,,Andaluusia koer´´ Breton nimetas seda esimeseks sürrealistlikuks filmiks üldse. Sellele filmile on tähtis koht filmiajaloos, sest see on esimene filmivormis tõlgendus Bretoni sürrealismi manifestis esitatud pildiliste ja keeleliste motiivide vabast assotsieerumisest. Film põhines väga lihtsal reeglil: pildiideed ja -järjestus ei tohtinud järgida mingit loogikat, lubatud oli vaid irratsionaalsus ja üllatuslikkus. "Andaluusia koer" oli film puberteedist ja surmast, mille ma intellektuaalsele, vaimukale ja elegantsele Pariisile kogu tõelisuses ja Ibeeria pistoda teravuses südamesse torkasin. Dalíga tegi Buñuel koos oma esimese filmi "Andaluusia koer" (1929). Ka Buñuelile olid oluliseks inspiratsiooniallikaks unenäod. Tal oli 15 korduvat unenägu, mis saatsid teda nagu teekaaslased läbi elu. "Andaluusia koer" sündiski Buñueli ja Dalí unenägude pinnal.
2 x -1 2) - ; = x-3 4x - 4 x - x 2 2 x a-x 1 2 x + a 2a + x 3) 2 - + . a + ax + x 2 a- x a x 3. Kaota irratsionaalsus murru nimetajas. 3 4 x 1) 2) 3 3) 5 2 x 3 5x 9 6 15
Majanduselu peab olema nende meelest vaba, riik peab sekkuma võimalikult vähe, et oleks konkurents turul. Usus pöörduvad nad puritanismi, kristluse või siis Antiik-Kreeka poole. Sokratest või Kristust näevad nad inimkonna päästjatena. Välispoliitika peab olema kujundatud lähtuvalt sõjalisele üleolekule ja jõu ideoloogiale. Mõlemal poolel on omad head ning halvad küljed. Uusvasakpoolsetega nõustun ma väitega inimteadvuse manipuleerimisega ühiskonnas, kus on irratsionaalsus ja repressioon. Samuti nõustun ma uusparempoolste väitega, et inimeste intellektuaalsed võimed on erinevad ning need on päritavad, kuigi ma ei nõustu nende väitega, et mõtlemise tasandil tuleks tagasipöörduda vanaaegsete normide poole. Mõlemal poolel oli suur roll tolle aja ühiskonnas ning nende ideed ja väljaastumised on olulised ka tänapäeva ühiskonnas.
loomulik liikumine. Inimese ,,ehitus" nägi Freudi järgi välja järgmiselt: 1. Miski, Id (ladina keeles), Es (saksa keeles), st mitteteadvus, alateadvus... NAUDINGUPRINTSIIP. See oli üks Freudi kuulsamaid ,,leiutisi": eelmainitud psüühilise energia allikas, ürgne, puht looduslik osa inimeses, tungide asupaik. Inimene sünnib just säärase energiaallikana. Seda sfääri iseloomustab enesekesksus, impulssiivsus, irratsionaalsus. Miski on loomult liikuv, pulbitsev, kõikvõimas (ei tunnista mingeid piiranguid, tema jaoks ei kehti loogika, eetika ega aja mõiste: ta soovib ja tegutseb kohe.) Miski taotleb naudingut, väldib valu, ebamugavust. See osa inimesest püsib muutumatuna kogu elu ega ole mõistuselikult tunnetatav. Oma hilisemates töödes söandas Freud siiski Miskit nö seespoolt kirjeldada, kasutades selleks kujundlikku keelt. Nimelt: Mitteteadvuse ehk miski sisu moodustavad kaks põhitungi: ELUTUNG ehk Eros
Dadaiste ühendas viha sõja vastu, nad olid veendunud, et sõja peamiseks süüdlaseks ongi ratsionalism ja loogika ning sellest tulenevalt näeme ka sürrealismis täielikku loogika ja ratsionaalsuse vastandumist. Filmi "Andaluusia koer" puhul näeme kõige puhtamal kujul, kuidas sürrealism on jõudnud filmikunsti. "Andaluusia koer" põhineb eelmainitud sürrealismi reeglitel: Pildikeel ja järjestus ei järgi mitte mingit loogikat ning filmi juhib puhas irratsionaalsus. Tulemuseks on kohati juhet kokku ajav ja samal ajal sokeerivalt üllatav filmiteos. Kui "Andaluusia koer" 1929. aastal linastus, oli enamus publikut täiesti vapustatud - midagi taolist polnud keegi varem näinud. Kuigi väidetavalt ei saanud enamik filmi vaatajatest mitte midagi filmist aru, jättis teos inimestesse nii tugeva emotsiooni, et seda ülistati pöördepunktiks filmi ajaloos ja sürrealismi meistriteoseks. Kahjuks ei kestnud Salvador Dali ja Luis Buñueli sõprus väga kaua
sai mõjutusi ka Tintorettolt. 1577. aastal asus Toledosse töötama. El Greco looming on omapärasemaid nähtusi kunstiajaloos. Tormilise temperamendiga on ta oma töödes ühte sulatanud hilisbütsantsi ikoonimaali traditsioonid, maneristliku vormikäsitluse ja veneetsia koloriidi. Ta lõi äärmiselt ilmeka vormikõne, millel on palju ühist moodsa ekspressionismiga. El Greco maalilaadi iseloomulikumad jooned: irratsionaalsus, omane nägemuslikkus ja viirastuslikkus rahutu, süngelt ekstaatiline ja pidulik meeleolu portreed, figuraalsed kompositsioonid usuteemadel. (Sageli sügav usu- ja leinatunde väljendus) vertikaalsusetaotlus – figuurid pikaks venitatud, väikeste peadega, teatav ebakindlus poosides julgelt karakteriseeritud inimtüübid □ kompositsioon tundub katkendlik, ruumikujundus ebamäärane □ omane külmade toonide
= e-2 . x0 N¨ aide 8. Leida piirv¨aa¨rtus lim x2 - x - x2 + x . x- Lahendus. Piiril x - tekib m¨a¨aramatus - . M¨a¨aramatuse k~orvaldamiseks tekitame murru, kus irratsionaalsus on nimetajas: x 2-x- x 2+x x 2-x+ x2 + x lim x2 - x - x2 + x = lim = x- x- x2 - x + x 2 + x -2x -2x = lim = lim
tunnetuseviisi. Adekvaatne isiksuse kontseptsioon ennustab käitumist. Kontseptsioon peab kirjeldama isiksuse käitumise: · püsivust (ajas,situatsioonis) · unikaalsust · universaalsust 5. Isiksuse teooriad ehk paradigmad Psühhodünaamiline paradigma · alateadvus/teadvus · instinkt, vajadused · konflikt · areng, staadiumid Humanistlik paradigma · eneseteostus · vabadus, eksistentsiaalsus · terviklikkus · irratsionaalsus, spontaansus Kognitiiv-käitumuslik paradigma · õppimine · mudel, mudeldamine · atributsioonid, ootused · sotsiaalne keskkond Klassifitseeriv paradigma · isiksuse jooned · vajadused · psühhodiagnostika · tüpoloogiad · temperament, somatotüübid Vastavalt paradigmale saab ühte ja sama isiksuse käitumist interpreteerida mitmel erineval moel: Näiteks armastus Psühhodünaamiline paradigma
tunnetuseviisi. Adekvaatne isiksuse kontseptsioon ennustab käitumist. Kontseptsioon peab kirjeldama isiksuse käitumise: · püsivust (ajas,situatsioonis) · unikaalsust · universaalsust 5. Isiksuse teooriad ehk paradigmad Psühhodünaamiline paradigma · alateadvus/teadvus · instinkt, vajadused · konflikt · areng, staadiumid Humanistlik paradigma · eneseteostus · vabadus, eksistentsiaalsus · terviklikkus · irratsionaalsus, spontaansus Kognitiiv-käitumuslik paradigma · õppimine · mudel, mudeldamine · atributsioonid, ootused · sotsiaalne keskkond Klassifitseeriv paradigma · isiksuse jooned · vajadused · psühhodiagnostika · tüpoloogiad · temperament, somatotüübid Vastavalt paradigmale saab ühte ja sama isiksuse käitumist interpreteerida mitmel erineval moel: Näiteks armastus Psühhodünaamiline paradigma
Lootusetu võitlus murdis filosoofi 42-aastaselt. Ta suri üksiku ja häbistatuna. Essentsialism ja eksistentsialism Isiklik filosoofia Kierkegaard esitab filosoofiale järgmised nõuded: · filosoofia peab puudutama mind isiklikult; · sellega tegelemine peab puudutama minu elu; · filosoofia peab mulle midagi tähendama ning mulle korda minema, sest pole olemas muud tõde kui see, mida just MINA kogen. Tema filosoofiale on iseloomulik: · subjektivism · irratsionaalsus · inimesekesksus · vastandumine Hegelile · kõige nägemine läbi üksikinimese vaatevinkli (indiviid ei ole allutatud tervikule!) · Kierkegaardi käsitlusele vastavalt on inimene: · kordumatu isiksus · subjekt, mitte mingi huvitav tükk loodust · see, kes ei mahu mitte mingisse süsteemi Eksistents Filosoof leiab, et suurim oht, mis inimese eksistentsi ähvardab on selle kaotamine, see on
kirjandusauhinna. Jan Kaus oli 19982001 ja alates 2007 kultuurilehe Sirp toimetaja. Aastatel 2004 2007 Eesti Kirjanike Liidu juhatuse esimees, peale selle oli ta Tallinna rahvusvahelise kirjandusfestivali korraldaja ja Eesti Filmiajakirjanike Ühingu liige. Ta on Underground-ansambli Dreamphish basskitarrist ja kujutav kunstnik. Kirjanik Jan Kausile pakuvad inspiratsiooni inimese lähedusevajadus ja tugevate tunnete irratsionaalsus. Ühiskondlike sõnavõttude asemel eelistab ta viimasel ajal perele keskenduda ja tähti vaadata. Kaus on praegu luule ja proosa kirjanik ja publitsist. Lisaks töötab ka kirjanduskriitikuna, esseist, kunstnik, kitarrist ja tõlkija inglise ja soome keeles. Jan Kaus on täpne ja tabav, vahel sarkastiline vaatleja. Tema luule ja proosa kujutab sotsiaalseid probleeme Eestis 21. sajandil. 2 TEOSEID Luule
Sahtlite põhjad on lõputud, kirstud kaunistatud, kapid lukustatud ja neid on raske avada. Peatükis "Pesa" hakkab absurd ja hullus tuure üles kruvima. Kuid ärgem unustagem - Bachelard töötas kümme aastat postiametnikuna ja seejärel matemaatikaõpetajana. Tema kunst on matemaatiline ja täpne. Kuskil kasutab ta väljendit "sürratsionalism". See tähendab väga täpset kujundite astronoomiat, linnaehitust, kus kõik tuleneb ümbritsevast loogikast, lahenduseks aga totaalne irratsionaalsus. Animaalne heaolu Sisu kokkuvõte Caston Bachelard`i ,,RUUMIPOEETIKA" Pesa... Quasimodole, kirjutab Victor Hugo, oli katedraal järgemööda "muna, pesa, maja, kodumaa ja universum". Võinuks öelda, et ta oli võtnud nende kuju, nagu tigu võtab oma karbi kuju. Maalikunstnik Vlaminck elas rahulikult oma maamajas, kus ta kirjutas järgmised read: "Heaolu, mida ma tunnen, istudes tule juures ajal, kui väljas möllab maru, on täiesti animaalne
Vana- Kreekas toimus Mõtterevolutsioon: universumi keskpunkti asetati INIMENE, mitte jumal. Kreeklased lõid jumalad oma näo järgi-- selleni pole inimmõte enne küündinud.Jumalatel on normaalne, täiuslik keha. Olümposel on nende kodu, kus toimub mõnus perekondlik kooselu. Kreeklased teadsid, mida seal söödi- joodi, kes keda kellega kuidas pettis, kes on selle daami lapse isa jne. Kreeka mütoloogia ime seisneb selles, et see on humaannne maailm, milles puudub hirmuäratav irratsionaalsus. Jumalad on inimlikult ilusad, seega ei kohuta. Antiikkirjanduses saavutati kunstiliste kujundite ja stilistiliste võtete suur mitmekesisus. Vanakreeka ja vanarooma kirjanduses eksisteerisid juba peaaegu kõik uusaja kirjanduse zanrid. Paljude zanride (eepos, idüll, tragöödia, komöödia, ood, eleegia, hümn, satiir, epigramm, dialoog) nimetusedki pärinevad antiikkirjandusest.Antiikkirjandusel on tänini esteetilist väärtust.
(J. Nõmm 2006, 26) Näiteks, millal soostereotüüp on muutunud, võib olla see, et tänapäeval mees juba ei ole ainuke toitja peres. Soostereotüübid on hinnangulised ja emotsionaalsed ning nad on seostunud nii positiivsete, kui ka negatiivsete emotsioonidega. (J. Nõmm 2006, 26) Tavalisest mõistega ,,maskuliinsus" on seotud positiivsed omadused ( julgus, enesevalitsus, aktiivsus, jõud, aru), mõistega ,,fenimiinsus" - vastupidi (nõrkus, sentimentaalsus, pasiivsus, irratsionaalsus), aga see võib sõltuda kontekstist fenimiinsus ei pea koguaeg tähendama midagi halba. Näiteks: see võib tähendada parema tuleviku saavutaamist, millega on seotud Venemaa fenimiinsuse idee. (Rjabova 1999) Soostereotüünid on normatiivsed ja kooskõlastatud sihtgruppi sees (J. Nõmm 2006, 26), see tähendab, et mingi mõtte või omadus saab stereotüüpseks siis, kui see on kooskõlastanud enamuse vahel. Soostereotüübid näitavad, kuidas peavad päris mees ja päris naine käituma
1. Milline kirjandusvool on barokk /klassitsism /valgustus /sentimentalism /romantism? Mis sellele voolule eelnes, mis järgnes? Rahvad, kellele barokk/ klassitsism /valgustus /sentimentalism /romantism on kõige omasem. 1.1. Barokk on 17. sajandi kirjandusvool Hispaanias ja Itaalias. Kirjanduses rõhutatakse tegelaste kõlbelisusele, kritiseeritakse kuningat, esinevad konfliktid (kire tõttu), irratsionaalsus, keeruline, inimesed muutuvad järsult, konfliktid on teravad. Kirjanikest Lope de Vega, Pedro Calderon, Cervantes. Barokile eelnes renessanss ja järgnes . 1.2. Klassitsism on 17. sajandi kirjandusvool Prantsusmaal. Seda iseloomustasid ratsionalism, kindel kord, tsensuur, äärmine kõlbelisus, kuningat ei kritiseerita, tugev kuningavõim, inimeste ei muutu ja arene. Kirjanikest oleks Corneille (,,Cid"), Moliere (,,Tartuffe", ,,Don Juan" jt), Racine
sakraalehitised El Greco ( 1541- 1614) Maalikunst: ei ole äärmuslik ega reaktsiooniline, Diego Velázquez (1599-1660) sakraalmaal, portree, tormiline temperament, Bartolomé Esteban Murillo (1618-1682) irratsionaalsus, rahutu meeleolu, sünge Francisco Zurbarán (1598-1664) ekstaatilisus, pidulikkus, venitatud figuurid, väikesed pead, ebakindlus poosides, karakteriseeritud inimtüübid, ebamäärane ruumikujundus, katkendlik kompositsioon, külmade toonide domineerimine, usuline
huvigrupid, indiviidid) heaolu. Inimesed on ebavõrdsed ja see peab kajastuma ka sotsiaalses kihistumises. Seetõttu tuleb nii privileegid kui kohustused jagada inimeste vahel ebavõrdselt. Kehtivad institutsioonid on vanad sellepärast, et nad on head. Konservatiivid tunnevad suurt austust põhiseadusliku võimu vastu ning usuvad, et valitsus peab olema tugev ja kodanikud peavad sõna kuulama. Omakasupüüdlikkus, irratsionaalsus ja agressiivsus on inimloomusele kaasasündinud jooned. d) sotsialistlik ideoloogia Riik ei tohi sekkuda ei majandus- ega sotsiaalsuhetesse. Sotsialistliku voolu esindajate arvates sünnitas konkurentsile ja eraettevõtlusele rajatud majandus liiga suurt ebavõrdsust. 1830ndatest alguse saanud. 3. a) riigi mõiste; riik kui poliitiline institutsioon; riigi tunnused; riigi tüübid ja ajaloolised vormid
Allikas: P. Thorne & M. Johnson (2000). Workaholism. Getting a life in the Killing Fields of Work. Hoiatavad märgid, mis aitavad töösõltuvust ära tunda (Robinson, 1996) järgi: · pidev kiirustamine ja hõivatud olek · kontrolli vajadus · perfektsionism · raskused interpersonaalsetes suhetes · sõltuvus tööst · raskused puhkamisel ja lõbutsemisel · mälulüngad · kärsitus ja irratsionaalsus · ebaadekvaatne minapilt · enese hooletusse jätmine Kaassõltuvus ( codependence) Paralleelselt on kasutusel ka termin lähisõltuvus. Termin tuli esmakordselt kasutusele USA-s seoses alkohoolikute hooldusega: alkohooliku ümber paikneb alati rühm inimesi, ,, kes on haiged koos temaga". Kaassõltlastena käsitleti alguses vaid alkohoolikute naisi, hiljem teisi lähedasi inimesi, nagu lapsed, teised sugulased, töökaaslased, sõbrad.
nartsissism (relatedness vs. narcissism) produktiivne armastus (hoolitsus, vastutus, austus, teadmine) - integratsioon · loovus vs. destruktiivsus (creativeness vs. destructiveness) transtsendentsus - aktiivne looja · kuuluvus vs intsest (rootedness vs. incest) kuuluvus inimkonda · individuaalsus vs konformsus (individuality vs. herd conformity) identiteet, mina · põhjuslikkus vs. irratsionaalsus (reason vs. irrationality) intellektuaalne taustsüsteem maailma tunnetamiseks ühiskond - indiviidi vajaduste rahuldamiseks ( kapitalism, kommunism -"haige" ühiskond) III. Isiksuse tüübid. sotsiaalsed karakterid, kultuur: orientatsioonid kohanemiseks · retseptiivne (receptive orientation) ootamine, olla armastatud kergeusklik, kartlik, alluv, sentimentaalne optimistlik, idealistlik.
nartsissism (relatedness vs. narcissism) produktiivne armastus (hoolitsus, vastutus, austus, teadmine) - integratsioon · loovus vs. destruktiivsus (creativeness vs. destructiveness) transtsendentsus - aktiivne looja · kuuluvus vs intsest (rootedness vs. incest) kuuluvus inimkonda · individuaalsus vs konformsus (individuality vs. herd conformity) identiteet, mina · põhjuslikkus vs. irratsionaalsus (reason vs. irrationality) intellektuaalne taustsüsteem maailma tunnetamiseks ühiskond - indiviidi vajaduste rahuldamiseks ( kapitalism, kommunism -"haige" ühiskond) III. Isiksuse tüübid. sotsiaalsed karakterid, kultuur: orientatsioonid kohanemiseks · retseptiivne (receptive orientation) ootamine, olla armastatud kergeusklik, kartlik, alluv, sentimentaalne optimistlik, idealistlik.
Orb, alkohoolik, rahutu hing. Sünged teemad, tuntuimad luuletused on ,,Kaarnad" ning ,,Annabel Lee" Armastatu mõjutas Poe elu ja loomingut, mille eesmärgiks oli inimeste erutamine. Läbivaks teemak surm. Sentimentalism: Nikolai Karamzin ,,Vaene Liisa" eriti traagilisus ja kontrastid(vaene/rikas- moraalne/mittemoraalne) looduse suur kajastatus ja piltide imetlemine Klassitsism-renessans--- ratsionaalsus ja materiaalsus! barokk ja romantism--- ideaalid ning abstraktne irratsionaalsus Vahetus, sest rahvas oli tüdinenud ning tahab muutust! Moliere Prantsuse Calderon Hisp. Klassitsism Barokk Kömöödia Draama Usuteemad Iroonia Oma aja suurimad kirjanikud
Nimi tuleneb sõnast antiquus, mis tähendab vana ja iidset. Homerosega algab euroopa kirjanduse lugu. Vana- Kreekas toimus Mõtterevolutsioon: universumi keskpunkti asetati inimene, mitte jumal. Kreeklased lõid jumalad oma näo järgi, selleni polnud inimmõte enne küündinud. Jumalatel on normaalne ja täiuslik keha. Olümposel on nende kodu, kus toimub mõnus perekondlik kooselu. Kreeka mütoloogia ime seisneb selles, et see on humaannne maailm, milles puudub hirmuäratav irratsionaalsus. Jumalad on inimlikult ilusad. 4 Vanakreeka kirjandus Vanakreeka kirjandus on Euroopa vanim ja ainus täiesti iseseisvalt arenenud kirjandus. Vanimad vanakreeka kirjanduslikud mälestised pärinevad 8.7. sajandist eKr. Vanakreeka kirjandus ei tugine teiste kirjanduste kogemusele. Vanakreeka kirjanduse tähtsaimad autorid
iseloomus kirjanik pidi vahel paratamatult täheldama ka liigutavat inimlikkust. Dostojevski loobus utoopilise sotsialismi inimesekonseptsioonist ("inimene on loomu poolest hea") ja vastandas sellele inimloomuse komplitseeritud ja vastuolulise olemuse idee. Jutt on nimelt inimloomusekomplitseerituse tõdemisest, mitte aga sellest, et naiivsele tõele "inimene on hea" vastandub niisama ühekülgne tõde "inimene on loomu poolest kuri". Kaootilisus, irratsionaalsus ja stiihilisus on Dostojevski 60ndate aastate teostes maailma ja inimese peamisi jooni. Elu komplitseeritus, kahepalgelisus peegeldub juba kirjaniku suurte romaanide struktuuriski. Dostojevski on toonud maailmakirjandusse vene rahvuse sümbolkuju: leplik, ohvrimeelne ja kõikeandestav (nt. Sonja Marmeladova "Kuritöö ja karistus"). Kapitalistlikule arenguteele asunud Euroopa mõju, juba Venemaalegi tunginud kodanlikud suhted
Ollakse seisukohal, et nii privileegid kui ka kohustused tuleb jagada erinevate inimeste vahel ebavõrdselt. Konservatiivide jaoks on väga oluline ajalooline järjepidevus ja olemasolevate vaadete, struktuuride ja traditsioonide säilimine läbi aegade. "Kehtivad institutsioonid on head, sest nad on vanad," väidavad nad. Inimene ei ole loodud täiuslikuna, konservatiivid on sotsiaalsed pessimistid: usutakse, et omakasupüüdlikkus, irratsionaalsus ja agressiivsus on paratamatult inimloomusega kaasaskäivad nähtused. 19. Iseloomusta sotsialismi kahte ajaloolist suunda tuues välja nende iseärasused ? Sotsialism on ühiskondlike liikumiste (peamiselt parteide) vasakpoolne ideoloogia. Sisuliselt on vasakpoolsus ja sotsialism kattuvad mõisted. Sotsialismi alla kuulub palju ideoloogiaid: marksism, kommunism, sotsiaaldemokraatia jpt. Selle üle, kas sotsialismi alla kuulub ka natsionaalsotsialism, on palju vaieldud. 20
Uurimise eesmärgiks peaks olema sisukas, terviklik psühholoogiline kogemus – fenomenoloogia. • Värviringi teooria. • Fenomenoloogia – terviklike, sisukate kogemuste uurimine. Palju olulisi inimloomuse aspekte on teaduse haardeulatusest väljas. • Evolutsiooniteooria – üks elusolend võib ajapikku areneda teiseks. Arthur Schopenhauer • Universaalne tahe ja enesesäilitustung kui inimeste käitumismudelite baaspõhjus - käitumise irratsionaalsus. Pidev surmahirm – inimesed üritavad elu pikendada. • Vajaduste rahuldamise nõiaring – lõpuks tekib igavus. • Võime kannatada varieerub sõltuvalt teadlikkuse astmest – intellektuaalsed eluvormid kannatavad rohkem, sest on teadlikud oma irratsionaalsusest. • Sublimatsioon ja eitus – Sublimatsioon – püüdlemine intellektuaalsete tegevuste poole bioloogiliste asemel. Eitus – rünnata otseselt eksisteerivaid tunge ja jättes end neist ilma
Klassifitseeriv paradigma Faktoranalüütilised lähenemised I. Hans Jürgen Eysenck (1916-1997) · Tüüp (Type) · Isiksusejooned (Trait) · Harjumused (Habitual response) · Spetsiifilised reaktsioonid (Specific response) 3 sõltumatut isiksuse dimensiooni (PEN) · Neurootilisus (Neuroticism) emotsionaalne stabiilsus/ebastabiilsus Ärevus, depressiivsus, süütunne, madal enesehinnang, häbelikkus, tujukus, irratsionaalsus, emotsionaalsus Korrelatsioonid autonoomse närvisüsteemi funktsioneerimisega · Ekstravertsus intorvertsus (Extraversion-Introversion) suhtlemise aktiivsus Sotsiaalsus, aktiivsus, elamustejanu, domineerimine, riskeerimine, kehtestavus. Korrelatsioonid tsentraalse närvisüsteemi funktsioneerimisega · Psühhootilisus (Psychoticism)- impulsi kontroll Agressiivsus, impulsiivsus, antisotsiaalsus,
Klassifitseeriv paradigma Faktoranalüütilised lähenemised I. Hans Jürgen Eysenck (1916-1997) · Tüüp (Type) · Isiksusejooned (Trait) · Harjumused (Habitual response) · Spetsiifilised reaktsioonid (Specific response) 3 sõltumatut isiksuse dimensiooni (PEN) · Neurootilisus (Neuroticism) emotsionaalne stabiilsus/ebastabiilsus Ärevus, depressiivsus, süütunne, madal enesehinnang, häbelikkus, tujukus, irratsionaalsus, emotsionaalsus Korrelatsioonid autonoomse närvisüsteemi funktsioneerimisega · Ekstravertsus intorvertsus (Extraversion-Introversion) suhtlemise aktiivsus Sotsiaalsus, aktiivsus, elamustejanu, domineerimine, riskeerimine, kehtestavus. Korrelatsioonid tsentraalse närvisüsteemi funktsioneerimisega · Psühhootilisus (Psychoticism)- impulsi kontroll Agressiivsus, impulsiivsus, antisotsiaalsus,
üritus otsida põhjusi nende metsikute tegude suhtes, lõpuks asutab ennast üle selgituste piire. Lõpuks, nende analüüsidest võib tuua välja, et bandiidid olid irratsionaalsed, vägivaldsed ja primitiivsed: neil on kindlasti midagi puudu või on kindlasti midagi ülemäärane (näiteks strateegia). See on see koht, kus lõppevad ajalugu, analüüs ja ratsionaalsus ja algab eetika ja irratsionaalsus. (ibid., 34) Ajaloolane Eric Hobsbawm omakorda, ei õigusta bandiitide tegevusi, lähtudes ainult nende heade tegudest. Oma raamatus ,,Bandits" ta põhjalikumalt käsitleb banditismi, süveneb järgmistesse aspektidesse: mis on banditism; kes saab bandiitiks; majanduslik ja poliitiline banditism; bandiit kui sümbol jne. Tõepoolest, Salvarote ise kujutas ennast bandiidiks, isegi oli bandiidi rühma liidriks.
oma keha ja tungide poole, kirjutama iseendaga nagu Cixous ütleb, kaldub ta biologismi või nn essentsialismi. Kahtlemata kinnitavad kujundid nagu "tagasi ema juurde" ja "valge tindiga kirjutamine" seda väidet. [Ei kinnita tegelikult, need on kaunistavad metafoorid E.L.] Võib ka väita, et emotsionaalne spontaansus ja süntaksi hülgamine tema kirjutistes möönavad naiselikena niisugusi omadusi nagu tundelisus, irratsionaalsus, süsteemitus - millega mehed on liigagi tihti iseloomustanud naiste identiteeti ja kirjutamist. [Mehed tunnistavad tänapäeval juba ka endi irratsionaalset käitumist. E.L.] Cixous on mõlemast ohust teadlik. Üheks põhjuseks, miks ta ütleb, et feminiinset kirjutamist ei saa defineerida, on takistada selle asetamist sümboolse korra binaarseks opositsiooniks. Oma sümboolse korra kriitikas osutab ta, kuidas naise
b ää d kkusjuures j spekulatiivne k l tii nõudlus õ dl on pöördvõrdeliselt seotud intressimääraga ning algebraliselt võib seda iseloomustada järgmiselt: Msp / P = L2(r), (8) Spekulatiivse nõudluse puhul on veel probleemiks inimeste irratsionaalsus. Ratsionaalne inimene ei hoia oma raha kasutult, see peaks mingit tulu tooma. Intresside tõusu puhul loobutakse isegi hoiuste kasutamisest või siis püütakse neid äärmiselt vähe kasutada. Sellist S lli t situatsiooni it t i i nimetatakse i t t k ratsionaalsete ti l t inimeste i i t poolt
ebavõrdselt. Et tavaline inimene on poliitiliselt ebakompetentne, siis peaks riiki valitsema väikesearvuline eliit kvalifitseeritud inimesi. · Traditsionalism Kehtivad institutsioonid on vanad sellepärast, et nad on head. · Võim Konservatiivid tunnevad suurt austust põhiseadusliku võimu vastu ning usuvad, et valitsus peab olema tugev ja kodanikud peavad sõna kuulama. · Sotsiaalne pessimism Omakasupüüdlikkus, irratsionaalsus ja agressiivsus on inimloomusele kaasasündinud jooned. Seetõttu hülgavad konservatiivid utoopiad, mis tuginevad altruismile, ratsionaalsusele ja puhtale heatahtlikkusele. Sotsiaalse pahe ravimine võib nende arvates osutuda hullemaks kui haigus ise. · Kiriku ja riigi liit Poliitika ja moraali ning moraali ja religiooni vahel peab olema tihe side. Konservatiivid pööravad suurt tähelepanu patriotismile ja selle
võimalus takistamatult rääkida kõike seda, mis pähe tuleb. See viib analüütiku samal viisil hüsteeria või neuroosi jälile, kui seda teeb hüpnoos. Psüühika individuaalseks kaitseks inimestel olemas kaitsemehhanismid: Kaitesemehhanismid- alateadlikud strateegiad, mida inimesed kasutavad ärevuse vähendamiseks. Käivituvad automaatselt. MIKS ON FREUD NII POPULAARNE? 1. Psühhoanalüüsi teooria on kirja pandud keeles, mis kergesti arusaadav igale inimesele 2. Irratsionaalsus 3. Seksuaalsus 4. Hingeabi KOKKUVÕTE: vaatamata sellele, et Freud on ilmselt inimene, kes rohkem kui keegi teine muutis XX sajandi mõttelaadi, jääb ta Lääne tsivilisatsiooni ajaloo üheks kõige enam valestimõistetud ja mõnede arvates ülehinnatud mõtlejaks. JUNG, Carl Gustav 19. sajandi Sveitsi psühhiaater, analüütilise psühholoogia rajaja.
Kõik, mis inimest juhib on tema kontrolli alt väljas. Alateadvus/teadvus. Instinkt, vajadused. Määravad ära inimese käitumise. Konflikt. Sisekonflikt, mis peegeldab käitumises. Areng, staadiumid. HUMANISTLIK PARADIGMA: Abraham Maslow, Rogers. Maailm on süüdi selles, et inimene pole oma olemuselt hea. Eneseteostus. Vabadus, eksistentsiaalsus. Terviklikkus. Irratsionaalsus, spontaansus. KOGNITIIV-KÄITUMUSLIK PARADIGMA: Isiksus pole muud kui teatud püsivate mõtteskeemide kogum. Inimesed teevad järgi inimesi, kes neile meeldivad. Õppimine. Mudel, mudeldamine. Atributsioonid, ootused. Sotsiaalne keskkond. KLASIFITSEERIV PARADIGMA: Otsistakse püsiomadusi, mis pole nähtavad. Iseloomuomaduste järgi inimeste jaotamine. Kaasasündinud reaktsioonid, mis on püsiomaduste taga.
"uurimus moraali printsiipidest" SOREN KIERKEGRAAD 1813-1855 sündis Kopenhaagenis inimesena: vastuoluline ning tasakaalutu psüühikaga filosoofiline suund: eksistentsialism haridus: teoloogia, 1830-1838 kopenhaageni ülikool 1840 a. kihlus. Mõne aja pärast nad aga lahkusid sorenis avaldus kirjanik suri 11.Novembril 1855 üksiku ja häbistatuna isiklik filosoofia filosoofia peab puudutama mind isiklikult sellega tegelemine peab puudutama minu elu iseloomulik on suvjektivism, irratsionaalsus, inimesekesksus eksistents: kierkegraadi eksistentsialismi põhitõeks on minu oma eksistents purjus kutsar pole mingisugust kontrolli toimuva üle virge kutsar mõtestatud eksisteerimine, kutsar juhib hobust mitte vastupidi, kutsaril endal on siht usk ja paradoks: rääkides usust võtab filosoof kasutusele mõise "hüpe" usu sügavaim olemus ilmneb paradoksis mis on usu objektiks? Selleks on absurd, usk võimatusse mõistus lõooeb seal, kus algab usk BENEDICT DE SPINOZA
4. SÜRREALISM 4.1. Andaluusia koer 1929. aastal tuli sürrealismi viljelev rezissöör Buñuel Dalí juurde ettepanekuga koos film teha. Kunstnik oli vaimustatud tema projektist, aga mitte tema käsikirjas, ja nii kirjutas ta oma stsenaariumi. Luis sai aru, et Salvadori ettepanekud olid paremad, ja nad kohtusid Figueresis, et filmi kontseptsioon välja töötada. Film põhines väga lihtsal reeglil: pildiideed ja järjestus ei tohtinud järgida mingit loogikat, lubatud olid vaid irratsionaalsus ja ülatuslikkus. Peale kaht nädalat filmi võtteid valmiski lühifilm ,,Un Chien Andalou" (,,Andaluusia koer"). Filmi algusstseenis liigub pilveriba öötaevas kuu ette, ekraan tumeneb ja nähtavale ilmub noore naise silm, mis habemenoaga läbi lõigatakse, kuid tegelikult on tegemist lehma silmaga. Nii Dalí kui Buñuel väidavad end olevat selle kuulsa stseeni idee autorid. Selle ja teiste stseenide autorsust on raske tõendada. Käsi, mis muutub kubisevaks sipelgahulgaks, on üks neist
vastanduv Ariel. Kannatused ja katsumused panevad lõpuks ja pahelisi tegelasi oma vigu mõistma, Prospero andestab neile ja loobub oma maagiast, et lihtsurelikuna oma vanaduspäevad veeta. Kogu renessansiaegese Euroopa maailmavallutust õigustati ju ametlikult vajadusega metslastest pärismaalasi n-ö tsiviliseerida, pimedusest ja loomalikkusest vabastada. Barokk- vastandite kunst, teoses lähtuvad mitmed vastandid, opositsioonid: ratsionaalsus/irratsionaalsus, illusioon/tegelikkus, kultuur/loodus, riik/üksikisik. 24. Iseloomustage lühidalt barokiajastu kunstnikku Keerulises poliitilises olukorras kasutati ühe inimese mõjutamise vahendina kunsti. Barokk- kunstnik ei teadnud, et ta on barokk-kunstnik, tal puudus teadmine uude kunstiajastusse kuulumisest. Eesmärgiks kujutada hinges toimuvat kehahoiakute kaudu. Paljudele kunstnikele eeskujuks 17saj. oli suursugune õukondlik Raffael. Kujutati tähtsaid inimesi suuri tegusid tegemas
ISIKLIKULE VEETLUSELE JA ERILISTELE OMADUSTELE. 2. TRADITSIONAALNE VÕIM - VÕIMU USALDAMINE ISIKUTE GRUPI KÄTTE, KES ANNAB SEDA VAJADUSE KORRAL EDASI OMA ÜHELT LIIKMELT TEISELE. 3. RATSIONAALNE VÕIM - VÕIMU SEADUSLIK USALDAMINE PÄDEVATELE JA VÕIMEKATELE INIMESTELE. Vastavalt traditsiooniline (monarh), ratsionaal-legitiimne (firmajuht/riigipea) ja karismaatiline (Jeesus, Hitler) valitsemine. 2. Sotsiaalsed organisatsioonid, bürokraatia tunnusjooned, ratsionaalsuse irratsionaalsus SOTSIAALSED ORGANISATSIOONID: 1) inimeste ühendus, mis moodustunud formaalsel alusel mingi eesmärgi saavutamiseks 2) teatud struktuuride kogum, mille elementideks staatused, rollid jms Kujutatakse kui gruppe, mis tekkinud inimeste vaba kokkuleppe tulemusena. Nende eelduseks nii eesmärkide saavutamine kui ka kõrge formaliseerituse aste. Org massiline teke ja areng on ind. ük tunnus. Organisatsioonil ük on ük tüüp kus ühiselule annavad otsustava ilme suured ja väiksed org-d.
Isikliku hügieeni hooletusse jätmine Magamishäired, muutused magamisharjumustes. Töösõltuvus Hoiatavad märgid, mis aitavad töösõltuvust ära tunda (Robinson, 1996) järgi: pidev kiirustamine ja hõivatud olek kontrolli vajadus perfektsionism raskused interpersonaalsetes suhetes sõltuvus tööst raskused puhkamisel ja lõbutsemisel mälulüngad kärsitus ja irratsionaalsus ebaadekvaatne minapilt enese hooletusse jätmine 24.Teoreetilise sõltuvuse erivorm-kaassõltuvus Kaas(lähi)sõltuvus on haigus või haiguselaadne olukord, mis tekib siis, kui inimene elab kõrvuti jõulise ilminguga ega suuda seda endale selgitada, vaid lihtsalt sobitub sellega (Hellsten, 1994). Kaassõltuvus on sundus kontrollida, hoolitseda, kaitsta teist inimest,
seda ei anna. Selleks, et elus Lugu ära tunda, on kõigepealt vaja elada, kogeda – ja luua – maailma selle kirevuses, äärmustes ja vastuoludes. Selle tõdemuse pinnalt väitleb Dinesen oma kaasaja taani kirjanduse kristliku humanismiga. Hanseni ja Branneri teoste inimene on bioloogiliselt seotud moraalivaba looduse külge, kuid seisab loodusest eraldi, kuna teeb vahet heal ja kurjal ning võib valida hea. Dinesen ei saa maailma tumedamat poolt niimoodi välja sulgeda, sest irratsionaalsus, kannatused, kurjus on osa tema „toonekurest“, tema Loost. Ei saa öelda, et humanistlikud väärtused, armastus ja kaastunne ei oleks Dineseni jaoks olulised. Kuid kõik väärtused tõestavad ennast tema jaoks alles Loos, Loo teokstegemine aga eeldab loomingulist julgust – selle ohtlikkuses ja ilus. Piret Peiker Raamatust Isak Dinesen, „Babette’i pidusöök“, tõlkinud Piret Peiker, Tallinn, „Varrak“, 1996, lk. 137 – 144.
heliloojad. Seda traditsiooni järgivad saksa luules paljud. Üks neist oli Heinrich Heine, kes on üks mahukamalt tuntud autoreid sellest perioodist. Üks tema külgedest on laulev värss. Brentano ja armin andsid ka Reiniäärsetest reisidest teose ,,Poisi võlusarv". Hoffmani ,,Lõbusad värsid" on kirjutatud Brentano loomingule. Loodus muutub loomingu üheks oluliseks teemaks luules. Tonaalsuselt on Brentano luule pessimistlik. Armastusega kaasneb kannatus ja irratsionaalsus (mitteloogilisus ja põhjendamatus mis veel rohkem kannatama paneb). Brentano loobub kultuaasest olekust, st et naine viib mehe valele teele jne. Brentano loomingus tuli veel üks kriis. Tema hilisluules oli usuline pööre, mille tulemusena hakkas kirjutama filosoofilise alatooniga ja otseselt religioosseid luuletusi. See meenutab Hölderlini loomingut. Brentano hindas teda kõrgelt, kuigi tema kaasaegsed luuletajad üldiselt Hölderlini ei hinnanud.
Osutab inimese pahelisusele. Pole puhtalt head ja puhtalt halba inimest.Tal on nii häid, kui halbu külgi. Hea ja kuri peituvad inimeses ja mida edasi, seda enam autoritel see nii ka on. Inimene on väga keeruline. Keerulisem kui nt Diderot'l. Leiame palju ühiseid jooni ka, kuigi valgustusautorid on paljud erinevad. R-l tuleb Pihtimustes sisse ka veel üks teema. R-l pole see enam juhus, vaid see, mis muutub valdavaks romantismis- irratsionaalsus tuleb mängu!Romantism ja relism on seotud teatavam moel valgustusaja kirjanikega, aga erinevatega. Irratsionaalsus on teema, mille R võtab üles ja räägib tihti ka tunnetest ja tegudest, mis pole motiveeritud. Ta on autor, kes möönab, et kõiki tundeid ja tegusid pole võimalik üheselt motiveerida. See on sammuke inimpsüühika sügavama tundmise suunas. Inimpsüühika eri kihtide uurimine on saavutuseks. See viib lõpuks välja psühholoogia teaduseni. R
(mõistlikkuse raamid)!Vähendada kultuuri repressiivset jõudu! Kuna ühiskonnas on spontaansus piiratus saab seda väljendada kunstis. Kõigepealt võiks spontaansus võita kunstis ja sealt laienema kogu ellu. Breton: Mis on sürrealism? Kõige täiuslikum süürealism on see kui ma lähen tänavale ja lihtsalt tulistan inimesi . Spontaansed mõrvad ei taha puigi palju inimesi, planeeritud mõrvad (mõistlikustatud) aga küll. Spontaansus ja irratsionaalsus vs mõistusepärasus. S. Tärkas eelkõige kirjanduses, esines ka teatris jne. Rolli ja esineja/näitleja samastamine>hiljem performance kunst, elu ja kunsti segunemine. Sürrealismi poleemika elu ja kunsti piiriga mõjub tänase päevani. Maalikunstis on selle programmi realiseerimine keeruline mõistust on raske välja lülitada (hiljem tegid seda siiski abstraktsionistid, pollock). 20ndate aastate alguses nad veel siiski selle peale ei tulnud, vaid otsisid muid lahendusi
Põllundus Üleminekute mittekäsitlemine Hinnangulisus – etnotsentristlik, läänekeskne hinnang maailma erinevatele kultuuridele. Dihhotoomiad Moodsad, arenenud ühiskonnad Traditsioonilised, arenemata maad Sekulariseerunud Ebausklikud, liigusklikud Kasumile orienteeritud Võimetud kasumit arvestama Ratsionaalne majandusareng Irratsionaalsus Rikkad Vaesed Urbaniseerunud Ruraalsed Individualism Kollektivism Kihistunud omandatatud staatuse järgi. Kihistunud omistatud staatuse järgi. Moderniseerumisteooria sarnasused evolutsiooniteooriaga Kultuurid arenevad ühesuunalisel teel Areng = Lääne eluviis Lääs kui eesmärk on universaalne
2.2.Töösõltuvus (workaholism) Hoiatavad märgid, mis aitavad töösõltuvust ära tunda (Robinson, 1996) järgi: · pidev kiirustamine ja hõivatud olek · kontrolli vajadus · perfektsionism · raskused interpersonaalsetes suhetes · sõltuvus tööst · raskused puhkamisel ja lõbutsemisel · mälulüngad · kärsitus ja irratsionaalsus · ebaadekvaatne minapilt · enese hooletusse jätmine 2.3. Kaassõltuvus ( codependence) Paralleelselt on kasutusel ka termin lähisõltuvus. Termin esmakordselt kasutusele USA-s seoses alkohoolikute hooldusega: alkohooliku ümber paikneb alati rühm inimesi, ,, kes on haiged koos temaga". Kaassõltlastena käsitleti alguses vaid alkohoolikute naisi, hiljem teisi lähedasi inimesi, nagu lapsed, teised sugulased, töökaaslased, sõbrad.
poliitilistes kompromissides, kulukas bürokraatiaaparaadis, madalas motivatsioonis kulutusi kontrollida ja alandada või isegi korruptsioonis. Avaliku sektori tõrke olemus seisnebki selles, kui avaliku sektori töö ei ole efektiivne või parem kui nt turul, sest avaliku sektori roll ongi ju parandada olukordi, kus ebatäiuslik turg parimal moel hakkama ei saa. 77.Kuidas individuaalsest ratsionaalsusest võib tuleneda kollektiivne irratsionaalsus? Individuaalsetest eelistusjadadest ei saa tuletada kooskõlalist sotsiaalset eelistustejada. See on nn Arrow paradoks. Selline olukord juhtub, kui valijad kalduvad eelistama ekstreemseid alternatiive ning näiteks pärast esimest valimisvooru langeksid välja mõned alternatiivid, mis mõne teisega võrreldes siiski eelistatud oleksid. 78.Millised on kooskõlalise ühiskondliku otsustusprotsessi (eelistuste jada) kujunemise võimalused
stabiliseerida nõudlust tööjõu järele. Üks võimalus on inimeste töötamine AS-is. 76. Milles seisneb avaliku sektori tõrke olemus ja millist liiki avaliku sektori tõrkeid esineb? AS tõrke olemus seisneb AS institutsioonide ja asutuste teatud tingimustes kehvas toimimises. Mõnede tõrgetena võib nimetada bürokraatia kohmakust, põhjendamatuid kulusid ja korruptsiooni. 77. Kuidas individuaalsest ratsionaalsusest võib tuleneda kollektiivne irratsionaalsus? Nt avaliku hüvise puhul ei ole indiviidil mõistlik üksinda kahjuritõrjet teha, kui on teada, et mõni teine ei kavatse samuti tõrjet teha ning seetõttu oleks kahjurid õige varsti tagasi. Kollektiivselt jääbki sellisel juhul tõrje tegemata (mis on irratsionaalne), kuna individuaalselt ei ole selle tegemine mõistlik ehk tõrje mittetegemine on ratsionaalne. 78. Millised on kooskõlalise ühiskondliku otsustusprotsessi (eelistuste jada) kujunemise võimalused?
2002 Keemiline pulm (tükitud 11 eksemplari) 2004 Päev 2013 Uudisjutte tegelikust ning võimalikest maailmadest – lühiproosakogu Lugeda mingi näidend vabal valikul. Kirjandus ja kirjanikus olemine pole tema jaoks olnud peamine identiteet. Ta on pikka aega olnud inimene, kes ei taha kirjanik olla. See, mida ta kirjutab, ei ole realism. Mõni kord on tegemist millegi väga radikaalsega. Need on sageli tekstid, kus irratsionaalsus ja intellektuaalsus asetuvad ristantult. Ta tegeleb filosoofiaga. Kirjanduses osalemine on andud talle võimaluse irratsionaalsemaid tunge esile paisata. Tasub rõhutata, et tegemist on tugevalt dialoogiliste tekstidega, mis kõige lõhtsamalt avaldub selles, et ta kirjutab näidendeid. Esmapilgul tundub kõige olulisem pilt olevat see, et Kõiv seob ühelt poolt kõnekeelsust ja teisalt filosoofilist kõnepruuki. Kõiv ise on rõhutanut seda, et kohad on tema jaoks tähtsad
27 ebavõrdselt. Et tavaline inimene on poliitiliselt ebakompetentne, siis peaks riiki valitsema väikesearvuline eliit kvalifitseeritud inimesi. 4. Võim. Konservatiivid tunnevad suurt austust põhiseadusliku võimu vastu ning usuvad, et valitsus peab olema tugev ja kodanikud peavad sõna kuulama. Tuleb säilitada seaduslikkus ja kord. Riik peab olema tugev. 5. Sotsiaalne pessimism. Omakasupüüdlikkus, irratsionaalsus ja agressiivsus on inimloomusele kaasasündinud jooned. Konservatiivid peavad ebavõrdsust paratamatuks. Neokonservatism, uusparempoolsus Uusparempoolsus hõlmab mitmesuguseid ideoloogiaid klassikalisest liberalismist konservatismiideedeni. Pärast II maailmasõda konservatiivide mõjuvõim nõrgenes. Kuna enne ja pärast II maailmasõda olid Euroopas võimul parempoolsed diktatuurid, hakkas selle vastureaktsioonina levima liberaalne maailmavaade. 1970
3) Vabaduse normatiivseid kontseptioone Mis vabadus peaks olema ("tõeline", "õige" vabadus)? Näide Võid minna reedel ööklubisse võid valida erinevate ööklubide vahel (vanemad, turvamees jms ei takista). Oled sa vaba? Jah, N-vabaduse mõttes. Ent sa oled kirgede ori (nt seksuaalselt rahuldamata), ega suuda koju jääda, et õppida esmaspäevaseks eksamiks. Sa ei ole oma enda peremees/naine, sa pole P- vaba. Su madalam mina valitseb su kõrgema ("tõelise") mina üle irratsionaalsus ratsionaalsuse üle. Oled P-vaba ainult siis kui käitud "tõelise" mina järgi. 161. Positiivse vabaduse paradoks Mõned (suur juht, riik, kirik, hõim, rass) on targemad, ratsionaalsemad ja teavad mis on sulle ja riigile hea. Nad väidavad, et "tegelikult" tahab inimene X-i. Kui sa ei taha X-i, siis sa tahad oma rumaluse tõttu midagi sellist, mis ei kuulu su tõelisse loomusesse. "Tegelikult" tahad sa õppida
Frustratsioon – psüühiline pinge seisund, mis tekib, kui inimesel ei õnnestu mingi takistuse tõttu saavutada oma eesmärki. PATOPSÜHHOLOOGIA: NORMAALSUSE PROBLEEM Psühhopatoloogia – psüühikahäirete ja anormaalse funktsioneerimise mustrite olemuse ja arengu uurimine Psüühikahäire tunnused (Rosenhan & Seligman, 1989): 1. Kannatus 2. Halb kohastumus 3. Silmatorkav ja ebatavaline käitumine 4. Ennustamatus ja kontrolli puudumine 5. Irratsionaalsus ja mõistetamatus 6. Vaatleja ebamugavus 7. Moraali ja ideaali standardite rikkumine Psüühikahäire tunnused (Comer, 2001): 1. Hälve – ühiskonnas mitteaktsepteeritav mõtlemine ja käitumine 2. DistressDiagnostic and Statistical Manual of Mental 3. Düsfunktsioon 4. Ohtlikkus Tavaliselt peetakse ebanormaalseks sellist käitumist: mida esineb statistiliselt väga harva mis ei sobi (sotsiaalsesse, kultuurilisse) konteksti
annaabi.ee 
