Prantsusmaa uurimustöö (0)

KOOL
NIMI
10A klass
Prantsusmaa
Uurimustöö
Juhendaja :
õpetaja
Linn 2009
Sisukord
Sissejuhatus.................................................................................................................................3
1.Riigi üldiseloomustus...............................................................................................................4
1.1.Üldandmed............................................................................................................................4 1.2.Geograafiline asend+kaart....................................................................................................5 1.3.Kliima ..................................................................................................................................6
1.4. Pinnamood ...........................................................................................................................7
1.5.Loodusvarad.........................................................................................................................8
1.6.Kõrgmäed.............................................................................................................................8
2.Riigi arengutase.......................................................................................................................9
3. Riigi kuulumine majandusorganisatsioonidesse...................................................................10
3.1.Organisatsioonid.................................................................................................................10
3.2.Tuntumad rahvusvahelised firmad......................................................................................10
4. Rahvastik ..........................................................................................................................11-12
5.Rahvastiku soolis - vanuseline koosseis.................................................................................13
6. Energiamajandus ...............................................................................................................14-15
7.Põllumajanduse iseloomustus...........................................................................................16-17
8. Metsamajandus ja metsatööstus.............................................................................................18
9.Tööstuse arengutase...............................................................................................................19
10.Transpordi iseloomustus.................................................................................................20-22
11.Turismi iseloomustus ..........................................................................................................23
Kokkuvõte.................................................................................................................................24
Kasutatud allikad.......................................................................................................................25
Sissejuhatus
Uurimistöö teemaks valisin Prantsusmaa, kuna mind on see riik alati huvitanud, eriti selle riigi arhitektuur ja kultuur .Eesmärgiks olen seadnud endale Prantsusmaa uurimise eri valdkondadest lähtuna.Uurimistöö koostamiseks kasutasin internetis leiduvat infot.Esimeses peatükis räägin riigi üldiseloomustusest ja keskendun riigi geograafilisele poolele.Teises peatükis räägin Prantsusmaa arengutasemest, keskendudes riigi arengutaseme iseloomustamisele.Kolmandas peatükis keskendun Prantsusmaa majandusorganisatsioonidele ja selle riigi tuntumatele rahvusvahelistele firmadele.Neljandas peatükis räägin lähemalt Prantsusmaa rahvastikust.Viiendas peatükis uurisin rahvastiku soolis-vanuselist koosseisu ja tõin välja statistika erinevates vanuse rühmadest riigis.Kuuendas peatükis võtsin vaatluse alla Prantsusmaa energiamajanduse .Seitsmendas peatükis uurisin Prantsusmaa põllumajandust ning keskendusin selle eeldustele ja spetsialiseerumisele.Samuti uurisin milliseid põllumajanduslikke tooteid riik ekspordib ja milliseid impordib ning kirjeldan põllumajandusega kaasnevaid probleeme.Kaheksandas peatükis võtsin vaatluse alla Prantsusmaa metsamajanduse koos selle juurde kuulavate valdkondadega.Üheksandas peatükis kirjeldan Prantsusmaa tööstuse arengut ning toon välja kõrgtehnoloogilise arengu eeldused. Kümnendas peatükis keskendun Prantsusmaa transpordile, uurides selle riigi infrastruktuuri arengut.Üheteistkümnendas peatükis vaatan Prantsusmaad kui turismimaad ning räägin lähemalt selle riigi turismiobjektidest.
1. Üldiseloomustus
1.1 Üldandmed
Pindala: 547 030 km²
Rahvaarv: 64 102 000
Pealinn: Pariis
Pealinna elanike arv: 8 147 857
Keel: prantsuse keel
Rahaühik: euro( enne 1999.aastat Prantsuse frank)
1.2.Geograafiline asend
Prantsusmaa on oma pindalalt pärast Ukrainat ja Venemaad kolmas riik Euroopas. Riik piirneb Lamanche'i väinaga kirdes, Atlandi ookeaniga läänes, Hispaaniaga lõunas, Vahemerega kagus, põhjas Šveitsi, Itaalia, Saksamaa, Luksemburgi ja Belgiaga.
Prantsusmaa koosseisu kuuluvad ka 5 territooriumi teistel mandritel: Kariibi meres asuvad Guadelupe ja Martinique, Vaikses ookeanis asuvad Uus- Kaledoonia , Tahiiti ja Prantsuse Polüneesia saarestikud, Prantsuse Guiana Lõuna-Ameerikas, Reunion India ookeanis Madagaskarist idapool ning Saint Pierre ja Miquelon Atlandi ookeanis Newfoundlandist veidi lõunas.
Prantsusmaal asub Euroopa kõrgeim mäetipp Mont Blanc (4800 m). 3200 km pikkune rannajoon varieerub kaljusest Normandiast liivaste randadeni Atlandi kaldal . Vahemere rannik on enamasti kivine, erinevus seisneb vaid kivide suuruses.
Joonis 1. Prantsusmaa kaart
1.3. Kliima
Prantsusmaal domineerib mõõdukas, pehmete talvedega kliima. Erandiks on vaid kirdepiirkond. Atlandi ookean avaldab tuntavat mõju riigi loodeosas, kus kliimat iseloomustab kõrge niiskus, tugevad läänetuuled ja sagedased vihmasajud. Kirdepiirkonnas on tegemist klassikalise kontinentaalse kliimaga , kus domineerivad soojad suved ja külmad talved . Pariisi keskmine õhutemperatuur on 12°C, kuid see varieerub miinuskraadidest jaanuaris kuni üle 30°C augustis. Lõuna rannikutasandikke iseloomustab meeldiv Vahemeremaade ilm, külmakraadid on haruldus, vihmasajud kevadel ja sügisel ootamatud kuid põgusad, suvi peaaegu et sademetevaba. Samas on lõunaosa "mistraali" piirkond, mis tähendab tugevat külma ja kuiva tuult mis puhub piki Rhone 'i orgu umbes 100 päeva aastas.
1.4.Pinnamood
Põhja-Prantsusmaal, eriti Île-de- France 'is ja selle ümbruses, domineerib Pariisi nõgu, mis on riigi suurim tasandik . See ala on kohati väga tasane. Teda on võrreldud üksteise sisse laotud aina väiksemate taldrikutega. Nõo välisnõlvad on järsud, sisenõlvad laugjad. Pariisi linn asub selle nõo keskel. Nõo idaäärel on peamiselt lubjakivist koosnevad looduslikud vallid, mis on aidanud Pariisi ida poolt kaitsta. Lääne pool, La Manche'i ääres, moodustavad mäeseljandikud sakilisi kriidikaljusid. Põhja pool läheb Pariisi nõgu üle Flandria ja Edela-Euroopa tasandikeks.
Pariisi nõost kirde ja ida pool on keskmise kõrgusega Ardennide (põhiliselt väljaspool Prantsusmaad) ja Vogeeside mäed, mis on osa teisele poole Reini jõge üle Kesk-Saksamaa ulatuvast mägede vööndist. Lääne-Prantsusmaal moodustavad vanad kivimid, põhiliselt graniidid ja kildad, Armorica massiivi Bretagne'is ning Normandias Cotentini poolsaarel. Edela poolt on Pariisi nõgu madala läve (Poitou värava) kaudu ühendatud Akvitaania madalikuga. Biskaia lahe äärsetel Akvitaania aladel (Landes'is) on palju liivaseid alasid (kuni 100 m kõrguste liivaluidete ahelik ) ning mõned Prantsusmaa tasasematest aladest .Lõuna-Prantsusmaa keskosas domineerib Prantsusmaa suurim mägine ala, keskmise kõrgusega Keskmassiiv, mis koosneb peamiselt vulkaanilise päritoluga kõrgustikest. Nende mägede pind on väga kulunud. Massiivi keskosas asub Auvergne. Seal domineerib vulkaaniline platoo , millel on vanu koonuseid ja kraatreid . Massiivi lõuna- ja kaguosas on karstistunud platoo, mida liigendavad sügavad kanjonid. Massiivi loode-, kirde- ja idaosas on kristallilised platood (sealhulgas Limousin ja Sevennid). Keskmassiivis on 1200...1800 m kõrgusi mäetippe. Selline maastik raskendab kommunikatsioone ja pärsib majandustegevust.Rhône'i jõest ida pool, kus Vahemere äärde ulatuvad Alpid , on rannajoon sakiline.Rhône'ist lääne pool laiub Keskmassiivi äärtest lõuna pool lai viljakas Languedoci tasandik.
1.5.Loodusvarad

Prantsusmaal leidub loodusvarasid ainult piiratud kogustes .Prantsusmaal leidub sütt, rauamaaki, boksiiti ja uraani.Söekaevandused on väga sügavad ning seal on raske töötada ning on enamasti ebakõlblikud terase valmistamiseks. Rauamaagid on madala kvaliteediga ja uraanimaaki on leitud ainult vähestes kogustes. Naftahoiused on peaaegu olematud ning maagaasireservid, mis avastati(1951) on nüüd peaaegu ammendatud . Hüdroelektrienergia tootmine on hästi arenenud kuid ei vasta Prantsusmaa vajadustele.

1.6.Kõrgmäed
Prantsusmaa kagu- ja edelapiiril on Euroopa kohta väga kõrged mäed. Keskmassiivist ida pool, teisel pool Rhône'i-Saône'i orgu, on algul Juura mäed ning seejärel Alpid. Viimased algavad Prantsusmaal Vahemere äärest, kus neid hüütakse Ranniku-Alpideks ning suunduvad põhja poole. Seejärel pöörduvad nad itta ning jõuavad Šveitsi ja Põhja-Itaaliasse. Prantsuse Alpid on kõrged ja sakilised. Liustike toimel on neil eriti põhjaosas laiad orud ning mäestiku siseorgudesse pääseb hõlpsasti ligi. Alpides asub Euroopa kõrgeim tipp Mont Blanc (4808 m). Prantsusmaa ja Hispaania piiril kõrguvad Püreneed on Alpidest madalamad, kuid jätavad võimsama mulje. Nad on moodustunud ühestainsast maakoore plokist. Nad on pööratud järsema küljega Prantsusmaa poole. Et liustikke on seal olnud vähe, ei ole nad nii hõlpsasti ligipääsetavad nagu Alpid. On vaid mõned raskesti ületatavad kurud mäestiku keskosas. Prantsuse Püreneede kõrgeim tipp on Pic de Vignemale (3298 m), kuid Hispaania poolel ulatuvad Püreneed 3350 m kõrguseni.
2. Riigi arengutase
Prantsusmaa on kõrgelt arenenud riik. Prantsusmaa kuulub arenenud inforiikide alla. Tööstuse kogutoodangult on Prantsusmaa maailma võimsamate riikide järel 5. kohal. SKT on: 25 500 OJS elaniku kohta. Sisemajanduse koguprodukti (SKP) järgi on Prantsusmaa maailma majanduse neljas jõud. Energiasõltuvuse tase : 49 %Esmase energia tarbimine on 253,6 miljonit nafta-ekvivalenti tonni kohta. Elektri puhastoodang on 509 miljardit kWh, millest 76% on tuumaenergia . Prantsusmaa on üks maailma suurimaid tuumaenerga tootjaid. Praegu on elektri tarbimine inimese kohta Prantsusmaal ligi veerandi jagu kõrgem kui näiteks Itaalias ning 15% kõrgem kui EL(Euroopa Liit) olevate riikide keskmine.
Sündivus 1000 elaniku kohta(2007) on 12,91 ja suremus 8,9.Keskmine eluiga(2007) meestel on 77,5 aastat ja naistel 84,4 aastat.Kirjaoskajaid kogu rahvastikust on 99%,.Sotsiaalsetest näitajetest näiteks arste on prantsusmaal 1000 elaniku kohta 1,98 ja interneti kasutajaid 1000 elaniku kohta 483,653.
3. Riigi kuulumine majandusorganisatsioonidesse


3.1.Prantsusmaa kuulub järgmistesse organisatsioonidesse:EL(Euroopa liit),NATO(Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon ), ÜRO(Ühinenud rahvaste Organisatsioon) Julgeolekunõukogu alaline liige, WTO(Maailma Kaubandusorganisatsioon), SPC(Vaikse Ookeani Sekreteriaat), COI(India Ookeani komitee), ACS(Kariibimaade Ühendus), OIF(Rahvusvahelises Frankofoonia Organisatsioon), INTERPOL(Rahvusvaheline Kriminaalpolitsei Organisatsioon), G8(maailma juhtivate tööstusriikide ja Venemaa ühendus), UNSC (Ühinenud Rahvaste Julgeoleku Nõukogu).
3.2.Prantsusmaa tuntumad rahvusvahelised firmad on autofrimad Citroën, Reanult S.A. ja Peugeot .ALCATEL-telefonifirma.Veinifirmad Tavel, Saumur, Chablis, Mersault jne. Air France-lennufirma, Lacoste –riidefirma, Gameloft-videomängude tootja. Prantsusmaalt on ka tuntud konjakifirmad nagu Cognac, Courvoisier, Frapin jne.
4. Rahvastik
Prantsusmaa rahvaarv 2008 a seisuga 64,473,140 ning võttes arvesse rahvaarvu on Prantsusmaa kindlasti suur riik.
Joonis 2. Prantsusmaa rahvaarvu kasv 2000.a.-2008.a.
See graafik näitab, et Prantsusmaa rahvastik on kasvanud viimase 8 aasta jooksul järk-järgult ning jätkab ka kasvamist edaspidigi. 2000. aastal oli Prantsusmaa elanike arv veel alla 60. miljoni. Paari aasta möödudes alates aastast 2007 on Prantsusmaa elanike arv suurem kui 60 miljonit. Graafik on stabiilne ning sellest võime ka järeldada ,et ei ole olnud suuri sündmusi, mis on mõjutanud suurelt rahvastiku kasvu, väljaarvatud 2006.aasta keskpaigas kui Prantsusmaad tabas siis beebibuum. Ning kuna graafikul olev joon ei ole langenud, vaid tõusnud, siis iive on postitiivne. Keskmine rahvastiku tihedus on 113 inimest ruutkilomeetri kohta. Rahvastiku paiknemine on suur suurte linnade juures nagu selleks on näiteks pealinn Pariis,Lyon ja Marseille . Rahvastiku tihedus on suur nendes linnades, sest suurtes linnades on palju suuremad majanduslikud võimalused, elukvaliteet nendes linnades on parem, sest need meelitavad rohkem ligi turiste. Prantsusmaa keskosas on rahvastiku tihedus väiksem kui näiteks rannikualadel , Ida Prantsusmaal või Lääne-Prantsusmaal, kus rahvastiku tihedus on suurem. Põhjuseks on suuremate linnade paiknemine(Bordeaux,Lyon) ja rannikuäärsetel aladel on ilmastikuolud paremad ja ookean, ning juba ajalooliselt on rahvastiku tihedus rannikuäärsetel aladel suurem.Vähe on asustatud mägede juures paiknevad alad nagu Prantsusmaa keskel asuvad Auvergene ja Morvan.Võrreldes Prantsusmaa rahvastiku suurust naaberriikidega, siis näiteks Saksamaa(82,220,000 ) rahvastiku suurus on suurem kui Prantsusmaa, aga võrreldes Itaaliaga(58,751,711), Inglismaaga(49,138,831), Hispaaniaga(46,063,000) ja Belgiaga(10,600,000) on Prantsusmaa rahvastiku arv suurem.
5. Rahvastiku soolis-vanuseline koosseis

Joonis 3. Prantsusmaa rahvastikupüramiid (2008 aasta)
Prantsusmaa rahvastikust alla 15-aastased lapsed moodustavad 18,6%.Tööealised inimesed vanuses 15-65 moodustavad 65,2% ja vanemaealised inimesed vanuses üle 65. aasta moodustavad 16,2%.Prantsusmaa on noorenev riik, sest sündimus ületab suremuse. Meeste keskmine eluiga Prantsusmaal on 77.5 aastat ja naistel 84.4 aastat. Keskmine eluiga inimestel Prantsusmaal on Euroopaga võrreldes kõrge. Sündimuse näitajad on 12,91 sündi/1000 elaniku kohta ja suremuse näitaja on 8.97 surma/1000 elaniku kohta,väikelaste suremus on 3.41 surma/1000 sünni peale..Sündimus viimastel aastatel on suurenenud. Prantsusmaa on Euroopa kõrgeima sündivusnäitajaga riik. Prantsusmaa rahvastik asub demograafilise ülemineku esimeses etapis. Seda võib põhjendada sellega, et Prantsusmaa sündivus on väga kõrge ja suremus vähenenud ning keskmine eluiga on ka tõusnud.
6. Energiamajandus

Prantsusmaa pole loodusvarade poolest väga mitmekesine, seega leidub loodusvarasid vaid piiratud kogustes. Prantsusmaal leidub mõneti sütt, rauamaaki, boksiiti ja uraani. Söekaevandused on Prantsusmaal väga sügavad ja seal on väga raske töötada ning nendest ei saa toota terast. Rauamaagid on väga madala kvaliteediga ning uraanimaaki on leitud vaid vähestes kogustes. Naftahoiused on peaaegu olematud ning maagaasi varud enamjaolt ammendatud. Põhilised energiaallikad Prantsusmaal: tuumaenergia, mis moodustab 74,5 %, siis järgneb hüdroenergia 16,2%, soojusenergia 9,2% ja tuuleenergia koos teiste taastuvate energiallikatega 0,1%. Prantsusmaa on tuumaenergia tootmises võrreldes maailmaga teisel kohal, jäädes alla Ameerika Ühendriikidele.
Joonis 5. Tuumaenergia tootmine võrreldes maailmaga
Prantusmaa impordib põhiliselt õli, mis moodustab 65% netoosatähtsusest. Prantsusmaa impordib õli peamiselt Norra, Saudi- Araabia ,Venemaa, Kasahstani ja Iraani käest. Prantsusmaa impordib ka märkimisväärses koguses maagaasi. Prantsusmaa maagaasi importijateks on Holland , Norra, Venemaa, Alžeeria ja Egiptus . Gaasi import on suurenenud eriti ajavahemikul 1990-2004, kajastades nõudlust selle järele. Prantsusmaa ekspordib põhiliselt tuumaenergiat. Prantsusmaal on elektritoodang inimese kohta 8,231 kWh, asudes sellega maailmas 10. kohal. Prantsusmaa on kõrgel arengutasemel, sest ta juba asub 10. kohal maailmas elektritarbimisega, mis ei ole odav. Samuti on Prantsusmaa maailmas suuruselt teine tuumaenergia tootja, ning on Euroopa suurim taastuvate energiallikate tootja. Kõik see näitab Prantsusmaa arengutaset , sest tehnoloogia ja tuumaelektijaamade ehitamine nõuab väga palju raha, mida vaid kõrgelt arenenud riigid endale lubada saavad. Minu arvates Prantsusmaa energiamajandus toimib hästi. Mina võibolla prooviksin vähendada sõltuvust tuumaenergiast ja paneksin suuremat rõhku ka energia saamisele teistest energiallikates nagu taastuvad energiallikad , mida Prantsusmaa ka juba edukalt teeb.
7. Põllumajandus

Maakasutus:põllumajanduslikult kasutatavad maad on 33,46%, püsikultuurid moodustavad 2,03% ja muu moodustab 64,51%. Prantsusmaa pinnamood koosneb tasandikest või madalatest mäekinkudest, mille tõttu on Prantsusmaal head eeldused põllumajandusega tegelemiseks .Põllumajandus on raskendatud Edela,- Kagu,- ja Kirde- Prantsusmaal, kuna seal asuvad kõrged mäeahelikud.(Vogeesid,Püreneed ja Alpid)Prantsusmaal on suurepärane kliima põllumajanduseks. Prantsusmaa asub parasvöötmes. Prantsusmaal domineerib mõõdukas pehmete talvedega kliima. Prantsusmaal on kolm kliimatüüpi: okeaaniline läänes, mandriline idas, sisemaal ja Pariisis, ning vahemereline lõunas ja Cote d'Azuris, Rivieras. Lääneosas sajab palju vihma ja temperatuuride vahe talvel ja suvel on väike. Suuremas osas Prantsusmaal (ida- ja keskosas, Pariisis) on soe suvi, külm talv ja mägedes lumi. Lõuna-Prantsusmaal on kuum ja kuiv suvi ning pehme ja niiske talv. Talvel ja kevadel võib mitu päeva vahet pidamata puhuda le mistral, külm, kuiv ja tugev põhja- või loodetuul, mille kiirus ulatub ligi 100. kilomeetrini tunnis.
Talv on Prantsusmaal jahe, kuid mitte külm - riigi keskosas on jaanuari temperatuur tavaliselt +5 C ringis . Suved on soojad, juulis keskmiselt +20 C. Vahemere rannikul on tunduvalt soojem, seal valitseb lähistroopiline kliima. Õhk on võrdlemisi niiske, sest miski ei takista Atlandi ookeanilt puhuvaid läänetuuli. Tasandikel sajab kuni 1000 mm / a, Atlandi rannikul ja mägede läänenõlvadel isegi 1500 - 2000 mm / a. Nii siis on taimekasvuks niiskust küllaldaselt.Vegatatsiooni pikkuseks on 6 kuud või enamgi . Mullad on valdavalt metsapruunmullad. Need on keskmise, kohati väga hea viljakusega. Suvel eriti vihma ei saja, seega tegeldakse niisutamisega. Prantsusmaal ei saa igalpool tegelda põllumajandusega, sest maastik on väga mitmekesine-on palju madalikke ja kõrgmägesid. Edela, kirde ja kagu osas on põllumajandusega tegelemine piiratud, kuna seal asuvad kõrged mäeahelikud. Prantsusmaa on Euroopa suurim põllumajandussaaduste tootja. Kapitali olemasolu on tagatud. Rahvastikust on põllumajanduses hõivatud umbes 7% inimestest. Põllumajandust toetatakse mitmesuguste toetustega. Põllumajandusliku tootmise vormiks on suurtalud ja istandused . Kasvatatakse palju nisu, maisi, otra, kartulit ja suhkrupeeti. Samuti tsitrusvilju ja parasvöötme puuvilju . Loomadest kasvatatakse veiseid, lambaid ja sigu , Prantsusmaa on ka suur meiereisaaduste tootja. Aastas saab ühe saagi. Lõuna-Prantsusmaal tegeldakse peamiselt puuviljakasvatusega: õunad, pirnid, virsikud , kirsid, viinamarjad . Peamised ekspordiartiklid on alkohol ja muud joogid, teravili ja jahutooted, elusloomad ja liha, piimatooted , suhkur ja maiustused . Eksporditakse peamiselt EL turule .Tähtsamad impordiartiklid on mitmesugused toiduained, elusloomad ja liha, kala, puuviljad , piimatooted, alkohol ja muud joogid. Prantsusmaa on ainus Euroopa riik, mis on täiesti iseseisvaks põhiliste toiduainete tootmises. Pikaajaline põllumajandus on maad kurnanud, see on ka loodust reostanud ja metsad on põldude tegemiseks maha raiutud.
8. Metsamajandus ja metsatööstus

Metsasus on Prantsusmaal 25%. Seda ei ole vähe, arvestades, et tegemist on vana tööstusriigiga. Metsasus on suurem mägistel aladel, kus ligipääs neile on raske, tasasemad alad on metsavaesemad. Prantsusmaal kasvavad parasvöötme laialehelised metsad , Lõuna-Prantsusmaal vahemerelised igihaljad metsad, ja okasmetsad . Madalikel kasvavad peamiselt tamme- ja pöögimetsad, mägedes okasmetsad. Metsadest saadakse puitu, seal käiakse matkamas, jahil, seenel ja marjul. Metsamajandus on hästi aranenud. Üleraided on keelatud, keskonnakaitselised metsad on eraldatud, istutatakse tarbemetsi ja hooldatakse neid. Selle tulemusena kasvab metsade tootlikkus ja metsade pindala. Metsade kaitseks on ka Rahvusparkide programm. Puitu kasutatakse säästlikult, raisatakse minimaalselt.
Prantsusmaa asub olulisel kohal maailma puidutööstuses. Puitu on aga vähe ja seda tuleb importida. Puidutoodete ekspordis asub riik maailmas 7. kohal. Prantsusmaa mööblitööstuse tooted on maailmas kõrgelt hinnatud.
Joonis 6. Euroopa metsasus
9. Tööstuse arengutase

Joonis 7. Prantsusmaa tooraine leiukohad
Prantsusmaal leidub naftat, boksiiti, kivisütt, pruunsütt, maagaasi, uraani. Neid on aga vähe (v.a. uraan ).Tööstusharudest on esindatud : masina-, tekstiili-, metallurgia-, toiduainete-, puidu- , lennuki-, keemiatööstus jne. Suuremad tööstuspiirkonnad asuvad suurte linnade nagu Pariisi, Lyoni, Roueni , Nantesi, Lille , Marseille ja Metzi ümbruses. Sellepärast, et suurte linnade juures on tööjõu olemasolu tagatud ning samuti kapital , arenenud infrastruktuur , turg kuhu müüja jne. Prantsusmaa põhiekspordi moodustab: veinitooted, autod, lennumasinad, autode tagavaraosad, kemikaalid , ravimid ning elektroonika tooted. Imporditakse toornaftat lennukeid, plastmassi, masinaid ja seadmeid, autosid. Prantsusmaa masinatööstus on väga kõrgelt arenenud ning suudab tänapäevases konkurentsis püsida. Prantsusmaal on kõrgelt arenenud autotööstuse, mille tuntumad kaubamärgid on: Peugeot, Citroen, Renault . Arenenud on ka lennukitööstus, mis rahvusvaheliselt väga heal tasemel. Tuntumad lennufirmad nagu Air-France ja Airbus, mis on ühtlasi ka Prantsusmaa sümbol. Kõrgtehnoloogia on väga heal tasemel Prantsusmaal, kuna on piisavalt kapitali ning tugev majandus. Prantsusmaa on maailma majanduses üks juhtivamaid riike, tänu millele on olemas rahalised ressursid , kapital ja haritudtööjõu olemasolu, mis seab head kõrgtehnoloogilised eeldused selles riigis. Prantsusmaal on palju rahvusvaheliselt tuntud kõrgtehnoloogilisi firmasid, mis näitab riigi taset selles valdkonnas.
10. Transpordi iseloomustus

Transpordivõrk on hästi arenenud. Seda on soodustanud hea asukoht, kuna läbi Prantsusmaa on alati läinud kaubateed . Teedevõrgu rajamist on riigi kaguosas takistanud Alpid, tänapäeval on teedevõrk olemas ka seal. Selleks on kaevatud tunnelid läbi raskesti ületatavate mägede.
Sisevedudes kasutatakse transpordiliikidest maantee-, raudtee -, vähesel määral ka sisevee - ja õhutransporti.
Maanteetransport on kiire, paindlik ja kõikjalepääsev. Korraga saab vedada ka väikeseid koguseid ja on võimalik teostada uksest-ukseni vedu, mis hoiab aega kokku. See vajab aga palju tööjõudu ja on küllaltki kulukas . Prantsusmaal on tihe teedevõrk ja seetõttu kasutatakse maanteetransporti palju.
Raudteetransport on regulaarne , odav, kõrge tööviljakusega ja võimaldab transportida suuri kaubakoguseid. Raudteetranspordi pikkus on 31840 km, mis on kõige ulatuslikum Lääne-Euroopas. Puuduseks on raudteevõrgu hajutatus ja veoprotsessi järkudeks jagamine, kuna kasutada tuleb ka teisi transpordiallikaid. Prantsusmaal on raudteeühendus Hispaania, Saksamaa, Itaalia, Belgia ja Šveitsiga. Eurostar koos Eurotunnel Shuttle , on ühenduses Suurbritanniaga läbi La Manche'i väina tunneli.
Siseveetransport on hästi arenenud. Laevatatavad jõed on Seine , Marne , Loire , Garonne, Saône, Moselle, Rhône. Laevatatavaid jõgesid on väga palju, neid ühendavad rohked kanalid. Kanalitega on ühendatud Loire ja Seine, Rhóne ja Garonne, Loire ja Saóne, Marne ja Moselle. Seega on Prantsusmaal väga tihe siseveetranspordivõrk. Siseveetranspordi puuduseks on aeglus . Samas on see odavaim transpordiliik ja vedada saab suuri koguseid. Kasutatakse ka õhutransporti. See on väga kallis,
Joonis 7.Prantsusmaa raudteedevõrgu paiknemine
tööviljakus madal, kuid samas on see väga kiire. Õhutransport pole ka eriti usaldatav, sest halva ilma tõttu võivad lennud ära jääda. Seda transpordiliiki on mõttekas kasutada vaid siis, kui on vaja midagi väga kiiresti transportida.
Lennuliinide suurim sõlmpunkt on Pariis. Tähtsamad lennujaamad on veel Lyon, Marseille, Bordeaux, Lille. Eestist saab Prantsusmaale sõita lennuki, auto või bussiga. Suuremad sadamad on Le Havre, Brest , La Rochelle, St-Nazaire, Nice, Toulon.
Joonis 8.Prantsusmaa lennujaamad
Joonis 9.Prantsusmaa sadamate paiknemine
11. Turismi iseloomustus
Prantsusmaa on maailma külastatavaim turismimaa, rohkem kui 75 miljonit külastajat aastas. Selle põhjuseks on Prantsusmaa maailma kuulus arhitektuur, huvitav ajalugu ,kaunis loodus, kultuur, muuseumid , vaatamisväärsused ja kõrgelt hinnatud prantsuse köök.Enim külastatavamad kohad on Eiffeli torn,Võidukaar, Notre-Dame kirik , Louvrei muuseum , Versailles' loss, Orsay muuseum, St Michael's Mount , Disneyland, Püha kabel ja suusakuurortid.
Illustratsioon 1. Eiffeli torn
Eesti firmad pakuvad reise Prantsusmaale. Saab reisida nii Lõuna-, Põhja-, Kesk-Prantusmaale jne.Võimalik on külastada suusakuurorteid Kagu-Prantsusmaal, viinamarja-
istandusi Lõuna-Prantsusmaal, suurimaid linnu kogu Prantsusmaa ulatuses (Pariis,Bordeaux,Lyon jne) ja palju muid kohti. SKP’s moodustab turism 6,6%.
Kokkuvõte

Urimistöö koostamise käigus sain teada palju uut ja huvitavat Prantsusmaa riigi kohta. Sain teada kuidas toimib energiamajandus, milliseid tooteid riik ekspordib või impordib, millised on Prantsusmaa tuntumad rahvusvahelised firmad, kuidas on lood riigi järelkasvuga ning kui arenenud on infrastruktuur ja turism Prantsusmaal. Veel sain teada kuidas riigi eri valdkonnad on omavahel seotud ning kuidas nad mõjutavad üksteist. Seda uurmistööd oli väga meeldib ning huvitav koostada.
Kasutatud allikad:
1. http://en.wikipedia.org/wiki/Demographics_of_France (12.26.2008)
2. http://en.wikipedia.org/wiki/France#Religion (12.26.2008)
3. http://www.census.gov/ipc/www/idb/tables.html (12.27.2008)
4. http://www.prb.org/ (12.28.2008)
5. https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/fr.html (12.28.2008)
6. http://indexmundi.com/g/r.aspx?c=fr&v=21 (12.29.2008)
7. http://knowledge.allianz.com/en/globalissues/demographic_change/country_profiles/france_demographic_factsheet.html (12.29.2008)
8. http://www.prb.org/Datafinder/Geography/Summary.aspx?region=190®ion_type=2 (01.02.2009)

9. http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/prantsusmaa2.ht m(01.02.2009)
 10. http://et.wikipedia.org/wiki/Prantsusmaa (01.02.2009)

11. http://www.wto.org/english/thewto_e/countries_e/france_e.ht m(01.03.2009)

12. http://en.wikipedia.org/wiki/France#Labour_market (01.03.2009)
13. http://en.wikipedia.org/wiki/List_of_French_companies (01.04.2009)
13. https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/fr.html (04.04.2009)
14. http://www.discoverfrance.net/France/DF_people.shtml (05.0.04.2009)
15. http://en.wikipedia.org/wiki/Economy_of_France (07.04.2009)
16. http://www.nationsencyclopedia.com/Europe/France-FORESTRY.html (14.04.2009)
17. http://www.nationsencyclopedia.com/economies/Europe/France-AGRICULTURE.html (15.04.2009)
18. http://en.wikipedia.org/wiki/Transport_in_France (16.04.2009)
19. http://en.wikipedia.org/wiki/Tourism_in_France (18.04.2009)
20. http://www.discoverfrance.net/France/DF_tourism.shtml (20.04.2009)
26