püsima kuni tsaariaja lõpuni. 10. Vaimuelu 19. saj I poolel Põhjasõja ajal katkes ligi sajandiks saada kõrgharidus Eestis. Aga 1802. aastal avas Tartu Ülikool taas oma uksed. Tartu Ülikoolis oli 4 teaduskonda ( usu-, arsti-, õigus- ja filosoofiateaduskond). 1850. jagati filosoofiateaduskond veel kaheks: ajaloo-keele ja matemaatika-looduse. Õppetöö toimus ladina ja saksa keeles. Õppejõud toodi enamuses Saksamaalt. Esimene ülikooli rektor oli Georg Friedrich Parrot, kellel oli lähedane sõprus keisriga, mis tagas ülikooli pideva rahastamise, ülikoolile ehitati peahoone, Toomemäele tähetorn, anatoomikum, raamatukogu ja kliinik. Tartust sai kuulus õppe- ja teaduskool, milles on õppinud ka nt astronoom Wilhelm Struwe, füüsik Moritz Hermann Jacobi ja embrüoloogia rajaja Karl Ernst von Baer. 1805. aastal on õppinud seal koolis ka esimene eestlane. Tartu Ülikool sai
mornimaks, sest ta vend Jehan ei järgnenud tema jälgedes. See teeb talle häbi ja ta pöördus alkeemia ja astroloogi apoole, et valu leevendada. Ta hakkas end peitma isoleetitud torni kus ta sai praktiseerida musta maagiat. Inimesed kahtlustasid teda maagiaga tegelemises, aga olid rohkem shokeeritud tema täielikust eraldatusest naistest, ükskord isegi keeldudes nägemast kuninga tütart. 5. raamat Jutustaja kirjeldab enne Quasimodo kohtuprotsessi keskaja õigussüsteemi. Kohut juhatas rektor kes määrati ametisse kuninga poolt. Kuna politseid ei olnud jooksid mõned kirkiusse varjule. Keskaegne kohus oli väga kaootiline. Quasimodo oma ei olnud mingi erand. Tema kohtunikuks sai isand Florian Barbedienne. Ka Florian oli kurt ja rahvas hakkas naerma kui ta üritas Quasimodot küsitleda. Kumbki ei saanud aru mida teine ütles. Florian oletas, et Quasimodo mängib põlglikku, kui näeb rahvast naermas. Ta ärritub ja käsitab Quasimodo häbipostile, et teda seal piinataks. Kui
1997-2001 AS TRIO LSL, nõukogu esimees 1991-1997 AS TRIO LSL, juhatuse esimees 1990-1991 AS Laulusillad, juhatuse esimees 1989-1990 Klubi "Muusik", asedirektor 1986-1989 Tallinna Linnahall, asedirektor 1980-1986 Moskva Advokaatide Kolleegium (Injurkollegija Eesti NSV Esindus), konsultant Võõrkeeled: soome, inglise, vene keel Erakondlik kuuluvus: Eesti Reformierakond 4. Jaak Aaviksoo - Kaitseminister Kaitseministeerium Teenistuskäik 1998 2006 Tartu Ülikooli rektor 12.1996 5.1998 Tartu Ülikooli eksperimentaalfüüsika ja tehnoloogia instituudi juhataja 01.1996 11.1996 haridusminister 11.1995 12.1995 kultuuri-ja haridusminister 07.1992 11.1995 Tartu Ülikooli esimene prorektor 1011.1995 Tartu Ülikooli eksperimentaalfüüsika ja tehnoloogia instituudi juhataja kt alates 1992 Tartu Ülikooli optika ja spektroskoopia professor 1976 -1992 TA Füüsika Instituudi noorem-, vanem- ja juhtteadur Täiendkoolitus
VAIMUELU POOLA JA ROOTSI AJAL Vaimuelu Poola ajal ● Vastureformatsioon: taastatakse katoliku usk, 1583 rajatakse Tartusse jesuiitide gümnaasium, rajatakse tõlkide seminar ● Jesuiidid katoliikliku mungaordu Societas Jesu liikmed. ○ Ordu asutati 1540. aastal paavst Paulus III bullaga. ○ Eestvedajaks Ignatius Loyola koos kuue sõbraga ● Aastaks 1600 oli Tartus juba 31 jesuiiti, neist 9 preestrid. ○ Üks nendes oli ka eesti päritolu ilmikvend Johannes Esto. Vaimuelu Rootsi ajal ● Luteri usk. ● XVII sjandi esimesel poolel jäi luteri usk eestlastele kohtai võõraks. Keskajal oli katoliiklus omaks võetud seda muinasusu tavadega segades. Luteri pastoritele see ei sobinud ja nad asusid rahvast ebausust võõrutama. Selleks hävitati näiteks taas kasutusele võetud ohvripaiku. ● Joachim J...
lasub dekaanil. 53. Ülikoolis toimuva õppetöö ajalise arvestuse ühikuks on õppeaasta, mille arvestuslikuks alguseks on 1. september ja lõpuks 31. august. Õppeaasta jaguneb kaheks 20-nädalaseks semestriks. Õppeaasta algab sügissemestril 1. septembrile lähimal esmaspäeval. Kevadsemestri algus ning semestrite lõpp määratakse kuupäevaliselt kindlaks iga õppeaasta akadeemilises kalendris, mille kinnitab rektor. 54. Ülikoolis toimuva kontaktõppe kohta sisestatakse õppeinfosüsteemi iga õppeaine kohta järgmised andmed: õppeaine nimetus, maht ja kood, õppejõu nimi, kontaktõppe toimumise kellaajad, koht ja toimumisnädalad, õpiväljundite hindamise aeg. E-õppe puhul ei märgita toimumise kellaaega, koht näidatakse veebiaadressina. 55. Päevase õppe järgmise sügissemestri andmed vastavalt punktile 54 sisestatakse
hümn. 1889 hakkas kellameeste seltskond andma välja ka talupoegkonnale suunatud ajakirja Ukinikas (Talunik või Peremees). Küll aga ka rünnati Varpast ja Ukinikast nende ilmalikkuse pärast kiriklike ringkondade poolt. Vastukaaluks ilmutati kiriklik ärkamisteemaline ajakiri, mille väljaandjaks oli Tumas Vaizgantas. Temast sai üks Leedi Kristlik-demokraatliku partei rajaja ja hiljem ka Kaunase ülikooli rektor. Oli ka üks populaarsemaid Leedu proosakirjanike. Romaan Päikesekiired kirjeldab erinevate Leedu rahvakihtide muutumist 19.saj alul. Rimased ja Nerimased kahe suguvõsa tragöödi I maailmasõja ajal. Rooma paavsti entsüplitka nõudis ka Leedu vaimulikke võtma seisukohta rahvuslikes suhetes. Vaimulik ringkond ei pooldanud aga väga Leedu iseseisvust vaid pigem ikka liitu Poolaga. PPS Poola sotsialistlik partei kuulus ka leedulasi. Poola-Leedu kuningriigi
Kivil on kaks suurt lohku. On võimalik, et sellele omistati kultuskivi maine alles 19. sajandil. Matthias Johann Eiseni teatel kõrvaldati ohvrikivi 17. sajandil võitluses paganluse jäänuste vastu. tartu Ülikooli õigeusklik professor Pavel Viskovatov kinnitas 1894. aastal peetud ettekandes, et kivisse olla katoliikluse ajal raiutud augud püha vee jaoks ja kivi pühitsetud. 1879. või 1880. aastal luterlasest ülikooli rektor Ottomar Meykov käskinud kivi hävitada, ent Viskovatovi sõnul hakanud käsutäitjal kivist kahju ning ta kaevas selle maasse. Viskovatovi algatusel kaevati ohvrikivi taas maast välja. Morgensterni ausammas Monumendi rajas 1851. aastal Johann Karl Simon Morgenstern (28. august 1770 Magdeburg 3. september 1852 Tartu) oli klassikaline filoloog, Tartu ülikooli raamatukogu esimene direktor ning ülikooli kunstimuuseumi rajaja. Ta isa oli arst
Eesti õiguse ajalugu I loeng Baltisaksa periood. (Berliin, unter den linden. Humboldti ülikooli ees kahe venna kujud, vennad Humboldtid, loodusteadlane Aleksander ja Wilhelm. Kahe peale katsid kõik alad ära. Seadus ja õpetamine peavad koos käima ütles Aleksander.) *Eesti ajalugu on, toimus teatud teritooriumil, mis ei pruugi tänaste piiridega kokku käia täielikult, aga kattub. *Hans Kruus kirjutas mitmeosalist Eesti ajalugu, kus juristidest oli ka Jüri Uluots kaasatud. Eesti rahva ajalugu hakkasid teised kirjutama ja tundus et need kaks seltskonda ei saa kokku leppida omavahel, aga ka nemad kaasasid Jüri Uluotsa ja ta arendas sama konseptsiooni nendes raamatutes. Jüri Uluots- Temast sai 38. aastal K.Pätsi poolt moodustatud Eesti teaduste akadeemia kooseisu esimene akadeemik, esimene jurist kes sai. Teaduste akadeemias pidi aga ka eesti ajalugu uurima. Kirjutas Eesti õiguse ajaloo uurimise...
Oli alamaste ja kõrgem aste. Alamaste moodustasid grammatika, retoorika ja dialektika. Kõrgem aste oli astronoomia, muusika, geomeetria ja aritmeetika. Kui inimene oli need läbinud võis ta minna ülikooli. Ülikoolid tekkisid 11, sajandil. Ülikoolis tuli läbida kunstiteaduskond. Kui see oli läbitud, sai valida kolme vahel: õigusteaduskond, usuteaduskond ja arstiteaduskond. Doktor oli meistri osas. Bakalaurused olid alama astme läbinud. Õpipoisid olid sellid. Ülikooli juhtis rektor. Dispuut vaidlus. Ülikoolidesse said minna ainult poisid. Üliõpilased rändasid ühest kohast teise. Keskaegset filosoofiat nimetatakse skolastikaks. Eesmärk oli õppida hästi jumalat tundma. Kõige tuntum skolastik oli Aquino Thomas. Tähtis teadusharu oli alkeemia. Taheti luua tarkade kivi (selle abil saab muuta metalli kullaks), elueliksiiri (annab igavese elu) ja universaalset lahustit (lahustab kõik ained). 24) Kõrgkeskaegne arhitektuur ja kunst
Koppel tegeles aktiivselt tervishoiuideede propageerimise ning eestlastest arstkonna ühteliitmisega. Tema panus ulatub leepravastasest võitlusest looduskaitseni, alghariduse andmise edendamisest Tartu ülikooli juhtimiseni; tema nimi tõuseb esile seltsiliikumise, Eesti ajakirjanduse ja kodumaa kiriku ajaloos, ta oli aktiivne meie poliitikaelus. ·Johan Kõpp- 1874-1970. Oli eesti usuteadlane, ajaloolane, Eesti Evangeeliumi Luteriusu Kiriku (E.E.L.K.) piiskop ja peapiiskop ja Tartu Ülikooli rektor. 1937. aastal avaldas ta enda kui ajaloolase peateose "Laiuse kihelkonna ajalugu", mis on oma mahult siiani üks lokaalajaloo tippteoseid. ·Oskar Kallas- 1868-1946. Rahvaluuleteadlane ja diplomaat. Ta oli 19201922 Eesti saadik Soomes ja 19221934 Suurbritannias ja Hollandis. Ta on uurinud põhjalikult lutsi maarahva keelt ja kultuuri. ·Villem Reiman- 1861-1917. Vaimulik ja rahvusliku liikumise üks juhte, Eesti autonoomia idee esitaja
mõjutusi. Kasvatus ja haridus peavad olema loomusekohased ja laps peab saama igakülgse hariduse. Pestalozzi paigutas inimeste võimed ja anded kolme gruppi: mõte (pea) tahe, tegu (käsi) tunne (süda) Arendada tuleb kõiki kolme. Pestalozzi seos Eestiga: 1804. A paiku külastas Burgdorfi instituuti Tartu koolide inspektor Karl Anders. Neli aastat hiljem andis välja raamatu, kus kirjeldas sealset õppetööd. Tartu Ülikooli rektor G.F. Parrot saatis Pestalozzile (1804) kaks kirja ettepanekuga astuda TÜ teenistusse. Ei tulnud, aga lubas kirja teel suhela ja nõu anda. Gustav Adolf Hippiuse joonistus 1819. F. Fröbel Aktiivsuspedagoogika esindaha Pestalozzi ideeline järglane saksamaal Rõhutas sotsiaalseid aspekte pedagoogikas Otsis sotsiaalsetele probleemidele pedagoogilisi lahendusi Temaga seoses on tulnud nimetus lasteaed
olukord ei olnud nii hea, kui loodeti. See tõmbas väljarännu tuhinat tublisti tagasi. Koos uute ülikoolide asustamisega Venemaal taastati 1802. aastal kaTartu Ülikool. Oli 4 teaduskonda: usu-, õigus-, arsti- ja filosoofiateaduskond. Enamus üliõpilasi oli Balti kubermangust, kuid oli ka välismaalasi ja Venemaalt tulnud noormehi. Õppetöö toimus saksa ja ladina keeles. Ülikooli esimene rektor oli Georg Friedrich Parroti. Lühikese ajaga valmis ülikooli tarbeks peahoone, Toomemäele tähetorn, anatoomikum, kliinik ja raamatukogu. Tartu Ülikool muutus tuntud õppe- ja teaduskeskuseks. Aastatel 1828-1839 töötas ülikooli juures Professorite Instituut, mille lõpetas üle 20 teadlase. Baltisaksa kultuurielu keskendus suures osas samuti Tartu Ülikooli ümber.
Kokkuvõte psühholoogia õpikust 1. Psühholoogia, psüühika, teadvus 1.1. Mis on psühholoogia Psühholoogia on teadus, mis uurib inimese hinge- ja vaimuelu olemust ja avaldumise viise. / teadus inimese psüühikast. Psüühika on organismi võime peegeldada keskkonda ning vastavalt sellele muuta oma käitumist. / organismi sisemuses toimuvad vaimsed ja hingelised tegevused. 1.2. Psüühika ja teadvus Psüühika liigitamine ülesannete/funktsioonide järgi on seni osutunud kõige viljakamaks. Kõige laiemalt võttes on psüühika ülesanne organismi teavitamine ümbritsevas maailmas toimuvast. Selles mõttes võib psühholoogiat nimetada ka teadvuse uurimiseks. Teadvus on teadlik olemine välise maailma ja iseenda olemasolu seisunditest ja tegudest. Inimene on võimeline peegeldama, mis toimub tema psüühikas, kuid siiski ei põhine inimese ümbritseva maailma tunnetus ja tema käitumine alati teadvustatud tegevusel. Teadvustamata asj...
kaubatee Venemaa ja Lääne-Euroopa vahel. ________________________________________ EESTI 18.SAJ.19.SAJ ESIMESEL POOLEL SÜNDMUSED 1739-Piibli tõlge. Anton Thor Helle tõlkes ilmub piibel esmakordselt tervikuna eesti keeles. 1802- Aleksander I valitsusaja algul taastati Tartu ülikool. Seal oli neli teaduskonda: filosoofia- usu-, arsti- ja õigusteaduskond. Õppetöö toimus saksa ja ladina keeles. Ülikooli esimene rektor oli Parrot, kelle lähedane sõprus keisriga tagas ülikoolile laialdase autonoomia ja rahalise toetuse. 1816-Pärisorjuse kaotamine Eestis. 1819-Pärisorjuse kaotamine Liivimaal. 1858- Rajati Narva Kreenholmi Manufaktuur, kus töödeldi puuvilla. Tooraine toodi laevadega Egiptusest ja Ameerikast. Toodang-kedratud puuvill-saadeti suures osas Venemaa vabrikutesse, kus see riideks kooti. MÕISTED Balti erikord-erikord Balti kubermangudes, mille kohaselt need säilitavad laialdase omavalitsuse.
Helsingi arenes tohutu kiirusega. 1862 rajati Helsingisse raudtee. Lauantaiseura akadeemiline selts. Runeberg kirjutas hümni Maamme. 1848 esitati see esimest korda. 1858 esimene soomekeelne gümnaasium Jyväskyläs. 1863 soome keel võrdsena rootsi keelega ametlikuks keeleks. J. V. Snellmann rahvuslikus mõttes väga tähtis. Oli filosoof ja poliitik. Mõtteid avaldas Saimaa lehes, seda võiks pidada Soome esimeseks poliitiliseks leheks. Oli Helsingi ülikooli rektor, edendas haridust, töötas senatis rahanduskomisjoni juhina. Tänu temale Soome mark, soome keel ametlikuks keeleks. 1856 Saimaa kanali avamine. Sajandi lõpp Sortokaudet rõhumisaastad, venestamisaastad. Ideeks autonoomia kaotamine. 1899-1905 (routavuodet) ja 1908-1917. 1917 Soome iseseisvaks. 1898 kindralkuberneriks Nikolai Bobrikov, tema lasti maha 1904 esimene poliitiline mõrv. Tapja oli Eugen Schauman, tappis ennast ka ära. 21. Sortokaudet rõhumisaeg.
Õppejõud olid enamasti sakslased, venelaste arv suurenes. Venemaa ümberkorraldustega sätestati kogu impeeriumis neljaastmeline ühtluskool: Külades asutati vallakool Kihelkonnakeskustes kihelkonnakool Linnades anti algharidust elementaarkoolis Maakonnakeskustes kreisikool Kubermangulinnades gümnaasium Õpperingkonna keskuseks oli Tartu Ülikool Usuvahetusliikumisega hakati looma kohustuslikku koolisundlust G.F. Parrot Taasavatud TÜ esimene rektor Janis Cimze 1828 rajas Valka elementaarkooli õpetajate seminari O.W. Masing 1821-1823 Maarahva nädalaleht, Õ-täht Eduard Ahrens pastor, Eesti keele grammatika 1843, kirjakeele asendaja Fr.R. Faehlmann ÕES, kalevipoja lugude kogumise algataja Fr.R. Kreutzwald lõpetas Kalevipoja, kirjutas hulga muinasjutte Estofiil eesti keele uurija 1840 aastatel algas usuvahetusliikumine, massiline vene usku minek 1857 ,,Perno Postimees" J.V. Jannsen
Kooliharidust saadi kirikutest, vaimulikelt. Olid kloostrikoolid ja kirikukoolid. Haridus oli ladina keelne ning koolis õpetati 7 vabakunsti. Oli ka alam aste ja kõrgemaste. Alamastme moodustasid grammatika, retoorika, dialektika. Kõrgemastme moodustasid geomeetria, aritmeetika, muusika, astronoomia. Ülikoolis oli 4 erinevat teaduskonda. Esimene oli kunstiteaduskond, mis oli kohustuslik. Siis oli võimalik valida 3 teaduskonna vahel : teoloogia, juura, meditsiin. Ülikooli juhtis rektor. Ülikoolis oli 3 astet bakalaureus ( sell ), üliõpilane (õpipoiss) ja doktor. ( doktor ) Dispuut- õppimine läbi vaidluse. Sarnaselt sellidele rändasid ka üliõpilased erinevates ülikoolides. Skolastika keskaja filosoofia, mis püüdis seletada Jumalat Mõistuse abil. ( tegelesid Jumalatõestusega ) Kõige tuntuim skolastik oli Aquino Thomas. Alkeemia ( teadusharu ) püüdsid luua kolme ainet . 1) tarkade kivi pidi muutma metalli kullaks
1.Esimesed kirjalikud mälestised Baltimaadelt (kroonikad, keskaegne luule, esimesed teated teatrietendustest) · Kroonikad edastavad mõnesuguseid andmeid põlisrahvaste keelest, uskumustest, kommetest, vaimulaadist, rahvaluulest jm. Ristirüütlitega kaasas olnud Henrik (Läti Henrik) jutustab oma "Liivimaa kroonikas" eestlaste alistamisest ja ristimisest 13. saj algul, eestlaste kombestikust, tegevusaladest jm. Eesti keele ajaloo seisukohalt on väga olulised Henriku esitatud isiku- (Lembitus, Maniwalde jt) ja kohanimed (Tarbata, Odenpe jt) ning laused (Maga magamas; Laula, laula, pappi). Kroonika on ladinakeelne, trükis ilmunud 1740ndatel aastatel. Läti Henrik oskas kohalikke keeli, rahvust ei teata, fanaatiline katoliiklane. Vaadeldav Neitsi- Maarjale pühendatud proosana. Algav värsivormis, lõpeb paganate alistamisega, esitluslaad kaasakiskuv. Kroonika autor Henricus de Lettis, korduvalt osa võtnud sakslaste sõjakäikudest Eestisse ja ees...
· Verehüübe teke on mitmete ensüümide kaasabil toimuv astmeline protsess. Vere hüübimise ensümaatilise teooria üheks rajajaks oli Tartu ülikooli füsioloog A. Schmidt, kelle esimese sellealased tööd ilmusid 1861...1862 Alexander Schmidt baltisaksa päritolu eesti füsioloog, meditsiinidr.,prof. Lõpetas TÜ. Oli veterinaariakooli õppejõud, TÜ füsioloogia kateedri juhataja, arstiteaduskonna dekaan, 85-90 TÜ rektor. Lõi maailmakuulsa vere hüübimise fermentatiivse teooria, pani aluse kliinilise hematoloogia ja vereülekande edenemisele. Temalt pärinevad vere hüüvistajate nimetused ,,protrombiin" ja ,,trombiin". Hüübimise põhietapid: · Kui endoteel on vigastatud, puutuvad trombotsüüdid sidekoes oleva kollageeniga kokku ja aktiveeruvad, kleepuvad kokku ja liibuvad vigastatud kohale. Tekib valge tromb, mis vähendab haavast verejooksu. Trombotsüüdid sisaldavad hüübimist
· Verehüübe teke on mitmete ensüümide kaasabil toimuv astmeline protsess. Vere hüübimise ensümaatilise teooria üheks rajajaks oli Tartu ülikooli füsioloog A. Schmidt, kelle esimese sellealased tööd ilmusid 1861...1862 Alexander Schmidt baltisaksa päritolu eesti füsioloog, meditsiinidr.,prof. Lõpetas TÜ. Oli veterinaariakooli õppejõud, TÜ füsioloogia kateedri juhataja, arstiteaduskonna dekaan, 85-90 TÜ rektor. Lõi maailmakuulsa vere hüübimise fermentatiivse teooria, pani aluse kliinilise hematoloogia ja vereülekande edenemisele. Temalt pärinevad vere hüüvistajate nimetused ,,protrombiin" ja ,,trombiin". Hüübimise põhietapid: · Kui endoteel on vigastatud, puutuvad trombotsüüdid sidekoes oleva kollageeniga kokku ja aktiveeruvad, kleepuvad kokku ja liibuvad vigastatud kohale. Tekib valge tromb, mis vähendab haavast verejooksu. Trombotsüüdid sisaldavad hüübimist
Nendes koolides toimus õppimine tavaliselt õpilaste emakeeles. Ülikoolid arenesid välja linnakoolidest. Ülikoolides oli 4 teaduskonda. Esimene oli haridust ühtlustav tase 7 kunsti teaduskond. Veel sai õppida õigus-, arsti- ja usuteaduskonnas. Ülikooli tekke protsess oli pikaajaline, seega on ülikoolide asutamisdaatumid vaieldavad. Esimesed ülikoolid tekkisid Itaalias (Salerno), Prantsusmaal (Bologna, Pariisi) ja Inglismaal (Cambridge'i, Oxfordi). Kogu ülikooli juhtis rektor. Teaduskonna juht oli dekaan. Kõige tähtsam oli usuteaduskond. Ülikoolis olid üliõpilased, keda õpetasid õppejõud. Ja selleks, et olla õppejõud, pidi tal olema teaduslik kraad. Madalaim teaduslik kraad oli bakalaureus, mõnevõrra kõrgem magister ja kõige kõrgem doktori kraad. Õppejõud olid pärit tihti vaimulikst ordudest (dominiiklaste seast eriti). Ülikoolide olulisus seisnes selles, et ülikoolides viljeleti teadust (skolastika). Õppetöö oli kõikjal ladinakeelne, seega
Põllumajandus- ja kodunduskoolid, tööstuskoolid, majandus- ja kommertskoolid (tasulised) Progümnaasium v reaalkool Gümnaasium õppemaksuga (poeglaste ja tütarlaste) Eragümnaasiumid (Treffneri Trt, Westholmi Tln; Tln Saksa lütseum, Tln Prantsuse Lütseum, Vene Lütseum) Tartu Ülikool 1919 1. dets eestikeelne autonoomia õppemaks e, vene, saksa, soome professorid) Kuulsaimad teadlased: I rektor J.Kõpp L.Puusepp neurokirurgia T.Lippmaa taimkatte klassifitseerimine J.V. Veske keeleuuendus G. Suits kirjandusteadus Teised kõrgkoolid 1930.a Tallinna tehnikainstituut (insenerid) Riigi Kõrgem Kunstikool - tarbekunst Tallinna Konservatoorium Tartu Kõrgem Kunstikool "Pallas" - graafika, maal, skulptuur) K. Mägi (ekspressionistlikud maastikud), A. Starkopf (skulptuur, kooli juhataja), N. Triik, E. Wiiralt jt
kujudel päid sampusega pesema, kõnesid pidama, Kassitoomele lõket tegema ja muidugi laulma. Kätest hoides ja "Makaroone" lauldes liiguti vastu hommikut Toomelt Supilinna ja Tähtverre. Öösel olid korporatsioonide uksed avatud külalistele ja varahommikul mindi õllekorve kandes laevaga Emajõele sõitma. Tänapäevane kombestik on vähe muutunud: lauldes liigub korporantide rongkäik värvimütside, lippude ja orkestritega läbi linna ülikooli peahoone kuue samba ette, kus neid tervitab rektor. Sealt minnakse edasi Toomemäele. Kujude päid on juba südapäeval pesemas käidud ja kõnesid peetud. Korporatsoonides on uksed avatud mitteliikmeile, kuid sisenejalt nõutakse lipsuga ülikonda. Erinevalt saja aasta tagusest ajast on aga seltskond kirevam ja palju enam on näha naiskorporante. Tartu linnas tehakse tänapäeval aga palju lõkkeid ja on seltskondi, kes ei kuulu korporantide hulka, vaid on sõltumatud vabad tudengid, eri sõpruskondade liikmed. Nii on
12 maali. Tuntuim ,,Moodne abielu", raha pärast sõlmitud abielu . Oma õlimaalid viis graafikasse oforditehnikasse, levitas sellega ka lihtrahva hulgas. Moraliseeriv, humoristlik. ,,Äge muusikamees". ,,Krabimüüjatar"- tuntuim portreemaal krabimüüjatarist. ,,Autoportree koeraga". Joshua Reynolds - Paraadportree esindaja, eeskujuks van Dyck. ,,Joseph Baretti portree", taustal van Dyckile iseloomulik draperii. Reynoldsi ei peeta praegu silmapaistvaks. Inglise Akadeemia rektor. ,,Mrs Siddons" traagilise muusana, tuntud näitlejanna, Gainsborough tegi ka temast portree. Gainsborough'i hinnatakse kõrgemalt. ,,Mr ja Ms Andrsews", ,,Krahvinna Howe", suursugused portreed maastiku taustal. Oli päris provintsist, korraliku hariduseta, esialgu tõrjuti Londonis selle tõttu. Lemmikteemaks maastikumaal, kuid Hollandi maalikunstnike
taotleda 3 kuuks kuni 3 aastaks endale passi, millega võis elama asuda ükskõik millisesse impeeriumi linna. Uus passikorraldus hoogustas väljarändamisliikumist Venemaale, kus loodeti leida maad. · Vallareform: 1866.aastal vastu võetud uue seaduse suurimaks tagajärjeks oli kogukondliku omavalitsuse vabastamine mõisnike eeskoste alt. 22. VAIMUELU 19. SAJANDIL . · 1892.aastal taasavati Tartu Ülikool, mille esimene rektor oli Georg Friedrich Parrot. Samal aastal muudeti ülikooli õppetöö venekeelseks ning ülikooli ametlikuks nimeks sai Jurjevi Ülikool. 19.sajandi alguses sätestati kogu impeeriumis neljaastmeline ühtluskool: Vallakool- kihelkonnakool- kreiskool- gümnaasium- ülikool. Elementaarkool- kreiskool- gümnaasium- ülikool. · Eestikeelne kirjasõna: 19.sajandi esimesel poolel muutus valitsevaks ilmalik kirjandus, mille peamisteks levitajateks olid kalendrid. 1806
Jehan jätkas lahinguvälja peremehena võidukalt: 14 «Seda ma teen, kuigi olen ülemdiakoni vend!» «Kenad saksad need meie ülikoolihärrad! Ei respekteeri niisugusel päeval kui täna sugugi meie eesõigusi! Uuslinnas on meiupuu ja rõõmutuli; Vanalinnas müsteerium, narride paavsti valimine ja Flaami saadikud; meil ülikoolilinnas aga mitte midagi!» «Ometi on Mauberfi plats suur küllalt!» sõnas üks skolaaridest, kes üles aknalauale oli upitunud. «Maha rektor, elektorid ja prokuraatorid!» hüüdis Joannes. «Täna õhtul tuleks Champ-Gaillard'il meister Andry raamatuist rõõmutuli teha!» lisas teine. «Ja kirjutajate pultidest!» ütles naaber. «Ja pedellide keppidest!» «Ja dekaanide süljetopsidest!» «Ja prokuraatorite letilaudadest!» «Ja elektorite leivakünadest!» «Ja rektori taburettidest!» «Maha!» kisas väike Jehan kaasa. «Maha meister Andry, pedellid ja kirjutajad; maha
AJALOO ARVESTUS TERTIA, VEEBRUAR 2009 1. SISSEJUHATUS KESKAEGA Mõiste "keskaeg" võtsid kasutusele Itaalia humanistid (õpetlased, kes hakkasid tähtsustama inimese osa ühiskonnas, mitte jumala) 15. sajandil. Sellega nad tähistasid perioodi antiigi ja antiigi taassünni ehk renessanssi vahel, kus nende arvates ei toimunud mitte midagi. Nende arvates oli keskaeg tume, pime periood. Tänapäeval käsitletakse keskaega ajaperioodina antiik- ja uusaja vahel, mil toimub üleminek Rooma maailmariigilt uusaja riikide süsteemile, klassikaliselt vaimselt kultuurilt nüüdisaja rahvuslikele kultuuridele. Keskajale iseloomulik: · Ilmuvad uued rahvad, kes määravad ajaloo käiku (germaanlased, slaavlased) · Ajaloo geograafiline raskuskese kandub Vahemere äärest põhja poole · Paganlik antiikkultuur asendub kristliku kultuuriga · Paavstide ja kuningate ainuvõimu taotlused · ...
See sundis linnakoole oma õpetust täiustama ja kujunesid ülikoolid. Esimeseks ülikooliks peetakse 1119. aastal rajatud Bologna ülikooli. Keskaegne ülikool oli oma ehituse poolest nagu tsunft. Õppejõud doktor oli meistri osas. Temast allpool olid bakalaureused vanemad õpilased, kes võisid juba ise nooremaid õpetada. Nemad olid sellide rollis ja nooremad õpilased moodustasid õpipoisid. Ülikooli juhtis rektor. Keskaegses ülikoolis oli neli teaduskonda. Kunstide teaduskonnas õpetati seitset vabat kunsti. Kui need selged olid, võis jätkata õpinguid õigus-,arsti- või usuteaduskonnas. Loengud ehk dispuudid oli ladina keelsed ja seal loeti ette raamatut ja üliõpilased kirjutasid selle üles. Hiljem arutasid nad probleemide üle. Ülikooli astusid tavaliselt 14-15 aastased põisid, kes pidid oskama ladina keelt. Õppeaeg oli koolis tavaliselt 8 aastat
Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Hom...
Nt ministeeriumile alluvad ametid jne. Subordinatsioonisuhe tähendab, et üksteisele on allutatud ka vastavad õigusaktid. Kõrgemal seisval organil on tavaliselt ka interventsiooniõigus. o Detsentralisatsiooni süsteem luuakse iseseisvad õigussubjektid, ja nende omavahelised suhted rajanevad koordinatsioonil. Nt iseseisvate avalik-õiguslike juriidiliste isikute loomine on seotud just selle süsteemiga . TÜ rektor ei allu haridusministrile. Sellel süsteemil on ka demokraatia aspekt. Siin annab kõrgeim riigivõimu esindaja otsustusõiguse üle iseseisvatele õigussubjektidele, halduse kandjatele, kelle organid ei asu ühtses hierarhilises süsteemi riigihaldusorganitega. Teiseks o Kontsentratsiooni süsteem kui on samuti haldusorganid on subordinatsiooni suhetes ja kõige kõrgem võim kuulub vastavas hierarhias kõige kõrgemale (vahe
Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Hom...
Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 – 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu – purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Hom...
saadetud; kui ma keskkooli lõpetasin, anti mulle pass kätte, see oli viga, mis aga selgus alles pärast, kui mind sinna tagasi hakati nõudma. Ent ma olin Tallinnas juba ülikooli sisse saanud ja seda arvestati. Kui sa olid ülikooli sisse saanud, siis sa võisid sinna paigale jääda. Ega keegi siin TPIs uskunud, et isa oli KaugItta tööle värvatud, aga paber luges, inimesed -- ka need, kes kõrgetel kohtadel olid, -- ikkagi varjatult soosisid oma inimesi. TPI rektor oli Smidt, õpetati, et läheksin enne mandaatkomisjoni selle paberiga rektori juurde. Hakkasin kohe innukalt eesti keelt õppima, aga matemaatika sisseastumiseksami tegin vene keeles. Pärast polnud keelega mingeid raskusi. Tartusse poleks mandaatkomisjonist mingil juhul läbi saanud. Sõnal filoloog oli mingi lummus, aga psühholoogiks tahtmist küll ei mäleta. Arstiks minek polnud tõsiselt võetav. Mäeinseneri kutse valisin
Esimene humanist on traditsiooniliselt Petrarka. Inimene võib langeda looma tasemele, ent võib oma vaba tahte ja mõistuse (ehk kasvatuse ja õppimise) najal tõusta ka jumalike kõrgusteni. [11] Marsiliuse Paduast (Paduas 1280-1342/43 Rostockis)[kaart Hansa L] [Paduas oli a-st 1222 ülikool, M-se ajal vaba linnakommuun, 1405 Veneetsia alla.] M-e ideed tähistasid keskaja poliitilise vaimu lõppu ja modernse poliitilise mõtte algust. M. oli mh Pariisi ülikooli rektor. Teos Defensor pacis. M. häbimärgistas paavstivõimu (interdiktid, kirikust väljaheitmised) ja süüdistas teda Itaalia hädades (kuriteod, sõjad, korruptsioon). Riik peab M-se arvates tegelema oma asjadega sõltumatult kiriklikust sekkumisest. Paavst Johannes XXII kuulutas ta ketseriks. 1325-27 pidi M lahkuma Pariisist ja otsima asüüli Baierist. Kuid rahva tahtel võim vahetus, M-le kaitset pakkunud Baieri kuningas
kaks pehmes (spiraal) köites, eriala õppetooli ja antakse üleandmise allkiri. Seejärel võib oponent võtta allkirja vastu ühe eksemplari oponeerimiseks. Kaitsmise nimekirja ja komisjoni koosseisu kinnitamine rektori poolt. Diplomitöö kaitsmise nimekirja võetakse üliõpilane rektori käskkirja alusel juhendaja loal. Kaitsmiskomisjoni koosseisu moodustab eriala õppetool ning kinnitab rektor. Rektori kinnitatud diplomitööde kaitsmise nimekiri ja komisjoni koosseis ning kaitsmise aeg teatatakse üliõpilastele vähemalt üks nädal enne kaitsmist. Kaitsmisele mittelubamine. Diplomitööd ei lubata kaitsmisele järgmiste puuduste esinemisel: Töö teema ei ole vastavuses õpitava erialaga. Töö ei vasta teemale. Ei ole selgelt välja toodud töö eesmärk ja ülesanded või küsimused. Puudub mõni töö osa.
(määravaks on töö iseloom) konkreetse töö tegemiseks (n projekti juht) asendamiseks tööde mahu ajutine suurenemine hooajatöö tegemiseks Mõjuva põhjusena tähtajaliste töölepingute sõlmimiseks ei saa käsitleda tööandja enda töö korraldamise seonduvat. (näit rendilepingute sõlmimine või tegevuslubade hankimine). Tähtajaline tööleping võib tuleneda ka eriseadustest n kõrgkooli rektor, teadustöötaja, õppejõud. Töötaja kaitse on tagatud läbi selle, et vaidluse korral peab mõjuvat põhjust tõendama TA. Kui tööandja ei suuda tõendada piisavat põhjust tähtajalise töölepingu sõlmimiseks, loetakse tööleping algusest peale tähtajatult sõlmituks. Mõjuv põhjus tuleb TLS § 6 lõike 2 alusel töötajale teatavaks teha ka töölepingu tingimuste esitamisel, mis annab töötajale võimaluse mõjuva põhjuse olemasolu ja olemust eelnevalt hinnata.
"Heroisch Jubel-Sång"- 1644 hyllningsdikt till Kristina "Freds-Afl” Balett (hovbalett) . Westfaliska freden, skrev att förhålla sin position? "Discursus Astro-Poeticus” - makaronisk diktning- blandar olika språk (latin, svenska, finska) skämtdikt, politisk budskap- mot Ryssland Bröllops Beswärs Ihugkommelse - Georg Stiernhielm (?) episk hexameterdikt, drastisk humor, naturlyrik i början, skeptsikt mot äktenskapen. Andreas Arvidi (1620 i – 1673) var en svensk kyrkoherde, rektor, folklorist, och författare. Arvidi studerade vid universitetet i Dorpat och blev magister där 1651. Arvidi författade den svenska litteraturens första poetik, „Manuductio ad poesin suecanam. Thet är, En kort handledning til thet swenske poeterij, versz- eller rijmkonsten” poesin är hantverk, skillnader mellan grekiskan och svenskan. Slutrimmet är centralt Skogekär Bergbo – Thet Swenska Språketz Klagemål jag-dikt som försöker uppvärdera svenska språket
1980 uue kultgeo sünniga. Uues kultuurigeos pöörati suurt tähelepanu mõistetele: tähendus, identiteet, reflektiivsus, keel ja representatasioon. Uurijad eestis: Enne 2 maailmasõda- geo. Uurimine seotud koduuurmisega. Granö- geograafia instituudi juhataja. Käivitas süstemaatilise kodu-uurimise. Peateos eestis ,,Eesti maastikulised üksused". Avaldas ka Soomes raamatu. Tema teoseid tõlgiti ka inglise keelde. Kihelkondade kirjeldamise kava. Kant- oli granö õpilane. Ülikooli rektor saksa ajal. Pärast sõda põgenes rootsi. Tähelepanuväärseim teos: tartu. Linn kui ümbrus ja organism. Selle teosega pani aluse linnageole eestis. Doktoritöös keskendus majandus-ja rahvastikugeole, kuid leidus ka kultuurilisi momente. Tema puhul räägitakse ka nn lundi koolkonnast. Oli see kes hakkas kasutama kvanitatiivseid meetodeid. Tammekann- tartu ülikooli geoprofessor. Oli geomorfoloog peamiselt. Osales koduuurimistel ning koostas koos kandiga sarja maailma maad ja rahvad.
+ (painduvad, kuhu vaja) Kultuur Haridus + Koolisundlus- oluline oli kirjutamis- ja lugemisoskus, kui seda osati, kooli ei pidanud minema, õppemaksu pidi ka maksma + Vallakool-kihelkonnakool- andekamad ja rikkamate vanemate lapsed + Õpetajate seminarid- Tartus ja Cimze's 1802.aastal Tartu ülikooli taasavamnine + Õppetöö saksa keeles + Parrot- esimene rektor + Struve- struve meridiaan täheteadlane + Baer- embrüoloogia + Pirogov- arst + Morgersten, Mantoiffel, Krause, Punge Seltsiliikumine + Turni liikumine, Kotzebu teater- näiteringi seltsid, lauluseltsid Estofiilid- baltisakslased, keda huvitas eestlaste kultuur + 1838.aastal ÕES e Õpetajate Eesti Selts Eestlastest haritlaste teke
Hakati rajama linna põhikoole Käsitööliste ja kaupmeeste pojad Ametikoolid ehk abakuse koolid Arvutamine ja raamatupidamine Õppetöö oli emakeeles Ülikoolid kujunevad välja Itaalias 10.saj juba arstide kool Bolonja ülikool 1119a. õigusteadus (juriste valmistati ette) Pariisis tekib ülikool 11. saj Oxford õpiti matemaatika ja loodusteadus 1632. Tartu ülikool Ülikooli struktuur: Magister - õpetaja Üliõpilased, koolipoisid õppetöö oli ladina keeles Juhtis Rektor Dekaan - ühe haridus suuna juht Triviiumis ehk alamastmes (esma kursusel) õpiti gramatikat, retoorikad ja dialektikat ehk arenguõpetust Tänapäeval dialektika on arenguõpetus Kuadrivjumis õpiti astronoomiat, arikmeetika, geomeetria ja muusika Loengud + dispuudid (arutlused ja vaidlused) Hipogrates, Dolomaios Usku tuleb seletada* Roger Baakon - tema meelest oli oluline matemaatika, kritiseeris skolastikat (raamatud olid täis valesi ja lollusi)
Kokkuvõte Nimed ei ole ja kirjutatakse väikese algustähega Kuude, nädalapäevade, tähtpäevade, pühade nimetused, idamaa kalendri aastanimetused Nt veebruar, mai, lehekuu, neljapäev, pühapäev, emadepäev, rahvusvaheline üliõpilaste päev, valge kepi päev, luukapäev, jaanipäev, uusaasta, võidupüha, lihavõttepühad, suur reede, jõululaupäev, valge hobuse aasta, tulipühvli aasta. Ametinimetused, auastmed, aunimetused, teaduskraadid Nt minister, rektor, kolonelleitnant, kindral, admiral, professor, audoktor, filosoofiadoktor, magister, rahvusvaheline meister, riigikontrolör, välisminister, Eesti Panga president, rahandusministeeriumi (~ Rahandusministeeriumi) kantsler, Eesti kaitseväe ülemjuhataja, Eesti Kütuse peadirektor, AS Vaso juhatuse esimees, riigikogu (~ Riigikogu) esimees, Turu ülikooli audoktor, USA riigisekretär, Prantsuse Vabariigi president; aasta naine, sajandi eestlane, aasta vilistlane, aasta sotsiaaltöötaja.
Maailmakirjandus II (keskajast klassitsismini) KA keskaja ja vararenessansi antoloogia, RA Renessansi antoloogia MKL maailmakirjanduse lugemik keskkoolile. Lisaks: V.Zirmunski Väliskirjanduse ajalugu. Maailmakirjandus I. Keskajast valgustuseni. Õpik keskkoolile. (või Antiikajast valgustuseni). Kindlasti lugeda. John Donne luuletaja, kelle luule enamik eestikeelsest tõlkest on maailmakirjanduse keskkooli lugemikus, mida on raske kätte saada. Üht kolmest antoloogiast peab olema korralikult lugenud. M. Bahtin ,,Valitud tööd" esseest ,,Aja ja kronotoobi vormid romaanis" peatükid V, VI, VII. Näitab narratiivide põhitüüpe, mis on läbinud erinevaid aegu. Kurtna, A ja Talvet, J. Boccaccio elust ja loomingust. (Dekameroni saatesõnas ka 1993, aga seda on raske kätte saada.). Talvet, J. Hispaania vaim. (selle käsitlused Keskaja ja vara...
b. avalikõiguslik juriidiline isik avalikes huvides loodud juriidiline isik. Üldistest huvides loodud kollektiivne õigussubjekt. Selle isiku loomine nõuab tema kohta käivat seadust. (TÜ seadus sai uue redaktsiooni, sellega muudeti oluliselt seaduse tasemel mõningaid TÜ toimimise reegleid. Kui varasem redaktsioon nõudis ülikooli juhtimise rektori ja ülikooli nõukogu ja ka allpool asuvate struktuuriüksuste nõukogude olemasolu, rektor peab kindlasti olema kui akadeemiline persoon, tema kõrval juhib ülikooli nõukogu ja see erineb oluliselt senisest nõukogust. See on strateegiline juhtimisorgan, peab ka sidustama ülikooli ühiskonna ja muu maailmaga. Loodud nõukogus on kõrvuti ülikooli enda inimestega, kellest ühe nimetab meie teaduste akadeemia ja viis liiget meie haridus- ja teadusminister. Ülikooli senatid. Senat on moodustatud valdkonnapõhiselt. Valdkonnad valivad oma esindajad ülikooli senatisse
Võivad olla ka muud organid, nt volinike koosolek (MTÜS §25) võivad olla muud vastavalt §31. Üldkoosolekud ei pruugi olla nimetatud üldkoosolekuks, vaid nt üldkoguks. Võib olla muid organeid rohkem, sest on väga palju erinevaid. SA juhtimisorganid on ka juhtorganid juhatus ja nõukogu. Ei ole üldkoosolekut! Nõukogu valib juhatuse. Avalik õiguslike juriidiliste isikute juhtimisorganid on määratud vastava seadusega. (Eesti pangal : panga president ja nõukogu ; TÜl rektor ja nõukogu) Isiku esindaja : Juriidilise Kolmandate isikutega saab suhelda oma esindajate kaudu. tahteavalduste vahetamine, tehingute tegemine. Muus osas võib väljendada ka mitte oma esindajate kaudu. Juriidilise isiku tegevus võib väljenduda ka tema töötajate kaudu. Esindamine saab olla nende kaudu kellel on esindusõigus. Seadusest tulenevalt on esindusõigus alati juhatuse liikmetel. Või juhatust asendavatel organite liikmetel.
Haridus 19. sajandil: Venemaal läbi viidud koolireformi laiendati siia kehtestati 4astmeline ühtluskool: I aste: maal kihelkonnakool, linnas elementaarkool (saksakeelne), talulastele eelnes vallakool või koduõpe või LõunaEestis õigeusu maarahvakool II: igas linnas kreiskool III: kubermangu pealinnas gümnaasium (Tallinn, Riia) IV: ülikool Tartu Ülikool taasavati 1802. a, sest Paul I kartis, et Suure Prantsuse revolutsiooni ideed levivad Venemaale esimene rektor Parrot silmapaistvad teadlased: Struve (täheteadlane), Baer (embrüoloogia rajaja) Tartus tegutses Professorite Instituut (18281839), et valmistada ette õppejõude 1828. a rajati koolmeistrite ettevalmistamiseks Tartus Õpetajate Seminar Valgas tegutses Cimze seminar muusikakasvatus üldine koolikohustus kehtestati 1854. a Pilistveres (nii poisid kui ka tüdrukud) 1870ndatel kehtestati üldine koolikohustus kogu maal Eestikeelne kirjasõna:
rahvuslikud. Tegelikult ka NSV Liidu hümn loodi 1943. aastal, kõlas esimest korda 1944. Mitmetahulises välispoliitilises situatsioonis Karotamm tegi ettepaneku Kremlile, et Kruusist saaks NSV Liidu välisasjade asetäitja. Põhjendas sellega, et pärast sõja lõppu on Balti probleemid rahvusvahelisel areenil olulised, et oleks oluline, et korralik ametnik oleks seal olemas. Kruus oli lühikest aega 1944. aastal TÜ rektor - tema eestvedamisel ülikoolitöö taaskäivitud, komlpekteeris õppejõudude kaadri. Teaduse seisukohalt oluline see, et ta hakkas ette valmistama Eesti NSV teaduste akadeemia loomist ning selle loomine ei olnud ainult institutsionaalne muutus. Ka EV oli olemas Teaduste Akadeemia, aga tollane oli personaalakadeemia, sinna nim kõige olulisemad teadlased, allasutusi ja institutsioone ei olnud. Eesti NSV ajal teistmoodi - see oli
Vaimuelu eestis 19saj I poolel Kultuuripilt jagunes 2: baltisaksa kõrgkultuur ja põlisrahva talupojakultuur. Algas talupojakultuuri murenemine ja kasvas euroopaliku kultuuri mõju. 1802 avati taas Tartu Ülikool, neli teaduskonda: usu- õiguse- arsti ja filosoofiateaduskond. Enamik õpilasi oli Balti kubermangus. Õppetöö oli saksa ja ladina keeles. Esimene rektor oli G. F. Parrot. Valmis palju lisahooneid TÜ-le. TÜ muutus kiiresti Euroopa õppe ja teaduskeskuseks kus tegutseid tunnustust leidnud professorid. Aastatel 1828-1839 tegutes ülikkoli juures Professorite instituut. Balti kultuurielu kujunes TÜ ümber ja kujunes välja joonistuskool. 19saj kultuurielu oluliseks koostiseks olid seltsid- teadus, põllumajandus, laulukooride, heategevuskorganite jne
Harju-, Viru- ja Järvamaa mõisate talupojad. Neid toodi rahustama sõjavägi, mis majutati Mahtra mõisa. 02 juunil 1858 toimus sõjaväe ja talupoegade vahel veriselt lõppenud kokkupõrge Mahtra sõda Tulemus 40 meest said ihunuhtlust. 1860-tel aastatel tekkis veel üks omapärane protestivorm väljarändamine. Peamiselt mindi Pihkva ja Peterburi kubermangudesse, samuti Krimmi ja Kaukaasiasse. KULTUUR XIX SAJANDI I POOLEL 1802 taasavati Tartu Ülikool. I rektor oli G. Fr. Parrot. Üliõpilaskond pärines peamiselt Baltikumist, neid õpetasid mõnedki oma aja maailmanimed: astronoom W. Struve, embrüoloogia rajaja K. E. von Baer jt. Ehitati ülikooli peahoone, Tähetorn, Anatoomikum, Korrastati Toomemägi. 1838- Õpetatud Eesti Selts, mille liikmeteks on ka Fr. R. FAEHLMANN ja Fr. R. KREUTZWALD ÕES uuris eestlaste rahvakultuuri, loodust ajalugu. 1857-61 anti ÕES-I toimetamisel välja KALEVIPOEG. 19. saj keskel pääseb võidule ühtne eesti kirjakeel
eksimused on seotud alateadvusega andes märku varjatud psühholoogilistest konfliktidest. "Kõnevääratusest saab nõnda vahend, mille abil väljendatakse seda, mida ei taheta avaldada ning niiviisi antakse ennnast välja". Näiteks olles objektiivselt raskes olukorras ja tahtes julgustada teisi öeldakse mitte "Säilitage rahu, ärge sattuge paanikasse" vaid "Säilitage paanika, ärge kaotage meeleheidet". Näide kõrgkoolist. Rektor tänas töölt vabastades enda asetäitjat tehtu eest, andis teeneteplaadi, kuid eksis nimekasutamisel, mis andis tunnistust varjatud konfliktist. Tegelikult oli juhtunud tõsine konflikt ja tegemist oli sisuliselt konkurendi kõrvaldamisega. Muidugi tuleb hinnangutes olla ettevaatlik ja lõplikke järeldusi võib teha ainult kogu konteksti silmas pidades. Pealegi on valetajaid, kes teevad seda nii hästi, et ei väärata sõnade kasutamisel kunagi
MTÜ seaduse kohaselt peavad olema üldkoosolek ja juhatus, võivad olla ka muud organid (MTÜ seadus §31). Muud organid tulenevad tavaliselt eriseadustest, nt. erakondade puhul erakonnaseadusest. Sihtasutuse puhul alati juhatus ja nõukogu. Sihtasutuse seadus §16-§32. Avalik-õiguslike juriidiliste isikute puhul on organid erinevad. Nt. riigi ja KOVi puhul on selle jaoks vastavad organid. Nende puhul on juhtorganid need, mida vastav seadus ette näeb. Nt. TÜ puhul nõukogu ja rektor. 3.6.2. Juriidilise isiku esindamine Juriidlise isiku juhatuse liikmetel on seadusest tulenev esindusõigus; seda ei anta kellelegi eraldi. Kui juhatuse liige on valitud, siis ta omandab ühtlasi ka juriidilise isiku esindamise õiguse. Juriidilist isikut saavad esindada ka need, kellele on antud eraldi volitus. Juhatuse liikmete esindusõigust suhetes kolmandate isikutega ei saa piirata. Ainuke piiramisvõimalus on see kui on määratud ühine esindamisõigus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
