Uurimistöö Lesotho kohta (0)

LESOTHO
Riigitöö
Tallinn
2017

SISUKORD

SISUKORD 2
SISSEJUHATUS 3
1. RAHVASTIK 5
1.1Lesotho rahvaarv ja selle muutumine 5
Lesotho rahvaarv on 2 180 550. See teeb Lesothost rahvaarvu suuruselt 145. riigi maailmas. Mehi on rahvastikust 49,2% ning naisi 50,8% (Countrymeters, 2017). Sündimus on Lesothos pea kahekordselt suurem suremusest, mis tähendab kiiret rahvastikuarvu tõusu. Arengumaades nagu Lesotho sünnib palju lapsi, kuna normid ja tavad soosivad paljulapselisi perekondi. (Worldometers, 2017) 5
1.2Sündimust ja suremust mõjutavad tegurid 5
Maailmas sünnib aasta jooksul üle 130 miljoni lapse, mis teeb ligikaudu 250 ühes minutis. Sündimust mõjutavateks teguriteks võivad olla viljakas eas naiste arv, naiste vanus laste sünnitamisel, tavasid mõjutav religioon , suhtumine pereellu ja perekonna planeerimisse, kooselu traditsioonid jne. Samuti ka väärtushinnangud ehk see, mida elus kõige rohkem hinnatakse. Inimese eluiga vähendavad ehk suremust mõjutavateks teguriteks on näiteks vaesus , arstiabi halb kättesaadavus ning ebatervislikud eluviisid . Lesothos on suureks suremust mõjutavaks teguriks ka HIV/AIDS, kuna nad on maailmas teisel kohal selle levikus. (Ainsaar jt, 2013 lk 29) 5
Lesotho Kuningriigis sünnib ühe päeva jooksul keskmiselt 104 last, sealjuures sureb inimesi 59. Seega on rahvastik kasvamas , seda pea kahekordselt. Iive on positiivne. Lapsi ühe naise kohta on Lesothos keskmiselt 4,8. (Pregnantpause, 2017) 5
1.3Rahvastiku areng ja demograafiline üleminek 5
Uuringud on näidanud, et paljude riikide sündimus- ja suremusnäitajad teevad pika aja jooksul läbi sarnased muutused. Selle teooria kohaselt läbib iga ühiskonna rahvastik neli etappi: traditsiooniline rahvastiku tüüp, mis on omane eelkõige agraarühiskonnale ning mida iseloomustab suur ja väga muutlik suremus . Teiseks on ülemineku esimene etapp, kus arstiabi paraneb ning inimeste eluiga pikeneb ja suremus väheneb. Sündimus aga endiselt on suur. Kolmandaks on ülemineku teine etapp, kus sündimus hakkab vähenema. Samuti väheneb loomulik iive ja rahvastiku kasv aeglustub. Viimaseks etapiks on nüüdisaegne rahvastiku tüüp, mida iseloomustab väike sündimus ja suremus ning rahvaarvu väga aeglane suurenemine või isegi mõningane kahanemine. (Ainsaar jt, 2013 lk 34) 5
6
https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/lt.html 6
Lesotho kuningriiki iseloomustab ülemineku esimene etapp, mille kohaselt on sündimus suur. Hügieeni, arstiabi ja toiduainete kättesaadavus on halb kuid paranemise teel, mis omakorda vähendavab suremust. Suremuse vähenedes hakkab rahvaarv kiirelt kasvama. Lesothos on kõige suurem osakaal vanuses 0-4. 6
1.4Ränne 6
Ränne ehk migratsioon on inimeste alalise elukoha vahetus. Vähem arenenud riikidest rännatakse arengumaadesse. Rände põhjused võivad olla nii vabatahtlik kui ka sundränne . Suurem osa inimesi vahetab elukohta vabatahtlikult kuna abiellutakse, minnakse õppima teistesse riikidesse või otsitakse lihtsalt paremaid elutingimusi. Paljud inimesed on sunnitud kodudest lahkuma sõja või relvakonflikti tõttu. Samuti on põhjusteks näljahädad või poliitiline tagakiusamine. 6
Lesothos puudub vaatamata suurele numbrile inimestest, kes Lesotho ja Lõuna-Aafrika Vabariigi vahel käivad, igasugune vastuolu sellele. See on suureks põhjuseks, miks sotho keelt kõneletakse palju just LAV-is. Lesothol on stabiilne ja vastuvõtlik kõigele, mis seotud immigrantidega, kuna LAV-is tööl käimine on selle riigi kodanike jaoks tavapärane, suure rahvastiku ja väheste töökohtade ning väikese palga tõttu, mistõttu suhtutakse rändele hästi. (Factbook, 2017) 6
1.5Lesotho rahvastikupoliitika 7
Rahvastikupoliitika on riigi sihiteadlik tegevus, et mõjutada rahva arvu, demograafilist koosseisu ja paiknemist. Rahvuspoliitikaga võivad riigid taotleda rahvaarvu ja sündimuse suurenemist või vähenemist, samuti inimeste eluea pikenemist. Reguleerida saab ka sisse-ja väljarännet soodustada või takistada. Sündide arvu mõjutamiseks kasutatakse näiteks perekonnaseadusi, rasestumisvastaste vahendite ja abordi kättesaadavust , tehakse piiranguid abiellumisel või lahutamisel. Rändepoliitikas on kasutusel mitmed piirangud või soodustused kodakondsuse ning elamis -ja tööloa saamisel. Alati mõjutab rahvastikku kaudselt ka riigi kõigi teiste valdkondade areng: majanduse arengutase, tööhõive ja töötingimused. Igas rahvastikupoliitika valdkonnas on kasutusel omad meetmed, kuid erinevates kultuurides on samale eesmärgile suunatud meetmed vägagi erinevad. (Ainsaar jt, 2013 lk44) 7
Lesotho on tõsiselt vaevatud HIVist ja AIDSist. Lesotho on maailmas kolmandal kohal HIVi nakatunute arvu järgi. Umbes üks inimene nelja kohta kannab HIV viirust. 2016 . aastal oli umbes 26 000 uut HIVi nakatunut ja umbkaudu 14 000 inimest suri AIDSi. Üle poolte 260 000 täiskasvanust, kes elavad HIV viirusega, on naised. Hetkel on Lesothos üle 200 000 orvu, enamus neist on AIDSi nakatunud. 7
AIDSi epideemial on olnud riigile suur mõju. Halvav nakkus HIV kombrineeritud AIDSiga on põhjustanud eeldatava eluaea languse 48,2 eluaastani. Mõju isikutele, perekondadele ja kogu rahvusele on eriti tuntav siis, kui täiskasvanud jäävad nii haigeks , et ei saa enam töötada. Lapsed jäävad orvudekss ja peavad majapidamiste eest vastutama. 7
Alates 2005. aastast ei ole olnud märkimisvärset muutust Lesotho täiskasvanute HIVi nakatumises. (Factbook, 2017) 7
2.ASUSTUS 8
2.1Rahvastiku paiknemine 8
Rahvastiku paiknemist mõjutavad looduslikud tegurid ja ühiskondlikud tegurid. Looduslikeks teguriteks on näiteks kliima, pinnamood ja loodusvarad . Ühiskondlikeks aga ajaloolised, majanduslikud ja sotsiaalsed tegurid. Rahvastikutihedus Lesothos on 72in/km², mis ei ole kuigi tihe asustuse näitaja. Kuna keskmiselt 85% moodustab põllumajanduse haru kogu Lesotho tööjõust, siis on tõenäoline, et sealsed põlluharimise tingimused ja võimalused on paremad ning see on tekitanud küllaltki suure rahvastiku tiheduse sealsetele aladele . 8
2.2Linnastumise kulg ja sisestruktuur Lesothos 8
Linnastumine on protsess, mille käigus järjest rohkem inimesi läheb linnadesse elama. Nüüdisaja maailmas toimub kiire linnastumine, mis tähendab linnas elavate inimeste osakaalu suurenemist riikide rahvastikus. (Ainsaar jt, 2013 lk 54) 8
Lesotho rahvastikust 27,3% (2016. aasta seisuga), elab linnades. (Factbook, 2017) 8
2.3Probleemid linnastumisega 8
Linnastumine nõuab palju loodusressursse ja energiat. Inimeste kogunemine linnadesse soodustab majanduse ülemailmastumist ja ka vastupidi. Enamik arenguks vajalikke uuendusi sünnib ja levib kiiresti just linnades. Linnastumisega kaasnevad ka mitmed probleemid, mis on arenenud ja vähem arenenud riikides sarnased. Peamised linnastumisega kaasnevad keskkonnaprobleemid on liigne energia ja puhta vee tarbimine, suure prügikoguse teke, maapinna reostamine ja õhu saastumine. Samuti liiklusummikud ja müra ning põllumajandus- ja metsamaa vähenemine linnade laienemise tõttu. Probleeme saab osalt vähendada tootmise ja transpordi keskkonnasõbralikumaks muutmise teel. Selleks tuleb vähendada autode kasutust , rakendada rangemaid piiranguid reostavale tööstusele ning kasutada energiat säästlikult. Peamised linnastumisega kaasnevad sotsiaalsed probleemid on ebavõrdsuse suurenemine, kodutus, üksindus , kuritegevuse kasv, kohaliku omapära ja kultuuri kadumine, koolide ja muu personaalse teeninduse vähenemine. Vähem arenenud riikide paljudes linnades jätkub tööstuse laienemine ja kasv. See on seotud majanduse ülemastumisega: tänapäeval viiakse mitmed tootmisetapid madalama palgatasemega vähem arenenud riikidesse. Paljud maainimesed rändavad neis riikides linna. Kuigi üldjuhul on linnas raske töökohta leida, on toimetulek seal siiski parem, kuna vaid põllumajanduslik tegevu ei võimalda äraelamist. Vähem arenenud maa pealinn on tavaliselt mitu korda suurem või suuruselt teine või kolmas linn riigis. Riigi valitsus ja välismaalased suunavad investeeringud eelkõige pealinna. Suured linnad laienevad kiiresti ning neelavad endasse lähiümbruse väiksemaid linnu ja külasid. Linna ümbritsevate maapiirkondade elustiil muutub samuti linlikuks. Vähem arenenud riikide linnades ei jätku keskkonnaprobleemide lahendamiseks raha. Vananenud tööstus, autode arvu mitmekordistumine ja keskkonnanõuete eiramine põhjustavad reostust. Linnastumisprobleemid arengumaades on peamiselt slummid , elanikkonna kihistumine , kuritegevus ning suur tööpuudus . Linnastumine põhjustab õhusaaste, transpordiprobleemid ning nakkushaiguste leviku. 8
3.MAJANDUS 9
3.1Majanduse struktuur ja peamised majandussektorid 9
Majandusstruktuur on riigis või piirkonnas välja kujunenud majandusharude vahel. Selle kirjeldamiseks kasutatakse tavaliselt manajdussektorite osatähtsust SKT-s või tööhõives, samuti kasutatakse majandusharude osatähtsust riigi majanduses. Majandussektor on majanduse suur osa, mille ettevõtted ja asutused tegelevad tooraine hankimisega loodusest (primaarne sektor ), tooraine töötlemisega (sekundaarne sektor) ja teenuste osutamisega (teenindus ehk tertsiaarne sektor). 20. sajandi lõpus hakati tertsiaalsest sektorist eristama kvaternaatset ja viiendat sektorit . Majandussektorite osatähtsuse järgi (sisemajanduse kogutuluis või hõivatute hulgas) arvestades saab kirjeldada riigi või piirkonna majanduse struktuuri. SKT Lesothos majandussektorite kaupa: 10
Lesotho on geograafiliselt ümbritsetud Lõuna-Aafrikast ja on sellega ka majanduslikult integreeritud. Lesohto majandus põhineb põllumajandusel , elusloomadel, tootmisel ja kaevandamisel. Riik on tugevalt sõltuvuses tööliste sissevoolust, rahaülekannetest ja Lõuna-Aafrika tolliliidu laekumistest. Enamus majapidamisi elatub põllumajandusest. 10
Ametliku sektori töötajaskond koosneb peamiselt naistöölistest rõivatööstuses. Üldjuhul on meestöölised sisserännanud võõrtööjõud, kes laekuvad 3-9ks kuuks kaevuritena töötama. Lisaks Lesotho valitsuse töötajatest. 10
Peaaegu 50% rahvastikust teenib tulu läbi mitteametliku teraviljakasvatuse või loomakasvatuse. Ligi 2/3 riigi tulust tuleb põllumajandussektorist. 10
3.2Rahvusvahelised ettevõtted 10
Rahvusvahelised ehk hargmaised firmad on sellised ettevõtted, mis tegutsevad kahes või rohkemas riigis. Sageli on rahvusvahelised ettevõtted kontsernid, koosnedes mitmetest tütarettevõtetest, mis toodavad ja turustavad enda tooteid ise. Rahvusvahelisi ettevõtteid võib pidada maailmamajanduse peamisteks kujundajateks . 10
Rahvusvahelise korporatsioonina võib laiemas tähenduses käsitleda ettevõtteid või kontserne, millel on võim koordineerida ja kontrollida tehinguid rohkem kui ühes riigis asuvates ettevõtetes. Seda isegi siis kui valitseva mõjuga ettevõte kontrollitavaid ettevõtteid ei oma. Tänapäeval on 20–25% maailma kogutoodangust turumajandustes rahvusvaheliste korporatsioonide käes. Rahvusvahelised korporatsioonid viivad sageli oma tootmistegevuse teisele maale (tänapäeval enamasti arengumaadesse), mis võimaldab vältida imporditollide maksmist ning kasutada sealset odavat tööjõudu, loodusvarasid, energiat ja leebemaid keskkonna- ja töökaitseseadusi. Need faktorid on ka olulised põhjused, miks korporatsioonid rahvusvaheliseks on muutunud. 10
3.3Majandusorganisatsioonid 11
Majandusorganisatsioonid on organisatsioonid , kelle eesmärk on parandada elu maailmas ja toetada eri riike. Üks suuremaid majandusorganisatsioone on Euroopa Liit. 11
LNFOD on organisatsioon puudega inimeste abistamiseks , mis omakorda jaguneb veel spetsiifilistemaks gruppideks , et aidata abivajavaid inimesi, tehes sellega elu paremaks nii nende, kui ka neid ümbritsevate inimeste jaoks (Infod, 2017). 11
4.RIIGI ARENGUTASE JA GLOBALISEERUMINE 12
4.1Lesotho arengutaseme analüüs ja võrdlus teiste riikidega arengutaseme näitajate põhjal 12
Arengutaseme näitajad on SKT (sisemajanduse kogutoodang )- aasta jooksul toodetud kaupade ja osutatud teenuste kogumaht ühe inimese kohta. Lesotho SKT on. Lesotho kuulub madala arengutasemega riikide hulka ja asub seal 160. kohal 12
Tabel. 1. Regioonide inimarenguindeksi muutused 1990-2015 12
Regioon 12
IAI muutus 12
Väga kõrge arengutasemega riigid ( OECD ) 12
0,801-0,896 Muutus 0,47% 12
Kõrge arengutasemega riigid 12
0,574-0,746 Muutus 1,06% 12
Keskmise arengutasemega riigid 12
0,465-0,631 Muutus 1,23% 12
Madala arengutasemega riigid 12
0,356-0,497 Muutus 1,35% 12
4.2Lesotho globaliseerumine 12
Globaliseerumine ehk üleilmastumine on kogu maailma haaravate majanduslike, sotsiaalsete, kultuuriliste kontaktide tihenemine, tänu side-ja transpordivahendite arengule. Globaliseerumise mõju arengumaale on väga suur. Kapitali sissevool, ettevõtete ja tehaste rajamine, uued töökohad , majanduse elavnemine , tööliste koolitus ja haridustase tõuseb ning keskkonnanõuded on väikesed, mis tähendab, et on suur reostuse oht. Kultuuriline globaliseerumine, kasvanud rahvusvaheline kultuurivahetus , kultuuride segunemine , samuti parem juurdepääs eri kultuuride poolt pakutavatele. Toimub ühtlustavate nähtuste nagu amerikaniseerumine ja läänestumine, kasvab rahvusvaheline lendamine ja turismimaailma levik. Majanduslik globaliseerumine, rahvusvahelise kaubanduse liikumise arv üle maailma, sealhulgas otseinvesteeringute kasv. Poliitiline globaliseerumine on üleilmsete reeglistike teke, näiteks autorikaitse seadused ja patendid, rahvusvaheliste kohtute loomine. 12
4.3Lesotho rahvusvaheline kaubandus 13
Maailma kaubavoogude maht on alates 1960. aastatest kasvanud kiiremini kui tootmine. Maailmaturul kaubeldakse järjest rohkemate kaupade ja teenustega , mis näitab, et tööjaotus süveneb üha enam. Toote ehk kauba valmistamine jaguneb järjest suurema arvu riikide vahel, mis tähendab, et pooleldi valmis ehk vahetooted liiguvad üle riigipiiride, suurendades nii ekspordi ja impordi mahtu. Rahvusvahelisest kaubandusest on saanud maailmamajanduse peamine mootor. 13
Kui varem kaubeldi peamiselt põllumajandussaaduste ja toorainega, siis nüüd on kiiresti kasvanud kauplemine teenustega, sh finantsteenustega. Ligi poole äriteenustest moodustavad veondus ja turism. (Ainsaar jt, 2013 lk 110) 14
Kuna Lesothos puudub võimalus sadamate jaoks, on ka üks transporditee vähem. Seeeest leidub maanteid, lennuteid ja mõningal määral raudteid. (Wikipedia, 2017) 14
Põhiliselt imporditakse toiduaineid, kütust, mehhaanikat ja ehitusmaterjale. Peamised partnerriigid selleks on Lõuna-Korea, Hiina, Tai, Hong Kong, USA ja Lõuna-Aafrika. (Trading Economics, 2017) 14
5.KOKKUVÕTE 15
Lesotho riik loodi aastal 1820, mil hõimupealik Moshoeshoe I ühendas bantu hõimud ühitseks sotho rahvaks. Aastatel 1864-1884 kuulus ala Suurbritanniale. 1966 kuulutati Lesotho iseseisvaks riigiks ja temast sai ÜRO liige. 15
Lesotho on maailmas üks kolmest riigist, mida ümbritseb teine riik. Lestho on parlamentaarse konstitusioonilise monarhiaga riik. Vormiliselt on riigipea kuningas, kuid tal pole seadusandlikku ega täidesaatvat võimu. Eripära selles riigis on ka suur HIV ja AIDSi levik inimeste seas, mille järgselt on nende rahvastikust 24% selle ravimatu haiguse küüsis. Samuti on selles riigis palju asfaldteerimata teid, kuid ka igale aastaajale vastavaid maanteid. Selles riigis on lugemis- ja kirjaoskus kõrgeltarenenud. 15
Tehes riigitööd, sain ma aimu sellise riigi olemasolust nagu Lesotho. Töö oli väga põnev ning tagajärjeks on minu suur soov ühel päeval sinna ka reisida . Sellel riigil on üpris palju eripärasusi ja nii mõneski kohas on see väike ja mitte nii tuntud riik eesotsas. 15
Jäin enda tehtud tööga rahule- maht oli suur ja eestikeelseid tekste põhimõtteliselt ei leidunudki, seega sain rikastada enda inglise keele sõnavara, tehes tõlketööd. 15
KASUTATUD MATERJALID 16
Worldometers, kättesaadav: 16
http://www.worldometers.info/world-population/lesotho-population/ (05.04.2017) 16
Globalization, kättesaadav: 16
http://globalization.kof.ethz.ch/media/filer_public/2016/03/03/rankings_2016.pdf (11.04.2017) 16
Human Development , kättesaadav: 16
http://hdr.undp.org/en/composite/trends (12.04.2017) 4.1 16
Wikipedia, kättesaadav: 16
https://en.wikipedia.org/wiki/Transport_in_Lesotho (30.04.2017) 16
Ainsaar jt: 16
Ainsaar, Mare; Jauhiainen, Juss , Sakari; Liiber, Ülle; Müristaja, Heli; Raagmaa, Garri; Roosaare , Jüri. Geograafia gümnaasiumile I. Kursus . Rahvastik ja majandus. Koostanud ülle Liiber, Tartu 2013. 16
Trading econimics, kättesaadav: 16
http://www.tradingeconomics.com/lesotho/imports (30.04.2017) 16
Pregnantpause, kättesaadav: 16
http://www.pregnantpause.org/numbers/fertility.htm#mw (23.04.2017) 16
Worldometers, kättesaadav: 16
http://www.worldometers.info/world-population/lesotho-population/ (26.04.2017) 16
Countrymeters, kättesaadav: 16
http://countrymeters.info/en/Lesotho (25.04.2017) 16
Infod, kättesaadav: 16
http://www.lnfod.org.ls/members.html (28.04.2017) 16

SISSEJUHATUS

Lesotho, ametlikult Lesotho Kuningriik, on merepiirita riik Lõuna-Aafrikas Draakonimägede lõunaosas. See on enklaavina ümbritsetud Lõuna-Aafrika Vabariigi territooriumist. Lesotho on maailmas üks kolmest riigist, mida ümbritseb teine riik. Lestho on parlamentaarse konstitusioonilise monarhiaga riik. Vormiliselt on riigipea kuningas, kuid tal pole seadusandlikku ega täidesaatvat võimu.
Joonis 1. Lesotho Kuningriigi kaart. Allikas: The World Factbook (04.04.2017)
Pindala on 30,355 km² ja seal elab 2,179,216 inimest (04.04.2017 seisuga). Rahvastiku tihedus on 72in/km² kohta. Lesotho pealinn on Maseru, mis on ühtlasi ka suurim linn. Umbes 40% elanikest elab allpool vaesuspiiri. Riigikeelteks Sesotho ja Inglise keel. Rahaühikuna on kasutusel loti (LSL).
Joonis 2. Lesotho Kuningriigi lipp . Allikas: The World Factbook (04.04.2017)
Kolm horisontaalset triipu- sinine, valge ja roheline, proportsioonis 3:4:3, esindavad vihma, rahu ja õitsengut. Valge triibu peal olev kujutis on musta Basotho müts, mis sümboliseerib põliselanikkonda. Riigilipuna hakati seda kasutama 2006. aastal, kui tähistati 40. aastat iseseisva riigina.

RAHVASTIK

Lesotho rahvaarv ja selle muutumine
Lesotho rahvaarv on 2 180 550. See teeb Lesothost rahvaarvu suuruselt 145. riigi maailmas. Mehi on rahvastikust 49,2% ning naisi 50,8% (Countrymeters, 2017). Sündimus on Lesothos pea kahekordselt suurem suremusest, mis tähendab kiiret rahvastikuarvu tõusu. Arengumaades nagu Lesotho sünnib palju lapsi, kuna normid ja tavad soosivad paljulapselisi perekondi. (Worldometers, 2017)

Sündimust ja suremust mõjutavad tegurid
Maailmas sünnib aasta jooksul üle 130 miljoni lapse, mis teeb ligikaudu 250 ühes minutis. Sündimust mõjutavateks teguriteks võivad olla viljakas eas naiste arv, naiste vanus laste sünnitamisel, tavasid mõjutav religioon, suhtumine pereellu ja perekonna planeerimisse, kooselu traditsioonid jne. Samuti ka väärtushinnangud ehk see, mida elus kõige rohkem hinnatakse. Inimese eluiga vähendavad ehk suremust mõjutavateks teguriteks on näiteks vaesus, arstiabi halb kättesaadavus ning ebatervislikud eluviisid. Lesothos on suureks suremust mõjutavaks teguriks ka HIV/AIDS, kuna nad on maailmas teisel kohal selle levikus. (Ainsaar jt, 2013 lk 29)
Lesotho Kuningriigis sünnib ühe päeva jooksul keskmiselt 104 last, sealjuures sureb inimesi 59. Seega on rahvastik kasvamas, seda pea kahekordselt. Iive on positiivne. Lapsi ühe naise kohta on Lesothos keskmiselt 4,8. (Pregnantpause, 2017)

Rahvastiku areng ja demograafiline üleminek
Uuringud on näidanud, et paljude riikide sündimus- ja suremusnäitajad teevad pika aja jooksul läbi sarnased muutused. Selle teooria kohaselt läbib iga ühiskonna rahvastik neli etappi: traditsiooniline rahvastiku tüüp, mis on omane eelkõige agraarühiskonnale ning mida iseloomustab suur ja väga muutlik suremus. Teiseks on ülemineku esimene etapp, kus arstiabi paraneb ning inimeste eluiga pikeneb ja suremus väheneb. Sündimus aga endiselt on suur. Kolmandaks on ülemineku teine etapp, kus sündimus hakkab vähenema. Samuti väheneb loomulik iive ja rahvastiku kasv aeglustub. Viimaseks etapiks on nüüdisaegne rahvastiku tüüp, mida iseloomustab väike sündimus ja suremus ning rahvaarvu väga aeglane suurenemine või isegi mõningane kahanemine. (Ainsaar jt, 2013 lk 34)
https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/lt.html
Lesotho kuningriiki iseloomustab ülemineku esimene etapp, mille kohaselt on sündimus suur. Hügieeni, arstiabi ja toiduainete kättesaadavus on halb kuid paranemise teel, mis omakorda vähendavab suremust. Suremuse vähenedes hakkab rahvaarv kiirelt kasvama. Lesothos on kõige suurem osakaal vanuses 0-4.

Ränne
Ränne ehk migratsioon on inimeste alalise elukoha vahetus. Vähem arenenud riikidest rännatakse arengumaadesse. Rände põhjused võivad olla nii vabatahtlik kui ka sundränne. Suurem osa inimesi vahetab elukohta vabatahtlikult kuna abiellutakse, minnakse õppima teistesse riikidesse või otsitakse lihtsalt paremaid elutingimusi. Paljud inimesed on sunnitud kodudest lahkuma sõja või relvakonflikti tõttu. Samuti on põhjusteks näljahädad või poliitiline tagakiusamine.
Lesothos puudub vaatamata suurele numbrile inimestest, kes Lesotho ja Lõuna-Aafrika Vabariigi vahel käivad, igasugune vastuolu sellele. See on suureks põhjuseks, miks sotho keelt kõneletakse palju just LAV-is. Lesothol on stabiilne ja vastuvõtlik kõigele, mis seotud immigrantidega, kuna LAV-is tööl käimine on selle riigi kodanike jaoks tavapärane, suure rahvastiku ja väheste töökohtade ning väikese palga tõttu, mistõttu suhtutakse rändele hästi. (Factbook, 2017)

Lesotho rahvastikupoliitika
Rahvastikupoliitika on riigi sihiteadlik tegevus, et mõjutada rahva arvu, demograafilist koosseisu ja paiknemist. Rahvuspoliitikaga võivad riigid taotleda rahvaarvu ja sündimuse suurenemist või vähenemist, samuti inimeste eluea pikenemist. Reguleerida saab ka sisse-ja väljarännet soodustada või takistada. Sündide arvu mõjutamiseks kasutatakse näiteks perekonnaseadusi, rasestumisvastaste vahendite ja abordi kättesaadavust, tehakse piiranguid abiellumisel või lahutamisel. Rändepoliitikas on kasutusel mitmed piirangud või soodustused kodakondsuse ning elamis-ja tööloa saamisel. Alati mõjutab rahvastikku kaudselt ka riigi kõigi teiste valdkondade areng: majanduse arengutase, tööhõive ja töötingimused. Igas rahvastikupoliitika valdkonnas on kasutusel omad meetmed, kuid erinevates kultuurides on samale eesmärgile suunatud meetmed vägagi erinevad. (Ainsaar jt, 2013 lk44)
Lesotho on tõsiselt vaevatud HIVist ja AIDSist. Lesotho on maailmas kolmandal kohal HIVi nakatunute arvu järgi. Umbes üks inimene nelja kohta kannab HIV viirust. 2016. aastal oli umbes 26 000 uut HIVi nakatunut ja umbkaudu 14 000 inimest suri AIDSi. Üle poolte 260 000 täiskasvanust, kes elavad HIV viirusega, on naised. Hetkel on Lesothos üle 200 000 orvu, enamus neist on AIDSi nakatunud.
AIDSi epideemial on olnud riigile suur mõju. Halvav nakkus HIV kombrineeritud AIDSiga on põhjustanud eeldatava eluaea languse 48,2 eluaastani. Mõju isikutele, perekondadele ja kogu rahvusele on eriti tuntav siis, kui täiskasvanud jäävad nii haigeks, et ei saa enam töötada. Lapsed jäävad orvudekss ja peavad majapidamiste eest vastutama.
Alates 2005. aastast ei ole olnud märkimisvärset muutust Lesotho täiskasvanute HIVi nakatumises. (Factbook, 2017)

ASUSTUS

Rahvastiku paiknemine
Rahvastiku paiknemist mõjutavad looduslikud tegurid ja ühiskondlikud tegurid. Looduslikeks teguriteks on näiteks kliima, pinnamood ja loodusvarad. Ühiskondlikeks aga ajaloolised, majanduslikud ja sotsiaalsed tegurid. Rahvastikutihedus Lesothos on 72in/km², mis ei ole kuigi tihe asustuse näitaja. Kuna keskmiselt 85% moodustab põllumajanduse haru kogu Lesotho tööjõust, siis on tõenäoline, et sealsed põlluharimise tingimused ja võimalused on paremad ning see on tekitanud küllaltki suure rahvastiku tiheduse sealsetele aladele.

Linnastumise kulg ja sisestruktuur Lesothos
Linnastumine on protsess, mille käigus järjest rohkem inimesi läheb linnadesse elama. Nüüdisaja maailmas toimub kiire linnastumine, mis tähendab linnas elavate inimeste osakaalu suurenemist riikide rahvastikus. (Ainsaar jt, 2013 lk 54)
Lesotho rahvastikust 27,3% (2016. aasta seisuga), elab linnades. (Factbook, 2017)

Probleemid linnastumisega
Linnastumine nõuab palju loodusressursse ja energiat. Inimeste kogunemine linnadesse soodustab majanduse ülemailmastumist ja ka vastupidi. Enamik arenguks vajalikke uuendusi sünnib ja levib kiiresti just linnades. Linnastumisega kaasnevad ka mitmed probleemid, mis on arenenud ja vähem arenenud riikides sarnased. Peamised linnastumisega kaasnevad keskkonnaprobleemid on liigne energia ja puhta vee tarbimine, suure prügikoguse teke, maapinna reostamine ja õhu saastumine. Samuti liiklusummikud ja müra ning põllumajandus- ja metsamaa vähenemine linnade laienemise tõttu. Probleeme saab osalt vähendada tootmise ja transpordi keskkonnasõbralikumaks muutmise teel. Selleks tuleb vähendada autode kasutust, rakendada rangemaid piiranguid reostavale tööstusele ning kasutada energiat säästlikult. Peamised linnastumisega kaasnevad sotsiaalsed probleemid on ebavõrdsuse suurenemine, kodutus, üksindus, kuritegevuse kasv, kohaliku omapära ja kultuuri kadumine, koolide ja muu personaalse teeninduse vähenemine. Vähem arenenud riikide paljudes linnades jätkub tööstuse laienemine ja kasv. See on seotud majanduse ülemastumisega: tänapäeval viiakse mitmed tootmisetapid madalama palgatasemega vähem arenenud riikidesse. Paljud maainimesed rändavad neis riikides linna. Kuigi üldjuhul on linnas raske töökohta leida, on toimetulek seal siiski parem, kuna vaid põllumajanduslik tegevu ei võimalda äraelamist. Vähem arenenud maa pealinn on tavaliselt mitu korda suurem või suuruselt teine või kolmas linn riigis. Riigi valitsus ja välismaalased suunavad investeeringud eelkõige pealinna. Suured linnad laienevad kiiresti ning neelavad endasse lähiümbruse väiksemaid linnu ja külasid. Linna ümbritsevate maapiirkondade elustiil muutub samuti linlikuks. Vähem arenenud riikide linnades ei jätku keskkonnaprobleemide lahendamiseks raha. Vananenud tööstus, autode arvu mitmekordistumine ja keskkonnanõuete eiramine põhjustavad reostust. Linnastumisprobleemid arengumaades on peamiselt slummid, elanikkonna kihistumine, kuritegevus ning suur tööpuudus. Linnastumine põhjustab õhusaaste, transpordiprobleemid ning nakkushaiguste leviku.

MAJANDUS

Majanduse struktuur ja peamised majandussektorid
Majandusstruktuur on riigis või piirkonnas välja kujunenud majandusharude vahel. Selle kirjeldamiseks kasutatakse tavaliselt manajdussektorite osatähtsust SKT-s või tööhõives, samuti kasutatakse majandusharude osatähtsust riigi majanduses. Majandussektor on majanduse suur osa, mille ettevõtted ja asutused tegelevad tooraine hankimisega loodusest (primaarne sektor), tooraine töötlemisega (sekundaarne sektor) ja teenuste osutamisega (teenindus ehk tertsiaarne sektor). 20. sajandi lõpus hakati tertsiaalsest sektorist eristama kvaternaatset ja viiendat sektorit. Majandussektorite osatähtsuse järgi (sisemajanduse kogutuluis või hõivatute hulgas) arvestades saab kirjeldada riigi või piirkonna majanduse struktuuri. SKT Lesothos majandussektorite kaupa:
Lesotho on geograafiliselt ümbritsetud Lõuna-Aafrikast ja on sellega ka majanduslikult integreeritud. Lesohto majandus põhineb põllumajandusel, elusloomadel, tootmisel ja kaevandamisel. Riik on tugevalt sõltuvuses tööliste sissevoolust, rahaülekannetest ja Lõuna-Aafrika tolliliidu laekumistest. Enamus majapidamisi elatub põllumajandusest.
Ametliku sektori töötajaskond koosneb peamiselt naistöölistest rõivatööstuses. Üldjuhul on meestöölised sisserännanud võõrtööjõud, kes laekuvad 3-9ks kuuks kaevuritena töötama. Lisaks Lesotho valitsuse töötajatest.
Peaaegu 50% rahvastikust teenib tulu läbi mitteametliku teraviljakasvatuse või loomakasvatuse. Ligi 2/3 riigi tulust tuleb põllumajandussektorist.

Rahvusvahelised ettevõtted
Rahvusvahelised ehk hargmaised firmad on sellised ettevõtted, mis tegutsevad kahes või rohkemas riigis. Sageli on rahvusvahelised ettevõtted kontsernid, koosnedes mitmetest tütarettevõtetest, mis toodavad ja turustavad enda tooteid ise. Rahvusvahelisi ettevõtteid võib pidada maailmamajanduse peamisteks kujundajateks.
Rahvusvahelise korporatsioonina võib laiemas tähenduses käsitleda ettevõtteid või kontserne, millel on võim koordineerida ja kontrollida tehinguid rohkem kui ühes riigis asuvates ettevõtetes. Seda isegi siis kui valitseva mõjuga ettevõte kontrollitavaid ettevõtteid ei oma. Tänapäeval on 20–25% maailma kogutoodangust turumajandustes rahvusvaheliste korporatsioonide käes. Rahvusvahelised korporatsioonid viivad sageli oma tootmistegevuse teisele maale (tänapäeval enamasti arengumaadesse), mis võimaldab vältida imporditollide maksmist ning kasutada sealset odavat tööjõudu, loodusvarasid, energiat ja leebemaid keskkonna- ja töökaitseseadusi. Need faktorid on ka olulised põhjused, miks korporatsioonid rahvusvaheliseks on muutunud.

Majandusorganisatsioonid
Majandusorganisatsioonid on organisatsioonid, kelle eesmärk on parandada elu maailmas ja toetada eri riike. Üks suuremaid majandusorganisatsioone on Euroopa Liit.
LNFOD on organisatsioon puudega inimeste abistamiseks, mis omakorda jaguneb veel spetsiifilistemaks gruppideks, et aidata abivajavaid inimesi, tehes sellega elu paremaks nii nende, kui ka neid ümbritsevate inimeste jaoks (Infod, 2017).

RIIGI ARENGUTASE JA GLOBALISEERUMINE

Lesotho arengutaseme analüüs ja võrdlus teiste riikidega arengutaseme näitajate põhjal
Arengutaseme näitajad on SKT (sisemajanduse kogutoodang)- aasta jooksul toodetud kaupade ja osutatud teenuste kogumaht ühe inimese kohta. Lesotho SKT on. Lesotho kuulub madala arengutasemega riikide hulka ja asub seal 160. kohal
Tabel. 1. Regioonide inimarenguindeksi muutused 1990-2015
Regioon
IAI muutus
Väga kõrge arengutasemega riigid (OECD)
0,801-0,896 Muutus 0,47%
Kõrge arengutasemega riigid
0,574-0,746 Muutus 1,06%
Keskmise arengutasemega riigid
0,465-0,631 Muutus 1,23%
Madala arengutasemega riigid
0,356-0,497 Muutus 1,35%

Lesotho globaliseerumine
Globaliseerumine ehk üleilmastumine on kogu maailma haaravate majanduslike, sotsiaalsete, kultuuriliste kontaktide tihenemine, tänu side-ja transpordivahendite arengule. Globaliseerumise mõju arengumaale on väga suur. Kapitali sissevool, ettevõtete ja tehaste rajamine, uued töökohad, majanduse elavnemine, tööliste koolitus ja haridustase tõuseb ning keskkonnanõuded on väikesed, mis tähendab, et on suur reostuse oht. Kultuuriline globaliseerumine, kasvanud rahvusvaheline kultuurivahetus, kultuuride segunemine, samuti parem juurdepääs eri kultuuride poolt pakutavatele. Toimub ühtlustavate nähtuste nagu amerikaniseerumine ja läänestumine, kasvab rahvusvaheline lendamine ja turismimaailma levik. Majanduslik globaliseerumine, rahvusvahelise kaubanduse liikumise arv üle maailma, sealhulgas otseinvesteeringute kasv. Poliitiline globaliseerumine on üleilmsete reeglistike teke, näiteks autorikaitse seadused ja patendid, rahvusvaheliste kohtute loomine.
Globaliseerumise näitaja
Eesti 2016
Lesotho 2016
Majanduslik globaliseerimine
78,46 (26. koht)
43,74 (146.koht)

• Väliskaubanduse osakaal SKTs
  

• Otseste välisinvesteeringute osakaal SKTs
  

• Portfellinvesteeringute osakaal SKTs
  

• Imporditariifide määr
  

• Tollimaksu määr
  

• Muude kaubanduspiirangute määr
  

Sotsiaalne globaliseerumine
73,58 (40. koht)
24,88 (171. koht)

• Rahvusvaheliste telefonikõnede arv
  

• Turistide arv
  

• Rahaülekanded
  

• Välisriikide kodanike arv riigis
  

• Internetikasutajate arv
  

Poliitiline globaliseerumine
75,21 (70. koht)
54,57 (135. koht)

• Riigi liikmelisus rahvusvahelistes organisatsioonides
  

• Osalus ÜRO rahuvalvevägedes
  

• Rahvusvaheliste lepingute ratifitseerimine
  

• Välisesinduste arv
  

• Valitsuse piiriülesed rahaülekanded
  

Kultuuriline globaliseerumine

• Kultuurikontaktide tihenemine
  

• Globaalne meedia.
  

• Massikultuuri levik
  

• Inglise keele domineerimine
  

• Osalemine virtuaalsetes kogukondades
  

• Haridus - ja teadusalane koostöö
  

Keskkonnaalane globaliseerumine
86,11 (8. koht)
55,23 (109. koht)

• Reostatus
  

• Kliimamuutused
  

• Bioloogilise mitmekesisuse vähenemine
  

• Puhta vee varude ja loodusressursside vähenemine
  

Lesotho rahvusvaheline kaubandus
Maailma kaubavoogude maht on alates 1960. aastatest kasvanud kiiremini kui tootmine. Maailmaturul kaubeldakse järjest rohkemate kaupade ja teenustega, mis näitab, et tööjaotus süveneb üha enam. Toote ehk kauba valmistamine jaguneb järjest suurema arvu riikide vahel, mis tähendab, et pooleldi valmis ehk vahetooted liiguvad üle riigipiiride, suurendades nii ekspordi ja impordi mahtu. Rahvusvahelisest kaubandusest on saanud maailmamajanduse peamine mootor.
Kui varem kaubeldi peamiselt põllumajandussaaduste ja toorainega, siis nüüd on kiiresti kasvanud kauplemine teenustega, sh finantsteenustega. Ligi poole äriteenustest moodustavad veondus ja turism. (Ainsaar jt, 2013 lk 110)
Kuna Lesothos puudub võimalus sadamate jaoks, on ka üks transporditee vähem. Seeeest leidub maanteid, lennuteid ja mõningal määral raudteid. (Wikipedia, 2017)
Põhiliselt imporditakse toiduaineid, kütust, mehhaanikat ja ehitusmaterjale. Peamised partnerriigid selleks on Lõuna-Korea, Hiina, Tai, Hong Kong, USA ja Lõuna-Aafrika. (Trading Economics, 2017)

KOKKUVÕTE
Lesotho riik loodi aastal 1820, mil hõimupealik Moshoeshoe I ühendas bantu hõimud ühitseks sotho rahvaks. Aastatel 1864-1884 kuulus ala Suurbritanniale. 1966 kuulutati Lesotho iseseisvaks riigiks ja temast sai ÜRO liige.
Lesotho on maailmas üks kolmest riigist, mida ümbritseb teine riik. Lestho on parlamentaarse konstitusioonilise monarhiaga riik. Vormiliselt on riigipea kuningas, kuid tal pole seadusandlikku ega täidesaatvat võimu. Eripära selles riigis on ka suur HIV ja AIDSi levik inimeste seas, mille järgselt on nende rahvastikust 24% selle ravimatu haiguse küüsis. Samuti on selles riigis palju asfaldteerimata teid, kuid ka igale aastaajale vastavaid maanteid. Selles riigis on lugemis- ja kirjaoskus kõrgeltarenenud.
Tehes riigitööd, sain ma aimu sellise riigi olemasolust nagu Lesotho. Töö oli väga põnev ning tagajärjeks on minu suur soov ühel päeval sinna ka reisida. Sellel riigil on üpris palju eripärasusi ja nii mõneski kohas on see väike ja mitte nii tuntud riik eesotsas.
Jäin enda tehtud tööga rahule- maht oli suur ja eestikeelseid tekste põhimõtteliselt ei leidunudki, seega sain rikastada enda inglise keele sõnavara, tehes tõlketööd.
KASUTATUD MATERJALID
Worldometers, kättesaadav:
http://www.worldometers.info/world-population/lesotho-population/
(05.04.2017)
Globalization, kättesaadav:
http://globalization.kof.ethz.ch/media/filer_public/2016/03/03/rankings_2016.pdf (11.04.2017)
Human Development, kättesaadav:
http://hdr.undp.org/en/composite/trends (12.04.2017) 4.1
Wikipedia, kättesaadav:
https://en.wikipedia.org/wiki/Transport_in_Lesotho (30.04.2017)
Ainsaar jt:
Ainsaar, Mare; Jauhiainen, Juss, Sakari; Liiber, Ülle; Müristaja, Heli; Raagmaa, Garri; Roosaare, Jüri. Geograafia gümnaasiumile I. Kursus. Rahvastik ja majandus. Koostanud ülle Liiber, Tartu 2013.
Trading econimics, kättesaadav:
http://www.tradingeconomics.com/lesotho/imports (30.04.2017)
Pregnantpause, kättesaadav:
http://www.pregnantpause.org/numbers/fertility.htm#mw (23.04.2017)
Worldometers, kättesaadav:
http://www.worldometers.info/world-population/lesotho-population/ (26.04.2017)
Countrymeters, kättesaadav:
http://countrymeters.info/en/Lesotho (25.04.2017)
Infod, kättesaadav:
http://www.lnfod.org.ls/members.html (28.04.2017)
16