Ruraal- ja linnageograafia, ruraalgeograafia (0)

RURAAL- JA LINNAGEOGRAAFIA 2014.
Vastused
MAAPIIRKONDADE MÄÄRATLEMINE (L3).
1. Maalisus (H. Clout järgi) - madal asustustihedus ; taristute ja teenuste nõrgad võrgustikud; tihedad personaalsete kontaktide võrgustikud; tugev identiteet kodupaiga suhtes; maastik , millel domineerivad põllumajanduslik- ja metsamaa .
2. Tüpoloogilised regioonid ( OECD järgi) - Regionaalse linnastumisosatähtsuse alusel, aluseks maakonnad :
1) Linnalised regioonid (Harju, Ida-Viru);
2)Vahepealsed regioonid: (Tartumaa, … Pärnumaa, … Valgamaa);
3) Maalised regioonid (10-12 ülejäänud maakonda).
3. Linnastumisstaadiumid: tunnused, põhjused ja probleemid
LINNASTUMINE – maarahvastiku suhteline vähenemine ( territoorium jääb samaks): 1. Maaelanike ränne linnadesse; 2. Linnaliste asulate osatähtsuse (%) kasv riigis.
MAA LINNASTUMINE – linnapiirkondade laienemine:
1. EESLINNASTUMINE – eeslinnade kasv.
1a. VALGLINNASTUMINE – linnaelanike liikumine uuselamu-piirkondadesse.
2. VASTULINNASTUMINE ehk TAANDLINNASTUMINE – elanike liikumine maale.
3. TAASLINNASTUMINE – elanike ränne tagamaalt linna.
Linnastumine
Põhjused:
1. Tööstuse kasv, industrialiseerumine 
2.  teenindussfääri osatähtsuse kasv hõives (tööstus lõi keskklassi ja jõukuse teenuste tarbimiseks ); teenuste paiknemine kliendikeskselt
3. Tootmise kontsentratsioon ja tsentraliseerumine, Fordistlik majandus
4. Primaarsektori ulatuslik moderniseerumine  tööjõuvajaduse järsk vähenemine ja töötus maal  ränne töökohtade järele.
Probleemid:
Teenindussfääri töökohtade vähenemine maal rahvastikuvähenemise tõttu.
Eeslinnastumine
Põhjused:

de-industrialiseerumine I etapp  Tööstuse liikumine linnade tagamaale

muutuvad elukohaeelistused ja neid realiseerida võimaldav jõukuse kasv

Eeslinnade planeerimine .
Probleemid:
Maapiirkondades süvenevad probleemid teenuste kättesaadavuse osas.
Valglinnastumise põhjused Eestis:

• Inimeste eelistused ,
  
• vaba maa olemasolu,
  
• elatustaseme tõus,
  
• odava laenuraha olemasolu,
  
•  uute elurajoonide teke väljapoole linnade piire .
  

Valglinnastumisega seotud probleemid:

• jõukamate/uusasunike huvide eelistamine
  
• Hinnatõus
  
• Harjumuspärase miljöö, elukeskkonna kadumine
  

Taandlinnastumine
Põhjused:

väikeettevõtlus

Siselinnade kriis tõukejõuna

Maalise elulaadi eelistamine tõmbejõuna.
Taaslinnastumine
Põhjused:

Re-industrialiseerumine

Majanduse re-kontsentratsioon

Siselinnade, sh veepiirkondade taaselustamine.
4. Omavalitsuste arv eestis. Suurimad ja väikseimad omavalitsusüksused - 215 omavalitsust (30 linna ja 185 valda). Suurim vald linnata: Viimsi . Väikseim vald: Piirissaare .
5. Asulate hulk Eestis - 4628 / 4642 asulat (2013), arv mõnevõrra muutub.
- 3 alevit – endised alevikud
- 188 alevikku
- 4437 küla
- 14 vallasisest linna
6. Maa-asulate arvu muutnud olulisimad reformid - Olulised reformid 1977 (alevike määratlemine, külade liitmine ). 7000-st maa-asulast 3300. Ja 1990ndate algus (külade ennistamine).
7. Kandid (paikkonnad):
1. Esmane asustussüsteem – sidemed asulate vahel tugevamad kui väljapoole kanti
2. Sotsiaalne ja kultuuriline asustuse algkooslus, millel on ühine “meie-tunne”.
3. Ala, mida asustab konkreetne kogukond ja mis on neile “oma”.

• Moodustub enamasti mitmest asulast (külad, alevikud, väikelinnad).
  
• Enamasti suurem kui (üks) küla või alevik ja väiksem kui vald;
  
• Moodustavad keskus ja selle ümber koondunud asulad (KESKUS + TAGAMAA).
  
• Eestis umbes 1000 tk., keskmiselt 500-1000 el., kuid on väiksemaid (alla 100) ja suuremaid .
  

MAA JA LINNA ERINEVUSED (L4)
1. Maa- ja linnarahvastiku erinevused Eestis (2011):
Maarahvastik pigem: vähemharitum; hõivatud primaarsektoris; käib tööl ühissõidukiga; töötab kodus; vaesem ; vähem varustatud olmemugavustega.
2. Maa ja linnade majanduse tunnused (Marini ja Mooney 2006):
MAAPIIRKONDADE ERISTUMINE: ERINEVAD MAAKOHAD (L5)
Post-produktivistliku maakoha võimalikud tüübid (Halfacree 2006):
1. Kaitstud maakohad – tugevad ja aktiivsed keskklassi huvigrupid ;
2. Konkureerivad maakohad – domineerivad tugevad väikeettevõtluse ja kohaliku põllumajanduse huvid.
3. Paternalistlikud maakohad – domineerib põllumajanduslik suurtootmine.
4. Klientalistlikud maakohad – domineerib põllumajanduslik produktivism (suures sõltuvuses toetustest).
PÕLLUMAJANDUS JA PRIMAARSEKTOR (L6)
1. Põllumajanduse tähtsus Euroopa Liidus:

• Põllumajandus kasutab 42% EL-i maismaast;
  
• Põllumajanduse ja toidutootmise sektor on suuruselt kolmas tööandja Euroopas;
  
• EL on suuruselt esimene toiduainete eksportija ning teine importija maailmas.
  

2. Sotsialistliku põllumajanduse pärand:

• Kiire tootmise kontsentratsioon: kolhoosid ja sovhoosid ;
  
• Majandid sotsiaalse elu korraldajana maal;
  
• Atraktiivsed majandid – eluase ja sissetulek;
  
• Asustussüsteemi muutused - Väikelinnad vs majandikeskused
  

3. Loomade arvu ja loomakasvatussaaduste tootmise dünaamika Eestis:
1950-ndatel piimatoodang langes. Kuid alates 1960-ndatel hakkas see tõusma, kuni 1990-ndateni. Siis hakkas aga jällegist langema – 2000ndatel oli toodand natukene rohkem kui 1950ndatel aastatel. Pärast 2000ndaid on see jällegi tõusnud. Veisekasvatus kuni 1960ndateni oli stabiilne, siis on hakanud tõusma tasapisi kuni 1990ndatel aastatel see langes pea poole võrra. Lambakasvatus on aastataega pidevalt tasapisi langenud, kuid 2000ndatel veidi tõusnud. Seakasvatus aga vahelduvaeduga koguaeg pidevalt tõusnud kuni 2000ndate aastateni ning siis jällegi on hakanud tõusma.
4. Põllumajanduse osatähtsus tööhõives, % (2008):
Suurbritannias ja Luksemburgis on osatähtsus kõige väiksem – 1,4%. Rootsis 2,1%. Eestis on aga põllumajanduse osatähtsus 3,7%. Ning küllaltki sarnane on see Eestiga ka Sveitsis ja Hispaanias. Üle 10% on see näiteks Portugalis ja Kreekas. Ning üle 20% Türgis. Moldaavias on aga osatähtsuse protsent 31.
5. Taimekasvatuse muutused ja osatähtsused Eestis, % kumulatiivselt:
Taimekasvatuse saagi muutused Eestis, % kumulatiivselt:
Nisu kasvatus on aastatega aina kasvanud. Rukki kasvatus on aastataega aga just kahanenud. Samuti ka kartuli kasvatus.
Taimekasvatus Eestis, tuhat tonni (2011):
6. Produktivism ja post-produktivistlik siire:

• Produktivism - domineeriv poliitika põllumajanduses 1940´ - 1980´keskpaigani. Eesmärgiks oli põllumajandustoodangu suurendamine . Süsteemi toetati riiklike subsiidiumidega.
  
• Post-produktivistlik siire - järk-järguline muutus poliitikas ja tootmise praktikas produktivistlikust säästlikumale põllumajandusele. Lisandusid mitmed sotsiaalsed ja majanduslikud eesmärgid.
  

7. Tootmisüksuste dünaamika põllumajandusmaa suuruse järgi:
8. Taime- ja loomakasvatusele spetsialiseerunud piirkonnad Eestis:
9. Mahetootmisele enam spetsialiseerunud piirkonnad Eestis:
TURISM MAAPIIRKONDADES (L7)
1. Vaba aja veetmine maal: tegevused (Butler 1998) vanad ja uued:
Vanad: matkamine ; ajalooliste kohtade külastamine; pikniku pidamine; kalastamine ; vaatlused; maaelu külastamine.
Uued: lumelauasõit; mägirattasõit; orienteerumine; ellujäämiskursused; surfamine .
Maaliste vaba aja veetmise tunnused:
Traditsioonilised: pered/rühmad; passiivsed; odav; vähene mõju maastikele; mitte-linnaline; madal-tehnoloogiline; vähene turismitulu.
Uued: Individualistlik; aktiivsed; kulukas ; kõrg-tehnoloogiline; kiire; maastik väheoluline ; linnadega seotud.
2. Eestis majutatuid 2013 1000 el.kohta
Lõige rohkem majutatuid 1000 elaniku kohta aastal 2013 oli Saare maakonnas . Sellele järgnes Pärnu maakond. Harju, Valga ja Lääne maakond olid järgmised – kõik küllaltki võrdse arvuga. Kõige vähem oli aga majutatuid 1000 elaniku kohta Rapla ja Järva maakonnas.
3. Turismi piirkondlik spetsialiseerumine :
MAAMAJANDUS (L 8):
1. Maamajanduse põhisuundumused:

• Linnalisemaks:
  

• Vähem (loodus-)ressursikeskseks, vähem põllumajanduslikuks;
  
• Globaalsemaks;
  
• Innovaatilisemaks
  
• Teadmispõhisemaks
  

2. Maakohtade konkurentsivõimet tugevdavad ja piiravad tegurid:
Tugevdavad teguris:

• Spetsiifilised kultuurilised ja kogukondlikud tingimused, mis võimaldavad nisitooteid ja teenuseid;
  
• Linnadega võrreldes suhteliselt kõrgem loodus- ja kultuurikeskkond ja vaba aja veetmise võimalused;
  
• Kõrge elukvaliteet ;
  
• Maa, kinnisvara, teenuste jms. hinna ja kvaliteedi suhe.
  

Piiravad tegurid:

• Madal kohalik ostuvõime;
  
• Vähene turustusvõime ja võrgustikud;
  
• Nõrk kohalik teenindus;
  
• Taristused (transport, side jne);
  
• Väike kriitiline mass.
  

3. Klastrid ja võrgustikud:
Klastrid:

• Avatud osalus/liikmelisus;
  
• Põhineb sotsiaalsetel väärtustel;
  
• Põhineb koostööl ja konkurentsil;
  
• Kollektiivne visioon .
  

Võrgustikud:

• Piiratud liikmelisus;
  
• Põhineb kokkuleppel;
  
• Põhineb koostööl;
  
• Ühised ärieesmärgid.
  

4. Tööhõive struktuurimuutused Eesti maakohtades põhisektorite ja perioodide lõikes: kasvutempod ja osatähtsuste muutused:

• Põllumajandussektori osatähtsuse ja hõivatute arvu järsk muutus; tootmise kontsentratsioon:
  
• Tööstustööhõive mõõdukas vähenemine; väikeettevõtluse taasteke;
  
• Tööstustööhõive kasv maakohtades;
  
• Teenindussektori osatähtsuse kasv.
  

5. Linn-maa tööstuse asukohanihe: põhjused:

Ruumipiirangute hüpotees : linnas maad vähe

Tootmishinna hüpotees: maal odavam toota

Tootmise funktsionaalne paiknemise hüpotees

Elukvaliteedi hüpotees.
6. Põhiliste majandussektorite muutuste põhjused Eesti NSV-s ja Eesti Vabariigis:
PRIMAARSEKTORI MUUTUSED EESTI NSV-s:
Põhjused:

• Madal tootlikkus
  
• Industrialiseerumine
  
• Moderniseerumine
  

TÖÖSTUSSEKTORI MUUTUSED EESTI NSV-s:
Põhjused:

• Kontsentreerimine ja tsentraliseerimine
  

TEENINDUSSEKTORI MUUTUSED EESTI NSV-s:
Põhjused:

• Rahvastiku vähenemine;
  
• Teenindussektori teisejärguline roll
  

PRIMAARSEKTORI MUUTUSED EESTIS 1990ndatel:
Põhjused:

• Seniste turgude kadumine
  
• Majandustegevuse muutumine efektiivsemaks
  

TÖÖSTUSE MUUTUSED EESTIS 1990ndatel:
Põhjused:

• Taaskasutuselevõetud ressursid ;
  
• Põllumajandussektorist eraldunud töökojad ja abitööstused.
  

TEENINDUSSEKTORI MUUTUSED EESTIS 1990ndatel:
Põhjused:

• Uus eksportsektor: turism ;
  
• Avaliku sektori suhteline inerts ;
  
• Maarahvastiku vähenemine.
  

TÖÖSTUSETTEVÕTETE TÜÜPE MAAL:

Ressursipõhised „vanad“ ettevõtted

Ressursipõhised uued ettevõtted

Oskuspõhised uued ettevõtted

Kolhoosidest väljakasvanud (abitöökojad, remont )

Endisaegsed suuremate ettevõtete filiaalid
7. Töötuse ja heitumuse määrad Eesti maakohtades:
8. Töö-alase pendelrände suundumused ja selle põhjused eesti maakohtades:

• Elanike töö- alane liikuvus on Eestis viimasel kümnendil kiiresti kasvanud
  
• Põhiliseks geograafiliseks suunaks on pendelränne maalt linna
  
• Samas on pendeldajate kasv olnud kiirem linnast maale
  

TÖÖ-ALASE PENDELRÄNDE KASVU PÕHJUSED:

Töökohtade kasv teenindussektoris,

Töökohtade kasv enam-kvalifitseeritud ametirühmade osas

Majandusarengu ja rahvastiku ning töökohade koondumine suurematesse linnadesse ja linnapiirkondadesse üldse
Eeldatavad suundumused:

• Toimub töökohtade ja tööjõu kontsentratsioon linnapiirkondadesse;
  
• “Arenguruumi” on: Eestis on pendelränne ca 2 korda väiksem võrrelduna nt Soome ja Rootsiga;
  
• Võib eeldada vajadustest ja võimalustest tingitud mobiilsuse edasist kasvu ka Eestis.
  

HALDUSJAOTUS (L11)
1. Haldus-territoriaalsed muutused Eestis:
EESTI VALLAD :

• 2013: 193 valda
  
• Suurima pindalaga vald: Märjamaa
  
• Väikseima pindala vald: Tootsi
  
• Suurima rahvaarvuga vald: Viimsi
  
• Väikseim rahvaarvuga vald: Piirissaare
  

HALDUSMUUTUSED EESTIS:

• Enne II Maailmasõda – vallad (1939:248 valda) ja maakonnad (11). Lisaks Setumaa, puudusid Hiiu, Jõgeva, Põlva, Rapla maakonnad; Lääne- ja Ida-Virumaa koos.
  
• Eestis moodustati külanõukogud  valdade koosseisus 1945. aastal.
  
• 1950. aastal asutati rajoonid (39) ja viidi külanõukogud nende koosseisu.
  
• Külanõukogude arvu vähendati järk-järgult.
  
• Maakondade arv vähenes 15-le 1962.a.
  
• 1990. aastate algul nimetati külanõukogud ümber valdadeks ja rajoonid maakondadeks. Algul valdade arv mõnevõrra suurenes, siis hakkas alates 1995-st aastast tasapisi vähenema.
  
• 2013 193 valda, 33 linna.
  
• 2014: Veelgi vähem.
  

2. Eesti omavalitsusüksuste jagunemine suuruse järgi:
3. Suuremate omavalitsusüksuste „plussid ja miinused“:
„Plussid“:
1) Suurem eelarve annab võimaluse  investeeringuteks ja võimaldab tulevikku paremini planeerida .
4) Paranevad ametnike töötingimused.
6) Valitsemiskulud vähenevad.
7) Seltsitegevus hoogustub, kodanikuaktiivsus kasvab.
8) Teenuste kvaliteet, samuti nende  kättesaadavus paraneb .
9) Raha on võimalik rohkem suunata  kultuurile ja spordile.
„Miinused“:

• Vallamaja jääb kaugele.
  
• Identiteedi kadumine
  

• Teenuste kättesaadavus halveneb
  
• Kommunaalteenuste hinnad tõusevad  ja elu läheb kallimaks
  
• Bürokraatia kasvab, asjaajamine läheb keerukaks
  

MAARAHVASTIK (L12)
1. Maakohtade rahvuslik koosseis:
2. Rahvastikumuutuste suunad Eestis piirkondlike tüpoloogiate ja perioodide lõikes:
3. Rahvastikusündmused Eesti maakohtades:
4. Maale kolijate tüpoloogia :

• Keskklasside elukvaliteediränne
  
• Kontrakultuuriline ränne.
  
• Vähemkindlustatute ränne.
  
• Elutsükliränne.
  
• Tööga seotud ränne.
  

5. Maarahvastiku vanuskoosseis ja selle muutused:

• Madal rahvastikutihedus:
  

teenuste kättesaadavus ebapiisav; ebakõlad töö pakkumise ja nõudluse vahel; töökohad asuvad kaugel; „pruudiprobleemid“.

• Haja-asustus:
  

teede korrashoiu kulud kõrged, teenused kallid.

• Rahvastikuvähenemine
  

Teenuste maksumuse tõus; väljasurevad külad.

• Vananemine :
  

vaja teistsuguseid teenuseid (tervishoid, transport, „Mutiklubid“, hoolekanne ).
Tühjad eluruumid :

• kulude kasv allesjäänud elanikele nn karpmajades
  

Tühjenev asustus:

• hooldamata maastikud, võsastumine, lagunevad hooned.
  

MAA-ASUSTUS (L13)
1. Maa-asulate tüpoloogia: põhitunnused :
1a. Elukülad

• Kõige levinum asulatüüp;
  
• Talud ja ühepere- elamud
  
• Üldiselt tühjenevad ja vananenud rahvastikuga, palju pensionäridest üksikleibkondi
  

2a. Majandusasulad

• Kohalikul toormel põhinevad, sageli ajaloolised tööstusasulad
  
• Palju-korterilised elamud;
  
• Tänapäeval pigem tühjenevad ja vananevad;
  

3a. Sotsiaalasulad

• Enamasti 200-1000 elanikuga;
  
• Välisilme sarnane endiste põllumajanduskeskustega;
  

4a. Endised põllumajanduskeskused

• Külanõukogude ja valdade olulisimad (teenindus)keskused;
  
• Kõige enam uusasulaid
  
• Domineerivad paljukorterilised elamud
  

5a. Põllumajanduslikud abikeskused ja tootmisasulad

• Vananenud palju-korteline elamufond
  
• Sotsiaal-majanduslikus mõttes probleemseim asularühm
  

6a. Teeninduskeskused

• Mittepõllumajanduslikud, ajaloolised keskused;
  
• Suhteliselt vanema-ealise rahvastikuga;
  
• Vähe paljukorterilisi elamuid.
  

3. Maa-asustuse kujunemise etapid ja nende muutuste põhjused etappide lõikes:
2 põhilist etappi :
1) 1950ndad – 1980ndad
2) 1990 ja hiljem
MAA-ASUSTUSE KUJUNEMISE – kontsentratsioon ja haja-asustuse hääbumine – PÕHJUSED:
1. ETAPP:

• Maa-asustuse kontsentratsioon
  
• MEHHANISM : uued eluruumid – nooremapoolse rahvastiku sisseränne – kasvav sündimus ja teenindustöökohtade lisandumine
  

MAA-ASUSTUSE KUJUNEMISE– kesk-asulate tühjenemine ja väikekülade kasv – PÕHJUSED:
2. ETAPP:

• Töökohade kadumine, kõrged kommunaalkulud ja madalad sissetulekud  noorte väljaränne ja tagasi mittepöördumine; sisserände puudumine.
  

UUSASULAD – palju noori – kõrge väljarändajate %
VÄIKESED ja VANEMAEALISE RAHVASTIKUGA KÜLAD – juba väike sisseränne mõjutab rahvaarvu, vanem rahvastik külades enamasti paikne
4. Maa-asulate probleemid tänapäeva Eestis:

Teenuse kättesaadavuse halvenemine;
2) Kõrged kommunaalkulud;
4) Väikeste külade elujõulisus
5) Sotsiaal-majanduslikus mõttes probleemsed, kiiresti tühjenevad keskasulad
6) Visuaalselt väheatraktiivsed maastikud
MAAPIIRKONDADE ARENG (L14)
1. Maakohtade kumulatiivne allakäiguspiraal:
KUMULATIIVNE ALLAKÄIGUSPIRAAL:
1a. Töökohtade vähenemine:

• Vähene nõudlus nn maatoodete järgi, tugev konkurents
  

2a. Väljaränne ja mitte tagasipöördumine:

• vähene valikuvabadus
  
• vajadus minna õppima
  

3a. Vähenev sündide arv:
4a. Teenindus-asutuste klientide vähenemine:
2. Vana ja uue maakohtade arengu paradigma võrdlus:
Vana lähenemine : farmide sissetulekud ja konkurentsivõime; põllumajandus; subsiidiumid ; riikide valitsused/ farmerid .
Uus lähenemine: maakohtade konkurentsivõime, kasutamata ressursside kasutuselevõtt; erinevad maamajanduse sektorid ; investeeringud; kõik valitsustasandid.
VÕIMALIKUD MAAELU SUUNDUMUSED JA ARENGUVÕIMALUSED:
1) Haldusreform
3) Põllumajandustootmise laienemine
5) Roheline energia.
6) Mahetootmise laienemine
7) Muude ressursside kasutuselevõtt: muld jms
8) Uued tegevusalad maal
14) Looduskaitse
15) Rekreatsioon
16) Taandlinnastumine