raha paigutamine fondidesse; (iv) kommertspankade kohustusliku reservi miinimumi muutmine.
Seosta alltoodud keskpanga tegevus eeltoodud kontrolli meetoditega ja selgita igal juhtumil, kas raha pakkumine suureneb või väheneb ( eelda kõigil juhtumitel , et aktsioon ei ole seotud avaliku sektori raha vajadustega). a) müües rohkem valitsuse bonde, kuid vähendatakse valitsuse võlakirjade (Tresor Bill ) koguväärtust müües neid sama koguse ja säilitades seeläbi valitsuse laenamist endisel t tasemel; l Vastus: V t (i) (i), (ii) (iii) või (ii), (iii) õi (iv); (i ) suureneb b / kahaneb; k h b b) müües rohkem valitsuse bonde (kuid ka sama valitsuse võlakirjade koguse); Vastus: (i), (ii), (iii) või (iv); suureneb / kahaneb; (i), c) ostes pankadelt (repolepingute alusel) bonde tagasi; Vastus: (i) (i), (i) (ii) (ii), (iii) või (iv); suureneb; suureneb / kahaneb; d) nõutakse pankadelt likviidsete aktivate säilitamist senisest suuremates kogustes ; Vastus: (i)(i), (ii) (iv); suureneb / kahaneb; (ii), (iii) või (iv); e) müües vähem bonde ja väärtpabereid; Vastus: (i), (i), (ii), (iii) või (iv); suureneb suureneb;/ kahaneb f) asendades £1 miljoni väärtuses pikka aega seisnud väärtpabereid £1 miljoni väärtuses valitsuse võlakirjadega. Vastus: (i), (ii), ((iii)) või (iv); suu suureneb; e eb; / kahaneb suureneb g) hoitakse intressimäära pankade jaoks allpool turumäära, kuid seejuures vähendades laenude hulka, mida pangad selle intressimääraga laenata tohivad ; Vastus: (i), (ii), Lembit Viilup Ph. D IT Kolledz (iii) või (iv); suureneb / kahaneb. kahaneb; 56. Kui pank tegutseb konservatiivselt järgides rangelt 10% likviidsusnormatiivi ja Inglise Pank realiseerib vabaturul valitsuse võlakirju £ 10 miljoni väärtuses, kui palju suurenevad selle tehingu tulemusena (rahakordisti tõttu) pankade laenud?
£90 miljonit. Lisanduv £ 10 miljonit looks täiendavat raha ringlusse ,£ 100 miljoni j eest, kuna lihtne rahakordaja j oleks 10. Paraku tuleb sellest £100 miljonist £ 10 miljonit paigutata kohustuslikku reservi.
mm* = 1/ RT = 1/ 0,1 = 10 MS = 10*10 = 100, reservi arvestades suureneb ringlusesse 100 ­ 10 = 90 miljonit naela.
Lembit Viilup Ph. D IT Kolledz 57. Missugune alljärgnevatest teeb avaliku sektori krediidivajaduse kontrollimise raskeks? Vasta kas jah või ei. a)) poliitiline p soov maksude vähendamiseks; Jah. Kui valitsus vähendab ainult makse, nii et midagi muud ei muutu, siis suureneb avaliku sektori laenuvajadus.
b) poliitiline soov valitsuse kulutuste suurendamiseks; Jah. Sama moodi, kui valitsus soovib suurendada valitsuse kulutusi, siis suureneb avaliku sektori laenuvajadus.
c) automaatne fiskaalstabilisaatori toime majandusliku tõusu ajal; Ei. Majanduskasv viib automaatselt suuremate maksutuludeni ja vähendab valitsuse kulutusi (vähenevad näit. toetused töötutele).
d) automaatne t t fifiskaalstabilisaatori k l t bili t i toimet i stagflatsiooni t fl t i i ajal j l (tööpuudus (töö d jaj inflatsioon i fl t i üheaegselt suurenevad); Jah. Majanduslanguse tulemusena avaliku sektori laenuvajadus suureneb, kuna maksutulud vähenevad ja valitsuse kulud automaatselt kasvavad kasvavad. e) surve valitsusele suurendamaks kulusid haridusele ning transpordi infrastruktuuriarengule mida peetakse produktiivsuse tõstjaks ja pikaajalise majanduskasvu tagajaks; Jah (lühiajaliselt) (lühiajaliselt). Valitsuse ettenägematud kulud tõstavad avaliku sektori laenuvajadust. Ei (pikaajalises perspektiivis). Kiirema kasvuga kogutoodangus kaasneb kiirem kasv maksutuludes. f) elanikkonna vananemine . Jah. Jah See vähendab maksubaasi suurendab valitsuse kulusid tervishoiule, pensionitele ja muudele soodustustele Lembit Viilup Ph. D IT Kolledz Arutlusi monetaarpoliitikas p 1. Missugune on seos instrumentide, vaheeesmärkide ja poliitikaeesmärkide vahel? 2. Missugused on vaheeesmärkide soovitavad omadused? Rahapakkumine? 3 Selgitage 3. S l it seoseid id ebastabiilse b t biil rahanõudluse h õ dl ja j kaupade k d nõudluse õ dl ning i vaheeesmärkide püstitamise vahel. 4 Kas järgnev on õige, 4. õige vale või määramatu: monetaarpoliitika on ebaefektiivne ebaefektiivne, kui ootused on kujundatud ratsionaalselt? Selgitage. 5. Kes on "maailmamonetarist"? Missugust monetaarpoliitikat ta tõenäoliselt soovitaks?
Lembit Viilup Ph. D IT Kolledz LISA 1. Defitsiidi toime intressimääradele Defitsiidiga seotud probleemid: Esiteks oleks võimalik intressimäärade tõus. Põhjuseks j oleks asjaolu, j , et defitsiitne kulutamine kujutab j agregaatnõudluse kasvu ehk avaliku sektori kulude kasvu. Teiseks on otsene seos defitsiitide ja väärtpaberite turu vahel. Kui valitsus defitsiidi finantseerimiseks võlakohustusi müüb, siis langevad väärtpaberite hinnad ja tõusevad intressimäärad. Intressimäärade k kasv tõ j b välja tõrjub älj mõned õ d erainvesteeringute i t i t projektid. j ktid
Esimese probleemi kohta arvab enamik majandusteadlasi arvab, et ainult struktuursed defitsiidid mõjutavad j intressimäärasid märkimisväärselt jaj seda vaid majanduse j liginedes g täielikule tööhõivele jja piiratud fondide taotlemiseks konkurentsi intensiivistumisel. Enamasti aga mitte. Aastadefitsiit on perioodsuurus. Riigivõlg on momentsuurus, kõigi eelnenud defitsiitide kumulatiivne summa. Näid Kui Näide: K i USA-l USA l õnnestuks õ t k igal i l aastal t l aastaeelarvet t l t tasakaalustada, t k l t d oleks l k ikkagi ikk i tegemist t i t üle ül 2 triljoni $ suuruse riigivõlaga. Siit probleem, kas riigivõlg tuleb igal juhul tagasi maksta? Mitte tingimata. Tagasimaksmine tähendaks, et tulevikupõlvkond peaks maksma eelmiste põlvkondade poolt kasutatud hüvede eest. Riigivõla g katmiseks tehakse määramatus ulatuses uut võlga. g Enamik majandusteadlasi ei pea mõistlikuks riigivõla pärast muret tunda, niikaua kui see kasvab aeglasemalt kui SKP. Paraku USA riigivõlg kasvab isegi siis, kui eelarve on igal aastal tasakaalus. Võib-olla seisneb kõige suurem riigivõlaga seotud mure selles, et ta suurendab valitsuse jooksva eelarve i t intressikohustusi. ik h t i USA-l USA l 1964. 1964 aastal t l oli li netointress t i t riigivõlalt ii i õl lt ainult i lt 6,5% 6 5% kõigist kõi i t kulutustest, k l t t t kuid k id 1985 oli see tõusnud 13,4%-ni (125,9 miljardi $) . Kuidas saaks üldse kunagi kindel olla, et tulevased generatsioonid sellega nõus oleksid, kuidas nende g on kulutatud? Kas nad tahaksid rohkem kaitset jja uusi teid või rohkem maksudollareid aastaid tagasi vanglaid? Järgneval generatsioonil pole mingeid võimalusi meie jooksvaid kulutusotsuseid mõjutada.
Lembit Viilup Ph. D IT Kolledz