Facebook Like

Keskaeg (11)

5 HEA
Punktid
 
Säutsu twitteris
KESKAEG
Keskaeg on ajalooperiood vanaaja ja uusaja vahel. Tavaliselt paigutatakse keskaeg ajavahemikku 5. sajandist 15. sajandini ja see oleneb nii vaadeldavast piirkonnast kui (osalt) ka tõlgendajast.

Keskaja periodiseerimine:

NB! Ühiste tunnuste alusel jagatakse kitsamateks ajalisteks perioodideks.
VARAKESKAEG (5.-11.saj.kp. )
feodaalse korra kujunemine ja võidukäik
• valitseb naturaalmajandus
• perioodi lõpul algab linnade kujunemine
• feodaalne killustatus
KÕRGKESKAEG (11.saj.kp.-14.saj.lõpp)
• valitseb feodaalne korraldus
• kujuneb lõplikult välja seisuslik korraldus
• areneb rahamajandus, mille baasiks on linnad
• tsunftikäsitöö õitseaeg
• kaubanduse areng
• algab tsentraliseeritud riikide teke
HILISKESKAEG (15.saj.-16.saj.algus)
• keskajale omased tunnused asenduvad uusajale omaste tunnustega
• kapitalistliku majanduse tekkimine

KESKAEG EESTIS


Eesti keskaeg on periood, mil Eesti territooriumil toimuvaid sotsiaal-majanduslikke ning poliitilisi protsesse peetakse keskaega kuuluvaks. Üldtunnustatud arvamuse kohaselt loetakse eesti keskaja ajalisteks piirideks aastaid 1227, kui Eesti lõplikult vallutati , kuni 1558.aastal alanud Liivi sõjani. Samuti on keskaja lõppdaatumiks loetud 1561. aastat, mil Vana- Liivimaa riikidesüsteem lõplikult kadus . See jaotus on mõnevõrra problemaatiline, sest mujal Euroopas loetakse keskaja kestuseks umbkaudu aastaid 500 (tihti 476) – 1500. Termin 'Eesti keskaeg' tuli kasutusele 1930. aastatel ja kehtib kõige paremini poliitilise ajaloo suhtes. Kultuurilised ja ühiskondlikud protsessid ei pruugi sellega aga niivõrd täpselt ühtida.
Keskaegne Eesti kuulus koos Lätiga Vana- Liivimaa koosseisu.
Keskajal oli Eesti algselt jaotatud Mõõgavendade ordu (hiljem Liivi ordu), Tartu piiskopkonna, Saare-Lääne piiskopkonna ja Taani kuningriigi vahel. Taani müüs oma valdused Põhja-Eestis 1346. aastal Jüriöö ülestõusu tagajärjel ja sisesegaduste tõttu Saksa ordule, kes pantis selle 1347 . aastal Liivi ordule.
Pärast 1347. aastat eksisteerisid Eestis järgmised moodustised:
  • Liivi ordu
  • Saare-Lääne piiskopkond
  • Tartu piiskopkond

Eestis loetakse keskaja alguseks tavaliselt siiamaale jõudnud Põhjala ristisõdu, mille käigus siinsed varem paganlikud alad 1208-27 ristiti ning allutati uutele kristlikele valitsejatele.
Keskaja lõpuks on Eestis loetud peamiselt kahte sündmust.
1. Reformatsiooni (luterluse) siiajõudmist 1520 -30ndatel aastatel, mis oluliselt kahandas katoliku kiriku reputatsiooni ning positsioone.
2. 1558-83 kestnud Liivimaa sõda, mis hävitas Vana-Liivimaa ehk praeguste Eesti ja Läti alade senised riiklikud moodustised (orduriigi ning piiskopkonnad ). Mõned uurijad on toonud selles sõjas välja ka täpsema fakti - 2. augustil 1560 toimunud Härgmäe (saksa keeles Ermes , läti keeles Ergeme) lahingu ehk Omuli lahingu, mida üldiselt loetakse Liivimaa ordu eksisteerimise lõpuks. Teised pakuvad selleks 1562 . aasta algust, mil ordu ja Riia peapiiskopkond alistusid lõplikult Poola kuningale ning kadusid viimased sidemed Saksa- Rooma riigiga.
  • Liivi sõja põhjused:

  • Vana-Liivimaa sisemine nõrkus:
    • väikeriikide killustatus
    • sõjaliselt naabritest nõrgemad
    • vaatamata välisohu suurenemisele jätkusid omavahelised vastuolud (N: 1556 - 1557 toimus Liivi ordu ja Riia peapiiskopi vaheline kodusõda).
  • Vana-Liivimaa ümber olid tekkinud suured ja tugevad tsentraliseeritud riigid:
    A) VENEMAA ( MOSKVA ):
    • tugevnes tsaari (Ivan IV) võim, kes suutis täielikult enese ülemvõimule allutada vene feodaalid
    • Vene riigi piirid olid oluliselt laienenud ida suunas (1550-ndate algul ühendati Venemaaga Kaasani ja Astrahani khaaniriigid Volga jõe piirkonnas)
    • Venemaa ja Vana-Liivimaa suhteid halvendasid kaubanduslikud vastuolud
    • Venemaa soovis väljapääsu Läänemerele

    B) ROOTSI, kellele kuulus ka Soome ning kes soovis oma võimu laiendada ka Läänemere idakaldale
    C) TAANI, kes 14.sajandi keskel oli loobunud Põhja-Eestist, hakkas taas taotlema Vana-Liivimaa alasid
    D) LEEDU-POOLA unioon üritas oma võimu laiendada põhja poole
    NB! Vana-Liivimaa oli seega Läänemere ääres kõige nõrgemaks piirkonnaks ning seega ka kergeks saagiks tugevamatele naabritele.
    Vana-Liivimaa poliitiline ülesehitus
    Vana-Liivimaa all mõistetakse tavaliselt poliitilis-territoriaalset üksust (Liivimaa konföderatsiooni), mis eksisteeris 13.–16. sajandil ning hõlmas üldjoontes tänased Eesti ja Läti alad. Hilisem Liivimaa (läti Vidzeme) moodustus tema lõuna- ja kagupoolsetest aladest, lisaks tekkisid eraldi territooriumitena Kuramaa (Vana-Liivimaa lääneosa) ja Eestimaa (algselt Taanile kuuluv hertsogkond).
    Vana-Liivimaa hakkas kujunema 13. sajandi alguses, kui saksa ristisõdijad piiskop Alberti juhtimisel vallutasid enamiku Lätist ning Eesti. Lõplikult kujunesid Vana-Liivimaa piirid välja sajandi lõpuks, mil kõik balti hõimud peale leedulaste olid ristisõdijatele alistatud.
    Vana-Liivimaa jagunes mitmeks eraldi seisvaks valduseks. 13. sajandi keskpaigast kuni 1346. aastani eksisteeris 6 sellist ala: Taanile kuuluv Eestimaa hertsogkond, Saksa ordu Liivimaa haru valdused, Riia peapiiskopkond ning 3 piiskopkonda: Kuramaa, Saare-Lääne ja Tartu. Pärast 1346. aastat liideti Taani valdused orduvaldustega.
    Vana-Liivimaal polnud seega ühtset võimu ega kuni 1420. aastateni ka ühtset maapäeva ( seisuste ja valitsejate esindajate kogu). Maapäevast kujunes 15. sajandi lõpuks Liivimaa olulisim valitsusorgan, seal oli lisaks ordule ja piiskoppidele esindatud ka maaisandate vasallid ning kolm suuremat linna (Tallinn, Tartu ja Riia).
    Ametlikult oli Liivimaa Saksa- Rooma riigi ala, kuid keisri võim oli puhtalt formaalne. Suhted Saksa-Roomaga tihenesid alles 16. sajandil, kui loodi keiserlik kammerkohus ning Liivi ordumeister sai riigivürstiks ja piiskoppidega võrdseks valitsejaks Liivimaal.
    Vana-Liivimaa hakkas lagunema 1558. aastal, mil algas Vene-Liivi sõda ja konföderatsiooni idaosa okupeerisid venelased. 1559 . aastal müüs Saare-Lääne ja Kuramaa piiskop oma valdused Taani kuningale, kes andis need oma vennale hertsog Magnusele. Formaalselt jäid need veel mõnda aega (Kuramaa kuni 1583. ja Saare-Lääne piiskopkond kuni 1572. aastani) piiskopkondadeks, ent olid reaalselt Taanist vasallsõltuvuses oleva Magnuse valdusteks. Sama aasta lõpul allutas Liivi ordu end Poola kuningale. Sellega rahulolematu Eestimaa andis end aga 1561. aastal Rootsi kuninga kaitse alla, lõplikult ühines Põhja-Eesti Rootsiga 1561. aasta suvel. Sama aasta novembris alistusid lõplikult Poolale Riia peapiiskop ja ordu, Riia linn jäi kuni 1581. aastani vormiliselt iseseisvaks, liitudes seejärel Poolaga. 1562. aasta märtsis lõppes Vana-Liivimaa eksistents täielikult, kui Liivi ordu ja Riia peapiiskopkonna valdused läksid Poola võimu alla ning moodustus Kuramaa hertsogiriik. Ainsaks erandiks oli Maasilinna foogtkond, mis jäi kuni 1564. aastani sisuliselt iseseisvaks üksuseks ning langes seejärel Taani (Magnuse) võimu alla.
    Liivi ordu ehk Liivimaa ordu, eestikeelse täieliku nimega Jeruusalemma Saksa Maja Püha Maarja hospidal Liivimaal (ladina Domus Sanctae Mariae Theotonicorum in Livonia, alamsaksa Dutscher orden to Lyffland, ka saksa Deutsche Orden in Livland) oli katoliku rüütliordu, Saksa ordu Liivimaa haru, mis eksisteeris aastatel 1237 –1562.
    Saksa ehk Teutooni ordu (ladina keeles Ordo Domus Sanctæ Mariæ Theutonicorum Ierosolimitanorum, lühend O.T.), mis oli suurim rahvuslikul pinnal kujunenud rüütliordu, asutasid saksa rüütlid 1128 Jeruusalemmas. Ametliku tunnustuse sai ta 1190 . 1198 kinnitati ta paavsti poolt ametlikult vaimulikuks rüütliorduks. Ordu tunnusmärgiks oli must rist valgel mantlil.
    Riia peapiiskopkond oli katoliiklik piiskopkond ja riik, mis eksisteeris aastatel 1251/1253–1562/1563.
    Kuramaa piiskopkond oli katoliiklik vaimulik ala, mida valitses Kuramaa piiskop.
    Piiskopkond asus Kura poolsaarel ning selle stift (piiskopi ilmaliku võimu ala) oli jaotatud Liivi ordu valdustega kolmeks osaks. Selle keskus oli Piltenes, suuruseks umbes 4500 km², sealhulgas kuulus selle alla ka Ruhnu saar. Piiskopkonna dlötseesi kuulusid orduvaldustest Kuldīga ja Vindavi komtuurkonnad ning Grobiņa ja Kandava foogtkonnad.
    Saare-Lääne piiskopkond (ladina keeles Ecclesia Osiliensis, saksa keeles Bistum Oesel-Wiek) oli katoliku kiriku piiskopkond ja ühtlasi riik, mille territooriumid asusid Läänemaal, Saaremaal ja Hiiumaal.
    Tartu piiskopkonna moodustasid Ugandi maakond ja Vaiga lõunaosa, suurusega umbes 9600 km². Piiskop oli ühtaegu nii ilmalik kui ka vaimulik võimukandja. Stifti (ilmaliku võimuala) ja diötseesi ( vaimuliku võimuala) piirid olid erinevad. Tartu piiskopi diötseesi kuulusid ka Liivi ordu läänid Edela- ja Kesk-Eestis. Piiskopkonna keskuseks oli Tartu, kus Toomemäel asus ka toomkirik . Tartu piiskopkond loodi pärast Tartu alistamist Riia piiskopi ja Mõõgavendade ordu poolt 1224, aastatel 1223 –1224 oli piiskop resideerinud Otepääl. Piiskopi ametinimetus loodi 1235 , kuni selle ajani oli ta ametlikult Lihula piiskop. Seda seetõttu, et esimene Tartu piiskop Hermann von Buxhövden oli varem määratud just Lihula piiskopiks, kuid maa vallutamise järel määrati talle hoopis Ugandi. Paavst kinnitas uue nimetuse aga alles kümme aastat hiljem, kui Lihulas oli end sisse seadnud Saare-Lääne piiskop.
    Taani Kuningriik asub Euroopas Skandinaavia poolsaare ning Saksamaa vahel.
    Taani piirneb lõunast Saksamaaga, läänest Põhjamerega, idast Läänemerega ning põhjast, teisel pool Skagerraki ja Kattegati väina Norra ja Rootsiga.
    Taani koosneb Jüüti poolsaarest, mis on riigi ainus mandriga ühendatud osa, ning arvukatest saartest . Olulisemad saared on Sjælland, kus asub riigi pealinn Kopenhaagen, Fyn ning veidi eemal Läänemeres asuv Bornholm.
    Taani riigi autonoomsed osad on veel Fääri saared, mis asuvad Suurbritannia ning Islandi vahel, ning Gröönimaa.
    Eestimaa hertsogkond (taani keeles Hertugdømme Estland ) oli Taani kuninga valdus (Ladina keeles dominimum directum ) , mille moodustas Taani poolt vallutatud osa Eestist (Taani valdused Eestis). Hertsogkond eksisteeris ala vallutamisest kuni aastani 1346, mil see müüdi Saksa ordule. [1][2]
    Esimeseks Eestimaa hertsogiks nimetas Taani kuningas Valdemar
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Keskaeg #1 Keskaeg #2 Keskaeg #3 Keskaeg #4 Keskaeg #5 Keskaeg #6 Keskaeg #7 Keskaeg #8 Keskaeg #9 Keskaeg #10 Keskaeg #11 Keskaeg #12 Keskaeg #13 Keskaeg #14 Keskaeg #15 Keskaeg #16 Keskaeg #17 Keskaeg #18 Keskaeg #19 Keskaeg #20
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 20 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2009-02-10 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 305 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 11 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor tydruki Õppematerjali autor

    Lisainfo

    VARAKESKAEG (5.-11.saj.kp. )
    KÕRGKESKAEG (11.saj.kp.-14.saj.lõpp)
    HILISKESKAEG (15.saj.-16.saj.algus)
    KESKAEG EESTIS
    • Liivi sõja põhjused:

    Edusammud põlluharimises
    Feodaalmõis
    Talupoja rõivastus
    Talupoja söök ja jook
    Talupoja elamu
    Talupoegade elu keskajal
    ELU KESKAJA LINNAS
    Kaubandus, kaupmeeste liidud, pangandus
    Käsitöö ja tsunftid
    Linnaelanike sotsiaalsed kihid ja linna valitsemiskord
    Linnade tekkimine
    Vana-Liivimaa

    hindele 5 keskaja materjal

    Mõisted


    Meedia

    Kommentaarid (11)

    Jane1988 profiilipilt
    Jane Kiisk: päris hea :) ma loodan et saan hakkama :)

    20:28 16-12-2009
    kristjan0p profiilipilt
    Kris R: Hea materjal, aitas paljusti :)
    19:00 05-11-2009
    dima15 profiilipilt
    Aivar Pohlak: mõttetu materjal.
    13:26 26-05-2010


    Sarnased materjalid

    30
    doc
    Keskaeg
    17
    doc
    Keskaeg
    22
    doc
    Keskaeg
    21
    doc
    Keskaeg
    22
    docx
    EESTI KESKAEG
    56
    doc
    Eesti keskaeg
    15
    doc
    Keskaeg
    10
    docx
    Keskaeg



    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun