MASSEYS (1478-1543) oli tugevalt mõjutatud L. da Vincist. Põhiteoseks loetakse altarit, mis kujutab Püha hõimu ja teine Kristuse haudapanekut. On veel teinud zanripilte kujutavad stseene igapäevaelust ,,Liigkasuvõtja juures, ,,Rahavahetaja ja ta naine". Üleminekuaja meister oli Hieronymus BOSCH (1450-1510). On eksimatult äratuntav.. Piltidel veider ja fantaasiaküllane segu naturalistlikust nägemuslikest elementidest. Lõi terve rea sümboleid. Loomingut on seostatud hiliskeskaja Flandria müstitsismiga. On peetud ka sürrealismi eelkäijaks. Kogu looming näitab väga head piibli tundmist. Oli suur moralist. Armastab kujutada maailma allegooriliselt, omandas eluajal tohutu populaarsuse. Hispaania kuningas Philippe II sai tema maalide kollektsioneerijaks. Tuntumad tööd: triptühhon ,,Lõbude aed". Keskne pilt alastifiguuridest kummalistes poosides, küljepilt kujutas põrgut (meelisteema). Suur tiibaltar ,,Püha Antiniuse kiusamine". Kuulus ka heinakoorma
või pilti. 2) Püha vaim lähtub Isast ja Pojast. 3) Vaimulikel kehtis abielukeeld. 4) Paavst saavutas sõltumatuse ilmalikult võimust. 16. Linnade areng ja kasv kõrgkeskajal. Olulisimad keskaegsed linnad. Linnade arengu põhjused. Linnad hakkasid arenema, sest need kujunesid kaubanduskeskusteks. Suured linnad tekkisid teede kaubateede ristumispaikadele, sadamate lähedusse, jõesuudme alale, silla või koolmekoha juurde. Tähtsamad linnad olid Rooma, Marseilles, Veneetsia, Pariis, Flandria, Lombardia ja Toscana. 17. Linnade valitsemine Gildid ja tsunftid, linna ja maaisanda omavaheline vahekord. Linnaõigus. Raad keskaegne linna omavalitsus ja kohtuorgan Tsunft linnakäsitööliste kutseühing Gild - käsitöötsunftide ühendus Gildid ja tsunftid kontrollisid tootmist, kehtestasid reegleid kvaliteedile, määrasid kindlaks hindu ja keelasid toota neil, kes tsunfti ei kuulunud. Et tsunfti kuuluda, pidi alustama mõne meistri juures õpipoisina
Sissejuhatus Kui me vaatame maale ja skulptuure, kuuleme sümfooniaid, loeme romaane ja poeeme, jääme seisma võimsate hoonete ees, vaatame tantsijaid, teatrit ja filme. Need on väga erinevad asjad, aga neid ühendab üks sõna kunst. Kõik need on ERI kunstiliikide teosed. Lähemalt ARHITEKTUURIST, KUJUTAVAST KUNSTIST JA TARBEKUNSTIST. Neid ühendab see et nad on inimese loodud mingist materjalist. Kõik need kunstiliigid jaotuvad veel omakorda alaliikideks ja erinevatel ajastutele on kunstistiilid erinevad. Arhitektuur Tarbekunst 5000 aastane skulptuur ARHITEKTUUR ehk ehituskunst on üks kesksetest kunstiliikidest. Arhitekti mõiste pärineb kreeka keelest (architekton) ja tähendab ehitusmeistrit. Arhitektuuri peeti kõigi kujutavate kunstide emaks, sest maalikunst ja skulptuur arenesid sageli ehitamisega seoses. Näit...
Tartu Kutsehariduskeskus Turismiosakond Annika Vesselov PRANTSUSMAA Referaat Juhendaja Lili Kängsepp Tartu 2009 2 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS......................................................................................................................................4 2.1. GEOGRAAFILINE ASEND......................................................................................................................5 2.2. PINNAMOOD........................................................................................................................................5 2.3 KLIIMA.................................................................................................................................................6 3. RAHVASTIK..........................................................
Peagi sai suurimaks stiili esindajaks Lorenzo Bernini. Saksamaal Potsdamis-Sanssouci loss. Austrias Belvedere loss. Peterburis- Talvepalee. Tallinnas- Kadriorg. Barokiajastu suurim skulptor oli Lorenzo Bernini- Suurim meistriteos on ,,Apollon ja Daphne". Tema kuulsaim altaritöö on ,,Püha Teresa ekstaas" Caravaggio tegi tõetruid maale elust enesest-,,Peetruse ristilöömine". El Greco-Hispaania barokkmaali rajaja. Kuulsaim on Diego Velazquez. Flandria e.flaami kunsti suurim barokkmaalija on Peter Paul Rubens- ,,Kristuse ristilt võtmine". Teine tolle ajastu kuulus flaami kunstnik on Anthonis van Dyck. Ta pani paraadportreele aluse.Hollandi portreekunsti rajaja on Frans Hals.Maalis ainult inimesi. Ning suurim maaligeenius oli Rembrand. Maalis palju oma naist-,,Saskia Nelgiga", ,,Emmause jüngrid", ,,Öine vahtkond", ,,Kadunud poja tagasitulek". Rokkokoo. Klassitsism
Paljud linaõigused lubasid, et aasta linnas viibinud talupoeg saab isiklikult vabaks. Osad linnad võtsid endale valitsejaiks kuningad, et saada vabaks suurfeodaalide alt. Pealinnadeks said nt Pariis ja London. Lombardia ja Toscana aga tahtsid vabaneda keisrivõimu alt, 14 sajandiks olid nad selle saavutanud ja olid peaaegu sõltumatud linnriigid. Sveitsis näiteks sõlmisid linnad oma õiguste kaitseks liidu kohalike mägilastega., liidust sai lõpuks Sveitsi riik. Flandria linnad tahtsid samuti vabadust, täielikku nad ei saanud, kuid langesid Saksa keisrite võimu alla ja said sealt ohtralt privileege. Küllalt suure sõltumatuse said ka Saksa kaubalinnad. Riia ja Tallinn tunnistasid küll ülemvõimu, aga said siiski siseasjade ja kaubanduse korraldamisel tegutseda iseseisvalt. Euroopa kaugkaubanduses olid tähtsal kohal linnad Veneetsia ja Genua, sest and suhtlesid idamaadega ja edastasid luksukaupu. Flandria linnad muutusid aga tähtsamateks riidetootjateks
Alates XII sajandist tõusis tanu nimetatud uuendustele põldude saagiks tunduvalt. Sellal hakati kasvatama ka mitmeid uusi põllukultuure: idast jõudsid Euroopasse riis, puuvili ja roosuhkur. Senise mõru apelsini kõrval hakati Vahemeremaades kasvatama magusat apelsini. Kuni XIV sajandini kasvatati Inglismaal isegi viinamarju, siis muutus kliima karmimaks ja viinamarjakasvatus hääbus. Kõige arenenumad põllumajanduspiirkonnad olid Lõuna- Hispaania ja Flandria (tänapäeva Belgia). Loomakasvatuse osakaal oli üpris tagasihoidlik. Loomapidamiseks oli vaja suuri karjamaid, põldudeks tehtud uudismaad ei tahetud aga enam raisata. Ajapikku hakati siiski ka loomakasvatusele suuremat tähelepanu pöörama: Inglismaal tegeldi rohkem lamba-, Saksmaal seakasvatusega (Jaques Le Goff 2002). 10 2. 4. Linlane ja linnaelu. 2. 4. 1. Linna välisilme
MAJANDUS · Põhjaprovintsid: Holland ja Zeeland paistsid silma arenenud kaubanduse (kaubeldi vilja, kala juustu jne) poolest. Suurim sadam oli Amsterdam. Heeringapüügil- 1000laeva, eriti Läänemere idaosa. Kaubabörs uudna ostu-müügi koht ida ja lääne vahelises transiitkaubanduses. · Kapitalismi arenguga tekkis krediidisüsteem kauba eest ei pea maksa kohe vaid müüja sätestab makse tähtajaks. · Lõuna-Madalmaad: Flandria ja Brabant, suur manufaktuurtööstus. Toodeti kalevit- kasutati Inglismaalt ja Hispaaniast sisseveetud villa. Metallurgia- Namuri provintsi aj Liège' lähedal. Ehitati kaevandusi, rauasulatusahje ja sepikodasid. Suur osa kapitalist tuli Antverpeni kaubabörsist Euroopa suurim kaubabörs, mida külastas iga päev ligi 5000 kaupmeest. · Madalmaade trükikojad trükkisid paljudes keeldes. Veel tuntud: seebi-, õlle- jt manufaktuurid.
riigi suurim tasandik. See ala on kohati väga tasane. Teda on võrreldud üksteise sisse laotud aina väiksemate taldrikutega. Nõo välisnõlvad on järsud, sisenõlvad laugjad. Pariisi linn asub selle nõo keskel. Nõo idaäärel on peamiselt lubjakivist koosnevad looduslikud vallid, mis on aidanud Pariisi ida poolt kaitsta. Lääne pool, La Manche'i ääres, moodustavad mäeseljandikud sakilisi kriidikaljusid. Põhja pool läheb Pariisi nõgu üle Flandria ja Edela-Euroopa tasandikeks. Pariisi nõost kirde ja ida pool on keskmise kõrgusega Ardennide (põhiliselt väljaspool Prantsusmaad) ja Vogeeside mäed, mis on osa teisele poole Reini jõge üle Kesk-Saksamaa ulatuvast mägede vööndist. Lääne-Prantsusmaal moodustavad vanad kivimid, põhiliselt graniidid ja kildad, Armorica massiivi Bretagne'is ning Normandias Cotentini poolsaarel. Edela poolt on Pariisi nõgu madala läve (Poitou värava) kaudu ühendatud Akvitaania madalikuga
kirikutes. Barokkskulptuurid olid mõeldud peamiselt dekoratiivse, meeleoluka lisandina hoonete ja ehitusansamblite juurde. Palju püstitati antiikainelisi gruppe parkidesse, valitsejate mälestusmärke väljakutele, loodi kujudega kaunistatud purskkaeve ja trepistikke. Hollandi kunst 16. ja 17. sajandi vahetusel toimus Madalmaadel suur poliitiline muutus - Holland (põhjapoolsed Madalmaad) sai iseseisvaks, Flandria jäi aga edasi katoliikliku Hispaania võimu alla. Nüüdsest peale läks eri suundades ka mõlema maa kunst. Flandrias muutus see toredust taotlevaks õukonnabarokiks, Hollandis seevastu aga omandas lihtsama, kodusema ilme. Seetõttu ei maksa hollandi kunstist otsida ka arhitektuuri ja maalikunstialaseid suurteoseid- neile kunstiliikidele ei pööratud seal suuremat tähelepanu. Seda võimsam, mõjurikkam ja imetlusväärsem on aga Hollandi 17. sajandi maalikunst. Kuigi 17
2.Põllumajanduse arengu põhjused 1)temperatuuri tõus soosib põllumajanduse tootmist soodsad kliimaolud 2)põllumajandustehnoloogia arenguued põllumajanduslikud võtted(üleminek kolmeväljasüsteemile) 3)põllumajandustehnika arengnt hõlmikader(pöörab mulla pinna ka ümber, aitab huumusrikast kihti üles tõsta, õhutab, umbrohutõrje, kuid nuhtluseks kivide välja tulek pinnale) 3.Tähtsamad kaubanduspiirkonnad,Hansa Liit Euroopas: PõhjaItaalias Lombardia ja Toscana maakond Madalmaades: tänapäeva Holland ja Belgia Hansa Liit: kujuneb 1316saj. Pealinnaks Lübeck. Sinna kuuluvad Põhja ja Läänemere äärsed linnad. Linnad elavad ühesuguste seaduste alusel. Eesti hansalinnad: Tln, Trt, Pärnu,Viljandi. Jõukaim linn oli Riia. Rajati hansa kaubanduskontoreid. Läänemere ääres veel: Hamburg, Bremen. IdasNovgorod. 6.Ristisõdade tulemused *Paavstivõimu positsioon muutus. Esialgne edu ristisõdades tõstis paavsti autoriteeti. Ristisõdade läbikukkumine aga kas...
Liidu tähtsaim keskus oli Lübeck ja poliitiline organ linnade esindajate kokkutulekul-hansapäevad. Seal otsustati sõja ja rahu küsimusi, lahendati liikmete vahelisi tülisid jne. Hansakaupmehed toimetasid Lääne-Euroopasse Põhja-Venemaalt ja Skandinaaviast karusnahku, mett ja vaha, Skandinaaviast veel rauda ja Liivimaalt vilja. Venemaa ja Hansa suhete hõlbustamiseks rajati Novgorodi Hansa kaubakontor. Lääne-Euroopas Venemaale ja Põhja-Euroopasse veeti eelkõige luksuskaupu, Flandria tekstiilitooteid ja soola. 5.Ristiusk ja kirik Usudogmad- Sakramendid-Jumala armust oli usklikul võimalik osa saada ka kiriku õnnistavate toimingute e sakramentide kaudu. Nende hulka kuulusid ristimine, usukinnitus, armulaud, pihtimine, viimne võidumine enne surma, kiriklik laulatus ja vaimulike ametisse pühitsemine. Ilma tarvilike sakramentideta polnud surmajärgset õndsuslt loota. Sakramente võisid edastada
· Louis XVI oli teadlik oma naise armusuhtetest. · Pärast 20 abieluaastat algas kuningannal intiimne vahekord Ferseniga. · Ükski kuninganna pole kuninglikum kui kõige kuninglikumalt talitav kuninganna. Viimane öö Versailles's · 1789. aasta augustis kuulutatakse välja inimõigused, aadlikud loobuvad teoorjusest ja kümnistest, talupojad kuulutatakse vabaks, nii ka linnakodanikud ja press. · Palee kaitsmiseks tellitakse flandria rügement, kellele õukond korraldab usalduse tekitamiseks suure peo. · 5. oktoober 1789 rahutused Pariisis algavad. · Trianoni tuleb paaz, kiri käes, et kuningannat Versailles'sse tagasi kutsuda. · Kogu see revolutsioon pole muud kui üks pidev hirm. · Kuningas oma otsustamatuses ei anna lahkumiseks märku, kuigi naistearmee on Versailles' poole teel. · Koos Pariisi saadiku doktor Guillotin'iga külastab giljotiin esimest korda õukonda.
28.11.2007 Caravaccio Caravaccio biseksuaal (relevant how?) Tapeti kõrtsikakluses Lihtrahva teema, kerjused, joodikud, prostituudid toodud kristlikkusse maalikunsti Artemisia Gentileshi Artemisia Gentileshi - esimene naiskunstnik Itaalias Purustatud hing - Juuditi temaatika Töötanud inglismaal seinamaalikunstnikuna 45-kraadise nurga all skulptuurid Hispaania ja Flandria ehk flaami kunst 17.sajandil Kalvinistid ja luterlased Omapäraks Hispaanias see, et kunstikeskuseks on Sevilla HISPAANIA Diego Velazquez Kõige tuntum Diego Velazquez kes ka Sevillast pärit Sevilla kunstiakadeemia 1660.a. D. Velazquez, F. Zurbaran, B.E. Murillo Velazquez on teinud ka olustikumaali ja matkinud Tiziani Majanduslik jõukus "Vulcanuse sepikoda" töötemaatika Varasemas loomingus võib näha "keldriluugivalguse"efekti
Renessanss 14. saj. FRECENTO eelrenessanss 15. saj. QUATTROCENTO vararenessanss 16. saj. CINQUECENTO kõrgrenessanss Hakkab arenema kapitalism, kaubandus, manufaktuurid. Kujuneb linnakodanlus. Selle aja mõtlejad, nn. humanistid, toetusid elurõõmsale antiikkultuurile. Inimesed olid sel ajal teadushimulised, uurijad, avastajad. Ideaaliks oli mitmekülgne harmooniline inimene, kes hindas maiseid väärtusi, oli teotahteline, teda hinnati omaduste, mitte päritolu järgi. Mõned uuendused 15. saj. loobuti gooti kirjast, võeti kasutusele antiikva, mis lähtub Rooma kapiteelkirjast+väiketähed. Tänapäeva trükikiri. Leiutati graafika, paljundustehnikad: puu- ja vaselõige, söövitus. Mängukaardid jne. Levis kirjaoskus(raamatud trükis)' Haridusel oli humanistlik sisu. Tüdrukud said ka haridust. Majad, mööbel muutusid mugavamaks, tubades enam valgust. Kombeõpetus(nuga, kahvel, t...
· Kullajanu tõttu rööviti hindamatuid kunstiaardeid. · Asteekide, maajade ja inkade arhitektuurimälestised purustati. · Ristiusustamise käigus põletati raamatukogud ja hävis ka suuline pärimus. · Algupärased kirjasüsteemid kadusid. · Võitluses hukkus palju põliselanikke. SAJA-AASTANE SÕDA PÕHJUSED · Dünastilised: Inglise kuningas Edward III soovis Prantsusmaa troonile, valiti aga Philippe VI Valois. · Majanduslikud: Prantsusmaa soov Flandria vallutada. MUUTUSED SÕJAPIDAMISES · Inglismaa edu sõja algul, eriti Crecy lahingus 1346inglased võitsid(võimsad pikad vibud vs. lepinguline prantsuse rüütliratsavägi ja Poitiers' lahingus 1356prantsusmaa Must Prints võitis. · Jalaväe tähtsus kasvas. · Kasutusele võeti tulirelvad · Uut tüüpi vägi palgasõjavägi. SÕJA LÕPP · Must Surm (1348-1349) vähendas 1/3 võrra rahvastikku, mis viis feodaalkoormuste suurenemisele talurahvamässud.
4. Kaubanduse areng a. Lähikaubandus: · Ümbruskonna talupojad tõid linna müügiks põllumajandussaadusi ja ostsid käsitöötooteid. b. Vahemerekaubandusest idamaadega rikastusid Itaalia kaubalinnad Genova ja Veneetsia: · Araabia kaupmehed töid idamaiseid luksuskaupu (siid ja vürtsid). · Nende edasitoimetamine Lääne-Euroopasse korraldasid Itaalia kaubalinnad. c. Flandria linnade riidekaubandus: · Tooraine (lina ja vill) oli kohalik või tuli Inglismaalt. · Toodang müüdi Euroopasse, Bütsantsi ja Araabia maadesse Atlandi ookeani ja Gilbraltari kaudu. d. Hansakaubandus Põhja- ja Läänemerel: · Peamiseks kaubavahendajaks oli XII sajandil tekkinud Hansa Liit Saksa kaupmeeste ühendus, hiljem kaubalinnade liit (alates XIV sajandist). · Tähtsaim linn oli Lübeck.
kunstimaitset. Barokk-skulptuuri kuulsaimaks meistriks oli Lorenzo Bernini- väljendusvahendiks rahutud, liikuvad massid- maaliline plastika, nt. Püha Teresa ekstaas jt. eelistatakse motiive, mis juba iseenesest eeldavad dünaamikat: võitlus- ja röövimisstseenid. Tema kujundatud on Rooma Peetri kiriku baldahiin (mille all tohib missat pidada vaid paavst) toetub neljale keerdus nn saalomoni sambale (on üheks barokk- arhitektuuri lemmikuks) HISPAANIA JA FLANDRIA KUNST Caravaggio loomingu mõjul loobuti manerismist 17. saj alguses. Suurim realist hispaania barokkmaalis oli Diego Velàzquez. Usulise temaatika asemel maalis ta kaasaegseid inimtüüpe ja olmestseene. 1623. aastast saab Hispaania kuninga õuemaalijaks. Portreed kuningast, tema perekonnaliikmetest ja ministritest on psühholoogiliselt sügavad ja veenvad. · Looming varjunditerikkam, värvikam, heledam ja õhulisem kui Caravaggiol.
. - Ka käsitöös uuendused: veejõud, uutmoodi kangasteljed, paber - Käsitöö areng 3s faasis: Kodukäsitöö->linnakäsitöö->maakäsitöö (kuna tsunftikord hakkas linnades piirama, kokkuvõttes kvaliteet langes) - Käsitöö spetsialiseerus, erialasid oli palju. Tsunftikord tagas tugevad reeglid ja spetsialiseerumise (15. Saj loeti Pariisis üle 400 ala-meistri) - Tekstiili toorained moodustasid ligi 50% kaubandusest - Flandria linnades õiteses 13. Sajandil kalevitööstus, mis hiljem hakkas kahanema - Põhja-Itaalia oli teine tähtis kalevitootmiskeskus (firenze ntx) - Keskused olid väga monofunktsionaalsed, ligi 70% oli hõivatud kalevitööstusega - Levis ka puuvillase kanga valmistamine - Tähtsal kohal oli ka metallide tootmine, esikohal raud. Tootlikkus oli väike, seega raud oli kallis. - Peale raua tunti veel kulda, hõbedat, pliid, tina, vaske - Metallida kõrval kaevandati soola
- Negatiivne: Kulukas ja kurnav majandusele. - Relvastuse ja kaitserajatiste täiustamine: Vauban arendab tähekujulised bastionid, piirile kaitsekindluste vöönd. 6.Välispoliitika -Eesmärgiks: Hegemoonia ja kujundada strateegiliselt soodsad ,,loomulikud" piirid Idas ja Põhjas (Reini piir) - Liitlaste ostmine abirahadega (Subsiidiumid, nt.Rootsi) Diplomaatia - Louis XIV sõjad: 1.Devolutsioonisõda Hispaania vastu (1667-68), ajend Flandria devolutsioonireegel. Prantsusevastane koalitsioon: Hispaania, Holland, Inglismaa ja Rootsi. Tulemus: Prantsusmaa saab mõne Flandria linna endale. 2.Rünnaksõda Hollandi vastu (1672-78). Põhjused:kättemaks, Hollandi usuline sallivus ja kaub. rivaliteet. · Doveri salaleping: Inglismaa, Rootsi ja Baier toet. Prantsusmaad. · Hollandi päästab tammide avamine. · Oranje wilhelmist kujuneb Louis XIV sihikindlam vastane: Suur Prantsuse-
§5. VALGUSTUSAJA ALGUS. VALGUSTUS PRANTSUSMAAL. Mis on valgustus? Valgustusaja mõiste võeti kasutusele saksa filosoof Immanuel Kant ühes oma 1784.a ilmunud artiklis,kuid valgustus kui mõtteviis oli kujunenud välja juba tunduvalt varem.Taolise nimetusega tahteti väljendada inimkonna väljumist vaimupimedusest,uue maailmakäsitluse tulekul Valgustusideoloogia eelkäijad. ja esimesed valgustajad elasid 17.saj, selle hiilgeaeg langes 18.sajandisse,mida on nimetatud ka valgustussajandiks. Valgustuse kuj eelduseks oli teaduse areng,mis pani kahtlema vanades tõdedes ja tõstis esile inimmõistuse. Mõistuse ja kriitilise mõtlemise tähtsus rõhutas eriti prantsuse filosoof Rene Descartes. [sündis 1596. Ta viibis korduvalt Pariisis, 30-aastase sõja ajal teenis ta ohvitserina algul Hollandi,seejärel Baieri sõjaväes.Ta elas 20 aastat Hollandis,kus talle avaldas suurt mju selle maa teadus.Elu lõpuni oli ta kuninganna Kristiina õpetajaks Rootsis,kus t...
sellega oma vallutuse ning edasise ekspansiooni läände. Need kaotused tipnesid 1090 - 1091. a. kriisiga, kui kaukaasia aladelt tunginud petseneegid piirasid Konstantinoopoli ning riigil polnud liohtsalt sõjaväge, millega end kaitsta. Samal ajal türklasest piraat Tsara ähvardas rünnata Konstantinoopolit. Aleksius I otsides meeleheitlikult olukorrast väljapääsu, kirjutas (abi paluva sisuga) Flandria Robertile, mis hiljem oli üks I ristikäigu etekäändeid. Saades tavalise ebamäärase vastuse, keiser palus Polovtside khanideltt Bonjaki jaTugorkani käest päästmist petsebeegide küüsist. Khaane kutsuti pealinna, kus neile korraldati silmipimestavalt rikkalik vastuvõtt, mis pani neid nõustuma. Oma sõna khaanid pidasid. Toimus verine lahing polovtside ja petsenegide vahel, mis lõppes viimaste täieliku hävitamisega. Armee
Prints Carlose ratsaportree. · Murillo(1618-1682)- Sevillas sündinud. 1660. aastal sai akadeemia direktoriks. Põhiliselt pilte Sevilla tänavaelust, ka usulisi maale- pehmemaid. Melonisööjad. Naised aknal. · Zierbaras(1598-1664)- Realistliku laadiga askeetlik põhitoon. · Madalmaad: Ei moodustanud enam poliitilist tervikut, jagunes kaheks. Kalvinistlik Holland- põhjas ja Katoliiklik Lõuna- Holland- Hispaania. Kunstilaad on kardinaalselt erinev. · Belgia e Flandria. · Peter Paul Rubens(1577-1640)- Iseloomustab lopsakus, jõulisus, tunnene maksimaalne väljendamine. Naised olid äärmiselt lopsakate vormisega. Kolm graatsiat. Rubenslikud naised jõulised. Tuntuim maal Kristus ristil. Kristuse ristiltvõtmine. Leukippose tütarde röövimine. 1621- 1630 sooritas terve rea reise, kus esindas Madalmaid diplomaatiliselt Hispaania kuninga? Ülesanne? Telliti kunsti. Pildiseeria Marid de Medici ülesandel
Eesti keskaja mõiste ja koht Eesti ajaloos: mõiste kasutuselevõtt, sünkroonsus LääneEuroopa keskajaga, side Eesti naaberaladega. Hinnang üldistele arengutele perioodi jooksul historiograafias. Eesti keskaeg 1500-1550. Mujal 500-1500 algas veidi hiljem, kui Lääne-Euroopas. Siis kui meil siin keskaeg algas, oli lääneeuroopas juba kõrgekeskaeg. Naaberalade, nt lätialadega on meil sarnane käsitlus. Allikad ja arhiivid. Põhilised allikapublikatsioonid: Liv-, Est- und Kurländisches Urkundenbuch, Acten und Rezesse der livländischen Ständetage. Saab paavstikuuria andmetest Vatikanis üht-teist. Lisaks sellele ka Saksa Ordu andmeid, aga nendega on ka probleem, sest kõik ei ole säilinud, üks moment jõudis see arhiiv Rootsi ja suuremas osas hävis kuningalossi tulekahjus. Mitte säilimise põhjus seiseb selles, et kui tuleb kuskil sõda, siis arhiiv on asi, mis esimeste seas likvideeritakse, kuna on sseda parem, mida vähem vaenalne meie kohta teab. ...
KUNSTIAJALOO KOOLIEKSAM EKSPRESSIONISM Sõnal ekspressionism on õieti 2 tähendust: 1) eriti kirglik ja väljendusrikas, suure sisemise pingega maalimine ehk rõhutatud eneseväljendus 2) vool Saksa maalikunstis 20. saj algul Tegutsesid kunstnike rüh mitused: Die Brücke (Sild) Dresdenis Der Blaue Reiter (Sinine ratsanik) Münchenis. Ekspressionistid kujutasid kaasaegset närvilist, kiiret, pahelist suurlinnaelu. Maaliti ka portreid, maastikke. Ekspressionistlik kunst oli sageli ühiskonnakriitiline. Ekspressionistid rõhutasid emotsionaalsust, dramaatilisust. Sageli valitsevad ekspressionistide kunstis masenduse ja pettumusmeeleolud. Ekspressionismile on iseloomulik: 1) hooletu, rahutu pintslikäsitlus 2) vor mide lihtsustamine, kohati m o onutamine 3) intensiivsed värvid; sageli ka toored, võikad, räiged, porikarva toonid. Palju harrastati graafikat, eriti puul õiget. Ekspressionis mile tegi lõpu Hitleri või mulet...
Paljudes varasemates maalides esineb maastik kompositsiooni ühe elemendina, rõhutades dramaatilisust või viidates sündmuspaigale. Kas andsid siin tõuget hollandi maastikumaalijad või elama asumine maale, on raske otsustada. Võib-olla mõjusid mõlemad tegurid, kuid fakt on, et alates 1635. aastast väljus Rubensi ateljeest arvukalt žanripuhtaid maastikumaale. Rubenslik , värvirikas palett ülistab nüüd maastikku ja maaelu. Tähelepanelikult on meister vaadelnud Flandria lauskjat maastikku ning ateljees looduselamusi taaselustades on neile and¬nud punakaspruuni õhtuõhetuses või hommikupunas särava koloriidi. Dünaamikat ja dramaatilist pinget toovad maastikesse puude ja pinnareljeefide varjud. Rohkem kui kusagil mujal näeme siin valguse ja värvide seost. Enamasti liiguvad maasti¬kumaalidel inimesed, toimetades midagi igapäevast, näiteks karjatavad loomi. Ajastu moe kohaselt viis Rubens ka küla¬rahva peod maastiku foonile. 18.Rembrandt
Nüüdiskirjandus 1. Ühiskondlik-kultuuriliste olude muutumine 1990ndate alguses. 1991. augustil Moskvas toimunud riigipöördekatse taustal võttis Eesti Vabariigi Ülemnõukogu vastu otsuse, et Eesti ei kuulu enam NSV Liitu ja on iseseisev vabariik. Algas riigi uus ülesehitamine, üleminek uuele majandussüsteemile liberaalsele kapitalistlikule (?). Reformiti pangandust, kogu põllumajandust. 1992 võetakse kasutusele EEK. Raha oli vähe, kuid vabadust, ideid ja entusiasmi palju. 1990ndate alguse märksõnaks poliitika. Kuid kultuurivaldkond polnud taasiseseisvunud Eestis enam nii oluline nagu nõukogude ajal. Sel ajal oli kultuur pmst ainus valdkond, mille kaudu oli võimalik okupatsioonireziimile vastupanu avaldada. Omamoodi alternatiivse mõtlemise platoo, sai oma arvamust varjatumalt avaldada. Oligi ainus võimalik poliitika. Sellest tulenes kultuuriinimese kõrge prestiiz. 1990ndate algul olid paljud kirjanikud riigikogus, kuid ei jäänud si...
aasta riigipankrott. Ka Hispaania ja Inglismaa vastasseis oli vastuolus Madalmaade kaubandushuvidega. Teisalt ajendasid Felipe II-t Madalmaades Hispaania võimu tugevdama vastureformatsiooniga seotud taotlused. Inkvisitsiooni karmistamine vallandaski 1566. aastal Madalmaades vabadusliikumise Hispaania ülemvõimu vastu. 5. aprillil 1566 andsid Madalmaade aadlikud eesotsas Hollandi, Zeelandi ja Utrechti provintside asehalduri Oranje Willemi (ka Willem Vaikija) ning Flandria ja Artois’ asehalduri krahv Egmontiga Madalmaade ülemasehaldurile Parma Margaretele (Karl V vallastütar) petitsiooni, milles nõuti ketseritevastaste plakatite tühistamist. Aadlikud polnud just kõige paremates rõivastes, kandes pesusametist ülikondi, mis Brüsseli õukonnas kutsus esile pilkeid – que les gueux (pr ‘nagu kerjused’). Madalmaade vabadusvõitlejate üldnimetuseks kujuneski „göösid”, mida viimased uhkusega kandsid.
Tsivilisatsioonid 4. september 2009. a. 8:59 Tsivilisatsioon e. kõrgkultuur - organiseeritud inimrühmade tegevus Tekke eeldused: 1. Maavileljelus (9000 a tagasi) (mesopotaamia, iraak jne); künnipõllundus 2. Karjakasvatus (9000 a tagasi) 3. Paikne eluviis 4. Toidu ülejääk, seega toimub tööjaotus 5. Kihistumine 6. Pannakse alus kirjale 7. Kultuuri arenemine 8. Vase pronksi ja raua avastamine ja kasutamine, tööriistad Tunnused: 1. Põllundus 2. Tööjaotus 3. Varanduslikud klassid 4. Riikide ja suurte asulate (sh linnade) jms teke 5. Kirja ja kunsti arenemine 6. Tööriistade uute materjalide kasutuselevõtt 7. Uued tööriistad (disain jne) 8. Selgemate hierarhiate ja valitsemise teke; pealikud 9. Religiooni teke Ajalugu Page 1 Vana-Egiptus 7. september 2009. a. 14:33 Vana-Egiptuse tsivilisatsioon kujunes välja ...
Alates XII sajandist tõusis tanu nimetatud uuendustele põldude saagiks tunduvalt. Sellal hakati kasvatama ka mitmeid uusi põllukultuure: idast jõudsid Euroopasse riis, puuvili ja roosuhkur. Senise mõru apelsini kõrval hakati Vahemeremaades kasvatama magusat apelsini. Kuni XIV sajandini kasvatati Inglismaal isegi viinamarju, siis muutus kliima karmimaks ja viinamarjakasvatus hääbus. Kõige arenenumad põllumajanduspiirkonnad olid Lõuna- Hispaania ja Flandria (tänapäeva Belgia). Loomakasvatuse osakaal oli üpris tagasihoidlik. Loomapidamiseks oli vaja suuri karjamaid, põldudeks tehtud uudismaad ei tahetud aga enam raisata. Ajapikku hakati siiski ka loomakasvatusele suuremat tähelepanu pöörama: Inglismaal tegeldi rohkem lamba-, Saksmaal seakasvatusega. 4. Kokkuvõte talupoegade elust Keskaegsed talupojad elasid vaikestes kulades, mille umber laiusid põllud. Pakilisi toid tegid kulaelanikud üheskoos
Selle nimetuse valis kuningas ise, kuna päike on teatud mõttes kõige elava aluseks ja eelduseks, teisalt sümboliseerib päike puhtust ja korda. Samuti viitas tiitel ka kuninga ning Versailles' õukonna välisele hiilgusele. Versailles töötasid raugematu usinusega ka parukameistrid. Oma teoste loomiseks kasutasid nad loomakarvu, mererohtu, maisikiude jne. Kuninga korraldusel jäid blondid juuksed kui paruka materjal ainult tema ja tema pereliikmete käsutusse. Viimaseid saadi Flandria ja Bretagne`i blondiinidelt. Aristokraadid pidid oma parukaid pidevalt puuderdama jahu jms, et nende tume värv heledaks saada. Louis XIV omas oma valitsusaja alguses tihedaid juukseid ning ei näinud parukatel erilist mõtet. Samas aeg hakkas tema loomulikku juuksekasvu tugevalt hõrendama ning tal ei jäänud midagi muud üle, kui kehtestada üleüldine parukakandmise käsk. Kui alguses olid tema parukad suhteliselt
Andrus Kivirähk "Rehepapp" Tegelased:Rehe-Sander e. Rehepapp, nõid, kubjas Hans, Räägu Rein ja Liina, sulane Jaan, Koera-Kaarel, Õuna Endel, vana Moosel, Muna Ott, Luise, Vanapagan, Imbi ja Ärni, Aida Oskar Sisust: Algus: Koera Kaarli sulane Jaan sööb mõisast varastatud seepi, kutsutakse rehepapp, et ta Jaani raviks. Liina ostab Luiselt vana parunessi surikleidi ja maksab selle eest pere varandusest võetud hõbeprossiga. Rein kahtlustab kohe mõisamehi, kiltrit ning läheb kohe kiltri juurde ning surmab ta. Kaarel oli hädas halltõvega ning rehepapp soovitas tal haiguse vastu viina võtta, ning Kaarel hakkas iga päev kõrtsis käima, et mitte uuesti haigeks jääda. Külla tuleb katk ja kõik olid hirmul, kuid tänu rehepapi kavalusele, saadakse ka katkust jagu. Kubjas Hans armub mõisapreilisse ning käib talle iga õhtu akna alla lausumas kui väga ta teda armastab. Lõpuks otsustab Hans endale Krati teha ja läheb Van...
mäss ega «meie suurt kartust äratava kuningahärra» sissesõit, isegi mitte mõni vargapoiste ja -tüdrukute poomine Pariisi kohtu otsuse põhjal. Ei olnud see ka mõne poortidega ja tuttidega mukitud saatkonna paraatsõit, mis viieteistkümnendal sajandil nii sagedane oli. Vaevalt kaks päeva tagasi oli Pariisi sisse sõitnud sedalaadi ratsarong, nimelt Flaami saadikud, kellel 2 ülesandeks oli sõlmida abielu dofääni ja Flandria Marguerite'i vahel.* Bourboni kardinalile oli see tekitanud palju tuska: et kuningale meeldida, pidi ta hea näo tegema kõigele sellele flaami bürgermeistrite labasele ja lärmavale kambale ning neid oma lossis vastu võtma «suure moralitee, naljamängu ja jandi» ettekandega, sellal kui pladisev vihm kõik ta toredad vaibad läve ees üle ujutas. 6. jaanuar, mis Jean de Troyes' * sõnade järgi «kogu Pariisi rahvahulga liikvele pani», oli
Ära tuleks märkida ka see, et 0-20° paralleelide vahe on kolm korda väiksem kui laiustel 60-80°. Suur läbimurre merenduskartograafias 16. Sajandil · Palestiina kaart 1537. · Mercatori esimene maakaart 1538. See kaart oli esimene, kus oli ära näidatud, et Lõuna-Ameerika ja Põhja-Ameerika on eraldi mandrid. Märkimisväärsed omadused on veel, et Aasia ja Põhja-Ameerika on teineteisest lahus ja kujutatud on ka Loodeväil. · Flandria kaart 1540 · Euroopa kaart 1554 · Britannia kaart 1564 · ,,Ptolemaiose geograafia" 1578, esimene atlas Mercatori enda atlas ,,Mercator Hondius", sai valmis pärast surma 1606 91. Kartograafia areng Euroopas keskajal 92. Suurte maadeavastuste mõju kartograafiale o Itaalias - Vespucci (4 retke Ameerikasse), G.Cobato (Newfoundlandi saar), Marco Polo (reisid Hiinasse). o Portugal - Diogo Cao (rännakud Aafrikasse), B. Dias (Aafrika lõunatipp), Vasco da Gama
vanemat tütart nooremale pojale ning selle ülekandmisele (devolutsioonile), leidis Louis XIV, et Hispaania eelmise kuninga Felipe IV väimehena on tal suurem seaduslik õigus Hispaania Madalmaadele kui uueks kuningaks saanud Felipe IV teisest abielust sündinud pojal. Prantsusmaa vastu moodustunud Inglismaa, Hollandi ja Rootsi koalitsioon sundis kuningat sõda lõpetama ja sõlmima 1668 Aacheni rahu. Prantsusmaa valdusesse langes kümmekond Flandria linna, teiste hulgas ka Lille. 1672 alustas vahepeal Inglismaaga salalepingu sõlminud Louis XIV karistussõda Hollandi vastu, lootes kasutada Hispaania eeldatavat appitulekut Hollandile ettekäändena uueks sõjaks Hispaania Madalmaade vastu. Hollandlased avasid taas tammid ning ujutasid Prantsuse väed üle. Inglismaa loobus Louis XIV toetamisest. Prantsusmaa vastastega ühines ka Brandenburgi Suur kuurvürst
inimsipelgapesa, kus elavad need, kes on m�istetud piinadele jumalavallatu k�itumise eest ja mitmepalgelised deemonid, kelle hulgas on ka patuseid hingi neelav Leviaatan. Teos oma �uduste kontsentratsioonis suunab �helt poolt inimest j�rele m�tlema maise elu vooruslikkuse �le, teisalt aga viitab jumala k�ikeh�lmavale suurusele ja armule. ****** Pieter Paul Rubens oli geniaalne maalikunstnik ja joonistaja, 17. sajandi esimese poole Flandria rahvusliku kunstikooli juht. Rubensit on nimetatud kunstnike kuningaks ja kuningate kunstnikuks. Oma mitmek�lgse talendi, tohutu t��kuse ja eruditsiooni poolest kuulub ta Euroopa 17. sajandi kultuuriloo k�ige s�ravamate kujude hulka. Alates 1600. aastast elas Rubens Itaalias, kus ta t��tas Mantua hertsogi Vincenzo I Gonzaga juures. Aastal 1608 naasis kunstnik Antwerpeni, kus temast sai ertshertsog Albrechti ja printsess Isabella �ukonnakunstnik. Rubens oli
Inglismaalt tuleb 18.saj alguses uus pargistiil Inglise park, mulje vabast metsikust loodusest. Rajajaks William Kent. Teerajad kulgevad looklevalt, padrikud, palju veesilmi. Muru pöetakse aga kogu aeg. Muutus populaarseks 18.saj lõpus ka mandri-Euroopas, sh Tartu toomemäe inglise park. William Hogarth inglise maalikunsti rajaja. Elas 18.saj esimesel poolel. Eeskujuks hollandi ja flandria olustikumaal. Tegi ka arvukalt portreid. Tema olustikumaalidele iseloomulik see, et maalitud seeriatena. Samad tegelased, nende seikluste areng, enamasti 6- 12 maali. Tuntuim ,,Moodne abielu", raha pärast sõlmitud abielu . Oma õlimaalid viis graafikasse oforditehnikasse, levitas sellega ka lihtrahva hulgas. Moraliseeriv, humoristlik. ,,Äge muusikamees". ,,Krabimüüjatar"- tuntuim portreemaal krabimüüjatarist. ,,Autoportree koeraga".
Üldjoontes jagunes see järgmisteks perioodideks: varane barokk u 1580.–1620. kõrgbarokk 1630.–17. saj lõpp hilisbarokk 18. saj I pool rokokoo 18. saj 20.–60. aastad Lisaks eespooltoodud periodiseeringule võib ajastu arhitektuuri jaotada veel järgmiselt: baroki maalilis-dünaamiline suund, mis levis eeskätt nendes maades, kus absolutism oli tihedas liidus katoliiklusega (Itaalia, Austria, Flandria, Hispaania) vanaklassitsism e baroki klassitsistlik suund, mis võttis otseselt eeskuju antiikkunstist ja Palladio loomingust. Suuna eelistamise määras suurelt osalt valitsejate maitse ja toetus, (levis Prantsusmaal, kus sisekujunduses nimetatakse seda ka Louis XIV stiiliks ja Inglismaal) barokne realism, mille tellijateks oli eeskätt jõukad kodanlased (Holland, Skandinaaviamaad)
Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Hom...
Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Hom...
Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 – 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu – purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Hom...
Nüüdiskirjanduse eksam 2018 1. Nüüdiskirjanduse tunnused ja üldised teemad Poliitiline, majanduslik ja kultuuriline ebastabiilsus on muidugi vaid üks sajandialguse märksõna. Nüüdiskirjanduses käsitletakse kogu muutuvat maailma, kus oluliseks teemaridadeks on nt ,,kultuuride kohtumine", majanduskriis, rassi- ja sooproblemaatika, tarbimisühiskond. Millenniumi mõjud kirjanduses - Läänelikus kultuuriteadvuses millenniumi vahetusega (aga ka sajandivahetusega) kaasaskäiv lõpumeel sisaldab kristlikust piiblinarratiivist pärit pessimistlikke ennustusi ja hävingulugusid. Aastatuhande vahetus aktiveerib kaugesse minevikku ulatuvad visioonid aja ja maailma lõppemisest. Võimenduvad eksistentsiaalsed hirmud ja ühiskondliku ebastabiilsuse tunne. Lõpumeel: Tõnu Õnnepalu ,,Lõpetuse ingel" lõpumeele sõnastamise katsed dialoogis kunsti, religiooni ja loodusega, sõjamotiiv, pre-apokalüptiline kirjandus. See jätkub ka viimases...
Retla Kool Uurimistöö: Ilu, rõivastus ja mood läbi aegade. Anni Ruugla 8.klass Juhendaja: õp. Liivi Vassar Retla 2007 Sissejuhatus. Kuidas olla ilus? See on küsimus, mis on vaevanud inimesi aegaade algusest. Alljärgnevas uurimuses püüangi vastust leida sellele küsimusele, mida on teinud inimesed selleks, et olla ilusad. 2 Sisukord. Muinas Egiptus .........................................................................................................................lk 4. Kreeta. ............................
Retla Kool Uurimistöö: Ilu, rõivastus ja mood läbi aegade. Anni Ruugla 8.klass Juhendaja: õp. Liivi Vassar Retla 2007 Sissejuhatus. Kuidas olla ilus? See on küsimus, mis on vaevanud inimesi aegaade algusest. Alljärgnevas uurimuses püüangi vastust leida sellele küsimusele, mida on teinud inimesed selleks, et olla ilusad. 2 Sisukord. Muinas Egiptus .........................................................................................................................lk 4. Kreeta. ............................
" (Esindusvalitsus, 204) Või kui riigi alamad tõesti informeerivad ja harivad ennast ning tunnevad aktiivset huvi riigiasjade vastu, siis ei lepi nad oma alama asendiga kaua. Kui oleks vaja veel mingeid tõendeid demokraatia eeliste kohta, soovitab Mill meil Kõrvutada maailma vabasid riike nende vabaduse kestmise ajal nüüdisaegsete monarhistlike või oligarhiliste despootiate subjektidega: Kreeka linnriike Pärsia satraapiatega; Itaalia vabariike ja Flandria ning Saksamaa vabalinnu Euroopa feodaalmonarhiatega; Sveitsi, Hollandit ja Inglismaad Austria ning revolutsioonieelse Prantsusmaaga. Nende suurem heaolu on olnud liialt ilmne, et seda oleks iial eitatud: samas kui nende üleolekut hea valitsemise ja ühiskondlike suhete osas tõestab seesama heaolu, ja see ilmneb pealegi ajaloo igal leheküljel. (Esindusvalitsus, 210) Milli üks põhieeldus on, et inimeste õitseng on võimalik ainult sõltumatuse tingimustes. Inimesed peavad suutma
Ka Schilleri süzee kaotas ideelisest sügavusest ja täiusest väga palju. Vabaduse ja humaansuse kirgliku eestseisja Rodrigo Posa kuju on libretos vaesem, tegelaste hulgast puuduvad Carlose tähtsaim poliitiline vaenlane hertsog Alba ja jesuiit Domingo. Keerukast poliitilisest võitlusest ilmajäetud printsess Eboli kättemaksumotiiv piirdub tavalise armuintriigiga. XVI sajandi teise poole katoliikliku Hispaania ja ülestõusust vallatud protestantliku Flandria, samuti Philipp II ja inkvisitsiooni vahelised konfliktid on ooperis õnneks säilinud. Monarhi absolutismile ja kiriku survele vastandatud Rodrigo Posa ja infant Carlose inimlikkuse ning vabadusarmastuse toob Verdi nagu peategelaste kokkupõrkedki kujukalt esile. "Suure ooperi" tinglikkusest ja defektidest hoolimata leidis Verdi libretost tänuliku materjali ning lõi Schifleri draama väärilise helitöö. Ooperi muusika on sünge ja masendav
normide kohta sisevõrgus ja Internetis · Puuetega inimeste juurdepääs Flaami Kogukonna Ministeeriumi veebisaitidele · Kultuuri digiteerimine Flandrias 112 Järnevalt nimetatud algatustega püütakse esitada suunised ja normid veebisaitide kvaliteedi parendamiseks Flandrias ja Flaami Kogukonna Ministeeriumi piires. eFl@nders www.eflanders.be Oma Flandria digiteerimiskavaga "eFl@nders" soovib Flaami valitsus ühendada Feiras 19. ja 20. juunil 2000 kokku tulnud Euroopa Ülemkogu kinnitatud e-Euroopa 2002. aasta tegevuskava eesmärgid, kuid soovib samas neid täiendada ja täpsustada. Flaami valitsuse kokkuleppes ja muudes Flaami ministrite poliitilistes dokumentides pööratakse tähelepanu digiteerimiskavale. E-valitsus Flandrias visioon ja elektroonilised teenused kodanikele www.vlaanderen.be/egov
,,Eesli testament" (õpikus ,,Antiigist Renessansini" lk 107 109) kui linnaluule näide. Linnakirjandus Feodaalühiskonna jõudsa arenemise tulemusena kasvasid ja tugevnesid varakeskajal kiratsenud linnad. Kauplemise ja käsitööga rikastunud linnakodanikud moodustasid kogukondi, kes võitlesid edukalt suurfeodaalide ja piiskoppide vastu ning saavutasid mitmeid vabadusi ja eesõigusi. Linnad muutusid peamisteks kultuuri- ja hariduskeskusteks. Juhtivaks kujunesid Põhja-Prantsusmaa ja Flandria linna, eriti Pariis oma paljude koolidega ja 1200.a. õigustekirja saanud ülikooliga, millele järgnes ülikoolide asutamine mujalgi. Haridus muutus ajapikku aina ilmalikumaks ning vabanes kiriku eestkoste alt. Koolidega seotud isikud, skolaarid ja kleerikud, nagu haritlasi keskajal nimetati, olidki esimesed linnakirjanikud. Nälja sunnil ja vabamate tingimuste otsingul rändasid nad ringi ning lõid ladinakeelseid laule, milles parodeerisid piiblit ja jumalateenistust, ülistasid
Eesti Keskaeg 1. Eesti keskaja mõiste ja koht Eesti ajaloos: Mõiste kasutuselevõtt- Mõistet "keskaeg" kohtame kirjasõnas juba alates 14. sajandist, kuid ajaloolise perioodi nimetusena kinnistus see 17. sajandil. Nimetus "Eesti" ulatub ajas kaugemale, Tacituse (u. 55-120) "Germanias" mainitud aestide hõimu, kuid allikas ei viidanud eestlaste praegusele asualale. "Eesti" nime järjepidev traditsioon sai alguse muinaspõhjala Eistland'ist ja eistr'idest ning jõudis sealt 11.-12. sajandil ladina kirjasõnasse. 13. saj hakati "Eestimaaks" kutsuma Taani kuninga valduseid Põhja-Eestis. Sünkroonsus Lääne-Euroopa keskajaga- Eesti keskaeg (1200-1550) pole sünkroonis Euroopa keskajaga (500-1492). 20. sajandi viimastest kümnenditest on eelistatud rääkida euroopa eksapnsioonist ja läänemere piirkonna euroopastumisest. Katoliiklik Euroopa kujunes välja 11.-13. sajandil jõulise ekspansiooni, kolonisatsiooni ja kult...
võimuletulekust 1066 – tugev ja riik oli suhteliselt tsentraliseeritud. Siiski piiras kuningavõimu Magna Charta. Pärast Rooside sõda tulid võimule Tudorid, kuningas Henry VIII muutis ühtseks, enam-vähem absolutistlikuks riigiks, ehkki äärmuslikku absolutismi nagu Louis XIV aegsel Prantsusmaal ei kujunenud kunagi. Prantsusmaa Kapetingide dünastia võim oli alul üsna nõrk (Burgundia, Normandia, Bretagne, Akvitaania, Flandria, Toulouse jt olid sisuliselt iseseisvad riigid). Pikapeale, suuresti liidus linnadega, kuningavõim tugevnes, eriti Louis IX Püha ajal (13 saj) ja Philippe IV Ilusa ajal (13-14 saj). Prantsuse kuningate tugevnemine sai kaudselt Saja-aastase sõja (1337-1453) põhjuseks. Nimelt oli Plantagenetidel (Inglise dünastia) Pranstsumaal ulatuslikult valdusi, sõja põhjustas Prantsuse kuningate soov vallutada Akvitaania ning Inglismaa soov vallutada tagasi Normandia
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
