ЧТО Я ВИЖУ? ЧТО Я ВИЖУ? Клевер Юлий Юльевич, Осенний парк. Осенний урожай. Sünge meeleolu- мрачное настроение Rikas sügis- богатая осень Tume järv- темное озеро Jahe ilm- прохладная погода Must paat- черная лодка Küps pihlakas- спелая рябина Raagus puud- рваные деревья Värsked seened- свежие грибы Kuiv rohi- сухая трава Kerge udu- лёгкий туман Hele taevas- яркое небо Kuum samovar- горячий самовар Kollased lehed- желтые листья Punased marjad- красные ягоды Väike sild- небольшой мост Täis korv- полная корзина
jah, ütleks, kus hää, ja ütleks, kes õel. Ma tahaks, et mul hinge rinnas oleks, mis kaitseks nõrku, varjaks rõhutuid ja aitaks südameid ja meeli lõhutuid. Ma mõtlen nõnda õigest’, kuidas elu õpetand... Viimne võimalus Sa võta ilust viimne ilu ja tõest võta viimne tõde... ... mis lõid sa selle tule süles, see tõstab sind ja teisi üles. Nüüd paistab päike talle – nüüd ta raagus, on raagus kaugel, kaugel põhjamaal. Mis aitab lõunaviljast unistada ja õitest kaugel, kaugel põhjamaal? Ma mõtlen nõnda õigest’, kuidas elu õpetand...
Külatänav Selges talveöö taevas särasid tumedal taustal kuldsed tähed, mis kaunistasid öist taevalaotust. Kuu omas erksas kumas valgustas külatänavat, mis oli õhtutundidel nõnda vaikne ja vaba küla päevasest melust. Kuu sära valgus majade vahel olevatele puudele, muutes need veelgi kaunimateks. Raagus puuoksad kiikusid jaheda tuule käes, raputades okstele tuisanud õrna lumekihi maapinnale. Lühikese ajaga täitus terve tänav okstelt paisanud õhukese lumekihiga. Lumega justkui varjatud tänavakate oli muutunud siledaks kui vesi tuulevaiksel hetkel. Äkitselt see siledus kadus ja lumele tekkisid jäljed, jäljed jalanõudest, mis katsid hiliste rändajate jalgu. Need rändajad uitasid täistuisanud teekatet mööda kuhugi kauguste poole. Need olid mees ja vanem naine
Tema tekstid on loodusteemalised, kuna ta armastab olla looduse keskel ning elada loodusega kooskõlas. Tegemist on inimesega, kes austab loodust. Ta püüab mõista inimesi. Ta kirjeldab oma luules ka inimeste omavahelisest suhtlusest, inimlikest omadustest ja väärtustest. Üldiselt on luuletused minu jaoks raskesti mõistetavad, kuid Kaplinski luule on mulle arusaadavam kui Juhan Liivi luule, sest Kaplinski kirjutab mulle südamelähedamastel teemadel. Minu lemmikuks luuletuseks jäi Raagus vahtrad. Luuletus kõnetas mind, sest tulles Tallinna jäin ma igatsema loodust, vaikust ja rohelust. Isegi Järve metsa kostub liiklusmüra. Puudub rahu ja vaikus. Jääb vaid lakkamatu stress, mida põhjustab kiire elutempo, mille tõttu jääb elu pealiskaudseks. Sisimas ei teki tasakaalu, sest südames jääb kripeldama, et ei suuda kõigele soovitule pühenduda. Selles luuletuses kasutatud sõna roheline tähendab taimi üldiselt.
võrdlemisi märkamatuks. Toominga marjad on nagu väikesed ploomid, millel on viljaliha söödav, kuid keskel kõva kivi puudub. Viljad on hapukad ja muu toime kõrval ka head vitamiin C allikad. Toominga peamine kahjur on toominga. Ta võib terve puu mähkida oma valgetesse niitidesse, nende sees valmivad aga vastsed, kes hakkavad sööma toominga lehti. Nii võib mõnikord näha suvel üleni valget toomingat, mis mõne aja pärast on täiesti raagus puu. Kuid toominga elujõud on nii suur, et ka kõikide lehtede ärasöömine puud ei hävita. Seepärast peavad toomingalehed mõnel aastal kaks korda puhkema. Ta kasvatab endale uued lehed, mõnikord juba samal sügisel. Toominga lehed võivad kollaseks minna juba augustis-septembris.
Parasvöötme metsad Peaaegu kolmandik maismaast Maal on kaetud metsaga. Looduslikku metsa leidub kõikjal kus on pidevalt vett puude kasvamiseks. Metsad on koduks teistele taimedele ning paljudele loomadele. Parasvöötme metsad on levinud troopiliste ja polaaralade vahel. Puude tüübid On olemas kaks põhilist puude tüüpi:heitlehelised ja igihaljad. Heitlehelised puud langetavad oma lehed korraga ja on osa aastast raagus. Sel ajal nad puhkavad. Uued lehed tulevad siis, kui nende kasvuks on piisavalt päikesevalgust ja niiskust. Igihaljastel puudel püsivad lehed mitu aastat ja need ei vahetu kõik ühe korraga. Nii ei ole nad kunagi raagus. Kus millised puud kasvavad Kõige suuremaid ja tavalisemaid puuliike metsas nimetatakse domineerivateks liikideks. Erinevad liigid taluvad külma ja kuuma erinevalt ning seetõttu on
Paneb lauale valmis iga lapse värvitopsid, lapid. 4 min. jaoks paberi ja pintslid. Värvitopsidesse paneb musta ja punast värvi. Tegevuse sissejuhtus Küsib laste käest, millised on puud Lapsed vastavad, et talvel ei ole puudel talvel? Õpetaja seletab, et talvel on lehti. Lapsed tunnevad õpetaja näidatud 6 min. puud raagus, sest sügisel lehed linnu pildilt ära. langevad puult. Seejärel näitab lastele leevikese pilti ning küsib, mis lind see on. Tegevuse põhiosa Annab lastele ülesande puhuda Lapsed panevad samuti natuke värvi kõrrega, musta guassiga raagus puu. paberile ja proovivad puhuda. Mõni
Suitsupääsukesed peavad poegadele päevas 600 korda toitu viima. Suitsupääsuke on väike pikenenud kerega lind, pika kaheharulise sabaga ning pikkade teravate tiibadega. Tema jalad on nõrgad. Pesa ehtivad nad pööninutele, mudast, mille seovad rohukõrte ja karvadega ning niisutavad süljega. Valminud kausja ehitise vooderdavad nad seest pehmete rohuliblede ja sulgedega. Sageli võime näha teda istumas telefonitraatidel, katuseharjal ja raagus puuokstel, aga ööbib ta veekogude ääres roostikus. Suitsupääsuke toitub putukatest. Aasta jooksul võib tal olla kuni kolm pesakonda. Haudumine võtab aega 14 kuni 15 päeva, halvema ilma korral kauem. Koorunud pojad on väga näljased ja peale kolmenädalast toitmist lendavad nad pesast välja. Lõunasse lendavad suitsupääsukesed septembri teisel poolel või oktoobri algul, kevadel saabuvad nad tagasi aga aprilli või mai alguses. Suitsupääsuke on looduskaitse all.
1. terav saag 2. nüri saag 3. aiasaag 4. hõõrdsaag tehn , 5. rauasaag , 6. sindlisaag 7. tapisaag 8. tikksaag ehit 9. vibusaag ~ 10. vineerisaag ehit ~ 11. vukssaag , 12. kaldhammastega saag 13. sae leht , 14. sae hambad , 15. viili saag teravaks! []! 16. saagi tuleb räsada 17. saed sahisesid kõnek 18. saag vingub 19. jäme puu 20. paljad ~ raagus puud 21. kärbitud puud 22. apelsinipuu , 23. pirnipuu , 24. tammepuu 25. õunapuu , 26. laia võraga puu 27. puu kroon ~ võra 28. puudega palistatud tee , 29. puu ajab lehti ~ läheb lehte ~ lehtib 30. puud on leh[t]es ~ 31. puud langetavad ~ varistavad lehti 32. puust nõrgub vaiku 33. toores puu , 34. peremees raiub ja saeb metsas puid 35. puu kuivas ära 36. linnud laulavad puudel ~ puis 37. roni puu otsast alla 38
teised planeedid teevad sellest pimestavalt kauni koha. Päikese juures, väga meie planeedi lähedal, seilab ringi üks fantoomplaneet, mis elab vaid inimese mõttemaailmas ning kujutluses. See on paik, mis on jätkanud oma arengut ilma inimeseta. Planeedi pinda katavad metsik loodus ning imeilus tumesinine ookean. Kujuteldav fantoomplaneet tiirleb ümber meie Maa, mis on jätkanud oma arengulugu inimesega: me näeme palju raagus ning mahasaetud puid, tiigis olevat sinirohekat vett, mida illustreerivad üksildased õlilaigud, suured ja reostavad tehased, hävinevat ökosüsteemi ning pimestavalt ilusat ning glamuurset suurlinna, kust ei puudu särisev elekter, öömelu, kõrged pilvelõhkujad ning see, kellest kõik alguse sai. Inimene hävitab oma sellise teguviisiga kogu ökosüsteemi, planeeti ning meid ennast. Me lubame igal aastal, et nüüd me muudame ennast, saame vanadest harjumustest lahti ning hakkame
Võrsed on kahekujulised. Pikad võrsed on 1050 cm pikad ja kannavad palju pungi, lühikesed võrsed on 12 mm pikad ja ühe pungaga. Okkad on nõelasarnased, 25 cm pikad, saledad (alla 1 mm paksud). Lühikestel võrsetel moodustuvad 2050 okkast koosnevad tarjad. Pikkadel võrsetel kasvavad okkad ükshaaval ja paiknevad võrse suhtes spiraalselt. Okkad tõmbuvad hilissügisel kollakaks ja kukuvad maha. Talvel on lehised raagus. Käbid on püstised, 19 cm pikad. Põhja pool on käbid väiksed (13 cm) väikeste kandelehtedega, lõunas suuremad (39 cm). Kõige suuremad käbid on kõige lõunapoolsematel liikidel (Himaalajas). Käbid on algul rohelised või punased, 58 kuud pärast tolmlemist küpsevad nad pruuniks. Umbes pooltel liikidel on kandelehesoomused pikad ja nähtavad, teistel lühikesed ja seemnesoomuste alla peitunud.
võrasse. Enam ei toimi puu kui liivakella süsteem. • Patoloogiline mõju – tekitatakse suured haavad, puidu pikikiudu mööda liiguvad kahjustajad kiiresti kogu puud mööda laiali, seejuures ka juurtesse. • Esteetiline – tekivad nn luudpuud, mis ei näe enam liigile iseloomulikud välja. Ebaloomulikud üleminekud jämedatelt tüügastel peenikestele okstele, kuivanud tüükad. Eriti koledad näevad tüügastatud puud välja raagus olekus ja seda aega on meie kliimas pikalt. Sellised puud ei pruugi saavutada enam oma eluea jooksul liigile omast võra. MILLEGA TEGU? LATVAMINE Lõikamisel hetkel olnud puu läbimõõdu osas on puu mädanikust haaratud. Tulbastatud paplid Tartus Foto L.Jürisooo KÖNDISTAMINE Tipping ehk latvamine Tartus Foto autor L.Jürisoo Köndistatud (nudilõikuse eesmärgil) hobukastanid Tartus Foto L. Jürisoo Mis lõikusmeetoditega on tegemist?
MAALIANALÜÜS 1. Caspar David Friedrich ,,Rügeni Kriidikaljud", u. 1818 2. Temperamaal lõuendil 3. Tahvelmaal 4. Maastikumaal (ka meremaal) 5. Maalil on kujutatud kolme inimest,kes asetsevad kriidikaljude lähedal nn. Kuristiku äärel.Toonid on väga erksad ja ja hästi kokkusegatud ja kooskõlas.Taevas on hele sinise tooniga.Valged kaljud on hästi silmapaistvad mere kõrvalt.Silma hakkavad ka pooleldi raagus puud ja eriti meeldivaks teebki justs ee vaade rannale(merele).Valitseb soe koloriit,sest taevas ja meri hakkab kohe silma. Taevas on kujutatud soojade toonide ja fjordi osa võibolla natukene süngemate ja külmemate toonidega.Maalil ongi rõhutatud just Kaljusid, kui ka pildil olead inimesed ja puud jäävad silma ning see rõhutabki just selle maali ekspressionistlikku üldpilti. 6. Autori pintslikäsitlus ehk käekiri on väga täpne ja korrektne
Kui inimasulaid oli alles vähe, siis elas suitsupääsuke koopavõlvide all, nüüd aga kõikjal maahoonete vahetus läheduses. Oma pesa ehitavad nad meelsasti pööningule. Nimi tuleb sellest, et ta tihti ka suitsusesse tuppa pesitsema kippus. Kõikjal oldi temasse sõbralikult meelestatud ja nii harjus ta inimeste juures elama. See andis talle samuti kaitse röövloomade ja -lindude eest. Sageli võime suitsupääsukest näha istumas telefonitraatidel, katuseharjal või raagus puuokstel, aga ööbib ta tihtipeale veekogude ääres roostikus. Toiduks tarvitab ta väga osava ja kiire lendajana hästi lendavaid putukaid, tuues nii kasu ka kahjurite hävitajana
Sügis sammub metsades, väljadel, teedel... Sügis on suurte muutuste aeg. Loodus meie ümber muutub kirevaks. Loomad varjuvad külma eest. Lapsed seavad sammud kooli poole. Nüüd on kõigil käed ja jalad tööd täis. Metsa sammudes toob sügis kaasa puude kirjunemise. Lehed muutuvad punakaks või kollakaks ja väänlevad okste küljest lahti. Järgnevalt lendavad need tuulega puust üha kaugemale, et maandudes katta maapind värvilise vaibaga. Peagi on metsades raagus võrad. Siiski kerkib sambla alt välja palju kübaraid. Seened uhkustavad üksteise võidu oma uhkete kuplitega, oodates seenelisi. Putukad poevad põhku, lootes ärgata kevadel, kui ilmad soojenevad. Enamik loomi on ametis talvevarude kogumisega. Samal ajal vooderdavad ülejäänud metaelanikud pesasid, et talveuni tuleks magusam. Linnud varuvad veel viimast energiat, et asuda pikale Lõunamaa reisile. Sügis on tööle rakendanud kõik metsa kodanikud.
HILISSÜGIS Koostas G.Jalivets HILISSÜGI INIMESTE PÕLLU- S- HILIS- L ON ROHKEM TÖÖD ON SÜGISEL TUBASEID TEGEVU- TEHTU Si D PUUD PÄEVAD RÄNDLIN ON MUUTUVAD - NUD RAAGUS KÜLMEMAKS ON JA LÕUNA- LÜHEMAKS MAALE LENNAN UD VAATA EDASI! HILISSÜGI SEL INIMESED TEEVAD TALVEVARUS KARU JA ID SIIL KEEDAVAD MAGAVAD METSLOOMA MOOSI, TALVEUND D TEEVAD KONSER-
Kaalukaima osa tema loomingust moodustavad ligi 200 levilaulu. Rannap on kokku kutsunud ja juhtinud kolme ta oma loomingut esitavat rock-ansamblit: Ruja, Noor Eesti ja Hõim. Lisaks Rannapi enda ansamblitele on tema laule esitanud paljud Eesti juhtivad levilauljad Tõnis Mägi, Ivo Linna, Maarja-Liis Ilus jpt. Ta on oma lauludega võitnud Tippmeloodia aastase lauluvõistluse lõppkontserdi, ja Aastalõpu Võistluskontserdi. Poplauludest tuntuimad on ,,Raagus sõnad", ,,Nii vaikseks kõik on jäänud", ,,Ühes väikses Eesti linnas". Pianistina on Rein Rannap esinenud soolokontsertidega ja orkestrisolistina alates 14. eluaastast, mil tema esituses koos Eesti Riikliku Sümfooniaorkestriga kõlas George Gershwini ,,Rhapsody in Blue". Rannap on võitnud esimese preemia Eesti pianistide konkursil, pälvinud diplomi Rahvusvahelisel Bachi-nimelisel pianistide konkursil Saksamaal Leipzigis.
-ei õitse Lehis -Paljunevad eostega - sirge ja hõre võra - Varsi pole - juurestik ulatub sügavale - Risoom ( maa alune võsu) - Muld peab olema niiske ja parajalt viljakas Laanesõnajalg, Maarjasõnajalg - valgusnõudlik *Osjad - Okkad kimpudena, spiraalselt, talvel raagus - Tõeline umbrohi - Püstised käbid *Kollad - Meenutab sammaltaimi - Lehed olemas - eospea varre tipus - Kaitse all, sest kasvab väga aeglaselt Angervaks-
Seal esineb isegi kõrbeid. Tavalisim taimkatte tüüp on mets, vähem on rohtlat. Peaaegu kolmandik maismaast on kaetud metsaga. Looduslikku metsa leidub kõikjal kus on pidevalt vett puude kasvamiseks. Metsad on koduks teistele taimedele ning paljudele loomadele. Parasvöötme metsad on levinud troopiliste ja polaaralade vahel. On olemas kaks põhilist puude tüüpi: heitlehelised ja igihaljad. Heitlehelised puud langetavad oma lehed korraga ja on osa aastast raagus. Sel ajal nad puhkavad. Uued lehed tulevad siis, kui nende kasvuks on piisavalt päikesevalgust ja niiskust. Igihaljastel puudel püsivad lehed mitu aastat ja need ei vahetu kõik ühe korraga. Nii ei ole nad kunagi raagus. Erinevad liigid taluvad külma ja kuuma erinevalt ning seetõttu on parasvöötme metsades piirkonniti ka erinevad domineerivad liigid. Polaaraladel ei kasva üldse puid, sest seal on liiga külm ja vesi on külmunud jääks.
lehtedest ning lähevad seejärel mulda talvituma. Ajaliselt on see augustikuu lõpp või septembrikuu algus. Pika sügi- se korral jõuavad noormardikad ka muneda, kuid tavaliselt II põlvkond hävib meie kliimas. Kahjulikkus või kasulikkus. Kartulimardikas on tavakahjur. Kartuli- mardikad tekitavad palju kahju kartulipõldu- del. Munadest väljuvad tõugud, kes põhjus- tavad kartulile kõige rohkem kahju. Kui tõu- gud lahkuvad,on taim raagus. Väiksematel põldudel annab võitluses kartulimardikaga kasu ka nende ärakorjamine, suuremate kartulimaade vabastamiseks on aga vajalik keemiline tõrje. Samas on kartulimardikas toiduks palju- dele lindudele ja ka loomadele. Kartulimardikas See juhtus öösel, kui lind külas käis ja kartulimardika naise ta ära sõi. Kõmm-kõmm kartulimardikas, kes põllul väga vihastas.
Rein Rannap on kutsunud kokku,ja juhtinud kolme ta oma loomingut esitatavad rick-ansamblid: Ruja (1971-1975 ja 1980-1985) ; Noor-Eesti (1977-1978) ja Hõim (Töötles Eesti rahvaviise;1979-1980). Alates 1971 on avaldanud mitusada rock- ja pop-laulu,mida on esitanud lisaks ta oma ansablitele paljud Eesti juhtivad lauljad.1971 ja 1973 võitis ta oma lauludega Tippmeloodia aastase lauluvõistluse lõppkontserdi, ja 1974 ja 1975 Aastalõpu Võistluskonterdi.Ta poplauludest on tunutuimad Raagus sõnad,Nii vaikses kõik on jäänud,Ühes väikeses Eesti linnas ja kantaat Ilus maa.Ta on kirjutanud ka lastelaule,teatri ja filmimuusikat. Juba 1968, 7.klassi koolipoisina, esines Rein Rannap edukalt oma trioga Tallinna jazzfestivalil.Alates sellest on pidevalt esinenud improvisatsioonidega, ka paljudel rahvusvahelistel festivalidel, andes nendes ka terviklikke soolokonterte.Ta nn vabad improvisatsioonid, kordumatult omapärases stiilis, ei mahu rangelt ühtegi zanrisse, neid on ühendatud
sidumisväätideks. Toominga koort on kasutatud riide kollaseks või pruuniks värvimisel. Toomingat ründavad kahjurid võivad levida ka viljapuudele. Seepärast ei soovitata toomingaid viljapuuaedade läheduses kasvatada. Üks sagedamini kohatav toominga kahjur on võrgendikoi. Ta võib terve puu mähkida oma valgetesse niitidesse, nende sees valmivad aga vastsed, kes hakkavad sööma toominga lehti. Nii võib mõnikord näha suvel üleni valget toomingat, mis mõne aja pärast on täiesti raagus puu. Kuid toominga elujõud on nii suur, et ka kõikide lehtede ärasöömine puud ei hävita. Seepärast peavad toomingalehed mõnel aastal kaks korda puhkema. Lõpuks veidi toominga äratundmisest ajal, mil tal õiekobaraid pole. Olgu suvi, sügis või talv, alati piisab vaid ühest liigutusest: murda katki toominga oks ja nuusutada. Proovige see ükskord ära ja teil ei lähe tema vänge lõhn kunagi meelest. Ilma oksa lõhkumata tunneb
Õhu hõbevoogudel, tuule tõukehoogudel sõuab sügis meile ka- viie vahtralehega Kolm on kirjud, neljas kirjum, viies- kirjumatest kirjum. Ühel lehel- üsna laial- karged sügisesed aiad, teisel- õhtud tõsised, veidi kortsupõsised, kolmandal on uhked metsad, nõnda piduehteis, et sa vaatad, vaatad, imestad: lausa silmi pimestab ! Neljandal on põllud truud, rikkad, helded sügiskuul. Viies mida kannab see? Sellel on ju koolitee! Viimane aster Aita Kivi Nüüd puud on raagus, vihmavarjud lahti ja nukrad näod on inimestel peas. Kes naeratab, see hiilib salamahti, just nagu pahateinu teiste seas. Ta korjab viimsed kuldsed lehed üles ja lõnnib kastani all kummargil, ning tulles aiast, kuldrenetid süles, näeb, õitseb lilla hiljaksjäänud lill. . . Kadunud 13/05/2011 18:26 | Varia Mu peas veiklevad näod ja nimed nende taga öeldud sõnad ja tehtud teod see on ilmsi, ma praegu ei maga Inimsuhete virrvarr mu ümber püüan tulutult leida end sealt
laadis maalitud Jaan Vahtra portree (1936), milles portreeritava rahutu mitmepalgeline kunstnikunatuuri iseloomustamisel räägivad kaasa figuuri iseteadlik hoiak, piip ja akordion. Gustav Raua maalijatemperament avaldus spontaansemalt arvukates maastikes ja linnavaadetes. Vabalt, ühtlaste ja sujuvate pintslitõmmetega, sulavas värvigammas, mida kaunistavad erksad valged, kollased ja kahkjasinised laigud, on kunstnikul õnnestunud säilitada lahkuva talve meeleolu raagus puudega pargis ("Pajud" 1937). Teosed Natüürmordid · Natüürmort. Õli, lõuend. 1965 · Naüürmort sirelitega. Õli, lõuend. 1946. Maastiku- ja linnavaated · Aias. Õli, lõuend. 1938 · Pajud. Õli, lõuend. 1937 · Kanepi maastik. Õli, lõuend. 1942 66,8 x 92 signeeritud · Allee. Õli, lõuend. 1938 Portreed · Autoportree. Õli, lõuend. 60 x 50 cm · Jaan Vahtra portree. Õli, lõuend. 1936 · K. Siim-Juse portree
ansamblit: Ruja (1971-1975 ja 1980 - 1985); Noor-Eesti (1977-8) ja Hõim (töötles Eesti rahvaviise; 1979-1980). Alates 1971 on avaldanud mitusada rock- ja pop-laulu, mida on esitanud lisaks ta oma ansamblitele paljud Eesti juhtivad lauljad. 1971 ja 1973 võitis ta oma lauludega Tippmeloodia aastase lauluvõistluse lõppkontserdi (Sa tule nüüd; Mis küll saab), ja 1974 ja 1975 Aastalõpu Võistluskontserdi (Keegi tulla võib; Sinu hääl). Ta poplauludest on tuntuimad Raagus sõnad, Nii vaikseks kõik on jäänud, Ühes väikses Eesti linnas ja kantaat Ilus maa. On kirjutanud ka lastelaule, teatri ja filmimuusikat. Juba1968, 7. klassi koolipoisina, esines RR edukalt oma trioga Tallinna jazzfestivalil. Alates sellest on pidevalt esinenud improvisatsioonidega, ka paljudel rahvusvahelistel festivalidel, andes nendest ka terviklikke soolokontserte; 2 heliplaati ("Meloodia"). Ta nn
Kunstnikud arvasid, et ainult loovinimesed suudavad oma eriliselt arenenud meelte abil universumit mõista tekkis boheemlus. Arhitektuuris jäljendati mingit seni esinenud stiili, seda kaasaegsete tehniliste võimalustega täiustades, tekkis historitsism. Teine suund ehituskunstis oli ekletika: kõikvõimalikke stiilide koos kasutamine.Maailkunstis kujutas sakslane Caspar David Friedrich kaugusesse hajuvat nukrat maastikku, kus oli varemeid, raagus puid, kuuvalgust, mõtisklevaid inimesi ja palju ususümboolikat: ,,Rändaja udumere ääres". Hispaanlane Francisco Goya maalis kodusõja õudusi ,,Koloss", ,,Ülestõusnute mahalaskmine" ja tegi mitmeid graafiliste lehtede seeriaid ,,Sõjakoledused", ,,Kapriisid". Prantslased. Hoogne Eugeene Delacroix kujutas värvirohkete piltidega ajaloolisi motiive: ,,Chiose veresaun", ,,Sadanapalose surm" või ka kaasaega ,,Vabadus viib rahva barrikaadidele"
Kõige ühtlasemalt on värvi maali pinnale kantud veekogude ning taeva loomisel. Samuti nagu eelmine, jäi ka see maal silma oma rahuliku oleku suhtes. Maalilt võib välja lugeda, et on väga tuulevaikne ilm ning tundub nagu oleks kujutatud õhtut, kuid ei saa välistada, et tegemist on hommikuga. Pildi põhirõhk asetseb massiivsetel mägedel tagaplaanil. Esiplaanile jääb järv, ning järve eraldavad väikesed n.ö poolsaared, kus kasvavad kuused. Eespoole maalitud ka raagus puu, mis muudab pildi veelgi kaunimaks. Samuti on väga tähtis taevas paistev kuu/päike mis muudab pildi elavaks ning ilma selleta poleks maalil minujaoks väärtust. Värvitoone on nii tumedaid kui ka heledaid. Mägesid on kujutatud nii valge kui ka hallide toonidega. Taevas ja vesi on suhteliselt hele, kuid puud ja üldse kogu rohelus, on tumedamates värvides ning süngemad. Maal jällegi meeldib mulle väga, sest see kujutab minu jaoks rahu. Selle pildi
enamus on välja surnud inimtegevuse tagajärjel. Eestis elutsevad järgmised vareseliigid · Hakk Corvus monedula · Künnivares Corvus frugilegus · Vares Corvus corone Hallvares Corvus corone cornix · Ronk ehk kaaren Corvus corax Varese mõõdud · Tiiva pikkus on 31...34 cm. · Kaal on keskmiselt 480...360 g. Rahvapärased nimed · Vares, varene, vaak, jaak, varesjaak, nonn, tolgus, tolkvares, korbus, vargahokk, sarvnina, raagus, va kalts. Mõistus · Vareste aju ja kehamassi suhe on umbes võrdne ahvide ja koerte omaga, jäädes siiski maha inimesest. Vareslaste pojad kasvavad kaua aega vanematega koos ja võivad õppida oma vanematelt, aga parvelindudena ka teistelt lindudelt. Mitmel vareslaste liigil on keeruline parvesisene hierarhia. Seetõttu on varesed õppimisvõimelised ja taibukad linnud. · Iisraelis on täheldatud, et varesed pillavad vette leivakoorukesi, kasutades neid
kolme (tema oma loomingut esitavat) rockansamblit: Ruja (19711975 ja 1980 1985); Noor Eesti (19771978) ja Hõim (töötles Eesti rahvaviise; 19791980). 1971 ja 1973 võitis ta oma lauludega Tippmeloodia aastase lauluvõistluse lõppkontserdi (,,Sa tule nüüd"; ,,Mis küll saab"), ja 1974 ning 1975 Aastalõpu Võistluskontserdi (,,Keegi tulla võib"; ,,Sinu hääl"). Ta on kirjutanud ka lastelaule, teatri ja filmimuusikat. Rein Rannapi poplauludest on tuntuimad: · ,,Raagus sõnad", · ,,Nii vaikseks kõik on jäänud", · ,,Ühes väikses Eesti linnas", · kantaat ,,Ilus maa". Rein Rannap on esinenud tihti improvisatsioonidega, tema vabad improvisatsioonid, kordumatult omapärases stiilis, ei mahu rangelt ühtegi zanrisse, neis on ühendatud kaasaegne tõsine muusika, rock, eesti rahvamuusika, new age muusika ja jazz. Kasutatud kirjandus · http://et.wikipedia.org/wiki/Rein_Rannap · http://www
Kas teeme mõõduka meeletuse või muutume meeletult mõõdukaks? Kas hakkame kisendama sosistusi või sositama kisendusi (4:83)? Meie tahame elada ja kirjutada Aegade-raamatusse.. (4:66) Meie silmades säravad sädemed, meie põues lainetab julgus ja jõud (4:66). Ja suurt ja sügavat õnne tuld, armastust tundsin ma... (4:102) Siis tuli sügis, päike väsis ära (3:116). Puud seisid raagus nagu vitsakimbud, jäi tänavale maha ainult jää (3:117). Väike tähekild vaid säras kõrgel taevavööl (3:120). Liig ruttu libises kõik mööda (3:122). Ta tuli ja vaatas mu silmi ja läks siis oma teed (4:169). Mul palju oli küsida temalt (3:122). Ning endast jäi rääkimata palju kuid mida? Ma ei tea (3:123). Nüüd olen elatand, ring on täis (2:118) ega ole mu elu tühja läind (2:98). Ja mäletan hästi:
Veel psukeste prleid puistab taevas Kesk psukeste parve tiivaripsu neb nutunurkadega taevalina, seab udu une huulil igeks lipsu, krs kogub kollasesse kootud vina. Puul ubinate hullamise raskus kik okste ohked korjab kobarasse, tuul pilvepitsidega tagataskus veab tantsutalgutele vihmakasse. Veel valgusvallatusi pillav pike krgknni sillerduste siidis sammub, ta homme horisondi orjaks ajal, kuid juba de hlmas hljuv vike hetk pimeduse ukselvel tammub krkkleduse kurvalt raagus rajal... Sa oled seal Ja puhub tuul siin mullusuiseid lehti ning korstnarngast taamal suitsujoa triip triibult jrge vean kui muldsel toal. Siin vaikuses ma olen hetk veel, ehkki leek valjust tuuleiilist knlal kustus siis just, kui prisin: no kuis sul leb? Kll tean ju, tean, et sealtpoolt kike ned, ma siiski tulin kinnitama usku, et kuuled mind, kui prdun tuule poole, su silmad seal, kus kiigub tammeleht. Mu jaoks on tajumatud teed veel toonel ning nnda toon su lemmiklilled mulda
AidaOskar pikanäpumees, valelik Imbi ja Ärni vanapaar, kelle nõrkuseks varastamine Näiteid raamatust ,,Rehepapp" Rehepapp Jaanile: ,,Küll sa oled ikka loll! Päris õige oleks jah, kui va vikatimees sulle kohe praegu järele tuleks ja jalust ära viik! Saaks sitast lahti." Sulane Jaan advokaadile: ,,Urramurra, ahvikene! Hea küll, sõidame mõnda trahterisse, siis ma ostan sulle viina, vaatame, mis sa veel siis teed! Ja ma tahan su saba näha!" Üks koll läks üle tee, jäi raagus puu taha seisma ja jõllitas sealt, silmad punnis. Rehepapp tegi tema poole ristimärgi: ,,Isa, poja ja püha vaimu nimel!" pomises ta harjunult. Koll kadus susisedes ainult paha hais jäi järele. Õuna Endel tuleb Liinale kosja: ,,Nägin siia sõites aidameest. Kurat, sel mehel oleks tarvis küll munad pihku võtta." Raamat ,,Rehepapp" on eestlaste... ... rumalustest ...tarkustest ...iseloomust ...tavadest ja kommetest Näidend ,,Rehepapp" on lavastatud... ..
Ähkides ja ohkides ajas Jaak end lumehanges istuli ja toetas selja vastu tuulest paindunud puutüve. No oli mul vaja siia ronida ohkas Jaak pettunult ja vihaselt. Kukkudes oli tort kilekotis täielikult lõssi vajunud. Nõrdinult tõmbas Jaak lõssis tordi kilekotist välja ja tahtis seda nelja tuule poole visata. Siis märkas ta silmanurgast midagi sellist mis pani ta hetkega üle keha värisema ja tõstis kõik kehakarvad püsti. Läbi tuisu ja raagus põõsaste silmas ta äkki kaht hõõguvat silma. Hunt, mõtles Jaak ehmunult ja esimese hooga püüdis ta hakata puu otsa ronima. Meeleheitlikult haaras ta esimese lähedaloleva oksa järgi aga see murdus käes nagu õhuke pilbas. Puu alla prantsatades jäi ta õudusega vaatama talle üha lähemale nihkuvast silmapaari. Midagi mõtlemata viskas ta paaniliselt hõõguva silmapaari poole lõmmis tordi. Õhus laperdades lendas tort vaevu esimese põõsani.
Toomingavitsad sobisid nõuvitsteks, korvivõrudeks ja sidumisväätideks. Toominga koort on kasutatud riide kollaseks või pruuniks värvimisel. · Toomingal esineb kahjuritest näiteks toominga-võrgendikoi. Ta võib terve puu mähkida oma valgetesse niitidesse, nende sees valmivad aga vastsed, kes hakkavad sööma toominga lehti. Nii võib mõnikord näha suvel üleni valget toomingat, mis mõne aja pärast on täiesti raagus puu. Kuid toominga elujõud on nii suur, et ka kõikide lehtede ärasöömine puud ei hävita. Seepärast peavad toomingalehed mõnel aastal kaks korda puhkema. · Toomingate õitsemise aeg on parim kartuli panekuks. · Marju kasutatakse ravimina. Marjadest tehtud teed juuakse eelkõige kõhulahtisuse korral. Lehtedest ja õitest tehtud tee on palavikuvastase toimega. Rahvameditsiinis on kasutatud ka koort. · Lehed sisaldavad rikkalikult vitamiini C.
Lendas üle Põhjanaba Eest oli kitsas Tagant lai · Singel vingel ninaprill Selle eest ta kolki sai Meil oli kodus krokodill Krokodill tegi palju nalja · Torni otsas istus uss Ajas lapsed toast välja Seda nägi väike Juss Tahtis toas tantsu lüüa Mis värvi oli uss Meie koogid ära süüa Seda ütled sina Ema võttis raagus viha Väike tatinina Andis talle üle piha Kas sul seda värvi on? · Kassid läksid kalale Vanamees, vanamees 66, ikka jalalt jalale Pooltesit hammast oli suus. pita päta pita päta Kartis hiiri, kartsi rotte, läbi rohu üle mätta Kartis nurgas jahukotte. · Tuleb tuleb tuppa hiir Jaanuar, veebruar, märts, aprill, meil oli
On kirjutanud palju klaverile ja neid ise ette kandnud - näiteks tsüklid Naiivsed ja Süütud palad, Klaverikontsert, Cruise Control. Orkestriteostest võiks nimetada: Eleegia, Papagoid, Lähedus. Kirjutanud samuti hulgaliselt kammermuusikat jm. Ta on juhtinud kolme ta oma loomingut esitavat rock-ansamblit: Ruja ; Noor-Eesti ja Hõim. Alates 1971 on avaldanud mitusada rock- ja pop-laulu, mida on esitanud lisaks ta oma ansamblitele paljud Eesti juhtivad lauljad. Ta poplauludest on tuntuimad Raagus sõnad, Nii vaikseks kõik on jäänud, Ühes väikses Eesti linnas ja kantaat Ilus maa. On kirjutanud ka lastelaule, teatri ja filmimuusikat. Riho Sibul (1958)on mitmekülgne muusik. Ta on osalenud kitarristina veerandsajandi jooksul kümnetes projektides ja 1990. aastal alustas ta ansamblis Ultima Thule ka oma lauljateed. Sibula tegevus heliloojana kannab samuti mitmekülgsuse pitserit - rock'n'rollist bluusini ning lüürilistest ballaadidest
Looduslikku metsa leidub kõikjal kus on pidevalt vett puude kasvamiseks. Metsad mõjutavad oluliselt kliimat, rikastavad atmosfääri hapnikuga ja lisaks kõigele sellele pakuvad sobivaid elutingimusi paljudele elusolenditele, kes leiavad metsas toitu ja varju. Kõrguse järgi jaotatakse taimed metsas viieks rindeks: puurinne, põõsarinne, puhmarinne, rohurinne, samblarinne. Lehtmetsade puurinde moodustavad heitlehelised puud, mis langetavad oma lehed korraga ja on osa aastast raagus. Sel ajal nad puhkavad. Uued lehed tulevad siis, kui nende kasvuks on piisavalt päikesevalgust ja niiskust. Heitleheliste puude hulka kuuluvad kask, vaher, pärn, saar, pihlakas, lepp, haab jvm. Tüüpilisemad põõsad lehtmetsas on sarapuu, pihlakas ja toomingas. Oma kasvult on nad madalamad kui puurinde esindajad. Kevadel, enne kui puudele kasvab uus lehestik, mis varjutab metsaaluse, arenevad ja õitsevad
korrektselt vormistatud, õigekirja vigadeta, võib esineda üksikuid eksimusi; esitatud õigeaegselt. Hinne 3 Rahuldav retsensioon on üldjoontes juhendile vastav, kuid esineb mitmeid puudusi; oma isiklikku arvamust vähesel määral väljendav; väheinformatiivne; kirjutatud ükskuid muusikalisi oskussõnu kasutades; ebaloogilise või pooliku ülesehitusega, konarliku väljenduslaadiga; nagu „raagus puu“ – lühivastused juhendi küsimustele; vigaselt vormistatud, õigekirja vigadega; esitatud õigeaegselt või hilinemisega. Hinne 2 Mitterahuldav retsensioon on juhendi nõuetele mittevastav; väheinformatiivne, esineb osaliselt plagiaati; vigaselt vormistatud ja paljude õigekirja vigadega; esitatud õieaegselt või hilinemisega. Hinne 1 Puudulik retsensioon on
·Kujundid Epiteedid on märgitud-rohelisega Isikustamine on märgitud- sinisega Võrdlus on märgitud- punasega Metafoor on märgitud- lillaga Autor on üritanud oma luuletusega öelda seda, et maailmas on väga palju vastamata armastusi ja kui sa ainult suvatseksid mõnele armastusele vastata, siis tunneksid sa kõiki armastuse häid ja halbu külgi. Kokkuvõte luulekogust loodusluule- "Lõkke ääres" "Meie mõis oli vahepeal" "Sügis hakkas" "KOLM HOMMIKUMAA KUNINGAT" "Olen puu" "Raagus kodupuude ustav rivi" armastusluule- "VENNA SÕJALAUL" "Ole siin" "Ma olen vastamata armastusest" "Kes armastab pimesi teist" "Panen kolmeks päevaks sõnad" "Kes sosistas nutta" Mulle meeldis luulekogu juures see, et sinna sai süveneda ja mõelda asjade peale sügavamalt, kuna vahel on seda vaja, et tuua enda mõttemaailma natukene värskust. Mulle meeldis ka see, et siin oli palju armastusluulet. Kasutatud kirjandus: Kristiina Ehini kodulehekülg. Vaadatud 2017. Tutvustus.
(„Lõuna“) Kui vaadata tervikuna Liivi luuletusi, siis pole erandiks ka sügise kohta kirjutatud luuletus - ka see on täis liivilikku nukrust. Sügise algus muudab tihti ka minu meele nukraks. Päevad on hallid, sajab vihma, tuul tugevneb. Linnud alustavad oma rännakut soojale maale ning loodus on kurnatud ning väsinud ja valmistub talveunne jääma. Järele jääb vaid mudane puru, suured porilombid ja raagus puud. See tekitab väga tühja tunde. Ainsaks lohutuseks on teadmine, et ka loodus vajab õitsemiseks ja säramiseks puhkust. Aga sügis annab alguse ka uutele metsaasukatele - seentele. Pidevast vihmasajust saavad nad juurde jõudu ning peagi pistavad nad sambla seest välja oma kübarad. Aga kaua nemadki suudavad särada, peagi lõppeb ka nende aeg ning väsinud loodus peitub pehme lumeteki alla ja jääb talveunne, et uuel aastal uuesti oma ilu täies võimuses näidata.
Mu kallis Eesti emakeel, Krokodill, ta tegi nalja, Kuis kaunist kõlad sa, ajas lapsed toast välja. Mu kallim ehe eluteel Tahtis toas tantsu lüüa, Ja armsam saatija! meie koogid ära süüa. Kus kuulen sinu kandlehäält, Ema võttis raagus viha, Sääl südant rõõmustad, andis talle üle piha. Sääl surud mured kulmu päält Krokodill siis nuttis, palus: Ja kurbust kaotad. ära vihu, viht on valus! Sa üksi südamesse mul Võttis oma reisipauna, Võid tulel tungida, pidas halvaks külma sauna. Ükspäinis elu osaks sul
Ruja (1971-1975 ja 1980-1985); Noor-Eesti (1977-8) ja Hõim (töötles Eesti rahvaviise; 1979-1980). Alates 1971 on avaldanud mitusada rock- ja pop-laulu, mida on esitanud lisaks ta oma ansamblitele paljud Eesti juhtivad lauljad. 1971 ja 1973 võitis ta oma lauludega Tippmeloodia aastase lauluvõistluse lõppkontserdi (Sa tule nüüd; Mis küll saab), ja 1974 ja 1975 Aastalõpu Võistluskontserdi (Keegi tulla võib; Sinu hääl). Ta poplauludest on tuntuimad Raagus sõnad, Nii vaikseks kõik on jäänud, Ühes väikses Eesti linnas ja kantaat Ilus maa. Ta on kirjutanud ka lastelaule, teatri ja filmimuusikat. ,,Minu elu on muusika ja selle jagamine teiste inimestega", on Rannap öelnud. Soovides pakkuda laiale kuulajaskonnale võimalust osa saada klassikalisest ja muust väärtmuusikast kontsertettekandes kodulähedastes kohtades, on ta alates 1997. aastast, mil toimus esimene
lihtsalt seda lugedes tuli meelde kuidas ma alati nooremana vaheaegadel maal olin. Ühel sügisvaheajal, olid juba vaheaja viimased päevad ja varsti pidi linna minema, et uue hooga kooli minna. Kõik tegid väljas rasket tööd, valmistusid talveks ette. Täpselt nii nagu luuletus ütleb, et midagi jääb ikka korjamata, koristamata, lõpetamata, nii oli ka meil alati. Mina ei osanud midagi teha ja ma lihtsalt läksin rõdu peale ja vaatasin kuidas raagus oksad tuule käes kõiguvad. Lugedes seda luuletust tekkis tunne nagu oleks autor selle luuletuse kirjutanud mind vaadates toona seal rõdul.
Kui inimasulaid oli alles vähe, siis elas suitsupääsuke koopavõlvide all, nüüd aga kõikjal maahoonete vahetus läheduses. Oma pesa ehitavad nad meelsasti pööningule. Nimi tuleb sellest, et ta tihti ka suitsusesse tuppa pesitsema kippus. Kõikjal oldi temasse sõbralikult meelestatud ja nii harjus ta inimeste juures elama. See andis talle samuti kaitse röövloomade ja -lindude eest. Sageli võime suitsupääsukest näha istumas telefonitraatidel, katuseharjal või raagus puuokstel, aga ööbib ta tihtipeale veekogude ääres roostikus. Toiduks tarvitab ta väga osava ja kiire lendajana hästi lendavaid putukaid, tuues nii kasu ka kahjurite hävitajana. Pesa ehitavad suitsupääsukesed mudast, mille seovad rohukõrte ja karvadega, niisutavad süljega. Valminud kausja ehitise vooderdavad nad seest pehmete rohuliblede ja sulgedega. Aasta jooksul võib pääsukesel olla kuni kolm pesakonda. Haudumine võtab 14...15 päeva, aga halva ilma korral kauemgi.
Rein Rannap on kutsunud kokku,ja juhtinud kolme ta oma loomingut esitatavad rick- ansamblid: Ruja (1971-1975 ja 1980-1985) ; Noor-Eesti (1977-1978) ja Hõim (Töötles Eesti rahvaviise;1979-1980). Alates 1971 on avaldanud mitusada rock- ja pop-laulu,mida on esitanud lisaks ta oma ansablitele paljud Eesti juhtivad lauljad.1971 ja 1973 võitis ta oma lauludega Tippmeloodia aastase lauluvõistluse lõppkontserdi, ja 1974 ja 1975 Aastalõpu Võistluskonterdi.Ta poplauludest on tunutuimad Raagus sõnad,Nii vaikses kõik on jäänud,Ühes väikeses Eesti linnas ja kantaat Ilus maa.Ta on kirjutanud ka lastelaule,teatri ja filmimuusikat. Joonis 2. Rein Rannap 5 2. REIN RANNAPI HARIDUSTEE Rein Rannap õppis Tallinna Muusikakeskkoolis (1965-1972) ja Konservatooriumis (1972- 1977) klaveri erialal Virve Lippuse juures.1977-1979 jätkas ta õpinguid Moska
Kaljuvaringud ja mudavoolud on samuti võimalikud, eriti kevadise sula ja tugeva vihma järel. Suuremad ja vulkaanist kaugemale ulatuva ohuga plahvatused on ilma eelnevata märkideta vähe tõenäolised. Juba 1982. aastal rajati vulkaanipark, mida aastas külastab ligi 7 miljonit inimest. Mount Saint Heleni jalamile on ehitatud vaateplatvormid. Vulkaani läheduses ei ole rohelist lopsakust ega lehtes puid. Maapind on kaetud vulkaanilise tuhaga, puud on raagus ja mõned üksikud taimed torkavad silma erksavärviliste õitega. Asukohakaart Kihtvulkaani lihtsustatud läbilõige 1. Magmakamber 7. Vulkaanilise tuha kihid 13. Kraater 2. Aluspõhi 8. Nõlv 14. Kraater 3. Vulkaanilõõr 9. Laavakihid 15. Vulkaanilise tuha pilv 4
šašlõkkide marinaad,katki astutud päikeseprille,rannaraadiote patareisid,korjan bon aquasid ja eviane karastusjooke korke ja õllepurke’’. Õnnelik meeleolu:’’aga loojangul jooksen koju sõrmed sõrmustest rasked, käed kaardus õmber karika’’. 3.Mis aastaajal tegevus toimub?Mille põhjal seda võib järeldada?Kasuta vastamisel konkreetseid tsitaate. Tegevus toimub varakevadel.’’kisun ära õhukese kile oma õrnadelt rannaroosidelt raagus okkalised oksad tuleb puhastada enne kui kõva kevadine tuul puhub veel puhkemata pungade peale’’. 4.Mida sümboliseerivad luuletuses sõrmused ja karikad? Luuletuses sümboliseerisid sõrmused ja karikat head enesetunnet ,ta tundus ennast õnnelikult peale ranna koristust. Kirjand. Miks on vaja kaitsta loodust? Juba mitu aastat on inimkonna põhiprobleemiks olnud keskkonnareostus ja muud loodust kahjustavad inimtegevuse tagajärjed
suure lu m e ga, suvi aga vilu ja vih mane. · Mardipäeva külm toob külmad jõulud, mardipäeva sula soojad jõulud. Vanasti käidi ringi mardiperena, mida juhtisid mardiisa ja mardie ma. · Kõige tähtsam oli mardiisa. · Ühel mardil oli kaelas kott, millesse korjati ande. · Andideks olid õunad, ko m mid, küpsised (vanasti ka liha). November on talvekuu ja on üks igavamaid ja süngemaid aegu aastas. Pori pimedus ning raagus mustad puuoksad. Tõelist talve annab alles oodata. Kogu seda kurvameelsust leevendavad nukras novembris vaid 2 päeva - mardipäev 10. XI ja kadripäev 25. XI . Nagu nimedest on näha on nendegi taga muiste elanud inimesed - Martin Luther ja tema naine Katariina. Vanasti oli mardipäev 11.novembril püha katoliku piiskop Martinuse mälestuspäeva auks (600 a.). Kadripäev aga Aleksandriast pärit naispühaku Katariina märtrisurma mälestuspäev. See naispühak
5 Sa Issand igavene, Sul imelikud teed, - Sa rahva elukäiku Ja saatust ise sääd! - Su püha pale ette Me tänus tõttame Ja palavamas palves Su poole vaatame: Jää ikka meie juurde, Meid ära unusta, Ja tegusid ning püüdeid Mis ausad, õnnista! Jää ikka meie juurde, Siis käime valguses Siis vabadus ja elu Meil kosub südames Anna Haava APRILL 6 Sulalumest seisab vaher, laubal raagus oksakahl. Koore all tal liigub mahe, mahe, läbipaistev mahl. Kerge pole teha tal vist mahla mullast jürikuul. Öösiti veel härma talvist okstele toob kõle tuul. Südapäeval aga ärkab vahtrasüda: on Aprill! Lõhnast aimad: kuskil tärkab esimene sinilill! Leelo Tungal MAI HOMMIK 7 Õrn maikuu hommik imeilul koitis. Kõik linnud hõiskasivad üheskoos ja kastekullal hiilgas roos, mis mururinda rikkalikult toitis.
septembril ja lõpeb hingedepäeval 2. novembril. Hingedepäeva piirid pole väga kindlad, mõne uskumuse järgi lõpeb see aeg alles enne jõule toomapäeval. Hingedeajal on Eestimaa ilm läbi aegade olnud uduvihmane ja tihti ka tormine. Selle kohta arvati vanasti, et hingedeajal on õhk siia ilma tulnud hingedest paks. Seetõttu ei saanud inimesed ja loomad (eriti hobused) vabalt hingata lõõtsutasid ning olid üleväsinud. Maa kohal hõljus udu. Puud olid raagus. Jõed hakkasid jäätuma. Tuulevaikust häirisid aeg-ajalt ägedad iilid, mis märkisid hingede parve möödumist. Hinged liikusid tavaliselt hulgakesi koos. Nende tõstetud tuult nimetati hingetuuleks. Tormiilm tuleb aga hingede rändamisest, elav liikumine sünnitab tuult ja tormi. Oma suguvõsa kunagisi liikmeid austati väga. Kodusid külastavaid hingesid võeti vastu nii, et neile valmistati paremaid toite (eriti lihatoite) ja pruuliti õlut ning viidi
annaabi.ee 
