Salvador Dali (2)

Lapsepõlv  ( 1904 -1920)
Salvador Felipe Jacinto Dalí sündis 11. mail 1904. aastal Figueresi väikelinnas Hispaanias Vahemere ranniku ja Prantsusmaa piiri lähedal. Tema isa oli kohalik notar, mõjukas ühiskonnaliige, ema Felipa Domenech Dalí pärines Barcelona lugupeetud kodanlikust perekonnast. Dalí sündis vaid vähem, kui aasta pärast ta venna surma, kes ei jõudnud kolmeaastasekski saada. Kuna vendadel oli sama eesnimi, tundis Dalí end sageli vaid surnud venna asendajana. Dalil oli ka kolm aastat noorem õde Ana Maria.
Esimest õpetust sai ta vaid kümne aastaselt impressionistist maalikunstnikult, kes oli ta isa tuttav. Edaspidi kuulus joonistamine Dalí igapäevasesse õppekavva. Esimest korda pandi tema tööd avalikult välja 1918. aastal Figueresi linnateatris ja need said kriitikutelt väga kiitva hinnangu. 15-aastasena asutas Dalí koolilehe, millele kirjutas artikleid El Greco , Goya, Michelangelo , Velazquezi ja teiste suurte meistrite loomingust. Dalí huvitus ka psühholoogiast, kuid koolis jäid ta tulemused vaid keskpärasteks.
 
Üliõpilasaastad  (1921-1928)
Pärast gümnaasiumi lõpetamist alustas Dalí õpinguid Madridi Kuninglikus Kunstiakadeemias. 1926. aastal visati ta aga akadeemiast välja, kuna ta keeldus eksamitel osalemast. Lühike Madridis veedetud aeg mõjutas tema elu siiski otsustavalt, sest seal tutvus ta Luis Buñueli ja Federico García Lorcaga ning puutus esmakordselt kokku sürrealismiga.
 
Suhted Federico Garcia Lorcaga.
Madridi ühiselamus kohatud Federico Garcia Lorca sai Dalíle väga lähedaseks sõbraks. Dalí aga aimas, et nende suhe tähendab homoseksuaalsele poeedile midagi enamat kui vaid sõprust. Dalí tundis end väga meelitatuna, kuid ta oli sel ajal seksuaalselt täiesti kogenematu ja kartis väga, et teda võidakse homoseksualistiks pidada. Isegi kaua aega pärast Garcia Lorca surma toonitas Dalí korduvalt, et nende vahel ei olnud kunagi seksuaalset suhet. Sellest ajast säilinud fotod ja nende vaheline kirjavahetus tunnistavad, et nende lähedus oli siiski peaaegu intiimne . Dalí ja Garcia Lorca sõprus kestis umbes 1928. aastani, kuna Dalí hakkas üha rohkem eemalduma.
 
Sürrealism  (1929-1936)
Aeg 1929. aastast Teise maailmasõja puhkemiseni Euroopas oli Dalí loomingus kõige viljakam ja tähelepnauväärsem periood. Ta kohtus oma tulevase naise Gala Eluard’iga, liitus sürrealistide rühmaga ja arendas välja oma paranoiakriitilise meetodi, kunstilise meetodi, millele ta oli truu kogu oma elu ja mida peetakse üheks olulisemaks panuseks sürrealismile. Sürrealistlikes väljaannetes ilmunud arvukates esseedes selgitas Dalí oma ideid ja nende teostust, sest nüüd oli ta leidnud päris oma, isikupärase maalimisstiili, mis teda maailmakuulsaks tegi. Neil aastail maalis Dalí oma tuntuimad teosed ja saavutas lõpuks ka kauaigatsetud majandusliku edu – lepingud metseenide ja kunstikaupmeestega tagasid talle korrapärase sissetuleku ja majandusliku kindlustatuse kunstnikutöö jätkamiseks.
 
Sõjavisioonid  (1934-1939)
Aega 1936. ja 1939. aasta vahel varjutasid Euroopas poliitilised sündmused. Dalí viibis parajasti Londonis, kui 1936. aasta suvel algas Hispaania kodusõda. Dalí maalid peegeldasid sel ajajärgul stiililist kindlust ja küpsust, mis sai laialdase tunnustuse osaliseks nii Euroopas kui Ameerika Ühendriikides. Juba enne kodusõja puhkemist maalis ta seeria pilte, mis kujutasid läheneva sõja õudusi. Ka oma muudes töödes kajastas ta konkreetselt Euroopa poliitilist hetkeolukorda. Samal ajal maalis ta ka oma parimad peitepildid, maalitud mõistatused, milles vaataja võib vastavalt oma kujutlusvõimele näha erinevaid motiive.
 
Maapaos  (1940-1948)
Teise maailmasõja eest USA-sse põgenetud kaheksa aasta jooksul maalis Dalí suhteliselt vähe, võrreldes äärmiselt viljaka perioodiga, mis järgnes tema tutumisele Galaga. Ta kirjutas oma esimese autobiograafia „Salvador Dalí salajane elu“ ja pühendus tellimustöödele: valmisid arvukad raamatuillustratsioonid, lavadedekoratsioonid, kostüümikavandid ja dekoratsioonid vaateakendele . Maapaos veedetud aastail ilmnes ka Dalí huvi oma katoliku juurte vastu ja pöördumine klassitsismi poole.
 
Hilisem looming.
1970. aastatel ei maalinud Dalí enam kuigi palju ja oli väga hõivatud oma kodulinna Figueresi rajatava muuseumi hoone ja selle sisustuse projekteerimisega. Esinemised meedias ja ka suured näitused tähtsates muuseumides tagasid talle ülemaailmse kuulsuse ja tutvustasid teda uuele, noorele publikule. Sel ajal maalis ta kolmemõõtmelisi tahvelmaale, mis põhinesid prismade või peeglite süsteemil, ning kunstilisi hologramme, mille tehnoloogia oli just avastatud.
 
Surm.
1982. aastal suri Gala, Dalí muusa , nõuandja ja kauaigatsetud armastatu. Hoolimata nende võõrandumisest viimastel aastatel enne Gala surma, oli Dalí sügavalt šokeeritud ja tõmbus nüüd avalikkusest üha enam tagasi. Ta ei maalinud enam üldse ja oli vallatud surematuks saamise ideest . 1983. aasta algul Dalí tervis halvenes, sest ta keeldus isegi söömast. Dalí sai ka südamepuudulikkusevastast ravi, kuid suri 23. jaanuaril 1989. aastal Figueresis oma muuseumi Galatea tornis, kus ta mõnda aega oli elanud. Tema enda soovi järgi laip balsameeriti ja asetati hüvastijätuks nädalaks Figueresi muuseumi ning on ka maetud sinna, kus tema kalmu tähistab väike lihtne mälestusplaat.
 
Näitused ja kunstiturg.
Erinevalt paljudest oma kunstnikest kollegidest olid Dalí näitused olnud varasest noorusest peale väga edukad . Juba tema esimesest , vaid 14-aastasena korraldatud näitusest kirjutades kiitsid mõned Barcelona kriitikud tema suurt andekust. Ka Dalí esimene personaalnäitus 1925. aastal Dalmau galeriis Barcelonas sai suureprase hinnangu. Kuigi Dalí oli juba 1930. aastate alguses Pariisi kunstiringkondades tuntud ja nautis sürrealistina publiku tähelepanu, tuli ta müügiedu esialgu veel oodata.
Tänapäeval ulatuvad Dalí parimate tööde hinnad rahvusvahelisel kunstiturul mitme miljoni euroni. Nii kuulsad teosed, nagu näiteks „Mälu püsivus“, on lausa hindamatud.
 
Dalí ja filmikunst
Salvador Dalí oli saanud filmikogemused juba 1929. aastal, mil ta tegi koos Luis Buñueliga filmi „Andaluusia koer“. Et nende esimest ühist filmi saatis suur edu, plaanisid Dalí ja Buñuel ka teist filmiprojekti „ Kuldajastu “. Seda ettevalmistades selgus aga, et kunstnike nägemus käsikirjast oli täiesti erinev, ja Dalí loobus ettevõtmisest.
1945. aastal võttis Dalí vastu Alfred Hitchcocki tellimuse filmi „Nõiutud“ loomiseks. Hitchcock soovis, et Dalí looks heledad ja teravate kontuuridega unenäösituatsioonid, mitte ähmased ja piiritlemata , nagu seniajani filmides tavaks oli olnud.
Walt Disneyga tegi Dalí koostööd 1946. aastal filmiprojektis „Destino“, milles oli eesmärgiks kombineerida näitlejad ja reaalsed rekvisiidid joonistegelaste ning fooniga. Kolm kuud pärast filmi tootmise alustamist loobus Disney projektist, kuna väljavaated selle kommertsedule olid nigelad. Ehkki projekt ei läinud käiku, pidas Disney koostööd Dalíga väga produktiivseks ja mehed jäid pikkadeks aastateks sõpradeks.
Suurbritannia ja Hispaania koostöös on 2008. aastal valminud film Salvador Dalí elust, mis käsitleb peamiselt kunstnik Salvador Dalí ning poeedi ja näitekirjaniku Federico Garcia Lorca oletatavat armulugu. Film on nimetatud Dalí maali “ Little Ashes” järgi.
Kasutatud kirjandus:
 
Weyers, F.  Salvador Dalí. Elu ja looming.  Saksa keelest tõlkinud Meelika Öpik. Sari Väike kunstiraamat, kirjastus Koolibri, Tallinn 2006, 96 lk.
 
Priit Kivi: Salvador Dali – hullumeelselt geniaalne mõistatus, Eesti Päevaleht, 25. oktoober 2008
 
Salvador Dalí – Vikipeedia. http://et.wikipedia.org/wiki/Salvador_Dal%C3%AD
 
Valmiv mängufilm esitleb Dalid ja Lorcat armukestena. http://epl.ekspress.ee/artikkel/405669