Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Kartograafia EKSAMI Kordamisküsimused (1)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis on kaart, mis on tema põhilised omadused ?
  • Mille poolest erineb kaart pildist ?
  • Milliseid ülesandeid kaart täidab ?
  • Mis on kaardi reaalsusmudel, milleks on teda vaja ?
  • Mis on kaardi andmemudel, milleks on teda vaja ?
  • Mis on kaardi esitusmudel, milleks on teda vaja ?
  • Mis on kaardi kvaliteedimudel, milleks on teda vaja ?
  • Millal me tahame ?
  • Kui palju oleme valmis loovutama ?
  • Millest koosneb kaardi kompositsioon ?
  • Milliste tunnuste alusel kaarte klassifitseeritakse ?
  • Millisteks klassideks kaardid jagunevad ?
  • Millega tegeleb analoogkartograafia, millega digitaalkartograafia ?
  • Millega tegeleb, mida uurib kartograafia ?
  • Milles seisneb kommunikatsioon kartograafias ?
  • Millised on tänapäeva kartograafia arengusuunad ?
  • Milles seisneb arvutite kasutuselevõtmise mõju kartograafia arengule ?
  • Mida nimetatakse metaandmeteks ?
  • Millistest protsessidest ja komponentidest koosneb digitaalkaardi tootmine ?
  • Mille poolest digitaalsed ruumiandmed erinevad teistest andmetest ?
  • Milles seisneb digitaalkaardi mõõtkava dilemma ?
  • Mis on topoloogia ?
  • Milliste parameetritega topoloogiat defineeritakse ?
  • Millest koosneb kaardi matemaatiline alus ?
  • Millised on tüüpilised projitseerimise viisid ?
  • Mis on meridiaan, ekvaator, ortodroom, loksodroom, väikering ?
  • Millistest matemaatilise aluse komponentidest sõltub kaardi koordinaadi väärtus ?
  • Mida näitab projektsiooni omadus, milliseid projektisooni omadusi esineb ?
  • Mida näitab projektsiooni aspekt, milliseid aspekte eristatakse ?
  • Mida näitab projektsiooni klass, milliseid klasse eristatakse ?
  • Milline on õige sõnade järjestus projektsiooni nimetuses ?
  • Millised projektsioonide valiku põhimõtted ?
  • Kuidas liigitatakse mõõtkavasid ?
  • Mis on mõõtkavatäpsus ?
  • Mis on kaardijagu- ja nomenklatuur ?
  • Millal, milleks ja kus neid kasutatakse ?
  • Milline on Eesti topograafiliste kaartide jaotus ja nomenklatuur ?
  • Kuidas tagatakse kaardi loetavus ?
  • Milles seisneb kaardi tasakaal ?
  • Milliseid nõudeid esitatakse leppemärkidele ?
  • Milliseid funktsioone leppemärgid kaardil täidavad ?
  • Millised on kartograafiliste märkide liigid, nimetage need koos seletusega ?
  • Milles seisneb nende olemus ?
  • Milles seisneb nende olemus ?
  • Milles seisneb nende olemus ?
  • Mille poolest erineb kartogramm-meetod kartodiagramm-meetodist ?
  • Kuidas on võimalik kujutada kaartidel reljeefi ?
  • Milliseid võtteid kasutatakse kaartidel, et eristada omavahel erinevaid kaardikirju ?
  • Millised on peamised reeglid kaardikirjade kujutamisel punkt-, joon- või pindobjektidel ?
  • Mis vahe on värvil ja värvusel ?
  • Kuidas liigitatakse kaardikirjasid paiknemise alusel ?
  • Millistest komponentidest koosneb kohanimi ?
  • Millised on kohanimede funktsioonid ?
  • Millised on ametlikele kohanimedele esitatud nõuded ?
  • Millised on ametlikud kohanimed ?
  • Miks kaarte generaliseeritakse ?
  • Millised on generaliseerimist mõjutavad põhifaktorid ?
  • Kui palju üldistada ?
  • Milliseid generaliseerimise liigid, kirjeldage nende olemust ?
  • Milline on generaliseerimise mõju leppemärkide disainimisele ?
  • Millised on hüdrograafia, asustuse, teedevõrgu ning reljeefi üldistamise põhilised reeglid ?
  • Mis on kvaliteet, millised on selle kolme tasandit ?
  • Millistesse etappidesse võime jaotada kvaliteedi evolutsiooni ?
  • Milles seisneb kvaliteedi mõiste kartograafias ?
  • Milliseid kvaliteedielemente kartograafias hinnatakse ?
  • Mis on kaardi kvaliteet, mille alusel on seda võimalik hinnata ?
  • Millised on kvaliteedi hindamise protsessi 5 sammu ?
  • Milliseid kaardi kvaliteedi hindamise meetodeid eristatakse ?
  • Milles seisneb kvaliteedi juhtimine ?
  • Millistest komponentidest koosneb kaardi tootmine ?
  • Mis on kaardiprojekt, millistest osadest ta koosneb ?
  • Mis on tootmisprotsessi ja tehnoloogilise skeemi vahe ?
  • Mis on kaardi koostamine ja millistest osadest ta koosneb ?
  • Milliseid materjale kasutatakse kaartide koostamiseks ?
  • Kuidas nimetatakse tänapäeval kasutatavat trükitehnoloogiat ?
  • Mida kujutab endast trükiks ettevalmistamise etapp ?
  • Millised vead võivad esineda trükiprotsessis ?
  • Milliseid rastreid kasutatakse trükitehnoloogias ?
  • Kuidas näeb välja Eesti põhikaardi tehnoloogiline skeem ?
  • Mis on Eesti põhikaart ?
  • Mis on Eesti baaskaart ?
  • Milles seisneb põhi- ja baaskaardi erinevused ?
  • Mis on Eesti mullakaart ?
 
Säutsu twitteris

KORDAMISKÜSIMUSED


KARTOGRAAFIA
  • Mis on kaart, mis on tema põhilised omadused?
    Kaart on maapinna vähendatud üldistatud ja leppemärkidega seletatud mõõtkavaline tasapinnaline kujutis.
    Omadused:

  • vähendamiseks
  • ruumiliste nähtuste tasapinnaliseks kujutamiseks
  • mitte füüsikaliste nähtuste kujutamiseks
    • abstraktsioneeritus ehk üldistatus

  • Mille poolest erineb kaart pildist?
    Kaart on mõõtkavaline tasapinna kujutis. Kaardil on erilised matemaatilised seaduspärasused, nagu näiteks transformatsioon, projektsioon, mõõtkava jne. Kaart on üldistatud ja leppemärkidega seletatud. Pildil need puuduvad.
  • Milliseid ülesandeid kaart täidab?
    Ülesanded: ruumilise info talletamine; ruumilise info esitamine >> kommunikatiivsus; õpetusvahend; praktiline töövahend, eriti teadusdokumendi kontekstis; maailmavaate kujundaja.
  • Mis on kaardi reaalsusmudel, milleks on teda vaja?
    Reaalsusmudel: nähtuse definitsioon; nähtust kirjeldavate atribuutide loetelu (nt tee); atribuudi definitsioon (nt asfalt, tee laius, tee klass); mõõtühikud; seosed teiste nähtustega.
    Reaalsusmudel on vajalik, sest tagab andmekogude ühilduvuse loogilisel tasandil; kirjeldab:
    • milliseid ümberkaudse maailma elemente (nähtuseid) tunnetatakse
    • milliseid neist peetakse geograafiliste andmekogude seisukohast oluliseks (st mida kaardistatakse);

    koosneb:
    • nähtuse definitsioonist ja nähtuse omaduste definitsioonidest
    • kasutatavuse tõstmiseks ja ühese arusaadavuse tagamiseks lisatakse näiteid, võrdlusi teiste nähtustega, nähtuse looduses leidmise juhised jne.

  • Mis on kaardi andmemudel , milleks on teda vaja?
    Andmemudel: punkt, joon, pind; topoloogia reeglid (reeglid paiknemise suhtelisusest); generaaliseerimise reeglid (min, max, mõõdud).
    Andmemudel on vajalik, tagab andmekogude ühilduvuse tehnilisel tasandil; annab andmekogule selge graafilise ning atribuudilise struktuuri; kirjeldab, kuidas looduse alamhulk, mis defineeriti reaalsusmudeliga, arvutis modelleeritakse:

  • Mis on kaardi esitusmudel , milleks on teda vaja?
    Esitusmudel on kaardi legend, milles on kujutatud leppemärk ning selle selgitus.
    Esitusmudel on vajalik, sisuliselt määratleb ära mingi toote (kaardi).
    Esitusmudelis valitakse andmemudeli alamhulk ning moodustatakse sellest visuaalselt tajutav kujutis kas arvutiekraanil, trükiprotsessis paberil või viimasel ajal ka plotteril.
    Paberkujul levitatavate andmete esitusmudel kirjeldab leppemärkide süsteemi (suurusi millimeetrites); kaardi värve (värvikoode); raamjooneväliseid elemente, projektsioone, paberi mõõtusid jne.
    Paberkujul olevate kaartide esitusmudeli lihtsamaks näiteks on kaardi legend.
  • Mis on kaardi kvaliteedimudel, milleks on teda vaja?
    Kvaliteedimudel on mudel, mis vastab meie vajadustele ja ootustele.
    Vajadused ja ootused paigutame 3 küsimuse alla:
    • Mida me tahame?
    • Millal me tahame?
    • Kui palju oleme valmis loovutama?

  • Millest koosneb kaardi kompositsioon ?
    Kaardi kompositsioon koosneb:
    kaardiväljast (kaardisisu ehk informatsioon, mis kaardilt saadakse ja kartograafiline kujutis ehk leppemärkide süsteem),
    matemaatilisest alusest (kaardivõrk, mõõtkava, projektsiooni info, magnetiline deklinatsioon, kaardi nomenklatuur jne),
    abistavatest osunditest (kaardi legend, kartogrammid/diagrammid, tabelid / graafikud , marginaalkirjad/juriidilised osundid) ja
    lisainfost (lisakaardid, profiilid, pildid, tekstid).
    Kaardikompositsioon:
    • kaardikomponentide paiknemisest
    • fookusest
    • tasakaalust

  • Milliste tunnuste alusel kaarte klassifitseeritakse?
    • Kujutatava nähtuse (geograafilised, taevakehad, tähekaardid),
    • Kujutatava nähtuse ulatuse (maailmakaardid, ookeanide ja merede kaardid, mandrite kaardid…),
    • Sisu (üldgeograafilised, temaatilised),
    • Mõõtkava (suuremõõtkavalised kuni 25tuh, keskmise mõõtkavalised 25-250tuh, väiksemõõtkavalised üle 250tuh),
    • Eesmärgi või otstarbe (teatmekaardid, katastrikaardid , õppekaardid, turismikaardid, sõjaväekaardid, merekaardid…)
    • Kasutusviisi ( aluskaart , kontuurkaart , tuletiskaart),
    • Tootevormi (digitaalkaardid, analoogkaardid).

    Kaarte klassifitseeritakse teema (sisu), mõõtkava, kujutatav ala (objekt), kasutuseesmärgi, projektsiooniomaduste, kujutusviisi, sisu üldistusastme (struktuurnivoo) alusel.
  • Millisteks klassideks kaardid jagunevad?
    Liigitamine teema järgi:
    • Üldgeograafilised kaardid
    • Temaatilised kaardid (teemakaardid)
      • Loodus(teema)kaardid
      • Rahvastiku(teema)kaardid
      • Majandus(teema)kaardid
      • Ajaloo(teema)kaardid
      • ...
    • Erikaardid

    Liigitamine kujutatava ala järgi
    • Tüübi alusel (ookeani, mandri, mäe, järve, linna jne)
    • Hierarhia alusel (riik, osariik, omavalitsus jne)

    Liigitamine (kasutus)eesmärgi alusel:
    • Teaduslik
    • Õppe-
    • Eri-
    • Katastri-
    • Operatiiv-
    • Turismi-
    • Orienteeritus-
    • Rahvaloendus - (jne)

    Liigitamine projektsiooni(omaduste) järgi
    • Õigepindsed kaardid
    • Õigenurksed kaardid
    • Õigepikkuselised kaardid
    • Sobedad kaardid

    Liigitamine kujutusviisi järgi:
    • Punktiheduskaardid
    • Sümbolkaardid
    • Vookaardid
    • Horopleetilised kaardid
    • Isopleetilised kaardid
    • Areaalkaardid
    • Tunnustaustkaardid
    • Dasümmeetrilised kaardid jne

    Liigitamine sisu üldistusastme järgi:
    • Analüütilised kaardid (Temaatiline info esitatakse vastavalt mõõdistusandmetele, lihtsa asukohaprintsiibi alusel. Enamasti kirjeldatakse vaidkitsast temaatilist objektide klassi.)
    • Komplekskaardid (Loomult analüütiline kaart, kuid kaardil esitatakse mitmed seonduvad teemakihid, mille alusel kaardi lugejal on võimalus analüüsida seoseid objektide vahel.)
    • Sünteetilised kaardid (lähteandmete alusel (ekspertide poolt) sünteesitud kõrgema üldistusastmega nähtused. Eesmärgiks on lihtsustada kaardipilti lõppkasutaja jaoks, tuua välja ( keeruka ) nähtuse põhiolemus. Kuigi kaardipilt võib olla lihtne, nõuab legend tavaliselt tugevat seletamist või lahtimõtestamist)

  • Millega tegeleb analoogkartograafia, millega digitaalkartograafia ?
    Analoog – ehk tavakartograafia ja digitaal – ehk arvutikartograafia. Kartograafia haru, kus käsitletakse ja kasutatakse kaartide tootmise manuaalset tehnoloogiat koos fotoprotsessiga/digitaalset tehnoloogiat. (Mis on analoogkaart? Analoogkaart on vahetult (näiteks paberilt) vaadeldav kaart).
  • Millega tegeleb, mida uurib kartograafia?
    Kartograafia tegeleb kaardistamisega, andmebaaside loomisega , andmete visualiseerimisega. Kartograafia uurib ajaloolisi kaarte (ja kartograafia arengu).
  • Milles seisneb kommunikatsioon kartograafias? Kes on selles osalevad pooled, milliseid tegevusi nad kommunikatsioonis kasutavad?
    Kommunikatsioon on info vahetus ehk suhtlemine . Vahendatavaks on ruumiline info ja suhtlemisvahend on kaart. Osalevad pooled on kaardi koostaja ja kaardi lugeja. Kaardi koostaja lihtsustab, valib, klassifitseerib, liialdab ja leppemärgistab kaardi koostamisel. Kaardi lugeja loeb, analüüsib ja tõlgendab kaardi lugemisel. Nii toimubki kommunikatsioon.
  • Millised on tänapäeva kartograafia arengusuunad ?
    Arengusuunad:
    • Mõõtkava digitaalkartograafias
    • Analoogkartograafia (manuaalne tehnoloogia koos fotoprotsessidega)
    • Keskendumine digitaalkartograafiale
    • Digitaalkartograafia probleemid Keskendumine: uute tehnoloogiate rakendamine, uued joonestamise reeglid, standardite väljatöötamine, metaandmebaasid. Probleemid: kõike ei saa automatiseerida, andmete konverteeritavus.
    • Uued suunad: veebi kaardid; mobiiltelefonide teenused; multi -meedia kaardid; GIS-ide visuaalsed arendused; kolmemõõtmelised kaardid ja animatsioonid.


  • Milles seisneb arvutite kasutuselevõtmise mõju kartograafia arengule? Nimetage ja kirjeldage mõju aspekte .
    Korralduslik mõju -Kiirus, hind, paindlikkus, võimalusterohkus, Graafika kvaliteetsus
    Muutuvad funktsioonid- Universaalsus (digitaalkuju, multimeedia ..), Muudetavus (koostis, kujundus, kopeerimine, teisendamine ), Suheldavus (interaktiivus) (suum, multimeedia-, päring, animatsiooon), Kohesus (reaalajakaardistus, GPS), Suurem formaliseeritus, Ökonoomsus (andmepõhine kaarditootmine)
    Kaart kui mudel-
    • Reaalsusmudel - Tagab andmekogude ühilduvuse loogilisel tasandil, Kirjeldab milliseid ümberkaudse maailma elemente (nähtuseid) tunnetatakse ja milliseid neist peetakse geograafiliste andmekogude seisukohast oluliseks (st mida kaardistatakse). Koosneb nähtustest ja selle osa definitsioonidest; kasutavuse tõstmiseks ja ühese arusaadavuse tagamiseks lisatakse näiteid, võrdlusi teiste nähtustega, nähtuse looduses leidmise kujundeid jne.
    • Andmemudel - Tagab andmekogude ühilduvuse tehnilisel tasandil. Annab andmekogule selge graafilise ning atribuutilise struktuuri. Kirjeldab, kuidas looduse alamhulk, mis def reaalsusmudeliga, arvutis modelleeritakse:

  • Geomeetria (punkt, joon, pind, tekst)
  • Atribuudud (tabelite struktuur)
  • Topoloogia reeglid (digida)
    Seos reaalsusmudeliga pole üks-ühene. Looduses olev nähtus võib olla arvutis kirjeldatud ühe või mitme objekti abil (nt hoone servajoone ja viidapunktiga)
    • Esitusmudel - Sisuliselt määratleb ära mingi toote (kaardi). Esitusmudelis valitakse andmemudeli alamhulk ning moodustatakse sellest visuaalselt tajutav kujutis kas arvutiekraanil, paberil trükiprotsessis või viimasel ajal ka plotteril. Paberkujul levitavate andmete esitusmudel kirjeldab leppemärkide süseetmi (suurusi mm), kaardi värve (värvikoode), raamjooneväliseid elemente, projektsioone, paberimõõtusid jne. Paberkujul olevate kaardide esitusmudeli lihtsamaks näiteks on kaardi legend. Digitaalandmete esitusmudel võib sisaldada andmete esitust ekraanil; andmeteedastuse struktuuri kui nende kasutamiseks vajaliku tarkvara kirjeldust
    • Vormistusmudelid: Protsessimudelid ( kulgu , käiku kirjeldavad mudelid)

  • Tööetapid, osalejad, etappide vahelised seosed
    Tehnoloogilised skeemid (kirjeldab tootmisprotsessi kasutatavat töötlemisviisi
    • Andmehaldus - Kaartide puhul saame eristada:
        • Andmeid mida kasutatud kaardi tegemisel nn kaardiandmestik
        • Metaandmed – andmed andmete kohta ehk andmed kaardi kohta (nimi, mõõtkava, projektsioon, tootja, asukohatäpsus, kajastamise tsükkel jnejne)
        • Informatsioon ehk andmete tõlgendus (pidev sündiv nähtus iga kaardikasutaja peas, sõltub kasutaja tajude tõlgendamise mudelist(oskused, kogemused, kasutuspraktika))

  • Mida nimetatakse metaandmeteks?
    Metaandmed on andmed andmete kohta ehk andmed kaardi kohta (nimi, mõõtkava, projektsioon, tootja, asukohatäpsus, kaasajastamise tsükkel jne)
  • Millistest protsessidest ja komponentidest koosneb digitaalkaardi tootmine?
    Koosneb:

  • Mille poolest digitaalsed ruumiandmed erinevad teistest andmetest?
    Ruumiandmed kirjeldavad:
    • objekti KUJU ja ASUKOHTA (antakse edasi koordinaatidega)
    • objekti LIIKI, olemust (antakse edasi kas: graafiliste või andmetabelitesse organiseeritud ATRIBUUTIDEGA e. tärkandmetega)

  • Digitaalsete ruumiandmete liigitus. Kirjeldage nende olemust.
    Digitaalsed ruumiandmed:
    • VEKTORANDMED – xy(z) koordinaatidel põhinev ruumiandmete mudel, mis esitab geograafilisi nähtusi: punktide, joonte, pindadena. Andmed saadakse digimisel, vektoreerimisel.
    • TÄRKANDMED– atribuutide tabelid; link (ühendus) graafilise kujutise ning atribuudi tabeli rea vahel (relatsioonilises andmebaasis ). Tabelisse võib piiramatult salvestada ükskõik, millist seda ruumiobjekti iseloomustavaid andmeid.
    • RASTERANDMED – ruumiandmemudel, kus ruum on jaotatud ühesuuruste ruutude jadaks , mis on organiseeritud ridade ja veergudena. Koordinaadid on salvestatud maatriksina. Kaardi pind jagatud imeväikesteks ruudukesteks – piksliteks; iga piksel omab oma värvikoodi, vastavalt aluspinnale (nt. ortofoto).
    • Vektor ja rasterandmete võrdlus.

    VEKTORANDMED
    RASTERANDMED
    Väike andmemaht
    Suur andmemaht
    Kiire kuvamine
    Aeglane kuvamine
    Saab omada tärkandmeid
    Ei oma tärkandmeid
    Silmale võõras
    Silmale harjumuslik
    Võimalik muuta kuju
    Pildi sisu muuta ei saa
    Täpsus sõltub algallika täpsusest
    Ei sõltu algallikast (piksli suurusest )
    Suurendades joon ühesuguse jämedusega
    Suurendades suureneb piksli pindala
    Võimalik teha päringuid
    Päringute tegemine komplitseeritud
  • Digitaalsete ruumiandmete allikad (kuidas neid saadakse).
    Ruumiandmeid saadakse: mõõdistuse teel (kaugseire, aeropildistus, GPS, digitaaltahhümeetria) ning tuletatakse teistest andmebaasidest või kaartidelt (kaartide skaneerimine , kõrgusmudelid (DEM), kaartide vektordamine).
  • Tärkandmete tüübid.
    Tärkandmed on andmetabelisse organiseeritud omadustega.
    Kvalitatiivsed andmed:
    • Piiratud väärtusega: alternatiivsed (jah/ei; 0/1; on/ei ole); mittealternatiivsed (loend võimalikest kvalitatiivsetest värtustest)
    • Piiramata väärtusega (inimeste nimed)

    Objekt-tüüpi andmed:
    • piltide, helide, videote jne hoidmiseks ja kasutamiseks
    • OLE objektid (ühendatud hüperlinkidega)

    Andmete tüübid:
      • kvalitatiivsed andmed (ei ole nr-d),
      • piiratud väärtustega ehk alternatiivsed (jah/ei, 0/1, on/ei ole),
      • mittealternatiivsed (loend võimalikest kvalitatiivsetest väärtustest),
      • piiramata (ntx inimeste nimed),
      • sõredad (diskreetsed) andmed (ntx kraavi laius),
      • pidevad andmed,
      • aega kajastavad andmed (kuupäev, kellaaeg )

  • Digitaalkaardi omadused (mille poolest erinevad paberkaartidest)
    • Andmed on süstematiseeritud, struktureeritud (jaotatakse kihtidesse (topograafilised sisu kohid, teemakihid…), varustatud atribuutidega).
    • Sisu eristatakse punktide, joonte, pinna ja tekstina.
    • Kihte on võimalik eraldi müüa, levitada, vahetada jne. Matemaatiline alus peab ühilduma.
    • On geoinfosüsteemida (GIS-ide) lahutamatuks osaks.
    • 3D efektiga ja ruumiliste kaartide võimalus.
    • Valmimisaeg on dünaamiline (online kaardid, erinevad piirkonnad kaasajastatud erinevatel aegadel , jooksvate paranduste sisseviimine lihtne, andmete kaasaegsus hinnatav üksiku objekti tasandil)
    • Arhiveerimine: digitaalarhiivindus lapsekingades, andmeformaat, adnmekandjate säilivus.
    • (Digitaalkaart on oma olemuselt andmebaas.
    • Digitaalkaardil toimub automaatne generaliseerimine.
    • Esitusmudelid
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Kartograafia EKSAMI Kordamisküsimused #1 Kartograafia EKSAMI Kordamisküsimused #2 Kartograafia EKSAMI Kordamisküsimused #3 Kartograafia EKSAMI Kordamisküsimused #4 Kartograafia EKSAMI Kordamisküsimused #5 Kartograafia EKSAMI Kordamisküsimused #6 Kartograafia EKSAMI Kordamisküsimused #7 Kartograafia EKSAMI Kordamisküsimused #8 Kartograafia EKSAMI Kordamisküsimused #9 Kartograafia EKSAMI Kordamisküsimused #10 Kartograafia EKSAMI Kordamisküsimused #11 Kartograafia EKSAMI Kordamisküsimused #12 Kartograafia EKSAMI Kordamisküsimused #13 Kartograafia EKSAMI Kordamisküsimused #14 Kartograafia EKSAMI Kordamisküsimused #15 Kartograafia EKSAMI Kordamisküsimused #16 Kartograafia EKSAMI Kordamisküsimused #17 Kartograafia EKSAMI Kordamisküsimused #18 Kartograafia EKSAMI Kordamisküsimused #19 Kartograafia EKSAMI Kordamisküsimused #20 Kartograafia EKSAMI Kordamisküsimused #21 Kartograafia EKSAMI Kordamisküsimused #22 Kartograafia EKSAMI Kordamisküsimused #23 Kartograafia EKSAMI Kordamisküsimused #24 Kartograafia EKSAMI Kordamisküsimused #25 Kartograafia EKSAMI Kordamisküsimused #26 Kartograafia EKSAMI Kordamisküsimused #27 Kartograafia EKSAMI Kordamisküsimused #28 Kartograafia EKSAMI Kordamisküsimused #29
    Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
    Leheküljed ~ 29 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2013-01-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 106 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Merliiiin Õppematerjali autor

    Lisainfo

    Sisaldab TÜ õppejõu Kiira Mõisja kartograafiaeksami kordamisküsimuste vastuseid. Mõni üksik küsimus on vastuseta.
    kaart , kaardid , mõõtkava , projektsioon , mudel , digi , digitaal , pind , kartograafia , esitus , geograaf , meridiaan , mercator , reljeef , ellips , raster , abel , tehnoloogia , andmebaas , nomenklatuur , organisatsioon , projektsioonid

    Mõisted


    Meedia

    Kommentaarid (1)

    briti profiilipilt
    briti: Kõlbulik.
    18:19 10-03-2014


    Sarnased materjalid

    24
    doc
    Kartograafia
    12
    doc
    KARTOGRAAFIA
    6
    docx
    Kartograafia eksamiküsimused
    20
    pdf
    Kartograafia eksamiküsimused
    269
    docx
    Õiguse alused eksami kordamisküsimused
    56
    doc
    Andmebaaside eksami kordamisküsimuste vastused
    40
    doc
    E-turunduse eksami kordamisküsimused
    16
    pdf
    Topograafia-kartograafia-kaart-plaan-kaardiprojektsioonid





    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun