Kloostril olid head sidemed Brüggega, kust osteti risa kunstiteoseid, nende seas ka altar Hans Memlingi ateljeest. Pärast isa surma 1482. Aastal läheb Michel rändama ja jõuab 15. Aastasena Brüggesse ning on neli aastat Flandria koolkonna silmapaistva meistri Hans Memlingi õpilane. Michel Sittow töötas 1492. Aastani Flandrias, kuis suundus siis Hispaaniasse Toledosse jas astus kuninganna Isabella õuekunstniku kohale, kuhu jäi 1502. aastani. 1504. Aastal oli Sittow kuninganna väimehe, Hispaania asehalduri, Burgundia hertsogi Philipp Ilusa teenistuses Flandrias. 1505. Aastal
Rumi sein lõppes laealuse, antiigist inspireeritud karniisiga, mida mõnikord eristas laest ka lai maalitud või reljeefne friis. Laetüüpidest oli kõige leinum kassettlagi, kuid esines ka tavalist talalage. Lae puittalasid võis katta maaling või nikerdus. Esindusinterjöörid on oma kujunduselt arhidektuursed, kasutatakse ka välisarhidektuuri elemente. Interjöör oli värvirõõmus ja esitas erinevaid materjale marmor, puit, tekstiil, Cordoba või Flandria kuldnahk, poolvääriskividest lauaplaadid, vaasid jms. Luksusinterjööri osaks olid ka postamentidele paigutatud skulptuurid. Mahutav mööbel paigutati piki seinu ning raskuse tõttu oli seda raske liigutada. Et renessanssmööbli, eriti korpusmööbli juures domineeris arhidektuurne element (sambad, pilastrid, karniisid jne.), võis seda vaadelda sisearhidektuuri osana. 5
2001) jt. Tüüri muusika esiettekandeid on teinud Hilliard Ensemble ("Excitatio ad contemplandum", 1996), David Geringas ja Lausanne´i Kammerorkester (Tsellokontsert, 1997), Birminghami Sümfooniaorkester ja Paavo Järvi ("Exodus", 1999), Staatsphilharmonie Rheinland-Pfalz Ralf Otto dirigeerimisel ("Aditus", 2000), Pedro Carneiro ja BBC Walesi Rahvusorkester (marimbakontsert "Ardor", 2001), löökpillimängija Evelyn Glennie ja Flandria Kuningliku Filharmoonia orkester ("Magma", 2002), Lääne-Saksa Ringhäälingu raadiokoor ja Raschèr Saksofonikvartett ("Meditatio", 2004), Austraalia Kammerorkester ("Whistles and Whispers from Uluru", 2007) jt. Tüüri helitööd on kõlanud paljudel festivalidel, näiteks Border Crossings Torontos (1990: "Arhitektoonika IV"). Aastatel 1988-1992 valminud sari koosneb seitsmest mitmesugustele kammerkoosseisudele kirjutatud teosest.
Teda ei haaranud niivõrd klassikalise ilu rangus ja proportsioonid, kuivõrd inimkeha füüsis, jõud ja liikumine. Hakates maalima vasaku käega, muutus ka ta loominguline käekiri. Kunstnik hakkas maalima lihtsamini, läbipaistvamalt, töödesse tuli rohkem õhku ja valgust. Eriti meeldis talle jäädvustada suurejoonelisi loodusnähtusi: vikerkaart, päikese tõusu ja loojangut, kuuvalgust jne. Mõne pildi taustal on ka Rubensi loss. Hilise perioodi maalid kujutavad Flandria maastikke, selle avarust, teid ja kohalikke inimesi. 10. Milline värvikasutus on iseloomulik Rembrandti maalidele? 1630. aastate alguses täiustas Rembrandt oma pooltoonide kasutamise oskusi. Sel ajal tegi ta ka esimesi katsetusi suuremõõtmeliste teostega. Samas müüs ta suurtes tiraazides graafikat, millega püüdis tagada tuntust. Tema esimene suur grupiportree "Doktor Tulpi anatoomialoeng" (1632) leidis suurt tunnustust. 1640.1650
Tallinna Õismäe Humanitaargümnaasium Keskaja kultuur : Begiinid Ingrid Helena Pajo Tallinn 2009 Sissejuhatus Keskaeg on ligi tuhande aasta pikkune ajalõik. Tavaliselt piiritletakse seda aastatega 500 ja 1500 ning selle suurim ühisnimetaja on katoliku kirik. Täpsema dateeringu üle vaieldakse siiani. Keskaja tunnus on lääniühiskond, kus ühiskonnakihte sidus omavahel kaitse, teenindus ja usuelu. Enamasti tegeleti põllumajandusega ja kogu Euroopa oli hõredalt asustatud. Kuna ristisõjad olid aastatel 1000-1300 suunatud väljapoole Euroopat, sai elanikkond kasvada ja majandus kosuda. 1350. aastal elas arvatavalt Euroopas 75,5 miljonit inimest. Linnade rikastumine algas Itaaliast, see tähendas vabanemist lääniisanda kaitse alt. Iseseisvate riikide teke hoogustus 11. sajandil. Keskaja kirik oli nagu eraldi riik. Tal olid oma seadusandlus, kohus, ametko...
uue ja veel parema teleskoobi. Ta kutsus teadlasi üles, tegema katseid mitte toetuma eelmiste põlvkondade autoriteetidele. Lisaks tõestas ta M.Koperniku oletust, et maa ja teised planeedid tiirlevad ümber päikese. Newton inglise teadlane, kes suutis muuta tõsiselt senist maailmapilti. Ta leidis seletuse jõule, mis taevakeihi orbiidil hoiab, sõnastas liikumise kolm põhiseadust, arvutas välja maa õiged mõõtmed ja seletas tõusu ja mõõna. Rubens 16.-17. Sajandi Flandria kuulsaim maalikuntsnik ja tuntumaid barokk-kunsti esindajaid üldse. Ta sai kiirelt jõukaks, tänu paljudele tellimustele. Põhiliselt tegi ta suuri maale ja neil on hästi näha barokse maalikunsti iselommulikud jooned. Rembrandt 17. Sajandi kuulsaim Hollandi kunstnik. Ta kasutas sooje kuldpruune toone ja peeni värvivarjendeid. Tema tööd olid piibliteemalised. Tema parimad tööd on tehtud ta eluaja lõpul üksinduses ja unustuses. Rembradti looming taasavastati alles 19. Sajandil.
MAAL 2013 MESOPOTAAMIA MAALIKUNST 4000 - 539 e.Kr. Sissejuhatus • 4000-539 e.Kr. • Sumerid • Kiilkiri • Jumalaid kujutati inimestena Iseloomulikud jooned • Kujutav kunst seotud arhitektuuriga (maali/reljeefi kasutati hoonete kaunistamisel) • Paleede seinad kaetud reljeefidega, mis kujutasid võidetud lahinguid ja õukonnaelu • Valitsejad kujutatud suurematena ja külgvaates • Detailidest hoolimata tunduvad inimesed reljeefidel kohmakad • Elutruult on kujutatud loomi jahitseenides Ištari värav EGIPTUSE MAALIKUNST 4000 - 332 e.Kr. Iseloomulikud jooned • 4000-332 e.Kr. • Kujutatud tavaliselt vaaraosid ja ülikuid (tunduvalt suurematena kui lihtrahva esindajaid) • Omapäraseks kujutusvõtteks Vana-Egiptuse seinamaalidel on nn egiptuse poos • Värvikirevad ja realistlikud • Ei tundnud perspektiivi – kaugemad asjad asetati esimeste kohtadele • Sageli on sündmusi kujutatud üksteise all Egiptuse poos • Inimesi on kujutatud...
http://www.estonica.org/et/Ajalugu/u_1200-1558_Keskaeg_Eestis/Vana- Liivimaa_linnade_teke_ja_kaubanduse_areng/ Hansa suurkoget kujutav sulejoonistus Tallinna rae käsikirjast Hoolimata alalisest vaenust kohalike pisisuveräänide vahel ning ähvardavast välisvaenlaste ja meeröövliohust, õitses kaubandus ja edenes põllumajandus. Vana-Liivimaa sai tuntuks Põhja- Euroopa viljaaidana, siinne vili oli vahetuskaubaks Flandria kalevile, Soti heeringale ja Poitou' soolale. Hansakaubandus ja Eesti Keskajal oli Eestis üheksa linna - Tallinn, Rakvere, Narva, Haapsalu, Paide, Uus Pärnu, Vana Pärnu, Viljandi ja Tartu. Selgemaid allikalisi andmeid linna kujunemisest tol perioodil on vaid seoses Tallinna ja Tartuga. Mõlemad linnad said linnaõiguse juba 13. sajandi keskpaigaks, Tallinn kasutas Lübecki, Tartu aga Riia õigust.
1218 Simon de Monfort hukkus ja Raimond VI haaras oma alad tagasi. Sõjad jätkusid aastani 1229, mil tehti Toulouse ja kuninga vahel rahu. Nende sõdade käigus tapeti enamus albilasi ära, usulahk kadus tasapisi. Lõuna-Prantsusmaa allutamine kuningavõimule Albilaste sõjaga sai kuningavõim Laungedoci. Toulouse hertsogi tütar abielus kuninga vennaga ja 1271 liideti ka Toulouse kuningadomeeniga. Philippe IV Ilus (kuningas 1285-1314) ja Madalmaad. Flandria oli küll Prantsusmaa koosseisus aga toetas siiski Inglismaad. 1297-1299 sõda Inglismaaga, Philippe IV hõivas Flandria. 1302 algas seal mäss, Flandria jalamehed võitsid Prantsuse rüütleid Courtrai lahingus. 1303 loovutas Philippe Inglismaale Guyenne (end. Akvitaania), Inglismaa loobus toetusest Flandriale. 1305 allutas Philippe Flandria hõivasFlandria-sõdaInglisega-loovutabGuyenne'i-allutabFlandria-maksustabkiri
toiduks. Alates XII sajandist tõusis tanu nimetatud uuendustele põldude saagiks tunduvalt. Sellal hakati kasvatama ka mitmeid uusi põllukultuure: idast jõudsid Euroopasse riis, puuvili ja roosuhkur. Senise mõru apelsini kõrval hakati Vahemeremaades kasvatama magusat apelsini. Kuni XIV sajandini kasvatati Inglismaal isegi viinamarju, siis muutus kliima karmimaks ja viinamarjakasvatus hääbus. Kõige arenenumad põllumajanduspiirkonnad olid Lõuna-Hispaania ja Flandria (tänapäeva Belgia). Loomakasvatuse osakaal oli üpris tagasihoidlik. Loomapidamiseks oli vaja suuri karjamaid, põldudeks tehtud uudismaad ei tahetud aga enam raisata. Ajapikku hakati siiski ka loomakasvatusele suuremat tähelepanu pöörama: Inglismaal tegeldi rohkem lamba-, Saksmaal seakasvatusega. 4. Kokkuvõte talupoegade elust Keskaegsed talupojad elasid vaikestes kulades, mille umber laiusid põllud. Pakilisi toid tegid kulaelanikud üheskoos
Barokk. Küsimused (barokk ja rokokoo) Muutused, mis toimusid Itaalia 17.saj kunstis võrreldes 16.saj?Baroki eesmärk? 16. sajandil e kõrgrenessansi perioodil keskenduti loomutruule kujutlemisele, kuid barokk tõi endaga kaasa idealiseerimise. Euroopa oli poliitiliselt killustunud, ususõjad, jesuiitide ordu loomine, priiskavad õukonnad. Populaarseks said paraadportreed, toretsevad kaunistused hoonetel. Maadeavastustega avardus inimeste maailmapilt, tuldi tagasi rohkem antiikkunsti juurde, maaliti ideaalmaastikke ning antiikmütoloogilisi kangelasi. Renesanssi rahulikkus ja piiritletus unustati, keskenduti kunstile, mis oleks meelelahutuslik. Missugune oli barokk üldiselt erinevates maades17., 18.saj Itaalias keskenduti kirikute ehitamisele, Itaalia barokk oli kõige rahutum ja toretsevam, meeletus koguses stukkdekoori, voluute. Madalmaades ehitati eelkõige kodanike elamuid, Iseloomusta Itaalia maali ...
Bologna koolkoond, Napoli koolkond. Barokk - klassitsism, säilivad antiigi ja renessanssi taotlused, maalikunst domineerib, El Greco, Diego Velazquez, Murillo, Hispaania skulptuuris värviline puuskultuur. Maalis sakraalmaal ja portreed. Francisco Zurbaran. Flandria Esineb barokile iseloomulikul kujul. Peter Paul Rubens, Anthonis van Dyck. 17. saj Barokk Ei kasutatud eriti usulisi ega mütoloogilisi teemasid. Kõrgel tasemel zanrimaal, Frans Hals, Rembrandt Harmensz van Rijn, Holland maastik, natüürmort, meremaal, portree
Barokk kaotas piirid arhitektuuri, maalikunsti ja skulptuuri vahel, püüdis neid liita orgaaniliseks tervikuks. Barokse dekoratiivmaali üheks nimekamaks meistriks Itaalias oli Andrea del Pozzo (Sant`Ignazio kiriku laemaal), Hispaanias El Greco ja Diego Velazquez, kes on üks tuntumaid hispaania kunstnikke üldse. Tema portreed on tõetruud ja humaansed. Tema suurimad kompositsioonid on "Kojadaamid" ja "Vaibakudujad". Flandria kunstnik Peter Paul Rubens oli oma ajastu feodaalse ülemkihi taotluste kõige tüüpilisem väljendaja maalikunstis. Tema maalides on hoogu, liikumist, jõudu, elulusti ("Leukippose tütarde röövimine", Helene Fourment`i portreed, kus ta kujutas oma abikaasat). Hollandi maalikunsti tippudeks kujunesid kaks maalijat, kes elasid ja töötasid üheaegselt Frans Hals (üks kõigi aegade suuremaid portreemeistreid) ja Rembrandt, kes oskas anda nii
Teda ei haaranud niivõrd klassikalise ilu rangus ja proportsioonid, kuivõrd inimkeha füüsis, jõud ja liikumine. Hakates maalima vasaku käega, muutus ka ta loominguline käekiri. Kunstnik hakkas maalima lihtsamini, läbipaistvamalt, töödesse tuli rohkem õhku ja valgust. Eriti meeldis talle jäädvustada suurejoonelisi loodusnähtusi: vikerkaart, päikese tõusu ja loojangut, kuuvalgust jne. Mõne pildi taustal on ka Rubensi loss. Hilise perioodi maalid kujutavad Flandria maastikke, selle avarust, teid ja kohalikke inimesi. Leht 15 / 24 10. Milline värvikäsitlus oli iseloomulik Rembrandti maalidele? Näiteid. 1630. aastate alguses täiustas Rembrandt oma pooltoonide kasutamise oskusi. Sel ajal tegi ta ka esimesi katsetusi suuremõõtmeliste teostega. Samas müüs ta suurtes tiraažides graafikat, millega püüdis tagada tuntust
võimu ja kaitse alla, suuremad püüdsid võimu alt vabaneda · 22.3 · Inglismaal ja Prantsusmaal kuulutasid linnad senjööriks kuninga, et vabaneda feodaalide võimu alt · Itaalia linnad sõlmisid omavahel liidu ja paavsti toetusega kuulutasid Püha Rooma keisritele sõja 14.sajandiks sõltumatud linnriigid · Sveitsis linnade liit mägilastega Saksa keisri vastu keskaja lõpuks kujunes liidust Sveitsi riik · Flandria linnad said Inglismaa toetusel Prantsuse kuningast jagu läksid keskaja lõpuks Saksa keisrite võimu alla, kes tagasid ulatuslikud privileegid · Saksa rannikulinnad Hansa liidus siseasjades ja kaubanduses iseseisvad · 22.4 · Kaugkaubanduse areng suurendas nõudlust metallraha järele · Müntide hulk tingis tarviduse erinevaid vääringuid tundvate rahavahetajate järele · Tekkisid ühingud, kus mitmed kaupmehed üheskoos laevu varustasid
Vahemere rannik on enamasti kivine, erinevus seisneb vaid kivide suuruses. Pinnamood: Põhja-Prantsusmaal, eriti Île-de-France'is ja selle ümbruses, domineerib Pariisi nõgu, mis on riigi suurim tasandik. Pariisi linn asub selle nõo keskel. Nõo idaäärel on peamiselt lubjakivist koosnevad looduslikud vallid, mis on aidanud Pariisi ida poolt kaitsta. Lääne pool, La Manche'i ääres, moodustavad mäeseljandikud sakilisi kriidikaljusid. Põhja pool läheb Pariisi nõgu üle Flandria ja Edela-Euroopa tasandikeks. Pariisi nõost kirde ja ida pool on keskmise kõrgusega Ardennide (põhiliselt väljaspool Prantsusmaad) ja Vogeeside mäed, mis on osa teisele poole Reini jõge üle Kesk-Saksamaa ulatuvast mägede vööndist. Lääne-Prantsusmaal moodustavad vanad kivimid, põhiliselt graniidid ja kildad, Armorica massiivi Bretagne'is ning Normandias Cotentini poolsaarel. Edela poolt on Pariisi nõgu madala läve (Poitou värava) kaudu ühendatud Akvitaania
sajandist alates erinevalt. Katoliikliku Hispaania võimu alla jäänud Flandrias (tänapäeva Belgia) õitses suurejooneline ja rikkalik barokk- kunst. Keerukad poosid väljendasid hoogsat liikumist, kirglikku võitlust ja tundepaatost. Maalis pidi seega kõik olema äärmuslik, viimse võimaluseni pingestatud see oli ideaal, mida katoliitlikud ideoloogid nõudsid kunstilt. Flaami kunst elas ilmselt Hispaania mõjul täiel sõõmul kaasa ajastu vaimuga. Kuulsaim Flandria maalikunstnik ja tuntumaid barokk- kunsti esindajaid üldse on Peter Paul Rubens (1577- 1640). Tema enamasti suuremõõtmelistel maalidel on näha barokse maalikunsti kõige iseloomulikumad jooned: hoogne liikumine, rahutud poosid, tugevad ja erksad värvid. Hollandis oli barokk- kunst teistsugune kui Flandrias. Kodanliku revolutsiooniga tekkinud vabariigis algas majanduslik ja kultuuriline õitseng. Kokkuhoidliku ja asjaliku loomuga kodanlane põlgas tarbetut
keskvim nrgenes, jättes järele vimuvaakumi, kus linnad hakkasid moodustama liite. Nende eesmärgiks oli kindlustada oma kaupmeestele väliskaubandusprivileegid igas linnas. Lüübek oli selle arengutendentsi esireas. 1356. aastal oli linn vrustajaks esimesele ,,Hansapäevale", mis tuli kokku selleks, et arutada kaubandussanktsioonide kehtestamist Flandriale. Delegaadid, kes esindasid oma linnu, otsustasid need sanktsioonid kehtestada, mille tulemuseks oli see, et 1360. aastal pidi Flandria jällegi tagasi andma kik hansalinnade privileegid, mida ta varem oli endale vtnud. EUROOPA LIIT Euroopa Liitu kuuluvad demokraatlikud Euroopa riigid, kes on võtnud endale kohustuse teha koostööd rahu ja õitsengu tagamiseks. Euroopa Liit ei ole omariiklust asendav liitriik, samas on see midagi enamat kui rahvusvaheline koostööorganisatsioon. EL on ainulaadne. Selle liikmesriigid on loonud ühised institutsioonid, millele on delegeeritud mõned liikmesriikide
BAROKK Sissejuhatus 16. sajandi lõpul kerkis Itaalias esile uus kunstistiil - barokk. Selle nimetust oleks kõige lihtsam seletada sõnaga "ebatavaline" - oma hoo, kire, tunnete ning isegi ülepaisutuste ja liialdustega pakub see kunst vaatajale palju ootamatut, rabab ja üllatab teda. Barokk- kunsti tundeküllast jõudu kasutas rooma-katoliku kirik, püüdes suurendada rahvahulkade usutunnet. Seda kunsti soosisid ka isevalitsejad, kes leidsid selles suurepärase vahendi oma võimu ja suuruse näitamiseks. Nii saigi barokk-kunst erilise tähenduse katoliku usu maades või seal, kus ta leviku eest hoolitsesid valitsejad. Ta vallutas peaaegu kogu Euroopa ning jõudis hispaanlaste kaudu isegi Ameerikasse, kus teda praeguseni nimetatakse hispaania stiiliks. Nii kaugele polnud levinud ükski varasem Euroopa kunstistiil. Barokk ei ole kuigi ühtlane ja üleeuroopaline stiil. · Ots...
Uus maailmapilt Uusaja algul muutsid inimese maailmapilti maade avastused ja tehnilised leiutised.Haridus muutus aina tähtsamaks.Kõige rohkem hindasid seda 18. sajandi valgustusfilosoofid.Uusi teadmisi ja leiutisi pandi kirja raamatutesse, mille kaudu said inimesed õppida.Raamatud levisid varasemast kiiremini.Kiriku mõju vähenes.Jumalat ei lükatud korvale, aga inimesed hakkasid aru saama, et leiutised , mis muudavad maailma paremaks ja arusaadavamaks ei ole seotud jumalaga. Usk inimmõistuse kõikvõimsusesse ei kadunud ka 19. sajandil. Antiikkunsti hakkati paremini tundma õppima 18. sajandi keskel, kui toimusid arheoloogilised väljakaevamised Itaalias.Kõige rohkem hinnati VanaRooma ja VanaKreeka ühiskonnakorraldust ja kultuuripärandit. 18.sajandi valgustusfilosoofid leidsid eeskuju just Kreekast ja Roomast.See mõjutas kaasaegsete ja järgnevate põlvkondade mõttemaailmat. Euroopas 19.sajandi esimesel poole...
17.SAJ KUNSTI ÜLDISELOOMUSTUS Euroopas oli absolutismisajand, valitsesid monarhid. 17 sajandit iseloomustavad revolutsioonid, ususõjad, kuningavõim, ainuvalitsemine(absolutism). Paljud riigid muutuvad 17 saj protestantlikuks. 30 aastane sõda. Kutsutakse ka sõdade sajandiks. Kinnistus piir protestantliku ja katoliku maailma vahel. Suurt mõju kultuurielule ja eurooplaste maailmapildile oli teaduse ja filosoofia arengul. Toimus muutus inimese asendi mõistmises maailma keskpunktiks ei olnud enam maakera ja inimene. Maailm avardus, toimusid suured maadeavastused, mereretked. Euroopa jagunemine kunsti alusel: I Maad, kus absolutism oli seotud katoliku kirikuga. Esikohal olid kiriku huvid. Habsburgide dünastia võimu alused alad(Itaalia, Hispaania ja Austria, Lõuna-Saksamaa, Lõuna-Madalmaad, Poola-Leedu. Tellijaks oli kirik, see oli ka kunstis esikohal. II Absolutistlikud maad, kus ilmalik võim oli kirikuvõimu endale allutanud, kunsti tel...
linnaturul maha müüma. Jõukamad talupojad ostsid end isanda käest vabaks. Kõrgkeskajal suurenesid Euroopas juba olemasolevad linnad ja tekkis uusi. (tekkepõhjused: kaubanduse ja käsitöö areng, vajadus turvalise koha järgi, soodne asukoht) Linnaelu areng tegi lõpu naturaalmajandusele ja sillutas teed kapitalistlikule majandusviisile. Toonased linnad olid omavalitsuslikud käsitöö- ja kaubanduskeskused. Euroopa kaubandusvõrgustikus etendasid olulisemat rolli Põhja-Itaalia ja Flandria kaubalinnad ning Põhja-Euroopa Hansa liit. Üha suurenev metallraharinglus tingis tarviduse rahavahetajate järele ja aitas kaasa panganduse kujunemisele. Majanduslik edukus suurendas linlaste eneseteadvust ja paljud jõukad linnad tõstsid mässu maaisanda võimu alt vabanemiseks. Maapiirkondadega võrreldes oli linn oluliselt multikultuursem ja liberaalsem ning sealne elanikkond liikuvam. Seega arenes linnades kiiresti kultuur ja haridus, kuid levisid ka sotsiaalsed pahed
VARARENESSANSS Praktilisem in, kus mõttelaad muutus. Uus kunstis: õpetused: tsentraalperspektiiv( õpetlik sisu, tegelikkus võimalikult tõepäraselt), plastiline anatoomia (uurib inimese proportsioone); õlivärvi; leiutati trükipress-piltide trükkimine (trükigraafika)- Gutenberg- võimaldas kunsti laiemat levikut. Vararenessanssi arhitektuur: ilmalike hoonete ehitamise ülekaal(paleed, palazzo- ülikute omad) Brunnelecci- projekteeris 8nurkse kupli, firenze orbude kodu- antiiksambad mis toetavad kaaristut Vararenessanssi skulptuur 15saj Antiikajast võeti eeskuju, muutused: skulptuurid iseseisvad, pole enam seina küljes kinni, tegelaskujud antiiklegendides, mõnikord ka piibli tegelased nt Taavet- Donatello ( esimene alasti figuur peale antiikaega, enne oli see sündsusetu) Esimene ratsafiguur peale 1000 aastat - Gatamelata Olulised kunstnikud vararenessanssi Itaalias: keskaja kunsti mõjudega Fra Angelico, Boticelli- tüüpiline vararenessan...
Tallinna Nõmme Gümnaasium Austria Referaat geograafia-st Koostaja: Klass: Juhendaja: Tallinn 2009 Sisukord Sisukord............................................................................................................................... 2 Sissejuhatus..........................................................................................................................2 Austria ajalugu.....................................................................................................................3 Austria kultuur..................................................................................................................... 4 Muusika.......................................................................................................................
nõgu, mis on riigi suurim tasandik. See ala on kohati väga tasane. Teda on võrreldud üksteise sisse laotud aina väiksemate taldrikutega. Nõo välisnõlvad on järsud, sisenõlvad laugjad. Pariisi linn asub selle nõo keskel. Nõo idaäärel on peamiselt lubjakivist koosnevad looduslikud vallid, mis on aidanud Pariisi ida poolt kaitsta. Lääne pool, La Manche'i ääres, moodustavad mäeseljandikud sakilisi kriidikaljusid. Põhja pool läheb läheb Pariisi nõgu üle Flandria ja Edela-Euroopa tasandikeks. Pariisi nõost kirde ja ida pool on keskmise kõrgusega Ardennide (põhiliselt väljaspool Prantsusmaad) ja Vogeeside mäed, mis on osa teisele poole Reini jõge üle Kesk-Saksamaa ulatuvast mägede vööndist. Lääne-Prantsusmaal moodustavad vanad kivimid, põhiliselt graniidid ja kildad, Armorica massiivi Bretagne'is ning Normandias Cotentini poolsaarel. Edela poolt on Pariisi nõgu madala läve (Poitou värava) kaudu ühendatud Akvitaania madalikuga
Linn ja senjöör kogu maa kuulus linnaisandale, linlastel oli õigus kaubelda ja käsitööd teha. Senjöör kinnitas linnale linnaõigus. Aasta otsa linnas elanud talopoeg sai vabaks meheks. Lombandias ja Torcanas prooviti vabaneda Püha Rooma e. Saksa keisrite võimu alt. 1176. a. võitis lombandlaste jalavägi keisri rüütliväed. Sveitsis sõlmisid linnad mägilastega liidu, kes kes kogusid Alpi mäekurudes, kus kaupa veeti, tollimaksu. Keskaja lõpul kujunes Sveitsi riik. Flandria linnad kuulusid Prantsuse kuningale. 1302. a. purustati kuninga rüütlivägi. Põhja-Euroopa kaubandus linnad olid nt. Lübeck, Brügge, Novgorod, London, Bergen jt. Eksporditi karusnahka, mett, vaha, soola, Liivi ja Eesti aladelt teravilja. Imporditi lina ja villa. Vahemerekaubandus linnad olid nt. Napoli linnad, Piza, Veneetsia, Genua jt. Eksporditi lina ja villa ja imporditi luksuskaupu (nt. veini, siidi ja sametit), vürtse ja arstame. RISTIUSK JA KIRIK II
Zeeland vesine koht, Walcheren kõige rammusamad austrid (Zeelandi maius), Euroopa suurimad austrikasvatused asuvad siin Friisimaa Zoeken kämpinguala rahvarõivais nukud BELGIA KUNINGRIIK Üldandmed · pindala 30 518 km2 · elanike arv 10 392 226 · pealinn Brüssel (holl Brussel, pr Bruxelles) · Haldusjaotus: 3 piirkonda, 10 provintsi · riigikeeled: hollandi, prantsuse ja saksa keel Regioonid: 1. Flaami regioon Flandria 58% 2. Vallooni regioon Valloonia 32% 3. Brüsseli regioon 10% + itaallasi, prantslasi, araablasi, sakslasi Flaamide ja valloonide piir kujunes välja 1962. aastal Suuremad linnad: · Brüssel 1 044 100 · Antwerpen 466 500 · Gent 234 600 · Charleroi 199 600 · Liege Lüttich 180 800 · Brugge 116 500 · Namur 106 800 Albert II, kuningas aastast 1993 · Usk domineerib katoliiklus
Väiskemad linad jäid senjööri võimu ja kaitse alla aga suuremad tunnnistasid kuninga enda senjööriks ja vabanesid nii kohaliku feodaali võimu alt. Lond ja Pariis olid pealinnad.Lombardia ja Toscana linnad moodustasid omavhel llitusid(Lombardia linnade liitMilano), et vabaneda keisri võimu alt. XIV saj. Olid peaaegu sõltumatud linnriigid. Sveitsis sõlmisid linnad liidu mägilastega, kes kogusid tollimaksu Alpi mäekurus. Nad purustasid mitu korda Saksa keisri väed. Flandria linnu toetas Inglise kuningas, nad purustasid 1302 prants. Väed. Saksa kaubalinnad tunnistasid valitseja ülemvõimu, kuid toimetasid siseasju iseseisvalt. 20.Kaugkaubanduse, rahamajanduse ja panganduse seos §22Kaubandus nõudis metallraha kasutamist ning oli vaja ininimesi kes teevad vahet müntidel ja nende väärtustyel. Samuti oli vaja laevu varustada, kuid üks kaupmees ei suutnud suurt laeva varustada, siis tehti kaubaretki koos. Üks varustab ja teine mähitab ja teeb retke teoks
abiellumist. Kuna kogu meistriks saamise protseduur oli seotud väga suurte kulutustega, oli paljudele noortele sellidele ainsaks väljapääsuks meistri tütre või lesega abiellumine, mis kergendas tunduvalt tsunfti vastuvõtmist. 4. Kaubandus · Hansa Liidu liikmeteks olid Eesti linnadest Tallinn, Tartu, Viljandi ja Uus- Pärnu. · Üks tähtsamaid kaubakontoreid Hansa Liidu jaoks oli Novgorod. · Läänest veeti Liivimaa kaudu Venemaale eelkõige käsitöötooteid: Flandria kalevit, Reinimaa relvi ja metalltooteid, Rootsi vaske jne. · Samuti heeringaid, soola ja veini, õlut vürtse. · Hakati kauplema kaubanduspartnerite võrgu vahendusel. · Siseturukaubandus muutus laiemaks: talupojad tõid oma vilja ja lina linna turule ja müüsid selle maal ringi liikuvatele kokkuostjatele. · Aadlikele ei meeldinud see ning nad üritasid maakaubandust täielikult enda kätte haarata. 5. Reformatsioon ja vaimuelu
Erich Maria Remarque "Läänerindel muutuseta" See on "tundmatu sõduri" jutustus Flandria kaksikutest Esimese maailmasõja päevilt. I Valmistutakse söömiseks. Paljude langenute tõttu on toitu palju ning mehed nõuavad lisaportsjonit. Meeste seas on väikesekasvuline Albert Kropp, õpihimuline Müller V, tüdrukutest huvituv Leer, "tundmatu sõdur" Paul Bäumer, lukksepp Tjaden, turbalõikaja Haie Westhaus, talupoeg Detering (kõik 19-aastased), salga peamees Stanislaus Katczinsky (Kat, 40-aastane). Toiduportsjonite väljajagaja polnud nõus lisaportsjoneid andma
ANDREA MANTEGNA - freskod Castello di Cortes, Kristuse leinamine BAROKK Saksamaa Itaalia Hispaania Flandria Holland 15.-16. saj 17. saj 17. saj 17. saj 17. saj maalikunst arhitektuur, maalikunst maalikunst maalikunst maalikunst loodusvormide, kogu nähtava rahutus, liikuvus, vormide Vabadusvõitluse vaim - ülekeev temperament, zanrimaal, maastik,
TALLINNA TEENINDUSKOOL Kristel Tilk 031K Prantsusmaa Referaat Juhendaja: Ülle Toots Prantsusmaa Kristel Tilk Tallinn 2011 Asukoht .................................................................................................................................3 Faktid Prantsusmaa kohta.......................................................................................................3 Loodus....................................................................................................................................5 Pinnamood..........................................................................................................................5 Kliima....
Kreeka ajaloo periodiseerimine: 1. Tume ajajärk( u 1100-800 eKr) * Kreeta-Mükeene kultuuri põhjalik häving. * Osa kreeklasi rändasid segasel ajal üle Egeuse mere Väike-Aasia läänerannikule. Ja see piirkond muutus siis püsivaks asulaks ja Egeuse meri muutus Kreeka sisemereks * Samal ajal võeti seal ka raud kasutusele. * Kreeka oli tol perioodil nii Idamaade kui ka eelnenud Kreeta-Mükeene ajajärguga võrreldes üsna vaene ja mahajäätud maa. Ka välissuhted olid 2. Tsivilisatsiooni uus tõus ( u 8.-6. Saj eKr) * Uuteks keskusteks said linnad * Kerkis esile aristokraatia- rikas ja mõjukas ülemkiht * Hakati seadusi üleskirjutama * Tekkisid taas tihedad välissidemed, eriti Idamaadega. Eelkõige foiniiklastega. * U 800 eKr loodi tähestik foiniikia tähestiku põhjal * Iilias ja Odüsseia * Suur kolonisatsioon, mis hõlmas Vahemerd ja Musta merd * 7 saj lõp eKr hõberaha * Sparta, Korintos, Ateena, Mileetos, Sürakuusa. * 776 eKr hakati pidama Olümpiamäng...
mõjutatud rahva viha katoliku kiriku vastu vallandus augustis 1566 pildirüüste-ülestõusuna, mille käigus langes barbaarse rüüstamise ohvriks umbes 5500 kirikut ja kloostrit. Hertsog Alba Terrorireziim - Kui Felipe II keeldus kompromissidest, saatis ta rahutusteks kohale karistusväed hertsog Alba juhtimisel. Hertsog Alba kehtestas terrorireziimi. Enne seda oli maalt põgenenud umbes 100 000 inimest. Karmidest karistustest ei suutnud Hispaania võim kindlustuda. Flandria ja selle naaberalade metsadesse varjunud ning sealt hispaanlasi ja nende käsilasi ründavaid mehi hakati nim metsagöösideks, Põhja-madalmaades laevadele asunud ja meresõda alustanud vabadusvõitlejaid aga meregöösideks. 1572. aasta ülestõus ja vabariigi loomine - 1572 vallutasid meregöösid väikese Brieli sadamalinna.See oli uus signaal. Lõuna - maades jäi mõjukaks katoliiklus. Lõunaprovintsid sõlmisid omavahelise liidu - Arrasi uniooni - mis
kasutatud natukene musta ja valget. Detailid on seletavalt selged. Selged piirjooned, ning keha proportsioonid on selgelt paigas. * Millise mulje jätab Sulle maali põhjal Henry VIII isik? See maal jätab sellise imeliku ja halva mulje. Henry VIII paistab siin kuidagi üleolevana ja ülbe. Kuidagi selline halastamatu ja võimukas tundub.Kuigi Henry VIII oli jõhker inimene, ei ole selle maali pealt seda iseloomu joont aru saada. Hispaania ja Flandria kunst 17. sajandil (§ 20) 1) Iseloomusta Hispaania 17. saj skulptuuri! Hispaanias pole peaaegu märgata Itaalia renessanssi mõjusid. Kunsti tellijaks oli peamiselt kirik. Hispaania skulptuuris, oli keskaegase puuskulptuuri jätk, naturalistlikus. Värvitud pühakuteskulptuurid, mis olid tihti riietatud ning usuliste tunnete väljendamiseks olid klaasist silmad ja pisarad. 2) Iseloomusta Hispaania maalikunstniku Diego Velázqueze loomingut ja too näiteid!
Barokk ei ole kuigi ühtlane ja üleeuroopaline stiil. Pigem on tegu erinevate stiilide kooslusega, milles on küll ühiseid jooni kuid samavõrra ka erinevusi. Barokki peetakse üldiselt 17. sajandi kunstistiiliks, mõnevõrra ulatus see ka 18. sajandisse, mõnel maal kestis isegi selle III veerandi lõpuni. Hollandi kunst 16. ja 17. sajandi vahetusel toimus Madalmaadel suur poliitiline muutus - Holland (põhjapoolsed Madalmaad) sai iseseisvaks, Flandria jäi aga edasi katoliikliku Hispaania võimu alla. Nüüdsest peale läks eri suundades ka mõlema maa kunst. Flandrias muutus see toredust taotlevaks õukonnabarokiks, Hollandis seevastu aga omandas lihtsama, kodusema ilme. Seetõttu ei maksa hollandi kunstist otsida ka arhitektuuri ja
Inglismaa vallutamine. Normannide vallutust 1066.a. on kujutatud Bayeux' vaibal. Vaibal on kujutatud u. 1500 inimest, põhitähelepanu on Hatingsi lahingul. Legendi järdi tikkis selle vaiba Williami naine. Vaip pärit 11.saj lõpp 12saj algul. Rääkis prantsuse keelt, ei õppinud rääkima Inglise keelt, Tema ajal koostati Viimsepäevaraamat- maksu- ja arveraamat. Tema välimusest: Tugevad käed Raevukas ilme Elu lõpus paksuke. U. 178 cm pikk William I abikaasa. 1053.a. abiellus Flandria Matildaga. Abielust sündis vähemalt 9-10 last, lisaks lapsed abieluvälistest suhetest. Tower of London. Riigi kindlustamiseks pustitati kindlustusi- Toweri rajamist alustati 1078.a. Asub Thames'i jõe kaldal. Henry VII Olukord Ingl nn Rooside sõda 15. Saj · Nim oli vappidel rooside pärast · Rooside sõda 1455-1485 Lancasteri suguvõsa · Toetajaks suurfeodaalid · Valitseja Henry Tudor · PUNANE ROOS Yorki suguvõsa · Oli võimul
Selle otsused olid kõigile liidu liikmetele kohustuslikud. Seal otsustati sõja ja rahu küsimusi, lahendati liikmete vahelisi tülisid jne. Hansakaupmehed toimetasid Venemaalt ja Skandinaaviast Lääne-Euroopasse – karusnahku, mett, vaha, rauda ja Liivimaalt vilja. Lääne- Euroopast veeti Venemaale – luksuskaupu, tekstiilitooteid, soola. Koge- spetsiaalne kaubaveoks kohandatud laevatüüp Põhjamere-äärsed Flandria linnad muutusid keskajal Euroopa tähtsamateks riidetootjateks. Toorainet- lina ja villa- sai kohapealt, lambavilla toodi Inglismaalt ja Hispaaniast. Toodang läks Euroopasse ja ka araabia maadesse. 13.sajandil loodi kahe kaubanduspiirkonna vahele meritsi regulaarne ühendus Londoni ja Brügge kaudu mööd Atlandi ookeani. Kujunenud noor suurkaubandus soodustas veel kahte olulist protsessi:
Mõisteid: aatrium — laes asuva valgusavaga pearuum vanarooma elamus. akt — alasti inimkeha kujutis kunstis. akropol - kõrgendikul asuv kindlus Vana-Kreeka linnades akvatinta - sügavtrükitehnika, mille puhul kujutise jätavad söövitatud krobelised pinnad. alabaster - peeneteraline kergelt läbikumav kipsi liik.vv altar — antiikajal kõrgendatud koht ohvriandide põletamiseks; ristiusu kirikus koht jumalateenistusega seotud toiminguteks.vv amfiteater — teatriks, staadioniks või mõneks muuks otstarbeks ehitatud, algselt pealt katmata ruum kaares paigutatud, trepistikuna tõusvate istmeridadega. amfora — antiikaegne suur, kitsa kaela ja kahe kõrvaga savinõu veini ja õli hoidmiseks. antiik — Kreeka ja Rooma vanaaeg koos oma kunsti, kultuuri ja muude elunähtustega. Ka mõiste kõige vanaaegse ja väärtusliku kohta. apsiid — poolringikujulise põhiplaaniga juurdeehitis ristiusu kiriku idapoolses otsas, mõeldud altari paigutamiseks. arabesk - keerukalt ...
lameda katusega itaalia palazzo'dest. Äärmiselt huvitav on Chenonceaux' loss, mis oleks just nagu sillale ehitatud. Blois loss- sinna õue ehitatud keerdtrepp kannab Francois I nime. Fontainebleau loss- seal kujunes välja omaette arhitektide, sisekujundajate, skulptorite ja maalijate koolkond. Kunst 17. sajandil 19. Millist ühtset stiilinimetust kasutatakse 17. sajandi kunsti kohta? Barokk 20. Iseloomusta Flandria 17. sajandi tuntuima kunstniku Peter Paul Rubensi loomingut. Flaami maalikunsti suurim esindaja, kes viis ellu baroki ideaalid, oli Pieter Pauwel (Peter Paul) Rubens (1577-1640). Edu ja imetlus saatsid Rubensit juba ta loomingutee algusest peale. Ta sai nii ohtralt tellimusi nii kodu- kui välismaalt, et pidi nende täitmiseks kasutama hulgaliselt õpilasi ning abilisi. Kümnete kaupa valmis tal ajaloolise, mütoloogilise või muu sisuga töid. 21
See moodustas kuni 50% keskaja kaubatootmisest. Peamiselt toodeti kalevit, vill toodi kaugelt: lambad Inglismaalt, Pürenee poolsaarelt, kangaks tegemine Flandrias, Põhja-Prantsusmaal. Selle töötlemiseks oli tarvis palju erinevaid meistreid, kes tegid erinevaid töid. Igas keskuses olid eri nüansid nende protseduuride tegemiseks. Seetõttu eksisteeris lai sortiment ja lai hinnaskaala. Kangaid tunti peamiselt linnade nimede järgi. Flandria linnade kangatootmise hiilgeaeg oli 13. saj, hiljem toimus allakäik, millele aitas kaasa aristokraatliku rõivamoe muutus. Nt laialdane siidi kandmine, mistõttu muutus kalev rohkem lihtrahva rõivaks. Madalmaade kõrval oli tähtsaks riidetootjaks Põhja-Itaalia, eriti Firenze. Seal töödeldi kõigepealt Flandria riiet, hiljem hakati seda ka ise tootma. Kanga mõõduks oli tükk, kuna linnas kasutati üldiselt ühe suurusega kangastelgi
22. LINNAD. VALITSEMINE JA MAJANDUS. Linnaelu areng. 13. sajandil tekkisid käsitöö- ja kaubanduslinnad, mille asukoha määras peamiselt soodne paiknemine. Tähtsamateks piirkondadeks olid Madalmaad ja Põhja-Itaalia. Suurimad keskused saja tuhande elanikuga olid Veneetsia, Firenze ja Pariis, kuid enamik linnu oli siiski 5000-10 000 inimest. Linna sisekorraldus ja valitsusviis. Linna eesotsas oli kogukond rikastest kaupmeestest e patriitsidest. Linnanõukogu ehk raad valis end ise. Ametite järgi jaotuti korporatiivsetesse ühingutesse gildidesse ja tsunftidesse. Korporatiivsetesse ühingutesse mittekuuluvad vaesed linnaelanikud jäid kodanike hulgast välja, sest kõikjal oli kodakondsus privileeg. Tüüpilises linnas valitsesid vähesed patriitsiperekonnad. Linn ja senjöör. Kogu maa kuulus maaisandatele, kes väljastasid linnas õigusi ja kohustusi, andes ka linnale linnaõiguse (seadustiku, mille alusel linn oma elu korraldas). Aasta linnas end peitn...
12. sajandil sai alguse prantsuse moe aastasadu kestnud ülevõim Euroopas. Sellele pani aluse kuninganna Akvitaania Eleonora. Erilise peenuse omandas hilisgootika päevil mood prantsuse päritoluga Burgundia hertsogite õukonnas. Gooti mööbli pindadele ilmuvad arhitektuurilised motiivid. Gooti perioodil asendasid puuseppa ja seppa juba tisler, lukksepp ja nikerdaja ning lõpliku teostuse juures kunstnik ja kuldaja. XV sajandil areneb mööbli valmistamine eriti Põhja Prantsusmaal Flandria linnades. Reisikirstude ja kirstude otsad kaetakse rikkalike nikerdustega. Ornamendi keskmine osa jäetakse tavaliselt omaniku vapi ja hästi valmistatud mustrilise sepistatud luku jaoks. Gooti tugitooli alsuvormiks peetakse kirstu, millele on tehtud kõrga kinnine seljatugi ning kinnised käetoed. Tihti lõpeb seljatugi ülalt horisontaalse karniisi ning lõigatud harjaga selle kohal. Eriti rikkalikult on kaunistatudnurgapostid mitmetahulistena ja ümmargustena olles tugitoolis
Vulcanuse sepikoda. Prints Carlose ratsaportree. · Murillo(1618-1682)- Sevillas sündinud. 1660. aastal sai akadeemia direktoriks. Põhiliselt pilte Sevilla tänavaelust, ka usulisi maale- pehmemaid. Melonisööjad. Naised aknal. · Zierbaras(1598-1664)- Realistliku laadiga askeetlik põhitoon. · Madalmaad: Ei moodustanud enam poliitilist tervikut, jagunes kaheks. Kalvinistlik Holland- põhjas ja Katoliiklik Lõuna- Holland- Hispaania. Kunstilaad on kardinaalselt erinev. · Belgia e Flandria. · Peter Paul Rubens(1577-1640)- Iseloomustab lopsakus, jõulisus, tunnene maksimaalne väljendamine. Naised olid äärmiselt lopsakate vormisega. Kolm graatsiat. Rubenslikud naised jõulised. Tuntuim maal Kristus ristil. Kristuse ristiltvõtmine. Leukippose tütarde röövimine. 1621- 1630 sooritas terve rea reise, kus esindas Madalmaid diplomaatiliselt Hispaania kuninga? Ülesanne? Telliti kunsti. Pildiseeria Marid de Medici ülesandel
Üleminek muinasajast keskaega. Talurahva olukord 1. Feodaalsete riikide teke Vana-Liivimaal. Osata kanda kaardile nii riike kui maahärrade residentse. Pärast vallutusi tekkis Vana-Liivimaal 6 feodaalriiki, neist Eestis asus 4. Sellega oli kujunenud feodaalne killustatud ja alanud keskaeg. a) Taani kuning Eestimaa hertsogkond, maahärraks Taani kuningas, residents Tallinnas. b) Liivi orduriik, maahärraks ordumeister, residents algul Riias, hiljem Võnnus. c) Tartu piiskopkond, maahärraks piiskop, residents Tartus. d) Saare-Lääne piiskopkond, maahärraks piiskop, residents algul Lihula, edasi Vana- Pärnu, siis Haapsalu. 2. Seisused ja maapäevad. 15.sajandi 20.aastail hakati korraldama Vana-Liivimaa maapäevi, mis toimusid kas Valgas või Volmaris, esindatud oli neli seisust: 1. Vaimulikud, eesotsas Riia peapiiskopiga 2. Ordumeister koos kärkmi...
Elin Palumäe SR13 1. Võrrelge omavahel Lõuna-Eesti ja Põhja-Eesti rahvarõivaid. Tooge välja iseloomulikud jooned. Jõgevamaa kattub osaliselt endisaegse Põhja-Tartumaa ja Põhja-Viljandimaaga. Rõivastus oli siin üsna vastuvõtlik uuendustele ja moemõjutustele, mis siit levisid mujale Lõuna-Eestisse. 18. sajandi lõpul ja 19. sajandi algul oli Jõgevamaal noorikute piduliku peakattena tuntud käsitöömeistrite poolt lilltikandiga kaunistatud linuk ehk sabaga tanu, mis oli laiemalt levinud Põhja-Eestis. 19. sajandi keskpaiku ilmus Tormas nii meeste kui naiste rõivastusse hiliseid venepäraseid jooni. 19. sajandi kolmandal veerandil esines naistel nii Tormas, Kodaveres kui ka Maarja-Magdaleenas idaslaavi naisterõivastusele omaseid vaheleõmmeldud õlalappidega särke, peakattena punaseid kolmnurkseid rätte. Naiste peamine kehakate, eriti soojal suveajal, oli valge linane pikkade varrukatega särk. Särgiväel, ainult vöö peal, abielunaistel ka põll ...
Absolutismis valitses sellel ajal täielik kriis. Louis XV meeldis korraldada orgiaid, mis olid siis jooma- ja söömapeod, kus osad inimesed, enamasti naised olid alasti. Pilet 9 *Keskaegne linn. Käsitöö ja kaubandus keskajal. Linnad: Linnaelu kiire areng sai hoo sisse Vahemere ääres. Vanad püsimajäänud linnad vanastajast olid Rooma, Veneetsia, Marseilles. Oluline oli linnade asukoht, soodsate asukohtadega olid näiteks kaubateede keskpunktis Toscana ja Lombardia, Pariis, Flandria. Tekke põhjused: · kaubanduse ja käsitöö areng · tootmis- ja kaubandusvõrgustik üle Euroopa · soodsad asukohad, kaubateede ristumiskohad Valitsemine: Linna eesotsas oli nõukogu, kuhu kuulusid rikkad kaupmehed ehk patriitsid. Linnaelanikud jagunesid ametite kaupa gildidesse ja tsunftidesse. Gildid täitsid omaette eriülesandeid ning moodustasid vajadusel ka kaitsesalku. Gildide ja tsunftide liikmed moodustasid kodanikkonna.
ÜLDANDMED Pindala: 547 030 km² Rahvaarv: 64 102 000 (2007) Pealinn: Pariis Pealinna elanike arv: 8 147 857 elanikku Keel: prantsuse keel Rahaühik: euro (enne 1999. aastat Prantsuse frank) (Prantsusmaa, 2009), (Sandall, Marlborough, 1999:243) GEOGRAAFILINE ASEND Prantsusmaa on oma pindalalt pärast Ukrainat ja Venemaad kolmas riik Euroopas. Riik piirneb Lamanche'i väinaga kirdes, Atlandi ookeaniga läänes, Hispaaniaga lõunas, Vahemerega kagus, põhjas sveitsi, Itaalia, Saksamaa, Luksemburgi ja Belgiaga. Prantsusmaa koosseisu kuuluvad ka 5 territooriumi teistel mandritel: Kariibi meres asuvad Guadelupe ja Martinique, Vaikses ookeanis asuvad Uus-Kaledoonia, Tahiiti ja Prantsuse Polüneesia saarestikud, Prantsuse Guiana Lõuna-Ameerikas, Reunion India ookeanis Madagaskarist idapool ning Saint Pierre ja Miquelon Atlandi ookeanis Newfoundlandist veidi lõunas. Prantsusmaal asub E...
maalidel hämaratesse ruumidesse langevas päikesevalguse vihus imepisikesed kullakalt helendavad tolmukübemed. El Greco. Krutsifiks Murillo. Kerjuspoiss Hollandi kunst 17. sajandil 16. ja 17. sajandi vahetusel sai Holland iseseisvaks, Flandria jäi aga edasi katoliikliku Hispaania võimu alla. Nüüdsest peale läks eri suundades ka mõlema maa kunst. Flandrias muutus see toredust taotlevaks õukonnabarokiks, Hollandis seevastu aga omandas lihtsama, kodusema ilme. Seetõttu ei maksa hollandi kunstist otsida ka arhitektuuri ja maalikunstialaseid suurteoseid neile kunstiliikidele ei pööratud seal suuremat tähelepanu. Seda võimsam, mõjurikkam ja imetlusväärsem on aga Hollandi 17. sajandi maalikunst. Kuigi 17
väikesed pead, ebakindlus poosides, karakteriseeritud inimtüübid, ebamäärane ruumikujundus, katkendlik kompositsioon, külmade toonide domineerimine, usuline andumine, 17.saj barokk Flandria (Belgia) Arhitektuur: arhitektooniliste osade kuhjamine, Maalikunst: nende omavaheline murdmine ja moonutamine, Peter Paul Rubens (1577- 1640) ülevoolav jõud, robustne elurõõm ja värskus Anthonis van Dyck (1599- 1641) Skulptuur: maaliline ja radikaalne
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
