Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Tartu linna ajalugu (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Keskusest[viide ?
 
Säutsu twitteris
Algus Tartu nullpunktist - Raekoja plats - mööda Küüni tänavat Barclay platsile - mööda Ülikooli tänavat Pirogovi platsile - mööda Lossi tänavat Inglisillani, silla parempoolsest trepist ülesse Toomemäele - Toomemägi: Inglisild – Püssirohukeldri vaateplatvorm – Tähetorn – Vana Anatoomikum ja Faehlmanni ausammas – end. naistekliinik – Kuradisild – Riigikohus – Skyttele pühendatud mälestusmärk – Toomkirik – K.J. Petersoni ausammas – Villem Reimani ausammas - Musumägi ja selle ümbrus, ohvrikivi - Morgensterni ausammas – Baeri ausammas - mööda Professorite puiesteed e. Aeglast surma alla - ülikooli kunagine kirik ja Gustav II Adolfi ausammas - Tartu Ülikooli peahoone - J. Tõnissoni ausammas - Jaani kultuurikvartal: Tampere ja Uppsala majad – kunagine arestimajaLutsu tänav (Antoniuse õu ja Gild, mänguasjamuuseum) – Jaani kirik - Rüütli tänavat mööda tagasi Raekoja
platsile.
Nullpunkt
20. märtsil 2000 tähistati platsi keskel uuesti nõukogude aastatel eemaldatud geograafiline nullpunkt (uuendati 2005). Esimene, 1936. a. platsile pandud teede nullpunkti tähisplaat püsis seal 1950. aastate alguseni .
Raekoja plats
Sajandeid on Tartu keskuseks olnud raekoja plats, mille ajalugu ulatub tagasi muinasaega . Ilmselt kujunes juba tollal asula peamiseks kauplemiskohaks ala, mis ühendab Toomemäel paiknevat linnust ja Emajõe-äärset sadamat . Keskajal ehitati siia linnavõimu keskus - raekoda . Praegune hoone on samal kohal juba kolmas. Tartu raekoja kavandas toonane linna ehitusmeister, Rostockist pärit Johann Heinrich Bartholomäus Walter . Nurgakivi pandi raekojale 1782 ja ehkki raekoja pidulik avamine toimus 1786, kestsid viimistlustööd kuni 1789. aastani.
Tartu raekoda on ehitatud ajal, mil Põhjamaadesse, sealhulgas ka Eestimaale hakkas jõudma varaklassitsism, tõrjudes välja senised barokk- ja rokokoovormid. Seda heitlemist erinevate stiilisuundade vahel dokumenteerib ka Tartu raekoda. Kolmekorruseline kõrge kelpkatuse ja haritorniga hoone jätkab barokiajastul Madalmaades kujunenud linnapalee traditsiooni; viimasest on inspireeritud ka 17. sajandil ehitatud Narva raekoda. Samuti on barokne 1784. aastal valminud torn, millele sekundeerib rokokoostiilis kartušš peafassaadi viiluväljal. Seevastu seinte kujunduses, eriti aga interjööris on valdav tollal ülimoodne varaklassitsistlik stiil.
Raekoda täitis üheaegselt mitmeid ülesandeid, mistõttu tema planeering on äärmiselt kokkusurutud. Võlvitud keldrikorrusel ja esimese korruse vasakpoolses tiivas oli vangla koos valvurite ruumiga. Parempoolses tiivas - seal, kus 1922. aastast on apteek - paiknes aga vaekoda . Selleks et koormatega saaks kaalu juurde sõita, olid taga- ja külgfassaadil väravad, mille jäljed on ka pärast kinnimüürimist märgatavad.
Rae ruumid paiknesid kahel ülakorrusel, kuhu viis vahetult välisukse juurest algav trepp . Ruumipuudusel oldi sunnitud loobuma traditsioonilisest avarast vestibüülist. Teisel korrusel hargnesid pikikoridorist kohtutoad ja bürgermeistri vastuvõturuum. Paraadseim ruum on kolmanda korruse parempoolses tiivas paiknev raesaal, mille rikkalik, kuid rohmakavõitu stukkdekoor valmis Walteri töökojas.
Kesk- ja varauusajal tegutses raekoja esisel platsil turg , seepärast nimetati seda ka Suurturuks. Aastatel 1941–1944 oli platsi nimeks Adolf Hitler Platz , Nõukogude ajal Nõukogude väljak. Tartu keskaegne hoonestus hävis Põhjasõjas ja 18. sajandi tulekahjudes, seepärast pärineb suurem osa Raekoja platsi äärsetest hoonetest 18. sajandi lõpust ja 19. sajandist ning on ühtses klassitsistlikus stiilis. 1944. aastal purustati enamik lõunakülje hoonetest Teises maailmasõjas, nende asemele ehitati 1950. aastate algul stalinistlikus stiilis majad. Ajalooliselt paiknesid platsil linnakaev ja häbipost. Siin toimub väga palju erinevaid üritusi. Näiteks erinevad laadad, kõikvõimalikud pidustused ja kontserdid.
Barcley de Tolly maja
Tuntud kui ka ka Tartu viltune maja. See on klassitsistlik hoone. See ehitati 1793. aastal elumajaks. Majal paikneb Mihhail Barclay de Tolly mälestustahvel, mis väidab ekslikult, justkui oleks majas elanud Vene väejuht ja sõjaminister, Napoleoni-vastases sõjas kuulsaks saanud Michael Andreas Barclay de Tolly. Tegelikult ostis maja tema lesk pärast väejuhi surma 1819. aastal. Alates 1879 . aastast kuni 20. sajandi lõpuni asus Barclay de Tolly majas apteek ja alates 1988. aastast tegutseb Tartu Kunstimuuseum .
Kindlasti tekib küsimus teil, et miks see maja on viltu. Aga see on tingitud sellest, et jõepoolne külg toetub vanale linnamüürile aga ülemine külg vaialusele, Maja vajumise peatamiseks paigaldati mõne aasta eest ajutised talad üle Kompanii tänava, et hoone toetuks vastasmajale.
1793. aastal ehitati Raekoja plats 18 krundile 3-korruseline võlvitud keldriga kivimaja koos kõrvalhoonete, talli ja tõllakuuriga. Hoone müüdi 1819. aastal vürstinna Auguste Helene Barclay de Tolly’le (kuulsa väejuhi, vürst Mihhail Barclay de Tolly abikaasale), mistõttu kutsuti seda hoonet veel kaua Barclay majaks. Hoone vahetas peagi veel mõned korrad omanikku, kuni 1879. aastal ostis selle apteeker Theodor Köhler, kes rajas maja esimesele korrusele apteegi , mis tegutses majas järjepidevalt enam kui sajandi. Apteegis töötas rahvakirjanik Oskar Luts . 1950.–1960. aastatel asus teisel korrusel kunstikooli noormeeste internaat, kus elasid praegused tunnustatud Eesti kunstnikud Kaarel Kurismaa , Tiit Pääsuke jpt. Sama maja teises trepikojas elas pärast sõda tookord tagakiusatud kunstipedagoog Ado Vabbe . Pisa torni meenutav kalle on tekkinud majale hoone ebaühtlase aluse tõttu. Kogu Tartu vanalinn on rajatud soisele Emajõe kaldale ning majade vundamendid toetuvad enamasti puitparvedele. Sajandite jooksul on põhjavee tase langenud ning üks külg madalamale vajunud. Legendi järgi vajunud maja tugevamini kaldu pärast praeguse Kaarsilla kohal asunud Kivisilla õhkulaskmist Teisel maailmasõja ajal. 1980. aastatel teostasid Poola restauraatorid hoones ulatuslikke restaureerimistöid, mille tagajärjel on hoone vajumine peatatud. Maja kalle on 5,8-kraadi, mis on suurem kui Pisa tornil.
Suudlevad tudengid
Selle skulptuuri autoriks on Mati Karmin. Legend räägib, et Mati Karmin sai kuju loomiseks inspiratsiooni perekonnaringist. Kujur näinud, kuidas tema õe vanem poeg suudelnud vihma käes oma tüdrukut, ja pildistanud seda. Hiljem andis purskkaevu kujundamiseks väljakuulutatud Tartu Linnavalitsuse võistlus kujurile innustust suudlevate noorte skulptuuri loomiseks.
Purskkaev on sellel kohal olnud alates 1948. aastast, mil Tartu Linna Töörahva Saadikute Nõukogu Täitevkomitee esimehe (tänases mõistes linnapea) Bronislav Võrse korralduse ja kavandi järgi see rajati üleöö.[1] Enne seda oli umbes samas kohas sillutisel asunud Tartu linna 0-punkti tähistanud linnavapi kujutisega pronksist kaevukaas. Purskkaev oli lihtsa ehitusega, umbes 7 meetrit läbimõõdus ja 3/4 meetrit sügav. Selle keskel oli maakividest kuhil, millest ulatus välja veetoru .Purskkaev oli linnarahva seas populaarne : 1970.–1980. aastatel, kui Raekoja platsil võis veel autoga liigelda, tiirutasid pulmarongid ümber purskkaevu ja häirisid oma tuututamisega linnavalitsuse tööd, nii et miilits pandi korda pidama .[3] Purskkaevus käidi ka suplemas, mis oli üliõpilaste jaoks samasugune traditsioon nagu kaart mööda üle Kaarsilla ronimine.Kuna purskkaev hakkas tasapisi amortiseeruma, kuulutas Tartu Linnavalitsus 1996. aastal välja konkursi kavandite saamiseks uuele purskkaevule, kuid pakutud kavandid osutusid liiga kalliks.[2] 1997. aastal kuulutati välja uus konkurss , kuhu laekus 35 tööd
Igal aastal 30. aprillil , poole kuue aegu õhtul, saab Raekoja platsi purskkaevus suudlev tudengineiu volbriööks pähe valgepunarohelise pärja.
Selleks ajaks on akadeemiliste organisatsioonide rongkäik jõudnud raekoja ette ja oodatakse linnapea võimu üleandmise kõnet. Just selle kõne eel ronib naiskorporatsiooni Filiae Patriae noorliige kuju otsa ja pärgab pronkspiiga pea, teised laulavad samal ajal laulu "Üks väike rõõmulauluke".
Traditsioon sai alguse 1999. aasta kevadel.
Raekoda
See on varaklassitsistlik, tugevate baroki mõjutustega Tartu Raekoda , mille kavandas J. H. B. Walter 1789 aastal. See on linna tähtsamaid sümboleid. Raekoja esimesel korrusel asusid vangla ja vaekoda, ülemistel korrustel raad.Aga nüüd on see Tartu rae, linnavalitsuse ja linnavolikogu ajalooline ametihoone. Linnavalitsuse kõrval tegutsevad Tartu raekojas Apotheka ketti kuuluv apteek ning Tartu linnavalitsuse infopunkt ja sihtasutuse Tartumaa Turism Tartu Külastuskeskus. Raekoja III korruse saalis korraldatakse kontserte.
Barclay plats
Barclay plats asub asub Tartu kesklinnas Ülikooli, Vallikraavi ja Küüni tänava vahel. Platsil asub Barclay de Tolly monument . 11. novembril 1849 avati feldmarssal Michael Andreas Barclay de Tolly monument. Ligi paarkümmend aastat oli monumendi ümber munakivisillutis, 1868. aastal hakati platsile haljastust rajama. Hiljem piirati monument aiaga ja selle siseserva istutati madalad puud, keskele suuremad puud. Osa platsist jäi tühjaks. 1879. aastal istutati juurde uusi puid, kujundati rohuplatse ja lisati pargipingid. 1929. aastal korrastati platsi haljastust ja ausamba ümber kujundati lillepeenar. Eraldiasuv kolmnurkne iluplats rajati kaubahoovi ette 1932. aastal. 1999. aastal külvati platsile muru ja ehitati purskkaev (autor Arnold Matteus , seadistamine ringvoolule 1999, projekt AS Kobras 1998). Platsi teed said kivikatte aastal 2000 (projekt AS Kommunaalprojekt). Barclay platsi ääres Ülikooli tänaval asub Barclay hotell . Peamiselt lehtpuudega haljasala Ülikooli, Vallikraavi ja Küüni tänavate vahel. Siin asub feldmarssal Barclay de Tolly monument. Barclay platsi purskkaev. Barclay de Tolly monument.1820. a. asus kaubahoovi vastas väike promenaad , mis ulatus Vallikraavi tänavani, kus asus avalik kaev . 11. novembril 1849. a. avati monument feldmarssal Barclay de Tollyle ( V.J. Demut- Malinovski ). Ligi paarkümmend aastat oli monumendi ümber munakivisillutis, kus seisid voorimehed ( vt. G.Fr. Schlateri lito 1852 . a. ). 1868. a. hakati platsile haljastust rajama. Hiljem piirati monument aiaga ja selle siseserva istutati madalad puud, keskele suuremad puud. Osa platsist jäi tühjaks. 1879. a. istutati juurde uusi puid, kujundati rohuplatse ja lisati pargipingid. 1929. a. korrastati haljastust ja kujundati lillepeenar ausamba ümber. Eraldiasuv kolmnurkne iluplats kaubahoovi ette rajati 1932. aastal. Sinna külvati muru ja ehitati
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Tartu linna ajalugu #1 Tartu linna ajalugu #2 Tartu linna ajalugu #3 Tartu linna ajalugu #4 Tartu linna ajalugu #5 Tartu linna ajalugu #6 Tartu linna ajalugu #7 Tartu linna ajalugu #8 Tartu linna ajalugu #9 Tartu linna ajalugu #10 Tartu linna ajalugu #11 Tartu linna ajalugu #12 Tartu linna ajalugu #13 Tartu linna ajalugu #14 Tartu linna ajalugu #15 Tartu linna ajalugu #16 Tartu linna ajalugu #17 Tartu linna ajalugu #18 Tartu linna ajalugu #19
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 19 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2016-02-17 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 2 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor AneteYeahh Õppematerjali autor

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

32
doc
Tallinna ajalugu
56
doc
Eesti ajalugu
83
doc
Eesti ajalugu
94
doc
Läti ajalugu
18
doc
Eesti ajalugu
24
doc
Eesti ajalugu
27
docx
EESTI AJALUGU
18
odt
Eesti ajalugu





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun