Salvador Dali - Kunstiajaloo essee (0)

Salvador Dalí

Salvador Dalí, sünninimega Salvador Domingo Felipe Jacinto Dalí i Domènech sündis 11. mail 1904 aastal ja suri 23. jaanuaril aastal 1989.
Ta oli Hispaania maalikunstnik ja 20. Sajandi üks tähtsamaid sürrealiste.

Salvador Dalí sünnikohaks oli Prantsuse piiri lähedal asuv linn Figueres.
Tema isa Salvador Dalí i Cusí oli karm ja range kasvatusstiiliga advokaat ja notar. Vastupidiselt isale oli ema Felipa Domenech Ferrés leebe ja just ema oli see, kes poja kustikatsetusi julgustas. Salvador oli peres teine laps, kuid tema vend, kelle nimi oli samuti Salvador, suri enne Dalí sündi. Õde Ana Maria, kes oli kolm aastat noore, kirjutas aastal 1949 oma vennast raamatu.

1916. aastal, kui Salvador koos kohaliku kunstniku Ramon Pichot’ga suvepuhkust veetis, avastas ta enda jaoks moodsa kunsti. Järgmisel aastal korraldas Dalí isa poja söejoonistustest koduse näituse. Esimene avalik näitus toimus 1919. aastal Figuerese teatris.

1922. aastal kolis Salvador Madridi ja asus õppima kaunite kunstide koolis nimega Academia de San Fernando. Juba siis äratas Dalí tähelepanu ekstsentriku ja dändina. Tal olid pikad juuksed ja põskhabe, ta kandis mantleid, sukki ja põlvpükse, püüdes järele aimata19. sajandi inglise esteete.

Kõige enam pälvisid kaasõpilaste seas tähelepanu Dalí kubismist inspireeritud maalid, kuid tol ajal jäi see teema tema jaoks segaseks, sest Madridis ei tegutsenud ühtegi seda stiili viljelevat kunstnikku ja seetõttu hakkas ta eksperimenteerima dadaismiga. Dadaism mõjutaski Dalí loomingut kogu elu.

1926. aastal külastas Dalí esmakordselt Pariisi ning kohtus Pablo Picassoga, keda ta jumaldas. Picasso oli juba kunstnik Joan Miro käest Salvador Dalí kohta kiidusõnu kuulnud. Järgnevatel aastatel maalis Salvador mitmeid teoseid, kus võib märgata Picasso ja Miró mõjutusi.

Juba 1920ndatel võis Dalí töödes märgata jooni, mis jäid domineerivaks läbi tema loomingu. Dalí kombineeris kunstistiile klassikalisest maalist modernse avangardismini

1929. aastal tegi Dalí koostööd sürrealismi viljeleva režissööri Luis Buñueliga, mille tulemusel valmis lühifilm "Un Chien Andalou" ("Andaluusia Koer"). Samal aastal kohtus Dalí oma muusa Galaga (pärisnimi Elena Ivanovna Diakonova), kes oli temast 10 aasat vanem ja kellest sai hiljem Salvador Dalí abikaasa.
1929. aastal olid Dalíl mitmed olulised näitused ning ta liitus ametlikult Pariisis Montparnasse’i kvartalis tegutsenud sürrealistide rühmitusega. Dalí looming oli juba sellele eelnenud kahel aastal tugevate sürrealismi mõjutustega.

Salvador Dalí poolt maalitud pilt Pablo Picassost.

1931. aastal maalis Dalí ühe oma kuulsamatest teostest "Mälu püsivus", millel kujutas pehmeid, sulavaid taskukelli. Üldlevinud tõlgenduse järgi sümboliseerivad painduvad kellad arusaama, mille kohaselt aeg ei ole jäik ja ettemääratud.

1940. aastal kolisid Dalí ja Gala Teise maailmasõja eest USAsse, kus elasid kaheksa aastat. 1942. aastal avaldas Dalí oma autobiograafia "Salvador Dalí salajane elu".

Alates 1949. aastast oli Dalí elupaigaks taas Kataloonia. Oma karjääri hilisemas faasis ei piirdunud Dalí vaid maalimisega vaid eksperimenteeris mitmete uudsete tehnikatega. Näiteks oli ta üks esimesi, kes kasutas kunstis hologramme ning mitmetes tema töödes võib näha optilisi illusioone. Paljud noored kunstnikud eesotsas Andy Warholiga, pidasid Dalíd oluliseks popkunsti mõjutajaks. Dalí oli huvitatud ka loodusteadustest ning matemaatikast ning mitmetes tema teostes võib näha geomeetrilisi vorme.

Lisaks optilistele illusioonidele ning teadusele mõjutas Dalí hilisemat loomingut ka religioon. Tema pühendumus katoliiklusele kasvas. 

1980. aastal halvenes Dalí tervis järsult. Väidetavalt andis Dalí peaaegu seniilne naine Gala mehele kokkusobimatuid ravimeid, mis kahjustasid Dalí närvisüsteemi. 76-aastaselt oli Dalí armetus seisus ning tema parem käsi värises tugevalt.

Dalí maalis kokku üle 1500 maali: 1925 - "Veenus ja amoretid", 1929 - "Salapärane mäng", "Iha mõistatus – minu ema, minu ema, minu ema", "Suur masturbaator", 1931 - "Mälu püsivus", 1933 - "Wilhelm Telli mõistatus", 1937 - "Narkissose metamorfoos", "Uni", "Elevandid luikede peegelpildina", 1938 - "Lõputu mõistatus", "Aafrika muljed", "Hispaania", 1941 - "Pehma autoportree praetud peekoniga", 1943 - "Ameerika poeesia", "Ameerika jõulude allegooria", 1944 - "Uni, mille põhjustab mesiase lend ümber granaatõuna sekund enne ärkamist", 1945 - "Melanhoolne aatomi-ja uraaniidüll", 1946 - "Püha Antoniuse kiusatus", 1947 - "Luigesule aatomisisene tasakaal", 1949 - "Leda atomica", 1950 - "Port Lligati madonna", 1951 - "Püha Johannese Kristus ristil", 1952 - "Sfääride Galatea", 1954 - "Omaenda vooruslikkuse sarvede poolt sodomiseeritud nooruslik neitsi", 1958-59 - "Christoph Kolumbus avastab Ameerika (Christoph Kolumbuse uni), 1963 - "Galacidalacidesokrüribonukleiinhape", 1965 - "Perpignani raudteejaam", 1966-67 - "Tuunikala püüdmine", 1983 - "Pääsukese saba" (Viimane maal)
Salvador Dalí abikaasa Gala suri 10. juunil 1982. aastal. Pärast naise surma kaotas Dalí eluisu. Ta kolis Púboli lossi, mille oli Gala jaoks ostnud. 1984. aastal oli Dalí magamistoas tulekahju. Arvati, et tegu võis olla ka enesetapukatsega. Pärast seda vahejuhtumit viidi Dalí tagasi Figueresi. Oma elu viimased aastad veetis ta endanimelises teater-muuseumis, kus Dalí sõbrad ning teised kunstnikud tema eest hoolitsesid.
1988. aasta novembris viidi Dalí südamerikkega haiglasse, kus teda külastas ka kuningas Juan Carlos. Dalí suri 23. jaanuaril 1989. aastal, kuulates oma armastatud heliplaati "Tristan ja Isolde". Dalí on maetud endanimelise teater-muuseumi krüpti. Hoone vastas on Sant Pere kirik, kus toimusid nii Dalí ristimine ja esimene armulaud kui ka mehe matused. Dalí sünnikodu on vaid kolme kvartali kaugusel.
Salvador Dalí viimane teos „Pääsukese Saba“