Linna- ja ruraalgeograafia (0)

Kordamisküsimused.
MAAPIIRKONDADE MÄÄRATLEMINE (L3).
Maalisus (H. Clout järgi): madal asustustihedus; taristute ja teenuste nõrgad võrgustikud; tihedad personaalsete kontaktide võrgustikud; tugev identiteet kodupaiga suhtes; alla keskmine tööstustootmine ja kontoritöö hõive ; maastik , millel domineerivad põllumajanduslikud kõlvikud ja metsamaa
Tüpoloogilised regioonid (OECD järgi): regionaalse linnastumisosatähtsuse alusel, aluseks maakonnad : 1. linnalised regioonid, üle 80% linnades (Harju, Ida-Viru)
2. vahepealsed regioonid: 50-80% linnades (Tartumaa, Pärnumaa, Valgamaa)
3. maalised regioonid: alla 50% linnades (10-12 ülejäänud maakonda )
Linnastumisstaadiumid: tunnused, põhjused ja probleemid. Maarahvastiku suhteline vähenemine ( territoorium jääb samaks): 1. maaelanike ränne linnadesse; 2. linnaliste asulate osatähtsuse (%) kasv riigis. Linnapiirkondade laienemine: 1. Eeslinnastumine- linnaregioonide teke, eeslinnade kasv; 1a. Valglinnastumine - linnaelanike (planeerimatu) liikumine linnadega külgnevatesse uuselamu-piirkondadesse; 2. Vastulinnastumine e taandlinnastumine- elanike liikumine maale, väljapoole linnaregioonide piire (nö I vööndit); 3. Taaslinnastumine- elanike ränne tagamaalt linna pärast eelnenud hajumisprotsesse.
Omavalitsuste arv eestis. Suurimad ja väikseimad omavalitsusüksused. 215 omavalitsust (30 linna ja 185 valda). Suurim vald linnata: Viimsi ; Väikseim vald: Piirissaare.
Asulate hulk Eestis. 4628/4642 asulat (3 alevit - endist alevikku, 188 alevikku, 4437 küla, 14 vallasisest linna (linna/valla ühinemisel)).
Maa-asulate arvu muutnud olulisimad reformid . 1977 (alevike määratlemine, külade liitmine ), 7000-st maa-asulast 3300. Teiseks, 1990-ndate algus (külade ennistamine).
Kandid (paikkonnad). Moodustub enamasti mitmest asulast (külad, aelvikud, väikelinnad); enamasti suurem kui (üks) küla või alevik ja väiksem kui vald; moodustavad keskuse ja selle ümber koondunud asulad (keskus+tagamaa); võib esineda ka kujul: (sarnaste) asulate rühm ilma olulise keskuseta; Eestis u 1000 tk, keskm 500-1000 elanikku, kuid on väiksemaid (alla 100) ja suuremaid .
Maarahvastiku osatähtsus Eestis. 32% elanikest.
MAA JA LINNA ERINEVUSED (L4)
Maa- ja linnarahvastiku erinevused Eestis (2011). Maarahvastik on pigem: noorem, haigem, põlisrahva keskne , elab väikeelamutes, elamispinna omanik, elab ruumikamalt, autoomanikud, vähem tippspetsialiste, vähemharitum, hõivatud primaarsektoris, töötab kodus, töötab kodust kaugemal, vaesem, elab teenustest kaugemal, vähem varustatud olmemugavustega.
Maa ja linnade majanduse tunnused (Marini ja Mooney 2006).
Linn
Maa
Mida toodetakse? Milliseid teenuseid pakutakse? Millistes kogustes ?
Tööstuskaubad , tehnoloogilised teenused, administratiivteenused
Ressurssidel põhinevad tooted, põllumajtooted, keskkonnaga seotud teenused
Kuidas toodetakse?
Arenenud tehnoloogiaed
Arenenud ja traditsioonilised tehnoloogiad
Millal toodetakse?
Pidev tsükkel , aastaringselt
Suurem sesoonsus; suurem suhteline ilmastiku mõju
Kus toodetakse?
Kontrollitud keskkonnas
Vabas õhus
Kes on tarbija?
Kauged ja kohalikud turud
Kohalikud ja kauged turud
MAAPIIRKONDADE ERISTUMINE: ERINEVAD MAAKOHAD (L5)
Maa-asustuse geograafiline polariseerumine : piirkondade tüübid, kasv ja vähenemine. Piirkondade tüübid: Tallinna tagamaa, Pärnu ja Tartu tagamaa, maakonnakeskuste tagamaa, ääremaa, muud vallad . Ääremaadel ja muudes valdades väheneb, teistest piirkondades suureneb.
Rahvastikutihedus.
Post-produktivistliku maakoha võimalikud tüübid. Kaitstud maakohad- dom arengule vastanduv ja maakohtadekaitsele suunatud suhtumine; tugevad ja akt keskklassi huvigrupid . Konkureerivad maakohad- suuremate linnaregioonide tagused alad, kus valitsevad tugeva väikeettevõtluse ja kohaliku põllumaj huvid, kuid millele vastandub kasvav sisseränne . Paternalistlikud maakohad- suured maavaldused on tähtsad ja/või dom põllumajanduslik suurtootmine; omanikud tunnevad jätkuvat vastutust töövõtjate ees. Klientalistlikud maakohad- äärealad, kus dom põllumajanduslik produktivism, kuid mis suures sõltuvuses toetustest (EL vahenditest).
PÕLLUMAJANDUS JA PRIMAARSEKTOR (L6).
Põllumajanduse tähtsus Euroopa Liidus. Põllumajandus kasutab otseselt 42% EL-i maismaast; põllumaj ja toiduainete sektor : 15% Elitööstuse kogutoodangust ja 2,5% ELi SKTst ; põllumaj ja toidutootmise sektor on suuruselt kolmas tööandja Euroopas (üle 15 milj töökoha); EL on suuruselt esimene toiduainete eksportija ning teine importija maailmas.
Sotsialistliku põllumajanduse pärand. Põllumaj tootmismahtude pidev kasv; madal tootlikku, kõrge töömahukus ja põllumaj osakaal hõives võrrelduna lääneriikidega; kiire tootmise kontsentratsioon; kolhoosid ja sovhoosid ; suured erinevused majandite palgatasemes, eelised linnalähedastes kohtades; majandid sotsiaalse elu korraldajana; atraktiivsed majandid- eluase ja sissetulek; asustussüsteemi muutused- väikelinnad vs majandikeskused.
Loomade arvu ja loomakasvatussaaduste tootmise dünaamika Eestis.
Produktivism ja post-produktivistlik siire . Produktivism- dom poliitika põllumajanduses 1940-80 keskpaigani. Keskseks eesmärgiks oli põllumajandustoodangu suurendamine . See tähendas põllumajandustootmise intensiivistamist ja industrialiseerimist, sh kemikaalide kasutamist, mehhaniseerimist ja farmide spetsialiseerimist. Süsteemi toetati riiklike subsiidiumidega. Post-produktivistlik siire- järk- järguline muutus poliitikas ja tootmise praktikas produktivistlikust säästlikumale põllumajanudsele. Lisandusid mitmed sotsiaalsed ja majanduslikud eesmärgid.
Taime- ja loomakasvatusele spetsialiseerunud piirkonnad Eestis
Mahetootmisele enam spetsialiseerunud piirkonnad Eestis
TURISM MAAPIIRKONDADES (L7)
Vaba aja veetmine maal: tegevused (Butler 1998) vanad ja uued.
Traditsioonilised
Uued

• Lõdvestumine
  
• Mitte-võistluslikud
  
• Pered/rühmad
  
• Passiivsed
  
• Vähe-mehhaniseeritud
  
• Odav
  
• Vähene turismitulu
  
• Vähene mõju maastikule
  
• Vähene mõju maakasutusele
  
• Madal-tehnoloogiline
  
• Mitte-linnaline
  
• Väheste oskus- ja kogemusvajadustega
  

• Individualistlik
  
• Võistluslikud
  
• Aktiivsed
  
• Kulukad
  
• Suhteliselt suur turismitulu
  
• Mehhaniseeritud
  
• Kõrg-tehnoloogiline
  
• Prestiižne
  
• Kiired
  
• Maastik väheoluline
  
• Konkurents maalisele maakasvatusele
  
• Linnadega seotud
  
• Oskuste vajadustega
  
• innovaatilised
  

Eestis majutatuid 2013 1000 el.kohta.
Turismi piirkondlik spetsialiseerumine .
Lääne- Virumaa
Ajaloo- ja kultuuriturism
Virumaa muuseumid . Lahemaa rahvuspark
Läänemaa
Terviseturism
Mudaravilad, spaad
Hiiumaa
Miljöö
Saaremaa
Spa-turism, miljöö
Spad, Tagaranna sadam, Kaali kraater
Viljandimaa
(Pärand-)kultuuriturism
Viljandi Folk, Kultuurikolledž, Pärimusmuusika Keskus
Jõgevamaa
Kultuuriturism
„Kalevipoeg“, Palamuse , Peipsi -äärne
Valgamaa
Sporditurism
Otepää
Põlvamaa
Loodusturism
„Roheline Põlva“
Võrumaa
Taluturism
Järvamaa
Albu suusarajada
Raplamaa
? Tallinna- lähedane puhkekoht
MAAMAJANDUS (L 8).
Maamajanduse põhisuundumused. Linnalisemaks (linnalised tegevusalad, mobiilinvesteeringud, majandussidemed linnadega); vähem (loodus-)ressursikeskseks, vähem põllumajanduslikuks; globaalsemaks, turud ja sisendid geograafiliselt mitmekesisemaks; innovaatilisemaks; teadmispõhisemaks; vähematähtsamateks.
Maakohtade konkurentsivõimet tugevdavad ja piiravad tegurid. Tugevdavad tegurid: väga atraktiivsed tööjõu pakkumisega seotud tegurid (eriti madalamad kulud, parem kohanemisevõime ja stabiilsus, aga ka kohad alakasutatud ja väga haritud tööjõuga); spetsiifilised kultuurilised ja kogukondlikud tingimused, mis võimaldavad nisutooteid ja teenuseid, aga ka sotsiaalset ja majanduslikku stabiilsust (mis mõnikord linnades puudub); mõningad soodustused ja kohati sobivamad regulatsioonid ; linnadega võrreldes suhteliselt kõrgem loodus- ja kultuurikeskkond ja vaba aja veetmise võimalused; kõrge elukvaliteet, sh seotuna maakultuuriga, suhteline stressi, kuritegevuse ja ülekoormatuse puudumine; maa, kinnisvara, teenuste jms hinna ja kvaliteedi suhe. Piiravad tegurid: ettevõtete organisatsioonilised ja ettevõtlus - alased võimed; madal kohalik ostuvõime; vähene turustusvõime ja võrgustikud; madal avaliku sektori institutsiooniline võimekus; nõrk kohalik teenindus; taristused (transport, side jne); väike kriitiline mass.
Klastrid ja võrgustikud.
Klastrid
Võrgustikud
Avatud osalus/liikmelisus
Piiratud liikmelisus
Meelitavad ligi regiooni spetsialiseeritud teenuseid
Spetsialiseeritud firmadele ligipääs madalamate kuludega
Põhineb sotsiaalsetel väärtustel, mis tugevdavad usaldust ja vastastikuseid sidemeid
Põhineb kokkulepetel
Loovad nõudlust enamate sarnaste ja vajalike võimetega firmade järele
Võimaldab firmadel olla kaasatud kompleksses äritegevuses
Põhinevad koostööl ja konkurentsil
Põhineb koostööl
Kollektiivne visioon
Ühised ärieesmärgid
Tööhõive struktuurimuutused Eesti maakohtades põhisektorite ja perioodide lõikes: kasvutempod ja osatähtsuste muutused.
Linn-maa tööstuse asukohanihe: põhjused. Ruumipiirangute hüpotees : linnas maad vähe; tootmishinna hüpotees: maal odavam toota (maa ja tööjõu hind); tootmise funktsionaalne paiknemise hüpotees: teadmismahukam ja uudistootmine linnades, rutiinne maal; elukvaliteedi hüpotees: ettevõtjad kolivad maale.
Põhiliste majandussektorite muutuste põhjused Eesti NSV-s ja Eesti Vabariigis. ENSVs: madal tootlikkus ; ebaökonoomne majandustegevus ; Eesti roll NSVL tööjaotuses; industrialiseerumine; moderniseerumine ; kontsentreerumine ja tsentraliseerimine ; sotsialistlik Fordism ; rahvastiku vähenemine; teenindussektori teisejärguline roll. EVs: seniste turgude kadumine; majandustegevuse muutumine efektiivsemaks; madaltehnoloogilised mobiilinvesteeringud; taaskasutuselevõetud ressursid ; põllumajandussektorist eraldunud töökojad ja abitööstused;
HALDUSJAOTUS (L11)
Haldus-territoriaalsed muutused Eestis. - Enne II Maailmasõda - vallad ja maakonnad; lisaks Setumaa, puudusid Hiiu, Jõgeva, Põlva, Rapla maakonnad; Lääne- ja Ida-Virumaa koos.

• Eestis moodustati külanõukogud valdade kosseisus 1945. aastal.
  
• 1950. aastal asutati rajoonid (39) ja viidi külanõukogud nende koosseisu
  
• Külanõukogude arvu vähendati järk-järgult, 1989.a
  
• Maakondade arv vähenes 15-le 1962.a
  
• 1990. aastate algul nimetati külanõukogud ümber valdadeks ja rajoonid maakondadeks. Algul valdade arv mõnevõrra suurenes, siis hakkas al 1995.a tasapisi vähenema
  
• 2013: 193 valda, 33 linna
  
• 2014: veelgi vähem
  

Suuremate omavalitsusüksuste „plussid ja miinused“. Plussid: suurem eelarve annab võimaluse investeeringuteks ja võimaldab tulevikku paremini planeerida ; piirkond muutub loogiliseks tervikuks; haldusvõimekus kasvab, tööle saab võtta oma ala asjatundjad, sellega muutub juhtimine efektiivsemaks, volikogude professionaalsus tõuseb, asjaajamine läheb ettevõtjasõbralikumaks; paranevad ametnike töötingimused; valla pakutavate kommunaalteenuste tase võrdsustub; valitsemiskulud vähenevad; seltsitegevus hoogustub, kodanikuaktiivsus kasvab; teenuste kvaliteet, samuti nende kättesaadavus paraneb ; raha on võimalik rohkem suunata kultuurile ja spordile. Miinused: identiteedi kadumine; ääremaastumine; volikokku saavad suurema valla inimesed, kes ei tunne kohalikke olusid ja ei esinda liidetavaid valdu, võim kaugeneb rahvast; raha kulutatakse vaid keskuste tarvis; teenuste kättesaadavus halveneb: koolid ja postkontorid pannakse kinni, bussid enam ei sõida ja lund ei lükata; kommunaalteenuste hinnad tõusevad ja elu läheb kallimaks; ametnike hirm kaotada oma töökoht; bürkoraatia kasvab, asjaajamine läheb keerukaks
MAARAHVASTIK (L12)
Rahvastikumuutuste suunad Eestis piirkondlike tüpoloogiate ja perioodide lõikes
Rahvastikusündmused Eesti maakohtades.
Maale kolijate tüpoloogia . Keskklasside elukvaliteediränne (linnades tõukejõud : stress , ummikud, kära, kuritegevus ; maal: loodus, lastesõbralikkus, keskkonna kvaliteet, inimnäoline kogukond, võimalus teha sporti ja osaleda sotsiaalses elus); kontrakultuuriline ränne; vähemkindlustatute ränne; elutsükliränne (vanurite tagasipöördumine maale); tööga seotud ränne.
Rahvastikumuutustega seotud probleemid. Madal rahvastikutihedus (teenuste kättesaadavus ebapiisav, ebakõlad töö pakkumise ja nõudluse vahel, töökohad asuvad kaugel); haja -asustus (teede korrashoiu kulud kõrged, teenused kallid, piiriäärsete alade jugeolekuprobleemid); rahvastikuvähenemine (teenuste maksumuse tõus, teenuste kättesaadavuse halvenemine teenindusasutuste sulgemise tõttu, väljasurevad külad); vananemine (vaja teistsuguseid teenuseid (tervishoid, transport, hoolekanne)); tühjad eluruumid (suvekodud, tulude kasv allesjäänud elanikele nn karpmajades); tühjenev asustus ( hooldamata maastikud , võsastumine, lagunevad hooned, ääremaastumine jms).
MAA-ASUSTUS (L13)
Maa-asulate tüpoloogia: põhitunnused . 1. Elukülad- kõige levinum asulatüüp; teenindusasutused enamasti puuduvad; põllumajanduses tootmistalud; võib olla ka väiketööstust; keskm suurus alla 50 elaniku; üldiselt tühjenevad ja vananevad rahvastikuga; suuremate linnade lähedal kiiresti kasvanud
2. Majandusasulad (N: Virtsu, Aseri )- kohalikul toormel põhinevad, sageli ajaloolised tööstusasulad, ühe-ettevõtte asulad; enamasti 200-1000 elanikuga; en vähesed teenindusfunkttsioonid; palju-korterilised elamud ; tänapäeval pigem tühjenevad ja vananevad; asula kasv ja areng sõltuvad ühe ettevõtte käekäigust
3. Sotsiaalasulad (N:Jämejala, Vasalemma )- osadel juhtudel samaaegselt endine põllumajanduskeskus ja tänane vallakeskus; en 200-1000 elanikuga; välisilme sarnane endiste põllumajanduskeskustega; kasv ja areng sõltuvad riigi (ja omavalitsuse) vastavatest sektorpoliitikatest
4. Endised põllumajanduskeskused (N: Ülenurme , Kambja)- külanõukogude ja valdade olulisimad (teenindus)keskused; kõige enam uusasulaid; ENSV perioodil kõige kiiremini kasvanud ja noorima rahvastikuga asulate rühm; en vähemalt 200 elanikuga; asulates palju põllumajanduslikke tootmisobjekte; dom palju-korterilised elamud
5. Põllumajanduslikud abikeskused ja tootmisasulad (N: Nõgiaru)- 1960 ja 70ndatel likvideeritud põllumajanduslikud kesk-asulad; en 50-200 elanikuga; vananenud palju-korteriline elamufond; sotsiaal-majanduslikus mõttes probleemseim asularühm (tööhõive, toimetulek); kiire rhavstikuvähenemise tõttu enamik teenindusasutusi likvideeritud.
6. Teeninduskeskused (N: Esna)- mittepõllumajanduslikud, ajaloolised keskused; piiratud kasvuga ENSV perioodil, nüüd oma keskuspositsioone taastavad; suhteliselt vanemaealise rahvastikuga; vähe palju-korterilisi elamuid.
Maa-asustuse kujunemise etapid ja nende muutuste põhjused etappide lõikes. 1. 1950ndad - 1980ndad. Põhjused: põllumajandustootmise iseloom; rahvastiku paiknemise allutamine tootmisele vajadustele; mehhanism : uued eluruumid-nooremapoolse rahvastiku sisseränne-kasvav sündimus ja teenindustöökohtade lisandumine; linnastumisega seotud üldine rahvastikuvähenemine maal-„kannatajaks“ väikesed tootmis- ja teenindusfunktsioonita külad
2. 1990 ja hiljem. Põhjused: töökohtade kadumine, kõrged kommunaalkulud ja madalad sissetulekud -> noorte väljaränne ja tagasi mittepöördumine, sisserände puudumine; kõrged kommunaalkulud linnades -> tühjade talukohtade olemasolu väikestes külades.
Maa-asulate probleemid tänapäeva Eestis. Teenuse kättesaadavuse halvenemine (rahvastikuvähenemine, ebaotstarbekas kohalike keskuste süsteem); kõrged kommunaalkulud (pooltühjad palju-korterilised elamud, kommunaalvõrkudel asulate väiksuse tõttu vähe tarbijaid ); ääremaastumise tunne (sulgemiste tõttu); haja-asulate hääbumine , väikeste külade elujõulisus ( kultuurilugu ); sotsiaal-majanduslikus mõttes probleemsed, kiiresti tühjenevad keskasulad (väikesed tulud, suured kulud); visuaalselt väheatraktiivsed maastikud (võsastumine, hooldamata maastikud, lagunevad hooned).
MAAPIIRKONDADE ARENG (L14)
Maakohtade kumulatiivne allakäiguspiraal: mehhanism. Töökohtade vähenemine -> teenindusasutuste klientide vähenemine -> väljaränne ja mitte tagasipöördumine (vähene valikuvabadus, vajadus minna õppima)-> rahvastiku vähenemine -> vananev vanuskosseis -> vähenev sündide arv
Vana ja uue maakohtade arengu paradigma võrdlus.
Vana lähenemine
Uus lähenemine
Eesmärgid

• Võrdsustamine
  
• Farmide sissetulekud
  
• Farmide konkurentisvõime
  

• Maakohtade konkurentisvõime
  
• Kohalike arengueelduste väärtustamine
  
• Kasutamata ressursside kasutuselevõtt
  

Võtmesektor
Põllumajandus
Erinevad maamajanduse sektorid (turism, tööstus)
Põhimeetmed
Subsiidiumid
Investeeringud
Võtmetegelased

• Riikide valitsused
  
• Farmerid
  

• Kõik valitsustasandid (riigiülesest kohalikeni)
  
• Erinevad osapooled (era, avalik, 3. sektor)