Ruraalgeograafia eksamikonspekt (0)

Eesti Maaülikool - Geograafia - Geograafia

5 VÄGA HEA

RURAALGEOGRAAFIA EKSAMIKONSPEKT
MAAPIIRKONDADE MÄÄRATLEMINE (L3).

Maalisus (H. Clout järgi)

madal asustustihedus;

taristute ja teenuste nõrgad võrgustikud;

tihedad personaalsete kontaktide võrgustikud;

tugev identiteet kodupaiga suhtes;

alla keskmine tööstustootmise ja kontoritöö hõive;

maastik , millel domineerivad põllumajanduslikud kõlvikud ja metsamaa.

Tüpoloogilised regioonid ( OECD järgi)

Regionaalse linnastumisosatähtsuse alusel, aluseks maakonnad:
1) Linnalised regioonid: üle 80 (85) % linnades (Harju, Ida-Viru)
2) Vahepealsed regioonid: 50-80 (85) % linnades (Tartumaa, … Pärnumaa, … Valgamaa)
3) Maalised regioonid: alla 50% linnades (10-12 ülejäänud maakonda )

Kõrgeimate ja madalaimate linnastumisastmetega riigid maailmas

Kõrgeimad: Belgia (97%), Island & Venetsueela (93%), Iisrael & Uruguy (92%), Argentiina & UK (90%).
Madalaimad: Burundi (10%), Bhutan (11%), Paapua Uus- Guinea & Uganda (13%).

Linnastumisstaadiumid: tunnused.

LINNASTUMINE – maarahvastiku suhteline vähenemine ( territoorium jääb samaks)

Maaelanike ränne linnadesse.

Linnaliste asulate osatähtsuse (%) kasv riigis.
MAA LINNASTUMINE – linnapiirkondade laienemine

EESLINNASTUMINE – linnaregioonide teke, eeslinnade kasv
1a. VALGLINNASTUMINE – linnaelanike (planeerimatu) liikumine linnadega külgnevatesse uuselamu-piirkondadesse
2. VASTULINNASTUMINE e. TAANDLINNASTUMINE – elanike liikumine maale, väljapoole linnaregioonide piire (nö I vööndit)

TAASLINNASTUMINE – elanike ränne tagamaalt linna pärast eelnenud hajumisprotsesse

Omavalitsuste arv Eestis. Suurimad ja väikseimad omavalitsusüksused.

213 omavalitsust (30 linna ja 183 valda). Suurim vald linnata: Viimsi (18 659 el. – 01.01. 2017 ) Väikseim vald: Piirissaare (99 el. – 01.01.2017)

Asulate hulk (suurusjärgud) Eestis.

4669 asulat ( 2016 ), sh.4643 maa-asulat. Sh: 12 alevit – sh osaliselt (3) endised aleviku. 188 alevikku. 4452 küla. 17 vallasisest linna (linna/valla ühinemisel)
Olulised reformid 1977 (alevike määratlemine, külade liitmine ).
Ca 7000-st maa-asulast ca 3300.

Kandid (paikkonnad)

Kant : moodustub enamasti mitmest asulast (külad, alevikud , väikelinnad). Enamasti suurem kui (üks) küla või alevik ja väiksem kui vald. Moodustavad keskus ja selle ümber koondunud asulad (KESKUS + TAGAMAA).

Esmane asustussüsteem – sidemed asulate vahel tugevamad kui väljapoole kanti

Sotsiaalne ja kultuuriline asustuse algkooslus, millel on ühine “meie-tunne”.

Ala, mida asustab konkreetne kogukond ja mis on neile “oma”.

Maarahvastiku osatähtsus ja selle muutused Eestis

Maarahvastiku osatähtsus on Eestis langenud märgatavalt kui võrrelda aastat 1881, mil osatähtsus oli u 85% ning aastat 2011, mil see oli u 30%. Langus toimus aeglaselt kuni aastani 1940, peale seda hakkas kiiresti kukkuma , saavutades aastal 1981 madalaima taseme (alla 30%).
MAA JA LINNA ERINEVUSED (L4)

Maa- ja linnarahvastiku erinevused Eestis (2011)

Maarahvastik on ka pigem vähemharitum. Suurem % kui linnaelanikud: töötab kodus; töötab kodust kaugemal; madalama sissetulekuga; elab teenustest kaugemal; vähem varustatud olmemugavustega.

Maa ja linnade majanduse tunnused (Marini ja Mooney 2006)

MAAPIIRKONDADE ERISTUMINE: ERINEVAD MAAKOHAD (L5)

Maapiirkondade eristumise põhisuunad
Enne II Maailmasõda olid maakohad üksteisega demograafiliselt (ja ilmselt ka majanduslikult) pigem sarnased; see ei sõltunud nii palju kui tänapäeval asendist (suuremate) linnade suhtes;
Märgatav eristumine algas Eesti NSV perioodil pärast II Maailmasõda (mitte 1990ndatel Eesti taasiseseisvudes);
Praeguseks on maakohad vägagi eristunud, sellel on kindel geograafiline (keskus-ääremaa) muster (ja loogika)
Eristumine hõlmab väga palju erinevaid aspekte , sh ka nt põllumajandust (intensiivsem suurte linnade läheduses) – see viitab üsna totaalsele eristumisele;
Eristumine on pidevalt kasvanud ja kasvab ilmselt veelgi;
Eristub üheltpoolt just Tallinna ümbruskond; muude rühmade osas on erisused tabatavad, kuid mitte sedavõrd suured;
Käesolevaks ajaks on üle poole maarahvastikust igapäevaselt tihedalt linnadega seotud, (suuremate) linnade lähedus mõjutab maakohtade elutegevust väga tugevasti (sissetulek, tööhõive, rahvastiku olukord)

Post-produktivistliku maakoha võimalikud tüübid

MAAMAJANDUS (L 6).

Maamajanduse tüübid

Põllumajanduslikud (25%);

Ressursi- kesksed (mäetööstus) (7%);

Tööstuslikud (23%);

Avalikust sektorist sõltuv (11%);

Teenindus-kesksed (14%);

Muud (20%);

Maamajanduse geograafiline eristumine
Keskus – perifeeria suund (linn  ääremaa)
Ettevõtlik majandus – Sõltuv majandus - Rendimajandus

Maamajanduse põhisuundumused

Linnalisemaks:

- linnalised tegevusalad;
- mobiilinvesteeringud;
- majandussidemed linnadega (sh tööjõud);

Vähem (loodus-)ressursikeskseks, vähem põllumajanduslikuks;
Globaalsemaks; Turud ja sisendid geograafiliselt mitmekesisemaks
Innovaatilisemaks
Teadmispõhisemaks
Vähemtähtsamateks

Maakohtade konkurentsivõimet tugevdavad ja piiravad tegurid
Tugevdavad tegurid:
Väga atraktiivsed tööjõu pakkumise seotud tegurid (eriti madalamad kulud, parem kohanemisvõime ja stabiilsus, aga ka kohad alakasutatud ja väga haritud tööjõuga);
Spetsiifilised kultuurilised ja kogukondlikud tingimused, mis võimaldavad nišitooteid ja teenuseid, aga ka sotsiaalset ja majanduslikku stabiilsust (mis mõnikord linnades puudub);
Mõningad soodustused ja kohati sobivamad regulatsioonid;
Linnadega võrreldes suhteliselt kõrgem loodus- ja kultuurikeskkond ja vaba aja veetmise võimalused;
Kõrge elukvaliteet , sh seotuna maakultuuriga, suhteline stressi, kuritegevuse ja ülekoormatuse puudumine;
Maa, kinnisvara, teenuste jms. hinna ja kvaliteedi suhe.

Piiravad tegurid:

Ettevõtete organisatsioonilised ja ettevõtlus- alased võimed;
Madal kohalik ostuvõime;
Vähene turustusvõime ja võrgustikud;
Madal avaliku sektori institutsiooniline võimekus;
Nõrk kohalik teenindus;
Nõrgad taristud (transport, side jne);
Väike kriitiline mass

Klastrid ja võrgustikud

Tööhõive struktuurimuutused Eesti maakohtades põhisektorite ja perioodide lõikes: kasvutempod ja osatähtsuste muutused

Põllumajandussektori osatähtsuse ja hõivatute arvu järsk muutus; tootmise kontsentratsioon:
Tööstustööhõive mõõdukas vähenemine; väikeettevõtluse taasteke;
Tööstustööhõive kasv maakohtades;
Teenindussektori osatähtsuse kasv.

Põhiliste majandussektorite muutuste põhjused Eesti NSV-s ja Eesti Vabariigis

Mõisted: PRIMAARSEKTOR – põllumajandus, metsandus , jahindus , kalandus

SEKUNDAARSEKTOR – mäetööstus, töötlev tööstus, energeetika , ITK, ehitus

TERTSIAARSEKTOR – teenused, sh transport
Primaarsektori muutused:

Eesti NSV-s: Madal tootlikkus . Ebaökonoomne majandustegevus . Eesti roll NSVL tööjaotuses. Industrialiseerumine. Moderniseerumine

1990ndatel ja 2000ndatel: Seniste turgude kadumine. Majandustegevuse muutumine efektiivsemaks.

Tööstussektori muutused:

Eesti NSV-s: Kontsentreerimine ja tsentraliseerimine; sotsialistlik Fordism

1990ndatel ja 2000ndatel: Madaltehnoloogilised mobiilinvesteeringud; Taaskasutuselevõetud ressursid ; Põllumajandussektorist eraldunud töökojad ja abitööstused.
Teenindussektori muutused:

Eesti NSV-s: Rahvastiku vähenemine; Teenindussektori teisejärguline roll

1990ndatel ja 2000ndatel: Kompensatsioonimajandus; Uus eksportsektor: turism ; Avaliku sektori suhteline inerts; Maarahvastiku vähenemine.

Maaehituse geograafilise ümberpaiknemise suunad

TURISM MAAPIIRKONDADES (L7)

Maaturismi tähtsuse kasvu põhjused

Rekreatsiooni tähtsuse kasv

Struktuursed ja ruumilised muutused põllumajanduses

Nõudluse kasv

Meedia poolt loodud imago

Edukas marketing nõudluse loomisel

Inimeste eelistuste muutused

Odavamaks muutunud turismis kasutatavad tehnoloogiad

Keskkonnateadlikkuse kasv

Geograafilise kättesaadavuse paranemine

Vaba aja veetmine maal: tegevused (Butler 1998) vanad ja uued

Traditsioonilised tegevused: Matkamine. Ringisõitmine. Ajalooliste kohtade külastamine. Pikniku pidamine. Looduse tundmaõppimine. Fotografeerimine. Kalastamine. Vaatlused. Maaelu külastamine.
Uued tegevused: Lumelauasõit. Mägirattasõit. ATV-dega sõitmine. Orienteerumine . Ellujäämiskursused. Surfamine. Liuglangevarjuhüpped. Vastupidavusspordialad.

Olulisimad ja vähimolulisimad maaturismipiirkonnad Eestis

Majutusettevõtete hulga järgi on olulisemad maaturismi piirkonnad: Saare maakond, Pärnu maakond, Võru maakond, Valga maakond. Vähem olulisemad on: Rapla, Järve ja Jõgeva maakond.

Maa- ja linnaturismi erinevused (majutusasutuste tegevuse alusel) Maal on majutusasutustes keskmiselt tube 10, linnas 28. Voodikohti maal 30, linnas 61. Majutatud maal majutusettevõtte kohta 700, linnas 5100.

TÖÖHÕIVE MAAL (L8)

Tööealise rahvastiku, tööjõu ja hõivatute dünaamika Eesti maakohtades.

Tööealise rahvastiku hulk on aastast 1990 langenud maakohtades mitukümmend protsenti.

Töötuse ja heitumuse määrad Eesti maakohtades

Aastal 1990 oli maakohtades töötuid ning heitunuid alla 1 protsendi. 2000 aastaks oli töötute hulk kasvanud 14%-ni ning heitunuid oli 8%. 2010 aastal oli töötute hulk kasvanud juba 18%-ni kuid samas jäi heitunute hulk 4% ligi.

Hõivatute ja töötute jagunemine Eesti maakohtades haridustaseme järgi ja selle muutused.

Hõivatute jagunemine: esimese haridustasemega töötajaid oli 1990ndal aastal u 30%, aastal 2010 u 15%. Teise haridustasemega töötajaid oli aastal 1990 u 50%, aastal 2010 60%. Kolmanda haridustasemega töötajaid oli aastal 1990 u 17% nind aastal 2010 u 28%.
Töötute jagunemine: esimese haridustasemega töötuid oli aastal 1991 40%, aastal 2009 u 32%. Teise haridustasemega töötuid oli aastal 1991 50% ja aastal 2009 60%. Kolmanda haridustasemega töötuid oli aastal 1991 10% ning aastal 2009 8%.

Töö-alase pendelrände suundumused ja selle põhjused Eesti maakohtades
Elanike töö- alane liikuvus (pendelränne ja töölkäimise kaugused) on Eestis viimasel kümnendil kiiresti kasvanud.
Põhiliseks geograafiliseks suunaks on pendelränne maalt linna, samas on pendeldajate kasv olnud kiirem linnast maale (seotud linnapiirkondade laienemisega).

MAARAHVASTIK (L9)

Maakohtade rahvuslik koosseis. Eestlaste vähemusega vallad .

Rahvuslikult koosseisult elavad maal enamasti eestlased. Eestis sündinud mitte-eestlasi ning mujalt pärit rahvast on vähe (u 10%). Eestlaste vähemusega vallad on nt Peipisiääre vald (eestlasi 10%), Piirissaare vald (eestlasi 17%).

Maarahvastiku muutuste suunad Eestis piirkondlike tüpoloogiate ja perioodide lõikes.

1990. aastate alguses alanud rahvastiku kiire vähenemine, eriti Eesti äärealadele jäävates maapiirkondades, on viimasel kümnendil mõnevõrra aeglustunud, kuid probleem on jätkuvalt aktuaalne .

Rahvastikusündmused Eesti maakohtades. Maarahvastiku muutumine loomuliku ja rände läbi.

Väljaränne on tõusnud u 4000 el 5000-ni. Sisseränne on u 3500 el tõusnud u 3900-ni. Sündide arv on enam-vähem samaks jäänud, surmade arv on vähenenud.

Maale kolijad: tüpoloogia
Keskklasside elukvaliteediränne. Linnades tõukejõud: stress , ummikud, kära, kuritegevus ; maal loodus, lastesõbralikkus, keskkonna kvaliteet, inimnäoline kogukond, võimalus teha sporti ja osaleda sotsiaalses elus.

Kontrakultuuriline ränne. Nn B-ühiskond.
Vähemkindlustatute ränne.
Elutsükliränne. Vanurite tagasipöördumine maale.
Tööga seotud ränne.

Maarahvastiku vanuskoosseis ja selle muutused.

Ääremaadel „pruudiprobleem“, eriti 27-33 aastaste ja 45-60 aastaste meeste seas. Kuni 25 aastaste naiste ja meeste koosseis enam-vähem võrdne nii linnas kui ääremaadel.
MAA-ASUSTUS (L10)

Maa-asulate tüpoloogia: põhitunnused

Elukülad (kõige levinum asulatüüp (79% maa-asulatest); teenindusasustused enamasti puuduvad; üldiselt tühjenevad ja vananeva elanikkonnaga)

Majandusasulad (kohalikul toormel põhinevad, sageli ajaloolised tööstusasulad; enamasti 200-1000 elanikuga; palju-korterilised elamud ) Nt Virtsu, Aseri .

Sotsiaalasulad (osadel juhtudel samaaegselt endine põllumajanduskeskus ja tänane vallakeskus; välisilme sarnane endiste põllumajanduskeskustega) Nt Tihemetsa, Luua.

Põllumajanduskeskused (kõige enam uusasulaid, asustussüsteeme enim mõjutanud asulate rühm; domineerivad palju-korterilised elamud) Nt Ülenurme, Kambja .

Põllumajanduslikud abikeskused ja tootmisasulad (1960ndatel ja 70ndatel likvideeritud põllumajanduslikud kesk-asulad; tööhõive ja toimetuleku mõttes probleemseim asularühm) Nt Nõgiaru

Teeninduskeskused (mittepõllumajanduslikud, ajaloolised keskused; suhteliselt vanemaealise rahvastikuga) Nt Esna.
* Suuremate asulate puhul piisavalt segatüüpi asulaid
* Alatüübid. Nt kalurikülad, suvituspiirkonnad jne.

Erinevat suurusjärku maa-asulate elanike arvu muutused suurusjärkude ja perioodide lõikes (kasvavad, vähenevad): Eesti NSV periood, 1990ndad, 2000ndad aastad

Linnalähedaste asulate arv on aastast 1959 järjest kasvanud, eriti 2000ndatel aastatel (kasvades peaaegu 4 kordseks). Muude maa-asulate arv on aastast 1959 vähenenud peaaegu 3 korda.

Maa-asulate keskmised suurused ja nende muutused

Linnalähedaste maa-asulate keskmine suurus on 384 elanikku, muude maa-asulate keskmine suurus 69 elanikku.

Maa-asustuse kujunemise etapid ja nende muutuste tegurid ja põhjused etappide lõikes

1 etapp: Rahvastiku (tööjõuressursi) paiknemise allutamine tootmise vajadustele  maa-asustuse kontsentratsioon. MEHHANISM : uued eluruumid – nooremapoolse rahvastiku sisseränne – kasvav sündimus ja teenindustöökohtade lisandumine.

2 etapp: Töökohtade kadumine, kõrged kommunaalkulud ja madalad sissetulekud  noorte väljaränne ja tagasi mittepöördumine; sisserände puudumine. UUSASULAD – palju noori – kõrge väljarändajate %. Kõrged kommunaalkulud linnades  tühjade talukohtade olemasolu väikestes külades.

Maa-asulate probleemid tänapäeva Eestis

1)Teenuse kättesaadavuse halvenemine;
Rahvastikuvähenemine;
Ebaotstarbekas kohalike keskuste süsteem;
2) Kõrged kommunaalkulud;
Pooltühjad palju-korterilised elamud
Kommunaalvõrkudel asulate väiksuse tõttu vähe tarbijaid
3) Ääremaastumise tunne (sulgemiste tõttu);
4) Haja -asulate hääbumine, väikeste külade elujõulisuse kadumine
5) Sotsiaal-majanduslikus mõttes probleemsed, kiiresti tühjenevad keskasulad (väikesed tulud, suured kulud, puuduvad „juured“)
6) Visuaalselt väheatraktiivsed maastikud (võsastumine, hooldamata maastikud, lagunevad hooned, „karpmajad“
MAAPIIRKONDADE SOTSIAALNE OLUKORD (L11)

Kõige halvema kättesaadavusega teenused maal

Kõige kaugemal asuvad maa-asulatest tavaliselt: pank /pangaautomaat, apteek , postkontor, linna- ja vallavalitsus, huvikoolid, arstiabi võimalus.
(Olmemugavused: keskküte, veeklosett, vann /dušš)

Sissetulekud ja vaesus maal: geograafilisi jooni

Keskmine brutopalk on suurem suuremates linnades ja tagamaal. (Suuremad palgad on suurte linnade lähiümbruste töökohtadel (Harjumaal, Tartu ümbruses, Pärnu lähedal, kuid samas ka tervel Hiiumaal)). Suhtelise vaesuse määr on väiksem suuremates linnades ja ümbruses, selge lõuna- ja ida-Eesti vöönd, kus suhteline vaesus on 25-40%.

Teenuste kättesaadavuse halvenemist mõjutavad tegurid maakohtades

Rahvastikuvähenemine +
madal asustustihedus +
ebaratsionaalne keskuste võrk +
tehnoloogilised ja ühiskondlikud arengud +
pendelränne ühiskonna suhteline vaesus +
„parempoolne“ poliitika

teenindusasutuste sulgemine

MAAPIIRKONDADE ARENG (L12)

Maakohtade kumulatiivne allakäiguspiraal: mehhanism
 Töökohtade vähenemine  Väljaränne ja mitte tagasi pöördumine  Vananev vanus-koosseis  Vähenev sündide arv  Rahvastiku vähenemine  Teenindus-asutuste

klientide vähenemine
LISAKS: PÕLLUMAJANDUS (Loe: Maaelu Arengu Aruanne, https://dspace.emu.ee/xmlui/bitstream/handle/10492/3726/maaelu_arengu_aruanne_2011final.pdf?sequence=1&isAllowed=y )

Põllumajanduse arengut eri etappidel mõjutanud olulisemad tegurid (lk 86)

Aastatel 1988–1995 algatati olulised reformid, taastati Eesti iseseisvus ning senised tootmisstruktuurid ja institutsioonid asendati uutega.
Aastaid 1996–2001, mil olulised reformid olid algatatud, kuid ei olnud veel täielikult ellu viidud, iseloomustab turumajandusega kohanemine , millega kaasnes tootmismahtude kiire langus.
Aastatel 2002–2008 oli põllumajanduses kõige olulisemaks liikumapanevaks jõuks ELiga liitumine ning sellega kaasnenud senisest enam reguleeriva ning ka toetava ELi ühise põllumajanduspoliitika rakendumine , mille olulist mõju võis märgata juba mõned aastad enne liitumist .
2009. aastal alanud periood, millesse jäävad „toidukriisina― tuntud hinnahüpped maailmaturul, üleilmne finantskriis , majanduskriis , suurenenud toorainehindade volatiilsus ning suhteliselt suur üldine ebakindlus tuleviku suhtes.

Põllumajanduslike majapidamiste arvu muutuste põhisuunad ja põhjused

1989. aastal oli Eestis 326 kolhoosi ja sovhoosi, mille keskmine maakasutus oli 7628 ha. Samal ajal oli juba loodud 828 talu keskmise suurusega 25 ha. Järgneval 10 aastal kasvas talude arv plahvatuslikult ning põllumajandusettevõtete arv vähenes, sest paljud neist ei osutunud muutunud oludes elujõuliseks. 2001. aastast alates on aga toimunud vastupidine protsess ning viimase 10 aastaga on põllumajanduslike majapidamiste arv kiiresti vähenenud. 2010. aastal oli Eestis esialgsetel andmetel 19 700 põllumajanduslikku majapidamist ( Statistikaamet 2010). Seda on 65% võrra vähem kui 2001. aastal. Seega, perioodil 2001–2010 on põllumajanduslike majapidamiste arv igal aastal vähenenud keskmiselt 10,9% võrra. Tõsi, viimasel viiel aastal (2005–2010) on põllumajanduslike majapidamiste arvu vähenemise tempo mõnevõrra aeglustunud, olles keskmiselt 6,6% aastas.
Põllumajanduslike majapidamiste arvu vähenemisel on kaks peamist põhjust. Esmalt on Eesti puhul teatud mõju statistika koostamise ning talude registreerimise aluste muutumises. Paljud 1990ndatel taluna registreeritud majapidamised ei toiminud tegelikult professionaalsete tootmistaludena ja on end registritest kustutada lasknud. Teisalt on ka Eestis käimas põllumajandustootjate arvu vähenemise protsess, mis on iseloomulik enamikule arenenud riikidest, kuid mis Eestis toimub mõnevõrra kiiremini. Seega on selles aspektis siirdeprotsess veel mingil määral pooleli .

Põllumajanduslike majapidamiste struktuur maakasutuse järgi: põhitunnused

Nagu paljudes teistes Ida-Euroopa riikides on ka Eesti põllumajandustootjate struktuur duaalne. See tähendab, et põllumajanduslike majapidamiste üldarvust moodustavad suhteliselt suure osa väikesed majapidamised, mis kasutavad kokku suhteliselt väikest osa põllumajandusmaast.

Muutused põllumajanduslikus tööhõives

Põllumajandustootmise restruktureerimisega kaasnes põllumajandusliku tööhõive drastiline vähenemine. 1990ndat aastat 2010 aastaga võrreldes on põllumajanduses tööhõive langenud 85%.

Maakasutus ja selle dünaamika Eestis

1990-1995 aastani vähenes põllumaa 21%, 2001 aastani veel 22% võrra. Alates 2005. aastast on aga põllumaa pindala taas suurenenud.

Põllukultuuride kasvupinnad osatähtsuse järgi

Odra , rukki ning kaera kasvupind on hoogsalt vähenenud. Ka kartuli ja suhkrupeedi osatähtsus on vähenenud. Ligi viis korda on aga suurenenud nisu kasvupind. Suhteliselt kõige enam on viimase 20 aasta jooksul suurenenud rapsi kasvupind.

Põllukultuuride saagikus

1990. aastate alguses kaasnes põllumajanduse struktuurse muutuse ning tootmismahtude ja hõive vähenemisega ka tagasiminek põllukultuuride saagikuses, mis on üks põllumajanduse osatootlikkuse näitajaid. Saagikus on kasvanud üsna aeglaselt, kuid peale EL’iga liitumist jõudnud üsna sarnasele tasemele 1990 aastaga.

Loomade ja lindude arvu muutused

Kõige enam vähenes siirdeaja alguses lammaste ja kitsede arv (80% võrra aastaks 1998), pärast ELiga liitumist on see aga kõige enam kasvanud. Ka sea- ja linnukasvatus hakkas pärast langust kosuma. Sigade arvukuse muutis kahjuks taas madalaks Eestit laastanud seakatk.

Piimatootmise arengusuunad

Võrreldes 1990. aastaga vähenes piimatoodang Eestis 2002. aastaks ligi poole võrra. Samas on nüüdseks keskmine piimatoodang lehma kohta tõusnud.

Lihatootmise arengusuunad

Kui EL-12 riikides ja Soomes on lihatootmine viimase 20 aasta jooksul stabiilselt kasvanud (vastavalt 22,4% ja 12,7% võrra), siis Balti riikides ei ole siirdeaja eelne tootmismaht taastunud. See tendents , et loomakasvatussaaduste tootmismahud ei ole taastunud siirdeperioodi alguse tasemel, samal ajal kui teraviljade ja õlikultuuride tootmismahud on taastunud ning osalt ka ületanud 1990ndate alguse taseme, on iseloomulik Kesk- ja Ida-Euroopa siirderiikidele tervikuna (Csaki 2008).

Põllumajandussaaduste väliskaubandus

Elusloomade ja loomsete toodete ning teravilja kaubandusbilanss on olnud positiivne ja tõusujoonel peale taasiseseisvumist. Teiste kaubagruppide bilanss on kahjuks olnud negatiivne.

.DOCX Laadi alla originaalfail 11 lk · .docx · 17 allalaadimist

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2019-01-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti

17 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

265462 Õppematerjali autor

Antud konspektiga õppides sain eksami hindeks A.

linnastusmisstaadiumid kandid maamajandus turism maapiirkondades tööhõive maal maa-asustus

Kasutatud allikad

https://dspace.emu.ee/xmlui/bitstream/handle/10492/3726/maaelu_arengu_aruanne_2011final.pdf?sequence=1&isAllowed=y

Sarnased õppematerjalid

docx

Ruralgeograafia kordamine 2017

RURAALGEOGRAAFIA 2017. Kordamise teemad. MAAPIIRKONDADE MÄÄRATLEMINE (L3). Maalisus (H. Clout järgi) o madal asustustihedus; o taristute ja teenuste nõrgad võrgustikud; o tihedad personaalsete kontaktide võrgustikud; o tugev identiteet kodupaiga suhtes; o alla keskmine tööstustootmise ja kontoritöö hõive; o maastik, millel domineerivad põllumajanduslikud kõlvikud ja metsamaa. Regioonid (OECD järgi) o Linnalised regioonid: üle 80 (85) % linnades (Harju, Ida-Viru) o Vahepealsed regioonid: 50-80 (85) % linnades (Tartumaa, ... Pärnumaa, ... Valgamaa) o Maalised regioonid: alla 50% linnades (10-12 ülejäänud maakonda) Kõrgeimate ja madalaimate linnastumisastmetega riigid maailmas o Belgia 97 Uganda 13 o Island 93 Bhutan 11 o Venetsueela

Geograafia

docx

Linna- ja ruraalgeograafia kordamisküsimuste vastused

RURAALGEOGRAAFIA 2016. Kordamisküsimused. MAAPIIRKONDADE MÄÄRATLEMINE (L3).  Maalisus (H. Clout järgi) madal asustustihedus; taristute ja teenuste nõrgad võrgustikud; tihedad personaalsete kontaktide võrgustikud; tugev identiteet kodupaiga suhtes; alla keskmine tööstustootmise ja kontoritöö hõive; maastik, millel domineerivad põllumajanduslikud kõlvikud ja metsamaa.  Tüpoloogilised regioonid (OECD järgi) Regionaalse linnastumisosatähtsuse alusel, aluseks maakonnad: 1) Linnalised regioonid: üle 80 (85) % linnades (Harju, Ida-Viru) 2) Vahepealsed regioonid: 50-80 (85) % linnades (Tartumaa, … Pärnumaa, … Valgamaa) 3) Maalised regioonid: alla 50% linnades (10-12 ülejäänud maakonda) TERRITORIAALSED TASANDID Nodaalne (kompaktsus) vs haja-asustus Linnalised vs mitte-linnalised omavalitsusüksused (kohalik tas

Geograafia

doc

Ruraal- ja linnageograafia, ruraalgeograafia

RURAAL- JA LINNAGEOGRAAFIA 2014. Vastused MAAPIIRKONDADE MÄÄRATLEMINE (L3). 1. Maalisus (H. Clout järgi) - madal asustustihedus; taristute ja teenuste nõrgad võrgustikud; tihedad personaalsete kontaktide võrgustikud; tugev identiteet kodupaiga suhtes; maastik, millel domineerivad põllumajanduslik- ja metsamaa. 2. Tüpoloogilised regioonid (OECD järgi) - Regionaalse linnastumisosatähtsuse alusel, aluseks maakonnad: 1) Linnalised regioonid (Harju, Ida-Viru); 2)Vahepealsed regioonid: (Tartumaa, … Pärnumaa, … Valgamaa); 3) Maalised regioonid (10-12 ülejäänud maakonda). 3. Linnastumisstaadiumid: tunnused, põhjused ja probleemid LINNASTUMINE – maarahvastiku suhteline vähenemine (territoorium jääb samaks): 1. Maaelanike ränne linnadesse; 2. Linnaliste asulate osatähtsuse (%) kasv riigis. MAA LINNASTUMINE – linnapiirkondade laienemine: 1. EESLINNASTUMINE – eeslinnade kasv. 1a. VALGLINNASTUMINE – linnaelanike liikumine uuselamu-piirkondadesse. 2. VASTULINNASTUMI

Geograafia

docx

Linna- ja ruraalgeograafia

Kordamisküsimused. MAAPIIRKONDADE MÄÄRATLEMINE (L3). Maalisus (H. Clout järgi): madal asustustihedus; taristute ja teenuste nõrgad võrgustikud; tihedad personaalsete kontaktide võrgustikud; tugev identiteet kodupaiga suhtes; alla keskmine tööstustootmine ja kontoritöö hõive; maastik, millel domineerivad põllumajanduslikud kõlvikud ja metsamaa Tüpoloogilised regioonid (OECD järgi): regionaalse linnastumisosatähtsuse alusel, aluseks maakonnad: 1. linnalised regioonid, üle 80% linnades (Harju, Ida- Viru) 2. vahepealsed regioonid: 50-80% linnades (Tartumaa, Pärnumaa, Valgamaa) 3. maalised regioonid: alla 50% linnades (10-12 ülejäänud maakonda) Linnastumisstaadiumid: tunnused, põhjused ja probleemid. Maarahvastiku suhteline vähenemine (territoorium jääb samaks): 1. maaelanike ränne linnadesse; 2. linnaliste asulate osatähtsuse (%) kasv riigis. Linnapiirkondade laienemine: 1. Eeslinnastumine- linnaregioonide teke, eeslinnade kasv; 1a.

Geograafia

doc

Linnageograafia II kontrolltöö, Vastused

LINNAGEOGRAAFIA. Kordamise teemad 1. Linnageograafia teoreetilisi käsitlusi: põhisisu, olulisemad teooriad ja mudelid (J.Jauhiainen: „Linnageograafia“) 1A. Linnaökoloogia (lk 86-94) Konkureerimisel, domineerimisel ja arenemisel baseeruv linnaökoloogiline lähenemine on pärit darvinismist ja taimeõkoloogiast. Inimene on looduse osa ning inimtegevuse arengut reguleerivad loodusseadustega sarnased reeglid: tugevamad paiknevad linna paremates kohtades ning nõrgemad kehvemates. Inimtegevus paigutub ruumis sotsiaal-majandusliku konkurentsi alusel. Erinevate gruppide vahel toimub võitlus, mille lõpptulemusena moodustuvad loomulikud piirkonnad. Kontsentriliste vöönditelinnamudel. Burgessi mudel. Sellest morfoloogilisest kirjeldusest arendati üldisem mudel. Teine linna arengut esitav mudel on Hoyti sektormudel - selles mudelis järgib linnamaa kasutus transpordikoridore. Kolmas linna arengumudel on Harrise-Ullmanni mitmekeskuseline mudel – maakasutusvo

Geograafia

docx

Linnageograafia eksam

LINNAGEOGRAAFIA. Kordamise teemad EESTI MAAÜLIKOOL, PKI 2014 1. Linnageograafia teoreetilisi käsitlusi: põhisisu, olulisemad teooriad ja mudelid Linnaökoloogia (lk 86-94) Varajase linnaökoloogia kõige tähtsam arendaja oli Chicago koolkond Ameerikas. Sellesse kuulusid nt Ernest Burgess, Robert Esra Park, R.R. McKenziz ja Louis Wirth, kes töötasid 1920-1930a Chicago ülikooli sotsiaal- ja majandusteaduskonnas. Linnaökoloogiline lähenemine oli pärit sotsiaalsest darvinismist ja taimeökoloogiast. -Inimene on looduse osa ning inimtegevuse arengut reguleerivad loodusseadustega sarnased reeglid: tugevamad paiknevad linna paremates kohtades ning nõrgemad kehvemates. Sellise arusaama tõttu pöörati linnaökoloogias suurt tähelepanu morfoloogilistele küsimustele kus erinevad inimtegevused linnades paiknevad ja kuhu erineva sotsiaalse jakultuurilise taustaga inimesed kolivad. -Linnaökoloogias vaadeldakse linna k

Geograafia

doc

Rahvastik ja rahvastiku protsessid

Maailma rahvastik ja rahvastiku protsessid · Asulus on mingi maa-ala asulastiku ja rahvastiku kogumõiste. · Rahvastik- on mingil maa-alal elavad inimesed · Asulastik o n mingi maa-ala asulaste kogum · Rahvaarv näitab ära kui palju elanike on riigis . Rahvaarvu põhilised mõjutajad 1) iive 2) migratsioon . · Rahvastiku tihedus- elanike arv 1 km ruudus riigis ( Eestis 35 inimest 1 km ruudu kohta) Rahvaarvu muutmine Aastatuhaneid kasvas inimeste arv haiguste, nälja, sõdade ja loodusõnnetuste tõttu väga aeglaselt . Robert Thomas Malthus töötas välja esimese ülemaailmaliselt tuntuks saanud rahvastusteooria selle õpetuse kohaselt kasvab rahvastik geomeetrilises , elatusvahendite hulk aga aritmeetilises progressioonis. 19saj suurenes maakera rahvaarv keskmiselt 5prom. 20 saj esimesel poolel 8prom ning sajandi teisel poolel 20 prom. Osades riikides hakkas rahvaarv kiirelt kasvama ja st hakkasid nt Hiina ja India, rakenda

Geograafia

docx

Regionaalne kihistumine taasiseseisvunud Eestis

TallinnaÜlikool Ühiskonnateaduste instituut Regionaalne kihistumine taasiseseisvunud Eestis Eesti ühiskond ja poliitika Riho Kirsipuu 2015 1 Sisukord 1Sissejuhatus......................................................................................................... 3 2. Tööturu olukord viimase 25 aasta jooksul...........................................................4 2.1 Tööturg ja tööhõive........................................................................................ 4 ............................................................................................................................ 4 2.2 Brutopalk....................................................................................................... 6 2.3 Vaesus........................................................................................................... 7 3.Hariduse kät

Eesti ühiskond ja poliitika

Rohkem sarnaseid