Inglise 17.-18.sajandi kunst (0)

Inglise 17.-18.sajandi kunst
17.saj kujutav kunst oli väga tagasihoidlik , õukonda imporditi väliskunstnikke: Rubens , van Dyck. Kunstiajakeemia luuakse alles 18 sajandi II pooles. Erakunstikoolid samas eksisteerisid ka varem. Revolutsioon 17. saj keskpaigas, tulemuseks puritaanide võimuletulek ning puritaanid ei soosinud kujutavat kunsti. Alles 18.saj kujuneb välja normaalne kultuurielu. Tol ajal on silmapaistev teatrikunst tänu Shakespeare’ile. Restauratsiooniaegne näitetegevus oli labane .
Huvitavad arhitektuurinähtused 17. saj Charles I ajal Euroopa suurim kuningaloss
Whitehall, arhitekt I. Jones . Ületas mitmekordselt Hispaania & Prantsuse kuningalossi. Üle 4000 saali. Põles täiesti maha 1680.aastate alguses. Säilinud vaid Banqueting House (Whitehali pidusaal) – varapalladionism. Palladio kujunes väga populaarseks arhitektiks tänu Inigo Jonesile. Jones käis korduvalt Itaalias, matkis Palladiot. Palladionsmile oli tüüpiline kolossaalorder, ka Banqueting Houseis kolossaalorder, lamekatus a la rooma villad antiikajal . Jones kirjutas ka arhitektuuriraamatuid, propageeris Palladio stiili, on inglise palladionismi rajaja.
Christopher Wren - teine oluline arhitekt. Tuntuim ehitis Londoni suurim barokk - kirik – St Pauli Katedraal Londonis. Eeskujuks oli paavstide residentskirik Peetri kirik Roomas, kuid pole nii suur. Peafassaadil kaks korrust, kolossaalorder. Wren ehitas tohutult kirikuid & maamõisaid. 1666- hiidtulekahi Londonis, hävis suur osa kirikuid etc. Taastas vanu kirikuid, lõi 54 uut kirikut.
Inglismaalt tuleb 18.saj alguses uus pargistiil – Inglise park, mulje vabast metsikust loodusest. Rajajaks William Kent. Teerajad kulgevad looklevalt, padrikud, palju veesilmi. Muru pöetakse aga kogu aeg. Muutus populaarseks 18.saj lõpus ka mandri-Euroopas, sh Tartu toomemäe inglise park.
William Hogarth – inglise maalikunsti rajaja. Elas 18.saj esimesel poolel. Eeskujuks hollandi ja flandria olustikumaal . Tegi ka arvukalt portreid. Tema olustikumaalidele iseloomulik see, et maalitud seeriatena. Samad tegelased, nende seikluste areng, enamasti 6-12 maali. Tuntuim – „Moodne abielu“, raha pärast sõlmitud abielu . Oma õlimaalid viis graafikasse oforditehnikasse, levitas sellega ka lihtrahva hulgas. Moraliseeriv, humoristlik. „Äge muusikamees“. „Krabimüüjatar“- tuntuim portreemaal krabimüüjatarist. „Autoportree koeraga“.
Joshua Reynolds - Paraadportree esindaja, eeskujuks van Dyck. „Joseph Baretti portree“, taustal van Dyckile iseloomulik draperii . Reynoldsi ei peeta praegu silmapaistvaks. Inglise Akadeemia rektor. „Mrs Siddons“ traagilise muusana, tuntud näitlejanna, Gainsborough tegi ka temast portree.
Gainsborough’i hinnatakse kõrgemalt. „Mr ja Ms Andrsews“, „Krahvinna Howe“, suursugused portreed maastiku taustal. Oli päris provintsist, korraliku hariduseta , esialgu tõrjuti Londonis selle tõttu. Lemmikteemaks maastikumaal , kuid Hollandi maalikunstnike eeskujul tehtud maastikumaalid ei äratanud Inglise publiku seas huvi, neid ei ostetud. Loobus maastikumaalist ning pöördus maastikutaustaliste portreede juurde. Mr Andrews 23, ms Andrews 16 aastane. Portree maalimine põhjustas suure tüli: mehe lemmiktegevus oli jaht , tahtis, et naise kätte oleks maalitud surnud lind, kuid naine keeldus. Seeõttu jäi käsi lõpuni maalimata. Omapäraks ka see, et portreteeris vaid näoosa, kuid keha tegi mannekeeni järgi. Seetõttu on kõik kehad saledad, kuid puised. Üks hilisloomingu tuntumaid portreid „Poiss sinises “ , maastikutaustata.
Wright – sai populaarseks temaatika tõttu 20.sajandil: kujutas teaduslikke eksperimente. Tuntuim suureformaadiline maal „Katse õhupumbaga“. Maalil ka kunstnik laste juures. Kasutati hilisemas näidendis. Linnuke sureb vaakumiga täidetud nõus. „ Filosoof planetaariumi kohta loengut pidamas“
Klassitsism ja Romantism
Klassitsism on viimane kunstistiil, mis levib nii arhitektuuris, kujutavas kui ka tarbekunstis. Klassitsism tuleneb ladinakeelsest mõistest classicus- eeeskujulik, parim; selle võttis kasutusele J J Winckelmann , esialgu 5-4.saj eKr kohta. Seda aega pidas parimaks ning see seisukord püsib tänapäevani. Winckelmann oli tegev ka arheoloogina Lõuna-Itaalias Napolis. Rõhutas antiigi täpset matkimist. Winckelmann ütles, et kunst peab olema lihtne, staatiline ning rahulik. Suursugune – suured vormid arhitektuuris, antiiktemaatika. ( eepos populaarseim kirjandusžanr) Levis esialgu Prantsusmaal Diderot ja Voltaire ’i tõttu, Itaalias oli barokk kauem. Klassitsism jaotatakse mitmeks perioodiks. Varaklassitsism 1760 -1800. Kõrgklassitsism -19.saj esimene pool, hinnatakse kõrgemalt, läks moest 19.saj keskel. Klassitsism kodusnes kiiresti kujutavas kunstis, püsis kuni 19.saj lõpuni, nimetatakse hilisklassitsismiks ehk akademismiks. Maalikunstis keskseks joonistus , värvid tagaplaanil. Maalikunstis kehtestati žanrite hierarhia : kõrgemad (portree, antiik, ajalooline, religioosne) ja madalamad ( maastik , olustik , natüürmort). Teemavalik mõjutas seda, kui palju kunsti osteti. Kunstiakadeemiasse võeti vaid kõrgemate žanrite viljelejaid, madalaid ei võetud enam. Seetõttu läksid klassitsistid ja romantistid vastuollu.
Romantism tekib Inglismaal 1780.alguses. Hiljem 1790.alguses juba Saksamaal. Klassitsismile tekib vastandstiil – romantism. Romantism levib vaid kujutavas kunstis. Romantismi mõiste romaani mõiste kaudu. Romaan oli populaarseim kirjandusliik. Võib-olla tuli ka romansi mõistest. Tundepaisutus, igapäevaelu, keskaeg eeskujuks. Veidi vähem levinud kui klassitsism. Kunstis hinnati eriti huvitavat koloriiti. Viljelesid žanre, mida klassitsistid madalaks nimetasid: maastik, olustik, natüürmort. Üheks maailmavaate kehastajaks Rousseau : ülistab vaba isiksust, kes ei tunnista reegleid. Rousseau oli masohhist, tema seksuaalelu oli seotud enesepiinasmisega. Loomingus oluline originaalsusnõue. Ülistavad vaba geeniust- reeglite mittetunnistamist. Seni olid loominguga seotud inimesed pidanud elama normaalset ühiskondlikku elu. Romantikud olid esimesed, kes ühiskonnanormide vastu läksid – jõid, laaberdasid, mässasid. Romantismi teooria arendasid välja peamiselt sakslased. W. Schelling oli tähtsaim, alles 18.saj lõpus siiski. Ei jõua arhitektuuri, hakati küll ülistama gooti ja romaani stiili (Walter Scotti romaanid), kuid ei jõudnud kuhugi . Romantism ei olnud nii laialt levinud kui klassitsism, aga on võib-olla kunstiliselt rohkem andnud. Hinnati huvitavat koloriiti. Teinud rohkem madalaid stiile: maastik, olustik, natüürmort. Originaalsuse nõue viiakse äärmuseni, hakatakse ülistama vaba geeniust – boheemlast, kes sülitab ühiskonnareeglite peale: laaberdavad, joovad.
Klassitsism kujutavas kunstis
Skulptuuris oli materjalidest kõige enam eelistatud marmor , enamjaolt alastifiguurid, hoiduti kindlatest detailidest.
Antonio Canova - tuntuim, itaallane. „ Paolina Borghese Veenusena“ poolakt. Paolina oli Napoleoni õde. Napoleon sattus raevu, Canova pidi skulptuuri ära peitma, õel keelati õukonda tulla. Siiski oli tegu silmapaistvalt südika ja julge neiuga, nt oli ta üks vähestest, kes julges Napoleoniga ühendust pidada tema pagenduse ajal Saint Helena saarele. Canova tegi palju naisakte veel, näiteks „Kolm graatsiat“ . Hiljem hauamonumendid, ka paavstidele. Matkib antiigi skulpuuri ja reljeefi. Vaimsed võimed polnud eriti suured, ei õppinud elu lõpuni ära lugemist ja kirjutamist.
Bertel Thorvaldsen - Taani skulptor , üks tüüpiline näide klassitsistlikust skulptorist. Matkis antiikskulptoreid: „ Karjapoiss “, „Ganymedes kotkaga“ – huvitav skulptuur , sest Ganimedes oli jumalate ori (joogikandja), ent Thorvaldsen oli teda kujutanud sangarlikuna. „Tulge minu juurde“- lahtiste kätega Jeesus , Kopenhaagenis For frue Kirkes. Meesakt valitsev temaatika, väga palju antiik-kreeka kangelasi : „Jason“
Jean Antoine Houdon - Prantsuse skulptor. Tuntud eelkõige kultuuritegelaste portretistina. „Voltaire’i büst“, portreteeris ka Ameerika riigitegelasi nagu näiteks „George Washington“, „ Thomas Jefferson“. Üritas portreteeritavaid edasi anda roomlaste riietuses. Voltaire’ist tegi väga palju portreid, tuntuim „Voltaire tugitoolis“ . Tegi oma töödest autorikoopiaid.
Maalikunstis on juhtivaks keskuseks Pariis. Eeskuju võeti skulptuuridest, eriti reljeefidest, värvid jäid tagaplaanile.
Huvitav naiskunstnik E.L Vigée- Lebrun – naiskunstnik, Marie Antoinette õukonnakunstnik. „Marie Antoinette sinises sametkleidis“, „Autoportree“, viimaselt näeme, et tegu oli palju kenama tütarlapsega, kui seda oli Marie Antoinette.
J.B Greuze – sentimentalist. Õpetliku/moraliseeriva sisuga, traagilise alatooniga teosed,kohati nii karmi sisuga, et naised hakkasid nutma . „Isa needmine “ – moraliseeriva sisuga maal, isa ajab poja kodust välja.
J.L David – üks tuntuimatest maalikunstnikest. „Hortatiuste vanne “ – üleskutse revolutsioonile, „ Tapetud Marat “ – kujutab Marat vannis, maalis otse laipa . Sai kunstikuks alles 30. dates eluaastates. Tõi klassitsistlikku maali värskust dramaatiliste teemadega. Läks kaasa Suure Prantsuse revolutsiooniga, ühines jakobiinidega (äärmuslikumad, tapsid kuningapere). „Napoleoni kroonimine Notre-Dame katedraalis“ – suurim töö, Napoleon pani endale krooni pähe ning ka enda naisele. Portreed: nt „ Madame Récamier“- roomlanna riietuses, naisele endale ei meeldinud(Gerard, Davidi õpilane, portreteeris teda edukamalt ja kaunimalt). „Madame Sériziat pojaga“. „Sabiinitarid“.
Ingres – portreed, aktimaalid. Jean Auguste Dominique Ingres oli klassitsistilike ideaalide eestvõitleja ja kõigi uute voolude veendunud vastane. Tema tuntuimaks tööks võiks nimetada „Suur supleja“ akt selja tagant, väga realistlik .
Romantism Inglismaal, Hispaanias ja Saksamaal
Romantism tekib Inglismaal 1780nendate alguses, seda esineb ainult kujutavas kujutavad kunstis, ning peamiselt maalikunstis.
Inglise romantism avaldub kahes valdkonnas - maastikumaal ja fantastiline maalikunst .
William Blake esindab fantastikat, tema teosed on selgelt seotud vabamüürluse ja antiikmüütidega. „Looja-jumal” vabamüürlaslik kujutus maailma loomisest (sirkli ja kelluga). Enamasti on Blake’i tööd tugevate kontuuridega joonistused, mida on täiendatud akvarellvärvidega. On tuntud oma illustratsioonide poolest, välja tuua võib olulisemad - Dante „Jumalik komöödia” ja Miltoni „ Kaotatud paradiis ”. Blake avaldas ka 7-8 luulekogu, mis tollal jäid tähelepanuta, praegu on uuesti avastatud. Praegu on Blake kui kunstnik natuke tagaplaanil. Püüdis ühendada antiikmütoloogiat piiblilugudega. Üks tuntumaid töid graafiline leht „Laokoon Jahvena”, mida on täiendatud pika seletava tekstiga, mis seletab Blake’i usulisi vaateid. Oluline joonistuslik alge, mis on iseloomulik klassitsismile, aga veidrad tegelased ja hvitavat koloriit – romantik . „Saatan ahvatleb Aadamat ja Eevat”, soosib inimestevahelise armastuse väärtusi ning perekonna loomist.
Teine fantastiline kunstnik Henry Fuseli. Tuli Saksamaalt Inglismaale. Peamiselt kujutas paharette ja viirastusi. Vahepeal täiesti unustatud, uuesti avastatud sürrealistide 20. saj keskel. „Luupainaja” ja „ Viirastus ” – noored neiud on veidratest viirastustest häiritud. Romantism pöörab rohkem tähelepanu vaimuhaigetele. Fuseli on teinud portreid – „Vaimuhaige Kate”. On ka illustreerinud mõnda Skahespeare’i fantastilisemat näidendit, näiteks „Suveöö unenägu”.
Maastikumaali peamine esindaja William Turner . 19. saj tekib huvi maastike vastu, mandrieuroopa eeskujul ostetakse. Turner peamiselt maalinud merevaateid. „Téméraire’i viimane sõit”, aurulaev veab purjekat sadamasse, läheb lammutamisele. Turner traagikat ei näinud, tavaline lugu, huvitus tehnikast, eriti rongidest. Vihma- või lumesajuga seotud maastik, üleminekuhetked: kevad ja sügis. „Orjalaev”, käsitleb laevaõnnetust, on seotud neegrite hukkumisega . Astus välja orjakauplemise vastu. Ameerikas väga tuntud teos. „Hannibali minek üle Alpide ”. Maastikul suur osa, väikesed inimfiguurid. Turner inspireeris oma merevaadetega paljusid tunnustatud kunsnikke – nt Aivazovskyt.
Teine maastikumaali meister on John Constable . Oluline maalikunsti arengu seisukohalt: propageeris vabaõhumaali ehk plenääri (maastiku peab lõpetama samas kohas, kus sa seda näed) ja seriaalsust. Hiljem väga olulised prantsuse impressionismis – suur eeskuju. Constable eelistab romantilisi vaateid: varemeid ja keskaegseid kirikuid. „Salisbury vaade”, kokku üle 100 maali eri aastaaegadel ja eri ilmadega. „Õhtune Stonehenge ” – üks seeriamaal. Mõned teosed realistlikumad, enamasti siiski tundeküllusega.
Hispaania romantism on andnud meil suure meistri – Fransisco Goya, kelle varasem looming on seotud baroki ja klassitsismiga , kuid kes keskealise mehena pöördub romantismi. Kibestub ja muutub ülitundlikuks, põhjuseks haigestumine keskkõrvapõletikku, jääb peaaegu kurdiks, mis õuekunstniku on jaoks piinlik. Pöördub fantstika poole, tegeleb palju graafikaga, tema maalid on sageli õelad ja grotesksed. Kasutab intensiivsemaid värve. Suurim sümpaatia maalil „Alba hertsoginna ”, ilmselt on sama naine ka „Alasti maja.”Goyal on mitu suurt ofortide sarja , seotud fantastikaga. „Kapriiside” sari, peamiseks teemaks nõiad ja inkvisatsioon („Sa ei lipsa minema”) või rahva harimatus („Sina, kes sa enam ei suuda” ja „Uinunud mõistus sünnitab koletisi”). Teine suur sari, umbes 100 lehte – „Sõjakoledused”, pühendatud Hispaania partisanide vabadusvõitlusele Napoleoni vägede vastu, teostelt näeme hispaania naisi võitlemas prantslaste vastu.
Saksa romantismi võiks iseloomustada lapselikkus ja naiivsus, kuid kaunid värvid. Peateema maastikumaal, ka lapsed ja lilled. Philipp Otto Runge , esimene saksa romantik. Üritab oma maastikes edasi anda filosoofiat, saadavad pikad selgitavad tekstid, kus ta igale taimele/lillele suurt filosoofilist tausta taha kirjutab, sümbolid. „Hommik”.
Kõige tuntum Caspar David Friedrich . „Rügeni kriidikaljud” , pildil näeme seljaga seisvat kunstnik, tema abikaasa ja vanahärra. Tihti valis ülepakutult tähendusrikkaid ja tundeküllaseid motiive nagu näiteks varemed, kloostrid , metsatihnik kuupaistel, mungad merekaldal. Tema väga omapärane maal on „Rist mägedes”, selle tööga sai ta ka kuulsaks , altarimaal, aga Kristuse kuju imeväike ja küljega. Friedrich ei näitagi enamasti nägu, kujud külje või seljaga vaataja poole. Eelistab lõpmatusse avatud maastikuvaateid päikesetõusul, loojangupunas või kuuvalgel.
Romantism Prantsusmaal
Romantism jõuab Prantsusmaale väga hilja , enamasti just poliitilistel põhjustel vaenlasriikide (Inglismaa, Saksamaa) kunst. Puhkeb võitlus klassitsismi ning romantismi vahel, nn romantismi lahing 1820. datel aastatel. Jaguneb kaheks.
Ametlik - esialgu jäägitult klassitsislik . Akademism – kujutavas kunstis, kunstiakadeemiates õpetatav. Žanrite hierarhia, vaid kõrgeid žanre viljelevad kunstnikud said akadeemiasse, nende töid osteti samuti said nad ka toetust. Seotud eelkõige joonistusega: iseloomulik inimfiguuride rohkus , antiik, . Tõrjuti olustikumaali , kuna teema oli igapäevane. Sõltumatu: Esialgu romantism. Maastik, olustik, natüürmort. Värvierksus. Salongikunst : Klassitsism põhiliselt, romantism ka. Prantsuse kunsti ülevaatusnäitus, umbes 1737 . aastatest Louvre’is paari aasta tagant, 500-600 kunstnikku.
T.Gericault – iseõppinud kunstnik, ametilt ratsaohvitser. „ Meduse ’i parv“ – 1819. Ülidramaatiline teos, alustab romantismiaega. Vastandub surijaid ja surnuid, emotsionaalne. Poliitilise alltekstiga, põhjustas skandaali, kaptenipaberite müümine oksjonitel lõpetati. „Autoportree“ Hobusetemaatika peamiselt. Armastas ratsutamist. „Jäägriohvitser“. Sai hobuseõnnetuses surma.
E. Delacroix - tõusis esile pärast Gericault surma. Meeletult viljakas kunstnik, üle 10 000 maali, joonistuse, graafilise lehe. Peamine probleem koloriit, leiutab ise värve. Need värvid aga ei pidanud ajale vastu, muutsid tooni, seinamaalid pudenesid. „Dante ja Vergilius põrgus“ – esimene tuntud töö. „ Chiose veresaun“ - Kreeka temaatika, vabadusvõitlus türklaste vastu. Inglismaa, Venemaa tulid appi. Esialgu oli erkpunane, nüüdseks tugevalt luitunud. „Vabadus viib rahva barrikaadidele“ – Prantslastele olulisim maal, Vabariigi sümbolmaal. 1830.a juulirevolutsioon Pariisis, Bourbonide võim kukutati. Mariann - sümbol, vabariigi kaitsja. Delacroix ise ka seal püssiga. Kehtestati konstitutsiooniline monarhia , Orleansi dünastia. Romantism võitis klassitsismi üle, Delacroix’st sai ametlik kunstnik, portreteeris prominente. Paljud romantikud tahtsid edasi mässata, seetõttu pöördusid klassitsismi v realismi, mis vastandusid romantismile. Põhja-Aafrika teema hilisloomingus. Alžeeria, Maroko nt „Araablastega mägedes“, „Alžeeria naised oma ruumides“. Lõvijahi teema. Lõvisid kütiti öösel tõrvikuvalgel. „Suur lõvijaht“.
C. Corot. Üliproduktiivne, üle 100 000 töö, kuna allkirjastas enda nimel teiste kunstnike töid, et nad müüa saaksid. Iseloomulik hõbehallikas koloriit. „Meenutus Mortefontaine’ist“. Pöördus hiljem realismi poole.
Skulptuuris avaldub romantism animalistikas, sealhulgas ka reljeefis. Tuntud skultpr Rude , peamine töö „ Marseljees “, mida näeme Tähe triumfikaarel Pariisis.
Klassitsistlik arhitektuur
Klassitsistlikku arhitektuuri iseloomustab suursugusus ja lihtsus, st ehitised olid oma mõõtmetelt suured. Kaunistustena kaovad risaliidid (v.a inglise palladionismis), kasutatakse sambaid ja pilastreid. Siseruumides võib kaunistustena näha reljeefseid vaase ja urne, samuti ka kokkupõimitud käterätikuid. Populaarseks muutuvad ka n-ö trofeekimbud – ühte hunnikusse kokku kogutud mõõgad, kilbid , odad jne. Üheks heaks näiteks on B. de Tolly monument Tartus.
Huvitavaks fenomeniks akendeta hooned - kirikud, muuseumid, etc. Eeskujuks antiiksed templid, millel polnud aknaid. Matkimine oli kulukas ja ebapraktiline, kuid seda harrastati siiski märkimisväärselt palju. Nt Saint Madeleine ’i kirik Pariisis, mis on katoliiklik kirik, kuigi meenutab Kreeka templeid.
Prantsusmaa – esimene klassitsistlik ehitis Trianon Versailles pargis , arhitektis Gabriel. Veel tuntumad klassitsistlikud ehitised Prantsusmaal: Pariisi Panthéon ja Tähe triumfikaar . Panthéonist pidi saama peakirik (esialgu peapiiskopi residents), autoriks J. G. Soufflot. Ehitas peale kõrge kupli , mis meenutab Bramante Tempiettot. Suure Prantsuse revolutsiooni alguses võeti kirikult ära ja muudeti matusepaigaks. Tähe triumfikaare autoriks J. F. Chalgrin.Püstitati Napoleoni auks, vahepeal ehitustööd katkesid, avati 1836. Kõrgus 50 m, laius peaaegu 50, kaunistatud rikkalikult refjeefidega, neist tuntuim Rude’ „Marseljees.” Claude -Nicolas Ledoux – huvitav arhitekt, kelle puhul siiski ei hinnata mitte tema valminud ehitisi , vaid plaane ja projekte, sest ta otsustas kogu arhitektuuri ainult puhastest geomeetrilistest ja stereomeetrilistest kujundistest üles ehitada, ning loobus absoluutselt igasugustest kaunistustest. Näiteks Chaux linnaprojekt, kus võib näha kerakujulist adenikumaja ja silindrikujulist direktorimaja ning kõik antiiksed kaunistused (sambad, pilastrid) on eemaldatud. Siiski pole tegu puhta klassitsismiga, on pigem funktsionalistliku arhitektuuri eelkäija.
Saksa klassitsism on seotud peamiselt kahe linnaga Berliini ja Müncheniga.
Berliini tuntuim ehitis suhteliselt väiksed Brandenburgi väravad(tolleaegsed linnapiirid). Praegu on sinna tehtud ka Holokausti Memoriaal, ning ehitis on asub kesklinnas. Tuntuim Berliini arhitekt Karl Friedrich Schinkel , kes projekteeris peavahihoone, mille peamiseks kaunistuseks suur portikus . Sõjaväe kasutuses olev akendeta hoone, mõjub karmilt ja ning erakordselt igavalt. Schinkel tegi hästi pikki portikuid. Samamoodi tehtud ka Vana muuseum – antiikkunsti muuseum. Hoone fassaadil pole samuti aknaid, kuid ehitisele see kasuks ei tule. Portikusel üle 20 korintose stiilis samba, laiad ja massiivsed. Vestibüüli laes Rooma Pantheoni kupli vähendatud koopia. Schinkel tegi ka väiksemaid kuningalossePotsdamis ning Nikolai kiriku, millel on Tempietto sarnane kuppel. Teatrihoone Dresdenis . Schinkel oli ka maalikunstnik , romantik, kujutas keskaegseid gooti katedraale ja kesköist tähistaevast.
Müncheni arhitekt L. von Klenze . Projekteeris Müncheni keskväljaku/Kuningaväljaku. Antiikkunstimuuseum ehk Glyptothek, millel huvitavad kaunistused ning millel ilmselgelt puuduvad aknad ning portikus kolmnurkviiluga. Tuntuim ehitis Regensburgis - suur templitaoline hoone – Walhalla, sakslaste au ja uhkuse tempel, Parthenoni oletatav koopia.
Venemaal koondus klassitsism on kahte linna - Peterburi ja Helsingisse. Helsinkisse ehitatakse suurejooneline linnasüda, mille peaarhitektiks C. L. Engel . Tema tehtud on näiteks Senatihoone, Suurkirik ja selle esine väljak, ka Helsingi Ülikooli peahoone ja raamatukogu. Suurkirik kõrgel alusel, ehitatud Pantheoni eeskujul, üleval mitu suurt kuplit (kõiki neist pole välja ehitatud). Helsinki linna tänavad ristuvad täisnurga all, korrapärased kvartalid, eksimine peaks olema minimaalne.
Peterburi arhitektidest tuntuim itaallane Carlo Rossi . Tegi hiiglasliku maavägede ülemjuhatuse Peastaabi kaarhoone, kus ta kasutab kolosaalorderit, aga algab esimeselt korruselt.. Värava kohal ratsanike skulptuurid . Vene Muuseumi hoone asub südalinnast eemal pargis, ning seda kutsutakse ka Mihhaili lossiks. Andrejan Zahharov - admiraliteedihoone, vene sõjalaevastiku peakorter , mis on Peterburi kõige pikema fasaadiga hoone, üle 700 m. Pikk ja kitsas hoone, kaks tiiba (ehk see on hobuserauakujuline). Peterburi Kaasani katedraal, valmimise lugu: keiser soovis Püha Peetri katedraali väiksemat koopiat ning selle autor tõi Bernini kolonnaadi küljele, mitte peasissepääsu ette. Kolonnaadi ehitus jäi pooleli .
Inglismaal ei toimu erilist murrangut, edasi valitseb palladionism tänu millele säilitavad risaliidid – fassaad jääb rahutuks. John Nash. Tema projekti järgi ehitatud Cumberland Terrace, mida peetakse inglise palladonismi parimaks näiteks. Alustas Buckinghami ehitust, hiljem loobus, kuid me võime näha Nashi projekteeritud ruume , nt üks külaliste tuba. Briti Muusemi Rahvusgalerii on projekteeritud W. Wilkinsi poolt.
USA-s valitseb palladionism, mis jõudis sinna 17.-18. saj vahetusel ja jääb sealset kunsti mõjutama ka pärast Ühendriikide iseseisvumist. Esiletõstmist vajab Thomas Jefferson. Tema tuntumad ehitised on Virginia ülikooli kotedžid, peahoonet ei ole, asuvad pargis hobuserauakujuliselt. Teine tuntum ehitis tema elupaik – Monticello villa. Eeskujuks Palladio villa Rotonda. Muutis natuke ehitusmaterjale, kasutas valget ja punakaspruuni kivimit ja villa ette sai tehtud suur bassein. Matkimist ei pannud keegi talle pahaks, sest klassitsism ei hinnanud originaalsust. Uue pealinna Washingtoni planeeringu loomine, selle kallal töötas umbes 4-5 arhitekti. Korrapärane planeering , väga palju parke. Ei ole kõrghooneid – ehituspiirang, ei tohi ehitada Kapitoolimihoone kuplist kõrgemat hoonet (87 m). Kapitooliumihoone. Ehitustöödega alustas William Thornton. Malmkupliga. Malmi tavaliselt suuremate ühiskondlike hoonete puhul ei kasutata, sest ta pole eriti kvaliteetne, roostetab ning seda peab pidevalt hooldama. Ka Valge maja klassitsistlikus stiilis 19. saj alguses. Küllaltki tagasihoidlik hoone, projekteeris Howard .
Realism Prantsusmaal
Prantsumaa realism saab alguse maastikumaalist. Noored kunstnikud, kes on pettunud romantismis, sõidavad töötama linnast kaugemle vabasse loodusesse, tuntuimad need, kes kogunevad Pariisi lähedale Barbizoni külla, kus tekib kunstnike kogukond . Vahetu kokkupuude looduse ja talurahva eluviisiga suunas neid looma uut moodi kunsti, mida varsti hakati nimetama realismis . Võeti eeskuju Constable’st ning tema põhimõttest, et kunstnik peab oma töö lõpetama seal, kus ta selle alustas, ehk algas plenääri levik ning ideaalmaastikule vastandumine. Barbisoonlaste juhtivaks kunstnikuks sai Théodore Rousseau „Õhtu.” Kunstiliselt võimekam oli Rousseaust Jean- Francois Millet. Kujutas enamasti talupoegi, läks vastuollu ametliku kunsti ideaalskeemidega, töid ei ostetud ega eksponeeritud. 19. saj lõpus hakati tema töödes nägema mälestust kaduvast külaelust ning temast hakati eeskuju võtma nii Prantsusmaal kui ka mujal Euroopas. Tuntuim töö „Viljapeade korjajad .”
Honóre Daumier oli üks väga ühiskonnakriitiline kunstnik, kes tegeles põhiliselt graafikaga, aga ka joonistuste ning skulptuuriga. Oli ühiskonnakriitiline, avaldas oma töid radikaalses ajakirjanduses. Tegelased on võetud argielust, kuid suure üldistusjõuga „Crispin ja Scapin”, tegelased Molière’i näidenditest. Karikatuursed skulptuurportreed „Ühe rahandustegelase karikatuur ”, pronks. Maalijana on Daumier esimesi, kes valib oma motiiviks suurlinna lihtrahva ning seda ka tõsiselt ning aupaklikkusega kujutab.
Gustave Courbet oli kõige sihiteadlikum realist – maalis ainult seda, mida silmad näevad (omamoodi opositsionäär nagu Daumier’gi). Samas võib teda pidada ka omamoodi napakaks. Maalis suuri pilte, mille motiiv oli rõhutatult argipäevane. Sellised suurteosed olid „Matus Ornans’is”,kujutab objektiivselt väikelinna tüüpe ja olustikku, või siis viimase sõja ajal hävinenud „Kivilõhkujad”. „Tere, härra Courbet!” – aadlik tervitab kunstnikku – skandaalne olukord. Courbet korraldas oma töödest kontranäituse, mille pealkiri oli „Realism.“
E. Manet kujutas Pariisi ja kaasaegset linnaelu . Sai tuntuks maalidega, mis silmatorkavalt kasutasid eeskujuna mõne kuulsa kunstniku kompositsiooni. Tiziani järgi aktimaal tavalisest Pariisi tüdrukust ja „Eine murul”, millel on kujutatud kaasaegseid pariislasi väljasõidul piknikule. Goya järgi kujutas Mehhiko keisri Maximiliani mahalaskmist, tundis keisrile kaasa. Sellest teemast mitu maali.Manet arendas realismi kunstiks kunsti pärast. Ta vähendas varjudega ruumi kujutamist ja sellega vähenes pildi sügavuseillusioon.
Realism mujal Euroopas ja fotograafia
Realism levib kõige kiiremini Saksamaale – juba 1840ndatel Lääne-Saksamaal tekivad mitmed huvitavad kunstnikud. Esile tõuseb seni vähetuntud Düsseldorf, kus esimesena hakatakse viljelema realistlikku stiili (Düsseldordi kunstiakadeemias saavad koolitust ka mitmed eesti soost kunstnikust).
A. von Menzel - tegutses Berliinis. Kuigi on pärit aristokraatsest perekonnast, pöördus lihtsate inimeste ja tööstusteema poole. Mainida võib lüürilist olustikumaali „Kunstniku õde küünlaga”, kus me näeme saksa realismile tüüpiliselt pruunikas-hallie toonie (koloriidile pöörati vähe tähelepanu). Tuntuim maal „Rauavalutehas”. Kui seni kujutati pigem käsitöölisi, siis Menzel läks tööstusettevõttesse. Hiljem olid tema teosed eeskujuks nii natsikunstnikele kui ka Ida-Saksa kunstnikele. Suur seeria Preisi kuninga Friedrich II eluetappidest.
Venemaal kujunes realismist rahvuslik koolkond, mis mõjutas kogu vene kunsti arengut 20. ja 21. sajandil. Vene realismi mõjutasid peale prantsuse eeskujude ka omad rahvuslikud juured. Lubokk – 17. sajandil vähetuntud kunstnike poolt viljeletav olustikuline värviline puugravüür humoristlikus. Temaatika näiteks uhkeldavad sõdurid, joodik - papid , koomilised armulood.
Esimene vene realist on kõige rohkem olnud mõjutatud lubokist ja vene realistlikust kirjandusest. Pavel Fedotov – iseõppinud kunstnik. Endine kaardiväeohvitser, kes jätab oma karjääri pooleli ning keskendub maalimisele siis, kui tema tööd laialdaselt tuntumaks saavad; varastel maalidel kujutanud garnisonielu, sõdureid, ohvitsere, seda kõike veidi naiivsel moel. „Finlandia kaardiväe polgu ohvitserid ja sõdurid tervitavad suurvürst Mihhaili” – hoogne maal. Õpib natuke aega kunstiakadeemias, ent olustikumaal pole hinnatud žanr. Tuntumad tööd „Valiv pruut ”, „Värske ordenikavaler”, „Majori kosjad ”, kõik kergelt iroonilised. „Kaardimängijad”, koloriit tuhmunud ja pruunikas (Fedotovil tekkis kaardimängusõltuvus).Läks hulluks, sooritas enesetapu.
Laiemale pinnale jõuab realism 1860ndate alguses. Terav vastuolu klassitsistide ja realistide vahel, 1863 heidetakse Peterburi Kunstiakadeemiast välja üle kümne noore kunstniku, sest nad nõuavad olustikumaali. Neist tuntuim Vassili Perov – konservatiiv ja tsarismi tulihingeline pooldaja. Tuntumad teosed „ Fjodor Dostojevski portree” ja „ Matused”.
1870 Rändnäituste Ühing – peredvižnikud. Tegutseb 1870-1924, juhtivaks kujuks Ilja Repin . Ukrainlane, elu lõpetab pagulasena Soomes. Olustikumaal, portreed. „Ritsikas” – kunstniku tütre Veera portree. Repin oli huvitav kunstnik, Peterburi kunstiakadeemiasse ta alguses sisse ei saanud, käis seal vabakuulajana, kuid oma tööga „Elija nutmas Jeruusalemma varemetel“ saab ta kõrgema hinde ning sellega võetakse ta ka kunstiakadeemiasse vastu.
Vassili Surikov - „Bojaaritar Morozova” – vanausuline bojaaritar saadetakse kindluskloostrisse. „Lumelinna vallutamine” – vana rahvamäng, mida korraldati vastlate ajal Siberi kasakakülades, oli Surikovile lapsepõlvest hästi meelde jäänud, maali teostamiseks pidi paluma, et mäng lavastataks. Tema loomingus enamasti ajalooteema. Kaastundega kujutab vene lihtrahva rasket elu heaks näiteks teos „Burlakid Volgal ”.
1880ndatel, pärast tutvumist prantsuse kunsti ja vabaõhumaali põhimõtetega, algas tõus skandinaaviamaade kunstis. Rootsi realistidest kuulsaim Anders Zorn , kes maalis lopsakas voolavas laadis portreid ja rahvatüüpe. „Jaaniöö tants”. Norras ja Soomes osutus realistlik kunst suureks toeks iseseisvumisliikumisele. Soome realismi suurkuju oli Albert Edelfelt, kes maalis nii Pariisi motiive kui ka kodumaiseid soome rahvatüüpe. „Mängivad poisid rannal ”. Samuti Eero Järnefelt – „Alepõletajad”.
Graafika õitsengu ja populaarsuse tõusu aeg. Hakati hindama erinevate sügavtrükitehnikate võlu ja omapära. Eri tehnikates kujutati maastikke, linnavaateid, olustikku ja inimtüüpe. Graafika oli suhteliselt odav ja aitas nõnda levitada kujutavat kunsti rahva hulka. Graafikat hakati õpetama ka kõrgemates koolides, nt Leipzigis. Raamatukujunduses tõusid esile nt inglased . Skulptuuris oli konstruktiivset realismi vähem. Idealiseerimise vähenemine ja kohati lausa kopeeriv loodusvormide järgimine, aga ka pisidetailidesse takerdumine ja jutustava, tihti anekdootliku sisu tähtsamaks muutumine. Eriti monumendikunstis tähendas realism allakäiku. Parim realistlik skulptor oli belglane Constantin Meunier , kes suurejoonelise lihtsuse ja monumentaalse pidulikkusega kujutas kaevureid, sadama laadijaid ja teisi töölisi. „Terasevalaja”. Tema töid näeme isegi Tallinnas.
Sõna „fotograafia“ kasutati esmakordselt aastal 1839, samal aastal kui L. J. M Daugerre avaldas Prantsuse Akadeemiale, et õhukese hõbejodiidiga kaetud metallplaadile võetud kuju on võimalik elavhõbeda auru abi ilmutada. Kaks aastat hiljem arreteeriti A. Le Fevre, sellepärast et ta ütitas müüa kellelgi džentelmenile fotot, mis kujutas naist ja poni (pornograafilise alatooniga). On väidetud, et foto eesmärgiks oli taaselustada kreeka mütoloogiat, tõestuseks see, et fotol on sambad ja palm potis. Daguerre arendas edasi Niepce meetodit. Selliseid fotosid (dagerrotüüpiaid) ei saanud paljundada. Talbot leiutas kaheastmeliste fototehnika, kus kõigepealt saadud negatiivist võib kopeerida paberile piiramatu arvu positiive. Fototehnoloogia jätkuv täiustumine üheks põhjuseks, miks osa maalikunstnikke hakkas loobuma nähtava maailma jäljendamisest ja otsima maalikunstile uusi ülesandeid.
Impressionism
Impressionism saab Lätis kiiresti leviku. Purvits. Ka Ormisson & Burmann olid tema õpilased. Eestisse jõuab hiljem, massiliselt alles 1920.aastatel. Kaovad ära ühtsed värvipinnad & tugevad kontuurjooned. Sellist asja looduses ei esine, see on kunstnike kokkulepe, et kergemini edasi anda. Kasutatakse mitut värvi korraga. Lühikesed & kiired pintslitõmbed, komalaadsed. Värviküllane maalipind. Tasapinnaline, perspektiivideta maalipind. Maastikumaal, linnamaastik, vabaõhumaal. Vabaõhumaal on impressionismi tekkimise eelduseks . Seriaalsus - eri ilm, aastaaeg , kell. Motiiv ebaoluline.
Monet - vabaõhumaal, seriaalsus. Heinasaod. Vesiroosid. Roueni katedraal. 1874 esimene impressionistide ühisnäitus, kus ta esines oma praeguseks ühe tuntuima tööga „ Impressioon . tõusev päike“. Kriitika, pilked, publiku nördimus esialgu, kriitikud nimetaisd impressionistide teosed etüüdideks ehk lõpetamata töödeks. Kerkis esile uus oluline teema: suurlinn . Pariisi, Londoni, Berliini tänavavaated. Monet huvitus raudteesildadest ning –jaamadest „Euroopa sild “. Pissarro – spetsialiseerus ainult Pariisi vaadetele nt „Itaallaste bulvar“. Manet ühines impressionistidega oma elu lõpul ning see oli impressionistidele suureks toetuseks . Claude Monet maalimas. Auguste Renoir oli esialgu Monet'le konkurent. Olustikumaal impressionistlikus tehnikas. Hilisloomingus pöördus realistliku ja romantilisema impressionistliku kujutamise poole. „Tants Moulin de la Galette'is“, seal võib näha kunstnikku ennast ka seal tantsimas. Kasutas lopsakaid naisakte ning modelle. „Gabrielle roosiga“, üks tema lemmikmodelle. Tema pojast sai edukas režissöör. E. Degas – jõukast perekonnast, huvitus balletist ja ratsavõistlustest. „Priimabaleriin ehk täht ehk tantsijatar laval“. „Džokid võiduajamisel“. Avalik antisemitist. Impressionism pole loomingus valdav. Sisley Inglismaal. Mererannik , veeteemad. Bretagne 'i rannikust palju maale, sealsed üleujutused. Veespordi alad, aerutamine. „Regatt“. Eelistab sinist ja valget – on teinud ka talvemaastikku. Whistler. Realism: „Ema portree“. impressionism: „Vana Battersea sild“. Sümbolism. 1880A 8.näitus Pariisi. Jätkuvalt ebasoodsad olud. Laguneb laiali. Pissarro, Renoir, Degas kaugenevad.1889 impressionismi läbimurre: Monet ja Rodin'i ühisnäitus (hiljem saavad nad impressionismiga jõukaks).Rodin üritas muljelisust edasi anda krobelise tööpinnaga. Viimistlematu skulptuur.1889 ka maailmanäitus.
Kunst 19 ja 20 sajandi vahetusel
Aastate 1890-1905 kunst erineb suuresti realismist, impressionismist ja ka järgnevatest kunstivooludest on eklektiline, mitemekesine ning piir ametliku ja sõltumatu kunsti vahel hägune. Prantsusmaal sümbolism, juugendstiil , postimpressionism . Uusromantism: maailm on müsteerium, mida ei saa teadusega seletada. religiooni tähtsus suurenes, eriti idamaiste usundite ( spiritism ). Populaarseks said intuitsiooni ja sisekaemust pooldavad filosoofid nagu näiteks Schopenhauer, Nietzsche , Bergson. Estetism - kunst on omaette väärtus, elule mõtte andja. Sümbolism - literatuurne kunstivool, kus on suured ja igavesed teemad nagu näiteks sünd, surm, erootika , armastus, elu ringkäik, inimese osa looduses. Ebatavaliste süžeedega, mis on mitmetähenduslikud, salapärased, müstilised.
Chavannes – tuntuim töö „Vaene kalur “. Prantsuse sümbolismi eelkäija. Moreau - „Rändav poeet “, „Pegasus”, kreekapärane „ Sfinks ” (muidu kass naiserindadega). Salome teema – „Viirastus”, Salomele viirastub Ristija Johannese pea. Šveitsi kunstnik F. Hodler – „Päev I”, „Öö”.
Hollandlane J. Toorop – „Kolm pruuti ”, pliiatsi- ja kriidijoonistus. Saksamaal töötanud A. Böcklin kasutas tihti realismilähedast vormi nt „Surnute saar” Sakslane F. von Stuck tegi rahvusvahelise kunstinäituse „Münchener Secessioni” plakati. „Mir Isskustva”. M. Vrubel kujutas inimhinge siseheitluste traagikat, maalis põrguingleid, sattus vaimuhaiglasse. „ Istuv Deemon”. „Luik-tsaaritar”.
Maaliliselt on kõige huvitavam ja uuenduslikum belglane J. Ensor. Eredate ja kaunite värvidega maalis kummituslikke, groteskseid nägemusi skelettidest, monstrumitest, maskeeritud inimestest või maskidest. „Autoportree maskidega”. Redon – „Ophelia“. Moreau ja Redoni loomingus on värvid salapärase muinasmaailma loomise vahendiks . Roosiristlaste ordu salong - müstilise ja imepärase tunnustamine. Rodin – „Calais kodanikud“. „Suudlus“ „Mõtleja“. „Danaiid“. „ Balzaci monument“. „Põrguväravad“ (näeme Michelangelo eeskuju)
Juugendstiil
Tärkas Suurbritannias, tööstlusliku revolutsiooni mõjudel. Kunstiteadlane J. Ruskin – väitis, et tööstustoodang on ebaesteetiline ning ühiskondlikult kahjulik. Juugendstiil on sümbolism üle kantuna sisekujundusse, arhitektuuri ja graafikasse. 19. saj keskel sündis kunstnikerühmitus Prerafaeliidid , mille liikmed tahtsid vabaneda kõrgrenessansi ja sellele toetunud kunsti mõjust ning luua keskaegse või vararenessansiga sarnast kunsti. Eriti William Morris ja Edward Burne -Jones püüdsid luua uut kunstide sünteesi, muuseas asendada tahvelmaal monumentaal-dekoratiivse maaliga, mis oleks seotud ka sisekujundusega. Suurbritannias levis käsitööharrastus – Arts and Crafts Movement. Visuaalses keskkonnas ühtse stiili loomisel peeti oluliseks vahendiks ornamentikat. Burne-Jones: „Kuldne trepp ”. Dante Gabriel Rossetti: „Beata Beatrix/ Beatrice ”, „Kodu aasadel”
Glasgow’ koolkonna arhitekt ja dekoraator Arthur MacMurdo joonistas 1883. aastal motiivi, mis tähistab uue ornamendi sündi. See on ebasümmeetriline ja näib lähtuvat orgaanilisest loodusest, meenutades nõtkeid, painduvaid või hõljuvaid taimevarsi, lehti ja õisi.
Charles Rennie Mackintosh - Glasgow kunstikool , funktsionaalsus on seotud ehitusmahtude julge paigutamisega ja keldi rahvakunstist mõjutatud geomeerilise ornamentikaga. Plakat ajakirjale „The Studio ”. Tol ajal väga oluline kunstiajakiri.
1890ndatel hakkas kogu Euroopas levima juugendstiil. Venemaal nimetatakse juugendit moderniks, Inglismaal Modern Style, Prantsusmaal art nouveau .
Juugendliku arhitektuuri tähtsad esindajad töötasid Austrias ja Belgias, viimases nt Victor Horta – Hotel Tassel Brüsselis. Kõige fantaasiaküllasem oli katalaan Antoni Gaudi looming Barcelonas, kus arhitektuuris valitsevad orgaanilisele loodusele omased kõrverjooned. Pink Güelli pargis Barcelonas (Güelli oli Gaudi sõber ja mentort). Sagrada Familia . Paljudes Euroopa linnades kaunistati majade fassaade juugendliku ornamentikaga. Kuulsad on Hector Guimard’i loodud Pariisi metroo sissepääsud.
Arhitektid hakkasid üha enam kasutama uusi tööstuslikke ehitusmaterjale, eriti raudbetooni ja klaasi, mis võimaldasid enneolematuid ruumilahendusi ja hiiglaslike akende sillustamist. Uusi tehnilisi võimalusi kasutati esialgu tööstushoonetes, raudteejaamades ja kaubamajades. Nüüd leiti, et ilu aluseks on vormi tulenemine funktsioonist ja materjali omadustest ja nii võib neile rajada nii ehitiste kui esemete esteetilise mõju. Peter Behrens: AEG turbiinitehas. Nõnda muutus hiline juugendstiil 20. saj tööstuskunsti alguseks ja funktsionalismi eelastmeks.
Kujutavas kunstis oli oluline dekoratiivse terviku loomine. Pildil kujutatud figuurid muutusid siluettideks, värvid on ebatavalised ja arvestavad rohkem sisekujundust kui looduses nähtavaid värve. Juugendliku vormi üheks variandiks on süntetism: maailmisviis, kus peaaegu ilma ruumikujutuseta piltidel eraldati puhaste värvidega kaetud pinnaosad tumedate kontuuridega.
Paljud 19. ja 20. saj vahetuse kunstnikud olid sisult sümbolistid ja vormilt juugendstiili esindajad, nt Toorop ja Hodler. Juugendlik ornamentaalsus oli äärmuslikult ilutsev, aga mõnikord dekadentlik inglase Aubrey Beardsley („Salome Ristija Johannese peaga“ – tehtud O. Wilde „Salome“ ainetel )mustvalges graafikas ja austerlase Gustav Klimti („ Juudit “) maalides .
Rahvusromantism ja sümbolism Põhjamaades
Sümbolistidele olid tähtsad kordumatu üksikisiku elamused või hoopis ajatud, üldinimlikud kosmopoliitsed teemad. Rahvusromantism seevastu tahtis väljendada rahva ajaloo, rahvaluule ja ajaloo tegelasi kangelastena ning rahvusliku ühtsuse sümbolitena. Rahvusromantism kujuneb eriti populaarseks väiksemates Euroopa riikides, Balkanil, Skandinaavias.
Norra maalikunstikud tahtsid alguses rahvuslust teenida realismi vahenditega.
E. Werenskiold – „ Illustratsioon Olav Tryggvasoni saagale“. Norra looduse ja inimeste omapära. Realistlik. Hiljem hakkas aga paljude kunstnike töödes asenduma erapooletu realism Norra looduse fantastilisema ning üldistatuma tõlgendusega. Kittelsen - sari „Must surm“ - 14. saj katkuepideemiast 2 maali. Fantastilisem. Sohlberg - „Talveöö Rondanes“.
G. Munthe – püstitas eesmärgi luua originaalne rahvuslik kujundusstiil, mis toetuks viikingiaja rahvakunstile. Munthe kujundatud stiil on täiesti tasapinnaline, inimeste, loomade ja esemete siluette on kujutatud väga tinglike, üldistatud ja nurgeliste kontuuridega ning lokaaltoonidega. Tuntuimad tööd „ Allmaa hobune“, „ Kosilased “. Norra saagade illustratsioonid. värvikirev, tasapinnaline laad . Viikingiaja rahvakunst eeskujuks. Mõjutanud paljusid kunstnikke, Põhjamaid.
Soomes venestusperioodil tõusis rahvusromantism oluliseks 1880 aastal.
Karjala tähtsis, kuna Kalevala lood sealt pärit, samuti oli see koht märkimisväärne oma looduslähedase ning pisut metsiku laadiga. Arhitektuuris näeme massiivseid hooneid. Eeskujuks arhailine puitarhitektuur ja keskaegsed maakirikud . Sellest perioodist näeme kahte tuntuimat arhitekti – E.Saarinen - Helsinki raudteejaam, „Suur-Tallinna projekt – millest jõuti isegi valmis ehitada üks hoone (see, mis on praegu Draamateatri vastas)ja L.E Sonck - Tampere toomkirik, millel on 2 läänefassaadi torni, 1 kõrgem, teine madalam.
Kujutav kunst:
Akseli Gallen- Kallela – peamiseks tööks illustreeritud Kalevala: „ Kullervo needmine“. „Lemminkäise ema“. „ Sampo kaitsmine“. Kalevala ja Kantelatari temaatika peamiselt. Ornamentaalne, tundeküllane, saavutas rahva tunnustuse. Oluline ka vene õukonnas, portreteeris õukondlasi. Äratas tähelepanu 1900 Pariisi maailmanäitusel. Illustreeris ka Aleksis Kivi „ Seitset venda“. Hugo Simberg, vastandus Kallela mõningal määral patsifistlikule laadile, tuntuimad tööd nt „Surma aed“ ja „Haavatud ingel“. Tõsine, pateetiline. Rahvaluulele toetuv, kuid sünged teemad, sageli surm.
Venemaal Põhjamaade eeskuju ja mõjutused.
Mir Iskusstva rühmitus: juugend , sümbolism. 19.saj keskel loodud, vastukaaluks Rändnäituste Ühingule. Rajaja Diagila. Surm Veneetsias. Mir Iskusstvasse kuulus ka Vrubel, Somov, Benois.
N. Roerich huvitav teos „Meretagused külalised“. Vene ajalugu, segatult legendidega, varjaagid . Ka idamaa- aineline sümbolism. Ajalooline täpsus oluline. Värviküllane.
Rahvusvaheline sümbolism.
E. Munch - Norras tuntuim sümbolistlik kunstnik (mitte rahvusromantist).
" Vampiir " "Karje" " Elutants " (maaliseeriast „Elu friis “, 22 maali üksinduse, hirmu, surma teemal) "Punane ja valge" "Tütarlapsed sillal".„Madonna.“Poolalasti madonnad. Christiania ( Oslo ) boheemlaselu. Hiljem tervenes ning maalis noorpõlve töödest uusi autorikoopiaid. nt Karjet 4 tk.
Ekspressionismi eelkäija loomingu ning ideede tõttu.
Postimpressionism
Postimpressionistideks peetakse impressionismis pettunud kunstnike põlvkonda, kes 1880nendatel hakkavad otsima midagi muud.
V. van Gogh oli hollandlane, kuid tema parimad tööd on tehtud Prantsusmaal. Olio väga tundlik inimene, noorena käis söekaevurite juures jutlustamas, oli negatiivselt vapustatud vaesusest ja viletsusest. Ose pidas end impressionistiks, kuid tema maalid ei sarnane neile. Tahtis väljendada oma maalidega enda tundeid ning sellise mõtteviisiga oli suuresti eeskujuks ekspressionistidele. Laiad lainelised värvid – „Tähisöö“, ühtsed värvipinnad „Päevalilled“, Veel: „ Saapad “, „Kirik Auvers’is“. Hiljem vaimne hämardumine, lõikab endal kõrva peast , sest üks naine ei andu temale – „Autoportree kinniseotud kõrvaga.“
P. Gauguin elas oma elu viimased 15 aastat Tahtitil, seda perioodi peetakse ka kõige viljakamaks. Vähendas ruumikujutist, teosed muutusid tasapinnalisemaks, hakkas kasutama ebatavalisi värve nt „Kollane Kristus“ Püüdis kujutada filosoofilist liturgilist teemat „Kust me tuleme? Kes me oleme? Kuhu me läheme?“ Värvikirevad maalid „Ta matete“, „Nägemus pärast jutlust “, „Autportree“. Süntetistlik stiil – teosed, milles on religioossed või legendilised vihjed.
P. Cezanne oli pettunud ühiskonnas, kes ei mõistnud tema kunsti. Tema vilets joonistamisoskus pani teda kasutama kehade geometriseerimise võtet. Mõjutas kubismi teket. Tahtis ühendada impressionistlikud värvid klassikalisele kunstile omase vormitunnetusega – „Poiss punase vestiga“, on teinud ka natüürmorte „Natüürmord õunaga“, „Natüürmort kummutiga.“ Lõhkus tsentraalperspektiivi – „Kaardimängijad V“, „Suplevad naised“, maasikumaal „Saint Victoire mägi“
Puätnillism – neoimpressionism , rajatud G. Seurat poolt ning hiljem edasi arendatud P. Signaci poolt. Uuriti värvispekrit, pintslitõmbed hästi aeglased ja rahulikud. Objekti kujutamine punktikestena. Igav ja tüütu. Seurat – „Visand Grande Jatte saare jaoks“, „ Seine Grane Jatte saarelt nähtuna“, „Paul Signaci portree.“ Signac – „Tee Portrieux’s“, „Antibes’i sadam“
H. Toulouse -Lautrec – väga pika ajalooga perekonnast pärit, lapsena elas läbi raske õnnetuse ning seetõttu jäi lühikesekasvuliseks oma elu lõpuni. Maalis Montmartre vaateid. „Naiskloun La Goulue Moulin Rouges“ plakat „ Jane Avril“
Fovism
Moodsa kunsti arengule said tähtsaks uuendusi soosiva žüriiga näitused, eriti Pariisis 1903 asutatud Sügissalong, mis eksponeeris 20 sajandi alguse uuendusi, aga lisaks korraldas tagasivaatena mälestusnäitusi suurte postimpressionistide loomingust, tunnustades nõnda nende tähtsust ja pannes aluse nende rahvusvahelisele kuulsusele.
1905ndal aastal paistis Sügissalongis silma rühm noori kunstnikke, kelle maalide joonistus oli tinglik , värvid olid aga puhtad ja kõlavad, peaaegu segamata värvid olid lõuendile kantus hoogsate, erineva suurusega laikudena. Säärased tasapinnalised maalid mõjusid erakordselt jõuliste, peaaegu metsikutena, sealt ka rühmituse nimi – foovid „ metsikud “.
Foovide püüdeks oli väljendada kunstniku meeleolu, mis tekkinud mõne motiivi vaatlemisel. Seetõttu ei pidanud nad vajalikud olla täpsed kõigis üksikasjus. Sageli olid värvid hoopis vastupidised looduses nägemata harjutud värvidele.
H. Matisse – foovide rühmituse keskseim kuju; „foovide kuningas“. Tema arvates ei sõltu värvid ja jooned lõuendil otsesekt loodusest, vaid kunsntiku meeleolust ja teistest värvidest lõuendil. Selle asemel, et püüda kujutada liikuvaid inimesi või esemeid, püüda jäädvustada liikumise mõnda hetke, visandas Henri Matisse liikuvate kehade üldised piirjooned ja katsus motiivi dünaamikat edasi anda kontrastsete värvidega. „Vestlus“, „Tants“, „Avatud aken“. Värvide „metsikusest“ hoolimata on Matisse’i tööd tasakaalukad, harmoonilised ja dekoratiivselt kaunid.
R. Dufy – armastas muusika ja rahvapidudega seotud motiive, mille kaudu sai väljendada elurõõmu ja meelelise maailma imetlust. Maalide värvitehnika on õrnem, pintslitehnika visandlikum ja närvilisem. „Lipuehteis tänav“, „Trouville’i afišid“.
A. Derain („Matisse’i portree“, „Westminsteri sild“) ja M. de Vlamink („Deraini portree“) kasutasid eriti intensiivseid, kohati isegi tooreid toone. Vlaminki suureks eeskujuks oli van Goghi looming.
G. Rouault – erandlik kuju foovide hulgas, sest ta maalis sünge moraliseeriva sisuga pilte. „Salongis“ – arusaamatud juhmardid vahivad näitusel pilti. Nooruses töötas ta klaasimaalijana kirikuakende restaureerimisel. Roualuti hilisema loomingu sisu oli religioosne. Rouault oli vitraažimeister, matkis oma maalides vitraaže – mustad ribad kinnitavad värvilaike. „Kristus eeslinnades.”
Kubism
Kubism on üks 20nenda sajandi alguse moodsa kunsti stiilidest. Kubismi rajajateks peetakse P. Picassot ja G. Braquet, kes küll kumbki ainult selle stiili juurde pidama ei jäänud. Picasso pöördus hiljem sürrealismi ja realismi poole, Braque sai sõjas haavata ning jättis kunstiga tegelemise kõrvale. Kubismis on peamisel kohal looduse matkimine ja objektide geometriseerimine Cezannei eeskujul.
P. Picasso loomingut võib jagada perioodidesse. Kunstnikku huvitasid tsirkuseartistid – teos „Akrobaatide perekond“, „Kaks rändnäitlejat“. Picasso sinine periood on seotud kunsntiku lähedase sõbra surmaga, kus sinine sümboliseerib kunsntikku kurbust ning kus kasutatakse inimese anatoomia jõhkrat moonutamist. Tüüpiline sinise perioodi maal on „Vaesed rannal“. Roosa periood seostub Picasso loovisiku ülistamisega, ühtlasi võib selle koloriidi põhjuseks olla see, et Picasso leidis endale elukaaslase, kellega ta püsis koos ca 10 aastat. Roosa perioodi maalidest nt „Tüdruk pallil “. Picasso Cezanneiliku perioodi maaliks peetakse tema üht tuntuimat – ka kubismi kõige rohkem mõjutanud maali – „Avignoni neiud“, kus on ta mõjutatud ka neegriplastikast, tähelepanu väärivad just maali 2 parempoolset naist. Picasso peitis oma teost ning näitas seda ainult oma ateljees, seal nägi seda ka Braque, kes sattus selles vaimustusse. „Istuv naine“ – kubismile iseloomulik püüd kujutada objekti mitmest küljest.
Braque tegeles natuke aega ka fovismiga, kuid seda kõigest 2 aastat. Hiljem pöördus ta kubismi poole ning tema tuntuimad tööd on „Majad Estaques“, „Tütarlaps kitarriga “, „Portugallane.“
Kubismi edasine areng: algset kubismi nimetati analüütiliseks kubismiks, kus objektid lõhuti väikesteks kuubitaolisteks tükkideks. Koloriit enamasti hallikas, põhiliselt kujutati maju, puid ja natüürmorte esemetena. Kubistid hakkasid tegema ka kollaaže, mis ei jäljendanud ruumi, vaid pidid ise olema ruumilise reljeefina.
Natuke hiljem tuleb sünteetiline kubism: koloriit muutub rõõmsamaks, objekte lõhutakse suuremateks tükkideks ning kujutama hakatakse lihtsamaid asju. Nt J. Gris „Kitarr noodilehega“.
R. Delaunay võtab kasutusele lausa vikerkaarevärvid ning hakkab oma rõõmsameelset kubismi nimetama orfimiks. „Hommaaž Bleirot’le“ ning „Ringid“
Leger nimetab on kubismi tubismiks, sest tema teostel on objektid torutaoliselt kujutatud. Tuntuimad teosed „Linn“ ja „Ringid“. Maalib tehase sisevaateid.
Väga palju kubiste on ka skulptuurist. Rumeenlane Brancusi – „ Noormehe torso “ ning „Lind ruumis.“ Ukrainlane A. Arhipenko kujutas poksijaid, tema olulisus seisneb selles, et ta viis kubismi Ameerikasse, kus ta lõi moodsate kunstide kooli.
Ekspressionism
Enim levinud Saksamaal, Skandinaavias, ka Baltikumis. Ekspressioon - tugev tunne. Kunstnikud püüdsid kirglikult end väljendada. Saksa ekspressionismis räpakas maalimine nagu prantsuse fovismis. Temaatika ühiskondlik, ka kristlik. Saksa ekspressionismismis kaks lainet, esimene tekib 1905 Dresdenis kunstirühmitus Die Brücke (sild), teine 1911 Der Blaure Reiter (sinine ratsanik ). Berliin jääb enne esimest maailmasõda puutumata. Ekspressionismi esineb ka luules ja näitekirjanduses.
Die Brücke - mõju Munchilt- ülinärvilised teemad, van Goghilt- värvikasutus. Poliitiliselt vasakpoolne. Die Brückes elati kommuunina, rajajaks jõukast perekonnast pärit Kirchner . Kirchner tõi ekspressionismi erootika. Kirchner - "Marcelle", kasutas oma lemmikmodelli. "Naised tänaval", prostituudid. "Sinine akt õlgkübaraga" – huvitav meesakt.
Schmidt-Rottenluff - Maastikumaalis juhtiv kunstnik. Kasutab värvide muutmise võtet. Näiteks "Lupiinipõld", kus helesiniste lupiinide asmele näeme kollaseid ja "Maastik jahtidega".
E. Nolde (tegelikult taanlane Hansen ): tõi ekspressionismi kristliku teema (eriline, kuna teised olid ateistid . hiljem pidi kommuunist lahkuma ), teda inspireeris saksa renesanssgraafika ja M. Grünewaldi eeskuju. „Püha õhtusöömaaeg“ või puulõige „ Prohvet “
Ekspressionismis kohtame ka Dostojevski mõju. Näiteks Heckel’i „Kaks meest laua taga“ kujutab Dostojevski romaani „Idioot“ peategelasi. Kokoschka - austria ekspressionist. "H.Waldeni portree". saksa kirjanduslik ekspressionism koondus Berliinis asuva der Sturmi ümber ning Walden oli selle peatoimetaja .
E. Schiele - kahtlustati pedofiilias,sest kasutas oma aktimaalidel modellideks tihti alaealisi lapsi, suri noorelt, oli üpriski depressiivne. Väga tuntud on tema „Autoportree“
Põnev naiskunstnik Modernsohn- Becker - rühmitusteväline. Esile tõstetud feministliku kriitikute poolt. Tema temaatikaks olid lapsed, laste mänguasjad, lapsaktid (kuid teda siiski pedofiilias ei kahtlustatud). "Tüdruk rohelise keega", "Autoportree"- Gauguini Tahiti põhjal.
Der Blaue Reiter rajaja Kandinsky , kes on abstraktse ekspressionismi rajaja. Igasugune loodusmotiiv on kadunud. 1910 näeb ateljees üht maali, kuid ei tunne seda üldse ära, sest see on tagurpidi . Abstraktsetele töödele iseloomulik, et nimetas neid kompositsioonideks ja nummerdas. Iga aasta paarsada kompositsiooni. "Sinine ratsanik", "Murnau vaade" P. Klee - Kandinsky järgija. Kuna abstraktne ekspressionism suurt populaarsust ei saavutanud, tegi 20ndatel ka muid stiile. Lõpetab tegevus I maailmasõja ajal.
USA ekspressionismist väärib mainimist J.Pollock. Võtab kasutusele väga suured formaadid , 3x4. Loobub pintsli kasutamisest. Pildus värvi, pritsis, kandis jalgadega , pani vihmaga autokatusele. Muutis oma maalide tegemise häppeningudeks (häppeningul pole ajakava, performance 'il on). Abstraktne ekspressionism 1950datel väga populaarne tema tõttu.
II laine Berliinis
Keisri kukutamisega kaasnenud sündmustest inspiratsiooni saanud Novembergruppe - Saksa ekspressionismis sõjateema, sõjatraagika.
Beckmann: "Öö" - kujutab enesetapja mahavõtmine purjus seltskonna poolt. "Tantsupaar Baden -Badenis". Põgenes hiljem USAsse. Dix - triptühhon "Sõda" - gaasirünnaku ajal läänerindel. "Tikumüüja seeria". Põgenes. Grosz - õel ja jõhker karikaturist, graafik , kommunist. Gori on teda matkinud. Teravalt vasakideoloogiline. Ühiskonnategelastega maal. “Hitler-päästja”, “Hukkamine”, „Ühiskonna alustalad“ Samuti ka massiprostitutsioonitemaatika. Ekspressioniste kiusati rängalt taga, viidi koonduslaagritesse. Seega on ekspressionism märtrite kunst. 30. date lõpul põletati ekspressionistlikke graafilisi lehti, maale etc. Hitleri arvates mandunud kunst. Realistlik oli soosituim kunst, nimetati Blut und Bodeniks.
Futurism
Itaalias tekkinud moodsa kunsti stiil. Itaalia oli 18. saj kaotanud oma varasema tähtsuse. Futurismi loojaks kirjanik, luuletaja ja teoreetik F. T. Marinetti, kelle isa oli miljonär, ning kelle rahadega propageeris Marinetti futurismi. Ostis Pariisis Le Figaro esileheküljel ruumi, kuhu paigutas futurismi manifesti. Tulevikku kujutati ette moodsa tehnika ajastuna. Tehnika arengu kujutamist peavad nad väärtuslikumaks kui inimhinge probleeme.
Futuristlikus kunstis oluline liikumine ja uue tehnika ülistamine nagu näiteks autod, lennukid, tankid , rongid. Marinetti oli hiljem seotud Mussoliniga, oli tema valitsuses transpordiminister. Vana kunsti eitus, see tuleb unustada või hävitada. Futuristi jaoks tundub, et ka kunstikultuur peaks muutuma täiesti teistsuguseks uue tehnika tõttu. Futuristid on ka ülimalt sõjakad ja agressiivsed – sõda kui ühiskonna loomulik seisund.
Tuli kujutada motiivi arengut ajas, ühel pildil tuli esitada ajas järgnevaid olukordi või seisundeid. G. Balla „Koer keti otsas” – daami kõrval sibab paljujalgne koerake, on näha võnkuva keti mitut asendit ja daami seelikuvoltide lainetamist. „Viiuldaja käed”.
Tuli kasutada võimalikult teravaid või kriiskavaid värvikombinatsioone, mis mõjuvad jõulisemalt kui senise kunsti mahedad ja maitsekad värvid. Boccioni „ Inimkeha dünamism”, Carrà „Isamaaline pidustus ”, „Suplejad”, „Anarhist Galli matused”.
Kubismi eeskujul lammutati mõnikord nähtav maailm geomeetrilisteks kildudeks, ent neid ei panda enam tasakaalukalt kokku. Rahutu kriiskavavärviline mosaiik , kõik piirjooned on lammutatud ja esemed hajunud ümbritsevasse ruumi. Sellised on näiteks G. Severini „Bal Tabarini dünaamiline hieroglüüf” ja „Sinised tantsijannad”.
Skulptuuris U. Boccioni „Kontinuiteedi unikaalsed vormid ruumis” – inimkeha liikumises.
Arhitektuuris leidsid futuristlikud ideed rakendust ainult kavandites. Kuulsad on A. Sant ´ Elia nägemused tulevikulinnadest, kus pole jälgegi loodusest või vanast arhitektuurist , vaid tehiskeskkond : rangevormilised pilvelõhkujad ja mitmetasandilised sõiduteed. Sant´Elia „Ühe ehitise visand”, „Uue Linna projekt”, „Lennujaam ja raudteevaksal“.
Kõige rohkem innukaid mõttekaaslasi leidsid futuristid Venemaal. Moskvas kujunes radikaalne haritlaste rühmitus, püüdes ühendada vene küla kõige algelisema kultuuri jooni kõige uuenduslikuma Lääne kunstiga. Kubismi ja futurismi ideed jõudsid Moskvasse ühekorraga ja segunesid seal kubofuturismiks. L. Popova „Varahommik”.
Dada- ja metafüüsiline kunst
Merafüüsilist kunsti võiks rohkem seostada sümbolismiga, kuid dada-ja metafüüsilises kunstis on sümbolismiprobleemid lahendatud suurlinna taustal. Metafüüsiline maalikunst ei kasuta inimfiguuri, usuti , et majad ja keskkond püsib kauem kui inimelu . Kujutati ruumi ja ajaga seotud atribuute nagu kellad, linna-ja maakaardid, gloobused, sirklid jne. Suuna rajaja on G. de Chirico, lisaks ka C. Càrra.
Chirco – „Evangeelne natüürmort“, „Suur metafüüsik“
Dadaistid eelistasid kollaaže ja montaaže juhuslikest väärtuseta materjalidest. H. Arp – „Lill-vasar”. Hiljem hakkas Arp tegema abstraktseid, aga elava looduse vorme meenutavaid skulptuure – „Naise torso”, rinnad on välja venitatud. Esimeseks dadaistisk peetakse moodsa kunsti ajaloos M. Duchampi, kellest on nüüd saanud üks tuntuim moodsaima kunsti esindajaks. Hiljem pöördus ta kineetilisse kunsti, mis lisas Duchampile soliidsust ja tehnikateadlase maine. Tema tuntuim dadaistlik teos on „Trepist alla tulev akt “, mis on tehtud futuristlikus tehnikas, kuid kujutatud on akti. Siit järeldus ka, et Duchamp ironiseerib futuristide aktikeelu üle.
Duchamp tõi moodsasse kunsti võtte, mis kutsutakse ready-made’iks ehk valmisasjade kasutamine. Kõige tuntuim ready-made on pissuaar, mis on paigutatud tagurpidi ja kannab nimetust „ Fontaine “ . Mona Lisa repro, mida Duchamp on täiendanud vuntside ja habemega L.H.O.O.Q. H. J. Arp – „Naise torso“ – naise rinnad välja venitatud.F. Picabia – „See siin on Stieglitz“ – tema fotoaparaadi joonistus.
„Dada“ – kahekordne jaatus. Kunstnikerühmituse moodustavad maailmasõja tulemusel elus pettunud kunstnikud. Kunstnikud võtsid endale eesmärgiks panna inimesi mõistma, et maailm on sõge ja kuritegelik; selleks, et panna inimesi seda mõistma, tuli neid šokeerida. Voltaire’i kabaree – Zürichi linnas asutatud, kunstnike rühmitus, mis korraldas skandaalseid etendusi ühes väikeses kohvikus. Laulmise asemel karjuti, publikut visati toidujäänustega.
Dada levib Saksamaale pärast I MS lõppu. J. Heartfield – tegeles fotomontaažiga, on teinud poliitilist kunsti, oli seotud komparteiga. K. Schwitters – parempoolsete vaadetega jõukas kondalane Hannoverist, kus tal oli suur villa, mida ta kunsti tehes lõhkuma hakkas. Tema tõi kunstmaastikule prügi (vana mööbel, muu praht – Merzbau nt Hannoveri Merzblau), mida saab kunstis otstarbekalt kasutada. Prügi on ta kasutanud ka oma maalidel – juuksesalgud, vanad trammipiletid, žiletiterad. Schwittes suri Inglismaal kerjusena. Groszi jõhkrad karikatuurid. Dada jäi suhteliselt lühikeseks nähtuseks.
Sürrealism
Sürrealistid ei leidnud 1920-30ndatel laiemat tunnustust. Publik ja traditsioonilisem kunstnikkond kaldus neid pidama lihtsalt skandalistideks, aga ka teised avangardistid võõristasid neid. 1970ndatel hakkas sürrealism enam populaarsust võitma.
Rühmituse rajaja kirjanik ja ideoloog André Breton. Arvates, et mõistuse kontrikkust vabastatud kunsti on kõige parem harrastada kirjanduses, kuigi seal ajasid sürrealistlikud teosed inimesed haigutama. Kõige populaarsemaks kujuneb sürrealism maalikunstnis, elustatakse fantastilist kunsti. Tõlkes tähendab reaalsuse kohal asuvat kunsti. Breton mõistis selle all mõistuse alt vabanenud kunsti.
Esimene sürrealismi manifest ilmus 1 detsembril 1924, esialgud oli sürrealistid äärmusvasakpoolsed. Bretoni mõjutas väga palju ka Freud ning tema alateadvust rõhutavad ideed, nt seksuaaltung. Sürrealistidele olid eeskujuks laste ja vaimuhaigete looming. Lisaks pidasid oluliseks primitiivseid või eksootilisi rahvaid. Alustalaks olid kunsntike unenäod.
Üheks võimaluseks oli ka kollektiivne looming, kus mitu kunstnikku töötasid korraga ühe teose kallal ning samas ei näinud nad, millega tegelesid, sest olid visuaalselt eraldatud. Lisaks kasutati ka automaatset joonistamist ja kirjutamist – joonistati hästi kiiresti; kadus kontroll käte üle. Sürrealism jaguneb kaheks: realistlik sürrealism (Ernst, Dali, Magritte ; ära lõhutud maastikud või objektid ) ja funktsionalistlik arhitektuur
Max Ernst mõtles välja tehnika nimega frotaaž, mis seisneb krobeliste pindade värviga katmises ning krobelise pinna lõuendile kandmises, nt kivipinnad , puitpinnad jne. Hilisloomingus pöördus Ernst sageli eksootliste maastike poole. Hilisloomingu tuntumad „Kodukoldeingel“, „Napoleon kõnnumaal“, varasemast nt „Kuningas Ubu“, „Celevesi elevant“ S. Dali. Kasutas lõhutud inimkeha – „Kodusõja eelaimus”. „Mae West ,” Hollywoodi näitlejanna suur pea. „Mälestuse püsivus” - viitab aja kummalisele loomusele.
R. Magritte’i iseloomustab salapära. Oma töödes on ta kasutanud ka teaduse motiive „Igiliikumine“, „ Ravitseja “. Maalinud ka õhtuseid maastikke, parke, losse, kus ei ole muud sürrealistlikku peale õhtuse salapärasuse, „Näkineiud“ – naise peaosa on kala. „Minotaure“ esikaas.
Mitteralistliku sümbolismi heaks esindajaks võib pidada J. Miro’d, kes arendas abstraktseteks märkidest laste joonistustest tuletatud kujud ja sümbolid. „Sürrealistlik portree”, „Hollandi interjöör II” – absurdne huumor tema töödes. A. Masson kasutas maalideks ka spontaansust. Joonistamist alustati kritseldades, töö teadlikku juhtimist püüdis võimalikult edasi lükata. Viimistles või täiendas poolautomaatselt valminud kujundeid
Y. Tanguy piltidel on kummalised, pisut loodusvorme meenutavate objektide mass, mille lähtekohaks olevat samuti olnud spontaane joonistamine. „Kaarte paljundamine”. Skulptor A. Giacometti loomingut võib pidada sürrealismilähedaseks. Tema meelisteemadeks on kriipsutaoliselt pikaksvenitatud ja krobeliseks muudetud inimfiguur. Sellele annab ta poose ja ilmeid, mis oma ülimast lihtsusest hoolimata mõjuvad ängistavalt ja dramaatiliselt. „Näitav mees”, „Kõndiv mees III”.
Lääne-Euroopa kunst 1920-1940
Pariis oli tugev kunstilinn, peakeskus. 60 000 kunstnikku eksponeeris, kolmandik välismaalt. 20 suurnäitust aastas. Kunsti iseloomustab - taotlustelt mitmekesine , peaeesmärk ilu loomine, visuaalne nauding . 1925.a art deco näitus. suur näitus dekoratiivse kunstiga, vastandus Bauhausile. propageeris ilutsevat ja isikpärast kunsti. Eklektiline, kubismi ja juugendi mõjudega. Art deco sai mõjukaks Lääne-Euroopas ja USA-s.
Laurencin – „Tüdrukud“ ning T. Lempicka, kes maalis autosid.Pariisi koolkonnas vähenes traditsioonilise ja modernistliku kunsti vastuolu. Traditsioonlised kunstnikud võtsid üle uuendusi, modernistid lähenesid realismile. Oli küll erinevaid voolusid, kuid mitte väga radikaalsed , Modernistlik realism: Vorm impressionistlik/realistlik, värvivalik subjektiivsem, joonistus vaba.
Eelistati lihtsaid ja mittejutustavaid motiive- aktid , loodus, lilled, portreed. maaliti looduse järgi. Olulisim on see, kuidas kujutatakse.. Hinnati isikupära- koloriiti, joonistust, pintslitööd - maalilist ilu.
Realism sai oluliseks igal pool. naivistid viljelesid ka seda.
Skulptuur - realistlik, juhtivad prantslased Maillol „Õhk“ ja Despiau, kujutas torsosid ja tegi naisakte.
Maalikunst - Sõjaeelsed avangardistid säilitasid omapära, kuid hakkasid üha enam jäljendama nähatavat loodust.
Bonnard – „Naine puuviljadega“. kodune elu. Vuillard - õhurikkad Pariisi vaated. Foovid(Dufy, Derain, Vlaminck) tegid maastikumaale – Dufy „Kunstnik ja tema modell ateljees“, Vlaminck – „Valge maja“. Rouault tegeles kristliku temaatikaga – „ Passioon “. Legeri töödesse ilmusid inimesed, aga geometriseeritult. „Kolm naist (Suur eine)“. Matisse - 1920. lähenes realismile. „Suur lamav akt“.
Braque kujutas esemeid äratuntavmalt kui kubismiperioodil.
Picasso: lähenes 1920.datel realismile, hiljem pöördus tagasi sürrealismi poole. Hispaania kodusõja ajal rakendas sürrealismi poliitilisel eesmärkidel– pliiatsijoonistus „Igor Stravisnki portree”
Guernica – „Kolm tantsijat“. Modigliani – „Karütatiid“. „Punapäine naine ripatsiga“. Istuv akt. Portreed ja aktid, moonutatud anatoomia, õrn ja nukker meeleolu. Mõjutused Picassolt, Toulouse-Lautrecilt, neegriplastikast. Chagall - valgevenelane. Sibulakuplite, juutide elu, loomad - loomingu peamised motiivid. Unenäoline ja liikv, hõljuv stiil, ei arvesta tsentraalperspektiivi. Alguses oli koloriit porine, 1910.a võttis kubismi ja Delaunay toel puhta koloriidi üle. Temalt telliti monumentaalmaale..
„Sünnipäev“. „Madonna reega“, „Mina ja küla“.
Inglismaa oli seni jäänud moodsatest kunstistiilidest peaaegu puutumata, Londonis tegutsevad Sisley ja Whistler, viljelesid seda vähesel määral. Prantsusmaal sündinud uued stiilid jäid vastu võtmata. Moodsad kusntistiilid jõuavad alles 1930ndatel, kui Pariisis tehakse taas realismi. Siis võtavad inglased vastu kubismi, fovismi, sürrealismi. H. Moore oli moodsa skulptuuri peaesindaja, võib seostada nii kubismi kui ka sürrealismiga. „Toetuv figuur ”, auguga inimkuju (Mesopotaami kunsti eeskuju). B. Hepworthi loomingus loodusvormid ja nendega sarnased motiivid.
Itaalias võimule tulnud fašistid tunnustavad ametlikult kahte kunstistiili: antiikkunst ja futurism. Tehakse väga palju neoklassitsimi. Metafüüsilise maalikunstiga on lood kehvad.
USA kunst 1900-1940
20. sajandi alguseks oli USA suhteliselt õhukese kultuurikihiga ühiskond. Kujutava kunsti publik oli väike. 1913. toimus New Yorgis hiiglaslik kunstnäitus Armory Show, mis tutvustas Euroopa ja USA uuenduslikku kunsti, huvi oli suur, kuid publik enamasti naeruvääristas seda. Siiski pani just see näitus aluse moodsa kunsti levikule USA-s.
C. Demuth ja S. Davis lähtusid kubismist. Nende piltide aineks olid masinad ja suurlinna motiivid, Davis tegi täiesti tasapinnalisi kompositsioone kirjatähtedest, millel olid plakatlikud teravad piirjooned ja kontrastsed värvid. Kunstnikud otsisid „oma teed“ realismis, ning Ameerika realismis oli kaks suunda. Sotsiaalse realismi rajajaks oli R. Henri. Suurlinna elu ilustamat, vahel satiiriline kujutamine, piltide koloriit tume ja räpane, meeleolu enamasti sünge. Regionalistid – romantilisemad, väärtustavad väikelinnade ja farmide rahulikku ja töökat elu. Kuulsaim regionalist T. H. Benton avangardismi eitaja surmani. Maalis paljufiguurilisi, enamasti tööd kujutavaid pilte. „Tänapäeva Ameerika“ Külaelu kujutas G. Wood, kes võttis eeskujuks madalmaade hilisgootika ja vararenessanssi täpsusearmastuse. „ Stone City, Iowa “ „Ameerika gootika .“ A. Wyenth on tänaseni kuulus kunstnik, teda liigutab kohtumine oma lapsepõlve koduga. Hopperi tuntuim töö „Öine baar ”, teine pealkiri „Öökullid”. Teda inspireerisid maanteed , autod, liikus mööda Ameerikat ringi ja otsis uusi vaateid ning inimesi – rändav maalikunstnik.
Benton tegeles peamiselt seinamaaliga. 1930ndatel sekkus ka riik kunstiellu, seni oli toetatud eraannetustega, sest tohutud pärandimaksud, loodi mitmesuguseid fonde. Majanduskriisi ajal esitas ka föderaalvalitsus tellimustöid, peamiselt seinamaale riigiasutustesse.
Mehhiko kunst
Ühiskondlik-poliitlise sisuga seinamaal oli saavutanud enneolematu koha ja taseme. Väga palju mehhiko ajalugu, indiaani muinasjutte ja müüte. Vasakpoolsed valitsused andsid mehhiko kunstnikele suuri riiklikke tellimusi. D. Riviera – „ Konkista ja revolutsioonikangelased“, „Mehhiko teatri fassaadi fresko.“ F. Kahlo – ühendas oma loomingu ühiskondlikud probleemid sügavalt isiklike läbielamistega. Pikk piinav haigus ja tormiline abielu D. Rivieraga panid teda juurdlema oma rollide üle – naisena, mehhiklasena, kunstnikuna. Tema loomingu halastamatu avameelsus ja fantaasiarikkus on eriti viimastel aastakümnetel suurt tunnustust võitnud, eriti tänu feministide tähelepanule. „Autoportree Mehhiko ja Ühendriikide piiril “
Funktsionalistlik arhitektuur
Funktsionalistlik arhitektuur kujuneb välja pärast I maailmasõda. Iseloomustuseks - loobumine antiiksetest kaunistustest. Lagedad välisfassaadid, seinad. Uued hooned on kuubi või risttahukakujulised. Geomeetriline-stereomeetriline arhitektuur. Sambad, frotoonid etc kaunistused on tabu, iluideaaliks saab lamekatus. Kaunistused ainult aknad, sageli väga suured, lintaknad - rida lindina kulgevaid aknaid. tänapäevane arhitektuuristiil, valitseb kogu maailmas, seega internatsionaalne stiil. Lihtne, odav, kiire püstitus – kasulik nt sõjaajal või muidu kiiremal korral.
1920.-30ndatel Bauhausi koolkond Saksamaal, Weimaris , Dessaus. Gropin - Bauhausi kooli peahoone Dessaus.
M. van der Rohe - saksastunud hollandlane, projekteerinud eluhooned Stuttgartis. Pilvelõhkujad USA-s. Saksa paviljon Barcelona näitusel 1929 (suur must kuup , liigendatud vaheseintega). Sealt levis funktsionalism Aasiasse, Ladina-Ameerikasse etc. Praegu antakse seal igal aastal Mies van der Rohe arhitektuuriauhindu. Saksamaal funktsionalistlikud eluhooned Berliinis, Stuttgartis.
Bauhaus suletakse 1933 natside poolt. tegutseb 1914-1933, kuid õppejõud põgenevad USA-sse, loovad uue New Bauhausi Chicagos 1937. USA-s aga on juba samasugune arhitektuur-eelfunktsionalism Chicagos 1880-1890 aastatel pilvelõhkujad. Ka madalamates hoonetes hakkab ka funktsionalism levima. Sullivan – projekteerib elumaju. Wright - Carsoni kaubamaja, pilvelõhkujad, Robie House- toretseva aiaga villa, pole täisfunktsionalism, kuna basseinid, aed.
Kosemaja – Fallingwater – ülimalt kaunis hoone, seda on näha ka mitmetes filmides nagu näiteks „Videvik“, kus oli see vampiiride perekonna koduks . Nimetus tuleb asukohast. Guggenheimi muuseum – spiraalitaoline hoone. Orgaaniline funktsionalism - arvestab loodusega, selles võib kohata ka ümarjooni. Levis hiljem USA-s nn preeriamajades 1930aastatel, siis ka talu kõrvalhooned.
Orgaanilne funksionalism levinud ka põhjamaades.
Aalto - kuulsaim Soome arhitekt. Finlandia talo Helsinkis, tüüpiline. villa Mairea - orgaaniline.
Eero Saarinen - Eliel Saarineni poeg, kuid amerikaniseerunud. Dullese nimeline Washingtoni lennujaam, seenetaoline, org. Takistuseks funktsionalismi levikul totalitaarsed riigid. Hitlerile meelis hoopis klassitsism. Stalinile ei meeldinud ka funktsionalism. Nõukogude Liidus keelustati funktsionalism 1930aastatel. Tatlin: 1920A. III Internatsionaali peahoone. makett 120m. Ei teostatud,
liiga surejooneline. 400m kõrge, ümber keskjoone liikuv.
Le Corbusieu : Moskvas. Corbusieu on pseudonüüm, propageeris funktsionalismi igal pool. ka geomeetriline abstraktsionism , siis tegutses pärisnime Jeannret all. Oli prantsuskeelse ajakirja L' Espirit Nouveau peatoimetaja. selle ajakirja kaudu levis funkstionalism ka Eestisse. Lektor, propageeris funktsionalismi mujal maailmas ka. Vaiade kasutamine, natuke sambalaadsed.
Villa Savoye Pariisi juures. Marseilles'is kõrghooned jämeda vaiamotiiviga.
Aedlinn - tema populariseeris neid. Tänavad kaotati, majad ehitati pargi sisse. Palju tiike, basseine, rohelust. Majade vahel väikesed teed. 19.saj lõpus mõtles selle välja E.Howard. Ka Annelinnas, Mustamäel üritati aedlinna - koondati suuremad tänavad kvartalite külgedesse. Enamus hoonestikus pargi sees. Aedlinn on kallis, kuna nõuab aednikke pidevalt. NL-il polnud raha, lõunamaades polnud niiskust piisavalt. Corbusieu tegi aedlinna Indiasse Chandigarhi linna 1950 aastatel, ebaõnnestus niiskuse puudumisel. Niemeyer - Parlamendihoone Brasilis, taldrikud katusel, tornid. Viru hotell selle järgi. Niemeiler elas üle 100 aasta vanaks. Esindab aedlinna ja orgaanilise arhitektuuri suunda.
Brasil kerkis džunglisse uue pealinnana, kuna Sao Paolo ja Rio de Janeiro võitlesid pealinnastaatuse üle. Brasiilias on piisavalt niiskust ja vett aedlinna jaoks. Linnasüdames ongi aedlinn.
Hollandis oli rühmitus de Stil. Rietveld - arhitekt, tegutses ka tarbekunstnikuna. Schröederi maja. tool. Nõukogude liidus alustati pärast Stalini surma funktsionalismiga, kuna neoklassitsism oli kallis. Neoklassitsismist loobuti käsu korras. USAs Venturi – 1970nendatel aastatel propageeris neoklassitsismi/postmodernismi - tagasipöördumist vanade tuntud arhitektuuristiilide poole, näiteks klassitsism ja barokk. Kuid jäi vaid ajakirjadesse, ise nimetas seda postmodernismiks.
Tuntuimaid funktsionalislikke ehitisi - Sidney ooperiteater, projekteeritud Taani arhitekt Hudsoni poolt. Omapäraseks teeb hoone laevapurje taoline katus. Pompidou keskus Pariisis. väljast tehasehoone laadne. torud välisfassaadil. R. Piano ja Rodgers. Piano olulisem.