Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Prantsusmaa (1)

5 VÄGA HEA
Punktid
 
Säutsu twitteris
Tartu Kutsehariduskeskus
Turismiosakond
Annika Vesselov
PRANTSUSMAA
Referaat
Juhendaja Lili Kängsepp
Tartu 2009
SISUKORD
1. SISSEJUHATUS 3
2.1. Geograafiline asend 4
2.2. Pinnamood 4
2.3 Kliima 5
3. RAHVASTIK 6
3.1. Keel 6
3.2 Religioon 6
4. TAVAD JA KOMBED 7
4.1. Tervitamine 7
4.2. Prantsuse köök 8
4.2. Mood 9
5. PRANTSUSE MAALIKUNST 10
6. PARIIS 13
6.1. Eiffeli torn 13
6.2. Louvre 14
6.3. Pariisi Jumalaema kirik 14
7. LISAD 16

1. SISSEJUHATUS


Referaadi teemaks on Prantsusmaa – pindalalt pärast Ukrainat ja Venemaad kolmas riik Euroopas. Autor valis selle teema, kuna tundis huvi antud maa rahva ning ajaloo vastu. Referaat annab kokkuvõtva ülevaate Prantsusmaast ning prantslastest.
Esimeses peatükis tutvustatakse ülevaatlikult Prantsusmaad, teises rahvastikku. Kolmas peatükk peatub prantslaste kommete ja tavade juures, neljas prantsuse maalikunstil. Viimases peatükis on juttu Prantsusmaa pealinnast Pariisist ning linna sümbolitest.
2. ÜLDANDMED
Pindala: 543 965 km²
Rahvaarv: 62 448 977 (2009)
Pealinn: Pariis
Lipp : sini-valge-punane
Riigikord: parlamentaarne vabariik
President : Nicolas Sarkozy
Riigikeel: prantsuse keel
Religioon: katoliiklased (81%), moslemid (7%), protestandid (1,6 %)
Suuremad linnad: Pariis, Marseille, Lyon, Toulouse, Nizza

2.1. Geograafiline asend


Prantsusmaa on oma pindalalt pärast Ukrainat ja Venemaad kolmas riik Euroopas. Riik piirneb Lamanche'i väinaga kirdes, Atlandi ookeaniga läänes, Hispaaniaga lõunas, Vahemerega kagus, põhjas Šveitsi, Itaalia, Saksamaa, Luksemburgi ja Belgiaga.
Prantsuse Vabariik on administratiivselt jaotatud 22 regiooniks ja 96 departemanguks, lisaks kuulub riigi koosseisu 4 meretagust departemangu (Guadeloupe, Martinique, Guyane, La Réunion) ja 4 meretagust territooriumi (Prantsuse Polüneesia, Uus- Kaledoonia , Wallis ja Futuna, Prantsuse Lõunaalad) ning eristaatusega territoriaalühendused Mayotte ning Saint- Pierre ja Miquelon. (Lisad joon. 1)

2.2. Pinnamood


Põhja-Prantsusmaal, eriti Île-de- France 'is ja selle ümbruses, paikneb Pariisi nõgu, mis on riigi suurim tasandik . See ala on kohati väga tasane . Nõo välisnõlvad on järsud, sisenõlvad laugjad. Pariisi linn asub nõo keskel. Lääne pool, La Manche'i ääres, moodustavad mäeseljandikud sakilisi kriidikaljusid. Põhja pool läheb Pariisi nõgu üle Flandria ja Edela-Euroopa tasandikeks.
Pariisi nõost kirde ja ida pool on keskmise kõrgusega Ardennide (põhiliselt väljaspool Prantsusmaad) ja Vogeeside mäed, mis on osa teisele poole Reini jõge üle Kesk-Saksamaa ulatuvast mägede vööndist.
Lääne-Prantsusmaal moodustavad vanad kivimid, põhiliselt graniidid ja kildad, Armorica massiivi Bretagne'is ning Normandias Cotentini poolsaarel.
Lõuna-Prantsusmaa keskosas domineerib Prantsusmaa suurim mägine ala, keskmise kõrgusega Keskmassiiv, mis koosneb peamiselt vulkaanilise päritoluga kõrgustikest.

2.3 Kliima


Prantsusmaal domineerib mõõdukas, pehmete talvedega kliima. Erandiks on vaid kirdepiirkond. Atlandi ookean avaldab tuntavat mõju riigi loodeosas, kus kliimat iseloomustab kõrge niiskus, tugevad läänetuuled ja sagedased vihmasajud.
Kirdepiirkonnas on tegemist kontinentaalse kliimagasoojad suved ja külmad talved . Keskmine õhutemperatuur on 12°C, kuid see varieerub miinuskraadidest jaanuaris kuni üle 30°C augustis.
Lõuna rannikutasandikke iseloomustab meeldiv Vahemeremaade ilm, külmakraadid on haruldus, vihmasajud kevadel ja sügisel ootamatud kuid põgusad, suvi peaaegu et sademetevaba. Samas on lõunaosa "mistraali" piirkond, mis tähendab tugevat külma ja kuiva tuult mis puhub piki Rhone 'i orgu umbes 100 päeva aastas.

3. RAHVASTIK


Prantsusmaal on iga neljas elanik kas immigrant või olid tal immigrantidest vanemad või vanavanemad. Enamik Prantsusmaal elavatest sisserändajatest on praegu pärit Lõuna-Euroopast (52%) või Põhja-Aafrikast (26%) ja nende mõju hakkab tunda olema. Kunagi vaadeldi Prantsusmaad vaid kui intellektuaalide kodumaad. Äärelinnades on seda arusaama välja tõrjumas sisserännanud rahvaste kirju segu:  magreebid (endised Prantsuse Põhja-Aafrika kolooniatest pärit araablased ), aafriklased, itaallased , hispaanlased, korsiklased ja mustlased. Linnaelanikkond moodustab rahvastikust 74%.

3.1. Keel


16. sajandil võeti kogu Euroopa kuningakodades prantsuse keel omaks kui diplomaatia ja kultuuri keel. Prantslased ise on oma keele üle väga uhked ning seetõttu ei meeldi neile eriti võõrkeeli rääkida. Prantsuse keel oli kunagi rahvusvaheliselt väga tunnustatud ning sdea räägiti tervelt neljal kontinendil.
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Prantsusmaa #1 Prantsusmaa #2 Prantsusmaa #3 Prantsusmaa #4 Prantsusmaa #5 Prantsusmaa #6 Prantsusmaa #7 Prantsusmaa #8 Prantsusmaa #9 Prantsusmaa #10 Prantsusmaa #11 Prantsusmaa #12 Prantsusmaa #13 Prantsusmaa #14 Prantsusmaa #15 Prantsusmaa #16 Prantsusmaa #17 Prantsusmaa #18
Punktid 5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
Leheküljed ~ 18 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-01-26 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 60 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Ann Fatman Õppematerjali autor

Mõisted


Meedia

Kommentaarid (1)

marjapuu23 profiilipilt
marjapuu23: päris hea
20:18 31-01-2010


Sarnased materjalid

152
docx
Barokk Prantsusmaal
12
doc
Prantsusmaa
9
doc
Prantsusmaa
15
doc
Prantsusmaa
12
doc
Prantsusmaa
180
doc
Maastikuarhitektuuri ajalugu 2010
20
docx
Inglise 17 -18 sajandi kunst
32
doc
Kordamine kunstiajaloo eksamiks



Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun