Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kartograafia EKSAMI Kordamisküsimused (1)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis on kaart mis on tema põhilised omadused?
  • Mille poolest erineb kaart pildist?
  • Milliseid ülesandeid kaart täidab?
  • Mis on kaardi reaalsusmudel milleks on teda vaja?
  • Mis on kaardi andmemudel milleks on teda vaja?
  • Mis on kaardi esitusmudel milleks on teda vaja?
  • Mis on kaardi kvaliteedimudel milleks on teda vaja?
  • Millal me tahame?
  • Kui palju oleme valmis loovutama?
  • Millest koosneb kaardi kompositsioon?
  • Milliste tunnuste alusel kaarte klassifitseeritakse?
  • Millisteks klassideks kaardid jagunevad?
  • Millega tegeleb analoogkartograafia millega digitaalkartograafia?
  • Millega tegeleb mida uurib kartograafia?
  • Milles seisneb kommunikatsioon kartograafias?
  • Millised on tänapäeva kartograafia arengusuunad?
  • Milles seisneb arvutite kasutuselevõtmise mõju kartograafia arengule?
  • Mida nimetatakse metaandmeteks?
  • Millistest protsessidest ja komponentidest koosneb digitaalkaardi tootmine?
  • Mille poolest digitaalsed ruumiandmed erinevad teistest andmetest?
  • Milles seisneb digitaalkaardi mõõtkava dilemma?
  • Mis on topoloogia?
  • Milliste parameetritega topoloogiat defineeritakse?
  • Millest koosneb kaardi matemaatiline alus?
  • Millised on tüüpilised projitseerimise viisid?
  • Mis on meridiaan ekvaator ortodroom loksodroom väikering?
  • Millistest matemaatilise aluse komponentidest sõltub kaardi koordinaadi väärtus?
  • Mida näitab projektsiooni omadus milliseid projektisooni omadusi esineb?
  • Mida näitab projektsiooni aspekt milliseid aspekte eristatakse?
  • Mida näitab projektsiooni klass milliseid klasse eristatakse?
  • Milline on õige sõnade järjestus projektsiooni nimetuses?
  • Millised projektsioonide valiku põhimõtted?
  • Kuidas liigitatakse mõõtkavasid?
  • Mis on mõõtkavatäpsus?
  • Mis on kaardijagu- ja nomenklatuur?
  • Millal milleks ja kus neid kasutatakse?
  • Milline on Eesti topograafiliste kaartide jaotus ja nomenklatuur?
  • Kuidas tagatakse kaardi loetavus?
  • Milles seisneb kaardi tasakaal?
  • Milliseid nõudeid esitatakse leppemärkidele?
  • Milliseid funktsioone leppemärgid kaardil täidavad?
  • Millised on kartograafiliste märkide liigid nimetage need koos seletusega?
  • Milles seisneb nende olemus?
  • Mille poolest erineb kartogramm-meetod kartodiagramm-meetodist?
  • Kuidas on võimalik kujutada kaartidel reljeefi?
  • Milliseid võtteid kasutatakse kaartidel et eristada omavahel erinevaid kaardikirju?
  • Millised on peamised reeglid kaardikirjade kujutamisel punkt- joon- või pindobjektidel?
  • Mis vahe on värvil ja värvusel?
  • Kuidas liigitatakse kaardikirjasid paiknemise alusel?
  • Millistest komponentidest koosneb kohanimi?
  • Millised on kohanimede funktsioonid?
  • Millised on ametlikele kohanimedele esitatud nõuded?
  • Millised on ametlikud kohanimed?
  • Miks kaarte generaliseeritakse?
  • Millised on generaliseerimist mõjutavad põhifaktorid?
  • Kui palju üldistada?
  • Milliseid generaliseerimise liigid kirjeldage nende olemust?
  • Milline on generaliseerimise mõju leppemärkide disainimisele?
  • Millised on hüdrograafia asustuse teedevõrgu ning reljeefi üldistamise põhilised reeglid?
  • Mis on kvaliteet millised on selle kolme tasandit?
  • Millistesse etappidesse võime jaotada kvaliteedi evolutsiooni?
  • Milles seisneb kvaliteedi mõiste kartograafias?
  • Milliseid kvaliteedielemente kartograafias hinnatakse?
  • Mis on kaardi kvaliteet mille alusel on seda võimalik hinnata?
  • Millised on kvaliteedi hindamise protsessi 5 sammu?
  • Milliseid kaardi kvaliteedi hindamise meetodeid eristatakse?
  • Milles seisneb kvaliteedi juhtimine?
  • Millistest komponentidest koosneb kaardi tootmine?
  • Mis on kaardiprojekt millistest osadest ta koosneb?
  • Mis on tootmisprotsessi ja tehnoloogilise skeemi vahe?
  • Mis on kaardi koostamine ja millistest osadest ta koosneb?
  • Milliseid materjale kasutatakse kaartide koostamiseks?
  • Kuidas nimetatakse tänapäeval kasutatavat trükitehnoloogiat?
  • Mida kujutab endast trükiks ettevalmistamise etapp?
  • Millised vead võivad esineda trükiprotsessis?
  • Milliseid rastreid kasutatakse trükitehnoloogias?
  • Kuidas näeb välja Eesti põhikaardi tehnoloogiline skeem?
  • Mis on Eesti põhikaart?
  • Mis on Eesti baaskaart?
  • Milles seisneb põhi- ja baaskaardi erinevused?
  • Mis on Eesti mullakaart?

KORDAMISKÜSIMUSED


KARTOGRAAFIA
  • Mis on kaart, mis on tema põhilised omadused?
    Kaart on maapinna vähendatud üldistatud ja leppemärkidega seletatud mõõtkavaline tasapinnaline kujutis.
    Omadused:

  • vähendamiseks
  • ruumiliste nähtuste tasapinnaliseks kujutamiseks
  • mitte füüsikaliste nähtuste kujutamiseks
    • abstraktsioneeritus ehk üldistatus

  • Mille poolest erineb kaart pildist?
    Kaart on mõõtkavaline tasapinna kujutis. Kaardil on erilised matemaatilised seaduspärasused, nagu näiteks transformatsioon, projektsioon, mõõtkava jne. Kaart on üldistatud ja leppemärkidega seletatud. Pildil need puuduvad.
  • Milliseid ülesandeid kaart täidab?
    Ülesanded: ruumilise info talletamine; ruumilise info esitamine >> kommunikatiivsus; õpetusvahend; praktiline töövahend, eriti teadusdokumendi kontekstis; maailmavaate kujundaja.
  • Mis on kaardi reaalsusmudel, milleks on teda vaja?
    Reaalsusmudel: nähtuse definitsioon; nähtust kirjeldavate atribuutide loetelu (nt tee); atribuudi definitsioon (nt asfalt, tee laius, tee klass); mõõtühikud; seosed teiste nähtustega.
    Reaalsusmudel on vajalik, sest tagab andmekogude ühilduvuse loogilisel tasandil; kirjeldab:
    • milliseid ümberkaudse maailma elemente (nähtuseid) tunnetatakse
    • milliseid neist peetakse geograafiliste andmekogude seisukohast oluliseks (st mida kaardistatakse);

    koosneb:
    • nähtuse definitsioonist ja nähtuse omaduste definitsioonidest
    • kasutatavuse tõstmiseks ja ühese arusaadavuse tagamiseks lisatakse näiteid, võrdlusi teiste nähtustega, nähtuse looduses leidmise juhised jne.

  • Mis on kaardi andmemudel , milleks on teda vaja?
    Andmemudel: punkt, joon, pind; topoloogia reeglid (reeglid paiknemise suhtelisusest); generaaliseerimise reeglid (min, max, mõõdud).
    Andmemudel on vajalik, tagab andmekogude ühilduvuse tehnilisel tasandil; annab andmekogule selge graafilise ning atribuudilise struktuuri; kirjeldab, kuidas looduse alamhulk, mis defineeriti reaalsusmudeliga, arvutis modelleeritakse:

  • Mis on kaardi esitusmudel , milleks on teda vaja?
    Esitusmudel on kaardi legend, milles on kujutatud leppemärk ning selle selgitus.
    Esitusmudel on vajalik, sisuliselt määratleb ära mingi toote (kaardi).
    Esitusmudelis valitakse andmemudeli alamhulk ning moodustatakse sellest visuaalselt tajutav kujutis kas arvutiekraanil, trükiprotsessis paberil või viimasel ajal ka plotteril.
    Paberkujul levitatavate andmete esitusmudel kirjeldab leppemärkide süsteemi (suurusi millimeetrites); kaardi värve (värvikoode); raamjooneväliseid elemente, projektsioone, paberi mõõtusid jne.
    Paberkujul olevate kaartide esitusmudeli lihtsamaks näiteks on kaardi legend.
  • Mis on kaardi kvaliteedimudel, milleks on teda vaja?
    Kvaliteedimudel on mudel, mis vastab meie vajadustele ja ootustele.
    Vajadused ja ootused paigutame 3 küsimuse alla:
    • Mida me tahame?
    • Millal me tahame?
    • Kui palju oleme valmis loovutama?

  • Millest koosneb kaardi kompositsioon ?
    Kaardi kompositsioon koosneb:
    kaardiväljast (kaardisisu ehk informatsioon, mis kaardilt saadakse ja kartograafiline kujutis ehk leppemärkide süsteem),
    matemaatilisest alusest (kaardivõrk, mõõtkava, projektsiooni info, magnetiline deklinatsioon, kaardi nomenklatuur jne),
    abistavatest osunditest (kaardi legend, kartogrammid/diagrammid, tabelid / graafikud , marginaalkirjad/juriidilised osundid) ja
    lisainfost (lisakaardid, profiilid, pildid, tekstid).
    Kaardikompositsioon:
    • kaardikomponentide paiknemisest
    • fookusest
    • tasakaalust

  • Milliste tunnuste alusel kaarte klassifitseeritakse?
    • Kujutatava nähtuse (geograafilised, taevakehad, tähekaardid),
    • Kujutatava nähtuse ulatuse (maailmakaardid, ookeanide ja merede kaardid, mandrite kaardid…),
    • Sisu (üldgeograafilised, temaatilised),
    • Mõõtkava (suuremõõtkavalised kuni 25tuh, keskmise mõõtkavalised 25-250tuh, väiksemõõtkavalised üle 250tuh),
    • Eesmärgi või otstarbe (teatmekaardid, katastrikaardid , õppekaardid, turismikaardid, sõjaväekaardid, merekaardid…)
    • Kasutusviisi ( aluskaart , kontuurkaart , tuletiskaart),
    • Tootevormi (digitaalkaardid, analoogkaardid).

    Kaarte klassifitseeritakse teema (sisu), mõõtkava, kujutatav ala (objekt), kasutuseesmärgi, projektsiooniomaduste, kujutusviisi, sisu üldistusastme (struktuurnivoo) alusel.
  • Millisteks klassideks kaardid jagunevad?
    Liigitamine teema järgi:
    • Üldgeograafilised kaardid
    • Temaatilised kaardid (teemakaardid)
      • Loodus(teema)kaardid
      • Rahvastiku(teema)kaardid
      • Majandus(teema)kaardid
      • Ajaloo(teema)kaardid
      • ...
    • Erikaardid

    Liigitamine kujutatava ala järgi
    • Tüübi alusel (ookeani, mandri, mäe, järve, linna jne)
    • Hierarhia alusel (riik, osariik, omavalitsus jne)

    Liigitamine (kasutus)eesmärgi alusel:
    • Teaduslik
    • Õppe-
    • Eri-
    • Katastri-
    • Operatiiv-
    • Turismi-
    • Orienteeritus-
    • Rahvaloendus - (jne)

    Liigitamine projektsiooni(omaduste) järgi
    • Õigepindsed kaardid
    • Õigenurksed kaardid
    • Õigepikkuselised kaardid
    • Sobedad kaardid

    Liigitamine kujutusviisi järgi:
    • Punktiheduskaardid
    • Sümbolkaardid
    • Vookaardid
    • Horopleetilised kaardid
    • Isopleetilised kaardid
    • Areaalkaardid
    • Tunnustaustkaardid
    • Dasümmeetrilised kaardid jne

    Liigitamine sisu üldistusastme järgi:
    • Analüütilised kaardid (Temaatiline info esitatakse vastavalt mõõdistusandmetele, lihtsa asukohaprintsiibi alusel. Enamasti kirjeldatakse vaidkitsast temaatilist objektide klassi.)
    • Komplekskaardid (Loomult analüütiline kaart, kuid kaardil esitatakse mitmed seonduvad teemakihid, mille alusel kaardi lugejal on võimalus analüüsida seoseid objektide vahel.)
    • Sünteetilised kaardid (lähteandmete alusel (ekspertide poolt) sünteesitud kõrgema üldistusastmega nähtused. Eesmärgiks on lihtsustada kaardipilti lõppkasutaja jaoks, tuua välja ( keeruka ) nähtuse põhiolemus. Kuigi kaardipilt võib olla lihtne, nõuab legend tavaliselt tugevat seletamist või lahtimõtestamist)

  • Millega tegeleb analoogkartograafia, millega digitaalkartograafia ?
    Analoog – ehk tavakartograafia ja digitaal – ehk arvutikartograafia. Kartograafia haru, kus käsitletakse ja kasutatakse kaartide tootmise manuaalset tehnoloogiat koos fotoprotsessiga/digitaalset tehnoloogiat. (Mis on analoogkaart? Analoogkaart on vahetult (näiteks paberilt) vaadeldav kaart).
  • Millega tegeleb, mida uurib kartograafia?
    Kartograafia tegeleb kaardistamisega, andmebaaside loomisega , andmete visualiseerimisega. Kartograafia uurib ajaloolisi kaarte (ja kartograafia arengu).
  • Milles seisneb kommunikatsioon kartograafias? Kes on selles osalevad pooled, milliseid tegevusi nad kommunikatsioonis kasutavad?
    Kommunikatsioon on info vahetus ehk suhtlemine . Vahendatavaks on ruumiline info ja suhtlemisvahend on kaart. Osalevad pooled on kaardi koostaja ja kaardi lugeja. Kaardi koostaja lihtsustab, valib, klassifitseerib, liialdab ja leppemärgistab kaardi koostamisel. Kaardi lugeja loeb, analüüsib ja tõlgendab kaardi lugemisel. Nii toimubki kommunikatsioon.
  • Millised on tänapäeva kartograafia arengusuunad ?
    Arengusuunad:
    • Mõõtkava digitaalkartograafias
    • Analoogkartograafia (manuaalne tehnoloogia koos fotoprotsessidega)
    • Keskendumine digitaalkartograafiale
    • Digitaalkartograafia probleemid Keskendumine: uute tehnoloogiate rakendamine, uued joonestamise reeglid, standardite väljatöötamine, metaandmebaasid. Probleemid: kõike ei saa automatiseerida, andmete konverteeritavus.
    • Uued suunad: veebi kaardid; mobiiltelefonide teenused; multi -meedia kaardid; GIS-ide visuaalsed arendused; kolmemõõtmelised kaardid ja animatsioonid.


  • Milles seisneb arvutite kasutuselevõtmise mõju kartograafia arengule? Nimetage ja kirjeldage mõju aspekte .
    Korralduslik mõju -Kiirus, hind, paindlikkus, võimalusterohkus, Graafika kvaliteetsus
    Muutuvad funktsioonid- Universaalsus (digitaalkuju, multimeedia ..), Muudetavus (koostis, kujundus, kopeerimine, teisendamine ), Suheldavus (interaktiivus) (suum, multimeedia-, päring, animatsiooon), Kohesus (reaalajakaardistus, GPS), Suurem formaliseeritus, Ökonoomsus (andmepõhine kaarditootmine)
    Kaart kui mudel-
    • Reaalsusmudel - Tagab andmekogude ühilduvuse loogilisel tasandil, Kirjeldab milliseid ümberkaudse maailma elemente (nähtuseid) tunnetatakse ja milliseid neist peetakse geograafiliste andmekogude seisukohast oluliseks (st mida kaardistatakse). Koosneb nähtustest ja selle osa definitsioonidest; kasutavuse tõstmiseks ja ühese arusaadavuse tagamiseks lisatakse näiteid, võrdlusi teiste nähtustega, nähtuse looduses leidmise kujundeid jne.
    • Andmemudel - Tagab andmekogude ühilduvuse tehnilisel tasandil. Annab andmekogule selge graafilise ning atribuutilise struktuuri. Kirjeldab, kuidas looduse alamhulk, mis def reaalsusmudeliga, arvutis modelleeritakse:

  • Geomeetria (punkt, joon, pind, tekst)
  • Atribuudud (tabelite struktuur)
  • Topoloogia reeglid (digida)
    Seos reaalsusmudeliga pole üks-ühene. Looduses olev nähtus võib olla arvutis kirjeldatud ühe või mitme objekti abil (nt hoone servajoone ja viidapunktiga)
    • Esitusmudel - Sisuliselt määratleb ära mingi toote (kaardi). Esitusmudelis valitakse andmemudeli alamhulk ning moodustatakse sellest visuaalselt tajutav kujutis kas arvutiekraanil, paberil trükiprotsessis või viimasel ajal ka plotteril. Paberkujul levitavate andmete esitusmudel kirjeldab leppemärkide süseetmi (suurusi mm), kaardi värve (värvikoode), raamjooneväliseid elemente, projektsioone, paberimõõtusid jne. Paberkujul olevate kaardide esitusmudeli lihtsamaks näiteks on kaardi legend. Digitaalandmete esitusmudel võib sisaldada andmete esitust ekraanil; andmeteedastuse struktuuri kui nende kasutamiseks vajaliku tarkvara kirjeldust
    • Vormistusmudelid: Protsessimudelid ( kulgu , käiku kirjeldavad mudelid)

  • Tööetapid, osalejad, etappide vahelised seosed
    Tehnoloogilised skeemid (kirjeldab tootmisprotsessi kasutatavat töötlemisviisi
    • Andmehaldus - Kaartide puhul saame eristada:
        • Andmeid mida kasutatud kaardi tegemisel nn kaardiandmestik
        • Metaandmed – andmed andmete kohta ehk andmed kaardi kohta (nimi, mõõtkava, projektsioon, tootja, asukohatäpsus, kajastamise tsükkel jnejne)
        • Informatsioon ehk andmete tõlgendus (pidev sündiv nähtus iga kaardikasutaja peas, sõltub kasutaja tajude tõlgendamise mudelist(oskused, kogemused, kasutuspraktika))

  • Mida nimetatakse metaandmeteks?
    Metaandmed on andmed andmete kohta ehk andmed kaardi kohta (nimi, mõõtkava, projektsioon, tootja, asukohatäpsus, kaasajastamise tsükkel jne)
  • Millistest protsessidest ja komponentidest koosneb digitaalkaardi tootmine?
    Koosneb:

  • Mille poolest digitaalsed ruumiandmed erinevad teistest andmetest?
    Ruumiandmed kirjeldavad:
    • objekti KUJU ja ASUKOHTA (antakse edasi koordinaatidega)
    • objekti LIIKI, olemust (antakse edasi kas: graafiliste või andmetabelitesse organiseeritud ATRIBUUTIDEGA e. tärkandmetega)

  • Digitaalsete ruumiandmete liigitus. Kirjeldage nende olemust.
    Digitaalsed ruumiandmed:
    • VEKTORANDMED – xy(z) koordinaatidel põhinev ruumiandmete mudel, mis esitab geograafilisi nähtusi: punktide, joonte, pindadena. Andmed saadakse digimisel, vektoreerimisel.
    • TÄRKANDMED– atribuutide tabelid; link (ühendus) graafilise kujutise ning atribuudi tabeli rea vahel (relatsioonilises andmebaasis ). Tabelisse võib piiramatult salvestada ükskõik, millist seda ruumiobjekti iseloomustavaid andmeid.
    • RASTERANDMED – ruumiandmemudel, kus ruum on jaotatud ühesuuruste ruutude jadaks , mis on organiseeritud ridade ja veergudena. Koordinaadid on salvestatud maatriksina. Kaardi pind jagatud imeväikesteks ruudukesteks – piksliteks; iga piksel omab oma värvikoodi, vastavalt aluspinnale (nt. ortofoto).
    • Vektor ja rasterandmete võrdlus.

    VEKTORANDMED
    RASTERANDMED
    Väike andmemaht
    Suur andmemaht
    Kiire kuvamine
    Aeglane kuvamine
    Saab omada tärkandmeid
    Ei oma tärkandmeid
    Silmale võõras
    Silmale harjumuslik
    Võimalik muuta kuju
    Pildi sisu muuta ei saa
    Täpsus sõltub algallika täpsusest
    Ei sõltu algallikast (piksli suurusest )
    Suurendades joon ühesuguse jämedusega
    Suurendades suureneb piksli pindala
    Võimalik teha päringuid
    Päringute tegemine komplitseeritud
  • Digitaalsete ruumiandmete allikad (kuidas neid saadakse).
    Ruumiandmeid saadakse: mõõdistuse teel (kaugseire, aeropildistus, GPS, digitaaltahhümeetria) ning tuletatakse teistest andmebaasidest või kaartidelt (kaartide skaneerimine , kõrgusmudelid (DEM), kaartide vektordamine).
  • Tärkandmete tüübid.
    Tärkandmed on andmetabelisse organiseeritud omadustega.
    Kvalitatiivsed andmed:
    • Piiratud väärtusega: alternatiivsed (jah/ei; 0/1; on/ei ole); mittealternatiivsed (loend võimalikest kvalitatiivsetest värtustest)
    • Piiramata väärtusega (inimeste nimed)

    Objekt-tüüpi andmed:
    • piltide, helide, videote jne hoidmiseks ja kasutamiseks
    • OLE objektid (ühendatud hüperlinkidega)

    Andmete tüübid:
      • kvalitatiivsed andmed (ei ole nr-d),
      • piiratud väärtustega ehk alternatiivsed (jah/ei, 0/1, on/ei ole),
      • mittealternatiivsed (loend võimalikest kvalitatiivsetest väärtustest),
      • piiramata (ntx inimeste nimed),
      • sõredad (diskreetsed) andmed (ntx kraavi laius),
      • pidevad andmed,
      • aega kajastavad andmed (kuupäev, kellaaeg )

  • Digitaalkaardi omadused (mille poolest erinevad paberkaartidest)
    • Andmed on süstematiseeritud, struktureeritud (jaotatakse kihtidesse (topograafilised sisu kohid, teemakihid…), varustatud atribuutidega).
    • Sisu eristatakse punktide, joonte, pinna ja tekstina.
    • Kihte on võimalik eraldi müüa, levitada, vahetada jne. Matemaatiline alus peab ühilduma.
    • On geoinfosüsteemida (GIS-ide) lahutamatuks osaks.
    • 3D efektiga ja ruumiliste kaartide võimalus.
    • Valmimisaeg on dünaamiline (online kaardid, erinevad piirkonnad kaasajastatud erinevatel aegadel , jooksvate paranduste sisseviimine lihtne, andmete kaasaegsus hinnatav üksiku objekti tasandil)
    • Arhiveerimine: digitaalarhiivindus lapsekingades, andmeformaat, adnmekandjate säilivus.
    • (Digitaalkaart on oma olemuselt andmebaas.
    • Digitaalkaardil toimub automaatne generaliseerimine.
    • Esitusmudelid on paindlikud.)
    • Iga kiht on omaette kaart, sest sisaldab matemaatilise aluse informatisiooni (geodeetilist alust, projektsiooni, mõõtkava, mõõtühikuid).

  • Milles seisneb digitaalkaardi mõõtkava dilemma ?
    Dilemma seisneb selles, et digitaalkaardil on ja samas ka ei ole mõõtkavat. Mõõtkavat ei ole, sest kaarti on võimalik suurendada ja vähendada ning koordinaate on võimalik ülitäpselt sisestada. Mõõtkava on olemas, sest koordinaadid on mõõdetud teatud täpsusklassiga, mis vastab ALATI mingile mõõtkavaklassile; on määratud lähtematerjalide TÄPSUSEGA; on määratud generaliseerimisastmega, mis tuleneb omakorda mõõtkavaklassist. Nimetatakse objektidevahelise asendi omadusi, mis jäävad muutumatuks pidevate teisenduste korral (suurendused, vähendused, generaliseerimine, konverteerimine, transformeerimine ).
  • Mis on topoloogia?
    • Defineerib kaardistatud objektide vahelisi loogilisi suhteid.
    • Nimetatakse objektidevahelise asendi omadusi, mis jäävad muutumatuks pidevate teisenduste korral (suurendused, vähendused, generaliseerimine, konverteerimine, transformeerimine).

  • Milliste parameetritega topoloogiat defineeritakse ?
    Topoloogiat defineeritakse reeglite, järjestuse ehk kaalu ja tolerantside abil.
    • Reeglid (defineerivad kaardistatud nähtuste vahel lubatud suhteid)
    • Geomeetrias (pinnad ei tohi kattud, ei tohi olla auke , ei tohi ristuda , peab puutuma , peab olema täielikult pinna sees, ei tohi olla topeltobjekte)
    • Sisulised ( okasmetsa leppemärk võib esineda ainult metsa sees, jõetelg võib esineda ainult jõealas, elektriliin ei saa läbida metsa, teetelg saab puutuda ainult teise teeteljega)

    • Järjestus ehk kaal (defineerib mida tuleb mille suhtes liigutada (ntx kaarvi truubi suhtes, kõlvikut maja suhtes jne).

    • Tolerantsid (Minimaalne horisontaalne vahe kas 1) otspunktide vahel, 2) joonte otsa ja murdepunkti vahel, 3) kahe murdepunkti vahel)
    • Igale reeglile on oma tolerants (ntx kahe maja vaheline kaugus peab olema vähemalt 1m või lühim teelõik peab olema suurem kui 5m…)

  • Millest koosneb kaardi matemaatiline alus?
    • Geodeetiline alus:
    • Maa ellipsoidi mõõtmed |
    • Koordinaatsüsteemid | - GEODEETILINE DAATUM
    • Koordinaatsüsteemide orienteerimisparameetrid |
    • Kaardiprojektsioon
    • Mõõtkava
    • Kaardijagu ja kaardi nomenklatuur
    • Kaardiraam
    • (generalisatsioon), Mõõtühikud
  • Millised on tüüpilised projitseerimise viisid?
    Tüüpilised projitseerimise viisid:
    • ortogonaalne – paralleelsed sirged
    • tsentraalne (gnoomiline) – kese ellipsoidi keskmes
    • stereograafiline – kese ellipsoidi vastasküljel
    • perspektiivne – kese väljaspool ellipsoidi

  • Mis on meridiaan, ekvaator , ortodroom, loksodroom, väikering?
    • Meridiaan on suurringi kaar ühest poolusest teiseni. Antud punkti ja Maa pöörlemistelge läbiva tasandi ning ellipsoidi lõikejoon.
    • Ekvaator on Maa pöörlemisteljega ristuv Maad poolitava tasapinna lõikumisel ellipsoidiga tekkinud joon.
    • Ortodroom ehk suurring geodeetiline joon maakera pinnal (kõik meridiaanid ja ekvaator).
    • Loksodroom on logaritmiline spiraal maakera pinnal, mis lõikub kõikide meridiaanidega ühe ja sama nurga all ning suundub lõpmatult pooluse poole. Joon, mis lõikab sfääri kõiki meridiaane ühe ja sama nurga all.
    • Väikering on ring, mille tasapind ei läbi Maa keskpunkti .

  • Millistest matemaatilise aluse komponentidest sõltub kaardi koordinaadi väärtus?
    • Geodeetiline alus (ellipsoidi suurus, orienteeritus)
    • Mõõtühikud (SI, briti mõõtühikute süsteem, vana vene mõõtühikute süsteem, nurgamõõduühikud)
    • Kaardiprojektsioon

  • Mida näitab projektsiooni omadus, milliseid projektisooni omadusi esineb?
    Projektsiooni omadus näitab moonutuse iseloomu.
    Projektsiooni omadused:
    • konformsed e. õigenurksed projektsioonid (nurk kahe suuna vahel õige, kuju õige, moondeellips on ring, meridiaan risti paralleeliga, suuremõõtkavalised topograafilised kaardid)
    • ekvivalentsed e. õigepindsed projektsioonid (pindade proportsioon säilib, nurgad moonutatud, väiksemõõtkavalised kaardid ja statistilised teemakaardid (pindala ühiku kohta))
    • ekvidistantsed e. õigepikkuselised projektsioonid (teatud jooned esitatud moonutusteta, kasutatakse erikaartidel (näiteks raadiolokatsioon)
    • vähimmoondelised projektsioonid (kõik moonutused olemas aga minimaalsed, väiksemõõtkavalised teatmekaardid)

    • sobedad e. kokkuleppelised e. konventsionaalsed projektsioonid (ei ole konformsed ega ekvivalentsed, atlasekaardid)

  • Mida näitab projektsiooni aspekt, milliseid aspekte eristatakse?
    Projektsiooni aspekt näitab projitseerimise abipinna või ka standardjoone orienteerumise suunda või viisi.
    Aspektid:
    • Normaalaspekt (|),
    • põikaspekt(-),
    • kaldaspekt(/).

    Lähtuvalt sellest kuidas abipind ellipsoidi puutub eristatakse: puuteprojektsiooni, lõikeprojektsiooni, muudetud koonuse konstanti ja liitprojektsiooni.
  • Mida näitab projektsiooni klass, milliseid klasse eristatakse?
    Projektsiooni klass näitab omadusi, regionaalset sobivust, meridiaanide ja paralleelide
    kuju.
    • Klassifitseerimise printsiibid : projektsiooni omaduste järgi, projektsiooni regionaalse sobivuse järgi, meridiaanide ja paralleelide kuju järgi.

    Meridiaanist ja paralleelide kujust lähtuvalt:
    • silindrilised
    • pseudosilindrilised
    • koonilised
    • pseudokoonilised
    • polükoonilised
    • tasandilised e. asimutaalsed
    • pseudotasandilised
    • kokkuleppelised e muud

  • Milline on õige sõnade järjestus projektsiooni nimetuses?
    Järjestus:
    • [1. pärisnimi] – väljatöötaja nimi (väljatöötaja nimi  Lambert , Mercator)
    • [2. iseloomulik tunnus] – projitseerimise viis (projitseerimise viis  universaalne)
    • [3. omadus] – moonutuse järgi ( moonutus  konformne, ekvivalentne )
    • [4. klass] – meridiaani /paralleeli kuju järgi (meridiaanide/paralleelide kuju järgi  silindriline, kooniline jne)
    • [5. aspekt] – siirdepinna orienteeritus (normaal, põik, kald)
    • [6. vormiline tunnus] –

    (Reastage järgnevad sõnad õigesse projektsiooni nimetuse süntaksi: silindriline, Mercatori, põikprojektsioon, tsentraalne? (Mercatori tsentraalne silindriline põikprojektsioon.)
  • Millised projektsioonide valiku põhimõtted?
    Valiku põhimõtted:
    • äärmised moonutused sama ala kohta väiksemad teistest projektsioonidest
    • kaardi eesmärk: 1) konformsus – topograafilised kaardid, navigatsioon , (eriti nurkade mõõtmine); 2) ekvidistantsus – spetsiaalkaardid (nt vahemaade mõõtmine); 3) õigepindsus – pindalade mõõtmine, geograafilise tiheduse näitamine; 4) vähimvealisus –ülevaatekaardid
    • kaardistatava ala asend, kuju, orientatsioon : 1) ekvaatoril – normaalsilindriline; 2) keskmised laiused – kooniline; 3) polaarne ala – asimutaalne; 4) ala suurringi suunas välja venitatud – kaldsilindriline; 5) keskmisel laiusel “tüsedad alad” – kooniline; 6) topotsentrilised lahendused – asimutaalne
    • Projektsiooni sobivate parameetrite leidmine (standardjooned, projektsiooni kese)

  • Kuidas liigitatakse mõõtkavasid?
    Mõõtkavade liigitus:
    • määramiskoha järgi:
      • peamõõtkava (üldine mõõtkava)
      • erimõõtkava
    • esitusviisi järgi:
      • arvmõõtkava (1:200 000);
      • joonmõõtkava;
      • põikmõõtkava;
      • järskuste mk;
      • pindalade mk

  • Mis on mõõtkavatäpsus?
    Mõõtkava täpsus on plaanil /kaardil 0.1 millimeetrile vastavat joone pikkust maastikul . Mõõtkava näitab, milline on maksimaalne täpsus, mida TEOREETILISELT on võimalik saavutada.
  • Mis on kaardijagu- ja nomenklatuur? Millal, milleks ja kus neid kasutatakse?
    Kaardijagu - mitmelehelise kaardi lehtedeks jaotumine .
    Kaardinomenklatuur – kaardilehtede tähistamise süsteem.
    Kasutatakse väiksemõõtmeliste kaartide puhul, kui on mitu kaardilehte. Kasutatakse kinda ala erinevate kaardilehtede nummerdamisel. Nomenklatuuri tähistamine sõltub mõõtkavast:
    • 1: 50000 -> 6411
    • 1:20000->64.11
    • 1:10000->64.111

  • Milline on Eesti topograafiliste kaartide jaotus ja nomenklatuur?
    Jaotus:
    • Kaardilehed on orienteeritud telgmeridiaani järgi
    • Aluseks on 1:200 000 kaardilehtede jaotus
    • Baaskaart on jaotatud 50x50cm suurusteks kaardilehtedeks.

    Nomeklatuur:
    • Nomenklatuuri aluseks on on telgmeridiaani ristjoone x=5900 km ja paralleeljoone y=200 km lõikepunkt. Nomenklatuuri aluseks on 1:200 000 kaardileht ja sellest hargneb 2 sõltumatut süsteemi.

  • Kuidas tagatakse kaardi loetavus ?
    Kaardi loetavust tagatakse märgisüsteemi abil.
    Kaardi loetavus:
    • teemakohasus – näidata nähtusi, mis teemale vajalikud
    • õige üldistatuse aste – ei näidata liigseid ega ka liiga üldisi detaile, märgid ei kuhju üksteise otsa
    • rõhutatus – tähtsad asjad esile tõsta
    • eristatavus – märgid peavad olema silmaga nähtavad, üksteisest selgesti eristuvad
    • harjumuspärasus – harjumuspäraste märkide kujude ja värvide kasutamine
    • kompositsioon, värvid, leppemärkide valik - tasakaal

  • Milles seisneb kaardi tasakaal?
    Tasakaal seisneb:
    • kompositsioonis
    • värvides
    • leppemärkide valikul

  • Milliseid nõudeid esitatakse leppemärkidele?
    Nõuded:
    • võimalikud lihtsad ja väikesed
    • selgesti üksteisest eristuvad
    • kujutatava objektiga sarnased (assotsieeruvad)
    • moodustavad ühe kaardi lõikes visuaalselt tervikliku süsteemi

  • Milliseid funktsioone leppemärgid kaardil täidavad?
    Funktsioonid:
    • määratlevad objekti asukoha
    • määratlevad objekti omadused:

    1) kvalitatiivseid omadusi (liik, kvalitatiivne klass: näiteks klass koolilapsed : poisid, tüdrukud);
    2) kvantitatiivseid omadusi (arvuliselt mõõdetud suurus, statistiliste klasside näitamiseks: näiteks tee laius üle 12 m laiused teed, alla 12 m laiused teed)
  • Millised on kartograafiliste märkide liigid, nimetage need koos seletusega?
    Liigid:
    • mõõtkavatud e. punktilised märgid:
        • 1) kujundiga: piktograafiline, geomeetriline, tähelis-numbriline;
        • 2) suurusega;
        • 3) orienteeritusega;
        • 4) värvitooniga;
        • 5) mustriga
    • joonelised märgid:
        • 1) laiusega;
        • 2) mustriga;
        • 3) tooniga
    • mõõtkavalised e. pindalalised märgid:
        • 1) mustriga;
        • 2) värvusega;
        • 3) tooniga
    • kaardikirjad e. tekstid:
        • 1) kirjastiili;
        • 2) kirjalaadiga;
        • 3) kirja kõrgusega

  • Milliseid võtteid ja vahendid on võimalik kasutada selleks, et disainida üksteisest eristuvaid:
    • Punktleppemärke
      • Kujundiga
          • Piktograafiline
          • Geomeetriline
          • Tähelis-numbriline
      • Suurusega
      • Orienteeritusega
      • Värvitooniga
      • Mustriga
    • Joonleppemärke
      • Laiusega
      • Mustriga
      • Tooniga
    • Pindleppemärke
      • Mustriga
      • Tooniga
    • Tekste
      • Kirjastiiliga
      • Kirjalaadiga
      • Kirja kõrgusega

  • Nimetage punktobjektide kujutusviise ( meetodeid ), milles seisneb nende olemus?
    Punktobjektide kujutusviisid:
    • punktimeetod – kasutatakse märgiks punkti, näidatakse nähtuste esinemistihedus, kasutatakse nii KVALITATIIVSET kui KVANTITATIIVSET infot edasi andes , 1 punkt esitab teatud väärtust.
        • Kasutatakse, kui: kaart peab olema nähtuse iseloomu avav; nähtus ise ei ole väli, vaid diskreetne suurus; korraga mitme nähtuse levikut edasi andes (ntx elanikud + autod); nähtuse levik ei ole seotud ühegi kindla objekti või asukohaga.
        • Puudused: ei pruugi punktide tihedust korrektselt mõista, ei ole võimalik lihtsalt lugeda täpseid väärtusi, aeganõudev tegemine, punktid võivad kattuda ja ühte sulada.
    • lokaliseeritud märgimeetod – geomeetriliste, piktograafiliste, tähelis-numbriliste märkidega antakse edasi nähtuste 1) asukoht, 2) omadused
    • lokaliseeritud diagrammi meetod – esitatakse diagrammina punkti kohta mingisugune statistiline KVANTITATIIVNE info

  • Nimetage joonobjektide kujutusviise (meetodeid), milles seisneb nende olemus?
    Joonobjektide kujutusviisid:
    • joonte meetod – joon, mis näitab ära nähtuse liigi ja suuruse; ei ole mõõtkavalise laiusega; nii KVALITATIIVNE kui KVANTITATIIVNE info
    • isaritmiline meetod – nähtused antakse edasi samajoontega, KVANTITATIIVNE INFO
    • dünaamiliste joonte meetod – dünaamiliste nähtuste (merehoovused, vägede liikumised) kujutamiseks, erineva jämedusega jooned, kaks punkti ühendatud kunstiliselt/arvestades nähtuse tegelikku paiknemist.

  • Nimetage pindobjektide kujutusviise (meetodeid), milles seisneb nende olemus?
    Pindobjektide kujutusviisid:
    • areaalide meetod – vahel ka tekst sees, esitatakse kontuuriga, KVANTITATIIVSE info kujutamiseks
    • tunnustausta e. kvalitatiivse fooni meetodareaal on taustafooni või mustriga, KVALITATIIVSE info kujutamiseks
    • koroloogiliste maatriksite meetod – pind, mis on viidud sõltuvusse mingi statistilise infoga , areaaliks korrapärased klastrid, mitmekesine
    • dasümeetriline meetod
    • isopleetiline meetod – samajoonte vahemikel on antud taustafoon
    • horopleetiline e. kartogramm meetod – pind määratud administratiivse või mõne muu statsionaarse piiriga (koordinaatidega fikseeritud), väärtus antakse edasi taustaga (värv, muster, heledus jne), pinnad on klassifitseeritud mingi väärtuse alusel, nii KVALITATIIVNE kui ka KVANTITATIIVNE info
    • kartodiagrammide meetodareaali esindab representatiivne diagramm, mis näitab pindala kohta käivat infot

  • Mille poolest erineb kartogramm-meetod kartodiagramm -meetodist?
    • Kartogramm-meetodi puhul antakse väärtused edasi kas siis tausta värvi, tausta mustri või tausta heleduse näol.
    • Kartodiagrammide meetodi puhul antakse väärtused edasi diagrammidena.

  • Kuidas on võimalik kujutada kaartidel reljeefi?
    Reljeefi kujutatakse:
    • „portreteeritud“ mäed – ajaloolistel kaartidel
    • horisontaalidega
    • värvustega
    • reljeefi varjutusega
    • profiilijoonisega
    • reljeefi kriipsutus
    • reljeefimudelid

  • Milliseid võtteid kasutatakse kaartidel, et eristada omavahel erinevaid kaardikirju?
    Võtted:
    • Erinev kirjatüüp ehk font ehk šrift ehk stiil
    • Seriifidega kirjad: Times New Roman (ntx KALMER )
    • Seriifideta kirjad: Arial (ntx KALMER)
    • Kirjalaad
    • Kirjakalle (püst- ja kaldkiri ehk kursiiv (parempoolne-vasakpoolne)
    • Sõrendus
    • Paksus
    • Suurtähed (jne)

  • Millised on peamised reeglid kaardikirjade kujutamisel punkt-, joon- või pindobjektidel?
    Punktobjekt :
    • selge seos objektiga, mille juurde tekst kuulub
    • ei tohi häirida teisi elemente

    Joonobjekt :
    • soovitav seriifiga kiri
    • nimi REEGLINA piki joont, selle kohale või alla
    • ERANDINA joone peale
    • nimi ei või langeda “pea peale”

    Pindobjekt:
    • rõhtsalt kontuuri keskele
    • kontuuri väljavenimise suunas
    • nimi ei tohi katta rohkem, kui 2/3 kontuuri ulatusest
    • soovitav seriifiga kiri
    • nimi ei või langeda “pea peale”

  • Mis vahe on värvil ja värvusel?
    • Värvus – valguse omadus tekitada silmas lainepikkusest olenevalt aistinguid.
    • Värv – sideainet ja pigmenti sisaldav vedel aine.
    • Pigment annab värvile värvuse

    Värv on: füüsikaliselt – keha VÄRVUS päevavalguses ning tehniliselt - sideainet ja pigmenti sisaldav aine
    Värvus on valguse lainepikkusest ja intensiivsusest sõltuv suurus ja inimese taju produkt .
  • Kuidas liigitatakse kaardikirjasid paiknemise alusel?
    Paiknemise alusel:
    • raamivälised kirjad (raamjoonevälised, raamitagused), [pealkiri, leppemärkide seletus, kirjastaja, koordinaatsüsteemide info, kasutamise õpetused jne]
    • raamikirjad (raamjoonel paiknevad kirjad), [kaardivõrku markeerivad numbrid, kaardinomenklatuuri tähised (naaberlehe numbrid), teede suunad, administratiivüksuste nimed]
    • raamisisesed kirjad (kaardiväljakirjad), [kõik tekstilis-numbrilised kirjad kaardiväljal]

  • Millistest komponentidest koosneb kohanimi ?
    Kohanimi koosneb:
    • Nimetuum – kohanime unikaalosa (Tartu, Pirita , Metsa, Lahemaa );
    • Liigisõna; Kohanime üldosa, mis näitab nimeobjekti liiki, võib olla nimetuumaga kokku kirjutatud (linn, jõgi, org, mets, niit, tuletorn );
    • Hargtäiend – kohanime täiendosa, mis lisab mõnele korduvale nimele eristava tunnuse (Suur(e)-, Väike-, Mäe-, Ala-)

  • Millised on kohanimede funktsioonid?
    Haldussüsteem
    Asutussüsteem
    Aadress
    Funktsioonaalsüsteem
    mälestis
  • Millised on ametlikele kohanimedele esitatud nõuded?
    Nõuded:
    • on eestikeelne ja eesti-ladina tähestikus
    • erandkorras võib kasutada ka võõrkeelset kohanime (rootsikeelsed kohanimed )
    • mitteladina tähestikust lähtumise korral olema kooskõlas ametliku tähetabeliga: transkribeerimine Eesti piires – lähtenime edasiandmine sihtkeele tähestiku abil, arvestades ka hääldust; translitereerimine väljaspool Eestit - lähtenime tähttäheline edasiandmine sihtkeele kirjasüsteemi märkide abil
    • murdepäraste nimede ametlikustamine on lubatud
    • eksonüümid lisatakse endonüümi alla II kohale, väiksemalt
    • reeglina võib igal kohal olla üks ametlik nimi
    • kaks ametlikku nime, neist üks põhi- ja teine rööpnimena, võib olla aadressis kasutataval asustusüksusel
    • samanimelised ei või olla: haldusüksused; ühe valla või linna piires olevad asustusüksused; ühe asustusüksuse piires olevad nimeobjektid
    • kohanimeks ei saa olla: veel elus oleva isiku nimi (pühendusnimi – tänavad tavaliselt); labane ja halvustav nimi; nimi, mis sisaldab numbreid või lühendeid; nimi, mis ei vasta eesti õigekirja reeglitele - eesti keeles on kohanimed OMASTAVAS KÄÄNDES.
    • Ametlik kohanimi peab olema määratud:
      • Haldusüksustele (maakond, vald, linn)
      • Osavallale, linnaosale
      • Tänavale, väljakule, muule aadressis kasutatavale asustusüksusest väiksemale nimeobjektile
      • Raudteejaamale, rongi- või muu ühissõidukipeatusele, sadamale, tuletornile, lennuväljale
      • Nendele objektidele, kus nime määramine on oluline (kaitsealad, avalikud veekogud)

  • Millised on ametlikud kohanimed?
    Kohanimi on Vabariigi Valitsuse, ministri, kohaliku omavalitsuse organi või nende poolt volitatud organi või asutuse poolt õigusaktiga määratud kohanimi (nt. määrus, käskkiri, põhikiri jne).
    • Eesti Vabariigi haldus- ja asustusüksuste klassifikaator (EHAK) – haldusüksuste ja asustusüksuste nimed.
    • Eesti NSV jõgede, ojade, kraavide ametlik nimestik, Tallinn 1986
    • Avalikult kasutatavate veekogude nimekiri, Vabariigi Valitsuse 18. juulil 1996 aasta määrus
    • Tuletornide, sadamate, poide jne mõõtkavatäpsus.
      Sisuline õigsus -> eristada oluline ebaolulisest.
      Loetavus -> geomeetria ja leppemärkide valik.
    • Mis on kvaliteet, millised on selle kolme tasandit ?
      Midagi, mis vastab meie vajadustele ja ootustele. (Mida me tahame, millal me tahame, kui palju oleme valmis loovutama).
      1. Majanduslik-põhineb toote kvaliteetsuse hinnangul. Ühelt poolt kliendi valik, teiselt reaalne turg ja tootmise efektiivsus. ( klient -tootja).
      2.Organisatsiooniline-põhineb org-i funktsioneerimise kvaliteetsuse hinnangul. Väärtused nagu protsessi kiirus, pindlikkus, logistlisus (organisatsioonid/selle osad-nende keskond). 3.Valitsemise-põhineb avaliku võimu kvaliteetsuse hinnangul, mida tehakse langetatud otsuste vaatepunktidest (kodanik-võim).
    • Millistesse etappidesse võime jaotada kvaliteedi evolutsiooni?
      • Algselt väärtustati kaartides vaid ühte peamist näitajat (näiteks: kujutise usaldusväärsus/sisuveatus, täielikkus/ detailsus /üksikasjalikkus, asukoha täpsus)
      • Kaartide kasutusalade laienemisega ning teemakaardistuse olulisusest tingituna elementide hulk laieneb (mitmeplaanilisus, loetavus, ajakohasus).
      • Tekib kompaktne kvaliteedikäsitlus.
      • Digitaaltehnoloogia kasutusele võtmisega lisanduvad digitaalsete ruumiandmete kvaliteediga seonduvad näitajad. (näiteks: atribuudi täpsus, topoloogia õigsus, päritolu jne)
      • Kvaliteedi elementide hulga suurenedes kasvab vajadus ühtlustamise järele – tekivad kvaliteedi standardid

      Kvaliteedi saavutamiseks tehtud pingutused: prof .teadmised ja oskused, kv.tehniline juhtimine, kv. haldamine (em-org+on- tootmisviis ), kv.ökonoomika (klient-konkurents), kv.vaimne aspekt-kv.ületab nõudlust, kv.filosoofia. Eelindustriaalne (oskused, eseteetilisus kultuur, ökonoomika), masstoodangu (oskused, protsesside sihipärane juhtimine), juhtimiskvaliteet (org.uuendused, toodete atraktiivsus, kliendi rahuolu mõõtmine).
    • Milles seisneb kvaliteedi mõiste kartograafias?
      Valitsemise tasandil-riiklik karto ja GIS poliitika. Organisatsiooni tasandil-kaardistusettevõtte kvalit.juhtimine. Majanduslikul tasandil-toote kvaliteetsus.
    • Milliseid kvaliteedielemente kartograafias hinnatakse?
      • Professionaalsed teadmised ja oskused
      • Kvaliteedi tehniline juhtimine
      • Kvaliteedi haldamine
      • Kvaliteedi ökonoomika
      • Kvaliteedi vaimne aspekt
      • Kvaliteedi filosoofia

    • Mis on kaardi kvaliteet, mille alusel on seda võimalik hinnata?
      • Sisu korrektsus (täielikkus-kirjeldab kaardiandmestiku vastavust püstitatud valikukriteeriumile; temaatiline õigsus-kirjeldab andmestiku sisulist vastavust juhendile; ajakohasus-kaardiandmestiku vastavus looduses eksisteerivale antud hetkel/tootja poolt defineeitud ajahetkel; asukohatäpsus-kaardiandmestiku asukoha väärtuste vastavuse määr reaalsusele.).
      • Loetavus-kõik elemendid on üksteisest eristatavad, lp esitus korrektne , loogiliselt kokkukuuluv info kergesti seostatav.
      • Mitmeplaanilisus-kaugemas plaanis peab olema haaratav kaardi sisu kogu ulatuses/esitatav sisu põhiinfo lisainfost.
      • Esteetilisus-kaardielemendid moodustavad harmoonilise kooskõla(värvi valik, kaardikirja tüüpide valik, joonte sujuvus, M vastav üldistus).
      • Kasutusmugavus (vastavus kasutusotstarbele, sõltub: paberi formaadist, voltimisest, köitest, LP seletusest).

      Kartograafilise tegevuse väljundiks e tooteks on kaart. Kaardi alusel langetakse ruumi puudutavaid otsuseid. Kaardi kvaliteedist sõltub otsuse langetamise: kiirus, atraktiivsus, õigsus. Kv.hinnatakse enesehinnangu kujundamiseks, kliendi teavitamiseks
    • Millised on kvaliteedi hindamise protsessi 5 sammu?
      • Kvaliteedi elementide määratlemine(ISO 19113),
      • Kv.väärtuste määratlemine,
      • kv.hindamise metoodika väkjatöötamine,
      • kv.hindamine,
      • hindamistulemuste taletamine(jäädvistatakse kvaliteedi aruandes ja metaandmetes(ISO 19115).

    • Milliseid kaardi kvaliteedi hindamise meetodeid eristatakse? Kirjeldage neid
    • Otsene või kaudne kontroll- Silmaga näha= otsene, otsene jaguneb sisesed ja välised; kaudne – saadava info põhjal
    • automaatne või mitteautomaatne kontroll - automaatselt tavaliselt kontrollitakse:
      􀂄 loogiline õigsus – formaat , joonte suletus (snäpp), topoloogia
      􀂄 täielikkus – liigne, puudu
      􀂄 ajaline õigsus – ajaline läbivaatus
    • täielik või valikuline kontroll
      􀂄 täielik – mingi kvaliteedinäitaja mõõtmiseks kontrollitakse 100% kõiki andmebaasis olevaid
      objekte (näiteks – kas KÕIK sulguvad jooneotsa on snäpitud)
      􀂄 valikuline – teatud metoodika (näiteks: juhuslik, mitmejärguline, mittejuhuslik jne valik) alusel tehakse andmebaasist väljavõte, mida kontrollitakse 100%
    • Milles seisneb kvaliteedi juhtimine?
      • Valitsemise tasand (riiklik kartograafiapoliitika – eesmärkide püstitamine, kes milliste kaartide tootmist korraldab, kes vastutab kvaliteedi eest)
      • Organisatsiooni tasand (ISO sertifikaadid – eesmärgid ja visioonid, dokumenteeritus, mõõtmine ja mõõdetavus; organisatsiooni juhtimise teooriad)
      • Majanduslik tasand (eeskirjad/juhendid/standardid; protsessi haldamine; hindamine; tarnimine )

      􀂄 Kontrollitakse kaardi vastavust kehtestatud kvaliteedi nõuetele
      • Pidev tööjõu koolitus, täiendus, õppimine
      • Kõigi töötajate kaasamine, delegeerimine
      • Faktipõhine juhtimine
      • Kõrgem juhtkond kvaliteediliidriks
      • Oluline protsess ja ennetamine
      • Dokumenteeritud protsessid
      • Meeskonnatöö

    • Millistest komponentidest koosneb kaardi tootmine?

    • Mis on kaardiprojekt, millistest osadest ta koosneb?
      Olulisim etapp kaardi loomise tsüklis. Eesmärgiks saada direktiivid (juhendid, instruktsioonid, manuaalid) kaartide: koostamiseks, toimetamiseks, väljaandmeks(trükkimiseks).
      Etapid:
      • eesmärgi püstitamine (vjaduse/ootused, turu uuringud, tellija poolsed soovid),
      • mudelite väljatöötamine (matemaatiline alus: M, projektsioon; reaalsusmudel, andmemudel, esitusmudel),
      • tehnoloogilise skeemi väljatöötamine (annab ülevaade konkreetse kaardi koostamise tööetappidest, näitab protsesside kulgemise järjekorda, määratleb töö eest vastutajad),
      • organisatsioonilised meetmed ( projektis osalevad struktuuriüksused, isikud, vastutuse määr, info liikumise protsessid),
      • eelarve (tööjõukulu, algandmete hankimise maksumus, materjalide kulud, organisatsiooni haldamise kulud, trükkimine, marketing /turustamine).

    • Mis on tootmisprotsessi ja tehnoloogilise skeemi vahe?
      Tehnoloogiline skeem on osa projektist, see annab ülevaate konkreetse kaardi tootmiseks rakendatavatest tehnilistest võtetest ja nende jaotumisest tööetappideks, samuti näitab etappide kulgemise järjekorda ja määratleb töö eest vastutajad. Tehnoloogiline skeem jaguneb 4 etappi : ettevalmistustööd, välikaardistus, digitaalkaardistus, kontroll. Ühes projektis võib olla mitu erinevad tehnoloogilist skeemi. Tehnoloogiline skeem on aluseks tootmisprotsessile. Tootmisprotsessi on kaasatud veel projekteerimine (konkreetse kaardi tootmiseks vajaliku projekti koostamine), trükiks ettevalmistamine ja trükkimine.
    • Mis on kaardi koostamine ja millistest osadest ta koosneb?
      • Kaardi tegelik, füüsiline valmistamine.
      • Hõlmatud suur hulk erineva valdkonna spetsialiste.
      • Toimub vastavalt tehnoloogilise skeemile.

    • Milliseid materjale kasutatakse kaartide koostamiseks?
      Kaardi koostamise materjale kolme liiki:
      1. Põhimaterjalid-saadakse kaardi sisu põhielemendid.
      2. Täiendavad-koostatakse või täiendatakse sisu üksikuid elemente.
      3. Informatiivsed-kaardistatava ala või tema kohta täiendav info, kvaliteedi või kvantiteedi hindamiseks ajalik info) Andmete kogumine (mõõdistamine/mõõtmine, registritest kogumine, teised kaardid, teised kaardid-generaliseerimine). Kogutud andmete talletamine(digitaalselt, manuaalselt).
    • Kuidas nimetatakse tänapäeval kasutatavat trükitehnoloogiat?
      Tänapäeval kasutatakse ofsett trükki, selle puhul trükkivad kohad on kaetud vetthülgava kihiga, plaat tehakse niiskeks ja värv hakkab peale vaid vetthülgavale pinnale.
    • Mida kujutab endast trükiks ettevalmistamise etapp?
      • Andmete visualiseerimiseks ettevalmistamine:
      • Trükifaili valmistamine trükikaardi tarbeks – selleks tehakse:
        • trükiplaadi mõõtmete kindlakstegemine ,
        • trükivärvide valik ja nende arv,
        • trükikojale trükifailide ettevalmistamine vastavalt trükikoja nõuetele failide arv (mis sõltub värvilahutusest ja trükikoja tehnilistest tingimistest) ja failiformaat (ps või pdf).

      Trükikojas trükkimiseks trükitakse kaart programmi või „Layouti“ faili vahendusel tavaliselt pdf või ps formaadis failiks, variandid: trükikojas tehakse ÜHEvärvilisest failist trükiplaatide jaoks värvilahutus või kaardivalmistaja teeb juba ise värvilahutuse ja esitab failid trükikojale või valiku tegemine sõltub trükikoja tehnilisest baasist.
    • Millised vead võivad esineda trükiprotsessis?
      Trükikvaliteet: värvuste õigsus, värvide kokkutrükk
    • Kuidas jaotatakse trükitehnoloogias kasutatavad värve, milles seisneb nende erinevus
      Protsessvärvid - värviline kujutis saadakse nelja värvitäpi - tsüaani, magenta, kollase ja musta - segunemisel paberil. CMYK ( cyan , magenta, yellow , black ). CMYK värvidega trükkimiseks tehakse värvilahutus
      Potivärvid – värv segatakse potis valmis ja trükitakse siis
      􀂄 Võimalik on kasutada kuni 8 erinevat värvi.
      • Iga värvi jaoks erinev trükiplaat
      • Iga trükiplaat eraldi trumlis .

      81. Milliseid rastreid kasutatakse trükitehnoloogias?
      Iga värv kujutatakse must-valge mustriga, mida trükitehnoloogias kutsutakse RASTRIKS Eristatakse:
      􀂄 toonraster e. punktraster e konventsionaalne raster – peamiselt ellips
      􀂄 joonraster
      􀂄 pooltoonraster e. diffusioonraster e. stohhastiline raster
      Rastri väärtust väljendatakse: punktrastril %-s, joonrastril lpi (line per inch ). Väärtus näitab, kui suure ala must täpp või joon katab: 0% - valge, 100% - täistoon. Erinevate värvide rastrid peavad olema erineva nurga all: must 45°, magenta 75°, cyan 105°, kollane 90°
      􀂄 Interferentspilt e. Moire (muaree) efekt - Kui eksitakse rastrinurga vastu tekib INTERFERENTSPILT ehk MOIRE (muaree) effekt .
    • Kuidas näeb välja Eesti põhikaardi tehnoloogiline skeem?
      Stereokaart ->Välitööd->1:10000 digitaalne põhikaart->reljeefi digimine, kartograafiline toimetamine->1:20000 trükitud põhikaart. Tooted: ortofoto, digitaalne põhikaart, trükitud põhikaart.
    • Kuidas on korraldatud kaardi tootmine Eesti Vabariigis, kes, millisel määral, milliste kaartide tootmise eest vastutab?
      Tootmine on reguleeritud VV 14. aprilli 1994. a. määrusega nr. 138 “ Geodeetiliste ja kartograafiliste tööde tegemise ning geodeetiliste ja kartograafiliste andmete kasutamise kord”, “Ruumiandmete seadusega” (10.03.2011), mis sätestab tingimused ja nõuded ruumiandmete hõivele, haldamisele, juurdepääsule ja kasutusse andmisele ning ruumiandmete infrastruktuuri toimimiseks. Käsitleb:
      􀂄 EGAK
      􀂄 Aadressiandmete süsteem
      􀂄 ETAK
      • Maa-amet korraldab – riiklike topograafiliste (põhi-, baas- ) kaartide tootmist.
      • Vastav riigiasutus korraldab riiklike teemakaartide tootmist. Teemakaardid baseeruvad riiklikel topograafilistel kaartidel.
      • Kohalikud omavalitsusüksused korraldavad oma territooriumi kaardistams (linnaplaanid). Eraalgatuslik kaarditootmine.

      Maa-ameti tooted: Eesti põhikaart, Eesti baaskaart, Eesti mullakaart, Ortofotod, ETAK, X-GIS, Arhiivis olevad kaardid
    • Mis on Eesti põhikaart?
      Digi 1:10 000, L-Est projektsioonis, Ellipsoid GRS 80, tasapinnaline ristkoordinaatide süsteem L-Est-is, on vektorkujul, rasterkujul ja varsti ka geoandmebaasina. Põhikaardi eesmärgiks on olla ALUSEKS riiklikele teemakaartidele ja ruumiinfot sisaldavatele registritele, digikaardil puudub reljeef. Kaardi omaniku- ja autoriõigused kuuluvad Eesti Vabariigile, keda esindab Maa-amet. Tootmist korraldab maaamet. Digitaalkaart 1: 10 000, trükikaart 1: 20 000!!!
      • Ajakava :
      • 1991. a. – valmis projekt
      • 1996. a. – tootmine täisdigitaalne
      • 1999. a. – käivitatud riigihanked
      • 2002. a. – põhikaart Eesti territooriumil valmis
      • 2003. a. – digitaalne põhikaart Eestis valmis

    • Mis on Eesti baaskaart?
      Projektsioon – TM-Balti, ellipsoid GRS 80, tasapinnaline ristkoord süsteem TM-B!! Baaskaart sisaldab baasilist topograafilist infot – pm teed, veed, olulised kõlvikuklassid. Kaart on baasiks vastava mõõtkavaklassi detailsematele topograafilistele kaartidele või teemakaartidele. Aluseks on kosmosepildid (täpsus 50m). Kaardistatud nn baasnähtused – riigiteed, olulisemad kohalikud teed, vetevõrk, raudteed , kõrgepingeliinid, gaasitorud, kõlvikud 5 klassi, piirid, reljeef (5m lõikevahed, koostatud vene topodelt). Kaart on vektorkujul ja tükikaardil on ka satelliitpildi kujutis. Tootmist korraldas Maa-amet, tootjaks Eesti Kaardikeskus. Digitaalkaart 1: 50 000, trükikaart 1: 50 000!!!!
      • Ajakava:
      • 1993. a. – käivitus
      • 1996. a. – lõppes digitaalse andmebaasi loomine
      • 1998. a. – terve Eesti kaeti trükikaardiga

    • Milles seisneb põhi- ja baaskaardi erinevused?
      Mõõtkavas(põhi 1:10000, baas 1:50000), Trükikaardis (baasil juures ka sateliitpilt), Lähtematerjalides(põhikaardil ortofoto ja välitööd, baaskaardil sateliitpilt),Tehnoloogilises skeemis (baaskaardil välitöid pole, põhikaardil on), Asukohatäpsuses ja nähtuste valikus, Kaasajastamises (põhikaart uueneb), Reljeefis (baaskaardil puudub reljeef)
    • Mis on Eesti mullakaart?
      Projektsioon L-Est, mõõtkava 1: 10 000, formaat – dgn, mapinfo , arcinfo. Kaardi eesmärgiks oli luua vajalik alus maade hindamiseks ning Eesti mullastiku geograafiline infosüsteem, mis koosneb digitaalsest mullakaardist, mullastiku tabelandmetest ning tarkvaralisest keskkonnast, mis võimaldab teha mullastiku andmetest päringuid ja kuvada tulemusi kaardil.
      Kaardi lähtematerjalideks olid majandite ja metskondade mullastikukaardid+väliuurimistööd+katastri aluskaart 1:10 000, keeruka reljeefiga aladel oli mõõtkava 1:5000. Tootmist korraldab Maa-amet, koostaja OÜ Agrimento, tootja EOMap.
      • Ajakava: projekt teostati 1997. a. - 2001. a.

    • Kas Eestis omab © juriidilist õigust? Põhjendage oma vastust.
      Keegi ei oma Eestis c juriidilist õigust. C märgi kasutamine Eestis on juriidiliselt ebakorrektne ja eksitav. C märk on tunnuseks, et riik on ühinenud „ Universaal Copyright Conventsion“-ga, mida EESTI TEINUD EI OLE. Eesti on liitinud vaid „Berni kirjandus- ja kunstiteoste kaitse konventsiooniga“, mis ei kasuta C märki.
    • Klaudius Ptolemaios, tema kaardid
      P oli antiikaja astronoom, matemaatik ja geograaf . Tema on vastutav geotsentilise maailmapildi eest. Suurteosteks „Almagest“ ja 8 köiteline „Geograafia õpetus“. „ Geograafias “ on olemas 350 astronoomilist asukohamäärangut ja üle 8000 koha koordinaadid kuni 5’ täpsusega. „Geograafias“ esitleb kaardiprojektsioone, kirjeldab tol ajal tuntud maailma osi ja annab keskmeridiaani ühe kraadi pikkusse. Põhjalaiuse arvutas tundides aasta pikima päeva kestvuse kaudu, idapikkuse tundides Aleksandriast itta või läände. Idapikkus on ebatäpne, sest kellad tol ajal ei võimaldanud täpsemat aega määrata. „G-s“ on 26 üksikut kaarti ja 1 maailmakaart. P autoriteet tõusis keskajal, kui tema kaartide järgi hakati uuesti kaarte tootma, maadeavastuste tõus (Kolumbus sõitis P kaardi järgi (enda meelest) Indiasse ). P kaartide hulgas on olemas Kesk-Euroopa kaart. Sellel olevaid kohanimesid ja jõgesid on püütud tuvastada. Kahe jõe vasteks on pakutid isegi Pärnu ja Narva jõge.
    • A. Ortelius, tema kaardid
      Abraham Ortelius tegi esimese atlas , mida küll tol ajal atlaseks ei nimetatud. Oli flaam ning flaamid olid kaasaegse kartograafia rajajad . Alguses teenis elatist kaartide graveerimisega Antverpenis Belgias. Graveerimise kõrval lisa teenimiseks müüs ta kaarte ja raamatuid. Oli suur huvi reisimise vastu. Ringreisidel kohtus ta Mercatoriga, pärast mida süvenes tal üha rohkem huvi karto- ja geograafia vastu. Esimeseks kaardiks, mille ta tegi, oli maailma kaart "Typus Orbis Terrarum". Ortelius oli ajaloolise kartograafia rajaja, sest ta avaldas kogumikus Parergon suure hulga antiikaja ja piibli kaarte ja avaldas esimese atlase .
    • G. Mercator, tema kaardid
      Gerardus Mercator sündis Flandrias (praegune Belgia põhjaosa) Tema suurim kirg oli geograafia. Ta armastas kaarte ja nendega seonduvat. Valmistas gloobuseid.Võttis kasutusele sõna „atlas“
      Kuulsamad tööd:
      • Mercatori projektsioon – Valmis 1569 . Aastal. Mercatori projektsioon on konformne silidnriline kaardiprojektsioon. Konformsuse tagamiseks tuleb meridionaalset erimõõtkava kasvatada võrdeliselt paralleelidel kehtiva erimõõtkavaga. Selle tulemuseks on ekvaatorist eemaldudes logaritmiliselt suurenevad paralleelide vahed . Pikkuste ja pindalade moonutus kasvab selle tõttu projektsiooni servadel lõpmatult suureks. Mercatori projektsiooni eripära seisneb selles, et loksodroomid (kindla asimuudiga kursid ), mis maasferoidil on kujutatud kõverjooneliselt kujutuvad sirgetena. Sellepärast ongi see projektsioon eriti väärtuslik merenavigatsioonikaartide jaoks. Ära tuleks märkida ka see, et 0-20° paralleelide vahe on kolm korda väiksem kui laiustel 60-80°. Suur läbimurre merenduskartograafias 16. Sajandil
      • Palestiina kaart 1537.
      • Mercatori esimene maakaart 1538. See kaart oli esimene, kus oli ära näidatud, et Lõuna-Ameerika ja Põhja-Ameerika on eraldi mandrid . Märkimisväärsed omadused on veel, et Aasia ja Põhja-Ameerika on teineteisest lahus ja kujutatud on ka Loodeväil.
      • Flandria kaart 1540
      • Euroopa kaart 1554
      • Britannia kaart 1564
      • „Ptolemaiose geograafia“ 1578 , esimene atlas

      Mercatori enda atlas „Mercator Hondius“, sai valmis pärast surma 1606
    • Kartograafia areng Euroopas keskajal
    • Suurte maadeavastuste mõju kartograafiale
      • Itaalias - Vespucci (4 retke Ameerikasse), G.Cobato (Newfoundlandi saar), Marco Polo ( reisid Hiinasse).
      • Portugal - Diogo Cao (rännakud Aafrikasse), B. Dias (Aafrika lõunatipp), Vasco da Gama (Ida-India avastamine), Alfonso Albuquerique (retked Itaaliasse), F. de Magalhaes (ümbermaailmareis).
      • Holland - Abel Tasman (Tasmaania, Uus- Meremaa ), Willem Barents (Teravmäed).
      • Hispaania - Vasco Nunez de Balboa (Ameerikas esimene euroopa linn), Juan Ponce de Leon (ekspeditsioon Floridasse

    • Atlaste tootmise ajalugu
    • Saksa kartograafia 15. saj. lõpul, 16. saj alguses
    • Topograafilise kaardistamise ajalugu
      Sai alguse u 5. aastatuhandel eKr. Mastikujoonised ja geograafilised pildid on savitahvlitel säilinud. On leitud seinajooniseid Türgist, Catal Hyüki linna plaanilt . 8.- 13. sajandi esimesed keskaegsed kaardid olid rataskaardid. Rataskaardid olid ringikujulised ja keskpunktiks oli enamjaolt Jeruusalemm . Koostamisel kasutati polaarkoordinaate.
      Esimene trükitud kaart nägi ilmavalgust 1472. aastal. Liivimaa kohanimed olid keskajal märgitud kaartidele muukeelsetena. Teadaolevalt esimene käsikirjaline Liivimaa kaart koostati 1529.a. 1539. aastal valmis rootslasel Olaus Magnusel Põhja- Euroopa kaart Carta Marina. Esimene Vana- Liivimaa trükikaart ilmus 1555.a. 1573 .a. ilmus Orteliuse atlases vanim tänaseni säilinud Vana- Liivimaa kaart. 18.saj. kaardid muutusid täpsemateks ja usaldusväärsemateks, samuti muutis topograafilise kaardistamise vajalikuks sõjatehnika areng.
      1855. aastal alustati Eestis ja Liivimaal geodeetiliselt põhistatud topograafilist mõõdistamist
      Mõõdistamisel kasutati Walbecki 1819 ellpsoidi. Projektsioonina kasutati Bonne ´i pseudokoonilist õigepindset projektsiooni.
      Kaitseväe Staabi topo - ja hüdrograafia- osakond tootis kaarte. Kaartide valmistamiseks valiti Gaussi- Lamberti komformne kooniline projektsioon
      Kaardile trükiti peale eestikeelsed kohanimed.
    • Merekaartide ajalugu
      Merekaart on mere või ookeani piirkonna tasapinnaline kujutis mingil kindlal geodeetilisel alusel, kindlas kartograafilises projektsioonis ja kaardimõõdus. Merekaart võimaldab valida soodsama laevatee ühest kohast teise, teha kaarditööd ja kontrollida, et valitud laevatee on piisavalt ohutu. Merekaardil on näidatud rannajoone kontuur , kalda samakõrgusjooned, mere sügavus ja samasügavusjooned, merepõhja iseloom, ohtlikud kohad, meremärgid, tuletornide jt. silmatorkavate objektide asukohad.
      2000 aastat tagasi hakati avastama Vaikset ookeani, mingeid kaarte ja plaane inimestel polnud. Polüneeslased olid väga osavad meresõitjad, kes kasutasid merel orienteerudes tuult ja lainete liikumise suunda, tänu sellele teadmisele tegid nad tuhandete kilomeetrite pikkuseid merereise ning valmis Polüneeslaste merekaart. See kujutab endast palmivartest kokku seotud ruumilist kaarti, kus saari tähistasid pisikesed merekarbid.
      Sajand enne meie aja arvamist ilmusid Vahemere-äärsetes piirkondades suuliste pärimuste kõrvale esimesed kirjutised merealade kohta, mis kandsid peripluste nime. Need ei olnud otseselt merekaardid, vaid pigem juhised purjetamiseks, koos arvamuste ja kogemustel rajanevate hinnangutega. Tihti pandi ka sellise kirjelduse juurde illustreeriv skits rannikust, mäestikest või neemedest. Need pildid aitasid väga kergesti meremehel orienteeruda, kus ta parajasti asub. Isegi tänapäevased merenduskäsiraamatud kasutavad selliseid kaldavaateid. Kõige vanem säilinud eksemplar on Skylaxi periplus 3. sajandist. Saab oletada et sel ajal tekkisid ka esimesed merekaardid, kuna kreeklased ja roomlased juba tundsid kaardiprojektsiooni ja maakaardid olid neil olemas. Kahjuks pole need tänapäevani säilinud, seega ei saa selles siiski päris kindel olla.
      150. aastal koostas antiikaja suurim geograaf Ptolemaios maailma kaardistamise juhise – 8. köitelise „Geograafia“, mis sisaldas peale kaardistamisõpetuse ka 8000 paiga loetelu koos nende geograafilise pikkuse ja laiusega.[2] Tema oligi arvatavasti esimene, kes kasutas väljendeid pikkus ja laius ning tegi reegli, et põhi peab olema üleval ja ida paremal.
      Esimesi tõendeid merekaartide kasutamise kohta leidub alles keskajast. Nimelt on teada üks kirjeldus Louis Püha ristiretkest, kui 1279 . aastal jäi kuninga laevastik tormi kätte ja kõik kartsid, et sinna nad jäävad. Kuid siis „tõid laevamehed välja oma merekaardid ja näitasid kuningale , et nad pole enam kuigi kaugel sadamast“. Umbes sellest ajast on säilinud ka üks merekaart, mida kutsutakse tema leidmiskoha järgi Carta Pisana. Carta Pisana on vanim eksemplar ühest merekaartide perekonnast, mis on tuntud kompasskaartide või portulaankaartide nime all.
      15. ja 16. sajandil hakati veelgi rohkem kaartidest huvituma, tehti kristlikke maailmakaarte- mappae mundi - mungakaardid, mille keskmeks oli püha linn Jeruusalemm ning selle ümber suur ookean. Samal ajal aga hakkasid maadeavastajad ja meresõitjad kaugemalt pikkadelt reisidelt uut infot otsima . Rannikul navigeerimiseks kasutati keskaegseid merekaarte – portolaane. Esimesed portolaanid joonistati 13. sajandil Hispaanias ja Itaalias lambanahale.
      1529 toimus läbimurre, Hispaania kuninga kartograaf valmistas kaardi, mis näitas kui suur on Vaikse ookeani ulatus. Infot selle jaoks sai ta Magalhãesi ümbermaailmareisilt naasnute käest.
      Kartograafia õitsenguperiood algas 16. sajandi teisel poolel Mercatori eluajal, kui hakati koostama projektsiooniga lamekaarte. Tänu suurtele avastusretkedele oli maa kerakujulisus lõplikult tõestatud ja algas tihe laevaliiklus ning merekaartide reformatsioon .
      Mercator täitis kolm eeldust , mis tuleb esitada merekaardile: 1. Nurgaõigsus 2. Mõõduõigsus 3. Vahemaaõigsus.
      Läbimurre saabus alles aastal 1599, kui keegi Edward Wright lõi pärast Assoori saate ekspeditsiooni, esimese trükitud kaardi, mida võib pidada ehtsaks merekaardiks. Selles oli ühendatud kompassi abil laakimine ja nurga- ning mõõdutäpsusel põhinev kartograafia, moodustades selle, mida tänapäeval mõistame kaardinavigatsiooni all.
      Alles hiljaaegu ei olnud inimestel õiget ülevaadet, milline on ookeani põhi. Selleks lennutati 1978 aastal satelliit „Seasat-A“, mis pidi uurima maailma ookeane. Satelliit tiirles 800km kõrgusel ning tegi ookeani põhjast pilte, millel oli nii mägesid kui ka orge . Veel on kasutatud merepõhja kaardistamiseks sonarit.
      Merekaarte võib jagada oma ülesannete põhjal kolme rühma: teatmelised, navigatsioonilised ja plaanid.
      Alates 16. sajandist võeti merekaardite koostamisel kasutusele kartograafilised projektsioonid, mis näitaksid maa kumerusest tingitud moonutusi kaarditasapinnal. 1659. aastal andis Petter Niklas van Gedda välja Läänemere kaardi, mis on tehtud Mercatori projektsioonis ning kujutab ka Eesti rannikut.
      Venemaal kasutati lapikprojektsioonis merekaarte kuni 19. sajandi I veerandi lõpuni, hiljem mindi üle mujal maailmas juba kasutuses olnud Mercatori projektsioonile.
      Tänapäevaste merekaartide koostamine Eestis taastus alles 1993. aasta sügisel, mil valmis esimene eestikeelne 1:100 000 mõõtkavas, INT-1 standardile vastav Liivi lahe merekaart nr 516. Kaart valmis koostöös AS REGIO-ga ning sellel on piirkond Pärnust Ruhnuni. AS REGIOga koostöös valmis veel 8 samas mõõtkavas ja kaks 1:250 000 mõõtkavas kaardilehte. Sellega lõppes Eesti merekaartide koostamise ja väljaandmise esimene traditsioonilistel võtetel ja tehnoloogiatel põhinev etapp. 1997. aastaks koolitas Veeteede Amet välja digitaaltööks ette nähtud asjatundjad. Aasta hiljem ilmus trükist esimene uue tehnoloogia abil valminud 1:100 000 mõõtkavas merekaart nr 507, millel on kujutatud Tallinn-Helsinki. Tänaseks on ilmunud Veeteede Ametilt 49 Eesti veeteede erinevas mõõtkavas kaardilehte. Elektronkaartide koostamine algas Veeteede Ametis 1997, samas tehti edasi ka paberkaarte.
      Viimasel kümnendil on Eesti merekaarte regulaarselt välja andnud Veeteede Amet. Kokku on käibel 65 erinevas mõõtkavas Veeteede Ameti Eesti merekaarti ja 5 kaardialbumit.
    • Varasemad kaardid Eesti kohta kuni 17. saj.
    • Kaardid Eesti kohta 17. Sajandil
      Valdavaks trükitehniliseks võtteks oli vasegravüür, lisaks söövitustehnika. 16. sajandi teisel poolel ja 17. sajandi alguses hakkasid arenema reaalteadused, mis pani aluse teadmistel põhinevale maailmapildile.
      Alates 17. sajandist on koostatavad kaardid omandanud üha täpsema ja faktiderohkema ilme-kaartidel on olemas mõõtkava, kuid puuduvad legendid .
      Kaartide koostamisel lähtusid kaardikirjastajad reisikirjeldustest, mõneti kasutati ka enda kogutud teadmisi kui oli külastatud mõnda kohta isiklikult.
      Tänu 17. sajandi mitmele optilisele leiutisele nagu seda on teleskoop ja Gunter’i kvadrant , muutus maamõõtmine täpsemaks. Muutus võimalikuks määrata geograafilist laiust päeval Päikese ja öösel Põhjanaela järgi.
      Põhiliseks mõõdistusmeetodiks oli mensulmõõdistamine (mensul e. plaanistulaud).
      Erinevate autorite poolt valmistatud kaartidel on Eesti rannajoon väga erinev.
      Tähtsamad kaardid ja autorid:
      • Venemaa kaart 1614,Hessel Gerritsz, Hollandi kartograaf, Eesti ala kohta on kaardil märgitud mitmed saared ja kohanimed. Peipsi järv on kujutatud väiksemana kui seda on Pihkva järv.
      • Rootsi kaart 1626, Andreas Bureus, Eesti alalt 150 geograafilist nime
      • Liivi- ja Kuramaa kaart 1680, Amsterdamis kaardigraveerija ja kirjastaja Justus Danckerts, maakondade nimed ja piirid, eesti ja läti keelealade piirid, välja toodud suured sooalad
      • Liivimaa kaart 1652, Saksa graafiku ja kirjastaja Matthäus Meriani, täpsem Läti alade jõestike ja järvede kujutamine, kaardipinnale paigutatud Kuramaa ja Eestimaa vapid .
      • Liivi- ja Kuramaa kaart 1670-1705, hollandi kartograaf ja kirjastaja Frederik de Witt , Saaremaa täpsem kujutamine ja sooalade eestikeelseid nimetusi

    • 18. sajandi Eesti kaardid
      Johann Heinrich Lambert (1728- 1777 ) arendas välja ka tänapäeval kasutuses oleva Lamberit konformse koonilise projektsiooni.
      Inglane J. Hadley konstrueeris 1730 . aastal oktandi, ning sellest arendati aastaks 1770 välja sekstant .
      1782- 1785 pani J. Ramsden kokku suure teodoliidi (joonis 1.2), mille
      täpsuseks hinnati 1'' ja mis seetõttu ei jäänud tänapäevastele instrumentidele täpsuse osas alla.
      Kaardistamistööd rannikul 1715- 1726 . soome lahe üldkaart ja 12 spetsiaalkaarti.
      1720 terve Venemaa kaardistamistööde algus. 1734 I venemaa atlas. Kirilovi avaldatud. Seal kasutati Kuressaare linna meridiaani . 1745 venemaa akadeemiline atlas, mis sisaldas ka Liivimaa kaarti.
      1798 Mellini Liivimaa atlas. Puudus täpne geodeetiline alus, aga olid siiski väga täpsed. Aluseks olid mõisaplaanid, teede ja piiridekaardid, välimõõdistamisi väga vähe. Admete kogumisega tekkis vigu kuigi suhtus andmetesse kriitiliselt. Tema kaartidel esmakordselt kohanimed eestikeelsetena, mis oli tol ajal ennekuulmatu.
      Johann Babtist Homann (1664- 1724 ) saksa kartograaf. Teda kopeerisid paljud saksa kartograafid. Tema ja jäljendajate kaartidel hiiumaa kolmnurkse kujuga.
      Otto Friedrich von Pistohlkors (1754- 1831 ) oli Baltisakslane , kelle Liivimaa kaart 1774 . Rannajoon küllaltki täpne. Kaardil on mõõtkavajoon ja leppemärgid.
      Wilhelm Christian Friebe (1762-1811), kes oli baltisaksa teadlane ja publitsist . Kaardi joonistas Johann Wilhelm Krause (1757-1828), keda meie kõige rohkem teame Tartu Ülikooli hoonete arhitektina. Antud kaardi puhul on tegemist originaaljoonisega, mille järgi tehti vasegravüür.
    • 19. sajandi Eesti kaardid
      Mellini Liivimaa kaart oli kasutusel kuni 19nda sajandi keskpaigani. Selle kaardi miinuseks oli aga ebatäpsus, palju oli geograafilisi moonutusi.
      1839 Liivimaa kubermangu erikaart; 1844 Eestimaa kubermangu erikaart.
      Koostamisel kasutati mõisakaarte, teostati välimõõdistusi koordinaadiaukude täitmiseks (1824- 1832 ).
      1854 esimene eestikeelne kaart, 1859 esimene eestikeelne atlas.
      1973 Jakobsoni kooliatlas, eelnevatest atlastest odavam, atlas kuulus maateaduste õpiku juurde. Samal aastal tehti ka gloobus, neid jagati maakoolidele. 1880 venestamine , mis tähendas eestikeelsete kaartide ilmumise lõppu.
    • W. Struve ja K. Tenneri tegevus Eestis
      Struve:
      Saksa päritolu astronoom ja geodeet . Struve ajal oli Tartu ülikool geodeetide parim koolitaja Venemaal. 1816-1819 triangulatsiooni mõõdistamine, 1821 -31 Tartu meridiaani ja kaardi mõõdistamine
      Tenner:
      Vene geodeesia rajaja. Esimene kokkupuude geodeesiaga Saare mõisas,
      1805-1807 Hiina ekspeditsiooni kaardistaja,
      1809 Siberi ja Mongoolia atlas
      1809-1811 Kaardistas Peterburi-Tallin-Tartu.
      1816-1858 Triangulatsioonimõõdistamine Vilno-Poola.
      Struve Liivimaa triangulatsioon (1816-1819)
      Üle 500 geodeetilise punkti täpne asukoht.
      Tartust alguse saanud võrk jagati kolme täpsusklassi. Peakolmnurgad 64 punktiga said I täpsusklassi, II järku kolmnurkadel mõõdedti kaks nurka, kuid iga punkt arvutati välja vähemalt kahest kolmnurgast. IIIjärgu punktid määrati lõigetena kõrgema järgu punktidest. 1836 koostati Struve andmete põhjal Liivimaa üldkaart (koostaja oli Rücker).
      Tartu meridiaani kaare mõõtmine
      1822-1827 horisontaal- ja vertikaalnurkade mõõtmine. 1815-1822 Tenneri Vilniuse, Kuramaa, Grodno ja Minski kubermangu triangulatsiooni võrk. 1828 Struve ja Tenner kohtuvad ja otsustavad koostööd teha. 1816-1855 kaare mõõtmine.
    • C.G. Rückeri ja J.H. Schmidti kaardid
      Gottlieb baltisaksa kartograaf (1777- 1856 ):
      Tegi Liivimaa spetsiaalkaardi (1839)– esimene Eesti ala kohta koostatud geodeetilisel alusel kaart, ligikaudu 4600 kohanime. Kaart koostatud Struve triangulatsiooni põhjal. Veel tegi Liivimaa üldkaardi (1936), enda rahastatud. Veel Liivi-, Eesti-, ja Kuramaa üldkaart
      Schmidt:
      Riia kubermangu kaart (1772), Soome lahe kaart (1770) venekeeles, aastal 1777 uues vene ja ladinakeelses väljaandes. U. 2800 uut geogr . Kohanimetust. Puudused: vead kohanimedes, vanad materjalid. Eesti kubermangu kaart (1844) – koostatud mõisakaartide põhjal.
      MÕLEMALT KAARDID TÄPSEIMAD OMAL AJAL EESTI ALA KOHTA.
    • Eesti ala topograafiline mõõdistamine
      Eesti 1893-1913, vene sõjaväe topograafid kaardistasid suurema osa Eesti territooriumist, trükiti verstane kaart mõõtkavas 1:42 000. Peamine kaardistamise ülesanne oli sõjaväe varustamine kaartidega. Esimene eestikeelne merekaart "Kärdla reid " mõõtkavas 1:16 800 aastal 1921.
      Eesti territoorimi mõõdistamist mõõtkavas 1:25 000 alustas topo-hüdrograafia osakond 1923.
      Esimesed 1:50 000 kaardilehed ilmusid trükist 1940. aastaks, mida oli 133 kavandatud lehest tõenäoliselt 72 (raha puuduse tõttu). 1:25 000 ja 1:50 000 kaardid said aluseks topo-hüdrograafiaosakonna kartograafide poolt koostatud Eesti topograafilise ülevaatekaardile mõõtkavas 1:200 000.
      1995. aastal käivitati tolle aja suurim rahvusvaheline kaardistuse projekt Eestile, USA Kaitsekaardistamise Agentuuri abiga koostati kaitseväe topograafilise kaart mõõtkavas 1:50 000.
      Tallinna lennuinfopiirkonna visuaal -lennukaart mõõtkavas 1 : 500 000 ilmus 1999. aaastal.
      Kaardikeskuse poolt on väljaantud läbi ajaloo esimene eestikeelne kogu riigi haldusala kattev topograafiline kaart, mis sai nimeks Eesti Kaart mõõtkavaga 1:50 000.
      Maaregistri nõudmisel koostati maakatastri pidamise aluskaart hajaasustusalas mõõtkavas 1:10 000 ja tiheasustusalas mõõtkavas 1:2000.
      1992. aastal alustatud manuaaltehnoloogias põhikaardistamise käigus kaeti 1994. aasta lõpuks aluskaardiga 13% kaardistatavast alast, millele järgnes uudse digitaaltehnoloogia juurutamine 1995. aasta alguses. Eesti Kaardikeskus oli ka algatajaks 1:20 000 mõõtkavalise põhikaardi koostamisel. Eesti esimene arvutikaart koosnes 112 lehest mõõtmetega 25 km x 25 km millest tiražeerimata jäi 9 kaardilehte.
      Esimese eestikeelse topograafilise ülevaatekaardi koostas 1992. aastal Riigi Maa-ameti tellimusel GUGK-i ettevõte Aerogeodezija. Ülevaatekaart on neljal lehel ja mõõtkavaks valiti 1:200 000. 1996 aastal anti välja Eesti esimene seinakaart, milleks oli Eesti halduskaart mõõtkavas 1:400 000.
    • Esimesed eestikeelsed kaardid ja atlased
    • Kartograafia areng Eestis 1920-1940
      1920. aastal moodustati Eesti topo – hüdrograafiaosakond. Topo – hüdrograafiaosakond jagunes topograafia -, hüdrograafia-, triangulatsiooni- ja kartograafiajaoskonnaks. Kartograafiajaoskonnas oli eraldi joonestuskoda ning kaartide ja instrumentide ladu.
      Kavandati kolm kaardiseeriat: põhikaart (mõõtkavas 1:25 000), taktikaline kaart (mõõtkavas 1:50 000) ja ülevaatekaart (mõõtkavas 1:200 000). Kaartide koostamisel kasutati Gaussi – Lamberti konformset koonilist projektsiooni maksimaalse mõõtkavaga 1:40 000 ja moonutusteguriga 0, 9975.
      Riigiasutused , omavalitsused , koolid ja kodanikud vajasid eestikeelseid kaarte. Maakaarte andsid välja Riigi Statistika Keskbüroo, Teede - , Haridus – ja Põllutööministeeriumid, mitu linnavalitsust ning kolmandast sektorist Eesti Kirjandus Selts, Loodusuurijate Selts, Õpetatud Eesti Selts, Eesti Geodeetide Ühing.
      1939. aasta müügiks koostati matkakaardid „Kas tunned maad?“ ja „Lääne – Eesti saarestik“ mõõtkavas 1:200 000, mille aluseks oli topograafiline ülevaate kaart. Anti välja üle 17 maantekaardi, mitu teedekaarti, millest tähtsaim oli atlas (1938) mõõtkavas 1:300 000.
      Eesti Geodeetide Ühingu asutati 27. veebruaril 1926. aastal.
      EGÜ publikatsioonid :
      • ajakiri Geodeet
      • „Maamõõte käsiraamat“
      • geodeesialoengute konspekt „Geodeesia“ I osa
      • „Agraarõigus Eestis“
      • „Eesti geodeetide ühingu poolt 1934. a korraldatud loengud“
      • Eesti kaart vallapiiridega
      • „Konverentsi Struve Arc 150 materjalide kogumik“
      • kogumik „Saku tehnikum läbi aegade“

      kogumik „Eesti Geodeetide Ühing 1926 – 2006.
    • Kartograafia areng Eestis 1940-2003
      34
  • Vasakule Paremale
    Kartograafia EKSAMI Kordamisküsimused #1 Kartograafia EKSAMI Kordamisküsimused #2 Kartograafia EKSAMI Kordamisküsimused #3 Kartograafia EKSAMI Kordamisküsimused #4 Kartograafia EKSAMI Kordamisküsimused #5 Kartograafia EKSAMI Kordamisküsimused #6 Kartograafia EKSAMI Kordamisküsimused #7 Kartograafia EKSAMI Kordamisküsimused #8 Kartograafia EKSAMI Kordamisküsimused #9 Kartograafia EKSAMI Kordamisküsimused #10 Kartograafia EKSAMI Kordamisküsimused #11 Kartograafia EKSAMI Kordamisküsimused #12 Kartograafia EKSAMI Kordamisküsimused #13 Kartograafia EKSAMI Kordamisküsimused #14 Kartograafia EKSAMI Kordamisküsimused #15 Kartograafia EKSAMI Kordamisküsimused #16 Kartograafia EKSAMI Kordamisküsimused #17 Kartograafia EKSAMI Kordamisküsimused #18 Kartograafia EKSAMI Kordamisküsimused #19 Kartograafia EKSAMI Kordamisküsimused #20 Kartograafia EKSAMI Kordamisküsimused #21 Kartograafia EKSAMI Kordamisküsimused #22 Kartograafia EKSAMI Kordamisküsimused #23 Kartograafia EKSAMI Kordamisküsimused #24 Kartograafia EKSAMI Kordamisküsimused #25 Kartograafia EKSAMI Kordamisküsimused #26 Kartograafia EKSAMI Kordamisküsimused #27 Kartograafia EKSAMI Kordamisküsimused #28 Kartograafia EKSAMI Kordamisküsimused #29
    Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
    Leheküljed ~ 29 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2013-01-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 137 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Merliiiin Õppematerjali autor
    Sisaldab TÜ õppejõu Kiira Mõisja kartograafiaeksami kordamisküsimuste vastuseid. Mõni üksik küsimus on vastuseta.

    Sarnased õppematerjalid

    KARTOGRAAFIA
    12
    doc

    KARTOGRAAFIA

    kaardid · Kujutusviis: punkttihedus, sümbolkaardid, vookaardid, horopleetilised, isopteetilised, areaal, tunnustaust, dasümeetrilised · Kasutusviis: alusK, kontuurK, tuletisK · Tootevorm: digitaalK, arvutiK, paberiK, rastegraafika, tabelid, DEM, DTM, tardK, analoogK, plaan, fotoKaart 11. Millega tegeleb analoogkartograafia, millega digitaalkartograafia? Kartograafia haru, kus käsitletakse ja kasutatakse kaartide tootmise: manuaalset tehnoloogiat koos fotoprotsessiga/ digitaalset tehnoloogiat 12. Millega tegeleb, mida uurib kartograafia? Kartograafia= (kunst+teadus+tehnika)/uurimine. Tegeleb kaartide uurimisega (kes, kuidas, milleks kasutab, kaardi valmistamise ajalugu ja teooriad, kliendi- ja turuuuringud, visualiseerimise....) Tegeleb kaardistamisega, andmebaaside loomisega, andmete visualiseerimisega 13

    Kartograafia
    Kartograafia
    24
    doc

    Kartograafia

    väiksemõõtkavalised üle 250tuh), e. Eesmärgi või otstarbe (teatmekaardid, katastrikaardid, õppekaardid, turismikaardid, sõjaväekaardid, merekaardid...) f. Kasutusviisi (aluskaart, kontuurkaart, tuletiskaart), g. Tootevormi (digitaalkaardid, analoogkaardid). 12. Mis on analoogkaart? a. Analoogkaart on vahetult (näiteks paberilt) vaadeldav kaart. 2 LOENGUTEEMA - KARTOGRAAFIA 13. Millega tegeleb kartograafia? a. Kartograafia = teadus+tehnika+kunst b. Tegeleb kaartide uurimisega (kes/kuidas/milleks kasutab, kaardi valmistamise ajalugu, kaardi valmistamise teooriad, kliendi- ja turuuuringud, visualiseerimise tehnikad ja kujutusviisid, kaardilugemise õpetamine), valmistamisega ja kasutamisega. c. Kartograafilise tegevuse väljundiks on kaart. 14. Mis on kartograafia harud? a

    Kartograafia
    Geoinfosüsteemid
    42
    docx

    Geoinfosüsteemid

    GEOINFOSÜSTEEMID Eksamiteemad 1. Millega tegeleb kartograafia (erinevad jaotused, millega tegelevad alljaotused) Kartograafia on õpetus maakaartide valmistamise kunstist, teadusest ja tehnikast, samuti nende tundmisest ja kasutamisest. Kartograafiaga haakub GIS.  Kaardiõpetus – õpetab tundma geograafilisi kaarte, nende arengut, omadusi, elemente,liike ning kaartide kasutamise meetodeid.  Matemaatiline kartograafia on õpetus kaardiprojektsioonide liikide, omaduste, hinnangumeetodite, valiku ja uurimise kohta. Rakenduslik

    Geoinfosüsteemid
    Topograafia-kartograafia-kaart-plaan-kaardiprojektsioonid
    16
    pdf

    Topograafia, kartograafia, kaart, plaan, kaardiprojektsioonid

    Tasandilistes projektsioonides ei saa ühel kaardil kujutada kogu maaellipsoidi. Tihti kasutatakse tasandilist normaalset projektsiooni poolust ümbritsevate alade kaardistamisel. Silindrilised projektsioonid Silindrilised projektsioonid võivad olla: normaalsed (püst-), kald- või põiksilindrilised. Silindrilisi projektsioone kasutatakse laialdaselt kogu maaellipsoidi kaardistamiseks. Püstsilindrilist projektsiooni nimetatakse Mercatori projektsiooniks (Flaami matemaatik, geograaf ja kartograaf Gerardus Mercator pani aluse 1569. aastal) Siirdepinnana kasutatakse püstsilindrit, mille telg ühtib maakera pöörlemisteljega. Maakera on asetatud silindrisse, mis puudutab kera mööda ekvaatorit. Projektsiooni tsenter asub maakera keskpunktis. Ekvaatori ja selle lähedal olevad alad saab kaardil kujutada moonutusteta. Kaugenedes ekvaatorist pooluste suunas, moonutused suurenevad ja pooluse läheduses olevad alad on siiratud lõpmatusse ning need ei projekteerugi silindri pinnale.

    Kartograafia
    Geoinformaatika kordamine
    16
    docx

    Geoinformaatika kordamine

    esituseks. Infosüsteem ei saa olla automatiseeritud ­ kui puudub inimene, pole ka informatsiooni. · Geoinformaatika (geomaatika) ­ maa pinnaga seotud teabe hoidmise, kasutamise ja analüüsi oskus. · Geodeesia ­ teadus Maa kui terviku ja selle osade kuju ja suuruse määramisest ning mõõtkavalisest kujutamisest tasapinnal. · Topograafia ­ maapinna mõõtmise ja kujutamise (kaardistamise) õpetus. · Kartograafia ­ õpetus maakaartide valmistamise kunstist, teadusest ja tehnikast, samuti nende tundmisest ja kasutamisest (cartocraphy). · GIS on süsteem, mille abil inimesed: o Mõõdavad ruumiliste (geograafiliste) nähtuste ja protsesside erinevaid aspekte; o Esitavad mõõtmiste tulemusi kaardi või andmebaasina, toomaks välja ruumilisi seoseid, teemasid tervikud; o Transformeerivad esitusi, sobitades neid muude tervikute ja seostega;

    Geoinformaatika
    Eesti kartograafiline süsteem
    8
    pdf

    Eesti kartograafiline süsteem

    Eesti kartograafiline süsteem Eesti kartograafia oli enne II maailmasõda võrdne teiste Euroopa riikidega.1940.a likvideeriti Eesti kartograafiateenistus Nõukogude võimu poolt. Nõukogude võimu ajal tehtud kaardid olid venekeelsed ja salastatud, avalikuks kasutamiseks väljaantud kaardid olid aga moonutatud. Eesti taasiseseisvumisega moodustati 1990.a Maa-amet ning selles geodeesia ja kartograafia osakonnad. Alates 1992.a on lõpetatud Eesti territooriumi kaartide ja geodeetiliste andmete salastamine. Eestis kasutusel olevad kartograafilised projektsioonid Eestis on praegu kasutusel kaks kartograafilist projektsiooni: - Transversaalne Mercatori projektsioon (TM-BALTI) kogu Baltikumi jaoks telgmeridiaaniga 24°ellipsoidil GRS-80. Selles projektsioonis on välja antud Eesti Baaskaart - Lamberti konformne kooniline projektsioon (L-EST)

    Kartograafia
    Kartograafia eksamiküsimused
    20
    pdf

    Kartograafia eksamiküsimused

    1. Selgita kartograafilise projektsiooni mõistet. Lk.12 Kartograafiliseks projektsiooniks nimetatakse Maa pinna või selle osa kujutamist kaardil ettenähtud üldises mõõtkavas ja teatud matemaatiliste seaduspärasuste kohaselt. Maa pind on geomeetria seisukohast väga keeruline ja seda on võimatu ilma moonutusteta kujutada. 2. Selgita geograafilise kaardi mõistet. Milline on selle tähtsamaid alaliike? Lk. 12 Geograafiline kaart on Maa või mingi teise taevakeha pinna vähendatud, üldistatud ja teatud matemaatiliste reeglite kohane kujutis tasandis, mis näitab loodus-, tehis-, ja ühiskondlike nähtuste seisundit, asendit, vajadusel ka arengut leppemärkide abil. Geograafilisel kaardil on oma kartograafiline projektsioon, kartograafilise kujutise metoodika (leppemärgid), kujutavate objektide ja nähtuste valik ja üldistamine. Tähtsamad alaliigid: Topograafiline kaart – universaalne eesmärgiga suure või keskmõõtkavaline kaart, mis kujutab

    Kaardiõpetus
    Ülevaade Eesti olulisematest kaartidest
    14
    doc

    Ülevaade Eesti olulisematest kaartidest

    valmistamise esmane ülesanne on koguda normeeritud täpsusastmega topograafiline informatsioon, tagada selle säilumine ja kättesaadavus. Digitaaltehnoloogia annab head võimalused nende ülesannete täitmiseks. Olulisemad Eesti põhikaarti käsitlevad dokumendid on: põhikaardi digitaalse andmebaasi moodustamine ja andmevahetus (1994), Eesti põhi ja baaskaardi projektsioon ja tasapinnaliste ristkoordinaatide süsteem, Eesti põhikaardi programm aastateks 1991-2005, Eesti kartograafia arengukava, projektettepanek Eesti Vabariigi põhikaardistamiseks, riikliku põhikaardi põhinõuded, Eesti põhikaardi kohanimede andmebaas, Põhikaardi spetsifikatsioon, Eesti põhikaardi juhend, Mõõtkavas 1 : 10 000 ja 1 : 5000 välikaardistamise leppemärkide kataloog ja märkide kasutamisjuhised ja juhend Eesti põhikaardi digitaalkaardistuseks mõõtkavas 1:10 000. Praktilise kaardistustöö jaoks omavad nendest suuremat tähtsust põhikaardi

    Geoinformaatika




    Meedia

    Kommentaarid (1)

    briti profiilipilt
    briti: Kõlbulik.
    18:19 10-03-2014



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun