Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Inglise 17.-18.sajandi kunst (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kes me oleme? Kuhu me läheme ?
 
Säutsu twitteris
Inglise 17.-18.sajandi kunst
17.saj kujutav kunst oli väga tagasihoidlik , õukonda imporditi väliskunstnikke: Rubens , van Dyck. Kunstiajakeemia luuakse alles 18 sajandi II pooles. Erakunstikoolid samas eksisteerisid ka varem. Revolutsioon 17. saj keskpaigas, tulemuseks puritaanide võimuletulek ning puritaanid ei soosinud kujutavat kunsti. Alles 18.saj kujuneb välja normaalne kultuurielu. Tol ajal on silmapaistev teatrikunst tänu Shakespeare’ile. Restauratsiooniaegne näitetegevus oli labane .
Huvitavad arhitektuurinähtused 17. saj Charles I ajal Euroopa suurim kuningaloss
Whitehall, arhitekt I. Jones . Ületas mitmekordselt Hispaania & Prantsuse kuningalossi. Üle 4000 saali. Põles täiesti maha 1680.aastate alguses. Säilinud vaid Banqueting House (Whitehali pidusaal) – varapalladionism. Palladio kujunes väga populaarseks arhitektiks tänu Inigo Jonesile. Jones käis korduvalt Itaalias, matkis Palladiot. Palladionsmile oli tüüpiline kolossaalorder, ka Banqueting Houseis kolossaalorder, lamekatus a la rooma villad antiikajal . Jones kirjutas ka arhitektuuriraamatuid, propageeris Palladio stiili, on inglise palladionismi rajaja.
Christopher Wren - teine oluline arhitekt. Tuntuim ehitis Londoni suurim barokk - kirik – St Pauli Katedraal Londonis. Eeskujuks oli paavstide residentskirik Peetri kirik Roomas, kuid pole nii suur. Peafassaadil kaks korrust, kolossaalorder. Wren ehitas tohutult kirikuid & maamõisaid. 1666- hiidtulekahi Londonis, hävis suur osa kirikuid etc. Taastas vanu kirikuid, lõi 54 uut kirikut.
Inglismaalt tuleb 18.saj alguses uus pargistiil – Inglise park, mulje vabast metsikust loodusest. Rajajaks William Kent. Teerajad kulgevad looklevalt, padrikud, palju veesilmi. Muru pöetakse aga kogu aeg. Muutus populaarseks 18.saj lõpus ka mandri-Euroopas, sh Tartu toomemäe inglise park.
William Hogarth – inglise maalikunsti rajaja. Elas 18.saj esimesel poolel. Eeskujuks hollandi ja flandria olustikumaal . Tegi ka arvukalt portreid. Tema olustikumaalidele iseloomulik see, et maalitud seeriatena. Samad tegelased, nende seikluste areng, enamasti 6-12 maali. Tuntuim – „Moodne abielu“, raha pärast sõlmitud abielu . Oma õlimaalid viis graafikasse oforditehnikasse, levitas sellega ka lihtrahva hulgas. Moraliseeriv, humoristlik. „Äge muusikamees“. „Krabimüüjatar“- tuntuim portreemaal krabimüüjatarist. „Autoportree koeraga“.
Joshua Reynolds - Paraadportree esindaja, eeskujuks van Dyck. „Joseph Baretti portree“, taustal van Dyckile iseloomulik draperii . Reynoldsi ei peeta praegu silmapaistvaks. Inglise Akadeemia rektor. „Mrs Siddons“ traagilise muusana, tuntud näitlejanna, Gainsborough tegi ka temast portree.
Gainsborough’i hinnatakse kõrgemalt. „Mr ja Ms Andrsews“, „Krahvinna Howe“, suursugused portreed maastiku taustal. Oli päris provintsist, korraliku hariduseta , esialgu tõrjuti Londonis selle tõttu. Lemmikteemaks maastikumaal , kuid Hollandi maalikunstnike eeskujul tehtud maastikumaalid ei äratanud Inglise publiku seas huvi, neid ei ostetud. Loobus maastikumaalist ning pöördus maastikutaustaliste portreede juurde. Mr Andrews 23, ms Andrews 16 aastane. Portree maalimine põhjustas suure tüli: mehe lemmiktegevus oli jaht , tahtis, et naise kätte oleks maalitud surnud lind, kuid naine keeldus. Seeõttu jäi käsi lõpuni maalimata. Omapäraks ka see, et portreteeris vaid näoosa, kuid keha tegi mannekeeni järgi. Seetõttu on kõik kehad saledad, kuid puised. Üks hilisloomingu tuntumaid portreid „Poiss sinises “ , maastikutaustata.
Wright – sai populaarseks temaatika tõttu 20.sajandil: kujutas teaduslikke eksperimente. Tuntuim suureformaadiline maal „Katse õhupumbaga“. Maalil ka kunstnik laste juures. Kasutati hilisemas näidendis. Linnuke sureb vaakumiga täidetud nõus. „ Filosoof planetaariumi kohta loengut pidamas
Klassitsism ja Romantism
Klassitsism on viimane kunstistiil, mis levib nii arhitektuuris, kujutavas kui ka tarbekunstis. Klassitsism tuleneb ladinakeelsest mõistest classicus- eeeskujulik, parim; selle võttis kasutusele J J Winckelmann , esialgu 5-4.saj eKr kohta. Seda aega pidas parimaks ning see seisukord püsib tänapäevani. Winckelmann oli tegev ka arheoloogina Lõuna-Itaalias Napolis. Rõhutas antiigi täpset matkimist. Winckelmann ütles, et kunst peab olema lihtne, staatiline ning rahulik. Suursugune – suured vormid arhitektuuris, antiiktemaatika. ( eepos populaarseim kirjandusžanr) Levis esialgu Prantsusmaal Diderot ja Voltaire ’i tõttu, Itaalias oli barokk kauem. Klassitsism jaotatakse mitmeks perioodiks. Varaklassitsism 1760 -1800. Kõrgklassitsism -19.saj esimene pool, hinnatakse kõrgemalt, läks moest 19.saj keskel. Klassitsism kodusnes kiiresti kujutavas kunstis, püsis kuni 19.saj lõpuni, nimetatakse hilisklassitsismiks ehk akademismiks. Maalikunstis keskseks joonistus , värvid tagaplaanil. Maalikunstis kehtestati žanrite hierarhia : kõrgemad (portree, antiik, ajalooline, religioosne) ja madalamad ( maastik , olustik , natüürmort). Teemavalik mõjutas seda, kui palju kunsti osteti. Kunstiakadeemiasse võeti vaid kõrgemate žanrite viljelejaid, madalaid ei võetud enam. Seetõttu läksid klassitsistid ja romantistid vastuollu.
Romantism tekib Inglismaal 1780.alguses. Hiljem 1790.alguses juba Saksamaal. Klassitsismile tekib vastandstiil – romantism. Romantism levib vaid kujutavas kunstis. Romantismi mõiste romaani mõiste kaudu. Romaan oli populaarseim kirjandusliik. Võib-olla tuli ka romansi mõistest. Tundepaisutus, igapäevaelu, keskaeg eeskujuks. Veidi vähem levinud kui klassitsism. Kunstis hinnati eriti huvitavat koloriiti. Viljelesid žanre, mida klassitsistid madalaks nimetasid: maastik, olustik, natüürmort. Üheks maailmavaate kehastajaks Rousseau : ülistab vaba isiksust, kes ei tunnista reegleid. Rousseau oli masohhist, tema seksuaalelu oli seotud enesepiinasmisega. Loomingus oluline originaalsusnõue. Ülistavad vaba geeniust- reeglite mittetunnistamist. Seni olid loominguga seotud inimesed pidanud elama normaalset ühiskondlikku elu. Romantikud olid esimesed, kes ühiskonnanormide vastu läksid – jõid, laaberdasid, mässasid. Romantismi teooria arendasid välja peamiselt sakslased. W. Schelling oli tähtsaim, alles 18.saj lõpus siiski. Ei jõua arhitektuuri, hakati küll ülistama gooti ja romaani stiili (Walter Scotti romaanid), kuid ei jõudnud kuhugi . Romantism ei olnud nii laialt levinud kui klassitsism, aga on võib-olla kunstiliselt rohkem andnud. Hinnati huvitavat koloriiti. Teinud rohkem madalaid stiile: maastik, olustik, natüürmort. Originaalsuse nõue viiakse äärmuseni, hakatakse ülistama vaba geeniust – boheemlast, kes sülitab ühiskonnareeglite peale: laaberdavad, joovad.
Klassitsism kujutavas kunstis
Skulptuuris oli materjalidest kõige enam eelistatud marmor , enamjaolt alastifiguurid, hoiduti kindlatest detailidest.
Antonio Canova - tuntuim, itaallane. „ Paolina Borghese Veenusena“ poolakt. Paolina oli Napoleoni õde. Napoleon sattus raevu, Canova pidi skulptuuri ära peitma, õel keelati õukonda tulla. Siiski oli tegu silmapaistvalt südika ja julge neiuga, nt oli ta üks vähestest, kes julges Napoleoniga ühendust pidada tema pagenduse ajal Saint Helena saarele. Canova tegi palju naisakte veel, näiteks „Kolm graatsiat“ . Hiljem hauamonumendid, ka paavstidele. Matkib antiigi skulpuuri ja reljeefi. Vaimsed võimed polnud eriti suured, ei õppinud elu lõpuni ära lugemist ja kirjutamist.
Bertel Thorvaldsen - Taani skulptor , üks tüüpiline näide klassitsistlikust skulptorist. Matkis antiikskulptoreid: „ Karjapoiss “, „Ganymedes kotkaga“ – huvitav skulptuur , sest Ganimedes oli jumalate ori (joogikandja), ent Thorvaldsen oli teda kujutanud sangarlikuna. „Tulge minu juurde“- lahtiste kätega Jeesus , Kopenhaagenis For frue Kirkes. Meesakt valitsev temaatika, väga palju antiik-kreeka kangelasi : „Jason
Jean Antoine Houdon - Prantsuse skulptor. Tuntud eelkõige kultuuritegelaste portretistina. „Voltaire’i büst“, portreteeris ka Ameerika riigitegelasi nagu näiteks „George Washington“, „ Thomas Jefferson“. Üritas portreteeritavaid edasi anda roomlaste riietuses. Voltaire’ist tegi väga palju portreid, tuntuim „Voltaire tugitoolis“ . Tegi oma töödest autorikoopiaid.
Maalikunstis on juhtivaks keskuseks Pariis. Eeskuju võeti skulptuuridest, eriti reljeefidest, värvid jäid tagaplaanile.
Huvitav naiskunstnik E.L Vigée- Lebrun – naiskunstnik, Marie Antoinette õukonnakunstnik. „Marie Antoinette sinises sametkleidis“, „Autoportree“, viimaselt näeme, et tegu oli palju kenama tütarlapsega, kui seda oli Marie Antoinette.
J.B Greuze – sentimentalist. Õpetliku/moraliseeriva sisuga, traagilise alatooniga teosed,kohati nii karmi sisuga, et naised hakkasid nutma . „Isa needmine “ – moraliseeriva sisuga maal, isa ajab poja kodust välja.
J.L David – üks tuntuimatest maalikunstnikest. „Hortatiuste vanne “ – üleskutse revolutsioonile, „ Tapetud Marat “ – kujutab Marat vannis, maalis otse laipa . Sai kunstikuks alles 30. dates eluaastates. Tõi klassitsistlikku maali värskust dramaatiliste teemadega. Läks kaasa Suure Prantsuse revolutsiooniga, ühines jakobiinidega (äärmuslikumad, tapsid kuningapere). „Napoleoni kroonimine Notre-Dame katedraalis“ – suurim töö, Napoleon pani endale krooni pähe ning ka enda naisele. Portreed: nt „ Madame Récamier“- roomlanna riietuses, naisele endale ei meeldinud(Gerard, Davidi õpilane, portreteeris teda edukamalt ja kaunimalt). „Madame Sériziat pojaga“. „Sabiinitarid“.
Ingres – portreed, aktimaalid. Jean Auguste Dominique Ingres oli klassitsistilike ideaalide eestvõitleja ja kõigi uute voolude veendunud vastane. Tema tuntuimaks tööks võiks nimetada „Suur supleja“ akt selja tagant, väga realistlik .
Romantism Inglismaal, Hispaanias ja Saksamaal
Romantism tekib Inglismaal 1780nendate alguses, seda esineb ainult kujutavas kujutavad kunstis, ning peamiselt maalikunstis.
Inglise romantism avaldub kahes valdkonnas - maastikumaal ja fantastiline maalikunst .
William Blake esindab fantastikat, tema teosed on selgelt seotud vabamüürluse ja antiikmüütidega. „Looja-jumal” vabamüürlaslik kujutus maailma loomisest (sirkli ja kelluga). Enamasti on Blake’i tööd tugevate kontuuridega joonistused, mida on täiendatud akvarellvärvidega. On tuntud oma illustratsioonide poolest, välja tuua võib olulisemad - DanteJumalik komöödia” ja Miltoni „ Kaotatud paradiis ”. Blake avaldas ka 7-8 luulekogu, mis tollal jäid tähelepanuta, praegu on uuesti avastatud. Praegu on Blake kui kunstnik natuke tagaplaanil. Püüdis ühendada antiikmütoloogiat piiblilugudega. Üks tuntumaid töid graafiline leht „Laokoon Jahvena”, mida on täiendatud pika seletava tekstiga, mis seletab Blake’i usulisi vaateid. Oluline joonistuslik alge, mis on iseloomulik klassitsismile, aga veidrad tegelased ja hvitavat koloriitromantik . „Saatan ahvatleb Aadamat ja Eevat”, soosib inimestevahelise armastuse väärtusi ning perekonna loomist.
Teine fantastiline kunstnik Henry Fuseli. Tuli Saksamaalt Inglismaale. Peamiselt kujutas paharette ja viirastusi. Vahepeal täiesti unustatud, uuesti avastatud sürrealistide 20. saj keskel. „Luupainaja” ja „ Viirastus ” – noored neiud on veidratest viirastustest häiritud. Romantism pöörab rohkem tähelepanu vaimuhaigetele. Fuseli on teinud portreid – „Vaimuhaige Kate”. On ka illustreerinud mõnda Skahespeare’i fantastilisemat näidendit, näiteks „Suveöö unenägu”.
Maastikumaali peamine esindaja William Turner . 19. saj tekib huvi maastike vastu, mandrieuroopa eeskujul ostetakse. Turner peamiselt maalinud merevaateid. „Téméraire’i viimane sõit”, aurulaev veab purjekat sadamasse, läheb lammutamisele. Turner traagikat ei näinud, tavaline lugu, huvitus tehnikast, eriti rongidest. Vihma- või lumesajuga seotud maastik, üleminekuhetked: kevad ja sügis. „Orjalaev”, käsitleb laevaõnnetust, on seotud neegrite hukkumisega . Astus välja orjakauplemise vastu. Ameerikas väga tuntud teos. „Hannibali minek üle Alpide ”. Maastikul suur osa, väikesed inimfiguurid. Turner inspireeris oma merevaadetega paljusid tunnustatud kunsnikke – nt Aivazovskyt.
Teine maastikumaali meister on John Constable . Oluline maalikunsti arengu seisukohalt: propageeris vabaõhumaali ehk plenääri (maastiku peab lõpetama samas kohas, kus sa seda näed) ja seriaalsust. Hiljem väga olulised prantsuse impressionismis – suur eeskuju. Constable eelistab romantilisi vaateid: varemeid ja keskaegseid kirikuid. „Salisbury vaade”, kokku üle 100 maali eri aastaaegadel ja eri ilmadega. „Õhtune Stonehenge ” – üks seeriamaal. Mõned teosed realistlikumad, enamasti siiski tundeküllusega.
Hispaania romantism on andnud meil suure meistri – Fransisco Goya, kelle varasem looming on seotud baroki ja klassitsismiga , kuid kes keskealise mehena pöördub romantismi. Kibestub ja muutub ülitundlikuks, põhjuseks haigestumine keskkõrvapõletikku, jääb peaaegu kurdiks, mis õuekunstniku on jaoks piinlik. Pöördub fantstika poole, tegeleb palju graafikaga, tema maalid on sageli õelad ja grotesksed. Kasutab intensiivsemaid värve. Suurim sümpaatia maalil „Alba hertsoginna ”, ilmselt on sama naine ka „Alasti maja.”Goyal on mitu suurt ofortide sarja , seotud fantastikaga. „Kapriiside” sari, peamiseks teemaks nõiad ja inkvisatsioon („Sa ei lipsa minema”) või rahva harimatus („Sina, kes sa enam ei suuda” ja „Uinunud mõistus sünnitab koletisi”). Teine suur sari, umbes 100 lehte – „Sõjakoledused”, pühendatud Hispaania partisanide vabadusvõitlusele Napoleoni vägede vastu, teostelt näeme hispaania naisi võitlemas prantslaste vastu.
Saksa romantismi võiks iseloomustada lapselikkus ja naiivsus, kuid kaunid värvid. Peateema maastikumaal, ka lapsed ja lilled. Philipp Otto Runge , esimene saksa romantik. Üritab oma maastikes edasi anda filosoofiat, saadavad pikad selgitavad tekstid, kus ta igale taimele/lillele suurt filosoofilist tausta taha kirjutab, sümbolid. „Hommik”.
Kõige tuntum Caspar David Friedrich . „Rügeni kriidikaljud” , pildil näeme seljaga seisvat kunstnik, tema abikaasa ja vanahärra. Tihti valis ülepakutult tähendusrikkaid ja tundeküllaseid motiive nagu näiteks varemed, kloostrid , metsatihnik kuupaistel, mungad merekaldal. Tema väga omapärane maal on „Rist mägedes”, selle tööga sai ta ka kuulsaks , altarimaal, aga Kristuse kuju imeväike ja küljega. Friedrich ei näitagi enamasti nägu, kujud külje või seljaga vaataja poole. Eelistab lõpmatusse avatud maastikuvaateid päikesetõusul, loojangupunas või kuuvalgel.
Romantism Prantsusmaal
Romantism jõuab Prantsusmaale väga hilja , enamasti just poliitilistel põhjustel vaenlasriikide (Inglismaa, Saksamaa) kunst. Puhkeb võitlus klassitsismi ning romantismi vahel, nn romantismi lahing 1820. datel aastatel. Jaguneb kaheks.
Ametlik - esialgu jäägitult klassitsislik . Akademism – kujutavas kunstis, kunstiakadeemiates õpetatav. Žanrite hierarhia, vaid kõrgeid žanre viljelevad kunstnikud said akadeemiasse, nende töid osteti samuti said nad ka toetust. Seotud eelkõige joonistusega: iseloomulik inimfiguuride rohkus , antiik, . Tõrjuti olustikumaali , kuna teema oli igapäevane. Sõltumatu: Esialgu romantism. Maastik, olustik, natüürmort. Värvierksus. Salongikunst : Klassitsism põhiliselt, romantism ka. Prantsuse kunsti ülevaatusnäitus, umbes 1737 . aastatest Louvre’is paari aasta tagant, 500-600 kunstnikku.
T.Gericault – iseõppinud kunstnik, ametilt ratsaohvitser. „ Meduse ’i parv“ – 1819. Ülidramaatiline teos, alustab romantismiaega. Vastandub surijaid ja surnuid, emotsionaalne. Poliitilise alltekstiga, põhjustas skandaali, kaptenipaberite müümine oksjonitel lõpetati. „Autoportree“ Hobusetemaatika peamiselt. Armastas
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Inglise 17 -18 sajandi kunst #1 Inglise 17 -18 sajandi kunst #2 Inglise 17 -18 sajandi kunst #3 Inglise 17 -18 sajandi kunst #4 Inglise 17 -18 sajandi kunst #5 Inglise 17 -18 sajandi kunst #6 Inglise 17 -18 sajandi kunst #7 Inglise 17 -18 sajandi kunst #8 Inglise 17 -18 sajandi kunst #9 Inglise 17 -18 sajandi kunst #10 Inglise 17 -18 sajandi kunst #11 Inglise 17 -18 sajandi kunst #12 Inglise 17 -18 sajandi kunst #13 Inglise 17 -18 sajandi kunst #14 Inglise 17 -18 sajandi kunst #15 Inglise 17 -18 sajandi kunst #16 Inglise 17 -18 sajandi kunst #17 Inglise 17 -18 sajandi kunst #18 Inglise 17 -18 sajandi kunst #19 Inglise 17 -18 sajandi kunst #20
Punktid 5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
Leheküljed ~ 20 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-05-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 15 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Trimmerid Õppematerjali autor

Lisainfo

Inglise kunst 17-18.sajandRomantism Inglismaal ja HispaaniasRealismRomantism PranstusmaalJuugendstiilFunktsionalistlik arhitektuur ja kõik, mis sinna vahele jääb.
kunst , kunstnik , realism , arhitekt , romantism , klassitsism , kirik , arhitektuur , maalikunst , näitus , andu , realistlik , skulptuur , impressionism

Mõisted


Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

119
doc
20 SAJANDI KUNST
103
doc
Kunstiajaloo kokkuvõte
161
docx
Kunstiajalugu 20-21 sajand
32
doc
Kordamine kunstiajaloo eksamiks
14
doc
20-sajandi kunst
20
docx
10-klass kunstikultuuri ajalugu
68
doc
20-SAJANDI KUNSTI AJALOO EKSAM 2017 JAANUAR
120
docx
20 -21-sajandi kunst





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun