võimuletulekust 1066 – tugev ja riik oli suhteliselt tsentraliseeritud. Siiski piiras kuningavõimu Magna Charta. Pärast Rooside sõda tulid võimule Tudorid, kuningas Henry VIII muutis ühtseks, enam-vähem absolutistlikuks riigiks, ehkki äärmuslikku absolutismi nagu Louis XIV aegsel Prantsusmaal ei kujunenud kunagi. Prantsusmaa Kapetingide dünastia võim oli alul üsna nõrk (Burgundia, Normandia, Bretagne, Akvitaania, Flandria, Toulouse jt olid sisuliselt iseseisvad riigid). Pikapeale, suuresti liidus linnadega, kuningavõim tugevnes, eriti Louis IX Püha ajal (13 saj) ja Philippe IV Ilusa ajal (13-14 saj). Prantsuse kuningate tugevnemine sai kaudselt Saja-aastase sõja (1337-1453) põhjuseks. Nimelt oli Plantagenetidel (Inglise dünastia) Pranstsumaal ulatuslikult valdusi, sõja põhjustas Prantsuse kuningate soov vallutada Akvitaania ning Inglismaa soov vallutada tagasi Normandia
b. Suurbritannia London (Big Ben, Buckingham Palace, Tower Bridge), Hiiglaste tee PõhjaIirimaal, Edinburghi vanalinn, Bath, Bristol, Oxford, StratforduponAvon c. Saksamaa Berliin (Brandenburgi väravad, Riigipäevahoone,), Kölni toomkirik, hansalinn Lübeck, München, Hamburg, d. Holland tulbipõllud, Amsterdam, tuulikud, Rotterdami sadam e. Belgia Kuningaloss, Flandria ja Vallonnia kellatorn, Antwerpen, Speiennes'i tulekivi kaevandused f. Austria Schönbrunni loss ja park, Salzburgi vanalinn, Grazi ja Viini vanalinnad, Neusiedli järve RP, Johann Strauss g. Sveits Sant Galleni klooster, Berni vanalinn, San Glorgio mägi, Zürich h. Luxembourg vanalinn, Ardennes i. Liechtenstein Vaduzi lossvürsti residents j. Monaco okeanograafiamuuseum, Monte Carlo, vürstiloss k
inimest, kes on võimeline igasugusteks pettusteks ja samal ajal uskumatult arg kaupmees. Meie professoritele ja teadlas-tele, kes levitasid sellist ettekujutust Inglismaast, isegi ei tulnud pähe küsimus sellest, milliste vahenditega siis selline rahvas võis luua suure maailmariigi. Neid, kes hoiatasid sellise karikatuuri eest, ei tahetud kuulata, nende hoiatused vaikiti maha. Ma mäletan elavalt, kuidas venisid pikaks mu kolleegide näod rügemendist, kui me osutusime Flandria väljadel olevat nägu näo vastu inglise Tomidega. Juba peale mõningaid lahingupäevi hakkasid kõik meie poisid suure-päraselt aru saama, et need Soti sõdurid, kellega meil nüüd tuli kokku põrgata, pole kaugeltki mitte sarnased sellele karikatuurile, mida joonistati meie humoristlikes lehtedes ja ka meie sõjateadetes, trükiti ajalehtedes. Juba neil päevil tuli mul hästi läbi mõelda see, milline peab olema propaganda vorm, et see oleks tõepoolest otstarbekas.
BAROKK - kerkis esile samuti Itaalias 16. saj lõpul, algul oli see juveelikunsti nimetus. 18. saj kujunes pilkenimeks arhitektuuri kohta. (It. k barocco - 'eriskummaline', 'veider'). Barokk rõhutas, et elu - see on eelkõige liikumine, ja ehkki äärmusliku dünaamikaga mõnikord üle pakuti, oli barokkstiil loomulik täiendus renessansile. Levis Itaaliast üle kogu Euroopa, ent eelkõige feodaalkatoliiklikes maades, kus kodanlus polnud veel suuteline võimu haarama (Itaalia, Hispaania, Flandria ja osaliselt Prantsusmaa). Igal maal omandas barokkarhitektuur erinäolise ilme. Selle peatüki all tuleb meeles pidada, et renessansi mõjud olid 16. saj Itaalias siiski veel väga tugevad, barokile üleminek toimus aeglaselt ja sujuvalt, ühendades algselt elemente eri stiilidest. Manerismist: selle teket õhutas 16. saj II poolel tollased võitlused, kus feodalism ja katoliiklus asusid vastupealetungile ja ajaloos räägitakse erilisest vastureformatsiooni ajastust.
noh, siis ma loodan ühele neist sündmustest, mis muudavad riikide ilmet.» «Kui Teie Eminents suvatseks mulle ajaloost tuua mõningaid näiteid niisuguste sündmuste kohta,» ütles mileedi, «võib-olla jagaksin ma siis tema usku tulevikku.» «Noh, võtame sellise näite,» ütles Richelieu. «Kui endast kuulsa mälestuse jätnud kuningas Henri IV 1610. aastal, umbes samasugusel põhjusel, mis ajendab hertsogit, kavatses vallutada nii Flandria kui Itaalia, et lüüa Austriat korraga kahelt poolt, kas siis ei sündinud midagi, mis päästis Austria? Miks Prantsusmaa kuningal ei võiks olla samasugune õnn kui keisril?» 463 «Teie Eminents suvatseb rääkida pussilöögist Ferronnerie tänaval?» «Just nii,» vastas kardinal. «Kas Teie Eminents ei karda, et Ravaillaci hukkamine ei hirmuta neid, kellel hetkeks tekib mõte teda matkida?» «Kõikidel aegadel ja kõikides maades, eriti kui neis maades on erinevaid uske, leidub
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
