Majandusgeograafia (0)

EESTI MAJANDUSGEOGRAAFIA
Majandusgeograafia kujunemine Eestis:

• Kodu-uurimuslikud traditsioonid
  

Maakondade kogudused (Tartumaa, Saaremaa)

• Edgar Kant ja tema pärand
  

„Tartu linnasüda“ – alus Eesti linnageograafiale
Doktoritöö „Eesti rahvastik ja eluruum “
E. Kant paguluses : Prof . Rootsis
Teened TÜ ees
Majandusgeograafia areng Eesti NSV-s

• Eesti wabariigis tehtu eitamine, kasutamise keelamine. Poliitilised süüdistused E. Kanti vastu.
  
• Osaliselt ja täielikult salastatud ja moonutatud andmed ja kaardid.
  
• Orienteeritus N. Liidu teadusele
  
• Marksistlik / strukturalistlik paradigma (ruum kui tootmissuhete objekt)
  
• Põhilsed teemad: sotsiaal-majanduslikud ruumsüsteemid, tootmise paiknemine ja inimtegevuse senise territoriaalse paiknemise ümberkujundamine.
  
• Olulis praktilisi töid: Maa-asulate reform , perspektiivse maa-asustuse süsteemi väljatöötamine.
  

Tänapäev: inimgeograafia

• Tü inimgeograafia ja regionaalplaneerimise õppetool
  
• Väga mitmekülgsed teoreetilised käsitlusviisid ja meetodid
  
• Erinevalt varasematest eristumiskatsetest pigem osa kaasaegsest ühiskonnateadustest
  
• Lisaks teadustööle aktiivsus praktilistes uuringutes
  
• Lai ring uurimisteemasid
  
• 
  

Uurimissuunad

• Linna- ja rahvastikugeograafia
  
• Ränded
  
• Eluase
  
• Mobiilsusuuringud ja transpordigeograafia
  
• Keskkonnamõjud ja kliimamuutused
  
• Kultuuri- ja tursimigeograafia
  
• Jne
  

EESTI MAJANDUSGEOGRAAFILINE ASEND JA POSITSIOON RAHVUSVAHELISES TÖÖJAOTUSES
Geopoliitiline asend:

• Piiririik
  

„pehme asend“ – maine

• Endine N.Liidu koostisosa
  
• Mõnikord „ohutsoonis“ rinderiik
  
• Mõnikord ebastablline ja naabri suhtes foobne riik „militaaroaas“
  
• Rahvusküsimus kui rahvusvaheline teema
  
• Mõnikord: kehvemapoolse kliimaga
  

Majanduslik asend ja positsioon:

• Euroopa ääremaa
  
• Väike
  
• Suhteliselt vaene ja investeerimissuutmatu riik ja ühiskond
  
• Osaliselt aegunud majandusstruktuur
  
• Asend ei ole paranenud
  

Rahvusvahelise asend rände suhtes: perifeerne atraktiivsus, „geograafiline kaitstus “
Kaubavahetus ja turism : domineerivad naabrid
Asendist tulenevad teemad:
Majanduslik orientatsion: ida vs lääs
Mõnede rühmade jaoks on oluline ka poliitiline orientatsioon: ida vs lääs
Koostööpartnerid/ projektid (Eesti-Läti, Eesti-Vene)
Konkurents : sama suurusjärku ja asendiga riigid, suuremad linnad (Riia, Helsinki)
Kui hea või halb on olnud Eesti majandusgeigraafilise asendi mõju riigi arengule võrrelduna?

• Läti (puudub „vanem vend“ Soobe, Baltikumi keskel ja suurem Riia)
  
• Leedu (tuumi- Euroopale lähim ja suurim balti riik)
  
• Soome (veelgi eraldatum „ tuumik -Euroopast“, Rootsi „selja taga“)
  
• Ukraina (naabriteks Venemaa, Poola, Leedu, Saksamaa)
  
• Armeenia (naabriteks Türgi ja Aserbaidzaan)
  

RIIGIÜLESTE ORG. MÕJU

• EL - Mõju põllumajandusele/maapiirkondadele, regionaalarengule (reeglid ja toetused)
  
• WTO – reeglid ja kokkulepped
  
• OECD – „jõukate klubi“, majandusarengu baromeeter , oskusteabe vahetamine
  
• NATO – julgeolek
  

Mõju regioonidele:

• Ida-virumaa tõus ja langus
  
• Tallinna positsioon Eestis – tuleneb väiksusest/jagatava ressursi vähesusest, majandussidemetest
  

HALDUSJAOTUS

• Võim teostab end läbi territoriaalse haldussüsteemi, sh luues täiendavad piirid, tulemuseks haldusjaotus
  
• Eesti haldusüksused:
  

Maavalitused

Ametkondade ruumihalduse süstemid

Kohalikud omavalitsused

• Haldusüksuste funktsioonid Eestis: järelevalve ( maavalitsus ) ja kohaliku elu edendamine
  
• KOV-d kui kohaliku demokraatia subjektid
  
• KOV-d kui autonoomsed võimusubjektid
  

HALDUSMUUTUSED EESTIS

• Enne 2. maailmasõda – vallad (1934: 369 valda ; 1939: 248 valda) ja maakonnad (11)
  

Lisaks Setumaa, puudusid Hiiu, Jõgeva, Põlva, Rapla maakonaad; Lääne- ja Ida-Virumaa koos

• Eestis moodustati külanõukogud valdade koosseisus 1945. aastal. Algul oli külanõukogusid 637, valdades keskmiselt 2-3
  
• 1950.a asutati rajoonid (39) ja viidi külanõukogud nende koosseisu
  
• Külanõukogude arvu vähendati järk-järgult, 1989a. 191 KN
  

• Maakondade arv vähenes 15-le 1962a. Sealtmaalt stabiilne.
  

• 1990.a algul nimetati külanõukogud valdadeks ja rajoonid maakondadeks.
  

• 2013: 216 omavalitsust (193 valda, 33 linna)
  

• 2017 suvi: 213 omavalitsust (193 valda, 30 linna)
  

Haldusmuutuste põhjused:
Maakonnad ja maavalitsused:

• Peale 2.MS esialgu loobumine vanast ja võimu kinnistamine
  
• Hiljem majandus: territoriaalsed tootmiskompleksid
  
• 1990ndad ja hiljem: bürokraatia vähendamine ja ökonoomika
  

Kohalikud omavalitsused:

• 2.MS esialgu loobumine vanast ja võimu kinnistamine
  
• Kollektiivpõllumajanduse territoriaalse loogika järgi
  
• 1990ndad ja hiljem: ökonoomika
  

Praeguse haldussüsteemi miinused:

• Väiksusest tulenevad võimetused kvaliteetsete ja piisavate teenuste pakkumiseks
  
• Võimetus vältida tühiinvesteeringuid, killustatust
  
• Väiksusest tulenev korruptsioonioht
  
• Omavalitsuste rahastaine
  
• Regionaalse tasandi nõrkus ja KOV-de vahelise koostöö ebapiisavus
  

KÄIMASOLEVAST HALDUS-TERRITORIAALNE REFORMIST

• Maavalitsuste kaotamine, ülesannete delegeerimine KOV-dele jt subjektidele
  
• Märgatav KOV-de arvu vähenemine, eeldatav minimaalne suurus 5000 elanikku
  
• Mitmed eesmärgid tulenevalt eeldatavalt suuremate omavalitsusüksuste „plussidest“
  
• Erandid: väikesaared ja veel mõned
  
• Haldusmuutused – vaevaline tegevus.
  

Eestis 15 maakonda , 30 linna ja 183 valda, üle 4000 küla-aleviku.
Ruumistruktuur: eri tasandi asustussüsteemid

• Rahvuslik asustussüsteem (eesti)
  
• Regionaalsed asustussüsteemid (tln, tartu)
  
• Maakondlikud (ida-viru)
  
• Piirkondlikud (tartu)
  
• Kohalikud jne jne (kandid)
  

Ruumistruktuuri kujunemine
Linnad

• Ajaloolised linnad – kaubandus- ja haldusüksused
  
• Industrialiseerumine ja ressursiasulad
  

Vallad

• Endised külanõukogud
  
• Põllumajandusliku tootmise loogika
  
• Järjestikused liitumised
  

Maakonnad

• Territoriaalsete tootmiskomplekside planeerimine
  

Regioonid

• Mitteformaalsed. Uuringute territoriaalne alus. Statistikaamet
  

Ressursid
Materiaalsed ja mittemateriaalsed
Materiaalsed: maavarad ja muud
Muud: tuul, vesi, mets, maa, vaatamisväärsused, õhk, päike jne
Mittemateriaalsed: geograafiline asend, ajaloolis-kultuurilised vaatamisväärsused, traditsioonid, maine
Ressurside kasutamine:

• Majanduslik spetsialiseerumine
  
• Tööstus
  
• Energeetika
  
• Turism
  
• Rahvusvaheline äri
  
• Asutus
  
• Elukeskkond
  

Maavarade osatähtsus tööhõives
Mäetööstuses hõivatud 1.2% Eesti hõivatutest
Ressursialad:
Tootsi vald
Lavassaare
Kohtla-nõmme
Puhja vald
Jõhvi linn
Kiviõli linn
Ressursside mõju
Riigi majandusele: põlevkivi, ida-viru
Rahvastikule ja sustusele:
-põlevkivi (kirde eesti
- turvas (lavassaare)
- lubjakivi (kunda)
Kalavarud : kalurikülad
Kaluriasulad:

• Alajõe vald
  
• Kihnu vald
  
• Kallaste linn
  

Metsandusasulad:

• Tudu alevik
  
• Iisaku alevik
  
• Sonda alevik
  

Põllumajandus
Põllumajanduse tähtus Els

• Kasutab otseselt 42% EL-i maismaast
  
• Suuruselt kolmas tööandja Euroopas (üle 15mln töökoha)
  
• El on suuruselt esimene toiduainete eksportija ning teine importija maailmas
  

Taimekasvatus eestis: kõige rohkem nisu, kõige vähem rukist
Maakondade spetsialiseerumine: lääne-viru suurim tootja, hiiu kõige väiksem
Saagikus: tartu suurim, saare väiksem
EKSAMILLL
Rahvastikudünaamika linnatüüpide lõikes
Kõik linnatüübid on plussis, rahvas rändab linnadesse, kõige kiirem linnastumine 60ndatel .