Linna- ja ruraalgeograafia kordamisküsimuste vastused (0)

RURAALGEOGRAAFIA  2016 .
Kordamisküsimused.
MAAPIIRKONDADE MÄÄRATLEMINE (L3).
 Maalisus (H. Clout järgi)
madal asustustihedus;
taristute ja teenuste nõrgad võrgustikud;
tihedad personaalsete kontaktide võrgustikud; 
tugev identiteet kodupaiga suhtes;
alla keskmine tööstustootmise ja kontoritöö  hõive ;
maastik, millel domineerivad põllumajanduslikud kõlvikud ja metsamaa.
 Tüpoloogilised  regioonid  (OECD järgi)
Regionaalse linnastumisosatähtsuse alusel, aluseks  maakonnad :
1) Linnalised regioonid: üle 80 (85) % linnades (Harju, Ida-Viru)
2)   Vahepealsed   regioonid:   50-80   (85)   %   linnades   (Tartumaa,   …   Pärnumaa,   …
Valgamaa)
3) Maalised regioonid: alla 50% linnades (10-12 ülejäänud maakonda )
TERRITORIAALSED TASANDID 
Nodaalne (kompaktsus) vs  haja -asustus
Linnalised vs mitte-linnalised omavalitsusüksused (kohalik tasand, nt Soome)
Linnalised vs maalised (+ vahepealsed) regioonid (regionaalne tasand, nt. EL)
PROBLEEMID MAALISUSE MÄÄRAMISEL  
1) Tegelikkuses vähemalt 3 vööndit senise kahe (linn/maa) asemel
     a. Linnad ja linnastunud alad;
     b. Vahepealsed alad (osaliselt linnastunud alad, siirdealad);
     c. Maakohad;
2) Territoriaalne dünaamika – kiired maakohti iseloomustavate näitajate muutused
3) Riikide vahelised erinevad metoodikad
 Kõrgeimate ja madalaimate linnastumisastmetega riigid maailmas
Kõrgemad on Belgia (97),  Island  (93), Venetsueela (93), Iisrael (92), Uruguai (92),
Argentiina (90), UK (90),  Austraalia  (88), Liibanon (88), Tšiili (88)
Madalamad on Burundi (10), Bhutan (11), Papua New  Guinea  (13), Uganda (13), Sri
Lanka (15), Nepal (16), Malawi (17), Niger (17), Burkina Faso (18), Etioopia  (18)
 Linnastumisstaadiumid: tunnused.
EESLINNASTUMINE – linnaregioonide teke, eeslinnade kasv 
         1a. VALGLINNASTUMINE –  linnaelanike  (planeerimatu) liikumine linnadega
külgnevatesse uuselamu-piirkondadesse 
2.         VASTULINNASTUMINE e. TAANDLINNASTUMINE – elanike liikumine
maale, väljapoole linnaregioonide piire (nö I vööndit)
TAASLINNASTUMINE – elanike ränne tagamaalt linna pärast  eelnenud  
      hajumisprotsesse
 Omavalitsuste arv Eestis. Suurimad ja väikseimad omavalitsusüksused.
215 omavalitsust (30 linna ja 185 valda). Suurim vald linnata: Viimsi. Väikseim vald:
Piirissaare. 
 Asulate hulk (suurusjärgud) Eestis.
- 3 alevit – endised   alevikud
           - 188 alevikku
            - 4437 küla
            - 14 vallasisest linna (linna/valla ühinemisel)
 Kandid.
Esmane asustussüsteem – sidemed asulate vahel tugevamad kui väljapoole  kanti
Sotsiaalne ja kultuuriline asustuse algkooslus, millel on ühine “meie-tunne”
Ala, mida asustab konkreetne  kogukond ja mis on neile “oma”
Moodustub enamasti mitmest asulast (külad, alevikud, väikelinnad).
Enamasti suurem kui (üks) küla või alevik ja väiksem kui vald;
Moodustavad keskus ja selle ümber koondunud asulad (KESKUS + TAGAMAA)
Võib esineda ka kujul: (sarnaste) asulate rühm ilma olulise keskuseta
Eestis umbes 1000 tk., keskmiselt 500-1000 el., kuid on väiksemaid (alla 100) ja
suuremaid
  Maarahvastiku  osatähtsus ja selle muutused Eestis.
Kriteeriumid: 
Valdade (193) rahvastiku osatähtsus ( Statistikaamet );
Maa-asulate (173) rahvastiku osatähtsus (Statistikaamet);
Maaliste maakondade – alla 50% linnalistes asulates; suurim linn alla 20 000 el. - (11)
osatähtsus;
Alla 20 km2 asustustihedusega omavalitsusüksuste osatähtsus, %
Maa-asulate + alla 50% linnades töötavate omavalitsusüksuste osatähtsus;
Maa-asulate + alla 25% linnades töötavate omavalitsusüksuste osatähtsus;
Primaarsektori domineerimisega omavalitsusüksuste osatähtsus, %
MAA JA LINNA ERINEVUSED (L4)
 Maa- ja linnarahvastiku erinevused Eestis (2011)
Maarahvastik on pigem noorem – vanusega üle 45 aasta, on linnas 43,2% ning maal
42,6%. Maarahvastik on pigem haigem – pikaajalise haiguse tõttu piiratud töövõimega
on linnas 10,8% ja maal 13,9%. Maarahvastik on põlisrahva keskne – mitte-eestlasi on
linnas 40,5% ja maal 8,6%. Maarahvastik elab väikeelamutes – linnas 19,8% ja maal
66,3%. Maarahvastik on elamispinna omanik – linnas omab elamispinda 80,9% ja
maal 58%. Maarahvastik elab ruumikamalt – vähemalt 30 m2 kasulikku pinda liikme
kohta linnas 47,7% ja maal 63,8%. Maarahvastik on autoomanikud – vähemalt ühe
autoga  leibkondi  linnas on 52,3% ja maal 63,9%. Maaravastiku hulgas  on vähem
tippspetsialiste – linnas on osatähtsus 20,6% ja maal 15,7% . Maarahvastik on pigem
vähemharitud   –   kõrgema   haridusega   inimesi   linnas   on   52%   ning   maal   34,7%.
Maarahvastik   on   pigem   hõivatud   primaarsektoris   –   linnas   1,2%   ja   maal   11,4%.
Maarahvastik käib tööle ühissõidukiga – linnas 28,1% ning maal 11,6%. Maarahvastik
töötab pigem kodus – linnas 2,5% ja maal 5,7%. Maarahvastik töötab samas ka kodust
kaugemal – üle 30km kaugusel käijaid on linnas 6,7% ja maal 14,8%. Maarahvastik
on vaesem – suhtelise vaesuse määr linnas on 17,5% ja maal 21,3%. Maarahvastik
elab   teenustest   kaugemal   –   linnas   0,8%   ja   maal   9,7%.   Maarahvastik   on   vähem
varustatud olmemugavustega – jooksva vee olemasolu linnas 98,3% ja maal 85,3%.
 Maa ja linnade majanduse tunnused (Marini ja Mooney 2006)
Linnas   toodetakse   pigem   tööstuskaupasid   ja   pakutakse   tehnoloogilisi   teenuseid   ja
administratiivteenuseid,   samas   maal   toodetakse   ressurssidel   põhinevaid   tooteid,
põllumajandustooteid ja pakutakse keskkonnaga seotud teenuseid. Linnas kasutatakse
arenenud tehnoloogiaid ja maal arenenud ja ka traditsioonilisi tehnoloogiaid. Linnas
toodetakse   pideva   tsüklina,   aastaringselt,   maal   aga   suurem   sesoonsus,   suurem
suhteline ilmastiku mõju. Linnas toodetakse kontrollitud piirkonnas, maal vabas õhus.
Linnas on tarbijateks  kauged  ja kohalikud  turud , maal enne kohalikud turud ja siis
kauged turud. 
MAAPIIRKONDADE ERISTUMINE: ERINEVAD MAAKOHAD (L5)
 Maa-asustuse   geograafiline   polariseerumine:   maaliste   piirkondade   tüübid,
rahvastikumuutuste põhisuunad (kasv või vähenemine) piirkonnatüüpide järgi
 Rahvastikutihedus   äärelise   asnediga   maakohtades   (suurusjärgud   ja   muutuste
põhisuunad)
 Post-produktivistliku maakoha võimalikud tüübid
KAITSTUD
Domineerib    arengule   vastanduv   ja   maakohtade   kaitsele   suunatud
MAAKOHAD
suhtumine; 
tugevad ja aktiivsed keskklassi  huvigrupid
KONKUREERIV
Suuremate linnaregioonide tagused alad, kus valitsevad tugevad väikeettevõtluse
AD
ja kohaliku põllumajanduse huvid, kuid millele vastandub kasvav sisseränne
MAAKOHAD
PATERNALIST
Suured   maavaldused   on   tähtsad   ja/või   domineerib   põllumajanduslik
LIKUD
suurtootmine; omanikud tunnevad jätkuvat vastutust töövõtjate ees
MAAKOHAD
KLIENTALISTL
Äärealad,   kus   domineerib   põllumajanduslik   produktivism,   kuid   mis   suures
IKUD
sõltuvuses toetustest (EL vahenditest)
MAAKOHAD
PÕLLUMAJANDUS JA  PRIMAARSEKTOR  (L6).
 Põllumajanduse tähtsus Euroopa Liidus: põhilised kontrollarvud (suurusjärgud).
põllumajandus kasutab otseselt 42% EL-i maismaast
põllumajanduse ja toiduainete sektor: 15% EL-i tööstuse kogutoodangust ja 2,5% EL-i
SKTst
põllumajanduse ja toidutootmise sektor on suuruselt
kolmas  tööandja  Euroopas (üle 15 miljoni töökoha)
EL on suuruselt esimene toiduainete eksportija ning teine importija maailmas
 Sotsialistliku põllumajanduse pärand.
Põllumajanduse   tootmismahtude   pidev   kasv:   *   Eesti   roll   N.Liidu   tööjaotuses   ja
kvaliteet N.Liidu majandusruumis, * tootlikkuse tõus, * per capita   tegija  ka maailmas
Madal    tootlikkus ,  kõrge   töömahukus   ja  põllumajanduse  osakaal   hõives  võrrelduna
lääneriikidega
Kiire   tootmise   kontsentratsioon:   kolhoosid   ja   sovhoosid   (kollektiivmajandid);
mastaabiökonoomika (sotsialistlik  Fordism )
Suured   erinevused   majandite   palgatasemes,   eelised   linnalähedastes   kohtades
( Harjumaa ) + erijuhtumid (Oisu. Väätsa)
Majandid sotsiaalse elu korraldajana maa 
Atraktiivsed majandid – eluase ja sissetulek (eriti alates 1980ndatest)
Asustussüsteemi muutused - Väikelinnad vs majandikeskused
 Loomade arvu ja loomakasvatussaaduste tootmise dünaamika Eestis.
 Põllumajanduse osatähtsus tööhõives: kõrge ja madala osatähtsusega riigid
Kõrge osatähtsusega riigid on Moldaavia (31),  Rumeenia  (28,7), Türgi (23,7),  Ukraina
(15,8) ja Poola (14). Eesti keskel (3,7). Madala osatähtsusega riigid on  Suurbritannia
(1,4), Luxembourg (1,4), Malta (1,7) ja Belgia (1,8)
 Taimekasvatuse  muutused ja osatähtsused Eestis
 Produktivism ja post-produktivistlik  siire
Produktivism   –   domineeriv   poliitika   põllumajanduses   1940´   -   1980´keskpaigani.
Keskseks    eesmärgiks   oli   põllumajandustoodangu    suurendamine .   See   tähendas
põllumajandustootmise   intensiivistamist   ja   industrialiseerimist,   sh   kemikaalide
kasutamist, mehhaniseerimist ja farmide spetsialiseerumist. Süsteemi toetati riiklike
subsiidiumidega.
Post-produktivistlik   siire:   järk-järguline   muutus   poliitikas   ja   tootmise   praktikas
produktivistlikust säästlikumale põllumajandusele. Lisandusid mitmed sotsiaalsed ja
majanduslikud eesmärgid.
 Tootmisüksuste dünaamika põllumajandusmaa suuruse järgi
 Taimekasvatusele,   loomakasvatusele   ja   mahetootmisele   spetsialiseerunud
piirkonnad Eestis
TURISM  MAAPIIRKONDADES (L7)
 Maaturismi tähtsuse kasvu põhjused
Rekreatsiooni tähtsuse kasv
Struktuursed ja ruumilised muutused põllumajanduses
Nõudluse kasv
Meedia poolt loodud imago
Edukas  marketing  nõudluse loomisel
Inimeste eelistuste muutused
Odavamaks muutunud turismis kasutatavad  tehnoloogiad
Keskkonnateadlikkuse kasv
Geograafilise kättesaadavuse paranemine
 Vaba aja veetmine maal: tegevused ( Butler  1998) vanad ja uued
TRADITSIOONILISED TEGEVUSED
UUED TEGEVUSED
•
Matkamine
•
Lumelauasõit
•
Ringisõitmine
•
Mägirattasõit
•
Ajalooliste  kohtade  külastamine
•
ATV-dega sõitmine
•
Pikniku pidamine
•
Orienteerumine
•
Looduse tundmaõppimine
•
Ellujäämiskursused
•
Fotografeerimine
•
Surfamine
•
Kalastamine
•
Liuglangevarjuhüpped
•
Vaatlused
•
Vastupidavusspordialad
•
Maaelu  külastamine
 
 Olulisimad ja vähimolulisimad turismipiirkonnad Eestis (majutatuid 2013 1000
el.kohta)
 Turismi piirkondlik spetsialiseerumine
Lääne-
ajaloo-
 
ja
Virumaa
 
muuseumid.
Virumaa
kultuuriturism
Lahemaa Rahvuspark 
Läänemaa
Terviseturism
Mudaravilad, SPA-d
Hiiumaa
Miljöö
 
Saaremaa
SPA-turism, miljöö
SPA-d,   Tagaranna   sadam,
Kaali kraater
Viljandimaa
(pärand-)
Viljandi
 
Folk,
kultuuriturism
Kultuurikolledz,
Pärimusmuusika Keskus
Jõgevamaa
kultuuriturism
“Kalevipoeg”,     Palamuse;
Peipsi -äärne
Valgamaa
sporditurism
Otepää
Põlvamaa
loodusturism
„Roheline Põlva“
Võrumaa
taluturism
 
Järvamaa
? 
Albu suusarajad
Raplamaa
?   Tallinna-lähedane
 
puhkekoht
MAAMAJANDUS  (L 8).
 Maamajanduse tüübid
Põllumajanduslikud (25%);
Ressursi- kesksed (mäetööstus) (7%);
Tööstuslikud (23%);
Avalikust sektorist sõltuv (11%);
Teenindus-kesksed (14%);
Muud (20%);
 Maamajanduse geograafiline eristumine
Keskus – perifeeria suund (linn   ä
 äremaa)
Ettevõtlik majandus – Sõltuv majandus - Rendimajandus
 Maamajanduse põhisuundumused
Linnalisemaks: 
       - linnalised tegevusalad;
       - mobiilinvesteeringud; 
       - majandussidemed linnadega (sh tööjõud );
Vähem (loodus-)ressursikeskseks, vähem põllumajanduslikuks;
Globaalsemaks; Turud ja sisendid geograafiliselt mitmekesisemak
Innovaatilisemaks 
Teadmispõhisemaks
vähemtähtsamateks
 Maakohtade konkurentsivõimet tugevdavad  ja piiravad tegurid
Tugevdavad: 
Väga atraktiivsed tööjõu pakkumise seotud tegurid (eriti madalamad kulud, parem
kohanemisvõime ja stabiilsus, aga ka kohad alakasutatud ja väga haritud tööjõuga);
Spetsiifilised kultuurilised ja kogukondlikud tingimused, mis võimaldavad nisitooteid
ja teenuseid, aga ka sotsiaalset ja majanduslikku stabiilsust (mis mõnikord linnades
puudub);
Mõningad soodustused ja kohati sobivamad regulatsioonid;
Linnadega   võrreldes   suhteliselt   kõrgem   loodus-   ja   kultuurikeskkond   ja   vaba   aja
veetmise võimalused;
Kõrge   elukvaliteet,   sh   seotuna   maakultuuriga,   suhteline   stressi,   kuritegevuse   ja
ülekoormatuse puudumine;
Maa, kinnisvara, teenuste jms. hinna ja kvaliteedi suhe.
Piiravad:
Ettevõtete organisatsioonilised ja  ettevõtlus -alased võimed;
Madal kohalik ostuvõime;
Vähene turustusvõime ja võrgustikud;
Madal avaliku sektori institutsiooniline võimekus;
Nõrk kohalik teenindus;
Nõrgad taristud (transport, side jne);
Väike kriitiline mass
 Klastrid ja võrgustikud
KLASTRID
VÕRGUSTIKUD
Avatud osalus/liikmelisus
Piiratud liikmelisus
Meelitavad   ligi   regiooni
Spetsialiseeritud firmadele ligipääs madalamate kuludega
spetsialiseeritud teenuseid
Põhineb
 
sotsiaalsetel
Põhineb kokkulepetel
väärtustel,   mis   tugevdavad
usaldust   ja   vastastikuseid
sidemeid
Loovad   nõudlust   enamate
Võimaldab  firmadel  olla kaasatud kompleksses äritegevuses
sarnaste   ja   vajalike
võimetega firmade järele
Põhinevad   koostööl   ja
Põhineb koostööl
konkurentsil
Kollektiivne visioon
Ühised ärieesmärgid
  Tööhõive    struktuurimuutused   Eesti   maakohtades   põhisektorite   ja   perioodide
lõikes: kasvutempod ja osatähtsuste muutused 
Põllumajandussektori   osatähtsuse   ja   hõivatute   arvu   järsk   muutus;   tootmise
kontsentratsioon:
Tööstustööhõive mõõdukas vähenemine; väikeettevõtluse taasteke;
Tööstustööhõive kasv maakohtades;
Teenindussektori osatähtsuse kasv.
 Linn-maa tööstuse asukohanihe: põhjused
Ruumipiirangute  hüpotees - linnas maad vähe
Tootmishinna  hüpotees  maal- maal odavam toota
Tootmise funktsionaalne  paiknemine
Elukvaliteedi hüpotees- ettevõtjad kolivad maale
 Põhiliste  majandussektorite  muutuste põhjused Eesti NSV-s ja Eesti Vabariigis
Primaarsektor: 
Madal tootlikkus / Seniste turgude kadumine
Ebaökonoomne majandustegevus / Majandustegevuse muutumine efektiivsemaks
Eesti roll  NSVL  tööjaotuses
Industrialiseerumine 
Moderniseerumine
Tööstussektor: 
Kontsentreerimine ja tsentraliseerimine /Madaltehnoloogilised mobiilinvesteeringud;
sotsialistlik Fordism / Taaskasutuselevõetud  ressursid ;
Põllumajandussektorist eraldunud töökojad ja abitööstused.
Teenindussektor:
Rahvastiku vähenemine / Kompensatsioonimajandus;
Teenindussektori teisejärguline roll / Uus eksportsektor: turism;
Avaliku sektori suhteline inerts;
Maarahvastiku vähenemine
MAARAHVASTIK (L9)
 Maakohtade rahvastiku päritolu ja rahvuslik koosseis; vanuseline koosseis
Rahvastiku päritolu: Eestis sündinud eestlased (88), eestlased mujalt endistest NL-st
(3), eestlased muudest riikidest (0), Eestis sündinud mitte-eestlased (4), Venemaalt (3),
Mujalt endisest NL-st (1), mujalt Euroopast ja mujalt maailmast (0).
 Rahvastikumuutuste geograafilised suunad Eestis piirkondlike tüpoloogiate ja
perioodide lõikes
Idas rohkem  venelasi  
 Elamuehituse geograafia
 Rahvastikusündmused Eesti maakohtades; sh sündide arvu muutused
 Maale kolijate tüpoloogia
Keskklasside   elukvaliteediränne.   Linnades   tõukejõud:    stress ,   ummikud,    kära ,
kuritegevus ;   maal   loodus,   lastesõbralikkus,   keskkonna   kvaliteet,   inimnäoline
kogukond, võimalus teha sporti ja osaleda sotsiaalses elus. 
Kontrakultuuriline ränne. Nn B-ühiskond. 
Vähemkindlustatute ränne. 
Elutsükliränne. Vanurite tagasipöördumine maale.
Tööga seotud ränne.
 Maarahvastiku vanuskoosseis ja selle muutused
1989
2011
 Rahvastikumuutustega seotud probleemid
Madal rahvastikutihedus: 
teenuste   kättesaadavus   ebapiisav;    ebakõlad    töö   pakkumise   ja   nõudluse   vahel
( töökohad vs oskused-kogemused); töökohad asuvad kaugel; „pruudiprobleemid“
Haja-asustus: 
teede   korrashoiu   kulud   kõrged,   teenused   kallid;   piiriäärsete   alade
julgeolekuprobleemid
Rahvastikuvähenemine 
Teenuste   maksumuse   tõus   (põhikooli   jaoks   tarvilik   ca   1300   in.);   teenuste
kättesaadavuse halvenemine teenindusasutuste sulgemise tõttu; väljasurevad külad
Vananemine : 
vaja teistsuguseid teenuseid ( tervishoid , transport, „Mutiklubid“, hoolekanne
Tühjad eluruumid: 
suvekodud;  kulude kasv allesjäänud elanikele nn karpmajades
Tühjenev asustus: 
hooldamata   maastikud , võsastumine, lagunevad hooned, ääremaastumine jms
MAA-ASUSTUS (L10)
 Maa-asulate tüpoloogia: põhitunnused
Elukülad
Majandusasulad
Sotsiaalasulad
Põllumajanduskeskused
Põllumajanduslikud abikeskused ja tootmisasulad
Teeninduskeskused
 Erinevat   suurusjärku   maa-asulate   elanike   arvu   muutused   suurusjärkude   ja
perioodide lõikes (kasvavad, vähenevad)
Elukülad – keskmine suurus alla 50 elaniku (tänapäeval), 50 aastat tagasi olnud üle
100
Majandusasulad – enamasti 200-1000 elanikuga, osad stagneerusid juba 70ndtale ja
80ndatel aastatel, tänapäeval pigem tühjenevad ja vananevad
Sotsiaalasulad – enamasti 200-1000 elanikuga, tänane vallakeskus
Põllumajanduskeskused – enamasti vähemalt 200 elanikuga, ENSV perioodil kõige
kiiremini kasvanud 
Põllumajanduslikud abikeskused ja tootmisasulad – enamasti 50-200 elanikuga asulad,
kiire rahvastikuvähenemine
Teeninduskeskused – piiratud kasvuga ENSV perioodil, nüüd oma keskuspositsioone
taastavad
 Maa-asustuse kujunemise etapid ja nende muutuste põhjused etappide lõikes
1) 1950ndad – 1980ndad (Eesti NSV), sh.
1950ndad ja 60ndad: esmane kontsentratsioon;
1970ndad: kaasaegse asustuspildi kujunemine;
1980ndad: “kiirenev kontsentratsioon”
2) 1990  ja hiljem
1990ndad: selge pööre
2000ndad:  pööre koos maakeskuste korrastumisega
 Maa-asulate probleemid tänapäeva Eestis
1)Teenuse kättesaadavuse halvenemine
  Rahvastikuvähenemine;
  Ebaotstarbekas kohalike keskuste süsteem;
2) Kõrged kommunaalkulud 
  Pooltühjad palju-korterilised elamud
  Kommunaalvõrkudel asulate väiksuse tõttu vähe tarbijaid
3) Ääremaastumise tunne (sulgemiste tõttu)
4) Haja-asulate hääbumine, väikeste külade elujõulisus (kultuurilugu)
5)   Sotsiaal-majanduslikus   mõttes   probleemsed,   kiiresti   tühjenevad   keskasulad
(väikesed tulud, suured kulud, puuduvad „juured“)
6)   Visuaalselt   väheatraktiivsed   maastikud   (võsastusmine,   hooldamata   maastikud,
lagunevad hooned, „karpmajad“
TÖÖHÕIVE MAAL (L11)
 Tööjõu ja hõivatute dünaamika maakohtades
 Töötuse ja heitumuse määrad Eesti maakohtades
 Hõivatute ja töötute haridustase ja selle muutuste suunad
Hõivatute
Töötute
 Töö-alase pendelrände geograafilised põhisuunad, muutused ja nende põhjused
Eesti maakohtades
Põhjused: 
Töökohtade (osatähtsuse) kasv teenindussektoris, 
teenindussektori töökohtade kontsentratsioon piki asustushierarhiat
Töökohtade kasv enam-kvalifitseeritud ametirühmade osas
Enam-kvalifitseeritud   ametirühmade   töökohtade   koondumine   linnadesse   piki
asustushierarhiat
Majandusarengu ja rahvastiku ning töökohade koondumine suurematesse linnadesse ja
linnapiirkondadesse üldse
Omavalitsusüksuste   kui   (seni)   esmaste   töö-areaalide   väiksus      territoriaalsed
ebakõlad tööturul nõudluse-pakkumise osas
Geograafilised põhisuunad
 Töölkäimise vahendid (transpordiliigid) maakohtades
SOTSIAALNE OLUKORD (L12)
 Maa- ja linnaelanike varustatus olmemugavustega;
%
Linnalised asulad
Maa-asulad
Maa vähem kui linnades, eriti keskkütte osas
 Sissetulekute ja vaesuse geograafiline paiknemine;
Suurem  suuremates  linnades ja tagamaal
Väiksem suuremates linnades ja ümbruses, selge lõuna- ja ida-Eesti vöönd
 Elukohast kaugemad ja probleemsena nähtud teenused Eesti maakohtades.
HALDUSJAOTUS (L13)
 Haldus-territoriaalsed muutused Eestis
Enne II  Maailmasõda  – vallad (1934: 369 valda;  1939:248 valda) ja maakonnad (11).
Lisaks   Setumaa,   puudusid   Hiiu,   Jõgeva,   Põlva,    Rapla    maakonnad;   Lääne-   ja   Ida-
Virumaa koos.
Eestis   moodustati    külanõukogud  valdade    koosseisus    1945.   aastal.   Algul   oli
külanõukogusid 637, valdades keskmiselt 2–3.
1950. aastal asutati rajoonid (39) ja viidi külanõukogud nende koosseisu. 
Külanõukogude arvu vähendati järk-järgult, 1989.a. 191 KN. 
Maakondade arv vähenes 15-le 1962.a. 
1990.   aastate   algul   nimetati   külanõukogud   ümber   valdadeks   ja   rajoonid
maakondadeks. Algul valdade arv mõnevõrra suurenes (uued: Kiili, Torgu, Kernu), siis
hakkas alates 1995-st aastast tasapisi vähenema.
2013 193 valda, 33 linna. 
2014: Veelgi vähem
 Eesti omavalitsusüksuste jagunemine suuruse järgi
Territooriumi suuruse järgi
Rahvaarvu suuruse järgi
 Suuremate omavalitsusüksuste „plussid ja miinused“
Plussid: 
1)   Suurem   eelarve   annab   võimaluse   investeeringuteks   ja   võimaldab   tulevikku
paremini  planeerida .
2) Piirkond muutub  loogiliseks  tervikuks.
3) Haldusvõimekus kasvab, tööle saab võtta oma ala asjatundjaid. Sellega muutub 
juhtimine efektiivsemaks. Volikogude  professionaalsus  tõuseb          ? - Asjaajamine
läheb ettevõtjasõbralikumaks.
4) Paranevad ametnike töötingimused.
5) Valla pakutavate kommunaalteenuste  tase võrdsustub.
6) Valitsemiskulud vähenevad.
7) Seltsitegevus hoogustub, kodanikuaktiivsus kasvab.
8) Teenuste kvaliteet, samuti nende  kättesaadavus paraneb.
9) Raha on võimalik rohkem suunata  kultuurile ja spordile.
Miinused: 
MAAPIIRKONDADE ARENG (L14)
 Maakohtade   kumulatiivne   allakäiguspiraal:   protsesside   vahelised   põhjuslikud
seosed 
Töökohtade vähenemine: 
Vähene  nõudlus  nn maatoodete järgi, tugev  konkurents
Liberaalne   majanduspoliitika  
Linnadega   võrrelduna   nõrgem   konkurentsivõime   ja   arengueeldused   tööstus-   ja
teenindussektoris
“Liberaalne”  regionaalpoliitika
Väljaränne  ja mitte-tagasipöördumine
vähene  valikuvabadus
vajadus minna õppima
Vähenev sündide arv
Demograafilise käitumise muutus
Teenindus-asutuste klientide vähenemine
Suhteline  vaesus
ökonoomiline ja liberaalne  lähenemine