3) Kohalikud omavalitsused - Haldusüksuste funktsioonid Eestis: järelevalve (maavalitsus) ja kohaliku elu edendamine - KOV-d kui kohaliku demokraatia subjektid - KOV-d kui autonoomsed võimusubjektid HALDUSMUUTUSED EESTIS - Enne 2. maailmasõda vallad (1934: 369 valda ; 1939: 248 valda) ja maakonnad(11) Lisaks Setumaa, puudusid Hiiu, Jõgeva, Põlva, Rapla maakonaad; Lääne- ja Ida-Virumaa koos - Eestis moodustati külanõukogud valdade koosseisus 1945. aastal. Algul oli külanõukogusid 637, valdades keskmiselt 2-3 - 1950.a asutati rajoonid (39) ja viidi külanõukogud nende koosseisu - Külanõukogude arvu vähendati järk-järgult, 1989a. 191 KN - Maakondade arv vähenes 15-le 1962a. Sealtmaalt stabiilne. - 1990.a algul nimetati külanõukogud valdadeks ja rajoonid maakondadeks. - 2013: 216 omavalitsust (193 valda, 33 linna)
Eesti Nõukogude Liidu koosseisu; juuli-august 1941 suvesõda; 1941-1944 Saksa okupatsioon; alates 1944 teine Nõukogude okupatsioon Nõukogude 1944-1950 maakond (10) - vald; uus ärkamisaeg alates 1987. aastast, okupatsioon- valdade sees külanõukogud, 1944 lõppes 1991. aastal Eesti Eesti NSV liideti Petserimaa ja Narva-tagune taasiseseisvumisega 1944-1991 ala Vene ,NFSV-ga; 1950 maakondade asemel rajoonid (39) ja valdade asemel külanõukogud; 1952-1952 kolmetasandiline haldusjaotus (kolm oblastit, rajoonid, külanõukogud); rajoonide ümberkujundamine, 1978. aastaks 15 maarajooni; 1990
1944. a. eraldati Eesti territooriumist Narva jõe tagune ala ja enamik Petserimaast ning liideti Leningradi ja Pihkva oblastiga (Eesti saanud Tartu rahuga, 80% Venelased; kaotas 5%), Lätilt võeti Abrene linn ümbrusega (kaotas 1,8%) ning Leeduga liideti Saksamaale kuulunud Klaipéda ala (sai 16,7%). Potsdami konverentsil anti Saksa idaalad Poola ja N-Liidu valitseda, seega isoleeriti Baltikum muust maailmast. Esialgu säilis senine haldusjaotus (vallad, maakonnad), kuid loodi veel külanõukogud. 1950. a. vallad kaotati ning külanõukogud muudeti ainukesteks esmatasandi haldusüksusteks. Sama aasta sügisel viidi läbi ka rajoneerimine, mille käigus likvideeriti maakonnad, nende asemele loodi maarajoonid (Eestis 39, Lätis 58 ja Leedus 87; 1960 a. 15/26/44). 1952-53 eksisteerisid ka oblastid (Eestis ja Lätis 3, Leedus 4). Poliitilist elu juhiti Moskvast kohalike kommunistlike parteide kaudu, mida kontrollisid julgeolekuorganid. Sõjajärgsetel aastatel olid võtmekohal
Nõukoguliku võimustruktuuri ülesehitamisega üheaegselt muudeti Moskva korraldusel Eesti seniseid piire ja traditsioonilist haldusjaotust. Eesti NSV taastamisega säilitati esialgu olemasolev haldusjaotus. Eesti NSV jäi kuni 1945. aastani kattuma EV territooriumiga. 1945 kehtestati uus haldusjaotus. Piiride muutmine ei omanud mõju EV territooriumile. Eesti idapiiri nimetati Eestis kontrolljooneks. Vallad 1945. a. jagunes Eesti NSV 236 vallaks. Valdades loodi esmatasandi võimuorganitena külanõukogud. 1950. a. vallad kaotati ning külanõukogud muutusid ainukesteks nõukogude režiimi kohalikeks võimuorganiteks. Linnapiirkonnad Maakonnad 1945. a. jagunes Eesti NSV 10 maakonnaks. Hiljem loodi omaette maakondadena juurde veel Hiiumaa (1946), Jõhvi- ja Jõgevamaa (1949). 1950. a. sügisel viidi läbi rajoniseerimine, mille käigus maakonnad kaotati ja nende asemele moodustati 39 maarejooni. Oblastid
Võõrsõjavägi Pärast sõda 120 000 meest 1991. aastaks 1665 objekti 87147 hektarit Osa linnade elamufondist sõjaväe käsutuses 1944-1950 ka oma kaitseministeerium 1956. aastani oma rahvusväeosad (8. laskurkorpuse baasil) Lembit Pärn 1945-1950 ENSV kaitseminister Haldusjaotuse muutused 1944-1945 eraldati Eesti territooriumist Narva jõe tagune ala ja osa Petserimaast 1950 valdade asemele külanõukogud maakondade asemele rajoonid 1952-1953 ka kolm oblastit 1950. viidi Eesti läbi põhjalik territoriaalne muutus. Kaotati vallad ja maakonnad, nende asemele tekkisid rajoonid ja külanõukogud. Rajoone oli kokku 39, senise 13 maakonna asemel. Lühikest aega 1952-1953 on Eestis ka kolm oblastit: Tallinna, Pärnu ja Tartu. 1950.aastate lõpul sai selgeks, et rajoonide arv on liiga suur. Nende arvu hakati vähendama. Nii nägi Eesti NSV haldusjaotus välja 1959.aastal. 1962.a
Maareform-maa ei ole enam isiklik, Maa 61,5%elanikud(eestlased)1989.a suurus 30ha. 1978, vene keele omadamine ja õpetamine ja Maakondade asemel regioonid täiustamine Valdade asemel külanõukogud Tuli täita liidu norm 3 oblastit Stalini surm 1953 Iseloomulikud Võitlus kodanliku natsionalismi vastu Liberaliseerumine Venestamine jooned Vastupanuliikumine Rehabiliteerumine NSVL majandus seisak
1944 Saabusid punaarmee järel operatiivgrupid, kus alustasid nõukogude võimu taastamist. *Seadusandlikuks võimuorganiks ENSV ülemnõukogu *Täidesaatev võimuorgan Eesti NSV valitsus. *Tegelikuks valitsusorganiks oli Moskvale alluv EKP (Eesti kommunistlik partei) Partei juhti nim. I sekretäriks. Teda kontrollis II sekretär, kes määrati alati Moskvast ja oli muulane. *Kohalikke omavalitsusi hakati nim. Rajoonideks ja seal tegutsesid kohalikud partei kommiteed. Valdade asemel moodustati külanõukogud. Partei kaader e. Võimuliit koosnes algul nn. Juuni kommaritest (Venemaa eestlased, laskurkorpuse vetenarid jne.) Kohalike eestlaste osa parteis hakkas kasvama 1950ndatel (repressioonide tulemus) Iseloomulik oli madal haridustase. Moskvas võitlus pidevalt nn. Kodanliku natsionalismiga. (Eesti vabariigi aegsed eestlased, patrioodid) ja vahetas tihti partei kaadrit. Tähtsamatest ametikohtadest koostati nimekiri(nomenklatuur), mis tuli Moskvas kinnitada.
teisejärguline roll. EVs: seniste turgude kadumine; majandustegevuse muutumine efektiivsemaks; madaltehnoloogilised mobiilinvesteeringud; taaskasutuselevõetud ressursid; põllumajandussektorist eraldunud töökojad ja abitööstused; HALDUSJAOTUS (L11) Haldus-territoriaalsed muutused Eestis. - Enne II Maailmasõda- vallad ja maakonnad; lisaks Setumaa, puudusid Hiiu, Jõgeva, Põlva, Rapla maakonnad; Lääne- ja Ida-Virumaa koos. - Eestis moodustati külanõukogud valdade kosseisus 1945. aastal. - 1950. aastal asutati rajoonid (39) ja viidi külanõukogud nende koosseisu - Külanõukogude arvu vähendati järk-järgult, 1989.a - Maakondade arv vähenes 15-le 1962.a - 1990. aastate algul nimetati külanõukogud ümber valdadeks ja rajoonid maakondadeks. Algul valdade arv mõnevõrra suurenes, siis hakkas al 1995.a tasapisi vähenema - 2013: 193 valda, 33 linna - 2014: veelgi vähem
1. Haldus-territoriaalsed muutused Eestis: EESTI VALLAD: • 2013: 193 valda • Suurima pindalaga vald: Märjamaa • Väikseima pindala vald: Tootsi • Suurima rahvaarvuga vald: Viimsi • Väikseim rahvaarvuga vald: Piirissaare HALDUSMUUTUSED EESTIS: • Enne II Maailmasõda – vallad (1939:248 valda) ja maakonnad (11). Lisaks Setumaa, puudusid Hiiu, Jõgeva, Põlva, Rapla maakonnad; Lääne- ja Ida-Virumaa koos. • Eestis moodustati külanõukogud valdade koosseisus 1945. aastal. • 1950. aastal asutati rajoonid (39) ja viidi külanõukogud nende koosseisu. • Külanõukogude arvu vähendati järk-järgult. • Maakondade arv vähenes 15-le 1962.a. • 1990. aastate algul nimetati külanõukogud ümber valdadeks ja rajoonid maakondadeks. Algul valdade arv mõnevõrra suurenes, siis hakkas alates 1995-st aastast tasapisi vähenema. • 2013 193 valda, 33 linna. • 2014: Veelgi vähem. 2
1892. aasta 13. jaanuari "Olevikus" on teade, et Jõhvi ringkonnas on ühendatud"...Voka, Ontika, Peite, Toila, Konju, Vaivinu ja Pühajõgi Voka vallaks...". 12. aprillil 1917 asendati seisuslikud vallavolikogud demokraatlikult valitud nõukogudega ja vallad hakkasid haldama ka mõisamaid. 1926. aastal võeti taas käsutusele volikogu nimetus. l. aprillist 1939 alates kuulus Voka vald Jõhvi valla koosseisu. Päite ja Vaivina läksid Vaivara valla alla. 1945. aastal loodi külanõukogud ja vallad kaotati 1950. aasta sügisel. Sellest ajast on Toila külanõukogu olnud praegustes piirides. Alates 1993. aastast on eeltoodud külanõukogu ümber nimetatud Toila vallaks. Esimene asula Toila vallast, mis kanti 1241. aastal Eestimaa vanimasse külade loendisse "Liber Census Daniae" (Taani hindamisraamat), on Pühajõe küla suurusega 6 adramaad (tol ajal tähendas see 6 talu). Varasematele asulate olemasolule viitavad aga mitmed ohvrikivid, kivikalmed,
linnastumine- linnade kasv ja areng; linnarahvastiku kasv kogu rahvastikust. Asulad jaotatakse maalisteks ja linnalisteks. Maalised asulad- põllumajandus, metsandus, kalandus... Linnalised asulad- hõivatud tööstuse ja teenindusega. Haldusjaotus. Eesti territoorium on jaotatud 15 maakonnaks. Maakonnad jagunevad valdadeks (200) ja omavalitsusteks (39). Otepää; Abja-Paluoja; Antsla;...- kuuluvad valdade koosseisu. Enne taasiseseisvumist olid meil regioonid ja külanõukogud. Kohalik Omavalitsus- ühe valla või linna volikogu, kes hakkavad seda juhtima.
Viimane metsavend tapeti 1978! Vägivallapoliitika, nii vaimne kui füüsiline, oli eriti karm kuni Stalini surmani (1953). Selle põhiline teostaja oli KGB. Eesti haldusjaotus Eesti NSV territoorium vähenes peale Teist maailmasõda. Eesti kaotas Narva-taguse ala ja Setumaa (Vene NSFVle). Esialgu säilisid Eesti Vabariigi aegsed maakonnad ja vallad. 1950. aastast alates olid kohalikuks võimuorganiks (võimuorganina juba alates 1945) ja ühtlasi haldusüksuseks (alates 1950) külanõukogud. Suuremateks üksusteks olid rajoonid (esialgu 39). 1952-1953 oli Eesti jagatud kolmeks oblastiks (Tallinna, Tartu, Pärnu). Seejärel olid põhilised haldusüksused jälle rajoonid ja külanõukogud. Rajoonide arvu ja piire muudeti 1959, 1961, 1962, 1964. Suurem osa Eesti NSV perioodist (peale 1964) oli Eestis: · 15 rajooni · paarsada külanõukogu (1964. a. 242, 1989. a. 191) · u. 24 alevit · u. 27 väiksemat linna
Viimane metsavend tapeti 1978! Vägivallapoliitika, nii vaimne kui füüsiline, oli eriti karm kuni Stalini surmani (1953). Selle põhiline teostaja oli KGB. Eesti haldusjaotus Eesti NSV territoorium vähenes peale Teist maailmasõda. Eesti kaotas Narva-taguse ala ja Setumaa (Vene NSFVle). Esialgu säilisid Eesti Vabariigi aegsed maakonnad ja vallad. 1950. aastast alates olid kohalikuks võimuorganiks (võimuorganina juba alates 1945) ja ühtlasi haldusüksuseks (alates 1950) külanõukogud. Suuremateks üksusteks olid rajoonid (esialgu 39). 1952-1953 oli Eesti jagatud kolmeks oblastiks (Tallinna, Tartu, Pärnu). Seejärel olid põhilised haldusüksused jälle rajoonid ja külanõukogud. Rajoonide arvu ja piire muudeti 1959, 1961, 1962, 1964. Suurem osa Eesti NSV perioodist (peale 1964) oli Eestis: · 15 rajooni · paarsada külanõukogu (1964. a. 242, 1989. a. 191) · u. 24 alevit · u. 27 väiksemat linna
Suurem suuremates linnades ja tagamaal Väiksem suuremates linnades ja ümbruses, selge lõuna- ja ida-Eesti vöönd Elukohast kaugemad ja probleemsena nähtud teenused Eesti maakohtades. HALDUSJAOTUS (L13) Haldus-territoriaalsed muutused Eestis Enne II Maailmasõda – vallad (1934: 369 valda; 1939:248 valda) ja maakonnad (11). Lisaks Setumaa, puudusid Hiiu, Jõgeva, Põlva, Rapla maakonnad; Lääne- ja Ida- Virumaa koos. Eestis moodustati külanõukogud valdade koosseisus 1945. aastal. Algul oli külanõukogusid 637, valdades keskmiselt 2–3. 1950. aastal asutati rajoonid (39) ja viidi külanõukogud nende koosseisu. Külanõukogude arvu vähendati järk-järgult, 1989.a. 191 KN. Maakondade arv vähenes 15-le 1962.a. 1990. aastate algul nimetati külanõukogud ümber valdadeks ja rajoonid maakondadeks. Algul valdade arv mõnevõrra suurenes (uued: Kiili, Torgu, Kernu), siis
Eestis oli kõrgeim valitseja EKP Keskkomitee esimene sekretär (Karl Säre 1940 1941, Nikolai Karotamm 1944 1950, Johannes Käbin 1950 1978, Karl Vaino (venestaja) 1978 1988). Kõrgeim võim kuulus ENSV Ülemnõukogule (presiidium ja selle esimees). Kõrgeim valitsusorgan oli ENSV Ministrite Nõukogu. Eestit tabasid ka territoriaalsed muudatused. Jaanuaris 1945 võeti ära Narva tagune ala ja Petserimaa. Samuti loodi uus haldusjaotus. 1950 loodi valdade asemel rajoonid ja külanõukogud. 1952 1953 loodi kolm oblastit (Tallinn, Tartu ja Pärnu).
ümber rajoonideks ja vallad külanõukogudeks. 1950ndatel väikesed rajoonid ja vastavad rajoonikeskused, 1950. Aastate lõpus ja 1960. Aastate alguses rajoonide arvu pidevalt vähendati. Aastatel 1952/53 oli Eesti Venemaa eeskujul jaotatud kolmeks oblastiks- Tallinna, Tartu ja Pärnu oblastiks. 1960. aastate keskpaigaks kujunes Eesti NVS- välja 15 rajooni, lisakse nendele oli Eestis 6 vabariikliku alluvusega linnad, ülejäänud olid rajoonilise alluvusega. 1990. aastate alguses nimetati külanõukogud taas valdadeks. Arhitektuur Stalinistlikul eesti arhitektuuril on palju ühiseid jooni klassitsismiga. Eesti arhitektuuri tuldi suunama ja juhendama põhiliselt Leningradist. Kohtla-Järve kultuurikeskus, Moskva ülikoolihoone, Valga raudteejaam. Sillamäe on stalinstliku arhitektuuri terviklik näide ning võetud sellisena ka muinsuskaitse alla. Linnavalituse hoone ja keskväljak. Pühajärve restoran on üks nõukogudeperioodil (1960) ehitatud funktsionalistlike hooneid. 1950
ulatuslikud repressioonid dessantude liikumise mahasurumine majanduslik allakäik suurenev mahajäävus Lääneriikidest sõjatööstuse eelisarendamine 4. Missugused muutused toimusid Eestis Nõukogude võimu kehtestamise järel? 1944. aastal taastati Eestis Nõukogude võim. Eesti NSV kaotas Narva jõe tagused alad ja Petserimaa, mis liideti Vene NFSV ga. Uute haldusüksustena loodi rajoonid ja külanõukogud. Kõrgem seadusandlik võim kuulus ENSV Ülemnõukogule, mis valiti ebademokraatlikes tingimustes. Täidesaatev võim kuulus valitsusele, mida esialgu nimetati Rahva Komissaride Nõukoguks. Tegelik võim kuulus kommunistlikule parteile, kusjuures EKP oli allutatud Nõukogude Liidu KPle. 5. Iseloomusta EKP esimeste sekretäride võimul oleku aega! Nikolai Karotamm(1944-1950):
1940.1941 Nõukogude okupatsioon 1941-1944 Saksa okupatsioon 1944-1991 Nõukogude okupatsioon 1944-1945 vähendati Eesti territooriumi: Leningradi oblastile liideti 3 Narva jõe taga asuvat valda ning Pihkva oblasti koosseisu määrati Petserimaa koos Petseri linnaga 1945 Eesti NSV jagunes 10 maakonnaks ja 236 vallaks. 1946.a loodi eraldi maakonnana Hiiumaa, 1949.a Jõhvi- ja Jõgevamaa. Loodi külanõukogud. 1950 vallad kaotati, maakondade asemele (13) loodi 39 maarajooni 1952-1953 ENSV on jagatud 3 oblastiks: Tallinna, Tartu ja Pärnu 1959 rajoonid reorganiseeriti 1961, 1962 uued reorganiseerimised 1991 Eesti Vabariigi taastamine 1992 uus põhiseadus, uus haldusjaotus (15 maakonda) Eesti iseseisvumise eeldused: 1. Kultuurilised eeldused: * kirjakeele ühtlustumine
rahva vastu, kes oli tulnud tänavatele Stalini hukkamõistmise vastu protesteerima. Rahvusväeosade olemas olu võimaldas ka enamikul tollastel ajateenijatel läbida teenistus, 1950 keskpaigast saadeti need laiali. Tartu rahulepinguga piir muutus, 5% kaotati. Uus haldusjaotus 1944-1945-ni, Petserimaa Venemaale, 1950 kaotati vallad, moodustati rajoonid(algul 39 rajooni, hiljem 15), linnades täitevkomiteed, külanõukogud, 3 oblastit. Kodanik nationalism- üldmõiste, lööksõna. Võitlus selle vastu oli sisepoliitilise arengu tunnus, selle taga oli ÜK(b)P keskkomitee. EK(b)P 8. pleenum tuli kokku 1950 märtsi II poolel, et arutada olukorra parandamist. Eesti kõrgemat juhtkonda süüdistati möödalaskmistes(natsionalismis, vales kolhoosipoliitikas, halvas kaadrivalikus. Suurpuhastus ametites: Karotamme asemele Ivan Käbin, jt
Meie praegustes metsades, põldudel ja teedel marssisid küll sakslaste, taanlaste, rootslaste, poolakate ja venelaste sõjasalgad. 1858-1859 olid suuremad talurahvarahutused Einmanni, Võhmuta, Karinu ja Porkuni mõisates. Seega olid siinsed talupojad juba enam kui 100 aastat tagasi visad õigusenõudjad valitseva vägivalla vastu. 1941. aastast kuni 1962. aasta aprillini kuulus Tamsalu külanõukogu Väike-Maarja rajooni koosseisu. Eraldi olid Assamalla, Porkuni, Vajangu külanõukogud, mis praegu on Tamsalu valla külad. Taasloodi vald 10. oktoobril 1991. a Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsusega ja vallale omistati omavalitsuslik staatus. Alevi õigused anti Tamsalu linnale 1954. aastal, linna õigused omistati Tamsalule 22. oktoobril 1996. aastal. Peamised tegevusalad Vaatamisväärsused Porkuni Paemuuseum Porkuni Paemuuseumis saab ülevaate paekivi
osaks. 4. Iseloomusta ENSV'd STALINI valitsemisperioodil: võimustruktuur, küüditamine, rahvavaenlase otsimine. - NSV võimu taastamine Eestis algas Punavägede sissetungiga. Võimustruktuur oli sarnane NSV Liidu omaga- totalitaarne- juhtiv koht oli kommunistlikul parteil. 1944- 1945 vähendati Eesti territooriumi, samuti ka Läti piire, mistõttu jäid mõlemad riigid ilma sõjalis-strateegilistest piirialadest. Haldusjaotus jäi algul samaks, külanõukogud said võimuorganiteks, viidi läbi rajoniseerimine. Tekkis metsavendlus- kommunistid hakkasid otsima rahvavaenlasei -> küüditati Venemaale -> see-eest põgeneti metsadesse. 5. Iseloomusta ENSV'd HRUsTsOVI sula perioodil: võimustruktuur, näidisliiduvabarik, noorte salaorganisatsioonid, teisiti mõtlejad, side Läänemaailmaga, komsomoolid. - Stalini surm tõi kaasa ühiskonna elu kergenemise pea kõigis valdkondades. Eestist sai ''näidisliiduvabariik''
jõe taga asuvat valda ning vastloodud Pihkva oblasti koosseisu arvati veel suurem osa Petserimaast koos Petseri linnaga.Senine Petseri mk kaotati ja sellest järelejäänud alad liideti Võrumaaga.Õgvendati ka Läti piire,mille tagajärjel jäid mõlemad riigid ilma sõjalis-strateegilistest piirialadest.1945a jagunes Eesti NSV 10mk-ks ja 236vallaks. Hiljem loodi omaette mk-dena juurde Hiiumaa,Jõhvi-ja Jõgevamaa.Lisaks loodi valdades esmatasandi võimuorganitena külanõukogud.1950a vallad kaotati,sügiel viidi läbi rajoniseerimine,mille käigus 13mk kaotati(Läänemaa,Harjumaa,Järvamaa,Virumaa,Saaremaa, Pärnumaa,Viljandimaa,Tartumaa,Valgamaa,Võrumaa,Hiiumaa,Jõhvi mk,Jõgevamaa) ja nende asemele moodustati 39maarajooni.Lühikest aega oli ENSV jaotatud 3ks oblastiks(1952-1953). Relvastatud vastupanuliikumine. A 1944-1953oli vastupanuliikumiseks okupatsiooni-reziimile otsene relvavõitlus-metsavendlus
iseseisvas eestis. Enamik saadeti NSV Liidu vanglatesse osa hukati kohapeal.1941 elavnes arreteerimine veelgi, vangistati kõikidesse rahvakihtidesse kuuluvaid inimesi. Represiivpoliitika kulmineerus 1941.a 14. Juunil massiküüditamisega kolmes Balti riigis. Eestis deporteeriti üle 10 000 inimese. Viidi vangilaagritesse kus enamus hukkus, nende pered saadeti asumisele. Haldusjaotus · 1944-45 vähendati Eesti territooriumi · 1950 valdade asemele külanõukogud · 1950 kaotatakse maakonnad (13). Asemele tulevad rajoonid (39). · 1952-53 oblastide aeg Vägivallapoliitika · Poliitika suunaja oli kommunistlik partei ja elluviijad julgeolekuorganid: Arreteerimised Vaimne vägivald Massiküüditamine · Murranguline sündmus 1950 aastatel EKP VIII pleenum võimule said Venemaa eestlased ühiskonnas oli hirmuõhkkond, rünnak rahvuskultuuri ja rahva ajaloolise mälu vastu.
a. kuulusid valla alad Saksa okupatsioonile (vaata joonis 4). 1944.a. algas Nõukogude okupatsioon. toimusid territoriaalsed muutused. Narva jõe tagused alad ja suur osa senisest Petseri maakonnast liideti Vene NFSVga. Petserimaa kadus kaardilt. Kaardile ilmusid uued maakonnad: Jõhvimaa, Jõgevamaa, Hiiumaa (Eestis oli 13 maakonda). Joonis 4. 1940.aastate lõpp 1950. viidi Eesti läbi põhjalik territoriaalne muutus. Kaotati vallad ja maakonnad, nende asemele tekkisid rajoonid ja külanõukogud. Rajoone oli kokku 39, senise 13 maakonna asemel. 4. Valla praegune asulate loend Tori vallas on 20 küla ja Tori alevik, mis on vallakeskuseks ning asub Pärnust 27 km kaugusel. Kõige levinumaks küla tüübiks Tori vallas on 51-91 elanikuga(28% külade arvust) ja 15- 50 elanikuga küla. Maakonna külatüübiks 101-200 elanikuga küla. Riiklikult määratleti hääbuvad, perspektiivitud ja perspektiivsed külad. Perspektiivsed
arvestada võõrkeelsete nimetuste ja ortograafiliste variantidega. Aga arvestada tuleb sellega, et selle otsingu tulemused on sõltumatud üksuse tüübist. Täpsem otsing > Otsi hierarhiast - võimaldab soovitud üksuse leida kõige kiiremini ja mugavamalt. Näiteks Kaarli mõisa otsides kuvatakse kõik hierarhiaüksused eri perioodidest, kus kohanimi esineb. Ilmneb, et sellenimeline mõis on olemas mitmes kihelkonnas. Lisaks on olemas veel ka samanimelised külad, külanõukogud ja vallad erinevatest perioodidest. Otsing hierarhiast võimaldab valida kohe õige üksuse, ilma et peaks hakkama lehitsema suurt hulka kirjeid, kus on läbisegi koos kõigi samanimeliste üksuste kaardid. Täpsem otsing > Koht kaardil - kui te teate otsitava küla või talu asukohta, aga ei tea mõisa nime, millega see seotud on, võite proovida ka kaardiotsingut. Kaardiotsingut on mõistlik kasutada koos teiste otsinguparameetritega. Näiteks otsides talu kaarti 20
Eesti NSV Vahetult pärast Teise maailmasõja lõppemist säilisid (1950. aastani) maakonnad ja vallad. Maakondi tuli aga juurde, Läänemaast eraldus Hiiumaa. Virumaa lagunes kaheks (tuli n-ö Jõhvimaakond). Petseri maakond kadus kaardilt. 1950-90 oli tegemist sellega, et haldusüksusteks olid rajoonid ja külanõukogud. Rajoone oli esialgu 39, ajajooksul jäi rajoone järgi (liideti) 15. 1952-53 loodi Eestisse ka oblastid: Tallinna, Tartu a Pärnu. See tähendas suuremat bürokraatiat. Ülemnõukogu istungitel käidi põhitöö kõrvalt. Alaliselt tegutses Ülemnõukogu presiidium (selle juhti võib võrrelda riigipeaga). Oluline oli aga selles, kes oli konkreetselt partei juht. Kui1944-50 aastani oli võimul Karatam, siis saab rääkida, et Eesti NSV-s olid juhtivatel kohtadel juuni kommunistid
maakonnaks ja 236 vallaks. Hiljem loodi omaette maakondadena juurde veel Hiiumaa (1946), Jõhvi- ja Jõgevamaa (1949). Lisaks loodi valdades esmatasandi võimuorganitena külanõukogud. 1950. a. vallad kaotati ning külanõukogud muutusid ainukesteks nõukogude reziimi kohalikeks võimuorganiteks. Sama aasta sügisel viidi läbi rajoniseerimine, mille käigus maakonnad (pilt 1) kaotati ja nende asemele moodustati 39 maarejooni (pilt 2). Lühikest aega (1952-1953) oli Eesti NSV jagatud kolmeks oblastiks. Vastupanu reziimile Esimesel sõjajärgsel aastakümnel väljendus see relvastatud vastupanuliikumisena ehk
on enamus neist likvideeritud või muutnud oma tootmissuundi. Talumaade tagastamisega õigusjärglastele algas Karksi vallas talude taastamine. Tänane Karksi vald asub põhiliselt endise Karksi kihelkonna aladel. Kuni 1939. aastani kuulus piirkond Pärnu maakonda ja hõlmas kolme valda: Karksi, Polli ja Pöögle. 1939. aastal ühendati need Karksi vallaks ja kuulutati Viljandi maakonna osaks. Aastail 1950-1962 kuulus ala Abja, hiljem Viljandi rajooni koosseisu. 1973. aastal liideti väikesed külanõukogud. Polli külanõukogu baasil loodi 13. veebruaril 1992. aastal Polli vald, mis 28. oktoobril 1997. aastal nimetati vabariigi valitsuse määrusega Karksi vallaks. Karksi valla piiridesse kuulus ka Nuia küla, mis asustuse tihenemisega sai 1945. aastal alevi õigused. 1952. aastal Nuia asutatud masinatraktorijaamast kasvas aastatega Nuia EPT, mis tõi piirkonda arengueeliseid. 1987. aastal said nuialastest Karksi-Nuia alevi elanikud ja 1993. aasta 10.augustil anti Karksi-
5. Millised muutused toimusid sõjajärgsetel aastatel Eesti haldusjaotuses, maaelus ja tööstuses? · Oli 13 maakonda. Rajoonide asemele moodustati 3 oblastit, mis likvideeriti 1953 ning asendati 5 vabariikliku alluvusega linnaga ning oli 30 rajooni. Tartu rahulepinguga piir muutus, 5% kaotati. Uus haldusjaotus 1944-1945-ni, Petserimaa Venemaale, 1950 kaotati vallad, moodustati rajoonid(algul 39 rajooni, hiljem 15), linnades täitevkomiteed , külanõukogud, 3 oblastit. · Maaelu hakkas hääbuma, linnastumine · Algas industrialiseerimine. Võõrtööliste sissetoomine ja rõhk oli rasketööstuses 6. Millal ja miks hakati looma kolhoose? Mida kujutas endast kolhoos? Kolhoos oli Nõukogude Liidus põhiliselt põllumajanduse või kalandusega tegelev majand. Kolhooside loomine toimus Nõukogude Liidus aastatel 19291933 kollektiviseerimise teel. Ametlikult oli kolhoosi minek vabatahtlik
Eestis toimuv otsustati edaspidi Moskvas. 3. ENSV 1944 1991. Piiride muutumine. Aastatel 1944 1945 vähendati Eesti territooriumi: 3 Narva jõe taga asuvat valda liideti Leningradi oblasti külge. Suurem osa Petserimaast koos Petseri linnaga arvati Pihkva oblasti koosseisu. Petseri maakond kaotati ja sellest järelejäänud alad liideti Võrumaaga. Esialgu säilitati olemasolev haldusjaotus: 1945.aastal jagunes ENSV 10 maakonnaks ja 236 vallaks.1950.aastal vallad kaotati, loodi külanõukogud. Maakondade asemel loodi rajoonid. (1949.aastaks oli loodud 13.maakonda, selle asemel loodi 39 rajooni). 1952 1953 oli ENSV jagatud kolmeks oblastiks. Poliitiline juhtimine. VIII pleenum. ENSV poliitiline juhtimine oli analoogiline NSV Liidu omaga. Juhtiv koht kommunistlikul parteil (EKP Eestimaa Kommunistlik Partei). EKP juhid: 1940 1941 Karl Säre; 1941 1950 Nikolai Karotamm, 1950 1978 Johannes Käbin, 1978 1988 Karl Vaino, 1988 1990 Vaino Väljas
Pedeli ürgorg. Jõeoru madalaimas osas asub Korva luht, endine Sangaste mõisa kuivendatud katseheinamaa, kus kasvab haruldane kobarpea. Maad on valdavalt savised, valla idaosas on kohaliku tähtsusega liivavarusid. Suurimaid vaatamisväärsusi on Palju lahingu mälestussammas. (6 Foto: Paju lahingu mälestussammas Ülevaade piirkonna hetkeseisundist Ajalugu 1945 aasta 4. mail moodustati Tõlliste vallas kaks külanõukogu. 1954. aastal liideti Tõlliste ja Laatre külanõukogud.1976-ndal aastal seoses majandite liitmisega liideti Laatre sovhoosiga Kalinini-nimeline kolhoos. Seetõttu suurenes ka Tõlliste valla territoorium. Juurde tulid Tagula ja Uniküla kant. Sellest ajast alates on valla piirid püsinud muutmata kujul. funktsionaalne struktuur Tõlliste valla pindala on 193,78 km². 2011.aasta 1. jaanuari seisuga oli elanike arv 1746. Asustustihedus on 9,1 inimest/km² kohta. Keskuseks on Tsirguliina alevik (494 elanikku).
Leningradi ja Pihkva oblasti külge liidetud alad (2330 km2 ehk umbes 5 % Eesti territooriumist) oli Eesti endale saanud Tartu rahuga (1920) ning seal elasid valdavalt venelased (üle 80 %). Eesti NSV taastamisega säilitati esialgu olemasolev haldusjaotus. 1945. a. jagunes Eesti NSV 10 maakonnaks ja 236 vallaks. Hiljem loodi omaette maakondadena juurde veel Hiiumaa (1946), Jõhvi- ja Jõgevamaa (1949). Lisaks loodi valdades esmatasandi võimuorganitena külanõukogud. 1950. a. vallad kaotati ning külanõukogud muutusid ainukesteks nõukogude reziimi kohalikeks võimuorganiteks. Sama aasta sügisel viidi läbi rajoniseerimine, mille käigus maakonnad (13; Joonis 1) kaotati ja nende asemele moodustati 39 maarejooni (Joonis 2). Lühikest aega (1952- 1953) oli Eesti NSV jagatud kolmeks oblastiks. 6 Metsavendlus
- 1950.a. kaotati maakonnad ja nende asemele moodustati rajoonid. Vallad muudeti samal aastal külanõukogudeks. - 1952-1953.a. oli Eesti NSV jagatud 3 oblastiks ( Tallinna, Tartu ja Pärnu). Oblastid jagunesid jätkuvalt külanõukogudeks. Peale 1953.a. rajoonid taastati. - Rajoonide arv muutus mitmete reorganiseerimiste käigus kui nende arvu kas suurendati või vähendati. Eesti Vabariigi taasiseseisvudes nimatati rajoonid taas ümber maakondadeks ja külanõukogud valdadeks. - Lugege haldusjaotusest Nõukogude okupatsiooni ajal ka õpik lk.112 ja vaadake kaarte lk.113, 114, 119.
Võõrandati (e riigistati) Eesti NSVs üle 927 000 h maad. Talude maksim suuruseks määrati 30 hektarit. Saksa okup.võimudega koostööd teinud pered ei tohtinud omada üle 5-6 h maad. Maareformi lõpuks oli Eesti NSV territooriumil ligikau 136 000 talumajapidamist. Talupoegadel lasusid mitmesugused koo ja kohustused, nt põllumajandussaaduste riigile müümise kohustuse 1945 aastal jagunes Eesti NSV 10 mk ja 236 vallaks Valdades loodi esmatasandi võimuorganitena külanõukogud Nõukogude võimu taaskehtestamisse suhtus suurem osa eestlasi pikka aega eitavalt. 1944-1953 oli selle vastupanu keskmeks otsene relvavõitlus-metsavendlus. (Rünnati julgeolekuüksusi ja hävituspatal tapeti nõukogude aktiviste maal, korraldati diversioone raudteel). 1945 algab üliindustraliseerimine 1945.a võeti vastus määrus Virumaa põlevkivipiirkonnas suurejoone laiendada põlevkivitööstust. Eesti NSV muudeti Leningraadi majanduslikuks tagamaaks. Laienda
AJALOOLINE KAARDIMATERJAL Kaart 1. Eestimaa/Liivimaa 1839 (Maaamet, 2017) Kaart 2. Abja 1907 (Maaamet, 2017) 12 Kaart 3. Abja 1938 (Maaamet, 2017) Kaart 4. Abja-Paluoja aleviku plaan 1931 (Maaamet, 2017) 13 Kaart 5. Valdadeks jagunemine 1922 Kaart 6. Valdadeks jagunemine 1983 Kaart 7. Külanõukogud 1959 14 Kaart 8. Külanõukogud 1979 Kaart 9. Halliste-Abja kirikutee märgitud parempoolse punase joonega; Mõisaküla-Viljandi kitsarööpmeline raudtee märgitud vasakpoolse punase joonega. 15 Kokkuvõte Referaadi eesmärgiks oli anda anda ülevaade Abja-Paluoja asustusüksuse arengust ja kujunemisloost. Esimeses peatükis on välja on toodud Abja-Paluoja areng, milliseid rolle selles täitsid Mulgi raudtee ja
22.06.1941 - Algas Suur Isamaasõda. NÕUKOGUDE LIIDU OKUPATSIOONI AEG 1945 - Eesti territooriumi vähendati Venemaapoolt jõuga 5% võrra. Leningradi oblastiga liideti Narva jõe tagust valda. Petseri maa liideti Pihkva oblastiga. eestisse allesjäänud Petserimaa liideti Võrumaaga. Muudeti ka Eesti ja Läti vahelist piiri. 1945 muudeti ka Eesti haldusjaotust. Alles jäi 10 maakonda ja 236 valda. 1946 loodi Hiiumaa maakond. 1949 loodi Jõhvi- ja Jõgevamaa. Moodustati valdadest külanõukogud. 1950 vallad kaotati. Sügisel loodi rajoonid. Algselt oli neid 39. 1952/53 oli Eesti jaotatud kolmeks oblastiks (Tallinna, Tartu ja Pärnu). Rajoone hakati reorganiseerima. Alguses tehti mõned juurde, kuid siis hakati neid liitma (1961/1962). 50. lõpus ja 60. alguses oli kaks linnapiirkonda - Narva ja Kohtla-Järve. Linnad olid jaotatud vabariikliku alluvusega linnad ja rajooni keskused. Vabariikliku allusvusega linnad olid: Tallinn, Kohtla-Järve, Narva, Tartu, Pärnu.
Täitis piisavalt Moskva käske, kuid arvestas ka võimalikult palju Eesti oludega. -Peale Käbinit Karl Vaino. -1978-1988 Karl Vaino EKP peasekretär.Kõige truum ja venemeelsem EKP juht. Vene keele pealetungi algus. -1988-1990- EKP peasekretär Vaino Väljas. Rahvusmeelne kommunist. -Territoriaalsed muudatused: Eesti ala vähenemine Jaanalinna ja Petserimaa arvelt. -Muutused haldusjaotuses: Maakonnad asendusid rajoonidega; lühikest aega olid ka oblastid; Valdade asemele tulid külanõukogud. -Majanduslikud muutused: Maareform 40ndate lõpus (maa võõrandamine okupantidelt ja muudelt musta nimekirja kuulunud isikutelt); Sovhoosid ja kolhoosid; Industrialiseemine (rasketööstus- >põlevkivi kaevandamine) -Industrialiseerimisega kaasnes võõrtööjõu sissetoomine. Eestlaste osakaal vähenes u 64%-le -Vastupanuliikumine: mestavendlus (40-50ndad); põrandaalused organisatsioonid (u 80tk, noortegrupid); 60-70ndate vastupanuliikujad seisid demokraatlike väärtuste eest.
Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimeheks oli 1940. aastast Johannes Vares- Barbarus. Tema järlane Eduard Päll. Territoorium ja haldusjaotus. Aastatel 1944-1945 vähendati Eesti territooriumi: Leningradi ja Pihkva oblasti külge liidetud alad moodustasid u 5% Eesti territooriumist, seal elasid valdavalt venelased. Jäädi ilma olulistest sõjalis- strateegilistest piirialadest. 1945. aastal jagunes Eesti NSV 10 maakonnaks ja 236 vallaks. Lisaks loodi valdades võimuorganitena külanõukogud. 1950 viidi läbu rajoniseerimine, mille käigus maakonnad kaotati, moodustati 39 maarajooni. Relvastatud vastupanuliikumine. Aastatel 1944-1953 oli vastupanu keskmes metsavendlus. Samal ajal loodeti, et Lääneriigid soovivad taastada Eesti iseseisvust. Metsavendade hulgas oli erinevate ühiskonnakihtide esindajaid: kaadriohvitseridest ja jõukatest taluperemeestest kehviktalupoegadeni. Kohalikud elanikud varustasid metsavendi toiduga, andsid vajadusel peavarju ja jagasid informatsiooni
1944. aastal liideti suurem osa Petserimaast ja osa Virumaast Vene NFSVga; 1946. aastal moodustati Hiiu maakond; 1949. aastal moodustati Jõgeva maakond ja Jõhvi maakond Uue jaotuse kohaselt jaotus Eesti NSV territoorium 13 maakonnaks ja 233 vallaks 26. september 1950.a võttis Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidium vastu seadluse, mille kohaselt muudeti endine halduskorraldus, mille käigus likvideeriti maakonnad ja vallad. Eesti territoorium jagati maarajoonidesse ja muudeti külanõukogud rajooninõukogudele alluvateks esimese astme haldusüksusteks. Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi seadlusega jagati Eesti 39 rajooniks. Haldusjaotus kujunes järgmiseks: 5 vabariikliku alluvusega linna, 39 maarajooni, mis koosnes 27 rajoonilise alluvusega linnast, 22 alevist ja 641 külanõukogust. 3. mail 1952 võttis Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidium seadluse, mille kohaselt 10. maist 1952 muudeti endine halduskorraldus ja uue jaotuse kohaselt moodustati Eesti senise 39
1917a. Eesti sai I korda ühtseks territoorumiks nim. EESTIMAA RAHVUSKUBERMANGUKS: pealinn Tallinn; Vabadussõjas tuli juurde(Tartu rahulepe): 1.Narva tagused; 2. Perterimaa; 3. Valga poolitati 17. Eesti haldusjaotus 1918 Eestis Vabariigis on põhiüksusteks maakonnad, linnad ja vallad. Eesti NSV haldusjaotuse üksused on rajoonid, vabariigi alluvusega linnad, rajoonilise alluvusega linnad, linnarajoonid, alevid ja külanõukogud. Eesti territooriumi jagunemist haldusüksusteks nimetatakse haldusterritoriaalseks korralduseks. Maaasustuse kujunemist on oluliselt mõjutanud eri aegadel toimunud maareformid. 1920. aastatel toimunud maareform, mis kattis põllumajanduseks sobivad maad asuniketalude võrguga. Ametlikult kaotati kihelkonnad haldusjaotuse üksustena 1926. aastal. Seega oli 1939. aastaks Eestis 11 maakonda. 1944 võeti Eestilt ära Tartu rahuga saadud Narva jõe tagune ala
1917a. Eesti sai I korda ühtseks territoorumiks nim. EESTIMAA RAHVUSKUBERMANGUKS: pealinn Tallinn; Vabadussõjas tuli juurde(Tartu rahulepe): 1.Narva tagused; 2. Perterimaa; 3. Valga poolitati 17. Eesti haldusjaotus 1918 Eestis Vabariigis on põhiüksusteks maakonnad, linnad ja vallad. Eesti NSV haldusjaotuse üksused on rajoonid, vabariigi alluvusega linnad, rajoonilise alluvusega linnad, linnarajoonid, alevid ja külanõukogud. Eesti territooriumi jagunemist haldusüksusteks nimetatakse haldusterritoriaalseks korralduseks. Maaasustuse kujunemist on oluliselt mõjutanud eri aegadel toimunud maareformid. 1920. aastatel toimunud maareform, mis kattis põllumajanduseks sobivad maad asuniketalude võrguga. Ametlikult kaotati kihelkonnad haldusjaotuse üksustena 1926. aastal. Seega oli 1939. aastaks Eestis 11 maakonda. 1944 võeti Eestilt ära Tartu rahuga saadud Narva jõe tagune ala (osa
võitlejatest. Venemaa eestlastest, vähesel määral muulastest. 2. Muudatused Eesti territoriaal- ja haldusjaotuses. TV lk. 37 ül. 2. Eestilt võeti suurem osa Petseri maakonnast koos Petseri linnaga ja Piirid liideti Pihkva oblastiga. Veel võeti Narva jõe taga asuvad 3 valda ja liideti Leningradi oblastiga 1950. a vallad likvideeriti, asemele loodi rajoonid ja külanõukogud Vallad + 1 linnapiirkond Maakonnad Juurde loodi 3 maakonda: Hiiu-, Jõhvi- ja Jõgevamaa. 1950.a maakonnad likvideeriti. Oblastid Loodi 3 oblastit: Tallinn, Tartu ja Pärnu 3. EK(b)P VIII pleenum. TV lk. 39 ül. 1. Missugune vastuolu oli EK(b)P 8 Milles süüdistati ENSV juhte? pleenumi otseseks põhjuseks? · Kodanliku natsionalismi alahindamises
taasiseseisvumine 20.08.1991 koostati dokument Eesti Riiklikust Iseseisvumisest. Eesti piiride ja haldusjaotuste muutused aastail 1944-1953: Aastatel 1944-1945 eraldati Eesti territooriumist Narva jõe tagune ala ja enamik Petserimaast koos Petseri linnaga (u 5% Eesti territooriumist) ning liideti Leningradi ja Pihkva oblasti külge. Esialgu vana haldusjaotus säilis. 1950. Aastal kaotati vallad ja moodustati rajoonid (ja nende ülesandeid asusid täitma külanõukogud), maakondade (13) asemele moodustati 39 rajooni, lühikest aega (1952-1953) oli Eesti NSV jagatud kolmeks oblastiks. 2. Poliitilised olud: 1950 aasta märtsi teisel poolel EK(b)P VIII pleenum Venemaa võimumeestel oli vaja eemaldada liiduvabariigi senine tippjuhtkond, kes oli nakatunud kodanlikust natsionalismist. Üldisemateks põhjusteks: juhtkonda süüdistati kodanliku natsionalismi alahindamises, vääras
territooriumi: Leningradi oblasti külge liideti 3 Narva jõe taga asuvat valda ning vastuloodud Pihkva oblasti koosseisu arvati suurem osa Petserimaast koos Petseri linnaga. Senine Petseri maakond kaotati ja sellest järelejäänud alad liideti Võrumaaga. Leningradi ja Pihkva oblasti külge liidetud alad oli Eesti endale saanud Tartu rahuga. ENSV taastamisega säilitati esialgu olemasolev haldusjaotus. *1945. a. jagunes ENSV 10 maakonnaks ja 236 vallaks. Valdades loodi külanõukogud. *1950. a. vallad kaotati ning külanõukogud said ainsateks kohalikeks võimuorganiteks. *Sama aasta sügisel viidi läbi rajoniseerimine ning maakonnad kaotati ja nende asemel moodustati 39 maarajooni. *1952-1953 oli ENSV jagatud kolmeks oblastiks. *Vägivallapoliitika oli suunatud erinevate ühiskonnakihtide vastu, eesmärgiga allutada kõik oma kontrollile. *Selle poliitika suunajaks oli parteiaparaat ja täideviijaks julgeolekuorganid: nii sise- kui riikliku julgeoleku ministeerium.
Mõisnike kontroll valla üle säilis, olgugi, et mõisnikud ise end vallakodanikeks ei pidanud. Alles 1866. aasta vallaseadusega vabanes talurahva omavalitsus mõisnike järelvalve alt, muutudes riiklikuks haldusüksuseks. Valdade minimaalseks elanike arvuks kehtestati 200 inimest. Tulemuseks oli valdade arv Saaremaal 113, mille ülalpidamine aga käis rahvale üle jõu. 1939. a alates hakkasid sellel territooriumil eksisteerima koos Kuressaare ja Kaarma (siis veel Loona) vallad, hiljem külanõukogud. Viimane ühinemine toimus 1999. aasta oktoobris, mil ühinesid Kaarma ja Kuressaare vald. Ühtseks nimeks sai Kaarma vald. 6 Kaarma valla loodus ja keskkond Saaremaale iseloomulik looduskeskkond - männid, kadakad, paepealne tasandikuline pinnamood, pehme mereline kliima, liigirohke floora ja linnustik, haruldased loomaliigid - iseloomustavad ka Kaarma valda
4. Millised on Eesti tähtsamad kultuurisaavutused? Kultuurielu Eestis 2 maailmasõja vahelisel ajal saad TV I osa lk. 39 B) EESTI 1944.-1991. 1. Milline oli Eesti areng NSVL koosseisus? a) muutusid Eesti piirid, sest Eestist eraldati Narva jõe tagune ala (liideti Leningradi oblastiga) ja suurem osa Petserimaast (liideti Pihkva oblastiga) vaata kaardil b) muudeti Eesti haldusjaotust: endiste maakondade asemele tulid nüüd rajoonid ja val- dade asemele külanõukogud. 1952-1953 olid Eestis koguni oblastid, kuid siis saadi Moskvas nende mõttetusest aru ja nad likvideeriti, vaata kaardil c) kõige suurem võim oli EKP-l, mida juhiti Moskvast, kommunistlik partei oli ka ainus lubatud partei, d) Riigikogu asemel oli ENSV Ülemnõukogu, kuid sellel puudus igasugune võim, e) valitsust nimetati Ministirte Nõukoguks (kuni 1946. kandis see nimetus Rahva- komissaride Nõukogu)
Võrumaaga. Piiriõgvendustega kaotas Eesti üle 5% ja Läti 1,8% oma territooriumist. Väiksemaid piiriõgvendusi tehti Eestis ja Lätis veel 1953. aastal. Seevastu Leefu territoorium suurenes 16,7%: Leeduga liideti Saksamaale kuulunud Klaipda ala. Nõukogude võimu taastamise järel säilis Baltikumis esialgu endine haldusjaotus: liiduvabariikide territoorium jagunes valdadeks ja maakondadeks. Kuid uue võimu haldusüksusena loodi valdades veel külanõukogud. 1950. aastal vallad kaotati ja külanõukogud muudeti ainukesteks esmatasandi haldusüksusteks. Sama aasta sügisel viidi läbi ka rajoneerimine, mille käigus likvideeriti maakonnad ka nende asemele moodustati maarajoonid. Lisaks eksisteerisid Baltikumis lühikest aega (1952-1953) ka oblastid. Eesti ja Läti olid jagatud 3 ning Leedu 4 oblastiks. Rajoonide arv muutus hiljemgi ja stabiliseerus 1960. aastate keskel, mil Eestis oli 15, Lätis 26 ja Leedus44 rajooni. Rajoneerimisega
Võrumaaga. Piiriõgvendustega kaotas Eesti üle 5% ja Läti 1,8% oma territooriumist. Väiksemaid piiriõgvendusi tehti Eestis ja Lätis veel 1953. aastal. Seevastu Leefu territoorium suurenes 16,7%: Leeduga liideti Saksamaale kuulunud Klaipda ala. Nõukogude võimu taastamise järel säilis Baltikumis esialgu endine haldusjaotus: liiduvabariikide territoorium jagunes valdadeks ja maakondadeks. Kuid uue võimu haldusüksusena loodi valdades veel külanõukogud. 1950. aastal vallad kaotati ja külanõukogud muudeti ainukesteks esmatasandi haldusüksusteks. Sama aasta sügisel viidi läbi ka rajoneerimine, mille käigus likvideeriti maakonnad ka nende asemele moodustati maarajoonid. Lisaks eksisteerisid Baltikumis lühikest aega (1952-1953) ka oblastid. Eesti ja Läti olid jagatud 3 ning Leedu 4 oblastiks. Rajoonide arv muutus hiljemgi ja stabiliseerus 1960. aastate keskel, mil Eestis oli 15, Lätis 26 ja Leedus44 rajooni. Rajoneerimisega
Võrumaaga. Piiriõgvendustega kaotas Eesti üle 5% ja Läti 1,8% oma territooriumist. Väiksemaid piiriõgvendusi tehti Eestis ja Lätis veel 1953. aastal. Seevastu Leefu territoorium suurenes 16,7%: Leeduga liideti Saksamaale kuulunud Klaipėda ala. Nõukogude võimu taastamise järel säilis Baltikumis esialgu endine haldusjaotus: liiduvabariikide territoorium jagunes valdadeks ja maakondadeks. Kuid uue võimu haldusüksusena loodi valdades veel külanõukogud. 1950. aastal vallad kaotati ja külanõukogud muudeti ainukesteks esmatasandi haldusüksusteks. Sama aasta sügisel viidi läbi ka rajoneerimine, mille käigus likvideeriti maakonnad ka nende asemele moodustati maarajoonid. Lisaks eksisteerisid Baltikumis lühikest aega (1952-1953) ka oblastid. Eesti ja Läti olid jagatud 3 ning Leedu 4 oblastiks. Rajoonide arv muutus hiljemgi ja stabiliseerus 1960. aastate keskel, mil Eestis oli 15, Lätis 26 ja Leedus44 rajooni. Rajoneerimisega
Võrumaaga. Piiriõgvendustega kaotas Eesti üle 5% ja Läti 1,8% oma territooriumist. Väiksemaid piiriõgvendusi tehti Eestis ja Lätis veel 1953. aastal. Seevastu Leefu territoorium suurenes 16,7%: Leeduga liideti Saksamaale kuulunud Klaipda ala. Nõukogude võimu taastamise järel säilis Baltikumis esialgu endine haldusjaotus: liiduvabariikide territoorium jagunes valdadeks ja maakondadeks. Kuid uue võimu haldusüksusena loodi valdades veel külanõukogud. 1950. aastal vallad kaotati ja külanõukogud muudeti ainukesteks esmatasandi haldusüksusteks. Sama aasta sügisel viidi läbi ka rajoneerimine, mille käigus likvideeriti maakonnad ka nende asemele moodustati maarajoonid. Lisaks eksisteerisid Baltikumis lühikest aega (1952-1953) ka oblastid. Eesti ja Läti olid jagatud 3 ning Leedu 4 oblastiks. Rajoonide arv muutus hiljemgi ja stabiliseerus 1960. aastate keskel, mil Eestis oli 15, Lätis 26 ja Leedus44 rajooni. Rajoneerimisega
annaabi.ee 
