Ruralgeograafia kordamine 2017 (0)

RURAALGEOGRAAFIA 2017 .
Kordamise teemad.
MAAPIIRKONDADE MÄÄRATLEMINE (L3).

• Maalisus (H. Clout järgi) –
  

• madal asustustihedus ;
  

• taristute ja teenuste nõrgad võrgustikud;
  
• tihedad personaalsete kontaktide võrgustikud;
  
• tugev identiteet kodupaiga suhtes;
  
• alla keskmine tööstustootmise ja kontoritöö hõive;
  
• maastik , millel domineerivad põllumajanduslikud kõlvikud ja metsamaa.
  

• Regioonid (OECD järgi) –
  

• Linnalised regioonid: üle 80 (85) % linnades (Harju, Ida-Viru)
  
• Vahepealsed regioonid: 50-80 (85) % linnades (Tartumaa, … Pärnumaa, … Valgamaa)
  
• Maalised regioonid: alla 50% linnades (10-12 ülejäänud maakonda )
  

• Kõrgeimate ja madalaimate linnastumisastmetega riigid maailmas –
  

• Belgia – 97 Uganda – 13
  
• Island – 93 Bhutan – 11
  
• Venetsueela – 93 Burundi – 10
  

• Linnastumisstaadiumid: tunnused –
  

• EESLINNASTUMINE – linnaregioonide teke, eeslinnade kasv
  

• VALGLINNASTUMINE – linnaelanike (planeerimatu) liikumine linnadega külgnevatesse uuselamu-piirkondadesse
  

• VASTULINNASTUMINE e. TAANDLINNASTUMINE – elanike liikumine maale, väljapoole linnaregioonide piire (nö I vööndit)
  
• TAASLINNASTUMINE – elanike ränne tagamaalt linna pärast eelnenud
  

hajumisprotsesse

• Omavalitsuste arv Eestis. Suurimad ja väikseimad omavalitsusüksused –
  

• 213 omavalitsust (30 linna ja 183 valda).
  

• Suurim vald linnata: Viimsi - (18 659 el. – 01.01.2017)
  
• Väikseim vald: Piirissaare - (99 el. – 01.01.2017)
  

• Asulate hulk (suurusjärgud) Eestis –
  

• 4669 asulat ( 2016 )
  

• 12 alevit
  
• 188 alevikku
  
• 4452 küla
  
• 17 vallasisest linna
  

• Kandid –
  

• Esmane asustussüsteem – sidemed asulate vahel tugevamad kui väljapoole kanti
  
• Sotsiaalne ja kultuuriline asustuse algkooslus, millel on ühine “meie-tunne”.
  
• Ala, mida asustab konkreetne kogukond ja mis on neile “oma”.
  

• Maarahvastiku osatähtsus ja selle muutused Eestis –
  

• 1881 aastal – 85%
  
• 1951 aastal – 51%
  
• 2011 aastal – 32%
  

MAA JA LINNA ERINEVUSED (L4)

• Maa- ja linnarahvastiku erinevused Eestis (2011) –
  

• „Maarahvastik“ on pigem:
  

• Noorem
  
• Haigem
  
• Põlisrahva keskne
  
• Elab väikeelamutes
  
• Elamispinna omanik
  
• Elab ruumikamalt
  
• Autoomanikud
  
• Vähem tippspetsialiste
  

• Vähemharitum
  
• Hõivatud primaarsektoris
  
• Töötab kodus
  
• Vaesem
  
• Elab teenustest kaugemal
  

• Maa ja linnade majanduse tunnused (Marini ja Mooney 2006) –
  

KÜSIMUS
LINN
MAA
Mida toodetakse ja milliseid teenuseid pakutakse ning millistes kogustes ?
Tööstuskaubad, tehnoloogilised teenused, administratiivteenused
Ressurssidel põhinevad tooted, põllumajandustooted, keskkonnaga seotud teenused
Kuidas toodetakse?
Arenenud tehnoloogiad
Arenenud ja traditsioonilised tehnoloogiad
Millal toodetakse?
Pidev tsükkel, aastaringselt
Suurem sesoonsus; suurem suhteline ilmastiku mõju
Kus toodetakse?
Kontrollitud keskkonnas
Vabas õhus
Kes on tarbija?
Kauged ja kohalikud turud
Kohalikud ja kauged turud
MAAPIIRKONDADE ERISTUMINE: ERINEVAD MAAKOHAD (L5)

• Maapiirkondade eristumise põhisuunad –
  

• Enne II Maailmasõda olid maakohad üksteisega demograafiliselt (ja ilmselt ka majanduslikult) pigem sarnased; see ei sõltunud nii palju kui tänapäeval asendist (suuremate) linnade suhtes;
  
• Märgatav eristumine algas Eesti NSV perioodil pärast II Maailmasõda (mitte 1990ndatel Eesti taasiseseisvudes);
  
• Praeguseks on maakohad vägagi eristunud, sellel on kindel geograafiline (keskus-ääremaa) muster (ja loogika )
  
• Eristumine hõlmab väga palju erinevaid aspekte , sh ka nt põllumajandust (intensiivsem suurte linnade läheduses) – see viitab üsna totaalsele eristumisele;
  
• Eristumine on pidevalt kasvanud ja kasvab ilmselt veelgi;
  
• Eristub üheltpoolt just Tallinna ümbruskond; muude rühmade osas on erisused tabatavad, kuid mitte sedavõrd suured;
  
• Käesolevaks ajaks mõjutab on üle poole maarahvastikust igapäevaselt tihedalt linnadega seotud, (suuremate) linnade lähedus mõjutab maakohtade elutegevust väga tugevasti (sissetulek, tööhõive, rahvastiku olukord)
  

• Post-produktivistliku maakoha võimalikud tüübid –
  

KAITSTUD MAAKOHAD

• Domineerib arengule vastanduv ja maakohtade kaitsele suunatud suhtumine; tugevad ja aktiivsed keskklassi huvigrupid
  

KONKUREERIVAD MAAKOHAD

• Suuremate linnaregioonide tagused alad, kus valitsevad tugevad väikeettevõtluse ja kohaliku põllumajanduse huvid, kuid millele vastandub kasvav sisseränne
  

PATERNALISTLIKUD MAAKOHAD

• Suured maavaldused on tähtsad ja/või domineerib põllumajanduslik suurtootmine; omanikud tunnevad jätkuvat vastutust töövõtjate ees
  

KLIENTALISTLIKUD MAAKOHAD

• Äärealad, kus domineerib põllumajanduslik produktivism, kuid mis suures sõltuvuses toetustest (EL vahenditest)
  

MAAMAJANDUS (L 6).

• Maamajanduse tüübid –
  

• Põllumajanduslikud (25%)
  
• Ressursi- kesksed (mäetööstus) (7%)
  
• Tööstuslikud (23%)
  
• Avalikust sektorist sõltuv (11%)
  
• Teenindus-kesksed (14%)
  
• Muud (20%)
  

• Maamajanduse geograafiline eristumine –
  

• Keskus – perifeeria suund (linn  ääremaa)
  
• Ettevõtlik majandus – Sõltuv majandus - Rendimajandus
  

• Maamajanduse põhisuundumused –
  

• Linnalisemaks:
  

• linnalised tegevusalad;
  
• mobiilinvesteeringud;
  
• majandussidemed linnadega (sh tööjõud);
  

• Vähem (loodus-)ressursikeskseks, vähem põllumajanduslikuks
  
• Globaalsemaks
  
• Turud ja sisendid geograafiliselt mitmekesisemaks
  
• Innovaatilisemaks
  
• Teadmispõhisemaks
  
• Vähemtähtsamateks
  

• Maakohtade konkurentsivõimet tugevdavad ja piiravad tegurid –
  

• Tugevdavad tegurid:
  

• Väga atraktiivsed tööjõu pakkumise seotud tegurid (eriti madalamad kulud, parem kohanemisvõime ja stabiilsus, aga ka kohad alakasutatud ja väga haritud tööjõuga)
  
• Spetsiifilised kultuurilised ja kogukondlikud tingimused, mis võimaldavad nisitooteid ja teenuseid, aga ka sotsiaalset ja majanduslikku stabiilsust (mis mõnikord linnades puudub)
  
• Mõningad soodustused ja kohati sobivamad regulatsioonid
  
• Linnadega võrreldes suhteliselt kõrgem loodus- ja kultuurikeskkond ja vaba aja veetmise võimalused
  
• Kõrge elukvaliteet , sh seotuna maakultuuriga, suhteline stressi, kuritegevuse ja ülekoormatuse puudumine
  
• Maa, kinnisvara, teenuste jms. hinna ja kvaliteedi suhe
  

• Piiravad tegurid:
  

• Ettevõtete organisatsioonilised ja ettevõtlus- alased võimed
  
• Madal kohalik ostuvõime
  
• Vähene turustusvõime ja võrgustikud
  
• Madal avaliku sektori institutsiooniline võimekus
  
• Nõrk kohalik teenindus
  
• Nõrgad taristud (transport, side jne)
  
• Väike kriitiline mass
  

KLASTRID
VÕRGUSTIKUD
Avatud osalus/liikmelisus
Piiratud liikmelisus
Meelitavad ligi regiooni spetsialiseeritud teenuseid
Spetsialiseeritud firmadele ligipääs madalamate kuludega
Põhineb sotsiaalsetel väärtustel, mis tugevdavad usaldust ja vastastikuseid sidemeid
Põhineb kokkulepetel
Loovad nõudlust enamate sarnaste ja vajalike võimetega firmade järele
Võimaldab firmadel olla kaasatud kompleksses äritegevuses
Põhinevad koostööl ja konkurentsil
Põhineb koostööl
Kollektiivne visioon
Ühised ärieesmärgid

• Klastrid ja võrgustikud –
  
• Tööhõive struktuurimuutused Eesti maakohtades põhisektorite ja perioodide lõikes: kasvutempod ja osatähtsuste muutused –
  

• Struktuurimuutused:
  

• Tööstustööhõive mõõdukas vähenemine; väikeettevõtluse taasteke
  
• Tööstustööhõive kasv maakohtades
  
• Teenindussektori osatähtsuse kasv
  

• Põhiliste majandussektorite muutuste põhjused Eesti NSV-s ja Eesti Vabariigis –
  

• Eesti NSV-s:
  

• Madal tootlikkus
  
• Ebaökonoomne majandustegevus
  
• Eesti roll NSVL tööjaotuses
  
• Industrialiseerumine
  
• Moderniseerumine
  
• sotsialistlik Fordism
  
• Rahvastiku vähenemine
  
• Teenindussektori teisejärguline roll
  

• Eesti Vabariigis:
  

• Seniste turgude kadumine
  
• Majandustegevuse muutumine efektiivsemaks
  
• Madaltehnoloogilised mobiilinvesteeringud
  
• Taaskasutuselevõetud ressursid
  
• Põllumajandussektorist eraldunud töökojad ja abitööstused
  
• Kompensatsioonimajandus
  
• Uus eksportsektor: turism
  
• Avaliku sektori suhteline inerts
  
• Maarahvastiku vähenemine
  

• Maaehituse geograafilise ümberpaiknemise suunad:
  

• Nüüdseks on maaehitus tõmbunud rohkem linnalähedasele alale , maapiirkondadesse ehitatakse elamuid väga vähe, ülejäänud hooneid graafikute järgi ei ehitata.
  

TURISM MAAPIIRKONDADES (L7)

• Maaturismi tähtsuse kasvu põhjused –
  

• Rekreatsiooni tähtsuse kasv
  
• Struktuursed ja ruumilised muutused põllumajanduses
  
• Nõudluse kasv
  
• Meedia poolt loodud imago
  
• Edukas marketing nõudluse loomisel
  
• Inimeste eelistuste muutused
  
• Odavamaks muutunud turismis kasutatavad tehnoloogiad
  
• Keskkonnateadlikkuse kasv
  
• Geograafilise kättesaadavuse paranemine
  

• Vaba aja veetmine maal: tegevused (Butler 1998) vanad ja uued –
  
  • TRADITSIOONILISED TEGEVUSED
    
  • UUED TEGEVUSED
    
  • Matkamine
    
  • Ringisõitmine
    
  • Ajalooliste kohtade külastamine
    
  • Pikniku pidamine
    
  • Looduse tundmaõppimine
    
  • Fotografeerimine
    
  • Kalastamine
    
  • Vaatlused
    
  • Maaelu külastamine
    
  • Lumelauasõit
    
  • Mägirattasõit
    
  • ATV-dega sõitmine
    
  • Orienteerumine
    
  • Ellujäämiskursused
    
  • Surfamine
    
  • Liuglangevarjuhüpped
    
  • Vastupidavusspordialad
    
• Olulisimad ja vähimolulisimad maaturismipiirkonnad Eestis –
  

• Paunvere koolimaja
  
• Värska SPA
  
• Soomaa
  
• 
  

• Maa- ja linnaturismi erinevused (majutusasutuste tegevuse alusel) –
  

maa, 2016
linn, 2016
Keskmiselt tube majutusasutuses
10
28
Keskmiselt voodikohti majutusasutuses
30
61
Keskmiselt voodikohti toas
2,9
2,1
majutatuid majutusettevõtte kohta
700
5100
ööbimisi majutusette kohta
1300
9500
ööbimisi majutatu kohta
1,92
1,86
ööbimisi voodikoha kohta
45
157
TÖÖHÕIVE MAAL (L8)

• Tööealise rahvastiku, tööjõu ja hõivatute dünaamika Eesti maakohtades –
  

• Näitajad langenud kõvasti
  

2000: 2010:

• Tööjõu -5% -20%
  
• Tööjõu -26% -35%
  
• Hõivatud -37% -47%
  

• Töötuse ja heitumuse määrad Eesti maakohtades –
  

• 
  

• Hõivatute ja töötute jagunemine Eesti maakohtades haridustase järgi ja selle muutused –
  

• 
  

• Töö-alase pendelrände suundumused ja selle põhjused Eesti maakohtades –
  

• Suundumused:
  

• Toimub töökohtade ja tööjõu kontsentratsioon linnapiirkondadesse, mida “veab” teenindussektor , aga ka tööstus (uued tööstusalad linnalähialadel)
  
• “Arenguruumi” on: Eestis on pendelränne ca 2 korda väiksem võrrelduna nt Soome ja Rootsiga
  
• Võib eeldada vajadustest ja võimalustest tingitud mobiilsuse edasist kasvu ka Eestis
  
• Pendelrände osas on Eestis märkimisväärsed geograafilised erinevused vastavalt linnade suurusele ja maakohtade geograafilisele asendile, kaugusele eri suurusega linnadest
  
• Eelkõige eristuvad üheltpoolt suuremad linnapiirkonnad, teisalt (kaugemad) maapiirkonnad
  

• Põhjused:
  

• Töökohtade (osatähtsuse) kasv teenindussektoris,
  
• teenindussektori töökohtade kontsentratsioon piki asustushierarhiat
  
• Töökohtade kasv enam-kvalifitseeritud ametirühmade osas
  
• Enam-kvalifitseeritud ametirühmade töökohtade koondumine linnadesse piki asustushierarhiat
  
• Majandusarengu ja rahvastiku ning töökohade koondumine suurematesse linnadesse ja linnapiirkondadesse üldse
  
• Omavalitsusüksuste kui (seni) esmaste töö-areaalide väiksus  territoriaalsed ebakõlad tööturul nõudluse-pakkumise osas
  

MAARAHVASTIK (L9)

• Maakohtade rahvuslik koosseis. Eestlaste vähemusega vallad –
  

• Rahvuslik koosseis:
  

• Eestis sündinud eestlased – 88
  
• Eestlased mujalt endisest NL-st – 3
  
• Eestis sündinud mitte-eestlased – 4
  
• Venemaalt – 3
  
• Mujalt endisest NL-st – 1
  

• Eestlaste vähemusega vallad:
  

• Peipsiääre vald – 10
  
• Alajõe vald – 16
  
• Piirissaare vald – 17
  
• Vaivara vald - 25
  

• Maarahvastiku muutuste suunad Eestis piirkondlike tüpoloogiate ja perioodide lõikes –
  

• 
  

• Rahvastikusündmused Eesti maakohtades. Maarahvastiku muutumine loomuliku ja rände läbi –
  

• Näitajad kahanenud
  

• Maale kolijad: tüpoloogia –
  

• Keskklasside elukvaliteediränne. Linnades tõukejõud: stress , ummikud, kära, kuritegevus ; maal loodus, lastesõbralikkus, keskkonna kvaliteet, inimnäoline kogukond, võimalus teha sporti ja osaleda sotsiaalses elus.
  
• Kontrakultuuriline ränne. Nn B-ühiskond.
  
• Vähemkindlustatute ränne.
  
• Elutsükliränne. Vanurite tagasipöördumine maale.
  
• Tööga seotud ränne.
  

• Maarahvastiku vanuskoosseis ja selle muutused –
  

• 1989.a oli vanuserühmad pigem noorema poolsed , ainult piiri äärsetel aladel oli 60+ vanus.
  
• 2011. aastaks on muutunud domineerivaks vanuserühmaks 60+
  

MAA-ASUSTUS (L10)

• Maa-asulate tüpoloogia: põhitunnused –
  

• Elukülad:
  

• Kõige levinum (tüüpilisem) asulatüüp;
  
• Võib eristada tulenevad asukohast: nt. põllumajandusmaastikel, metsapiirkondades, ranniku-äärsed
  
• Haja -asulad, vähestel juhtudel ka väikesed kompaktsed asulad;
  
• Talud ja ühepere- elamud , mõned 50ndate ja 60ndate aastate töölismajad ja karpmajad lautade juures
  
• Teenindusasutused enamasti puuduvad (v.a. tee-äärsed toitlustuskohad, turismitalud, seltsimajad jne.)
  
• Põllumajanduses tootmistalud, Eesti NSV ajast üksikud laudad ; võib olla ka väiketööstust;
  
• Keskmine suurus alla 50 elaniku (tänapäeval), 50 aastat tagasi olnud üle 100
  
• Üldiselt tühjenevad ja vananenud rahvastikuga, palju pensionäridest üksikleibkondi
  
• Suuremate linnade lähedal kiiresti kasvanud ehk valglinnastunud
  

• Majandusasulad:
  

• Kohalikul toormel põhinevad, sageli ajaloolised tööstusasulad (sh jäeti 50ndatel ja 60ndatel aastatel tsentraliseerimata); ühe-ettevõtte asulad;
  
• Enamasti 200-1000 elanikuga;
  
• Enamasti vähesed teenindusfunktsioonid (nt alg- või põhikool, kohaliku tähtsusega teenused), teeninduslik tagamaa vähene
  
• Palju-korterilised elamud;
  
• Osad stagneerusid juba 70ndatel ja 80ndatel aastatel; tänapäeval pigem tühjenevad ja vananevad;
  
• Asula kasv ja areng sõltuvad ühe ettevõtte käekäigust, vastava majandusharu konjunktuurist
  

• Sotsiaalasulad:
  

• Osadel juhtudel samaaegselt endine põllumajanduskeskus ja tänane vallakeskus (teeninduskeskus);
  
• Enamasti 200-1000 elanikuga;
  
• Välisilme sarnane endiste põllumajanduskeskustega;
  
• Kasv ja areng sõltuvad riigi (ja omavalitsuse) vastavatest sektorpoliitikatest
  

• Endised põllumajanduskeskused:
  

• Külanõukogude ja valdade olulisimad (teenindus)keskused;
  
• Kõige enam uusasulaid, asustussüsteeme enim mõjutanud asute rühm
  
• Eesti NSV perioodil kõige kiiremini kasvanud ja noorima rahvastikuga asulate rühm üldse;
  
• Enamasti vähemalt 200 elanikuga (Eesti NSV lõpuks);
  
• Asulates palju põllumajanduslikke tootmisobjekte (hooneid)
  
• Domineerivad palju-korterilised elamud
  

• Põllumajanduslikud abikeskused ja tootmisasulad:
  

• 1960ndatel ja 70ndatel likvideeritud põllumajanduslikud kesk-asulad;
  
• Enamasti 50-200 elanikuga asulad
  
• Vananenud palju-korteline elamufond
  
• Sotsiaal-majanduslikus mõttes probleemseim asularühm (tööhõive, toimetulek )
  
• Kiire rahvastikuvähenemise tõttu enamik teenindusasutusi likvideeritud
  

• Teeninduskeskused:
  

• Mittepõllumajanduslikud, ajaloolised keskused;
  
• Piiratud kasvuga Eesti NSV perioodil, nüüd oma keskuspositsioone taastavad;
  
• Suhteliselt vanemaealise rahvastikuga;
  
• Vähe palju-korterilisi elamuid
  

• Erinevat suurusjärku maa-asulate elanike arvu muutused suurusjärkude ja perioodide lõikes (kasvavad, vähenevad): Eesti NSV periood, 1990ndad , 2000ndad aastad –
  
• Maa-asulate keskmised suurused ja nende muutused –
  

• Linnalähedased: 384
  
• Muud: 69
  
• Kokku: 90
  

• Maa-asustuse kujunemise etapid ja nende muutuste tegurid ja põhjused etappide lõikes –
  

• 1. etapp:
  

• Põllumajandustootmise iseloom – mastaabiökonoomilised põhimõtted
  
• Rahvastiku (tööjõuressursi) paiknemise allutamine tootmise vajadustele  maa-asustuse kontsentratsioon
  
• MEHHANISM : uued eluruumid – nooremapoolse rahvastiku sisseränne – kasvav sündimus ja teenindustöökohtade lisandumine
  
• Kontsentratsiooniideoloogia, kontsentratsiooni planeerimine
  
• Linnastumisega seotud üldine rahvastikuvähenemine maal – „kannatajaks“ väikesed tootmis- ja teenindusfunktsioonita külad
  

• 2. etapp:
  

• Töökohade kadumine, kõrged kommunaalkulud ja madalad sissetulekud  noorte väljaränne ja tagasi mittepöördumine; sisserände puudumine.
  
• UUSASULAD – palju noori – kõrge väljarändajate %
  
• Kõrged kommunaalkulud linnades  tühjade talukohtade olemasolu väikestes külades
  
• VÄIKESED ja VANEMAEALISE RAHVASTIKUGA KÜLAD – juba väike sisseränne mõjutab rahvaarvu, vanem rahvastik külades enamasti paikne
  

• Maa-asulate probleemid tänapäeva Eestis –
  

• Teenuse kättesaadavuse halvenemine;
  

• Rahvastikuvähenemine;
  
• Ebaotstarbekas kohalike keskuste süsteem;
  

• Kõrged kommunaalkulud;
  

• Pooltühjad palju-korterilised elamud
  
• Kommunaalvõrkudel asulate väiksuse tõttu vähe tarbijaid
  

• Ääremaastumise tunne (sulgemiste tõttu);
  
• Haja-asulate hääbumine, väikeste külade elujõulisus ( kultuurilugu )
  
• Sotsiaal-majanduslikus mõttes probleemsed, kiiresti tühjenevad keskasulad (väikesed tulud, suured kulud, puuduvad „juured“)
  
• Visuaalselt väheatraktiivsed maastikud (võsastusmine, hooldamata maastikud, lagunevad hooned, „karpmajad“
  

MAAPIIRKONDADE SOTSIAALNE OLUKORD (L11)

• Kõige halvema kättesaadavusega teenused maal
  
• Sissetulekud ja vaesus maal: geograafilisi jooni –
  

• Kõige suuremad sissetulekud Harjumaal , Hiiumaal ja Tartus
  
• Keskmine palk 700-800euri
  
• Kõige rohkem vaeseid piirkondi Kagu-Eestis
  

• Teenuste kättesaadavuse halvenemist mõjutavad tegurid maakohtades
  

• Rahvastikuvähenemine +
  
• madal asustustihedus +
  
• ebaratsionaalne keskuste võrk +
  
• tehnoloogilised ja ühiskondlikud arengud +
  
• pendelränne ühiskonna suhteline vaesus +
  
• „parempoolne“ poliitika
  

MAAPIIRKONDADE ARENG (L12)

• Maakohtade kumulatiivne allakäiguspiraal: mehhanism –
  

• Töökohtade vähenemine:
  

• Vähene nõudlus nn maatoodete järgi, tugev konkurents
  
• Liberaalne majanduspoliitika
  
• Linnadega võrrelduna nõrgem konkurentsivõime ja arengueeldused tööstus- ja teenindussektoris
  
• “Liberaalne” regionaalpoliitika
  

• Väljaränne ja mitte tagasipöördumine:
  

• vähene valikuvabadus
  
• vajadus minna õppima
  

• Vananev vanuseline koosseis
  
• Vähenev sündide arv:
  

• demograafilise käitumise muutus
  

• Rahvastiku vähenemine
  
• Teenindus-asutuste klientide vähenemine:
  

• Suhteline vaesus
  
• Ökonoomiline ja liberaalne lähenemine
  

LISAKS: PÕLLUMAJANDUS (Loe: Maaelu Arengu Aruanne, https://dspace.emu.ee/xmlui/bitstream/handle/10492/3726/maaelu_arengu_aruanne_2011final.pdf?sequence=1&isAllowed=y )

• Põllumajanduse arengut eri etappidel mõjutanud olulisemad tegurid (lk 86) –
  

• 1988-1995
  

• Taluseadus Omandireform
  
• Maareform
  
• Põllumajandusreform
  
• Seniste turgude kadumine
  
• Seniste toetuste kadumine
  
• Vabakaubandus
  
• Välisinvesteeringud
  
• Esimesed maaelu- ja põllumajandustoetused
  

• 1996-2001
  

• Subsideeritud import
  
• Põllumajandustoetuste mitmekesistumine ja suurenemine
  
• Imporditollid ja -litsentsid
  
• Toidu kvaliteedi kontroll
  

• 2002-2008
  

• ELiga liitumise ettevalmistamine
  
• SAPARD programm
  
• ELiga liitumine
  
• Ühise põllumajanduspoliitika rakendumine
  
• ELi ühisturu avanemine
  

• 2008-…
  

• „Toidukriis“
  
• Krediidivõimaluste halvenemine
  
• Majanduskriis
  
• Toorainehindade volatiilsus
  
• Ühistegevus
  
• Suurem tähelepanu toidule (hinnad, tervis)
  
• Põlvkonnavahetus
  

• Põllumajanduslike majapidamiste arvu muutuste põhisuunad ja põhjused
  
• Põllumajanduslike majapidamiste struktuur maakasutuse järgi: põhitunnused
  
• Muutused põllumajanduslikus tööhõives
  
• Maakasutus ja selle dünaamika Eestis
  
• Põllukultuuride kasvupinnad osatähtsuse järgi
  
• Põllukultuuride saagikus –
  

• Põllukultuuride saak sõltub alati olulisel määral konkreetse aasta ilmast , kuid peale selle on olulised ka kasutatavad sisendid: seeme, väetised, taimekaitsevahendid, tehnoloogia , sordid, teadmised, majandamisoskused jne.
  
• Eesti kiirema kasvutempo taga on mitmeid tegureid, millest võiks välja tuua väetiste ja taimekaitsevahendite rohkema kasutamise (nende kättesaadavust on parandanud ka otsetoetuste kasv), investeeringud kaasaegsesse tehnoloogiasse ning paranenud oskusteabe.
  

• Loomade ja lindude arvu muutused –
  

• Loomade ja lindude arv on Eestis vähenenud.
  
• Kõige enam lihaveiste arvukus.
  

• Piimatootmise arengusuunad –
  

• Piimatootmine on kõige vähem vähenenud Eestis ning kõige enam Lätis.
  
• Piimatootjate arv on ELiga liitumisest alates vähenenud ligi kaks korda. Seega on väiksema konkurentsivõimega tootjad sektorist lahkunud ning konkurentsivõimelisemad tootjad tootmismahtusid suurendanud.
  

• Lihatootmise arengusuunad –
  

• Soomes kasvanud
  
• Eestis, Lätis ja Leedus kahanenud
  

• Põllumajandussaaduste väliskaubandus