Me vajame muinasjutte Argipäev ja rutiin muutuvad üha enam tavapärasemaks inimeste elus. Samuti jääb puudu loomingulisusest ning ebatavalisust kohtab harva. Miks me vajame muinasjutte? - Me vajame muinasjutte inimkonna ellujäämiseks, põhimõtteliselt uueks mõtteviisiks. Inimestel on saanud kombeks aina vähem mõelda ning improviseerida. Ühesõnaga on tänapäeva inimesed palju mõttevaesemad, kui nad olid seda sada aastat tagasi. Meie probleemiks on kiire elutempo, mille kõrvalt ei jää aega enda fantaasia arendamiseks. Sellele ei mõelda küll palju, kuid fantaasia mängib meie elus suurt rolli. Nimelt uute olukordade
ARGIPÄEV VAJAB MUINASJUTTE Igapäevaelu on väga rutiinne ja üksluine. Hommikuti minnakse tööle või kooli, siis tullakse koju ja suurest väsimusest ei jõutagi muud teha kui süüa, televiisorit vaadata, internetis surfata ja lõpuks magama minna. Nädalavahetusedki ei erine eelmistest peaaegu üldse. Kõige tavalisem lõõgastusvahend on alkohol ja peod, kus alati midagi hullu korda saata, et siis tuleva nädala algusest kuni keskpaigani meenutada, kui purjus keegi oli ning siis nädalalõpu lähenedes jälle uusi plaane teha. Muidu oleks ju väga igav tööl või koolis käia, aga seda tegelikult ei märgatagi, et need samad peod on muutumas samuti rutiiniks. Mida siis teha kui argipäev muutub halliks massiks ja tahaks midagi tõeliselt värskendavat ja meeliülendavat kogeda. Nagu on kirjutanud Arvi Tapver raamatus ,,Apelsin kellavärgis" : ,,Parim kaitse on rünnak.". Selles kontekstis oleks see rünnak tegevustele, mis muudavad...
Argipäev vajab muinasjutte Tänapäeval on maailm täis kohutavaid katastroofe ja probleeme. Inimeste meeleolud on tumedad ning kõigi päid vaevavad tihti nii materiaalsed kui ka sotsiaalsed probleemid. Inimesed vajavad enesetunde parandamiseks ning oma mõtete mujale viimiseks oma ellu midagi maagilist ja head. Õnneks leidub ka kõige lihtsamates paikades toredaid muinasjutte, mis mõtted halbadest asjadest eemale viivad. Raamatud on inimeste meeli lahutanud juba aegade algusest. Raamatuid on erinevaid, nii muinasjutte, armastusromaane, põnevikke, õudusjutte, kui ka traagilise lõpuga lugusid. Iga loo puhul leiame, et seda lugedes unustame reaalse maailma ning kaome hetkeks tegelaste kehadesse. Tunnetame tegelaste hirme, kurbust, õnne ning armastust samastades neid olukordi ja tundeid enda elus toimuvaga
täiesti oma muinasjutt. Õnne otsides samastavad inimesed end sageli mõne lemmiku raamatu- või filmitegelasega, eesmärgiks reaalsuse unustamine. Ka mina upun sageli sellistesse mõtisklustesse, leides end vahel Rapuntslina oma pikke juukseid tornist alla viskamas või Merineitsina korallide vahel ujumas. Igapäevaelu kõrvale heitmine on vahel suurepäraselt värskendav ning loob kindlasti hea tuju. Kui ei oleks olemas tuntud muinasjutte, poleks inimestel ka millegi poole püüelda, suuri eesmärke, millest aeg-ajalt unistada. Meil on vaja kindlaid etalone, mis seisavad kaljuna silmapiiril ning tänu millele leiame jõudu edasiminekuks. Võtame näite päriselust: tänapäeva noored inimesed küll unistavad romantika olemasolust, kuid reaalselt nähakse seda vaid harva. Minul oli sellist õnne- olen tuttav tütarlapsega, kes sai oma salajaselt austajalt puhtal kujul kõige õigemas vormis armastuskirja. Seda
Argipäev vajab muinasjutte Igal inimesel on mingid kohustused ja mida aeg edasi, seda rohkem neid tuleb. Õppimine, tööl käimine ja laste kasvatamine on vaid mõned näited neist paljudest. Jahe kevadhommik. Lumi on alles sulama hakanud ning paljastab enda all oleva kõduneva heina. Päikest pole, on vaid hall taevalaotus. See ja teine asi tahab tegemist ja keegi muudkui tahab ja tahab midagi. Masendav. Nõudlus psühholoogide järele suureneks ning tõuseks suitsiidide arv, kui päeva lõppedes poleks seda väikest muinasjuttu, mis halli argipäeva veidi maagiat tooks. Millised on meie argipäeva muinasjutud? Sõbrad inimesed, kes oskavad Punamütsikesest pärit stseeni, kus kuri hunt Punamütsikese nahka pistab momentaalselt muuta katkendiks Lumivalgekesest, kus Lumivalgeke printsiga abiellub. Kreeka filosoofilt Aristoteleselt pärineb mõte: "Vastumürk viiekümnele vaenlasele on üksainus sõber." Tõsi, inimene võib kao...
Referaat rahvajuttudest Kuningapoeg ja kuningatütar Eesti muinasjutt Sisukokkuvõte: Elas kord kuningas, kes oli endale terve elu last tahtnud. Suureks õnneks sündis kuningale poeg, kes oli tugev kui karu. Ühel päeval läks poeg lai ilma seiklusi otsima. Tee viis teda kuldlossi juurde. Ta oli kuulnud hirmuäratavaid legende lossist, kuid otsustas siiski sisse minna. Sealt leidis ta vangis oleva kuninga ja kuninga naise, päästis nad ja läks kuningatütart üheksapealise merekoletise käest. Kuningapoeg võitles vapralt, päästis kuningatütre ja tänutäheks läks viimane talle naiseks. Kahe tegelase iseloomustus: Kuningapoeg oli väga vapper ja heasüdamlik. Ta oleks võinud ju kuninga, tema naise ja tütre päästmata jätta, aga siiski otsustas ta neid aidata. Kuningapoeg oli samas ka kohusetundlik. Ta oli lubanud vanematele, et naaseb koju kolme aasta pärast ning seda ta t...
Fr. R. Kreutzwald ,,Eesti rahva ennemuistsed jutud" 1. Nimeta muinasjutud, mida Sa lugesid. 2. Loetud muinasjutu sisuülevaade. 3. Loetud muinasjutu sisuülevaade. 4. Nimeta muinasjutule omaseid tunnuseid, miks need on muinasjutud? 5. Miks räägiti lastele muinasjutte? 1.Lopi ja Lapi, Kuuvalgel vihtlejad neitsid,Vaeslapse käsikivi 2.Lopi ja Lapi .Elas kord üks paar Lopi ja Lapi, nad tülitsesid kogu aeg.Üks päev tuli külla üks naine ja pakus paarile kolm soovi.Neil oli kolm päeva mõelda välja kolm soovi.Nad mõtlesid hoolikalt,kui kolmas päev kätte jõudis istusid nad lauataha sööma. Nad sõid leeme suppi.Lapi mõtles , et küll oleks hea, kui supi kõrval tükk vorsti. Äkitselt kukkuski lauale tükk vorsti
Värska, 2010 2 SISUKORD Sissejuhatus................................................................................................................................ 4 Uurimustöös ,,Aleksandr Puskin" vaatlen Puskini lapsepõlve, tema õpinguid lütseumis, elukäiku Peterburis, luuletajat pagenduses Lõuna-Venemaal ja vanematemõisas Mihhailovskojes, Puskinit pärast pagendust, Aleksandr Puskini abielu Natalja Gontsarovaga, kirjaniku surma, Puskini luulet, poeeme, muinasjutte, draamateoseid, proosat ja pikemalt värssromaani ,,Jevgeni Onegin"........................................................................................................................................ 4 Puskin lütseumis.......................................................................................................................... 9 Puskin Peterburis....................................................................................................................... 12
Meie elu värvid Elus on õnne ja rõõmu, kuid on paratamatu, et mitte alati pole kõik nii nagu soovime. Me vajame oma ellu värvilisi muinasjutte, mis meid igal sammul saadavad. Neid tuleb vaid tähele panna elu rasketes rabelustes. Tuleb silmad lahti teha ning mitte ainult enda ümber olevat maailma silmitseda must-valgelt. Oskus unistada, on fantastiline oskus, mis on meiega koos üksinduses. Unistused teevad meie elu värviliseks ehk toovad meiega kaasa uusi mõtteid ning ellu uusi inimesi. Sellest ainuüksi ei piisa, et üksindus kaoks. Selleks on vaja jõuda ka tegudeni, mida me millegipärast väga ei armasta teha. Miks küll
Muinasjutud jaotatakse harilikult looma- ja pärismuinasjuttudeks. Pärismuinasjuttudel eristatakse omakorda järgmisi alaliike: ime- ehk nõidusmuinasjutud, novellilaadsed ehk olustikulised muinasjutud, legendilaadsed muinasjutud ja muinasjutud rumalast kuradist (eesti Kaval- Antsu ja Vanapagana lood). Muinasjutu põhisüzee on nõrga või vaese, aga tubli ja abivalmis tegelase võit tugeva või rikka, aga halva (rumala, õela jne) vastase üle. Muinasjutte tunnevad kõik rahvad. Üks vanemaid muinasjutukogusid on araablaste "Tuhat üks ööd". Kirjanike loodud muinasjutte nimetatakse kunstmuinasjuttudeks. Eesti muinasjuttude populaarsemad tegelased on abivalmis vaeslaps, tige võõrasema, tõrjutud noorem vend, koduloomad ja metsloomad. Eestis hakati muinasjutte sihipäraselt koguma 19. sajandi teisel poolel Jakob Hurda innustusel. Üks Eesti tuntumaid muinasjutu-uurijaid oli Uku Masing. Muistend Muistend on teatud liiki rahvajutt
Peagi paremaks meil kõik muutub ja viimsed katted langevad meil siin imede öö! On kirjas taevatähtedes, et armastan ja täna õhtul astuda on viimne samm. No milleks nõidused, mis ei vii meid kaugele? Kuid õnneks meil ei ole selliseid. Muinasloo ja muinasloo unelmatest välja toon. Peagi paremaks meil kõik muutub ja viimsed katted langevad me imede ööl. Peagi paremaks meil kõik muutub ja viimsed katted langevad meil siin imede öö! On igaüks ju muinasjutte uskunud. Just täna puhkeb õide saladuste puu. Peagi paremaks meil kõik muutub ja viimsed katted langevad me imede ööl. Peagi paremaks meil kõik muutub ja viimsed katted langevad meil siin imede öö!
,Argipäev vajab muinasjutte Tänapäeva argipäev vajab muinasjutte. Paljud inimesed käivad teatris, kinos, vaatavad kodus filme või mängivad mänge. Neid tegevusi nimetatakse tavaliselt igavuse peletamiseks, kuid tegelikult võib nende tegevuste põhjuseks olla hoopis inimese alateadvuses soov. Olla kangelane või olla staar või mõni muu huvitav tegelane. Paljud inimesed mängivad mänge nii arvutis kui ka konsoolide peal. Mängimine tekitab paljudele võimaluse olla ,,kangelane" olla keegi kes neist päris elus ei pruugi saada.
Muinasjutud minu elus Tõenäoliselt on iga inimese elus väga tähtsal kohal olnud muinasjutud- lood, kus reaalsuse ja väljamõeldud maailma vahel on ebaselge ja õhkõrn piir ning hea võidab alati kurja. Need lood panevad fantaasia lendama ja loovad uskumusi, et halb saab alati oma karistuse ning hea saab tasutud kuhjaga. Ma ei julge väita, et see uskumus ka päriselus paika peab, vahel tundub hoopis vastupidi. Tänapäeval on väga levinud, et lapsed enam ei loe muinasjutte ise, vaid vaadatakse multifilme või paremal juhul teatrietendusi nendest. Vanasti aga jutustati ja anti edasi neid põlvest põlve ning hiljem on kirjutatud tohutult palju raamatuid. Igal maal on muinasjutud oma hingestatusega ja rõhk on erinevatel teemadel. Eks määravaks on kindlasti maade ajalugu. Eesti muinasjutud, nagu näiteks ,,Vaeslapse käsikivi", on kindlasti mõjutatud eestlaste orjapõlvest ja raskest talutööst. Minu elus on muinasjutud alati olnud väga erilisel kohal
Vennad Grimmid: Jakob Grimm(1785-1863), Wilhelm Grimm(1786-1859) Germaani filoloogia rajajad; saksa keele, luule, ajaloo ja rahvajuttude uurijad. Göttingeni ja Berliini ülikooli professorid, Preisi Teaduste akadeemia liikmed. 1838.a. alustasid saksa sõnaraamatu (,,Das Deutche Wörterbuch") koostamist, valmis 1961a. Looming: Laste- ja kodumuinasjutud( ,,Kinder-uud Hausmärchen") 1812-1815. Grimmide muinasjuttude eesmärgiks oli autentsuse säilitamne, W.Grimm töötles muinasjutte ainult kirjanduslikult ja J.Grimm lubas hiljem pedagoogilistel eesmärkidel pehmendada. Nad kirjutasid muinasjutte rahvasuust, säilitasid palju, kuid mutsid kirjanduslikumaks. Rahvasuust kirjutatuna tahtis rahvas õnneliku lõpuga jutte. Iga edasijutustaja on oma osa juurde pannud. Jutud on rahvale. Muinasjutud: Punamütsike, Kuus luike, Okasroosike, Greif-lind, Tuhkatriinu, Tiiginäkk, Vennake ja õeke, Vaene möldripoiss ja kassike, Lumivalgeke, Hunt ja seitse kitsetalle, Hans ja
kirjanduse osa. * Peale muinasjuttude on populaarsed ka tema reisiraamatud ning autobiograafia (Anderseni enda elulugu, mille nimeks oli „Minu elu muinasjutt“, eestikeelsena ei ole veel ilmunud). * Andersen pidas end kõige vähem muinasjutuvestjaks. Enda meelest oli ta eelkõige romaani- ja näitekirjanik, luuletaja ning reisikirjade autor. Oma vähest edu romaanide ja eriti näidendite osas võttis ta väga südamesse. ANDRESENI MUINASJUTUD * Andersen kirjutas muinasjutte enda sõnul hoopis täiskasvanutele, mitte lastele! * Kokku kirjutas Andersen 156 muinasjuttu. * Andersen alustas oma muinasjuttude jutustamist nii, et ta jutustas ümber rahvajutte (e folkloori), mida ta oli kuulnud lapsena oma vanaemalt ja teistelt. Varsti hakkas ta looma aga oma jutte e kunstmuinasjutte. Uute muinasjuttude aluseks olid elusündmused, mida autor ise läbi elas. * Oma muinasjuttudes annab Andersen asjadele elu ja hinge, arustab loomad inimomadustega,
Töö vastab teemale, mööda kirjutamist ei esine. Teema on põhjalikult läbi uuritud. Käsitletud on reklaami ajalugu, praegust seisu ning ka tulevikku. Teiste autorite seisukohad kirjandusallikatest ja mujalt pärinevad andmed on viidatud. Töö ülesehitus on korrketne, mis hõlbsustab selle lugemist. Teoreetilises analüüsis on kasutatud interneti materjale ja kirjanduslikke allikaid. Uurimistöö eesmärgiks on uurida reklaami kui mõistet, kuidas, miks ja kus kasutatakse reklaamides muinasjutte. Toodud välja erinevad reklaami liigid ja nendele vastavad joonised. Õpilase omapanus töösse on piisav. Uurimistöös on informatsiooni kogumiseks koostatud küsitlus, milles tahetakse teada saada eelistust Eurovisiooni vaheklippide ja "Welcome to Estonia" märgi kohta, meeldejäävamat poliitilist reklaami, eelistus kahe reklaamistiili (egoistlik kauba müümine või muinasjutu elementidega reklaam) vahel, milliseid muinasjutuga seonduvaid reklaame teatakse ja mäletatakse.
Kogumiku “Loomad, linnud, putukad” peatüki “Metsloomad” põhjal koostatakse andmebaas Eestis elavatest loomaliikidest, kes on antud peatükis tegelasteks, märkides ära neile muinasjuttudes omistatud iseloomujooned ja omadused. Loomade muinasjuttudes kirjeldatud tunnuseid püütakse omakorda siduda nende liikide ökoloogiliste iseärasustega. Uurimistöö jaoks koostati järgmised uurimisküsimused: 1) Millised loomad on Eesti loomamuinasjuttude tegelased? 2) Kui palju leidub muinasjutte, mis on ühe või teise tegelasega seotud? 3) Millised omadused, võimed ja iseloomujooned on tegelaste kohta kirja pandud? 3 4) Kas kirjeldatud omadusi, võimeid, iseloomujooni saab siduda konkreetse looma ökoloogiaga? 4 1. Uurimistöö teoreetilise tausta ülevaade 1.1. Rahvaluule žanrid Rahvaluule ehk folkloor on suuline pärimus, mis säilis inimeste mälus ja kanti edasi suusõnaliselt
midagi. Kuningas nägi õudusunenägusid ta karjus unes, sõi hommikuti ainult verivorsti, sinki ja seapekki. Ja öösel nägi taas õudusunenägusid ning karjus kutsus appi. Õudusunenäod lõppesid, kui Päikesekiir tuli tagasi. Ja uuesti avanesid aknad ning jälle oli hiirekuningriigis valgus ja taimetoit. Hiirekuningal oli veel üks rõõmus ja tark hiireke Raamatukoi, kes tegi öötööd. Õhtust hommikuni istus ta raamatukogus ,,Teadus Valgus", kirjutas muinasjutte kuningale, samuti kirjutas kuningriigi ajaloost. Hiirekuningale meeldisid väga öömuinasjutud. Naljakad head muinasjutud ajasid ära halvad mõtted, igatsused ning kuningas nägi värvilisi ja ilusaid unenägusid, õudusunenäod kadusid kui tina tuhka. Isegi siis, kui Päikesekiirt polnud kohal, ärkas kuningas heatujulisena ja jälle sõi taimetoitu. Ükskord pärast kaunist unenägu ja maitsvat taimehommikusööki luges hiirekuningas jälle oma rahva nimesid. Ta kutsus enda
joonistamisest. Pärast esimese kriipsu tõmbamist hajuvat kurbus ja muremõtted justkui nõiaväel. Kunstnikuga kohtunud ajakirjanikul on aga raske seda sarmikat prouat vaadates uskuda, et ta üldse kunagi masenduses on olnud. Nii palju sooja energiat kiirgab temast. Kõige rohkem muretseb aga Ilon Wikland tänaste laste pärast, kes näevad teleekraanilt pea iga päev vägivalda. Ta soovitab lapsed sellest koledusest võimaluse korral eemaldada. Lugege muinasjutte! Wiklandi arvates peaksid täiskasvanud inimesed aeg ajalt muinasjutte lugema, sest muinasjutud on õpetlik lugemisvara kõigile. Rootsis ilmus hiljuti tema illustreeritud Selma Lagerlöfi ,,Püha öö". Idee seda joonistada tekkis, kui ta kuulas raamatut sisseloetuna lindilt. Nüüd on see imeilus, arvutute õrnade ja hõljuvate inglitega töö juba valminud. Raamat ise jutustab Lagerlöfi vanaemast; sellest, kuidas 5aastane Selma istus koos
O.Wilde´i muinasjuttude võlu Lugesin Oscar Wilde'i muinasjuttude kogumit ,,Õnnelik Prints" ja pean ütlema, et mulle meeldisid väga Wilde'i muinasjutud. Tegelikult ei ole ma väga suur lugeja, kuid olude sunnil ma siiski lugesin ja ma julgen südamerahus öelda, et Oscar Wilde'i muinasjutud olid väärt lugemist. Enamus muinasjutte mis ma lugesin olid kurva lõpuga, kuid sisuliselt lausa meisterlikud. Mis mulle eriti silma jäi oli see, et paljudes muinasjuttudes sai surma just hea peategelane. Mis oli ka põhjus miks juba esimene muinasjutt ,,Õnnelik prints" tekitas kurva meeleolu, kuid tegi väga mõtlikuks. Nii suri näiteks ka isekas hiiglane, kes tegelikult polnud pooltki nii isekas, pääsuke ja ööbik, kes tegi kõike selleks, et keegi teine saaks õnnelik olla.
Muistend, pajatus,naljand Muinasjutte ja teisi jutte mõeldi vanasti välja meelelahutuseks ja unistamiseks. Muistend on väljamõeldismillegi või kellegi tekke kohta. Vanasti arvata või usuti, et loodusjõudusid juhib keegi kuskilt kõrgemalt (Taara,Uku,metsavaim). Muistend on seotud kindla koha või olendiga. Muistendi kangelased, Kalevipoeg, Suur Tõll, Vanapagan,vanaisa. Tänapäeval on asemele tulnud legendid ja kuulujuttud,õudusjuttud,anektoodid. Õudus ja linnalegendid põhinevad hirmul ja fantaasial. Anektoot on lühike,vaimukas ja üllatava lõppuga lühijutt.
romaanis ,,Tõde ja õigus" annab Andres Paas edasi sõnumi töökusest ja maa-armastusest, tema poeg Indrek aga hariduse väärtusest. Teise näitena võib tuua E. Vilde romaani ,,Külmale maale", kus autori sõnumiks on, et kuritegevus ei võrsu mitte niipalju pahelistest kalduvustest kui sotsiaalsetest tingimustest. Mida vanemaks inimene saab, seda rohkem loeb ta selliseid teoseid, mille sõnum ei tule nii kergesti esile. Laps siseneb kirjandusemaailma muinasjuttude kaudu. Enamik muinasjutte kannab sõnumit hea ja kurja võitlusest, kus peaaegu alati pääseb võidule headus. Vanemaks saades loeb inimene seiklusromaane, mis küll arendavad fantaasiat, kuid ei sisalda erilist sõnumit. Siiski võib nendes tihtipeale kohata loosungit:"Per aspera ad astra!". Tüüpilised seiklusromaanide kangelased võitlevad raskustega, et lõpus, olles nendest püstipäi välja tulnud ja ihaldatud tähtedeni jõudnud, saada suure au osaliseks, mis omistatakse neile lugejate poolt
hea vaeslaps kuri peretütar); tegude või tegevuse seadus (tgelase oskusi/omapära kinnitavad konkreetsed teod); alguse seadus (algus rahulik, algusvormel); lõpuseadus (konkreetne lõppvormel). · Novellilaadsed e. Olustikulised muinasjutud Muinasjuttude lemmissituatsiooniks on sotsiaalselt seisundilt madalama ja rõhumise alla kannatava tegelase või jõult ja võimult nõrga, kuid kavala vastandamine tugeva, ent rumalaga. NB! Muinasjutte peaks lapsele jutustama, mitte lugema! Jutustamine tomib eriti hästi, kui jutustaja ja kuulaja vahel on emotsionaalne side. NB! Muinasjuttu ei tohi kunagi jutustada didaktiliselt (ei tohi hakata muinasjutust otsima kasvatuslikke aspekte). Muinasjutu sisu ei tohi lapsele ära seletada. 1. Imemuinasjutud? · Muinasjutud metsavanadest, haldjatest, näkineidudest 2. Loomamuinasjutud? · ,,Rebane varastab taadi kalad" (Ernst Särgava), ,,Rebane hanekarjas" (Julius
ostis tal nina eest võluraamatu ära. Müüjal oli imelik lõhn ja kuus sõrme. Siis tahtis ta bussiga sõbranna juurde sõita, sest oma arust otsiti teda ju taga. Imelik lugu bussis (põrgusse sõit, arvas keegi sõitjatest). Bussijuht polnud kuulnudki sellest kohast, kuhu Karina sõita tahtis. Karina väljus pimedas, et ise teed otsida. Ka Pärt oli jälle seal ja tuli temaga koos bussist maha. Ta pidas Karinat Kerliks. Too peaks talle muinasjutte lugema. Siis Karina kukkus põllul, tahtis Pärdi eest põgeneda, aga oli sunnitud poisi abi paluma. Nad jõudsid ühe maja juurde, kus oli ait. . Seal nägid nad 60-70 cm pikkust päkapikku- halli. Karina kott oli kadunud! Nad leidsid surnud mehe. Majas nuttis laps. Too oli väga haige ega võtnud vettki vastu. Pärt läks arstiabi ja politsei järele. Ka kott oli vaja üles otsida. Teel meenutas ta muinasjutte ja kohtus suure halli koeraga, keda hakkas Hundiks hüüdma
Eesti lastekirjandus tekkis ja arenes käsikäes kogu rahvuskirjandusega. Sajandi teisel poolel toimus otsustav murrang ka õppekirjanduses, mille tõi kaasa C. R. Jakobsoni „Kooli Lugemise Raamatu“ I (1867) ilmumine. 19. saj viimase veerandi tõlkekirjanduse hulka kuulub palju rahvusvaheliselt tuntud ning tunnustatud laste- ja noorsooraamatuid. Tuleks esile tuua H. C. Anderseni, Ch. Perrault’, Z. Topeliuse, vendade Grimmide ja W. Hauffi muinasjutte, mis ilmusid eri kogudena, osalt aga mõnes juturaamatus või kalendriks. 1883. aastal avadaldas M. J. Eisen „Kalevala“ proosaeestinduse „Väike-Kalevala“. Alates 70ndatest aastatest jõuavad lastekirjanduse probleemid ajakirjanduse veergudele. Aeg-ajalt hakati ajakirjanduses välja andma lasteraamatuid tutvustavaid kirjutusi, kuid ilmus ka ulatuslikumaid, probleemse käsitlusega artikleid, kus püüti selgeks rääkida lastekirjanduse olemust ja eesmärke.
Maa kultuuritoimetajana (19941996) ning alates 1994. aastast ajakirja Hea Laps peatoimetajana. MTÜ Hea Laps juhatuse esimees. Alates 1979. aastast kuulub Eesti Kirjanike Liitu. Leelo Tungal on kirjutanud ooperite ja muude muusikalavastuste libretosid, samuti on paljudele tema tekstidele loodud populaarseks saanud laule. Tema loomingut iseloomustab optimism ja elujulgus, vahetu suhtlemine lugejaga, ladus sõnaseadmine ja teravmeelsus. Kirjutanud fantaasiaelementi sisaldavaid lugusid ja muinasjutte, eestilisi ning sotsiaalseid probleeme (alkoholism, lähedase inimese surm jms) lahkavaid jutustusi keskastme lugejale, noorsoojutte, luuletusi ja värsslugusid igas vanuses lastele ja noortele. JUUNI Kui kollane võilill on päike- soe lillelõhn juures on tal. Sa endale tundud nii väike nii puude kui päikese all. Sander Soikka Suur heinakõrs sulle on suuni, Kuid putuka jaoks on ta puu... On heinakuu, jaanikuu, juuni- kuum maasikamaitsemise kuu
Punamütsike oli liiderlik tüdruk Tere! Me kõik teame vendade Grimmide muinasjutte, ühe kuulsamaina neist ka ,,Punamütsikest". Lugu, mis jutustab väikese plika seiklusrikkast käigust vanaema juurde, tundub pealtnäha nii süütu, kuid lähemal uurimisel ja kujundite tõlkimisel jõuame ehmatava tõeni, et Punamütsike oli hoopis seksuaalselt lodev tüdruk. Juba pealkiri annab põhjust Punamütsikese moraalis kahelda. Tüdruk kandis punast värvi, mis sümboliseerib kõrget testosteroonitaset ning ohjeldamatut kirge ja iha. Punased laternad on ka
Muinasjutud inimeste elus Lühikirjand Iga lapse parim ajaviide varases eas kujuneb suhtluse ümber. Ent vanematel pole kahjuks piisavalt aega nendega pidevalt rääkida. Selleks, et pisikeste inimeste silmaring siiski laieneks, on juba iidsetest aegadest loodud muiasjutte. Ennemuistsetel aegadel, kui maa kubises nõidadest ja lohedest, oli inimestel kergem muinasjutte luua oli ju põnevaid teemasid nii palju. Kaasaegsetel vanematel on sellega aga raskusi näiteks ei paku lugu sinisest bussist ju kellegile suuremat huvi! Võlurite seiklused ja võitmatud kangelased "ärkavad ellu" tehes koostööd lapse fantaasiaga. Psühholoogidki on jõudnud järeldusele, et võimatud teod avaldavad mälule tugevamat mõju, jäädes kauemaks kestma, vahest kogu eluks! Mul on veel praegugi meeles üks muinasjutt, mida ema mulle lapsepõlves sageli
Mina ja raamatud Kui öeldakse, et inimesed, loomad ja taimed on elus ning neil on hing, siis minu jaoks on ka raamatutel eluvaim sees. Neis kõigis elab oma hing. Nad kõik on sama elusad kui iga teine maal eksisteeriv olend. Raamatutel on oma lugu, oma elatud elu ja tulevik. Minu jaoks saavad kõik raamatud nende kirjapanemisel endale hinge. Mina ja raamatud ei ole iialgi võõrad olnud. Küll mäletan ma lapsepõlves loetud muinasjutte, mida sai aina üle loetud, meenuvad ka varases teismeeas loetud ning praeguseks minu jaoks monotoonse varjundi omandanud raamatud ja loomulikult ei saa ma ka oma mõtetest ning hingest välja lugusid, mis praegu minu jaoks huvitavad, elulised ning vaatepilti muutvad. Raamatuid lugedes tunnen teatavaid tundeid, mida võivad minus tekitada nii filmid kui ka seigad elust enesest, kuid siiski jätavad nad maha sügavama jälje, mida on raske päevi, vahel ka nädalaid mõtetest eemale saada
MUINASJUTT LAPSE ELUS MIS ON MUINASJUTT? Pärismuinasjutt Ime ehk nõidusmuinasjutud, Novellilaadsed ehk olustikulised muinasjutud Legendilaadsed muinasjutud Muinasjutud rumalast kuradist Loomamuinasjutt Kunstmuinasjuttudeks nimetatakse kirjanike loodud muinasjutte. Tuntumad autorid on vennad Grimmid, Andersen, Kipling, Marsak, Hauff. MUINASJUTU KAUDU... Saab laps teadmisi inimestest, loomadest, suhetest, õiglusest ja ebaõiglusest jne Toetame lapse hingejõu arengut ja pakume tuge fantaasia arengul(muinasjuttude uurija J. Steit) Kujundame arusaamu elust. Tekib lapsel side loomade ja lindude, aga ka puude ja kividega: kõigel võib olla hing. Õpib laps lugema,kirjutama,arvutama Saab lapsele selgitada rahvakalendri tähtpäevi
MIHHAIL GLINKA MIHHAIL GLINKA (1804 1857) Glinka oli vene klassikalise koolkonna rajaja. Tema eesmärgiks oli luua muusikat kogu rahvale. Kasutas rahvamuusikat ning rahvale südamelähedasi teemasid. Tema loomingust leiame episoode Venemaa ajaloost, rahvalegende ja muinasjutte, samuti rahva eluolu kujutavaid stseene. ELULUGU. LAPSEPÕLV. Glinka pärines Smolenski maakonnast mõisniku perest. Muusikaga puutus kokku juba lapsepõlves. Vanaema mõisas viibides kuulis ta rahvalaule, onu mõisas tegutses pärisorjade orkester. Glinka mängis nendega kaasa viiulit ja flööti. See muusika väga mõjutas tema loomingut. oGlinka sai hariduse Peterburi Pedagoogilises koolis, mis oli tol ajal parim. oÕppis tuntud pedagoogide juhendamisel, omandas 5 võõrkeelt.
tähtsusega loeng „Beowulfist“ („Beowulf: The Monsters and the Critics“). Kirjutamine • Vabal ajal tegeles Tolkien fantastiliste lugude kirjutamisega, mille tegevus leidis aset tema enda loodud, keskaegse kirjanduse motiivistikul ja erinevate rahvaste mütoloogiatel põhinevas maailmas. Tolkien kirjutas sellele maailmale oma „legendaariumi,“ millest hiljem kasvas välja mütopoeetiline romaan „Silmarillion“. • Samal ajal rääkis Tolkien oma neljale lapsele muinasjutte, mille tegevus oli samuti sellesse maailma paigutatud. Kõige pikem neist lugudest, alustatud umbes 1930. aastal, sai hiljem lasteraamatuks pealkirjaga „Kääbik“ („The Hobbit“), mis räägib peategelase retkest lohe valvatava varanduse järele. • „Kääbikul“ oli nii suur menu, et kirjastaja küsis Tolkienilt järge. Selleks järjeks sai „Sõrmuste isand“ („The Lord of the Rings“). Osa „Sõrmuste isanda“
a) Sügaval kaljukoopas b) Majakeses, mis oli kinnitatud suure kõvera männi okstele:Õige c) Haralise männi juure all 2. Mis oli Kunksmoori tegelik nimi? a) Mariie b) Emmaliine c) Emmeliine:Õige 3. Kuidas käis Kunksmoor suurel maal ravimtaimi korjamas? a) Kummipaadiga b) Suure kollase õhupalliga:Õige c) Laevaga 4. Kuidas Kunksmoor vigastatud ja uppunud meremeest ravis? a) Keetis nõiarohtudest tulist teed ja valas meremehele suhu:Õige b) Jutustas talle imeilusaid muinasjutte c) Pani meremehe murtud luud lahasesse ja kutsus kiirabi 5. Kui Kunksmoor vahel haigeks jäi, siis a) nõidus ta end mõne minutiga terveks b) kutsus endale suurelt maalt arsti c) keetis ravimtaimedest nõiateed ja sai kiiresti terveks:Õige 6. Mis olid kapten Trummi meelistegevused? a) Vesivärvidega värvimine ja uisutamine b) Jalgrattaga ja tõukerattaga sõitmine c) Markide ja märkide kogumine:Õige Pille Vilba Lasnamäe Üldgümnaasium Lugemiskontroll Aino Pervik ,,Kunksmoor" 1
Muinasjutud on rahvajutu üks peamisi liike. Muinasjutt on väljamõeldud jutt, mis koosneb üldiselt loomadest, imeesemetest ja nõidumisjuttudest, mida tegelikult pole olemas. Ilusast ja õnnelikust elust ja tavaliselt lõppevad muinasjutud õnnelikult. Muinasjutt algab üldjuhul ''Elas kord...'' , ''Kuskil maal...'', ''Seitsme maa ja mere taga...'' , ''Oli kord...'' ning lõppeb lausega '' Kui nad surnud ei ole , siis elavad nad elu lõpuni õnnelikult.'' Mulle meeldib muinasjutte lugeda, kuna muinasjutud on lühikesed ja nendes on palju põnevaid ja ebareaalseid sündmusi. Muistend on teatud liiki rahvajutt , mis kirjeldab kunagi toimunud sündmust ning on seotud kindla koha,aja ja inimestega. Muistend on vabama vormiga ning on üldjuhul tõsielulisemalt võetav ja tavalisse vestlusesse sulanduv jutustus. Muistendid on erinevalt liigitatud , kuid liikide piirid ei ole selged. Muistend kuulub mitmesse alamliiki. Muistendid mulle meeldivad kuna seal on
Eestis ning kogu maailmas on liiga palju vihkamist ja kurjust, mis järjest kasvab. Üldjuhul ei pane me seda ise tähelegi, kuna elame võrdlemisi rahulikus riigis, samas kui meist idas käivad veel tänapäevalgi jõhkrad sõjad. Tavaliselt on sõdade põhjuseks usundite põrkumine. Ed Krebs on öelnud: ,,Maailm on jagatud relvastatud rühmadeks, kes kõik on valmis genotsiidiks ainult selle pärast, et ei suudeta otsustada, kelle muinasjutte uskuda. Lõpuks tapab religioon meid kõiki." Kuigi ristiusu 5. käsk ütleb, et ei tohi tappa, on siiski peetud palju ristisõdu selle nimel, et pöörata rohkem inimesi kristlasteks. See näitab, et tegelikult ei hoolita teistest (ristisõdade tagajärjel hukkus palju inimesi), vaid ainult endast, kuna sooviti saada rohkem liitlasi. Ka igapäevaelus kohtame rohkem ükskõiksust kui hoolivust. Järjest kasvab kodutute loomade arv
Seega seda muutust peaks minuga tegema aeg. Aga mis on aeg? Kella seierite liikumist vaadates ei märka ma ehk muud, kui vaid enda vananemist. Tähendab muudan ma end ise läbi kogemuste, teadmiste, pettumuste ja teiste inimestega koos eksisteerimise. Kui ma olin alles väike, selline 5 aastane tirts, siis kindlasti oli minu suur soov saada suureks. Minu kingi ja jõulusoovideks olid mänguasjad, mis tol ajahetkel popid olid. Mulle meeldis vaadata lastesaateid, lugeda muinasjutte, mängida koos sõpradega, koguda igasugust eluks vajalikku staffi, mis nüüd tagantjärele mõeldes lausa kentsakas oli. Loomulikult on paljut lapseeast minusse jäänud. Mulle meeldivad endiselt õnneliku lõpuga filmid ja raamatud, mis omakorda näitab, et usk imedesse ja muinasjuttudesse pole kuhugi kadunud. Ma endiselt armastan aega veeta sõpradega, ehkki tihemini tuleb ette virtuaalset suhtlust ja silmastsilma vähem
Tööleht Kuidas muinasjutte liigitatakse? 1.Loomamuinasjutud 2.Imemuinasjutud 3.Novellilaadsed muinasjutud 4.Kunstmuinasjutud Mille järgi need ära tunned? (Tunnused) 1.Loomamuinasjuttudes on tegelasteks loomad või linnud, kellele on antud kindlad tunnusjooned-rebane on kaval, hunt ahne ja rumal, karu tugev ja lihtsameelne. 2.Imemuinasjuttudes on sündmustik üles ehitatud mõnele üldloomulikule, imepärasele sündmusele, asjale või olevusele. 3.Novellilaadsetes muinasjuttudes areneb sündmustik enam-vähem reaalses
2010-11-21 Sissejuhatus Ma mäletan, et põhikoolis pidin ühe Doris Kareva luuletuse ,,Üle kuristiku" pähe õppima. See oli nii kerge, kuna tema looming tundus mulle mõtisklev ja hingeline. Nüüd on võimalus lähemalt uurida Doris Kareva elukäiku ja teoseid. Tänapäeval töötab Doris Kareva ajakirja Meie pere peatoimetajana. Loeb palju tänapäeva ja vanema aja kirjanduslikke teoseid. Kirjutab muinasjutte, kuna tema isal oli kogutud muinasjutte mitmetes keeltes ning nendes avalduv elu muster lummas teda. Doris Kareva teeb ka tõlketöid. Oma tööd loomingust lahus hoida on kerge. Kui töö on valmis ja kõrgetasemeline, tekib vaba ruum, kus saab mõtiskleda ja ka midagi uut välja mõelda. Oma elulooraamatu kohta on Doris kirjutanud nii: Elul ei ole lugu, elu on loomine. Kas on nii, et me saame kõik, mida soovime? Kas on nii, et me saame kõik, nagu pälvime? Kas on nii, et meid tabab
kunstilise väljenduse tundelisust ● Saksamaa romantiliste kirjanike (Johann Wolfgang Goethe, Friedrich Schiller) ideeks oli lihtne ja looduslähedane elutunnetus ja rahvuslik ühtsus ● Goethe romaan „Noore Wertheri kannatused“ tõi kirjandusse õnnetu armastuse temaatika ● Romantilises luules (Geoge Byron, Heinrich Heine) avaldus armastuse ja maailmavalu teema ● Kasvas huvi rahvapärimuste vastu, üle koguti rahvamuistendeid ja muinasjutte ● Venemaa silmapaistvamad kirjanikud – Aleksandr Puškin ja Mihhail Lermontov Kunst ● Romantism avaldus peamiselt maalikunstis ja graafikas ● Ainestik pärines ajaloost, legendidest ja saagadest (nt. Eugene Delacroix´“Vabadus viib rahva barrikaadidele) ● Jäädvustati ka looduse poeetilist ilu (nt. Caspar David Friedrichi „Kahekesi kuuvalgel“) Eugene Delacroix´“Vabadus viib rahva barrikaadidele“
Elu on alati võitlus hea ja kurja vahel Juba lapsest saati oleme lugenud muinasjutte, kus räägitakse hea ja kurja vahelisest võitlusest ja kust võitjana väljub alati hea. Inimene peab langetama otsuse, kas olla taevaliku paradiisi või piinarikka põrgu poolt? Valik hea ja kurja vahel jääb alati inimese enda otsuseks Võib öelda, et on võimatu leida inimest, kes oleks üdini aus ja siiras. Need inimesed, kelles on ausust ja siirust, on need, kes teevad asju kirega, nad armastavad oma töökohta, neil on hobid,
1898 . . . 1- . , , . 1911 . - , 1913 . , . . , , . , . 1932 . «-». . , . 1945-1963 . « », 6 . 1965 . . 14 1968 ., . , , . 20 -- « », (« », 1945; « », 1955; « », 1957; « », 1959; « », 1960; « », 1963). · "Jääminek", 1948 · "Suvepäevad ja teisi novelle", 1957 · "Valitud teosed", 1966 · "Soe leib ja teisi muinasjutte", 1979 · "Pillikeel: jutte muusikast ja muusikutest", 1983 · "Kulunud sineliga vanamees" 1988 - 20- . . . 1965- . . . , · , , . , , , . , , , , . ? , , : , , . , . ? -- «, » · . · , , , . · , , , , . .. 22 1975 , " .. ", " .. " 1992 - " ". 30 2013
„Mängult on päriselt” (2006). Lastekirjanduses on esile kerkinud ka uued nimed: Jaanus Vaiksoo, Kerttu Soans, Kristiina Kass, Piret Raud, Milvi Panga ja Siiri Laidla. Meie juurest lahkunud Ott Arder ja Henno Käo raamatutest on ilmunud nii kordustrükke kui ka uusi väljaandeid. Henno Käo elulähedasem raamat „Mina, emme ja teised“ on pere- ja koolielu kujutus. Leelo Tungal kirjutas raamatut „Seltsimees laps“. Suurepäraste pildiraamatutena on välja antud erinevaid muinasjutte milles üks lugu on läbi terve raamatu väikestes tekstiannustes. Võib tuua Ellen Niidu „Imeline autobuss“ kui ka Leida Tigase „Vares keedab hernesuppi“. Iseäraliku elukogemuse ja mõne valdkonna väga hea tundmisega rikastavad lapsi Juhan Pütsepp, Jaanus Vaiksoo ja Katri Smitt. Tänu lastekirjanduse võistlusele on esile tulnud Tiia Selli ja Ingrid Gilts-Nittim. Üheks mõistatuslikumaks ja olulisemaks raamatuks peab Mare Müürsepp „Kadunud lapsepõlve saladusi“.
Karjäär Töötanud Eesti Riiklikus Kirjastuses laste ja noorsookirjanduse toimetajana 195560 Eesti Televisioonis laste ja noortesaadete toimetajana 196067 seejärel kutseline kirjanik ja tõlkija. Kirjutanud 30 lasteraamatut, proosat ja luulet täiskasvanutele tõlkinud ungari keelest tegutsenud publitsistina ja lastekirjanduse kriitikuna. Alates 1974 Kirjanike Liidu liige. Looming Kirjutanud kunstmuinasjutte, noorsooraamatuid, reisikirju, lühilugusid ja muinasjutte väikelastele. Tema teoseid on tõlgitud inglise, saksa, vene, tsehhi, soome, jaapani jt. keeltesse, korduvalt lavastatud ja ekraniseeritud. Looming "Kallis härra Q" (1992, 2004) "Kollane autopõrnikas sõidab ringi" (1999; 2008) "Maailm Karvase ja Sulelisega" (2000) Paulasarja raamatud "Üks hele valge tuvi" "Draakonid võõrsil" (2002) "Mammutilaps ajab tuult taga" (2002) "Dixi ja Xixi" (2005) "Aiapidu roosiaias" (2009) "Tirilinnas algab kool" (2009) Looming
poliitilised olud takistasid ühe suure ülemaalise rahvusliku liikumise tekkimist. Seevastu väljendus rahvuslus väga elavalt kirjanduses, kunstis, muusikas ja teaduses. Tekkis arusaam, et kuigi Saksamaa pole poliitiliselt ühtne, on ta seda vähemalt kultuuriliselt. Pandi alus saksa keeleteadusele, mille rajajateks olid vennad Jakob ja Wilhelm Grimm, kes koostasid põhjaliku saksa keele sõnaraamatu ja grammatika. Vennad Grimmid kogusid ka rahva seas ringlevaid muinasjutte, laule ja ütlusi, mis pidid aitama paremini mõista saksa olemust ja vaimu.
elavad elu endale pingeid kaela riputamata. Mis võiks siis olla siia ilma sündinud inimese elu eesmärk? Või kas elu mõte kui selline ongi üldse olemas? Inimeste elu mõtte määratlus on sajanditega varieerunud, kuid ühiseks nimetajaks on alati olnud õnn. Antiigist postmodernismini on kultuuriloo põhiteemasid olnud õnnelikuks saamine ja õnnelik olemine. Mõistel ,,õnn" on alati olnud erinev tähendus, aga ajastuid ühendab alati üks ja see sama abstraktne mõiste. Enamus muinasjutte lõpeb sõnadega ,,ja nad elavad õnnelikult elu lõpuni". Õnnelik elu kui inimese ideaal kerkib silme ette tavaliselt lapseeas. Suur osa inimestest, kes soovivad otsida oma elu mõtet, valivad just õnne poole pürgimise tee. Leitakse, et käed rüpes elul veereda laskmine ei ole jätkusuutlik ning alustatakse teekonda tundmatusse õnneni. Õnnelikuks olemise soov on inimesega justkui kaasasündinud. Õnne saab defineerida mitutmoodi. Ei ole ühtegi kindlat väärtust, mis
eriliste kirjanike poolest. On väga tuntuid noori, vanu kuid samuti ka eluaja ära elanud kirjanike, kelle teosed on erinevalt vanusest veelgi väga tuntud ja tänapäeva pärased. On palju alaealisi- ja täiskasvanud noori kirjanike, või üleüldse algajaid, kes pürgivad vanemate ja tuntumate jälgedes, et saavutada samamoodi kuulsat tausta ja teoseid. Kirjanik saab olla ka eri alal, näiteks kirjutades luuletusi, romaane, laste-, seiklus-, kriminaal- või muinasjutte jne.. Igal kirjanikul on oma taust ja erinev maailmavaade, mis teda inspireerib oma teost kirjutama. Üks tunnetuim eesti esimene luuletaja on Jaak Peterson, kelle anded ja teosed ulatusid ainult 21-eluaastani. Ta küll ei jõudnud kirjutada palju luuletusi, kuid need vähesed olid oma aja, sisukuse, tunnete ja stiili poolest kaugel ees ajast ja tõstsid tunnustust ka muudes maailmariikides. Carl Robert Jakobson, Marie Under ja Juhan Smuul on kolm tuntud kirjaniku, kes
poliitilised olud takistasid ühe suure ülemaalise rahvusliku liikumise tekkimist. Seevastu väljendus rahvuslus väga elavalt kirjanduses, kunstis, muusikas ja teaduses. Tekkis arusaam, et kuigi Saksamaa pole poliitiliselt ühtne, on ta seda vähemalt kultuuriliselt. Pandi alus saksa keeleteadusele, mille rajajateks olid vennad Jakob ja Wilhelm Grimm, kes koostasid põhjaliku saksa keele sõnaraamatu ja grammatika. Vennad Grimmid kogusid ka rahva seas ringlevaid muinasjutte, laule ja ütlusi, mis pidid aitama paremini mõista saksa olemust ja vaimu.
Imed ,,Lumekuningannas" Paljudes religioonides tõlgendatakse imet mõne üleloomuliku olendi tegevusena, mis võib kinnitada palvete kuuldavõtmist või kontakti kõrgemate vaimsete jõududega. Kui reaalsuses võib ime esineda loteriivõiduna, siis muinasjutus leiavad need aset palju võimsamate, fantastilisemate ning uskumatute näol. Muinasjutte leidub maailmas palju, kuid just Hans Christian Anderseni ,,Lumekuninganna" erineb teistest oma imede poolest. Jossif Stalin on öelnud: ,,Imesid pole olemas!" Igapäevaelus ei tule küll ette kuldmünte purskavat vulkaani, kuid surmale määratud inimese eluga pääsemine võib siiski tähendada imet reaalsuses. Igapäevaelus sünnivad imed ühekülgsetenda, kuid ,,Lumekuningannas" seisneb nende erilisus vastandlikkuses: mõned on saatanast ning teised jumalast
Aga teda võib vaadelda ka teistmoodi: näiteks Kaljo Kiisa filmi vaatevinklist kui parandamatut ja salapärast romantikut ning ilusate lugude puhujat, kes aitab inimestel unustada muresid. Hetked, mida ta armunud naistele kingib, on ehk parimad nende ühetoonilises elus. Lõpetanud seiklused ühes paigas, ilmub Toomas oma fenomenaalsete luiskamistega välja teises. Tal pole inimestele pakkuda muud kui kauneid lubadusi ja muinasjutte, kus väike ojake muutub sillerdavaks Pärlijõeks ja vaene külapoiss kõige rikkamaks terves ilmas. Ta pilkab mammonaorjasid ning rumalust ja naerab südamest pisiprobleemide üle.
käiks nendega koos väljas ja mängiks nendega palju . Hoolitsevad oma laste ja lastelaste eest , koovad neile villaseid sokke salle ja kindaid . Lapsed hoolivad kodusoojused ja tahavad olla palju oma vanaemade ja vanaisadega koos .Aga tänapäeva vanaemadel ja vanaisadel ei ole selleks lihtsalt aega kuna nad käivad kui 60 - 70 eluaastateni tööl. Vanaemad ja vanaisad mängivad elus palju rolli , nad hoiavad teid koguaeg , loevad teile muinasjutte ja aitavad teid alati. Lapselapsed on aga pigem rõõm. Vanema põlvkonna esindajatel on tingimata õigus nende kasvatusse sekkuda nii palju, kuivõrd nad seda tahavad. Samas on kaasaegsed vanaemad ja vanaisad ise sageli teises või kolmandas abielus. Elavad lastest eraldi ning mõned neist kulutavad kogu oma aja ja jõu oma uue pere heaks. Tekib paradoks. Vanem põlvkond tahab elada teisiti, uut moodi. Nende lapsed aga tahavad hoida traditsioonilisi ettekujutusi vanemate
annaabi.ee 
