SALVADOR DALÍ Referaat (0)

Saaremaa Ühisgümnaasium
SALVADOR  DALÍ
referaat
Kuressaare 2013
Sisukord
SISSEJUHATUS……………………………………………………………………………...3
1. LAPSEPÕLV………………………………………………………………………….……4
1.1. Sünd…...……..……………….…………………………………………………………4
1.2. Dalí  kasvatamine ……..….….….……………………………………………………….4
1.3. Kunstiga  tutvumine ……...….…..……………………………………………..………..5
1.4. Kodukoht …………………………….……………..……………………………...……6
2. VARANE LOOMING……………………………………………………………...….…..7
       2.1. Esmamulje ………………………………………………………………………...…..7
       2.2. Minu isa portree………………….………………………………………………...…7
       2.3. Autoportree  Raffaeli   kaelaga …………………...………………………………...…..8
3. ÜLIÕPILASAASTAD……………………………………………………………….…….9
      3.1. Elu Madridis…………………………………………………………………………...9
      3.2. Madridi   sõpruskond ………………………..………………………………………...10
      3.3. Tutvused  Pariisis…………………………..…………………………………………10
      3.4. Kunstilised  eksperimendid …………………………..……………………………………11
4. SÜRREALISM ……………………………………………………………………………12
      
4.1. Andaluusia  koer………………………………………………………---……………12
      4.2. Kohtumine   Galaga …………………………………………………………………...12
     
 4.3. Sürrealistide rühm........................................................................................................13
      4.4. Mälu püsivus................................................................................................................14
      4.5. Sürrealistlikud esemed.................................................................................................15
5. SÕJAVISIOONID...............................................................................................................16
      5.1. Uni................................................................................................................................16
      5.2. Nartsissi   metamorfoos ..................................................................................................16
      5.3. Poliitika lummuses.......................................................................................................17
      5.4. Peitepildid....................................................................................................................18
6. MAAPAOS..........................................................................................................................19
      6.1. Elu Ameerikas..............................................................................................................19
      6.2 Katoliku usk..................................................................................................................20
8. SÕJAJÄRGNE KUULSUS................................................................................................21
      8.1. Ajaloomaalid................................................................................................................21
      8.2. Skandaalid ....................................................................................................................21
9. HILISED  EKSPERIMENDID...........................................................................................22
     9.1. Figueres.........................................................................................................................22
     9.2. Surematus  ja surm.........................................................................................................22
KOKKUVÕTE........................................................................................................................23
KASUTATUD KIRJANDUS.................................................................................................24
2
Sissejuhatus
Salvador  Domingo   Felipe  Jacinto Dalí i Domènech oli  hispaania   maalikunstnik . Kunstniku
imelist  annet  märgati juba tema lapsepõlves. Nooruspõlves oli Salvador mässumeelne ning
mitmetel kordadel kõrvaldati ta õppetööst, kuid see teda ei pidurdanud. Dalí sündmusterohke
elu   ja   looming   on   omavahel   lahutamatult   seotud.   Paljud   tähtsad    hetked    kunstniku   elus
peegelduvad otseselt ka tema loomingus ja arvukaid maale saab tõlgendada vaid elulooliste
andmete põhjal. Teda peetakse 20. sajandi üheks tähtsaimaks sürrealistiks. 
Autor valis just selle teema, kuna teda lummab maalikunstnike müstiline maailm. Referaat
käsitleb Salvador Dalí elu sünnist surmani. Detailsemalt on kirjeldatud tähtsaimate maalide
tausta .  
3
1. LAPSEPÕLV
1.1. Sünd
Salvador Domingo Felipe Jacinto Dalí i Domènech sündis 11.mail  1904 . aastal Figueresi
väikelinnas Hispaanias. Tema isa, Salvador Dalí i Cusí, oli kohalik  notar  ja  advokaat , lisaks
ka   vabariiklane   ja    ateist .   Ta   huvitus   muusikast,   maalikunstist,    poliitikast    ja   oma    erialast
õigusteadusest. Kuna mitmed tema tuttavad ja sõbrad kuulusid poliitilise ja intellektuaalse
avangardi hulka, oskasid nad noore Salvador Dalí annet märgata. Kunstniku katoliiklasest
ema, Felipa Domenech Ferrés, pärines  Barcelona  lugupeetud kodanlikust perekonnast. Felipa
vennal  oli Barcelonas tuntud raamatukauplus, mis oli ka kirjanike ja kunstnike  armastatud
kohtumispaik. Dalí  onul  oli kunstnike seas palju häid tuttavaid ja tal oli noore kunstniku
arenemises märkimisväärne roll. Salvador sündis täpselt üheksa kuud ja kümme päeva pärast
seda, kui suri tema vend, kes ei jõudnud kolmeaastasekski elada. Kuna vennad kandsid sama
eesnime ,  tundis  Dalí end sageli vaid surnud venna asendajana, kuid tegelikult hellitati väikest
kunstnikku  esiklapse  enneaegse surma tõttu. (Weyers, 2006; Kes on Salvador Dali, 2001; Dalí
biograafia , 2007)
1.2. Dalí kasvatamine
Väike Dalí  käitus  kodus türannina ning kamandas  tervet  pere. Ta õppis kiirelt ära oma võimu
kasutamise, mis tal oma vanemate üle oli: kui ta oma tahtmist ei saanud, oli ta võimeline
muljetavaldavateks raevupurseteks. Poissi kasvatas tema ema, kes 1921. aasta  veebruaris  suri
rinnavähki. Salvador oli siis 16-aastane ning on hiljem sündmust kirjeldanud kui oma elu
suurimat   vapustust. Lisaks emale  kasvatasid poissi ka tema vanaema,  tädi  ja  lapsehoidja .
Kunstnikul olid halvad suhted nende kõigiga, välja arvatud oma lapsehoidja Luciaga, keda ta
lausa jumaldas. Lapsena  armastas  Dalí eriti  muinasjutte , mida  Lucia  talle ja tema õele enne
magamaminekut  luges . 14-aastaselt maalis haigena Salvador temast pildi, sest just Lucia oli
see, kes tema eest sel ajal hoolitses ja talle modelliks oli. See maal peegeldas Dalí varast
portreekunstniku annet- läbimõeldud värvikompositsioon, näojoonte  plastilisus  ja  suurepärane
pintslikasutus. (Weyers, 2006)
4
Joonis 1. Lucia portree (VirtualDali, 1918)
1.3. Kunstiga tutvumine
Dalí anne avastati  varakult . Esimest korda õppis ta joonistamist kümneaastasena. Õhutust sai
ta selleks oma isa sõbralt Ramón Pichotilt, kes oli tolleaegne kuulus kunstnik ja  impressionist .
Õppetunnid toimusid El Muli de la  Torres , Pichoti suguvõsale  kuuluvas  veskis. Seal tutvus
noor Dalí impressionistliku maalitehnikaga. Hiljem on ta õelnud, et Pichoti maalid on olnud
tema   inspiratsiooniks,   kuna   siis   puutus   ta   esimest   korda   kokku   mitteakadeemilise
kunstistiiliga. Joonistamise kuulus Dalí igapäevasesse õppekavva. Esimest korda pandi tema
tööd avalikult välja 1918. aastal Figueresi linnateatris ja need said kriitikutelt väga  kiitva
hinnangu. Sel perioodil tundis Dalí lisaks impressionismile  huvi ka  kubismi  vastu. 1919.
aastal, 15-aastasena, asutas Salvador koolilehe, millele ta kirjutas artikleid El  Greco , Goya,
Michelangelo , Velazquezi ja teiste suurte  meistrite  loomingust. Ta luges  Nietzsche ,  Kanti  ja
Voltaire 'i teiseid ning hakkas huvi tundma  psühholoogia  vastu. Tema tulemused koolis olid
vaid keskpärased, kuid  lõpueksamid   sooritas  ta suurepärastele hinnetele, mis  võimaldasid  tal
kunstikooli  sisseastumiseksameid  sooritada . (Weyers, 2006)
5
1.4. Kodukoht
Kunstniku kodukoht, eriti Ampurdani  lauskmaa , kus asus tema  kodulinn , on ta loomingus
pidevalt korduv teema. Eelkõige paelusid teda sealsed rannikulinnad Cadaqués ja Port Lligat
oma karmide kaljujärsakute ja ebatavaliste valgusefektidega, mis muutsid lahe vee sõltuvalt
päikesepaistest või kuuvalgusest kas sügavmustaks või heleroheliseks. Dalíde perekonnal oli
ka suvekodu Cadaquésis. Sealset kaluriküla ümbritsevad kõrged mäed ja küla ees  avaneb  laht.
Kirdes  terendab  massiivne  Cap Creusi  neem , kus  Püreneed  sukelduvad merre grandioosses
geoloogilises deliiriumis, nagu Dalí seda kord ise kirjeldas. Koos oma kolm aastat  noorema  õe
Ana-Mariaga käis Salvador paadiretkedel koos  kalur  El-Betiga. Mõnikord suveõhtutel, kui
meri   oli  vähem   tormine ,  korraldasid  Dalíde  perekonnatuttavad  Pichotid  rannakaljudel  või
merel paatides õhtukontserte. Suure vaevaga tõsteti kaljudele või paati selle jaoks  tiibklaver .
Kui   Dalí   hiljem   selliseid   nähtumusi   maalis,   ei   tulenenud   need   seega   ainult   tema
kujutlusvõimest, vaid viitasid sageli konkreetsetele lapsepõlvemälestustele. Teos "Kuuvalge
öö"   on   just   maalitud   nende   mälestuste   põhjal.   See   maal   väljendab    Salvadori    intensiivset
pühendumust impressionismile- elav pintslikasutus ja  veepinnal  sätendava valguse ning varju
vaheldumine . (Weyers, 2006)
Joonis 2. Kuuvalge öö (Etsy, 1918)
6
2. VARANE LOOMING
2.1. Esmamulje
Otsustav  mõju Dalí  kunstnikuks  kujunemisele oli külaskäigul Pichoti  perekonnale  kuuluvasse
Figueresi lähedal asuvasse El Muli de la  Torre  veskisse 1916. aastal. Sealt leidis kunstnik
koidest   puretud   ukse,   millele   ta   maalis    kirsid ,   kasutades   selleks   vaid   kolme   värvi:
kinaverpunast heledates, karmiinpunast tumedates kohtades ja valget valguspunktides. Veel
kuivamata   värvi   sisse   kinnitas   ta    ehtsad    kirsivarred.   Ramón   Pichoti   vend,   Pepito   Pichot,
olevat seda kollaaži nähes hüüdnud: „See on  geniaalne !“ Need sõnad ilmselt tugevdasid siis
vaid   12-aastase   Dalí   otsust   kunstnikuks   saada.   Teekonda    selleni    alustas   Salvador   linna
kunstikoolis    professor    Núñezi   käe   all.   Algust   tegi   ta   joonistamise   ja    kompositsiooniga
tutvumisega . Need õpingud olid Dalí kunstnikuks kujunemisel erakordse tähtsusega. Sel ajal
katsetas noor kunstnik eelkõige impressionistliku stiiliga, mis tema teostes seguneb  fovismi
elementide ja  kataloonia  rahvusliku kunstiga. Fovistide loomingut, eelkõige  Matisse ’i töid,
tundis   Dalí   raamatute   ja   ajakirjade   kaudu,   mida   ta   sai   oma   onu   raamatupoest.   „Sellest
kunstnikust räägivad veel kõik!“ ennustasid tunnustatud kunstikriitikud 1918. aastal, näinud
noore kunstniku tööde näitust Figueresi linnateatris. Kriitikud kinnitasid, et tol ajal vaid 14-
aastane Salvador on erakordselt andekas. Nii  publik  kui kriitikud olid lisaks mõnele portreele
enim  vaimustatud  Cadaquési ümbruse maastikest, mille sageli lüürilist meeleolu ja ilu on Dalí
oma maalidel  meisterlikult  kujutatud. (Weyers, 2006)
2.2. Minu isa portree
Ühest   küljest   oli   Dalí   isa   konservatiivsete   vaadetega   autoritaarne   inimene,    teisalt    aga
vabamõtleja,   kes   pooldas   Kataloonia   iseseisvumist   ja   Hispaania   eraldumist.   Isa   püüetele
poega  distsiplineerida vastas poeg juba varakult ekstravagantse ja irratsionaalse käitumisega,
nagu näiteks lavastatud, lõputult pikad köhahood söögilauas. Oma isa on kunstnik kujutanud
maalil "Minu isa portree". Salvador Dalí Cusí impostantne  figuur  seisab uhkelt Cadaquési ees
künkal,   just   nagu    kuuluks    talle   kogu    sealne     ümbrus .    Profiilis    näib   Salvadori   isa   range,
peaaegu  käskiv . Must  ülikond , uhke uurikett ja ka  piip  vasakus käes iseloomustavad teda kui
kõrgelt  tunnustatud   ühiskonna liiget.  See  portree   väljendab  ka  seda  kaugust,  mis valitses
modelli  ja kunstniku vahel ning mis on ilmselt  seletatav  range isa ja puberteediealise poja
vahelise    komplitseeritud    suhtega.   Tagaplaanil    olevast    künkast    jookseb    üles   noor   tüdruk,
7
kelleks peetakse Dalí õde. Tema väike liikuv kuju on jõuliseks  kontrastiks  isa skulptuursele
siluetile ja annab edasi lapselikku vabaduse ja muretuse  tunnet . (Dalí, 1999; Weyers, 2006)
Joonis 3. Minu isa portree (Friendsofart, 1920)
2.3. Autoportree Raffaeli kaelaga
Julge    värvikombinatsioon    tema   „Autoportreel   Raffaeli   kaelaga“   näitab,   et   ta   oli   tuttav
fovistide   nõudmisega   pöörata   rohkem   tähelepanu    puhtale    värvile   kui   vormile.   Salvador
kujutab   ennast   sellel   autoportreel   enesekindla   ja   isegi   pisut   ülbena   suure   itaalia
maalikunstniku   Raffael    Santi    näojoontega.   On   ilmne,   et   Dalí   peab   kunstnikuametit   oma
kutsumuseks ja on endale seadnud suured eesmärgid. Loomulikult soovib noor  koolipoiss
saada sama  kuulsaks  ja meisterlikuks nagu Raffael ega häbene oma auahnust. (Weyers, 2006)
8
3. ÜLIÕPILASAASTAD
3.1. Koolielu Madridis
1922. aastal, pärast gümnaasiumi lõpetamist asus Dalí elama Madridis. Seal elas ta kõrgklassi
tudengite    ühiselamus,   mida   peeti   moodsaks   Euroopa   avangardile   igati   vastavaks.   Hästi
varustatud   raamatukogu   pakkus   tudengitele   võimalust   põhjalikult   tutvuda   kujutava   kunsti
suundadega. Mitmed  kuulsused  nagu näiteks  füüsik   Albert   Einstein , kirjanik H. G.  Wells  ja
helilooja  Igor  Stravinski ,  pidasid  ühiselamus loenguid või esitasid oma teoseid. Õppima asus
Salvador Madridi Kuninglikus Kunstiakadeemias. Tal olid pikad juuksed ja põskhabe. Ta
kandis  mantleid, sukki ja põlvpükse,  püüdes  järele  aimata  19. sajandi inglise esteete.  Vaevalt
õpinguid alustanud,  visati  mässuline  tudeng  mõneks ajaks koolist välja, kuna teda peeti ühe
väidetavalt   konservatiivse   professori   ametissenimetamise   vastu   korraldatud   tudengite
meeleavalduse  õhutajaks. Neli aastat hiljem visati ta aga akadeemiast   lõplikult   välja, sest
kunstnik keeldus  eksamitel  osalemast. Kuid ta oli veendunud, et eksamineerijad ei ole tema
hindamiseks piisavalt kvalifitseeritud. Seetõttu  viibis  ta pikalt Figueresis ja Cadaquésis, kus ta
intensiivselt kunstiõpingutele  pühendus . Samal aastal maalis ta realistliku teose "Leivakorv",
mis   annab   tunnistust   Dalí   suurepärastest   joonistamisoskustest.   (Salvador,   2001;   Weyers,
2006)
Joonis 4. Leivakorv (Onemansblog, 1926)
9
3.2. Madridi sõpruskond
Alguses elas kunstnik Madridis täielikus  eraldatuses  ja pühendus vaid õpingutele. Varsti aga
tutvus ta  ühiselamu  teiste elanikega, sealhulgas  Luis  Buñueli ja Federico García Lorcaga. Luis
oli rikka ärimehe poeg Aragónist. Ta elas 1917. aastast Dalíga samas ühiselamus. Alguses
õppis   ta   inseneriks,   kuid   asus   siis   õppima   entomoloogiat   ja   lõpuks   ajalugu.   Buñuel   oli
seltskondlik   ja   kuulus   mitmesse   avangardsest   kuntsist   ning   kirjandusest   vaimustunud
intellektuaalsesse rühmitusse. Ta  tutvustas  Salvadorile ka Madridi ööelu. Portree, mille Dalí
temast maalis  väjendab kunstniku sügavat imetlust sõbra sihiteadlikkuse  ja intelligentsuse
vastu ning kujutab meisterlikult Luisi üleolevat küpsust. Eriti lähedaseks sõbraks sai Salvador
hispaania luuletajast näitekirjaniku Lorcaga, kellega ta sageli hommikuni vestles ja ka koos
töötas. Federico õppis  Granada  ülikoolis  filosoofiat , kirjandust ja õigusteadust. Tema „Ood
Salvador   Dalíle“   näitab   nende   sõpruse   tugevust.   Dalí    aimas ,   et   nende   suhe   tähendab
homoseksuaalsele   poeedile   midagi    enamat    kui   vaid   sõprust.   Salvador   tundis   ennast   väga
meelitatud , kuid  sisimas   hirmul , et teda võidakse homoseksualistiks pidada. Isegi kaua aega
peale  Lorca  surma toonitas ta korduvalt, et nende vahel ei olnud mitte midagi peale sõpruse.
Nende vaheline sõprus kestis 1928. aastani. Salvador hakkas sõbrast eemalduma, sest talle ei
meeldinud sõbra  romantilised  tunded tema vastu. 1936. aastal hukati Lorca  kindral   Franco
fašistide poolt ning just veidi aega enne seda oli kunstnik vana  sõbraga  ühendust  võtnud .
García surm oli tema jaoks suur  löök . Lisaks nende sõprusele oli Dalí ja tema teised sõbrad
ühiselamus    elades    arendanud   välja   oma   märgi-   ja   sümbolikeele,   mis   ka   tema   hilisemas
loomingus   aeg-ajalt   esile   kerkis.   Üks   võtmesõnadest   oli  putrefacto  ( mädanemine ),   mida
kunstniku teostes sageli esindavad  eesli   korjus  või  laipa  õgivad  sipelgad . Seda kasutas ta oma
koolikaaslastega   kui   sõimusõna,   millega   pilkasid   nad   vihatud   suurkodanlikku   ja
konservatiivset ühiskonda. (Weyers, 2006; Federico Carcia, 2000)
3.3. Tutvused Pariisis
1926. aastal külastas Dalí esmakordselt Pariisi ning kohtus  Pablo  Picassoga, keda ta jumaldas.
Picasso  oli juba  kunstnik  Joan  Miró käest  Dalí kohta  kiidusõnu  kuulnud   ning oli  temast
vaimustuses. Järgnevatel aastatel maalis Dalí mitmeid teoseid, kus võib märgata Picasso ja
Miró mõjutusi . (Salvador, 2001)
10
3.4. Kunstilised eksperimendid
Kooli ajal huvitus Salvador Dalí peamiselt impressionistmist, kuid Madridis õppimise ajal
omandas ta erinevaid kunstistiile nii  kiires   tempos , et pälvis paljude kaasõpilaste imetluse.
Nimelt õnnestus tal oma töödes alati säilitada omapära ja mitte lihtsalt jäljendada. Dadaismis
pealus teda kollaažlik  kompositsioon . Mõnel futuristlikul maalil püüdis ta lahendada liikumise
kujutamise probleemi. Teda vaimustas ka erinevate perspektiivide kasutamine sama maali
juures, nagu seda võib näha  Juan  Grisi ja Pablo Picasso kubistlikel maalidel. Hiljem andsid
eelkõige   Picasso   neoklassistlikud   tööd   Dalíle   olulisi   impulsse   oma   stiili   peaaegu
fotorealistlikuks arendamisel. Kõik need kunstilised  katkestused  toimusid paralleelselt ja tihti
töötas kunstnik korraga mitme vormilt väga erineva teose kallal. Sel ajal otsis ta veel oma
stiili.   1924.   aasta   lõpus   algas   periood,   mil   Dalí   töödes    ilmnes    ebatavalist   küpsust   ja
tasakaalukust ning suundumust uusasjalikkusele. Sel ajal eelistas Salvador modellina oma õde
Ana-Mariat,   keda   kunstnik   maalis   kõikvõimalikes   vaadetes,   kõige   meelsamini   aga   selja
tagant. Neid töid iseloomustavad täpsed piirjooned, jahe  koloriit  ja plastiline modelleering-
tundemärgid ,   mis   on   tüüpilised   ka   klassistliku   maalikunstniku   Jean    Auguste    Dominique
Ingres ’i  stiilile   ja Picasso neoklassitsistmile.  Tema  uusasjalikkusele  suundumist kujutavad
tema   1926.   aastal   maalitud    õlimaalid    „Kuju   kaljudel“   ja   „ Veenus    ja   amoretid“.   Esimene
kujutab lamavat naise kuju, mida on tõlgendatud Veenuse või ihana. Teise maali Veenuse
monumentaalse  kuju täpsed  piirjooned  ja vormide  selgus on ühendavaks   jooneks  Picasso
neoklassitsistlike   teostega.   Just   sellest   aastast   hakkas   Dalí   maalimisstiil    muutuma    aina
teravamaks,   peaaegu   fotorealistlikukd,   mida   ta   ketsetas   paralleelselt   muude   stiilidega.
Kunstnik   tõestas   selle   ajajärgu   maalidega,   et   ta    valdab    täielikult   vanade   meistrite
maalitehnikaid.   Just   seda   objekti   kujutamise    täiuslikkust    kasutas   ta   hiljem,   et   oma
irratsionaalsete  unelemiste ja õudusunenägude kõige veidramaid  motiive  reaalsusena edasi
anda. Mõjutatud Joan Miró, kes Dalíd 1926. aastal Cadaquésis külastas,  Giorgio  de Chririco
ja    Yves     Tanguy    maalidest,   hakkas   Salvador   paigutama   vabalt   assotsieeruvaid   motiive
ebatõelisena müjutavatele maastikele, mille ainus püsiv element on  Costa  Brava kaljud. Ta
kasutas neil maalidel inimkehade, nägude ja jäsemete fragmente, eeslirümpasid ning lindude
luukeresid putrefacto ehk nn mädanemise filosoofia  väljendamiseks . Mitut neist piltidest võib
tõlgendada elulooliselt, kuid eelkõige on need siiski  väljendus  Dalí püüdest luua maale, mis
kujutavad käsitsi tehtud värvifotosid konkreetsest  irratsionaalsusest , nagu ta 1927. aastal ühes
kirjutises  sõnastas . Need teosed  märgivad  kunstniku siirdumist sürrealistlikku loomeperioodi,
mis algas 1929. aastal. (Weyers, 2006)
11
4. SÜRREALISM
4.1. Andaluusia koer
1929. aastal tuli  sürrealismi   viljelev  režissöör Buñuel Dalí juurde ettepanekuga koos  film
teha. Kunstnik oli vaimustatud tema projektist, aga mitte tema  käsikirjas , ja nii kirjutas ta oma
stsenaariumi. Luis sai aru, et Salvadori ettepanekud olid paremad, ja nad kohtusid Figueresis,
et filmi  kontseptsioon  välja töötada. Film põhines väga lihtsal reeglil: pildiideed ja –järjestus
ei tohtinud järgida mingit loogikat, lubatud olid vaid  irratsionaalsus  ja ülatuslikkus. Peale kaht
nädalat   filmi   võtteid   valmiski    lühifilm    „Un    Chien    Andalou“   („Andaluusia   koer“).   Filmi
algusstseenis liigub pilveriba öötaevas kuu ette,  ekraan  tumeneb ja nähtavale ilmub noore
naise silm, mis habemenoaga läbi lõigatakse, kuid tegelikult on tegemist lehma silmaga. Nii
Dalí kui Buñuel väidavad end olevat selle kuulsa stseeni idee autorid. Selle ja teiste  stseenide
autorsust   on   raske   tõendada.   Käsi,   mis   muutub   kubisevaks   sipelgahulgaks,   on   üks   neist
motiividest, mida võib kindlasti Salvadorile omistada: sipelgad esinevad tema piltidel sageli
ja   kuuluvad   „mädanemise   filosoofia“   juurde.   Filmi    esilinastus    toimus   1929.   aasta   juunis
mitteavalikul seansil, kus viibisid ka  arhitekt  Le  Corbusier , Pablo Picasso ja sürrealistide juht
André   Breton . Breton   mõistis   kohe, missuhust  tohutut  andekust Dalí  ja Buñuel  olid  üles
näidanud, ja nimetas nende teost esimeseks sürrealistlikuks  filmiks  üldse. (Weyers, 2006)
„“Andaluusia koer“ oli film puberteedist ja surmast, mille ma intellektuaalsele, vaimukale ja
elegantsele   Pariisile   kogu   tõelisuses   ja    Ibeeria     pistoda    teravuses   südamesse   torkasin“  
-Salvador Dalí
4.2. Kohtumine Galaga
1929. aasta kevadel tutvus Dalí kunstikaupmehe  Camille  Goesmans’i vahendusel, kes lubas
teda suvel Cadaquésis külastada. Kui  Eluard  koos oma abikaasa  Gala  ja nende tütre Cécile’iga
Cadaquési saabus, tundis kunstnik otsekohe, et teda tõmbab Gala poole. Dalí  hüsteeria  muutus
nii  tugevaks , et see hakkas tema sõpradele  muret  tekitama ja nad palusid Galal tema eest
hoolitseda .  Et   tähelepanu   pälvida,  käitus   Salvador  veelgi  kummalisemalt:   ta  raseeris  oma
kaenlaalused ja värvis need  siniseks , lõikas oma särgi puruks, määris end  kitse  väljaheite ja
kalaliimiga kokku ja kaunistas oma kõrva punase pelargooniaõiega. Kuid kui ta Galat nägi,
valdas teda hullumeelne naeruhoog. Gala võttis tal käest kinni ja lubas tema rahustamiseks, et
12
ta teda enam kunagi ei  jäta . Varsti oli selge, et Gala ja Dalí olid lahutamatud. Kui Eluard
nõudis, et abikaasa koos temaga Pariisi tagasi pöörduks, otsustas naine Dalí juurde jääda.
Tema suhe Salvadoriga ei avaldanud Dalí ja Eluard’i sõprusele ilmselt halba mõju. Gala ja
Paul jäid lähedasteks sõpradeks. 1916. aastal abiellusid nad Pariisis. Gala oli oma mehe kaudu
tuttav   sürrealistide   ja   ka   paljude   teiste   avangardsete   kunstnikega,    muuhulgas    saksa
maalikunstniku Max Ernstiga, kes oli pärit Kölni lähedalt Brühlist ja kellega tal oli suhe.
Galal   oli    terav    kunstitaju,   mida    sürrealistid    kõrgelt   hindasid.   Dalí   oli   Gala   näol   leidnud
unelmate elukaaslase,  kelleta  oleks tema hüsteeria võib-olla haiglaseks muutunud. Gala oli
Salvadorile peale kauaigatsetud täiusliku  armastatu  ka elutähtis  terapeut , nagu kunstnik oma
kirjutistes ikka ja jälle toonitas. (Weyers, 2006; Salvador, 2001; Dalí, 1999)
4.3. Sürrealistide rühm
Pärast  seda,  kui   Georges  Bataille  avaldas  pika   artikli,  mis   käsitles   maali  „Sünge  mäng“,
hakkasid sürrealistid Dalíd kunstnikuna tõsiselt võtma. 1929. aastal liitus ta ametlikult Pariisis
Montparnasse’i    kvartalis    tegutsenud   sürrealistide   rühmitusega.   Rühma   liikmed,   kellest
suurem osa olid  kirjanikud , kes pidasid kunsti allikaks alateadvust ja unenägusid, mille abil
nad püüdsid pääseda ühiskondlike tavade ja terve mõistuse poolt seatud ahistavatest piiridest.
Intellektuaale huvitas eriti sürrealismi meetodite hulka kuuluv tehnika, mille järgi tuli tekstid
kirjutada nende sisu  teadvustamata , et  alateadvusest  või unenägudest pärinevad intuitiivsed
pildid   kinni   püüda   ja   kirja   panna.   Sürrealistide   rühm   kasvas   välja   Pariisi   dadaistidest.
Dadaism  oli liikumine, mis oli suunatud traditsioonilise kunstivormide vastu. Sürrealistid ei
kiitnud   aga   heaks   dadaistide   anarhistlikku   käitumist,   vaid   olid   rohkem   huvitatud   uue
ühiskondliku  utoopia  otsimisest, orienteerudes kommunismi põhimõtetele. Nad uskusid, et
suudavad saavutada oma ühiskondlikpoliitilised eesmärgid,  järgides  Freudi psühhoanalüüsi ja
paljastades   inimese   alateadlikud   ja   instinktiivsed    ihad ,   aidates   sellega   kaasa   tema
vabanemisele. Salvador oli nii sürrealistide kui ka Freudi kirjutiste ja teostega tuttav juba
tudengiajast Madridis. Kuigi suurem osa sürrealistidest toetas vasakpoolset poliitikat, ei olnud
Dalí kunsti ja poliitika vahelistes seostes väga kindel. Sürrealistide juhtfiguur André Breton
süüdistas   Dalíd   "uue   ja   irratsionaalse   Hitleri   fenomeni"    toetamises ,   kuid   Dalí   lükkas
süüdistused   ümber.   Dalí   oli   veendunud,   et   sürrealism   saab   eksisteerida   ka   apoliitilises
kontekstis. 1934. aastal visati Dalí sürrealistide rühmitusest välja. Selle peale vastas Dalí:
"Mina olengi sürrealism". (Weyers, 2006; Salvador, 2001)
13
4.4. Mälu püsivus
1931 .   aastal   maalis   Dalí   ühe   oma   kuulsamatest   teostest   "Mälu   püsivus",   millel   kujutas
esmakordselt   oma  kuulsamat   motiivi  pehmeid,  sulavaid  taskukelli.   Üldlevinud   tõlgenduse
järgi   sümboliseerivad   painduvad    kellad    arusaama,   mille   kohaselt   aeg   ei   ole   jäik   ja
ettemääratud. Profiilis kujutatud pikkade ripsmetega pea peal  valgub   taskukell  ja kujutisest
vasakul on savikarva alus, mille servalt valgub alla teine kell. Aluse tagumises  servas  turritab
raagus    puu,   mille    ainsal    oksal    ripub    kolmas   pehme   kell.   Kontrastiks   neile   valguvatele
kelladele   on   aluse   eesmisel    serval    tahke   suletud   taskukell,   mille   pinnal    ronib    arvukalt
sipelgaid. Nemad ja  kärbes , kes istub helesinisel, justkui veega täidetud kella sihverplaadil, on
selle sünge ja melanhoolse maali  ainsad   elusolendid . Kõik kellad näitavad eri aega, sest Dalí
unemaailmas   ei   ole   lineaarsel,   lakkamatult   mööduval   ajal   tähendust.   Meie    minevik    on
talletatud meie mällu. Isegi tahke taskukell on kaetud sipelgatega, kes sümboliseerivad Dalí
loomingus mädanemist, pehkimist ja ka surma. Kõik inimese loodu on maalil  kaduv , vaid
maastiku  tahked  motiivid, kaljud taustal, on püsivad ja kümblevad seetõttu heledas valguses.
Seal on mälestuste tõeline püsivus. Kui Gala maali esimest korda nägi, olevat ta hüüdnud:
„Kes seda kord näinud on, ei  unusta  seda kunagi!“ (Weyers, 2006; Salvador, 2001; Krauße,
2006)
„“Sulanud   aeg“   ei   ole   midagi   muud   kui   paranoiakriitiline,   pehme,    ekstravagantne    ja
ainulaadne  camembert  ajast ja ruumist.“ –Salvador Dalí
Joonis 5. Mälu püsivus (VirtualDali, 1931)
14
4.5. Sürrealistlikud esemed
Alles pärast seda, kui  kunstnikud , nagu näiteks Dalí ja René  Magritte , olid avastanud argielu
reaalsuses  sürreaalsuse ja seda oma piltidel kujutanud, oli aeg küps sümboolse funktsiooiga
sürrealistlike esemete nagu Salvador ise neid nimetas, valmistamiseks. Marcel  Duchamp  oma
nn   valmisesemetega   ( ready -made)   oli   neile   teenäitajaks.   Ta    asetas    tööstuslikult   toodetud
igapäevased   esemed,   nagu   näiteks    jalgrattad    ja   pudelikastid,   alusele   ning   nimetas   seda
kunstiks. Nende objektide puhul ei olnud võimalik ära tunda kunstniku personaalset käekirja
ja tema   esteetiline   sekkumine  jäi varjatuks. Sürrealistid   soovisid  aga enamat.  Nad andsid
vamuti   igapäevasest   esemest   valmistatud   objektidele   kaugeleulatuvama   funktsiooni,   mis
tulenes   juhusest,   alateadvusest,   unenägudest   ja   pettekujutlustest,   ning   seetõttu   rikastasid
teadlikult   oma   teosed   sümboolse   sisuga.   Sel   moel   pidid   need   saama   psühhilogiseeritud,
erotiseeritud   ja   metafooridega   laetud.   Paljud   sellised   esemed   kuuluvad   sürrealismi
originaalseimate teoste hulka. Esimesed neist valmisid 1931. aasta lõpus, kui Breton ja Dalí
kutsusid rühma liikmeid üles selliseid teoseid looma, et tugevdada rühmatööd. Samal ajal
avaldas   Salvador   artikli,   milles    analüüsis    uue   kunstiliigi   vormilist   külge.   Sümboolse
tähendusega   esemed   ei   sobinud   mehhaaniliseks   kasutamiseks,   vaid   põhinesid   piltidel   ja
fantaasiatel, mis ilmnesid alateadlikus tegutsemises ja olid  kuntsniku  puhul eelkõige erootilise
iseloomuga .   Dalí   kujutas   ette,   et   sellised   esemed   täidavad   maailma   ja   oma   tarbetusega
murendavad ühiskondlikke konventsioone.  Kuulsaimad   nendest  esemetest olid Afrodisiaalne
pintsak ,    sürrealistlik    ese   sümboolse   funktsiooniga   ja   retrospektiivne   naise    büst .   (Weyers,
2006)
Joonis 6. Afrodisiaalne pintsak ( Times  of flow stemmed, 1936)
15
5. SÕJAVISIOONID
5.1. Uni
Sellel õlimaalil  kujutatav  nägu, mis on ninasõõrmetest, huultest ja kõrvadest toestatud, näib
maapinna kohal hõljuvat. Konstruktsiooni tasakaal on ebakindel, kuid võimaldab  magada , sest
muidu peaks nägu Dalí järgi tühjusse  kukkuma  ja nõksatades  ärkama , täites südame halvava
hirmuga. (Weyers, 2006)
Joonis 6. Uni (VirtualDali, 1937)
5.2. Nartsissi metamorfoos
Dalí kirjutas sellest maalist pika  luuletuse , milles ta esitas oma versiooni  Narkissose   müüdist
ja  viitas   suremise , lagunemise ning taassünni orgaanilisele ringlusele. Jäsemete asendites ja
valgustatuses ilmneb maali suur sarnasus  Caravaggio  „Narkissosega“. Dalí maalil peegeldub
Narkissos  mitte ainult veepinnalt, vaid ka topeltkujutisena luidralt käelt. (Weyers, 2006)
5.3. Poliitika lummuses
Hispaania    kodusõda    algas   17.   juulil   1936   Franco   fašistide   riigipöördekatsega,   mis   oli
suunatud vabariiklaste vasakpoolse valitsuse vastu. Dalí suhtumine kodusõjasse oli kahetine:
alguses väitis ta end pooldavat vabariiklasi, kuid kui selgus, et Franco fašistid võivad sõja
võita, vahetas ta poolt, et kindlustada võimalus pärast sõda Hispaaniasse tagasi pöörduda.
16
Selle   sõja   õudusi   kujutavatest   maalidest   kuulsaimad   on   „Hitleri    mõistatus “,   „Pehme
konstruktsioon  keedetud  ubadega - kodusõja eelaimus“ ja „Hispaania“. (Weyers, 2006)
„Hispaania kodusõda ei muutnud minu põhimõtteid. Vastupidi, see soodustas nende arengut
kindlas   suunas.   Vastikus   ja   hirm   igasuguste   revolutsioonide   ees   on    minus    peaaegu
patoloogiline .“ –Salvador Dalí
5.4. Peitepildid
Dalí paranoiakriitiline meetod seisnes enelkõige selles, et olemasolevatel piltidel ja esemetel
avastati hallutsinatsiooni abil uusi motiive ja toodi need kunstiliste vahenditega nähtavale.
Kunstnik   ei   pidanut   paranoiat    sugugi    haiguslikuks   seisundiks,   vaid   rakendas   seda
loomingulise   võimena.   Selline   reaalsuse   muudetud    tajumine    on   ka   peitepiltide   optilise
mitmetähenduslikkuse aluseks. Tema tuntuim peitepilt on  õlimaal  „ Lõputu  mõistatus“ aastast
1938. Sellel pildil kujutatud Cap Creusi  maastik  mõjub esmapilgul isegi kummaliselt, aga
alles   täpsemal   vaatlemisel    selgub ,   et   pilti   saab   tõlgendada   kuuel    erineval    moel.   Dalí   on
saavutanud selle maali motiivide erinevad tõlgendamisvõimalused: 1) Cap Creusi  rand   seljaga
vaataja poole  istuva   purje  lappiva naise ja  paadiga ; 2)  lamav   filosoof ; 3) suure ja rumala
kükloobi nägu; 4) hundakoer; 5) mandoliin ,  puuviljavaagen  pirnidega ja kaks viigimarja laual;
6)  mütoloogiline  loom. Kuna ükski kujutis ei ole domineeriv, näeb vaataja erinevate piltide
rahutut vaheldumist. (Weyers, 2006; Krauße, 2006)
Joonis 7. Lõputu mõistatus (AllartClassic, 1939)
17
5.5. Rahvusvaheline edu
1936. aasta mais toimus Londonis rahvusvaheline sürrealisminäitus, kus olid eksponeeritud ka
mõned   Dalí   tööd.   Samal   aastal   osales   kunstnik   näitusel   „ Fantastiline     kunst ,   dada   ja
sürrealism“ New  Yorgi  Kunsti  Muuseumis , mis tõi talle Ameerika Ühendriikides laialdase
populaarsuse.   Detsembris   1936,   pärast   teistkordset    viibimist    New    Yorgis ,    avanes    Dalíl
võimalus allkirjastada oma sõbra ja metseeni, väga rikka  inglase  Edward Jamesiga leping, mis
kindlustas   talle   korrapärase   sissetuleku.   Sellise   majandusliku   kindlustatuse   saabumisega
kaasnes   uus   loomepuhang,   kuna   nüüd   sai   kunstnik   maalida   vabana   kunstikaupmeeste,
galeriiomanike ja kollektsionääridega peetavatest läbirääkimisest. (Weyers, 2006; Salvador,
2001)
18
6. MAAPAOS
6.1 Elu Ameerikas
Dalí  kommertslik  looming maapaos ajendas André Bretoni moodustama kunstniku nimest
anagrammi Avida Dollars ( ahne  dollarite järele). Kunstnik ise oli uhke suure raha üle, mida ta
sel ajal Ameerikas teenis. Koostöös Verdura hertsogi,  moedisainer   Coco  Chaneli sõbraga,
kujundas Dalí erinecaid  ehteid , kasutades mänglevalt keskseid elemente oma meelide motiivi-
ja vormivaramust. Kuulsaimateks said „Aja silm“ ja „Rubiinpunased huuled“. Nagu varem
Pariisis,   osalesid   Dalíd   ka   Ameerikas   aktiivselt   seltskonnaelus   ning   neid   peeti
prominentideks. Kunstnik kasutas esimest Ameerikas veedetud aastat ka selleks, et lõpetada
autobiograafia  „Salvador Dalí salajane elu“. Ta kirjutas seda oma sõbra ja metseeni Caresse
Crosby   majas  Virginias. See ilmus 1942. aastal ja tehti kriitikute poolt maatasa, kuna raamat
ei   vastanud   klassikalise   autobiograafia   nõuetele.   See   oli   pigem   osa   kunstniku
enesenäitamisest, mis ei teinug vahet  elul  ja loomingul. (Weyers, 2006; Salvador, 2001)
Joonis 8. Aja silm (H2oreuse, 1949)
Joonis 9. Rubiinpunased huuled (Blogspot, 1950)
19
6.2. Katoliku usk
Pärast USA-st naasmist käsitles Dalí religioosseid  teemasid  üha enam nii maalidel kui ka
kirjutistes. Kõige kuulsamaks tema katoliiklust kujutavaks maaliks on saanud „Port Lligati
madonna“. See maal on inspireeritud  Piero   della   Francesca  teosest „Neitsi Maarja ja  pühakud
Federico   da   Montefaltroga“.   Maali   taustal   on   näha   kiriku    apsiid    ja   surematuse   sümbol
teokarp, mille küljes ripub nööri otsas muna. Neitsi Maarja kehas on palveks kokkupandud
käte alla aknataoline auk, mille ees hõljub  Jeesuslaps . Ka tema kehas on  samasugune  auk,
milles on ära tuntav leivatükk, euharistia ehk  armulaua  sümbol. (Weyers, 2006)
Joonis 10. Port Lligati madonna (Art, 1950)
20
8. SÕJAJÄRGNE KUULSUS
8.1. Ajaloomaalid
1958. aastal alustas Dalí oma esimese suure ajaloolise teema, hispaania legendi maalimist.
Igal   aastal   valmis   üks   monumentaalne   maal.   Neid   teoseid   iseloomustavad   nii   efektsed
perpektiivid   ja    grandioossed    panoraamid   kui   ka   lahingustseenid   ning   arhitektuursed
elemendid. Algul ei hinnatud selle ajajärgu ajaloomaale kuigi kõrgelt: nende piinlikult täpset
realismi, mis ka värskeimad detailid äratuntavaks tegi, peeti abstraktse stiili domineerimise
ajajärgul   väheväärtuslikuks   ja   nende   esteetikat   ebaselgeks.   Dalí   maalidel   esineb   lisaks
peateemat   käsitlevatele   stseenidele   ikka   ja   jälle   ükskikuid,    peateemast    sõltumatuid
pildielemente, mis on tema loomingust tuttavad. Kuulsaimateks said tema ajaloomaalidest
„Teutani lahing“ ja „Tuunikala  püüdmine “. (Weyers, 2006)
8.2. Skandaalid 
Juba Madridis õppides äratas Dalí tähelepanu oma ebahariliku käitumisega. Alguses aitasid
omapärane  riietumisstiil  ja keigarlik käitumine tal üle saada häbelikkusest suhtlemisel, kuid
peagi hakkas ta neid teadlikult kasutama. Kogu oma elu jooksul pani Salvador oma  segadusse
ajavate    tegude    ja   seletamatute   tempudega   inimesi   endast   rääkima.   Ta   oli   üks   esimesi
kunstnikke,   kes   kasutas   avalikkust   kunstilise   väljendusvormina.   Näiteks   1936.   aastal
Londonis   toimunud   suure   rahvusvahelise   sürrealisminäituse   ajal   ilmus   kunstnik   loenguks
lavale tuukriülikonnas. New Yorgis tekitas Dalí sensatsiooni, olles kujundanud kaubamajele
Bownit- Teller  kaks vaateakent teemal öö ja päev. Kui kunstnik mõne aja pärast tuli oma tööd
üle   vaatama,   avastas   ta,   et   dekoratsiooni   oli   muudetud.   Protestiks    keeras    ta   vaateaknal
kummuli    veega   täidetud   vanni,   milles   istus   sajandivahetusest   pärit    mannekeen ,   mille
tulemusel klaas  purunes . Kui kunstnik vaateaknalt  katkise  klaasi kaudu väljus, võttis politsei
ta  vahi  alla. (Weyers, 2006)
21
9. HILISED EKSPERIMENDID
9.1. Figueres
Juba kümme aastat varem oli Dalíl plaanis kodulinna Figueresi oma  muuseum  rajada. Selleks
valis ta välja vana linnateatri hoone. Kohe hakkas ta tohutu innuga sisekujundust kavandama.
Piinliku   täpsusega   pühendas   ta   igale   väiksemalegi   detailile   ja   teostas   ise   ka   ehitustööde
järelevalvet. Muuseum avati 1974. aasta 23. septembril.  Pilku  püüavad eelkõige sealsed üle
kesksaali võlvuv suur  kuppel  ja hoone  katust  ääristavad hiiglaslikud munad. Hoone asetseb
väikesel  künkal. Sissepääsu ees on pisike eesõu, mille Dalí pühendas kataloonia filosoofide
Fransesco   Pujolsile   ja   Ramón   Llullile.   Muuseumi    siseehitus    oma   kitsaste,   ikka   ja   jälle
üllatuslikult   mõnda   suurde   ruumi   avanevate   koridoridega   on   külastaja   jaoks   täiesti
segadusseajav.   Labürintlikku    muljet    rõhutavad   ka   arvukad   mõistatuslikud   esemed,   mida
kunstnik elu jooksul  kogunud  oli ja nüüd oma  eluloo   osana  muuseumis välja pani. Nende
hulgas on näiteks Dalí poolt kõrgelt hinnatud kunstniku Meissonier’  lõuend , aga ka lihtsaid
leitud asju, nagu kive, teokarpe ja  luid . (Weyers, 2006; Salvador, 2001)
9.2. Surematus ja surm
1970. aastatel vähenes Dalí kunstiline viljakus märgatavalt. Samal ajal algas periood, mis
kunstniku loomingut iseloomustasid ulatuslikult arvukad  näitused  ning retroperspektiivid ja
muidugi Clevelandis Ohios ning Figueresis avatud  muuseumid . 1950.-1960. aastatel valitses
abstraktne    stiil,   kuid   nüüd   äratasid   Dalí   tööd   taas   tähelepanu   ja    leidsid    tunnustust   ning
lugupidamist ka uue, noorema  publiku  poolt. Tema teeneid maalikunstnikuna tunnustas ka
Pariisi Académie des  Beaux   Arts ,  valides  ta 1978. aastal oma välisliikmeks. Tema naine,
Gala, suri 10. juunil 1982. aastal. Kui Dalí tema surmast  kuulis , olevat ta  öelnud , et Gala ei
ole surnud, „ta ei  sure  kunagi“. Gala maeti oma lossi Pubolis. 1983.aasta algul Salvadori
tervis halvenes, kuna ta keeldus söömast. Surematuse  ideest  vallatud, uskust ta, et võib sel
viisil kunstlikku  talveunne   vajuda . Lõpuks tuli teda sondi kaudu toita. Kunstniku  seisukord
paranes  vaid  ajutiselt . Ta sai veel südamepuudulikkusevastast ravi, kuid suri 23. jaanuaril
1989.   aastal.   Tema   enda   soovi   järgi    laip    balsameeriti   ja   asetati   hüvastijätuks   nädalaks
Figueresi   muuseumi   ning   on   ka    maetud    sinna,   kus   tema    kalmu    tähsitab   väike   lihtne
mälestusplaat. (Weyers, 2006)
22
KOKKUVÕTE
Salvador   Dalí   maalis   oma   elu   jooksul   kokku   üle   1500   maali.   Peamiselt   tegi   ta   tööd
õlivärvidega, kuid tegeles ka rohkesti skulptuuriga. 1929.aastal tegi Dalí koostööd sürrealismi
viljeleva režissööri Luis Buñueliga, mille tulemusel valmis lühifilm „Andaluusia koer“. Samal
aastal kohtus Dalí oma  muusa  Galaga, kellest sai hiljem tema abikaasa. 1931. aastal maalis
Dalí   ühe   oma   kuulsamatest   teostest   "Mälu   püsivus".   Oma   karjääri   hilisemas   faasis   ei
piirdunud Dalí vaid maalimisega vaid eksperimenteeris mitmete uudsete tehnikatega. Näiteks
oli ta üks esimesi, kes kasutas kunstis hologramme ning mitmetes tema töödes võib näha
optilisi illusioone. 
Viimastel eluaastatel ei maalinud ta enam kuigi palju ja oli väga hõivatud oma kodulinna
Figueresi rajatava muuseumi hoone ja selle  sisustuse  projekteerimisega. Oma viimase pildi
maalis Salvador 1983. aastal ning see kannab nime „Pääsukese saba“. Ajalukku on ta jälje
jätnud kui hullumeelse ja väga julge kunstnikuna. Dalíd peetakse geeniuseks. 
23
KASUTATUD KIRJANDUS
Weyers,F. 2006. Salvador Dalí. Tallinn: Koolibri
Krauße,A. 2006. Maalikunsti ajalugu.  Renessansist  tänapäevani. Tallinn: Koolibri
Dalí,S. 1999. Salvador Dalí. Geeniuse  päevik. Tallinn: KUNST
Salvador. URL=http://et.wikipedia.org/wiki/Salvador_Dal%C3%AD 11.02.2013
Dalí biograafia. URL=http://www.miksike.ee/docs/referaadid2007/dali_evelinviks.htm 
11.02.2013
Virtual  Dalí. URL=http://www.virtualdali.com/ 20.02.2013
Federico Carcia. URL=http://et.wikipedia.org/wiki/Federico_Garc%C3%ADa_Lorca 
20.02.2013
Etsy. URL=http://www.etsy.com/listing/100689912/salvador-dali-large-giclee- prints - boat  
24.02.2013
Friends  of art. URL=http://www.friendsofart.net/en/art/salvador-dali/ portrait -of-my- father -1 
24.02.2013
One man’s blog. 
URL=http://onemansblog.com/wp-content/uploads/2007/08/Dali_Basket_of_Bread.jpg 
24.02.2013
Times of flow stemmed. URL=http://timesflowstemmed.com/2011/12/09/aphrodisiac- jacket / 
24.02.2013
AllartClassic. URL=http://www.allartclassic.com/pictures_zoom.php?
p_number=32&p=&number=DAS075 24.02.2013
H2oreuse. URL=http://h2oreuse.blogspot.com/2010/07/eye-of-time.html 24.02.2013
24
Blogspot. URL=http://1.bp.blogspot.com/_7JAArcms7_8/TUm0tVSEASI/AAAAAAAABz4/
KKea2bTVRyo/s1600/ rubies .jpg 24.02.2013
Art. URL=http://www.art.com/ products /p12341026-sa-i798062/salvador-dali-madonna-of-
port-lligat.htm 24.02.2013
25