Ajalugu Eesti Vabariik 1920 – 1939 Haldusjaotus. 1922 oli Eesti Vabariigis 11 maakonda. 20 eksisteerimisaasta jooksul toimus haldusreform – ühelt poolt valdade liitmine, teiselt poolt ka lihtsalt vahetas nime. Ilmsel ei olnud ka tollel ajal väike vald eluvõimeline. Tänapäeval on eesis 15 maakonda, aga Petseri ning Narva jõe tagused alad ei ole enam meie riigil. Sisepoliitika käis põhiseaduse järgi. Põhiseaduse võttis vastu Asutav Kogu. Põhiseaduse järgi kuulus seadusandlik võim riigikogule, kuid riigikogul oli 100 liiget ja see valiti kolmeks aastaks. Esimesed valimised olid 1920 lõpus, kokku tuldi 1921. Senikaua oli seadusandlik võim Asutav Kogu, riigikogu kokku tulemisega läks Asutav Kogu laiali. I Põhiseaduse kohaselt puudus Eestis riigipea. Ühelt poolt peeti väga demokraatlikuks, teiselt poolt finantsi osas hea. Ametlikel puhkudel esindas eestit valitsuse juht, kes kandis nime riigivane...
geograafial). - gümnaasiumid (Tallinnas ja Tartus; süvendatult õpiti antiikkeeli, kirjandust ja ajalugu). Eesti 19.sajandil Eesti ajalugu kuni 19.sajandi lõpuni Koostaja: P.Reimer 2.2. Tartu ülikooli taasavamine: Tartu ülikool taasavati 1802 ning tänu esimese rektori Georg Friedrich Parroti (1767-1852; rektor vaheaegadega 1802-1813) headele isiklikele suhetele keiser Aleksander I-ga, saavutati ülikoolile laialdane autonoomia ning helde rahastamine. Arhitekt Johann Wilhelm Krause (1757-1828) projektide järgi valmisid klassitsistliku stiilis ülikooli peahoone, Vana Anatoomikum, Tähetorn, raamatukogu toomkiriku varemetesse ning Ingli- ja Kuradisillad. Ülikooli juures
Laienes ka sisekaubandus, vajati tarbekaupu ja toiduaineid. Vaimuelu Tartu Ülikooli taasavamine -1802.a taasavati Tartu Ülikool -1796 Paul I keeld- sulges riigipiirid, keelas ka vene alamate õppimise lääne euroopa ülikoolides -Aleksander I , toetas eelkõige Saksamaalt ja mujalt väljast tulnud õppejõude nende valgustusideedega(vabameelsete vaadetega keiser) -4 teaduskonda (usu, õigus, arsti ja filosoofia), -õppetöö saksa ja ladina keeles. -I rektor Georg Friedrich Parrot, lähedane sõprus keisriga kindlustas ülikoolile laialdase autonoomia ja rahalise toetuse Tartust kujunes kiiresti üks Venemaa, osaliselt ka Euroopa tuntumaid õppe-ja teaduskeskusi. (W.Struve, Karl Ernst von Baer) 1828-1839 töötas ülikooli juures Professorite Instituut mille lõpetas üle 20 teadlase, kes asusid õppejõududena tööle teistesse Venemaa kõrgkoolidesse. Oluliseks hariduse templiks
Keskaeg 1. Millal oli keskaeg? Mis sündmustega see algas, millega lõppes? Keskaja jaotumine vara-, kõrg- ja hiliskeskajaks. Keskaeg algas siis, kui Rooma keisririik oli täielikult hävitatud ning germaani pealik Odoaker kuulutas ennast Itaalia kuningaks. Varakeskaeg (5.-11. Sajand) 1) Feodaalse korra kujunemine ja võidukäik 2) Valitseb naturaalmajandus 3) Perioodi lõpul algab linnade kujunemine 4) Feodaalne killustatus Varakeskaeg (11.-13. sajand) 1) Valitseb feodaalne korraldus 2) Kujuneb lõplikult välja seisuslik korraldus 3) Areneb rahamajandus, mille baasiks on linnad 4) Tsunftikäsitöö õitseaeg 5) Kaubanduse areng 6) Algab tsentraliseeritud riikide teke Hiliskeskaeg (14.sajand 16.sajandi algus) 1) Keskajale omased tunnused asenduvad uusajale omaste tunnustega 2) Kapitalistliku majanduse tekkimine 2. Frangi riik - kus ja millal loodi, kes ol...
Sõnavara päritolu. Põlis, laen ja tehissõnad Põlis ehk genuiin ehk genuiinne tüvi on vana oma keele tüvi, mida pole ära tuntud kui laenu kuskilt mujalt. Soomeugri keeleteadus on põlis ehk genuiin ehk genuiinses tüvevaras eristanud järgmised päritolurühmad (kolmandas lahtris on H. Rätsepa arvutused, kus küsitava etümoloogiaga sõnad on eri hüpoteeside põhjal arvatud korraga mitmesse rühma): Päritolurühm Aeg Arv Näiteid uurali tüvevara (kaugeimad vasted vähemalt uurali algkeelest (aegade 104119 tüve ela, ema, jõgi, kaks, kala, ühes samojeedi keeles) hämarusest IV aastatuhan keel, kõiv, nimi, ole, puu, deni e.m.a) päev, vesi so...
tagatakse ühiskondliku elu stabiilsus ja kord. a)substantsiaalne subjektsus subjekt asub kõrgemal mis tahes institutsioonidest.( Nt. Rahvas kõrgeima riigivõimu kandjana.) b)institutsiooniline subjektsus (nt. Riik, Riigikogu, president, vallavalitsus, TTÜ jne) c)subinstitutsiooniline subjektsus st. Institutsiooni juhtorganit. (nt.Riigikogu juhatus, TTÜ rektor jne) d)mitteinstitutsiooniline subjektsus (nt. Protestimiiting, demostratsioon jne) e)individuaalne subjektsus st. Indiviidi ehk üksikisiku osalus poliitikas (nt. Sõltumatu üksikkandidaat parlamendivalimistel) 12.Subjektsuse legaalsus ja legitiimsus? Poliitikasubjektide klassifitseerimise aluseks on ka nende legaalsus ja legitiimsus. Subjektid võivad olla legaalsed, osaliselt legaalsed või mittelegaalsed ehk illegaalsed, täielikult või osaliselt
Professoreid: Friedrich Gustav Ewers- laiemas mastaabis ilmselt kuulsaim baltisaksa ajaloolane üldse; rajas Vene õigusajaloo koolkonna (Solovjov jt). Õppis Göttingenis. Huvitus Vene riigi rajamisest, eriti selle õigusajaloolistest aspektidest, uuris seda kuni kaasajani välja - sai Venemaal väga tugeva respekti, rajas oma õigusajaloo koolkonna. Alates 1810 oli TÜ õppejõud. 1818-30 (surmani) oli TÜ rektor, ülikooli õitseaeg. Tegutses nii ajaloolase kui ka õigusteadlasena, seega eeskujuks paljudele, n Bungele. Lisaks Vene õigusajaloole uuris ka Balti provintside omi, aga sellega suurt tunnustust ei saanud. Friedrich Kruse- hakkas TÜ ajalooprofessoriks siis, kui Ewersist sai õigusprofessor. Huvitus antiigist ja keskajast; püüdis uurida muinasaega Baltikumis, aga ta tööd eriti hea tasemega polnud
toitlustuse valdkonnas. 9 1.3 Organisatsiooni tegevus ja töökorraldus EHTE põhitegevus on tasemeõppe õppekavadele vastava õppeteenuse osutamine. Kõrvaltegevustena pakub EHTE täiskasvanuõpet, toitlustusteenuseid ja ruumide ning inventari renti. Eesti Hotelli- ja Turismikõrgkooli juhib põhikirja järgi rektor. 2013 aastal tagasi astunud rektorile ei ole aga siiani asendust leitud. Sisuliselt juhib organisatsiooni OÜ EHTE juhataja – kooli omanik. Vormiliselt on määratud rektori kohusetäitja, kes siiski saab juhised omanikult ega ole volitatud otsustama paljude kiirete küsimuste üle. Rektori töökohustuseks on kõige muu seas ka personalitöö (värbamisprotsessid ja palgaküsimused) ning personalitöö dokumenteerimine on juhiabi ülesandeks. Rektori otseses
Agricola tähendab ladina keeles põllumeest, mille ta sai oma isa ameti järgi. Tõenäoliselt oli ta soomekeelne aga võis ka rootsiga segakeelne olla. Samas oli tal väga kummalisi väljendeid kasutusel, mis on vist lääne mõjuga. Õppis Viipuris ja hiljem Turkus. Skütte-nimelise sekretär oli ja see saatis ta Wittenbergi õppima teoloogiat. Ta hakkas piiblit tõlkima. Ta oli väga vaene, aga usin. Ta palus kuningalt abi ja saigi raha. Tagasi tulles hakkas Turu toomkooli rektor ja hiljem sai Turu piiskopiks. Kuna piibli tõlkimine ja kirjutamine oli raske, siis alustas ta hoopis aabitsast ,,Abckiria" u 1542. Kahjuks pole sellest eriti palju säilinud, u 12 lk. Teise trüki kaanel on pöördumine ,,M. A. tervitab kristlasi/Kristjani (oma pega)". 1544 avaldas ta palveraamatu ,,Rukouskirja Bibliasta". Seal olid kirjas ka mitmed nõuanded. 1548 ilmus Uus Testament. Töö oli palju mahukam, kui ta arvas. Seega avaldas ta vaid osa piiblist
Ridala tekstidele Talvine õhtu, Kevade tunne. Rahvalaulust eriti ei huvitu. Soololaul Üksainus kord (siiani populaarne, varasem). Noorpõlve laulude hulka kuulub tuntud koorilaul Lahkumislaul. MIHKEL LÜDIG (1880-1958) Lõpetas Peterburi Konservatooriumi oreli erialal. Jäi Peterburi, Tallinnasse 1918. 1919 vastasutatud Tallinna Kõrgema Muusikakooli (1923 nimetati ümber Tallinna Konservatooriumiks, hiljem Eesti Muusikaakdeemiaks, praegu Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia rektor pianist Peep Lassmann) direktor. Teoste paremik koorilaulud enamasti (loodus)lüürilised, lihtsad, laulev meloodia, klassikaline helikeel Koit (laulupidude avalaul, lauldakse tule süütamise ajal), Mets, Põlismetsa järv. Orkestrile lõi lihtsakoelisi teoseid (sümf. pilt Jaaniöö). 9 ARTUR KAPP (1878-1952) Heliloojad ka Eugen Kapp (poeg), Villem Kapp (vennapoeg). Lõpetas Peterburi Konservatooriumi oreli ja kompositsiooni erialal
teadmised põhinesid antiikkultuuril, loodusteadused oli kiriku põlu all protoülikool Itaalias Salernos 10.saj 1119 Bologna ülikool privileegid 1158 Oxford, Cambridge, Pariis, Salamanca doktorid üliõpilaste palgatud õpetajad, õppejõud 1214 1209 1200 1218 organisatsioonid universiteedid, kes juhtisid koolielu rektor ametlik ülikooli juht Kunstide teaduskond harudeks kolleegium õpetajatest koosneb eksamineerimiskogu usu, arsti, õigusteaduskond kantsler Pariisi ülikooli juht dekaan õpetajate eesträäkija, juht ränd- kerjus- ja töötavad üliõpilased privileegid: puudus sõjaväe kohustus, tollimaksu puudumine jne Skolastika: ülikooli teadused keskajal
peres, on ka ise selline tulevikus? 11. Psühholoogia areng. 12. Eesti psühholoogid. J. Tork, Tulving. Rektorid psühholoogid. Juhn Tork (1889-1980)- "Eesti Laste Intelligents" 1939 rassistlik, Ida- ja Lääne- eesltased Endel Tulving (1927)- silmapaistvam Eestis, Eesti päritolu Kanada psühholoog, avastas episoodilise mälu, nim. end eksperimentaalseks psühholoogiks Rektorid: Peeter Tulviste- uuris mõtlemise muutumist ajaloos, olnud TÜ rektor, praegune Riigikogu liige Bachmann Heidmets Hetkel kõige mõjuvõimsam Jüri Allik- uurinud kollektivismi ja individualismi, rahade jagaja 13. Esimese psühholoogialabori loomise aeg ja looja. 1879 Leipzigis, Wilhelm Wundt 14. Biheiviorism. Watsoni biheivioristide manifest 1913, Skinneri puur (ilves, kes naasis puuri) Ivan Pavlov- mentaalseid protsesse ei saa otse uurida (nt ei saa mõelda, mida ilves mõtles vabadus, tähtis on, et ta tuli tagasi)
otsuses või toimingus, mida ta ise peab tegema või mida ta saab mõjutada. Osa käsitusi kasutavad võimalikult laia määratlust, mille kohaselt huvide konflikt on olukord, kus ametiisiku või temaga seotud isiku majanduslikud või muud isiklikud huvid võivad tegelikult, näilikult või potentsiaalselt (tulevikus) mõjutada ametiisiku ametikohustuste nõuetekohast täitmist. Mõjuvõimuga kauplemine Tegu on sellise juhtumiga, kus hüve (nt reisi Peruusse) saab nt ülikooli rektor, kes pole ametniku ülemus, ent mõjutab ametnikku otsustama teatud otsuse kasuks, samal ajal kui ametnik ise jääb tühjade kätega Omastamine ja kelmus ametiisiku poolt võib väljenduda ebaseaduslikes korraldustes alluvatele, teatud andmete esitamata jätmises, ebaseaduslike tehingute tegemises jms. Raamatupidamise abil saab luua ja kasutada võltsitud arveid või teisi raamatupidamis¬dokumente, mis sisaldavad valeinfot. Samuti saab jätta registreerimata teatud tehinguid jms
loodusteadustel ja geograafial). - gümnaasiumid (Tallinnas ja Tartus; süvendatult õpiti antiikkeeli, kirjandust ja ajalugu). Eesti 19.sajandil Eesti ajalugu kuni 19.sajandi lõpuni Koostaja: P.Reimer 7 2.2. Tartu ülikooli taasavamine: Tartu ülikool taasavati 1802 ning tänu esimese rektori Georg Friedrich Parroti (1767-1852; rektor vaheaegadega 1802-1813) headele isiklikele suhetele keiser Aleksander I-ga, saavutati ülikoolile laialdane autonoomia ning helde rahastamine. Arhitekt Johann Wilhelm Krause (1757-1828) projektide järgi valmisid klassitsistliku stiilis ülikooli peahoone, Vana Anatoomikum, Tähetorn, raamatukogu toomkiriku varemetesse ning Ingli- ja Kuradisillad. Ülikooli juures tegutses 1828-
5 VENE AEG 26. Ptk Keisrinnade sajand (18.saj) Balti erikord (lk 140) Uusikaupunki rahuga olid balti aadlikud niisiis saanud kinnituse oma Rootsi aja lõpul käest libisema kippunud võimule. Administratiivsed piirid jäid samaks: P-Eesti mood Eestimaa kubermangu, Lõ-Eesti koos poole Lätiga Liivimaa. Mõlemad jagunesid maakondadeks. Eristaatuses oli Liivimaa alla kuuluv Saaremaa, kus oli omaette rüütelkond. Sisuliselt valitsesid Eestit 3 rüütelkonda: Eesti-, Liivi- ja Saaremaa oma. (tähtsamad- Eesti-ja Liivimaa oma, üks keskusega Tln, teine Riias) Immatrikuleeritud aadlikud-aadlimatriklisse kantud aadlikud, kes ei kuulusid rüütelkonda. Koos prkliikmetega kokku oli kahe kubermangu matrikliaadlikke kokku u 2000. Maapäev-kummagi kubermangu (Liivimaa, Eestimaa kubermang) aadlike kõrgeimaks otsustuskoguks (nagu Rootsi ajalgi). Seal oli otsustav sõnaõigus vaid rüütelkondade liikmeil. Ja nagu R ajal, nii oli ka nüüd rüütelkonna...
XXX Linnageograafiast Edgar Kanti uurimuse "Tartu linnasüda" näitel. Referaat. Matemaatika- ja Loodusteaduskond Õpperühm: XX Juhendaja: XXX Tallinn 2010 Sisukord 2 Sissejuhatus. Valisin teema, sest olen Tartus sündinud ja see on mulle väga südamelähedane linn. Samuti üliõpilasena tundus sobiv kirjutada just ülikoolilinnast ning sellega seonduvast. Kuigi linnageograafia ei pruugi olla kõige huvitavam inimgeograafia osa on sellel siiski suur tähtsus üldises pildis ning käsikäes geograafilise uurimise ja esitamise metoodiliste probleemide areneva selgitamisega on just palju valgust toodud ka asula- ja liiklemis-maateaduslikesse küsimustesse ja ülesannetesse. Miks siis mitte saadaval olevat informatsiooni enda kasuks ära kasutada. Kõige enam uuritakse linnade asendit ja kaalutakse ruumi...
1991.a. leiavad raamatukogus aset suured muutused endisest raamatute kogust peab saama nõudliku lugeja kõiki vajadusi rahuldav informatsioonikeskus. Tsensuur Nagu nõukogude ajal tavaks, oli klantsima löödud fassaadi taga nii mõndagi räpast leida. Eelneva ilusa positiivse jutu juurde siis tegelik reaalsus ja nõukogude võimu telgitagused toimingud. 1945.a. tuli käsk keelatud kirjandus eraldada ja paberivabrikusse saata. Weltmann ja rektor Koort päästsid oma põhjendustega raamatud hävitamisest. Moodustati erifond keelatud kirjanduse hoidmiseks. Ülikooli raamatukogu jätkas hoole ja hirmuga keelatud kirjanduse väljakorjamist. Keelustatud teoste sedelid tuli kataloogidest eraldada ja moodustada neist erikataloogid. Erifond muudkui paisus ja tööl ei paistnud lõppu. Raamatuid võeti erifondi aktideta, seega puudavad andmed, palju ja mida võeti. 1946.a juunis määrati spetsfondi juhtima M. Sõstsikov
05 2014) 2.3.3 Lõuna keskus: Kirde 14, 61506 Elva TARTUMAA tel: 730 9420 faks: 730 9444 (Päästeameti kodulehelt 04.05 2014) 2.3.4 Lääne keskus: Pikk 18, 80010 Pärnu tel: 442 7720 faks: 442 7729 (Päästeameti kodulehelt 04.05 2014) 11 3. SISEKAITSEAKADEEMIA OLEMUS: ( Sisekaitseakadeemia kodulehelt 04.05 2014) 12 3.1 SKA rektoraadi laiendatud koosseis: Lauri Tabur - rektor Krista Haak - õppeprorektor Ramon Loik - teadus- ja arendusprorektor Aivo Viilol - haldusdirektor Tanel Oppi - täiendusõppe keskuse juhataja Harry Lahtein - sisejulgeoleku instituudi juhataja Aivar Toompere - politsei- ja piirivalvekolledži direktor Ain Karafin - päästekolledži direktor Erkki Osolainen - justiitskolledži direktor Uno Silberg - finantskolledži direktor Ain Sari - finantsdirektor Tiina Karu - õppeosakonna juhataja Ly Sari - personalidirektor
a. a) Paul I panus : · otsustas riigipiirid kindlalt sulgeda Prantsuse revolutsiooni mässuliikumise eest · keelas oma alamatel õppimise Lääne-Euroopa ülikoolides. · avati uusi ülikoole Venemaal ja taasavati Tartu Ülikool b) Saksa ja ladina keel, 4 teaduskonda (usu-, arsti-, õigus- ja filosoofiateaduskond) c) Georg Friedrich Parrot I rektor : · tema sõprus keiser Aleksander I ga kindlustas ülikoolile autonoomia ja rahalise toetuse · rajati peahoone, tähetorn, anatoomikum, Toomkiriku varemetesse raamatukogu. d)TÜ-st kujunes Euroopa tuntud teaduskeskus: · tegutsesid tunnustatud teadlased W. Struwe (astronoom), M.H.Jacobi (füüsik), K.E.von Baer (bioloog) jt.
VAIMULIKUD ORDUD By Oll©®TM 2004 Munklus sai alguse Idamaadest, esimesed mungad olid Egiptuse kõrbetes elavad erakud. Hakkas levima eremiitlus (inimesed läksid üksi üksikusse kohta ja elasid kõigist eraldatult). Algas ka religioosne ühiselu ehk kloostrite rajamine. Läände jõudis munkluse idee 4. sajandi II poolel. Erinevalt idast, kaasati see palju tihedamalt ühiskonnaellu. Munklus põhines põhimõttel, et usklikud peavad olema pühad.. Keskajal oldi kindlalt veendunud, et suurem osa inimkonnast on määratud igavesse hukatusse. Sellest pidavat pääsema vaid siis, kui anda kloostritõotus ehk kui loobutakse maisest elust, pääsetakse ka jumalariiki. Kloostrielu võrdus ingelliku eluga. Läbi palve oli aga jumalriik võimalik ka siinpoolsuses. Ka levis munkade hulgas juba antiikfilosoofiast pärit mõte, et ihu on hinge vaenlane. Aastal 529 rajab Benedictus Nursiast kloostri Mon...
Ajavahemikus 1751-1772 ilmus Diderot´ ja d´Alembert´i koostatud 29-köiteline "Encyclopedie". Rousseau kirjutas 1750-1762 oma artklid, milles üldistab looduslikke eluviise. Vaimne käärimine oli nakatanud tervet kolmandat seisust. Kunstis oli Kuningliku Maali ja Skulptuuri Akadeemia oma diktaatoripositsiooni kindlustanud. Nii nagu feodaalsele ühiskonnale omane, valitses ka Akadeemias kindel hierarhia. Kõrgema klassi moodustasid hääleõigust omavad direktor, rektor ja kaksteist korralist professorit, kes enamikus olid oma auväärse koha saavutanud siis, kui nende loominguline jõud oli juba kahanemas. Arvuliselt suurim osa liikmetest kutsuti küll Akadeemia istungitele, kuid neil oli vaid nõuandev roll. Juhtide otsuseid nad muuta ei saanud, olid nad nii andekad kui tahes. Kolmanda kihi moodustasid kunstnikud-kandidaadid, kelle katsetöö oli küll heaks kiidetud ning kel oli õigus Salongis esineda, kuid kes olid kohustatud aasta jooksul esitama nn
1 Lindsay 1960: 13 2 Kartna 1991: 143 3 Lindsay 1960: 14 3 ja tekitas tema põske kasvaja, mille järgi hiljem tema rojalistidest vastased teda mõnitavalt „Pakspõseks“ kutsusid.4 Kunstielu kujundas Davidi noorpõlve ajal täielikult Kuninglik Maali ja Skulptuuri Akadeemia, mis oli kindlustanud oma diktaatori positsiooni. Akadeemias valitses lisaks kindel hierarhia. Kõrgemas klassis olid hääleõigust omavad rektor, direktor ja kaksteist korralist professorit. Suur osa liikmeist kutsuti Akadeemia istungitele, kuid neil oli vaid nõuandev roll. Kolmandas kihis olid kunstnikud, kellel oli õigus Salongis esineda. Akadeemia juures asunud koolis oli õpetajateks 12 professorit. Keskajast pärit korporatsiooni Püha Luuka akadeemia liikmetele ei olnud aga Salongis esinemine lubatud ja seetõttu olid nad surutud seisundis. Kuid David pandi algselt siiski õppima Püha Luuka akadeemiasse selle vaba
AJALUGU Eesti aeg, esimene kt (teha allikaosa) Eesti iseseisvumise eeldused: · Kultuurilised : 1. kirjakeele ühtlustumine (1843 Ahrensi grammatika väljaandmine) 2. eestikeelsete ajalehtede levik (nende kaudu oli võimalik infot jagada) Postimees ja Päevaleht 3. rahvusliku haritlaskonna väljakujunemine, nemad kandsid edasi iseseisvumise ideed 4. aktiivne seltsielu (laulu- ja mänguseltsid, Eesti Kirjameeste Selts jne) 5. rahvuslikud suurüritused, mis eestlaste eneseteadvust kasvatasid (suurim: laulupidu) · Majanduslikud : 1. eesti talupoeg oli oma maa peremees (1849 Lm, 1856 Em seadustele oli võimalik osta enda talu ja maa endale päriseks). Sai hakata muudele laiematele probleemidele mõtlema 2. Eesti oli üks Tsaarivenemaa üks tööstu...
· Publikatsioonil kaks autorit. Tallinna Ülikooli Ühiskonna instituuti võib lugeda Euroopa tugevaimaks (Sanders ja Tilly, 1998). · Publikatsioonil kolm või enam autorit. Esimesel korral tuuakse kõik autorid välja ning viimane eraldatakse "ja"- ga. Edaspidisel mainimisel mainitakse vaid esimest autorit, mille järel lühend "jt." (või ingl.k. tekstis ,,et.al") Tallinna Ülikooli tase annab silmad ette koguni Oxfordile (Miller, Sanders ja Tilly, 1996)... Tallinna Ülikooli rektor on geniaalseim inimene, kes iial sündinud (Miller, jt., 1996). YKI6001.YK. Õppimine kõrgkoolis, T. Saarts 32 Tekstisisese viitamise näiteid (2) · Sama autori mitu publikatsiooni. Esitatakse ilmumise järjekorras . Tallinna Ülikool on innovatiivne uue põlvkonna ülikool (Tilly 1995, 1998, 2003). · Sama ilmumisaasta puhul: (Tilly, 1995a; Tilly, 1995b). · Viide mitmete autorite publikatsioonidele eraldatakse
52. Õppeaine vastutav õppejõud tagab õppetöö toimumise õppeaines vastavalt ainekavale. 53. Ülikoolis toimuva õppetöö ajalise arvestuse ühikuks on õppeaasta, mille arvestuslikuks alguseks on 1. september ja lõpuks 31. august. Õppeaasta jaguneb kaheks 20-nädalaseks semestriks. Õppeaasta algab sügissemestril 1. septembrile lähimal esmaspäeval. Kevadsemestri algus ning semestrite lõpp määratakse kuupäevaliselt kindlaks iga õppeaasta akadeemilises kalendris, mille kinnitab rektor. 54. Ülikoolis toimuva kontaktõppe kohta sisestatakse õppeinfosüsteemi iga õppeaine kohta järgmised andmed: õppeaine nimetus, maht ja kood, õppejõu nimi, kontaktõppe toimumise kellaajad, koht ja toimumisnädalad, õpiväljundite hindamise aeg. E-õppe puhul ei märgita toimumise kellaaega, koht näidatakse veebiaadressina. 55. Päevase õppe järgmise sügissemestri andmed vastavalt punktile 54 sisestatakse õppeinfosüsteemi ja tehakse üliõpilase jaoks kättesaadavaks 2. maiks,
Perandi ja laekahoidjaks Eesti antropoloogia rajaja Juhan Aul. 1934. aasta märtsis esitas selts valitsusele steriliseerimisseaduse eelnõu. Toonane valitsus küll arutas seda seadust mitmel korral, kuid seaduseks see eelnõu ei saanudki kahtlejaid ja vastuseisjaid oli liiga palju. Sel korral. 2.-3. jaanuaril 1935 toimus II Rahvusliku Kasvatuse Kongress (Tln, Kaubandus-Tööstuskoja saalis Pikk 20). Kongressil esinesid nii riigivanem Konstantin Päts kui ka TÜ rektor Johan Kõpp, professorid Jüri Uluots, Paul Kogermann, Aadu Lüüs jt avaliku elu tegelased. Genealoogia rahvuslikest ülesannetest rääkis Juhan Vasar. (Kalling ,,Karskustöö..."; Kesküla). Muu hulgas esitas see teine kongress kõik abiellujad enne naitumist läbi vaadata ning soovijaid ainult vastava tunnistuse alusel registreerida. Teise kongressi ettekannete põhjal valmis kogumik "Eesti rahva tulevik". (Kesküla)
pettub asjades, mida varem kaitses. Kokku aetud materjalid (ärakirjad jne) on suured hulgad, Stockholmis Rootsi Riigiarhiivis Schirreni portfell. Suurt teist Põhjasõja ajaloost ei sündinud nagu varem loodeti, põhjus Schirreni kui ajaloolase pettumine, ka lahusolek kodumaast olevat loomejõudu mõjutanud. Ka pakutud, et suur materjal kasvas üle pea ja lisaks Schirren ülikriitiline ka enda suhtes. Kielis keskaja ja varauusaja professoriks, väga hinnatud. Ka rektor mõnda aega. Loomingust vaid artikleid, retsensioone teiste ajaloolaste töödele, eriti Põhjasõja teemal. Ülikriitiline. Viljakamaid allikate kogujaid ja publitseerijaid. 1932 asutasid baltisakslased Carl Schirreni Gesellschafti. II maailmasõja järel taastati, tänini tegutseb, annab välja kogumikke, ka baltisaksa aastaraamatut, ajaloolased artikleid. Baltisaksa erialaste teoste katuseorganisatsioon. Lüneburg-Göttingen- Karlstadt baltisakslastele tähtsaimad.
Esimesed ülikoolid tekivad Lääne-Euroopas 11.-12. sajandil ja nad asuvad eelkõige Euroopa lõunaosas. 1119 - Bologna ülikool, esimene ülikool. Kõikides ülikoolides oli õppekeeleks ladina keel. Klassikaline ülikool oli nelja teaduskonnaga: filosoofia teaduskond (kunstide teaduskond), teoloogia teaduskond, õigusteaduskond, arstiteaduskond. Kõik alustasid oma õpinguid filosoofia teaduskonnas, kus õpiti seitset vaba kunsti (kirj need siia!). Rektor ülikooli juht, kes korraldas praktilisi asju Dekaan õppejõudude poolt valitud juht Magister, professor - õppejõud Scolarius üliõpilane Skolastika ülikoolis viljeletud teadus. Skolastika toetus muistsetele autoriteetidele, nende seisukohti püüti loogika abil tõlgendada. Skolastika puhul toetuti ühelt poolt piiblile ja kirikuisade teostele, teisalt aga antiikautoritele Platon, Aristoteles, Hipokrates ja Ptolemaios
muusika.6.sajandil jagati 7 vaba kunsti kaheks: triivium(grammatika, retoorika, dialektika); kvadriidium(aritmeetika, geomeetria, astronoomia ja muusika) EUROOPA ÜLIKOOLIDE RAJAMINE · 425.aastal rajati Konstantinoopoli Kool · Salerno ülikool protoülikool (10. saj arstiteadus) · 1119. Bologna ülikool. · doktorid õpetajad, kelle palkasid õpilased. Universiteedid üliõpilasorganisatsioonid. Rektor ülikooli juht. Kolleegium doktorite ühendus. Tavaliselt tuli asutamiseürik e. luba ja privileegis Paavstilt. · 12. saj Pariisi ülikool, mille juht kantsler, kuna sai pribileegid kuningalt. Seotud tihedalt kirikuga. 1209.aastal rajati Cambridge'i ülikool ning 12.sajandil Oxfordi Ülikool: matemaatika ja loodusteadused. 1218.aastal Salamanca Hispaanias. · Pariisi ülikool oli eeskujuks teistele
steti rahvusteadused: eesti keel ja kirjandus, soome-ugri keeled, folkloor, etnoloogia, eesti ajalugu ja muinasteadus. 1938. a, kui rajati Eesti Teaduste Akadeemia, tegutses Eestis ligi 40 akadeemilist teadusseltsi. Mitmed Eesti teadlased saavutasid ?lemaailmse tuntuse. Ernst Julius ?pik (22. oktoober 1893 Kunda 10. september 1985 P?hja-Iirimaa, Bangor) oli eesti astronoom, Eesti astronoomiakoolkonna ?ks rajajaid. 1944 p?genes Saksamaale. Oli Balti ?likooli professor ja eesti rektor. Kummutas 1933 t?htede termotuumareaktsioonide v?ltust, meteoriitide vanust ja Universumi paisumiskiirust arvesse v?ttes seisukoha, et kosmoloogiline Universum on ?livana. Algatas 19301934 meteooride vaatluse alal Tartu ja Harvardi observatooriumi koost?? (asutas Harvardis meteooriuurimise r?hma) ning l?i hiljem meteooride atmosf??ris p?lemise ja meteoriitide planeediga p?rkumise teooria. ?piku statistilised uurimused Maaga kohtuvate komeetide ja asteroidide kohta rajasid aluse
Praha väljaehitamine (Karli sild) 1348 Praha ülikool 2. Suuremad vastuolud Tsehhi ühiskonnas: - Pahameel katoliku kiriku vastu (50% haritavast maast kuulus kirikule, kõrged maksud, indulgentsid jne) - Pahameelsaksa ülemkihi vastu (valitsejad linnades, maal jakirikus) 3. Jan Hus ja reformatsiooni algus - Pärit talupoja perest - Õppis Praha ülikoolis, 1401 sai vaimulikuks, hiljem Praha ülikooli professor ja rektor - Husi vaated: kritiseeris simooniat, indulgentside müüki, liiga kõrget tasu sakramentide eest nõudis kirikuvarade riigivõõrandamist e. sekulariseerimist (ilmalikustamist) tahtis kaotada vahetegemist armulaual võitles sakslaste surve vastu nõudis tsehhikeelset kooliõpetust - Koostas tsehhi keele grammatika ja tõlkis piibli tsehhi keelde 4. 6. juulil 1415 Jan Hus põletati Konstanzi kirikukogu otsusel tuleriidal ketserina
Pariis (12.saj) teoloogia u. samal ajal ka Oxford matemaatika + loodusteadused Cambridge (13.saj. Algul) Salamanca, Hispaania (1218) arstiteadus Uppsala, Rootsi (1477) Tartu ülikool (1632) Õppejõud, keda nim. magistriteks, professoriteks või doktoriteks, täitsid meistrite ülesandeid. Üliõpilased olid aga õpipoiste ja sellide seisuses. Õppejõududel ja üliõpilastel olid võrdsed õigused. Õppetöö ja olmeline suhtlemine toimus ladina keeles. Ülikooli juht rektor, õppejõud määrasid dekaani (teaduskonna juht). Erinevates ülikoolides olid õpilaste ja õppejõudude vahelised õiguste ja kohustuste vahekorrad erinevad, Bolognas sõltusid alguses õppejõud täielikult üliõpilastest (palk), hiljem võttis linn ülikooli ülalpidamise üle ja juhtimine koondus õppejõudude kätte. Õppetöö: 7 vabakunsti alamaste e. trivium: grammatika (kirjutamine), retoorika (kõnekunst), dialektika (arutluskunst); ülemaste e
toetasid uudsust ja spontaansust. Watteau maalid olid õhulised ja värvirikkad, ta arvestas õrnu ja läbipaistvaid värvitoone. Ta tööd olid põhiliselt elurõõmsad, tihti segunes see lüürilisuse ja melanhooliaga. Maalidel kujutas lõbusaid seltskondi kuid ise ei pidanud end selle vääriliseks. Ta kujutas ka palju teatrinäitlejaid. ,,Gilles". Tüüpilisem esindja oli Francois Boucher, kes oli Louis XV favoriit Madame de Pompadouri soosik. Tänu soosingule sai temast ka kunstiakadeemia rektor. Temaatika on allegooriline. Rokokoo maalikunstnikke peetakse tehniliselt väga andekateks. Palju kunstnikud loobusid eluvaatlusest ja maalisid kõike mälu järgi, mitmed maalid muutusid läägeks ja imalaks. Chardini peetakse väga tähtsaks kunstnikuks, tema oli rokokooliku realismi esindaja, tema maalis keskklassi igapäevaelu. Maalis mitmeid natüürmorte, andis edasi asjade materjali ja iseloomu. Lihtsate inimeste töökus, ausus ja perekonnaõnne. Ta austas madalmaade kunsti. Itaalia
triviaalkool, samasugune oli Narvas, kahe õpetajaga kool töötas Kuressaares, ühe õpetajaga Haapsalus, Valgas, Viljandis, Rakveres ja Paides. Koolides õppis palju eestlaste lapsi ja seetõttu tuli väiksemate linnade koolmeistritel õpetada ka maarahva keeles, eelkõige usuõpetust. Tallinna toomkoolis käisid mitmesuguste vanemate lapsed: seal õppis sakslasi, soomlasi, rootslasi ja eestlasi. Toomkool ei küündinud triviaalkooli tasemeni, parematel aegadel õpetasid seal rektor, abiõpetaja ja kantor. Toompea suurtulekahju ajal hävis toomkooli maja, uus hoone valmis 1691. aastal. 1630.a. loodi riigi kulul juurde kolme õpetajaga elementaarkool e. klassikakool. Seal õppisid eesti, soome ja läti noorukid. Kui gümnaasium reorganiseeriti, läks elementaarkool triviaalkooli nime alla ülikooli alluvusse. Aastal 1638. kool suleti. Ametlike koolide kõrvale asutati mitmes linnas era- ehk kirjutuskoole, mille peamine
· Õppejõud (magister, professor või doktor) täitis meistri ülesandeid ja pidi omama teaduslikku kraadi. · Bakalaureused vanemad üliõpilased selli rollis, kes võisid ka nooremaid õpetada. · Studiosus'ed nooremad üliõpilased õpipoisi rollis. · Üliõpilased olid tihti pärit eri maadest, mistõttu õpiti ladina keeles. · Poisse võeti ülikooli juba 14-15 aastastena ja õppeaeg polnud piiratud (ca. 8a) · Rektor ülikooli juht. · Dekaan õppejõudude juht. c. Õppetöö korraldus lähtus Pariisi ülikoolist: · Kõik alustasid õpinguid kunstide teaduskonnas, kus õpiti 7 vaba kunsti grammatika, retoorika (kõnekunst), dialektika (arutluskunst), aritmeetika, geomeetria, astronoomia ja muusika. · Seejärel võis valida usu-, õigus- ja arstiteaduskonna vahel. · Loengus seletas õppejõud raamatutes kirjapandut.
haab esmaspäev kask teisipäev kuusk kolmapäev lepp neljapäev mänd reede paju laupäev saar pühapäev tamm vaher Viktoriin Mitu nurka on tetraeedril? Mis pii väärtus kolme tüvenumbriga? Mis aastal toimus Madisepäeva lahing? Eksida võib 10 aastaga. Kui suur on võrdkülgse kolmnurga iga nurk? Mis oli kõigi aegade esimene heavy metal`it viljelenud bänd? Mitu kohalikku omavalitsust on Eestis? Eksida võib 20-ga. Kes on praegu TTÜ rektor? 4 4 3,14 5 3,14 1220 6 1217 60 60 Black Sabbath 250 241 Peep Sürje Lisad Nimede määramine ja kasutamine Nimede esitusreeglid Globaalsed ja lokaalsed nimed Nime määramine üksikule lahtrile või lahtriplokile a) Nimekasti abil Pikkus Laius Pindala b) Korraldusega Insert/Name/Define vanus Nimede loomine korraldusega Insert/Name/Create
Kooliharidus. · Kloostri-või kirikukoolid · Õpetajateks preestrid · Eesmärk õpetada tulevasi preestreid, munki · Linnades loodi ka linnakoole · Õpetati linnaelanikke · Õpetati seitset vabakunsti · Alamaste-kirjutamine,retoorika,dialektika, · Ülemaste-geomeetria,,aritmeetika,astronoomia,muusika. Ülikool · Kõrgem õppeasutus · Tekkepõhjuseks vajadus juristide järele · Esimene ülikool loodi 1119 Bolognas · Ülikooli juhtis rektor · Õppejõud-doktor · Abilised-bakalaureused · 4 teaduskonda. · Kunstide teaduskond-sealt alustati · Jätkates võis valida · Arstiteaduskond · Õigusteaduskond · Usuteaduskond · Õppijateks 14-15 aastased poisid · Õppetöö 8 aastat Suured maadeavastused 15-16 sajand. · Eeldused · Uudishimu ja maailmapildi muutmine · Teaduse mõjud-maa on ümmargune · Legendide kaugetest maadest · Humanism ja kirkiku rolli vähenemine
EUR. Olemuslikult on see piirautud. Nt: 7 kuu jooksul. Kui keegi kirjutab aga see ei sobi, see peab vastama teatud tingimustele, kui ei vasta siis ei saa tasu, aga kui vastab siis ei saa keelduda maksmast, kui ei ole kirja pandud nõudeid, siis peab maksma. Lepinguväline võlasuhe on hulga üldisem ja abstraktsem. Tasu avalik lubamine peaks olema võimalikult konkreetselt ja piiranguid ette nähes. Kui teo teeb mingisuguse juriidilise isiku töötaja. Kes saab tasu?! Rektor või organ. Tasu võib olla ka turismireis, tänukiri, kast sokolaadi. Tasu ei pea olema rahaline. Tasu lubamine ühepoolsest tehingust, ma tahan et tehakse selline tegu ja ma olen selle eest maksma nii palju. Tuleb see tegu ka teha, mille eest tasu lubati. Tasu lubamine ühepoolse tehingu abil, tehing peab olema kehtiv. Kui selle teeb alaealine 6 aastane poiss. Teeb seal tasu lubamise ja on nõus selle eest maksma. Ja kui tulebki inimene ja
Tallinna kloostris umbes aastail 12701272. Jutlus sisaldas kolme allegooriat seoses malega, millest kaks olid tsitaadid Pariisi teoloogi Johannes Gallensise töödest. Järgmine maleajalooline jälg on pärit ajavahemikust 13281330, kus Liivi ordu ordumeister Werner von Orseln lubas rüütelvendadel tegeleda malega, samal ajal keelates kaardi- ja täringumängu. Umbes aastast 1350 pärineb esimene rahvusvahelise tähtsusega leid. Tartu toomkooli rektor Stephan tõlkis ladina keelest alamsaksa keelde Lombardia dominiiklase Jacobus de Cessolise kuulsa moraalijutluse malelistel allegooriatel. Selle originaaltekst ilmus 13. sajandi teisel poolel. De Cessolisele kuulub hulk uuendusi malemängu käigureeglites. Tähtsamad neist on etturi kaksiksamm algseisust, patt viigina, ühekordne kuningahüpe algseisust, mis oli vangerduse eelkäija ja mõned teised soovitused, mis vastupidiselt eelmärgituile ei saanud populaarseks. 14. 15
s nt Inglismaal (Oxford), Prantsusmaal (Pariisis, teoloogia), Itaalias (Bologne õigusteadus) (Salernos oli juba 10.s arstide kool, millest sai üks tähtsamaid arstiteaduse keskuseid.) . Kõrgkeskajal tekkis linnaelanikel vajadus hariduse järele. Ülikoolid rajati toomkoolide baasil. Eesmärgiks oli haritud vaimulikud ja juristid. Ülikoolid tuginesid kirikule, linnale ja valitsejale. Ülikoolid olid autonoomsed (õppurit ei tohtinud füüsiliselt karistada). Juhtideks olid rektor ja kantsler. Õppejõud doktor, professeor, magister, üliõpilased olid mehed, al 14 eluaastast. Maksudest vabastatud, õppemaks, kartsesr, õllepruulimise õigus. Toimus ladinakeelne suuline õpe. Loengud, dispuudiad. Õpetati grammatikat, retoorikat, dialektikat, aritmeetikat, geomeetriat, astronoomiat, muusikat. Baka- 6a, spetsialiseerumine 6+6a. Filosoofia teaduskond oli ettevalmistav. Teoloogia, õigusteadus ja arstiteadus
Rahvasteliidu loomine Ungari kuulutamine Nõukogude Vabariigiks Moskvas luuakse Komintern eesmärgiga koordineerida kommunistlikku liikumist kogu maailmas 28. juuni Versailles' rahuleping Saksamaaga 23. apr. Tallinnas tuleb kokku Asutav Kogu Juuni- 3. juuli Landeswehri sõda (Eesti ja baltisakslaste vahel), mis kulmineerus 23. juunil Eesti võiduga Võnnu all 10. oktoober Asutav Kogu võtab vastu maareformi 1. detsember Tartu ülikoolis algas eestikeelne õppetöö (esimene rektor Heinrich Koppel) loodi Tartu Kõrgem Kunstikool "Pallas" -------------------------------------------------------------------------------- 1920 . 3. jaanuar vaherahu Nõukogude Venega sõjategevus Vabadussõja rinnetel vaibub 2. veebruar Tartu rahu; esimese riigina tunnustab Nõukogude Vene Eesti sõltumatust de jure 21. jaanuar lõpeb Pariisi rahukonverents 15. juuni Asutav Kogu võtab vastu Eesti Vabariigi esimese põhiseaduse
valitsusasutuse juhi või osakonna juhina. Politsei- ja Piirivalveameti büroo juhi nimetab ametikohale Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor. Sisekaitselise rakenduskõrgkooli politsei või piirivalve eriala lõpetaja nimetab ametikohale ametisse nimetamise õigust omav isik. Sisekaitselise rakenduskõrgkooli politseiametnikud, välja arvatud sisekaitselise rakenduskõrgkooli politseiametnikke ettevalmistava struktuuriüksuse juhi, nimetab ametikohale Sisekaitseakadeemia rektor sisekaitselise rakenduskõrgkooli politseiametnikke ettevalmistava struktuuriüksuse juhi ettepanekul. Politseiametniku võib ametikohale nimetada konkursita. Politseiametnik nimetatakse asutuse koosseisus ettenähtud vabale ametikohale määramata ajaks ning Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor ning Kaitsepolitseiameti peadirektor viieks aastaks, prefekt, Kaitsepolitseiameti regionaalse osakonna juht ja sisekaitselise rakenduskõrgkooli politseiametnikke
Rootsi võimlemissüsteemis peeti väga oluliseks harjutusi, mis kindlustasid inimese keha arenemise ja tugevnemise; väga tähtsaks peeti rühi kujundamist. Võeti kasutusele originaalsed võimlemis-riistad (nn rootsi riistad): varbsein, poom, võimlemispink ja kast, hoolaud/trampliin. Kehalise kasvatuse tund algas soojendus- ja lõppes lõdvestusharjutustega. Per Henrik Lingi: sai kohustuseks luua rootsi võimlemissusteem. Stochkolmi Kuningliku Kehakasvatuse Instituudi esimene rektor. Kavandas 4-osalise võimlemissusteemi: pedagoogiline, ortopeediline, sõjaväeline ja esteetiline võimlemine. Esimene inimorganismi ehitust ja talitlust arvestav kehaliste harjutuste süsteem. Väitis, et võimlemisega tuleb alustada juba lapseeas. Hjalmar Lingi: oluline osa võimlemisriistade loomises. Koostas erinevaid tunniskeeme, võitles kehalise kasvatuse õppekavva võtmise eest, organiseeris kehalise kasvatuse õpetajate ettevalmistust. Kehaline kasvatus Taanis:
See teeb talle häbi ja ta pöördus alkeemia ja astroloogi apoole, et valu leevendada. Ta hakkas end peitma isoleetitud torni kus ta sai praktiseerida musta maagiat. Inimesed kahtlustasid teda maagiaga tegelemises, aga olid rohkem shokeeritud tema täielikust eraldatusest naistest, ükskord isegi keeldudes nägemast kuninga tütart. 5. raamat Jutustaja kirjeldab enne Quasimodo kohtuprotsessi keskaja õigussüsteemi. Kohut juhatas rektor kes määrati ametisse kuninga poolt. Kuna politseid ei olnud jooksid mõned kirkiusse varjule. Keskaegne kohus oli väga kaootiline. Quasimodo oma ei olnud mingi erand. Tema kohtunikuks sai isand Florian Barbedienne. Ka Florian oli kurt ja rahvas hakkas naerma kui ta üritas Quasimodot küsitleda. Kumbki ei saanud aru mida teine ütles. Florian oletas, et Quasimodo mängib põlglikku, kui näeb rahvast naermas. Ta ärritub ja käsitab Quasimodo häbipostile, et teda seal piinataks. Kui
· Pariisi ülikool, teoloogia uurimine ja õpetamine · Oxfordi ülikool- matemaatika ja loodusteadused · Cambridge ülikool · Salamanca ülikoolid · Uppsala ülikool Ülikoolide juhtimine: · Õppejõud oli magister, proffessor või doktor. · Üliõpilased olid õpipoiste seisusest. · Paavst andis tavaliselt ülikoolile privileegid, mis tagas mõlemale osapoolele võrdsed õigused · Õppetöö oli ladina keeles. · Ülikooli juht oli rektor, kes korraldas praktilisi asju. · Õppejõudude juht oli dekaan Teaduskonnad: · kunstide teaduskond · usuteaduskond · õigusteaduskond · arstiteaduskond Õppetöö: Õpiti seitset vaba kunsti, mis jagunes kaheks. Esimene alamastme kunstid olid siis- grammatika, retoorika, dialektika. Ülemastme moodustasid- aritmeetika, geomeetria, astronoomia, muusika. Õppetöö vormid olid loeng ja dispuut. Loengus seletas õppejõud raamatutesse kirjapandut
filosoofiateaduskond. Arhitekt oli professor Johann Wilhelm Krause. 1892Aasatl- Venestamise aeg muutus õpe vene keelseks ja kooli ametlikuks nimeks sai Jurjevi Ülikool. 1850Aastal jagati filosoofiateaduskond kaheks: ajaloo-keele- ja matemaatika- loodusteaduskonnaks. Õppetöö toimus siis saksa ja ladina keeles. Enamik õppejõude kutsuti välismaal, eelkõige saksamaalt. Nemad tõid kaasa valgustusideid, mida toetas keiser aleksander1. Ülikooli esimene rektor Parroti lähedane sõprus keisriga kindlustas laialdase autonoomia ja rahalise toetuse. Tartus kujunes kiiresti euroopa tuntumaid õppe- ja teaduskeskusi. 1805 kandideeris esimene eestlane. Pilet nr3 *Pronksiaeg 1500-500eKr Pronksiaeg jaguneb kaheks- vanem pronksiaeg tekkisid üksikud pronksesemed, nooremal pronksiajal tekivad kindlustatud asulad, muistsete põldude jäänused, kivikirstkalmed, lohukivid, põllumaa eraomand
21 sisekergejõustiku MM-võistlused, rahvusvaheline muusikakonverents, Tallinna päevad, hansapäevad, Tartu maraton, Tallinna I rahvusvaheline kunstifestival Kuud ja nädalapäevad: mai, juuni, neljapäev, reede Tähtpäevad, pühad, idamaa kalendri aastanimetused: emadepäev, jaanipäev, uusaasta, võidupüha, mardipäev, kadripäev, suur reede, jõulud; valge hobuse aasta Ametinimetused, auastmed, teaduskraadid: minister, rektor, kindral, admiral, professor, audoktor, filosoofiadoktor, magister, president, kaitseväe ülemjuhataja; aasta naine, sajandi eestlane, aasta ema Sina/sina ja Teie/teie Suure algustähega Sina on viisakusvorm. Suure algustähega Teie kirjutatakse siis, kui adressaate on üks. Kui neid, kelle poole pöördutakse, on mitu, siis kirjutatakse teie väikese algustähega. LOETELU KIRJUTAMINE
Hattorpe-tagune torn (saksa keeles Hatdorp) on Tallinna linnamüüri kaitserajatiste hulka kuuluv torn. Tänapäeval on selle aadress Pikk tänav 62. Hattorpest ühele poole jääb Bremeni torn, teisel pool on linnamüüris Stoltingi torn. Torn ehitati 14. sajandi lõpul-15. sajandi algul. 1410-1414 oli Tallinna linnaisade seas keegi Hattorpe, torn võis saada nime tema või ta mõne sugulase järgi. [1] 1878. aastal ehitas arhitekt Rudolf Bernhard, Peterburi Tsiviilinseneride Instituudi esimene rektor endale torni krundile Pikk 62 neogooti stiilis maja. "Ajal, mil paljude tornide viimased jäänused linnapildist järjest kadusid, kujundas Bernhard linnamüürist ja tornist oma hoone kagufassaadi. Hattorpe torni sisse tulid ümmargused toad, akendeks keskaegsed laskepilud," kirjutab selle kohta arhitekt Andri Ksenofontov. "Samas tõmmati torn seestpoolt tühjaks kui kokteilikõrs. 1896. aastal ehitas Rudolfi poeg Erwin, samuti kuulus arhitekt, tornile uue korruse peale
mind üles ja lasti uuesti alla kukkuda, nii et ma kannatasin koledat piina... Ja siis ma tunnistasin..aga see oli valskus. Et ma tunnistasin, armas laps, tegin ma sellepärast, et pääseda suurest valust ja veel koledamast piinamisest, mida ma ei suutnud enam taluda. Siis pidi ma ütlema, keda ma veel inimestest (sabatil) nägin. Ma ütlesin, et ei tundnud neid ära. ,,Sa igavene lurjus,ma pean su timuka kätte andma. Ütle, kes rektor oli seal?" Nii ma siis ütlesin, et oli. ,,Kes veel?" Ma polnud kedagi ära tundnud. Siis ta ütes:"Võta üks tänav teise järel, turuplatsist alates, käi läbi üks ja siis teine." Ma pidin nimetama sealt mitme inimese nime. Siis tuli üks pikk tänav. Ma ei tundnud kedagi. Pidin ütlema sealt kaheksa inimese nime..Ja nõndaviisi vahet pidamata küsisid nad minu käest kõik tänavad läbi, ehkki ma ei saanud ega osanud enam midagi öelda.
nagu ajaloo uuri- mine, loodusteadused pääsesid siiski kergemini. Ülikooli avaaktusel 19^0. aasta septembri lõpus üdes Nikolai Karotamm, et uues Eestis on kõigi teaduste aluseks marksismi-leninismi põhimõtted, dialektiline ja ajalooline materialism ja poliitökonoomia. Ülikoolist kuulusid nomenklatuuri ka rektor, prorektorid, parteikomitee sekretär ja mõnede kateedrite juhatajad, alguses ka dekaanid. Kommunistlikul parteil, komsomolil ja ametiühingutel olid ülikoolis omad organisatsioonid. Vanadest teaduskondadest suleti usu- teaduskond juba 1940
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
