Marie-Antoinette (0)

Marie- Antoinette
2010
Marie-Antoinette – kauneim teos tahtmatust kangelaslikkusest
Marie-Antoinette oli erakordne naine. Ta oli kõikumatu ja enesekindel tema iseloom püsis surmani väärikas, hoolimata prantslaste suhtumisest oma kuningannasse. Marie-Antoinette ei saatnud korda poliitikas suuri tegusid ega jäädvustanud end Prantsusmaa ajalukku suure valitsejannana. Kuid tema kangelaslikkus väljendus enim tema kõikumatus isiksuses.
Marie-Antoinette polnud kunagi unistanud kõrgest positsioonist, ta oli küllalt egoistlik, et vaid enda heaolule mõelda ja selleks polnud tal kuningannatrooni vaja, kui siis ainult selleks, et keegi teda kamandada ei saaks. Ta polnud kunagi jaganud oma ema suurt unistust, ta tahtis vaid olla vaba, muretu hing. Lõputu lõbujanu südames, kestis tema lapsepõlv kaua, ta hullas Trianonis, seltsis vaid kõige nooremad ja lõbusamad ning hoidis riigiasjadest nii kaugele, kui suutis. Ma leian, et Marie-Antoinette oli suurepärane elunautija, lõbutseja ja selles pole ju midagi halba, kui nautleja just kuninganna pole ja seda ta paraku oli. Teades, et ta on pidevalt avaliku arvamuse karmi luubi all, käitus ta siiski nii, nagu ise parimaks pidas, mõtlemata seejuures oma reputatsioonile. Ta nautis rahva armastust, kuid teda ei kõigutanud armastuse muutumine laimuks, isegi vihaks.
Ma austan tema kõikumatut isiksust, kuid saatus ei võimaldanud tal elada niivõrd mõtlematult.  Ta oli siiski, tahtis ta seda või mitte, suure Prantsusmaa valitseja abikaasa ning et ta tulnud Austriast , suhtuti temasse nii mõnigi kord kriitilisemalt, kui olukord nõudis. Kasvõi oma enda heaolu pärast oleks ta võinud kordki näidata end kuningannana, kes hoolib oma rahvast, kuid selleks puudus Marie-Antoinette’il huvi.
Nii nagu tema isiksus viis kuninganna rahva seas aina madalamale ja madalamale, hoidis see teda surmani väärikana. Kui Marie-Antoinette ei tundnud end riigiasjades koduselt, siis väärikus tegi Marie-Antoinette’ist kuninganna, ta isiksus istus alati kõikumatult kõrgel troonil ega kavatsenud sealt alla tulla isegi siis, kui kuninganna oma pea giljotiinile asetas.

Stefan Zweig

Marie-Antoinette

Laps pannakse mehele

• 1769.a – Louis XV saadab Maria Theresiale kirja, kus palub pidulikult Marie Antoinette’i oma tütrepoja naiseks.
  
• Aasta pärast, 21. aprillil toimub pidulik hüvastijätt.
  
• Ema annab tütrele kaasa kirja Louis’le milles palub tütre lapsikusse mittetõsidusse heatahtlikult suhtuda .
  
• Marie-Antoinette’i üleandmisel ei tohi keegi tema kodusest saatjaskonnast teda üle ‘‘piiri’’ saata ning ta ei tohi kanda midagi kodumaal toodetust.
  
• Tundepuhangud pole poliitilises pulmas lubatud.
  
• Kuini Marie-Antoinette oma nime laulatusdokumentidele alla kirjutab, pristsib ta kogemata kirjasulest paberile suure tindipleki – halb enne.
  

Saladus

• matrimonium non consummatum est  – abielu ei ole täiuslik (lad. k)
  
• 18.sajandil suhtutakse loomulikesse asjadesse veel täiesti loomulikult (kuningliku voodielu avaliku käsitlemise kohta)
  
• Hephaistosena tunneb end hästi see, kes Veenust teenib halvasti.
  
• Tänu Louis XVI impotentsusele satub võim noore Marie-Antoinette’i kätte.
  
• Alles 7-ndal abieluaastal suudab Louis XVI oma abikaasaga lapse saada.
  

Debüüt Versailles ’s

• Noorele Marie-Antoinette’ile pole midagi tähtsamat kui lõbutsemine.
  
• Madame Dubarry – Louis XV arrmuke, pärit ühiskonna madalaimast kihist .
  
• Kuninga kolm tütart panevad Marie-Antoinette’ile pähe Dubarryt kui sissetungijat ignoreerida ning kuna Dubarry on madalamal astmel seisev daam , ei saa ka tema dofiini esimesena kõnetada.
  
• Kuna Marie-Antoinette ei taha madame Dubarryga rääkida, võib Poola jagamisest välja kasvada riikidevaheline afäär, isegi sõda.
  
• Uusaastapeol 1778.aastal ütleb Marie-Antoinette Dubarryle esimesed sõnad: ‘‘Siin Versailles’s on täna palju inimesi’’, ning sellest saab suursündmus.
  
• Rohkem ei kavatse Marie-Antoinette madame’I enam kõnetada.
  

Pariisi vallutamine

• Prantsusmaa troonipärija võib koos abikaasaga esmakordselt pealinna minna vaid pidulikul etteteatamisel ning kuningalt varem hangitud loaga.
  
• Alles 1773.a juunis toimub sõit Pariisi. Ametlikule sõidule eelneb aga salajane üheöö seiklus ooperiballile Pariisi Mekkasse.
  
• Pariisis võttis tulevast kuningannat ja kuningat vastu suur armastav rahvahulk, Marie-Antoinette väga vaimustuses oli.
  
• Marie armub Pariisi ning hakkab seda linna väga tihedalt külastama.
  
• Glucki ‘‘ Iphigenia ’’ esietendus – triumf Marie-Antoinette’ile. Esimest korda surub dofiin oma tahtmise linnale ja õukonnale avalikult peale.
  

Le roi est mort , vive le roi!

• Preestrid keelduvad kuninga haigevoodi juurde astumast, enne peab surev kuningas tegudega oma kahetsust näitama.
  
• 10. mail kell pool neli sureb kuningas, siis kustutatakse märguandeks küünal.
  
• Kogu õukond tormab uuele kuningale ja kuningannale õnne soovima .
  
• Marie-Antoinette ei soovi valitseda , kuid ei taha ka seda, et keegi valitseks tema ülevõi mõjutaks teda. Valitsejanna olla ei tähenda talle enamat kui ise vaba olla.
  
• Louis XV armuke saadetakse pagendusse.
  

Ühe kuningapaari portree

• Louis XVI silmanägemine on tohutult kehv.
  
• Kellegagi vestelda tähendab talle vaimset pingutust, sest uus kuningas tunneb suurt hirmu tarkade inimeste ees.
  
• Marie-Antoinette – rokokoo jumalanna ning moe ja valitseva maitse eeskujulik näidis.
  
• Horaca Walpole: ‘‘Kui ta püsti seisab, on ta ilu etalon , kui ta liigub, on ta kehastunud graatsia .’’
  
• Marie-Antoinette a Louis XVI on loomult täielikud vastandid, kuid kooselu on neil südamlik.
  
• Quantite negligeable – tühine suurus pr.k. (Marie-Antoinette’i arvamus omaabikaasa mehelikkuse kohta.)
  
• Louis XVI respekteeritakse tema õukonnas vähe.
  
• Goethe: ‘‘Kui oleks olnud kuningaid, nad püsiks troonil tänini.’’
  

Rokokoo kuninganna

• Selle asemel, et talle osaks saanud võimu kasutada, tahab Marie-Antoinette seda vaid nautida.
  
• Marie-Antoinette ei taha võita kuningannana vaid naisena .
  
• Kunstlikult loodud kultuuri keskel veedab Marie-Antoinette oma elu otsustavad 20 aastat.
  
• Soengud kajastavad päevasündmusi.
  

Trianon

• Trianon – pisike loss, mille Louis XVI kingib Marie-Antoinette’ile pulmahommikukingitusena.

• Trianonist saab koht, kuhu kuninganna saab põgeneda vihatud kontrolli ja kohustuste eest.
  
• Marie-Antoinette armub oma suvelossi ja sealsesse vabadusse niivõrd, et kolib sinna elama.
  
• Kuninganna üritab lossi ning selle ümbruse kõigi vahenditega võimalikult loomulikuks teha.
  
• Comedie champetre – maaelu komöödia pr.k.
  
• Marie-Antoinette laseb endale ehitada erateatri ning astub seal ka ise lavale.
  
• Tänu Trianonile muutub kuninganna rahva seas ebapopulaarseks.
  

Uus seltskond

• Oma maamajja tahab kuninganna vaid noori ja vaimukaid inimesi.
  
• Louis XVI noorimast vennast, Artois’ krahvist saab Marie-Antoinette’i saatja.
  
• Madame Polignacist saab lühikese ajaga õukonna audaam, kelle perekonna võlgu kuninganna kinni hakkab maksma.
  
• Inimesed Versailles’ hakkavad kuninganna mängumaailma vihkama.
  

Vend külastab õde

• 22-aastaselt pole Marie-Antoinette endiselt veel emaks saanud. Samuti pole ta oma tundeid ühelegi armukesele kinkinud ning seisab seega enesevalitsemise piiril .
  
• Joseph II veenab Louis XVI operatsioonile minema, et too oleks võimeline kuningannale lapsi kinkima .
  
• Scripta manet – Joseb II 30-leheküljeline kirjapandud manitsus, mis peab Marie-Antoinette’i tema äraoleku ajal aitama .
  
• Joseph II Marie-Antoinette’ile: ‘‘Kui sa veel kauemini viivitadm saab sinust õnnetu naine ja veelgi õnnetum kuninganna.’’ (Õe lõbutsemisele raisatud aja kohta.)
  
• Joseph II: ‘‘Nüüd pean ma sinu pärast värisema, sest nii ei saa enam edasi kesta, revolutsioon saab olema julm.’’
  

Emadus

• 4. august 1778 – õukonnale tehakse teatavaks Marie-Antoinette’i rasestumine.
  
• Printsi sünni puhul saab ämmaemand pensioniks 40 tuhat liivrit, printsessi sünni puhul vaid 10 tuhat liivrit.
  
• Kui 18.detsembri ööl kuninganna sünnitab, täitub ta tuba umbes 50 inimesega, kel kõigil on tavade kohaselt õigus sünnitust jälgida.
  
• Sündinud printsessi auks müriseb kahur 21 korda. Printsi sünni puhul oleks kahur kõmanud 100 korda.
  
• 29. novemer 1780 – Maria Theresia sureb kopsupõletikku.
  
• Pärast üht nurisünnitust toob Marie-Antoinette ilmale Normandia hertsogi.
  
• Marie-Antoinette sünnitab veel kaks last. Tema meeletu lõbujanu hakkab pidurduma.
  

Kuninganna muutub ebapopulaarseks

• Kuna kuninganna ei tule pärast dofääni sünnitamist Trianonist tagasi Versailles’sse, hakkab rahva huvi tema vastu kaduma.
  
• Eesotsas kolm tädiga seavad need, keda kuninganna Trianoni ei kutsunud üles ‘‘artelier des colomnies’’ – kuninganna vastu suunatud ‘‘laimujuttude töökoda’’.
  
• Ka uus põlvkond on Marie-Antoinette’i vastu. Tema mõjuvõim on kõikvõimas ja kuningas selle kõrval tähtsusetu.
  
• Palais Royalis alustatakse Marie-Antoinette’i vastast võitlust.
  
• Suurim vaenlane kuningannale on tema mehe vend, kes trooni pärimisest unistab.
  
• Levivad kuningannat laimavad brožüürid luuletustega. Neist saab õige pea ka kõige tulusam äri.
  
• Marie-Antoinette sdeda laimu ohuks endale ei pea.
  

Pikselöök rokokooteatrisse

• Trianonis mängitakse ‘‘Sevilla habemeajajat’’, milles ka kuninganna ühte osa etendab.
  
• Kuninganna nime kuritarvitatakse kelmide poolt.
  
• Kelmuses süüdistatakse kardinal Rohanit ja Marie-Antoinette nõuab avalikku häbistamist.
  
• Hoolimata sellest, et ka Rohanit peteti, peab viimane karistust kandma.
  
• 19. august 1785 – rokokoo-komöödia on igaveseks lõppenud: incipit tragoedia – algab tragöödia.
  

Kaelakeeafäär

• mundus vult decipi – maailm tahab olla petetud lad. k
  
• Tunda mehe nõrkusi on kavalale naisele sama, mis teda juba peos hoida.
  
• La Motte kirjutab Marie-Antoinette’i nime all kirju tüssatud Rohanile nii, et kuninganna sellest ise midagi ei tea.
  
• Palais Royali aiast , Pariisi prostitutsiooniparadiisist leitakse kuningannale dublant Rohaniga kohtumiseks.
  
• 29. jaanuar 1785 – Rohan ostab kaelakee 1600 000 liivri eest, 30. jaanuaril toob La Motte kirja kuninganna nõusolekuga.
  
• Prantsusmaal ei kirjuta kuninganna dokumentidele muud, kui eesnime .
  
• Tükeldatud kee müüakse maha Londonis.
  
• Marie-Antoinette’i linnas üldtuntud halb maine andis petturitele julgust.
  

Protsess ja kohtuotsus

• Rohani kinnivõtmisega seoses jõuavad kaebused ka Rooma .
  
• Hakkab levima kuuldus, et asjaosalised tahavad kuningannat säästa ja seepärast kohtus tema nime ei nimetatagi, kuigi tegelikult pole Marie-Antoinette afääriga korraldamisega seotud.
  
• 64 kohtunikku langetavad 31. mail 1785. a kaelakeeafääri kohtuotsuse.
  
• La Motte’i häbistatakse ‘‘V’’-tähega, ‘‘voleuse’’ – varas pr.k.
  
• Kardinal mõistetakse õigeks
  
• Parlamendi kuninganna vastu suunatud otsusega on alanud uus ajastu.
  

Rahvas ärkab, kuninganna ärkab

• Marie-Antoinette saab rahvasuus hüüdnime ‘‘madame Defitsiit’’.
  
• Politseleitnant ei soovita kuningannal Pariisi külastada, kuna tema julgeolekut pole enam võimalik tagada.
  
• Marie-Antoinette hakkab elama avalikule arvamusele.
  
• Lõbujanuline kuninganna hakkab otsima vaikust ja eraldatust. Ta tunneb end emana kindlamini kui kuningannana.
  

Suvi, mil langeb otsus

• 5. mai 1789 – generaalstaatide avamine .
  
• Rahva vaimustuse objektiks saab Orleans’i hertsog , kes hülgab õukonna ja ühinev kolmanda seisuse saadikutega.
  
• Teine Marie-Antoinette’i laps sureb.
  
• Kuninganna vastu on suunatud vihaavaldused, tema võitlusvaim on murtud.
  
• Kuningas vallandab ainukese populaarse ministri, Neckeri.
  
• 14. juuli – Bastille’i vallutamine.
  

Sõbrad põgenevad

• Alles tänu Prantsuse revolutsioonile omandas sõna ‘‘revolutsioon’’ nii suuremõttelise tähenduse, nagu me seda täna tajume.
  
• Kuna Marie-Antoinette on ebaõiglane revolutsiooni vastu, muutub revolutsioon karmiks ja ebaõiglaseks kuninganna vastu.
  
• Mirabeau: ‘‘Ainus mees, kes kuningal on, on tema naine.’’
  
• Kuningas legaliseerib Bastille’ist taganemisega ülestõusu.
  
• Kuninganna sõbrad põgenevad
  
• Hans Axel von Fersen astub Marie-Antoinette’i kõrvale.
  

Ilmub sõber

• Marie-Antoinette ja Fersen kohtuvad esmakordselt 18-aastastena 20. jaanuaril 1774. aastal.
  
• Aadlikule saab osaks suur soosing kuninganna poolt.
  
• 1779 . aastal lahkub Fersen Ameerikasse, et katkestada enda ja kuninganna vahelised ohtlikuks muutuvad sidemed.
  
• 1785. aastal jääb Fersen lõplikult Prantsusmaale. Flirdist saab armastus.
  
• Ajal, mil kõik sõbrad kuninganna juurest lahkuvad, astub Fersen areenile, olles Marie-Antoinette’i rõõmuhetkedel varjus olnud.
  

Oli ta seda või ei?

• Fersenist jäi järgi suur registratuur kõikide ta kirjadega, mis püsis 100 aastat enne, kui osad kirjadest kadusid .
  
• Kuninganna kirjutas ühe säilinud kirja lõppu: ‘‘ Jumalaga , hellim ja armsaim meestest.’’
  
• Bonapaute teatab 6 aastat pärast kuninganna surma, et Marie-Antoinette olevat Ferseniga maganud ja mees ise ei lükka seda ümber.
  
• Louis XVI oli teadlik oma naise armusuhtetest.
  
• Pärast 20 abieluaastat algas kuningannal intiimne vahekord Ferseniga.
  
• Ükski kuninganna pole kuninglikum kui kõige kuninglikumalt talitav kuninganna.
  

Viimane öö Versailles’s

• 1789. aasta augustis kuulutatakse välja inimõigused, aadlikud loobuvad teoorjusest ja kümnistest, talupojad kuulutatakse vabaks, nii ka linnakodanikud ja press.
  
• Palee kaitsmiseks tellitakse flandria rügement, kellele õukond korraldab usalduse tekitamiseks suure peo.
  
• 5. oktoober 1789 – rahutused Pariisis algavad.
  
• Trianoni tuleb paaž, kiri käes, et kuningannat Versailles’sse tagasi kutsuda.
  
• Kogu see revolutsioon pole muud kui üks pidev hirm.
  
• Kuningas oma otsustamatuses ei anna lahkumiseks märku, kuigi naistearmee on Versailles’ poole teel.
  
• Koos Pariisi saadiku doktor Guillotin’iga külastab giljotiin esimest korda õukonda.
  
• Lafayette lubab kuninga julgeoleku eest valvata, kuningas teatab, et ei kavatse Rahvuskogust eemalduda.
  

Monarhia surnuvanker

• Naiste ja naisteks riietatud meeste rügemendid tormavad keset ööd kuninganna eluruumide poole.
  
• Rahvas nõuab kuninga pöördumist Pariisi.
  
• Kui kuningas on palkonile astunud , nõuab rahvas ka kuninganna ilmumist. Ta näitab end, kuid ta ei paindu.
  
• Kuninglik perekond lahkub igaveseks Versailles’st, et kolida Tuileries ’sse, kus 150 aastat pole õukond elanud.
  

Järelemõtlemine

• Kõik teevad kõik, et väljendada kuninga ‘‘vabatahtliku ümberkolimise üle oma rõõmu.
  
• Tuileries’ lossis isoleerib Marie-Antoinette end ülejäänud perekonnaliikmetest.
  
• Elu lossis on rutiinne ja vaikne.
  
• Kuninganna pühendab end riigiasjadesse.
  
• Marie-Antoinette on viimaks saanud iseendaks.
  

Mirabeau

• Kuningas ja kuninganna hakkavad otsima liitlasi.
  
• 3. juuli 1790- Marie-Antoinette ja Mirabeau salajane kohtumine .
  
• Mirabeau vannub truudust rahvale ja ka kuningale. Kogu oma olemuse jõuga heidab Mirabeau end sündmuste keskele, ja seistes üksi miljonite vastu, püüab ta tagasi pöörata revolutsiooni tohutut ratast, mille ta on ise veerema pannud .
  
• Kodusõda on oaratamatu ja võib-olla isegi vajalik.
  
• Mirabeau sureb 1791. aasta märtsis ning koos temaga kaob viimane mees, kes võib-olla oleks saanud monarhiat ja rahvast vahendada.
  

Põgenemine valmistatakse ette

• Õukond otsustab revolutsiooni eest põgeneda.
  
• Kuninganna usaldab praktilised ettevalmistused Ferseni kätesse.
  
• Marie-Antoinette rahvuskaardile, mõeldes Euroopale : ‘‘Te peate möönma, et me pole vabad.’’
  
• Kuninglikus tõllas põgeneb 14 inimest.
  
• 20. juuni 1791 – põgenemispäev
  

Põgenemine Varennes’i

• Vana kombe kohaselt peab kuninga kammerteener magama kuninga toas. Nöör ümber randme seotud, saab kuningas teda iga hetk äratada.
  
• Kuninglik perekond põgeneb risti läbi Pariisi.
  
• Kuningas lubab Fersenil perekonda saata vaid Bondyni.
  
• Chalons’i linnas hakatajse rääkima, et kuningas ja kuninganna sõitsid sellest linnast läbi.
  
• Postijaamaülem Drouet peatab kuninga ja kuninganna.
  

Öö Varennes’is

• Rahvas nõuab taaskord kuninga tagasipöörsnumist Pariisi.
  
• Rahvuskogu teeb oma dekreediga kuningale teatavaks, et ta pole enam vaba, vaid peab alluma Rahvuskogu tahtele.
  
• Kuninganna viskab julgelt dekreedi maha sõnades: ‘‘Ma ei taha, et see paber määriks mu lapsi.’’
  
• Marie-Antoinette peab esmakordselt oma elus abi paluma.
  
• Karavan kuningliku perekonnaga liigub tagasi Pariisi ning Bouille tõmbab oma väed tagasi.
  

Tagasisõit

• Charlon’is, kus on puhkepeatus, seisab kivist võidukaar, mis kunagi püstitati Marie-Antoinette’i auks, kui ta Austrast saabus.
  
• Mida lähemale tõld Pariisie jõuab, seda vaenulikumaks kisub elanikkond.
  
• Revolutsioon möllab kogu maal.
  
• Rahvuskogu saadikud istuvad kuninglikku tldam et perekonda kaitsta.
  
• Kuningannale annab oma elu kaitsmiseks jõudu armastus Ferseni vastu.
  

Teine petab teist

• Kuni 21. juulini 1791 oli Rahvuskogu olnud üksmeelselt rojalistlik kuid nüüd trügib ettepoole juba neljas seisus: proletariaat .
  
• Province’I krahv kuulutab end Louis XVI Pariisis vangis olemise ajal regendiks, ise Brüsselisse põgenenud.
  
• Välismaa vürstid tahavad, et ‘‘prantsuse epideemia ’’ ehk revolutsioon saaks lämmatatud, et monarhia kogu Euroopas püsiks.
  
• Marie-Antoinette tahab vaid olla taas vaba ja mitte tegeleda poliitikaga. Kuna kuninganna peab piiramatut vabadust oma õiguseks, usub ta, et tal on õigus petta kõige jõhramal kombel kõiki, kes tema tegutsemist piirata tahavad.
  
• Rahvuskogu on koostanud konstitutsiooni visandi. 13. septembril teatab kuningas, et ta kinnitab järgmisel päeval vandega Rahvuskogus konstitutsiooni.
  
• Lossi valvanud rahvuskaartlased eemaldatakse. Viimast korda kõlavad ergutushüüded kuningale ja kuningannale.
  

Sõber ilmub viimast korda

• Rahvuskogu võtab kuningalt ‘‘Majesteedi’’ tiitli .
  
• Juhtimine läheb üle vabariigi vastu sümpaatiat demonstreetivate žirodiinide kätte.
  
• Marie-Antoinette ei saa ka välisabi, kõik valitsused ootavad hetke, mil Prantsusmaa anarhistlikust situatsioonist kasu lõigata.
  
• Fersen otsustab sõita Marie-Antoinette’I juurde Pariisi, kuigi ta on seal kuulutatud lindpriiks. See on enesetaplik otsus.
  
• Pariisi jõudnud, veedab Fersen öö kuninganna juures.
  
• Armastajad näevad üksteist viimast korda.
  

Põgenemine sõtta

• Kui riigid ja valitsused ei suuda sisekriisidest enam jagu saada, püütakse pingeid väljapoole juhtida.
  
• 20. aprillil 1792 – sunnitakse Louis XVI Austriale sõda kuulutama.
  
• Marie-Antoinette ihkas selles sõjas prantsuse vägede allajäämist, ta süda on vana isamaa poolt.
  
• Sõda ei peeta riigi huvides vaid vaimse idee, kas suveräänsuse või vabaduse huvides. Mõisted isamaa ja rahvus polnud 18. sajandil veel selgunud .
  
• Rahvamassid tungivad Tuilries’ lossi.
  

Viimsed karjatused

• Marie-Antoinette’i üks suurimaid soove on, et vähemalt tema lapsed saaksid elada õnnelikku elu.Kuninganna tahab täita oma viimast kohust: hukkuda sirgelt ning püstipäi.
  
• Kuninga ja kuninganna elu on ohus. Päästa võib kuninglikku perekonda ainult ime või preisi ja austria armeede kiire ja hävitav pealetung.
  
• Fersen üritab kuningapaarile liitlasi leida.
  
• Fersen kirjutab manifesti ümber, ja seda kõige karmimas, ähvardavamas toonis. Selle provokatsiooni tagajärjel vallandub 20 miljoni inimese viha.
  
• ‘‘Allons, enfants de la patrie…’’ – ‘‘Mingem, isamaa pojad..’’ ’’ (‘‘Marseljeesi’’ algusread, pr. k)
  

Kümnes august

• Revolutsiooniline kommuun võtab üle raekoja ja tapab kuninga kaitsevägede juhi.
  
• Kuninganna veenab kuningat veel viimset võitluseelset paraadi korraldama. Paraad teeb aga rohkem halba kui head.
  
• Kuna ainult Rahvuskogus on kuningale ja kuningannale veel julgeolek tagatud, suunduvad nad sinna. Selle sammuga on kuningriik likvideeritud, nüüdsest otsustatakse kuninga üle.
  
• Keset võitlust, mis maksab kuningale krooni, on Louis XVI ise rahulik ja jääb isegi tunnikeseks tukkuma. Kuningannal on tema pärast häbi.
  
• Pärast 18 tundi kestnud koosolekut tohivad Louis XVI ja Marie-Antoinette minna Feuillant’ide endisesse kloostrisse . Kuningannale laenatakse pesu ja veidi raha.
  
• Kommuun nõuab kuningapaarile residentsiks Temple ’it, kust on märksa raskem põgeneda. Perekond viiakse sinna 13. augustil 1792.
  
• Sellest ajast ei käsuta enam Prantsusmaal Louis XVI, vaid terror.
  

Temple

• Kuningliku perekonna eluasemeks saavad kaks vana kindlusetorni, mis hoolikalt,kolme kindlusevalliga piiratud saavad.
  
• 19. augusti ööl eemaldatakse perekonna juurest kõik perekonda mitte kuuluvad isikud. Kuningale jääb vaid üks kammerteener.
  
• Valvurites tärkab kiindumus kuninganna ja kuningliku perekonna vastu, mis teebki põgenemiskatsed võimalikuks.
  
• Preislaste ja austerlaste armeeshakkavad liikuma ning ajavad revolutsiooniväed esimese hoobiga laiali, rahvas muutub rahutuks.
  
• Danton langetab otsuse, mille kohaselt septembri kolmel päeval ja ööl hukatakse vanglates kõik inimesed, kes vähegi kahtlased on. Selline saatus langeb osaks ka printsess de Lamballe’ile.
  
• Kuningas saab hüüdnimeks Louis Viimane, hiljem Louis Capet .
  
• Revolutsiooni juhid peavad õigeks Louis XVI poliitilist surma ka füüsiliselt korrata.
  
• Kuningas eemaldatakse oma perekonnast ning peagi giljotineeritakse. Marie-Antoinette’ist saab lesk Capet.
  

Marie-Antoinette üksinda

• Leiutatakse viipekeelm et kuningannale valvsate komissaride kiuste igapäevaseid poliitika- ja sõjasündmusi teatada.
  
• Toulan, üks Temple’i alalisi valvureid tahab Marie-Antoinette’i vabastada.
  
• Kuna põgeneda saaks kuninganna vaid üksi, jääb plaan teostamata - Marie-Antoinette ei ole nõus oma lapsi jätma.
  
• Marie-Antoinette laskis teha endale sõrmuse, millel kuningliku liiliamärgi asemel oli Ferseni vapp .
  
• Marie-Antoinette saadab Fersenile viimse sõnumi: ‘‘ Tutto a te mi guida’’ – ‘‘Kõik viib mind sinu juurde.’’
  
• Nüüd võib eesriie langeda.
  

Viimne üksindus

• Parun de Batz lubab ühte miljonit kõigile, kes aitavad kuningannat päästa.
  
• 1793. aasta ühel teatud kindlal päeval valvavad Temple’i eranditult vabariigi vaenlased, kes kuningannal põgeneda aitavad.
  
• Põgenemine nurjub, sest üks linnavalitsuse liige, on saanud teate, et selleks ööks plaanitakse reetmist.
  
• Kuningannat hakatakse valvama kui vangi.
  
• Karistuseks põgenemiskatse eest langetab hoolekandekomitee linnanõukogu ülesandel otsuse võtta Marie-Antoinette’ilt poeg ning määrata talle kasvatajaks julma kingsepp Simoni.
  
• Thersites – alatuse ja häbematuse võrdkuju.
  
• Kuninganna toimetatakse Conciergerie’sse.
  

Conciergerie

• Nime kandmist Conciergerie vastuvõturegistrisse võib võrrelda surmatunnistusega.
  
• Fersen on raevunud, et ei või kuninganna päästmiseks midagi suurt ette võtta.
  
• Mercy kirjutab de La Marcki õhutusel Viini, et Maria Theresia tütre tapalavale saatmine ilma Austria- poolse sekkumiseta oleks plekk keisri vapil.
  
• Vastust keiser Franzilt ei tule.
  

Viimne katse

• Seal, kus kõige julmemal kombel valitseb surm, suureneb inimestes vastureaktsioonina inimlikkus.
  
• 28. august 1793 – nelgivandenõu. Rougeville siseneb koos Michonis’ga kuninganna vangikongi, esimene viskab kongi ahju taha nelgi, millesse on peidetud kiri.
  
• Et Marie-Antoinette’ilt on võetud sulg, pliiats ja tint, kirjutab ta vastuse nelgis olnud kirjale paberitükile  nõelaga torgates.
  
• Sandarm, kelle kuninganna sedeli edasiandmiseks kinni maksis, annab hoopis 3. septembril Marie-Antoinette’i üles.
  
• Ülekuulamisel ei maini Marie-Antoinette Rougeville’i nime, et teda päästa, Tegelikult saab Rougeville’ist see mees, kelle tegevus lõplikult otsustas kuninganna hukkamise.
  
• 11. septembril määratakse Marie-Antoinette’ile uus, veelgi kindlam vangikong.
  
• Marie-Antoinette hakkab suurtes kogustes raamatuid lugema, mida ta terve oma elu jooksul polnud armastanud teha.
  

Suur alatus

• Tänu uuele kongile on Marie-Antoinette juba kirstus viibimist elusalt kogeda saanud. Surm teda ei kohuta.
  
• Kingsepp Simon viib dofääni nii kaugele, et laps kinnitab, et ema oli temaga verepilastust harrastanud.
  
• Kuulatakse üle kuninganna lapsed ja madame Elisabeth.
  
• Õnneks saab Marie-Antoinette ise oma poja kohutavat ülestunnistust lugeda alles oma elu viimasel päeval.
  
• Herbert ’il õnnestub Marie-Antoinette hinge surmavalt haavata ja surmale määratud naise viimseid tunde mürgitada.
  

Protsess algab

• Kohtusaalis suudab kuninganna suurepäraselt säilitada rahu, isegi kõige rumalamad ja salakavalamad küsimused ei vii teda endast välja.
  
• Marie-Antoinette’I vastused on arukad ning läbimõeldud ega võimalda avaliku protsessi jaoks ‘‘materjali’’.
  
• Mõeldakse välja hulganisti alusetuid süüdistusi.
  
• Kuninganna advokaat saab süüdistused kätte vaid päev enne kohtuotsuse langetamist.
  
• Palvest hoolimata süüdistatavale lisaaaega ei anta , sest kõik teavad ette, millega protsess lõpeb.
  

Kohtuistung

• See, mis pidi kuningannat alandama, hoopis ülendab teda. Ükski neist, keda Marie-Antoinette tõsiselt kartis , ei suuda teda tõsiselt süüdistada.
  
• Louis XVI kaitsja, kes tema eest liiga energiliselt välja astus, saadeti tapalavale.
  
• Süüdistajana Marie-Antoinette’i vastu esineb prantsuse rahvas.
  
• Vandekohtunikud peavad otsustama, kas Marie-Antoinette on süüdi sidemete pidamises välismaaga ja kas ta soovis ning  soodustas vaenulike armeede võitu ja ülestõusu riigis.
  
• Dokumendid, mis tõestavad Marie-Antoinette’i süüd vabariigi reetmises, asuvad Viini Riiklikus Arhiivis , Ferseni pärandi hulgas, kuid protsessi toimumise ajal ligipääs neile puudus.
  
• Ühehäälselt määratakse kuningannale karistuseks surmanuhtlus,
  
• Marie-Antoinette tahab, et ta poeg ei püüaks iialgi oma vanemate surma eest kätte maksta.
  
• Marie-Antoinette’i sooviks on vaid surra, ja hästi surra.
  

Viimne teekond

• Marie-Antoinette’ile on mõista antud, et ta ei läheks tapalavale mustas leinakleidis, mida ta kohtunike ees kandis , sest silmatorkav leseriietus võib rahvast ärritada.
  
• Enne giljotineerimist astub timukas kongi, seob kuninganna käed selja taha ja lõikab ta juukseid.
  
• Louis David jäädvustab kuninganna oleku teel tapalavale skitsi suurepärase skitsi abil. Marie-Antoinette’I suurus, tänu tema võrratule hoiakule, võidab timukavankrist tulenevat häbi.
  
• 16. oktoober 1793 -   Hukkamine saab teoks Revolutsiooniväljakul, tänapäevase nime järgi place de la Concorde.
  
• Hetk pärast pea mahalöömist hüüab rahvas: ‘‘Elagu vabariik!’’
  

Surnukaebus

• Marie-Antoinette’i surnukeha matmisega ei kiirustata, enne oodatakse giljotiinilt uusi varusid, et 60 inimkeha korraga ühte auku visata.
  
• Viini õukonnas annab keiser Franz käsu rangeks leinaks, kuigi ta polnud laiskusest kuninganna päästmiseks kirjagi kirjutanud.
  
• Fersen tunneb, et suudab elada vaid oma leina nimel, mõeldes ainult Marie-Antoinette’ile. Fersenist saab pärast kallima surma ebasõbralik ja karm mees.
  
• Fersen it jääb piinama kuupäev 20. juuni. Mitte kunagi ei suutnud ta endale andestada, et ta Varennes’i põgenemise päeval oli Louis XVI käsule järele andnud ja kuninganna ohus üksi jätnud. Saatuse tahtel saab 20.juuni Ferseni surma päevaks.
  
• 22 aastat hiljem annab Louis XVIII käsu kaevata üles kuninga ja kuninganna hauad . Marie-Antoinette surnukeha tuntakse ära pooleldi tänu sellele, et ta keha enne matmist kustutamata lubjaga üle valati ja pooleldi tänu kõdunenud sukapaelale.