Rulatamine (1)

33
PÄRNU SÜTEVAKA HUMANITAARGÜMNAASIUM
Kristen Kivimaa
RULATAMINE
Aastatöö
Tertia aste
Juhendaja Kalle Viik
Pärnu 2009

Sisukord

Sisukord 2
Sissejuhatus 3
1. Rulatamise ajalugu 3
1.2. Vana koolkond 1940-1970 4
1.2. Uus koolkond 1980-... 5
2. Rulatamise põhitõed 8
2.1. Rula varustus 9
2.2. Trikid 10
3. Kuulsaimad rulatajad läbi aegade 12
3.1. Vana koolkonna kuulsused 13
3.1.1. Tony Alva 13
3.1.2. Stacy Peralta 15
3.2. Uue koolkonna kuulsused 17
3.2.1. Rodney Mullen 17
3.2.2. Tony Hawk 19
Kokkuvõte 22
Kasutatud allikad 23
Skateboarding Summary 25
Lisad 27
Lisa 1 Mõisted 27
Lisa 2 Roller Derby Skateboard 29
Lisa 3 Ramp 30
Lisa 4 Uue koolkonna rula 30
Lisa 5 Tony Alva 31
Lisa 6 Stacy Peralta 31
Lisa 7 Rodney Mullen 32
Lisa 8 Tony Hawk 33

Sissejuhatus

Valisin enda aastatöö teemaks rulatamine seetõttu, et tegelen ka ise aktiivselt selle ekstreemspordiga. Töö eesmärk on tutvustada rula ning sellega tehtavaid trikke. Tagaplaanile ei saa jätta ka rulatamise ajalugu ja sellega kaasnevaid kuulsusi, kes muutsid rulatamise selliseks spordialaks, nagu me teame seda tänapäeval.
Aastatöö jagasin kolmeks suuremaks peatükiks, mis omakorda jagunevad alapeatükkideks. Rulatamisest kõnelev osa jaguneb kahte peatükki: uueks ja vanaks koolkonnaks. Esimeses peatükis räägingi mõlemast koolkonnast ning kuidas on rulatamine muutunud aja jooksul. Teises peatükis räägin rula varustusest, mida pidada silmas selle ostmisel , ja trikkidest. Kolmandas peatükis räägin tähtsamate rulatajate kohta, kes on arendanud ning muutnud rulatamist kõige enam. Uurimustöös kasutan väljendeid, mis on lahti seletatud lisas 1. Teised lisad pakuvad uurimustööd illustreerivat pildimaterjali.
Uurimuse kirjutamisel kasutasin valdavalt inglisekeelsid materjale ning seetõttu pidin palju tõlkima. Eesti keeles oli vähe tekste . Ainukeseks paberil olevaks materjaliks , mida said kasutada, leidsin ajakirja Adrenaliin artikli. Sõitjate eluloost ülevaate andmiseks kasutasin peamiselt ainult ühte allikat, seda, mis oli teiste leitud tekstide hulgast kõige mahukam ja üksikasjalikum.

1. Rulatamise ajalugu

Rulatamise ajaloo võib jagada kahte suurde peatükki. Vana koolkond hõlmab aastaid rulatamise algusest ehk neljakümnendate lõpust kuni 1978. aastani, millal leiutati ollie ehk käteta õhutrikk, mis viis rulatamise järgmisele tasemele. Uus koolkond algab ollie leiutamisest ja kestab tänapäevani. Need kaks ajastut erinevad teineteisest nii trikkide, sõitmisstiilide kui ka rula enda poolest. ( Cave 2007.)

1.2. Vana koolkond 1940-1970

Rulatamist alustati neljakümnendate lõpus või viiekümnendate alguses, kui mitmed California lainelaudurid (ehk surfarid) tulid mõttele surfata ka tänavatel. Keegi täpselt ei tea, kes leiutas esimese rula, vaid näib, et paljud inimesed tulid ühel ajal samale mõttele. Esimesed rulad olid puust karbid, mille alla kinnitati rulluiskude rattad . Kui rulatamine kogus populaarsust, siis muutusid karbid lihtsateks laudadeks ja varsti hakkasid firmad seitsmest õhukesest vineeri kihist kokku pressitud laudu tootma . Sellel ajal oli rulatamine lihtsalt ajaviide surfamisele vahelduseks ja tihti kutsuti seda ka Sidewalk Surfinguks. (Fry 2006.)
Alates viiekümnendatest huvi surfamise vastu vähenes ja mõisteti, et rulatamine võib tekitada sama tunde kui sõita lainetel. Surfamise manöövreid, stiili, moodi ja suhtumist hakati kasutama ka rulaga sõites. Sellel ajal muudeti ka rula trucke, muutes nendega sõidu kergemaks ja manööverdamise lihtsamaks. Esimene rula täiskomplekt tuli müüki 1959 . aastal ja selle andis välja Roller Derby Skateboard (vt lisa 2). ( Ibid )
1960-ndatel viisid esimesed firmad, nagu Larry Stevenson ’s Makaha ja Hobie Alter’s Hobie, rula masstoodangusse. Rulatamisest sai üleöö väga populaarne tegevusala ja firmad üritasid suurele nõudmisele vastu pidada. Kolme aastaga müüdi üle viiekümne miljoni rula ja esimene võistlus peeti Hermosa Beachil Californias 1963. aastal. 1965 teatas hulk ohutuseksperte, et rulatamine on ohtlik tegevus ja soovitasid poodidel rulade müümise lõpetada ning vanematel rula mitte osta. Pärast seda rulatamise populaarsus rauges sama kiiresti, kui see algas, ja spordiala tabas esimene mõõnaperiood. (Fry 2006.)
Esimese languse ajal leiutas Larry Stevenson kicktaili ja rulatamise esimene põlvkond pani siis aluse trikkidele ja stiilile, mida teame ka tänapäeval, kuigi siis oli ikka veel rula varustuses puudusi. 1973. aastal leiutati uretaan rattad, mis olid valmistatud õlist, arendamaks seda spordiala. Uued rattad tagasid palju parema haardumise ja kiiruse ning ühinesid uudsete rula truckidega, tänu millele rulatajad said manööverdamise uuele raskusastmele viia. Sellel ajal olid trikid peamiselt lihtsalt maa peal kiire hoo pealt manööverdamine, kuid peagi avastati, et ka tühjades ujumisbasseinides ja silindrilistes torudes on võimalik sõita. („Skateboarding History (It all started in the U.S.A)” 2007)
1970-ndate aastate jooksul arenes rulatamine märgatavalt ja see astus sammu edasi järgmisse etappi , kus ehitati mitmeid betoonist skateparke, arenes välja hulk professionaalseid rulasõitjaid, -ajakirju ja -filme. Sellel perioodil sisaldas modernne rulatamine ka püstloodis slaalomite, allamäge ning vabastiilis sõitmist ning pikkade hüpete tegemist. (Fry 2006.)
Suur eelis sellel spordialal oli võimalus teha õhutrikke, näiteks inverte, mida võib nimetada selle aja rulatamise kõige tähtsamaks ja levinumaks trikiks. Sellel ajal tulid ka esimesed kuulsused ja üle ühendriikite tuntuks saanud nimed, nagu näiteks Tony Alva, Jay Adams ja Stacy Peralta. Muutus ka rula välimus. Laua suurus suurenes kuuelt kuni seitsmelt tollilt üle üheksa tolli, tagades parema stabiilsuse vertikaalsetel pindadel. Seitsmekümnendate lõpul hakkas inimeste huvi spordiala vastu langema , paljud rulapargid läksid pankrotti ning rulatamist tabas teine mõõnaperiood, mille tõttu jätsid paljud tuntud sõitjad rulatamise pooleli . (Ibid)

1.2. Uus koolkond 1980-...

Kaheksakümnendatel ehitati esimene vineerist ramp (vt lisa 3) ja peale selle hakati sõitma rohkem ka tänavatel. Just need kaks asja äratasid rulatamise uuesti ellu, täpselt nagu oli seda teinud uretaanrattad seitsmekümnendatel. Kaheksakümnendatel pidid rulatajad hakkama ise otsima uusi sõidukohte ning nad hakkasid puidust rampe enda tagahoovi ja vabadele platsidele ehitama. Nad võtsid sõitmise eesmärgil kasutusse ka tänavatel olnud metallist käsipuud ja trepid, mida varem peeti võimatuteks kohtadeks , kus trikke teha. Rulatajad rajasid enda firmad ja viisid läbi uuendused laua ja trikkide suuruses, tänu sellele arenesid trikid veelgi. Sellel põlvkonnal kasvasid ka uued staarid rambisõidus, kellest osa, nagu näiteks Tony Hawk ja Steve Caballero, sõidavad tänapäevani. Kaheksakümnendate lõpus jällegi raugeb rambisõidu populaarsus ning ilma hakkavad tegema esimesed tänavasõidu kuulsused, nagu näiteks Mark Gonzales, Natas Kaupas ja Mike Vallely. („Skateboarding History (It all started in the U.S.A)” 2007)
Kogu selle kiire arengu juures oli võimatu, et rulatamine jääks samale tasemele, nagu ta oli, ning ei läheks järgmisse faasi. Selle tsükli haripunkt oli 1987. aastal, pärast seda, kui rulatamine oli mõjutanud ülemaailmselt noorte kultuuri, muutes seda alates karmist punkstiilist muusikast, mida enamik rulatajaid eelistasid, kuni laiadeni, sõjaväevärvides püksteni ja vanaaegsete tennisteni, mida rulatajad kandsid. (Fry 2006.)
Sellel ajal oli rulatamise tsükkel üle koormatud mitmete uute lisanditega: tekkisid uued rulavarustust tootvad firmad, hakati sõitma mitmekesistematel maastikel ning rulatajad hakkasid proovima ohtlikumaid trikke, ise seejures kaitsmeid kasutamata. Kõige tähtsam oli see, et rula võlud oli avastanud uus generatsioon lapsi, tänu kellele muutus see spordiala palju populaarsemaks . Muutus ka rula väljanägemine selliseks, nagu me teame seda tänapäeval (vt lisa 4). Osa inimesi, kes hakkasid kasutama ära rulatamise mõju noortele, olid endised professionaalid, kes panid aluse uutele firmadele, nagu näiteks Steve Rocco ja World Industries, mis toodab rula decke, trucke, rattaid ja kõike muud, mida rulatamisel vaja läheb. Selleks ajaks oli ollie ise saavutanud enda tähtsuse, olles kuni 80% tänavasõidu ja 60% rambisõidu trikkide alustrikiks, kui sooviti teha kõrgemat ja ilusamat trikki. („Skateboarding History (It all started in the U.S.A)” 2007)
Pärast väikest huvilangust kaheksakümnendate lõpul hakkab rulatamise populaarsus taas kasvama 1995. aastal pärast ESPN -i esimesi „X Gamesi“ võistlusi Rhode Islandil. See näitas, et rulatamine, mida oli varem vaadatud kui mässavat spordiala selle ohtude ja mõnikord ka keelatud kohtades sõitmise pärast, võib olla ka kõrgtasemega spordiala. Paljud sõitjad, kes võistlesid, tundsid, et ESPN-i võistlus oli hea spordiala tulevikule ja et see tõstis märgatavalt rulatamise mainet tavaliste inimeste seas, kes sellest suurt midagi veel ei teadnud . 1996. aastal korraldati „X Games “ jällegi Rhode Islandil ning ka seekord näitas spordiala ennast miljonitele inimestele heast küljest. Rulatamine kaasati ka 1997. aasta talve „X-Gamesile“ lumelauale ja mägisuuskadele vahelduseks koos triki rulluisutamisega. („Skateboarding History (It all started in the U.S.A)” 2007)
Pärast kokkupuudet meediaga, muutus rulatamine nelja aastaga maa- alusest hobist tõsiseks profispordiks. Firmad, mis enne ei teadnud rulast suurt midagi, pidades seda lauaks, kuhu on neli ratast alla löödud, hakkasid seda kasutama enda rahanumbrite suurendamiseks . Reklaamifirmad avastasid , et just kuulsate rulatajate abil on võimalik noori paremini mõjutada, kasutades reklaamides neile tuntuid sõitjaid. Niimoodi on edukalt müüdud karastusjooke, kartulikrõpse, komme ja isegi telefone. (Ibid)
See, et rulatamine on tänapäeval kuulsaks saanud, ei olegi eriti rulatajate, vaid sponsorite ja massimeedia teene. Peamine tähelepanu ja huvi püsib tänavasõidul ja tänu sellel võib igasuguseid pilte ja intervjuusid leida paljudes ajakirjades. Rambisõit kogub üha enam ja enam populaarsust kuna, ehitatakse palju uusi rulaparke. Need pargid on palju arendanud kohalike linnade rulaühiskonda. Paljude erinevat rampide, kallakute ja kausside, kus sõita saab, olemasolu rulaparkides on sundinud muutuma ka rula varustust. Need tehnoloogilised muutused, mis on rakendanud rulatoodetel, on aidanud hoida rulatamise järjekindlust üle kahe aastakümne. Üheksakümnendate alguses väikesed lauad ja pisikesed rattad olid kõige populaarsemad , siis tänapäeval on neid suur valik erinevaid suuruseid ning igaüks võib leida endale sobiva. Rataste diameeter on suurem, deckide suurus jätkab kasvamist ja longboard’id koguvad populaarsust eriti kuurortlinnades, kus inimesed tahavad ruladega lihtsalt sõita või kasutada seda liikumisvahendina. Allamäge rulaga sõitmine on samuti viimastel aastatel taas tärkamas. (Fry 2006.)
Alates algusaastatest on rõivamood pidevalt muutunud ja need, kes sõidavad rulaga, on kogu aeg ka muutustega kaasa läinud. Tänapäeval pööratakse põhitähelepanu jalatsitele. Lähtudes Transworld Skateboarding Businessi jaemüüate uuringust suvel 1998. aastal, võttis jalatsite müük enda alla 26,5 % kogu rulavarustust müüvate firmade turust. Temale järgnes deckid (26%), riided (16%), truckid (11,5%), rattad (11%) ja kõige viimaseks jäid aksessuaarid (9%). (Ibid)
Rulatamise ajaloo jooksul on olnud mitmeid organisatsioone ja inimesi sellele kaasaaitamiseks. Kaks põhilist organisatsiooni on IASC (International Association of Skateboarding Companies) ja World Cup Skateboarding, mis on juhtiv võistluste korraldamise organisatsioon . World Cup Skateboardingut juhib endine NSA (National Skateboarding Association) president Don Bostick, kes korraldab nii rambi- kui ka rulapargi võistluseid. Võistlustel hoiavad ühte peamiselt samade sponsorite eest sõitvad, mitte samast rahvusest rulatajad, nagu arvata võiks. Nii on see läinud tänu sellele, et sponsorid rahastavad paljusid võistluseid ja tahavad, et nende firma nimi koguks kuulsust heade sõitjate ja enda meeskonna arvel. Rulatamine kogub austust kui professionaalne spordiala, millega on võimalik raha teenida ja ära elada. („Skateboarding History (It all started in the U.S.A)” 2007)
Tänapäeval võib professionaalne rulataja teenida alates tuhandest dollarist kuni kümne tuhande dollarini kuus. Sissetulek sõltub edust võistlustel. Enamik rulatajatest, kellel on sponsorid, teenivad veel nende pealt lisaraha. See on suur muutus võrreldes sellega, kui professionaalne rulataja pidi äraelamiseks veel tööl käima. (Ibid)

2. Rulatamise põhitõed

Rulatamise tähtsaim osa on trikid ja varustus. Selles peatükis tutvustan rula varustusest, kui palju see võib maksta ning mida pidada silmas rula osade ostmisel. Veel räägin trikkidest, mida võib jagada viieks suureks kategooriaks ning selgitan, kust pärinevad nende trikkide nimed.

2.1. Rula varustus

Oma rula kokkusobitamist võiks alustada lauast. Esmapilgul paistvad lauad erinevat vaid nende alla joonistatud piltide poolest, lähemalt uurides pole aga kõik nii lihtne. Esiteks saab laudu eristada laiuse poolest. Enim levinud laiused on 7.5-8.0 tolli (1 toll=2.54 cm). Laiemad lauad on reeglina vastupidavamad ja stabiilsemad, kitsamad aga kergemad. Laudu saab eristada ka concave (laua pikisuunas kumeruse), nose (esiotsa) ja tale (taguotsa) pikkuse, kalde, kuju ning truckide vahekauguse järgi. Laua peale käib veel griptape, mis on peaaegu nagu tavaline liivapaber , aga see on ühelt poolt kleepuv, et seda saaks rulalaua külge kleepida. ( Aedmaa A. 2005. Mida pidada silmas uue või kasutatud rula ostmisel? – Adrenaliin, nr. 5, lk 49)
Kasutatud lauda ostes tasub jälgida, et ei esineks mõrasid ja laud ei oleks väga niiskust saanud. Lihtsaim viis selle kontrollimiseks on seista laua peale, testides nii painduvust. Uute laudade hinnad jäävad 600 ja 1100 krooni vahele, kasutatud laudade hind kõigub 20-st kuni 400 kroonini. Griptape maksab 100 krooni. (Ibid)
Kui sobiv rulalaud on leitud, võiks hakata otsima paslikke trucke ehk telgi , kuhu otsa käivad rattad. Tuleb jägida, et need ei oleks rulast laiemad. Truckid laiusega 5.0 tolli sobivad enamasti laua laiusega 7.5-7.75 tolli, 5.25 tolli aga laiusega 7.75-8.0. Veel jagunevad truckid massi poolest – mida kergemad, seda paremad (samas enamasti ka nõrgemad). Kui aga rahakott ei kannata uusi trucke välja ning tähelepanu suundub kasutatud kraamile, tuleb jälgida kõikide mutrite ja vintide korrasolekut. Soovitatav on vältida mõraseid ja eri paarist trucke. Poes pakutavate paaride hind jääb 500 ja 1000 krooni, kasutatud aga 100 ja 400 krooni vahele. (Ibid)
Raskeimaks ülesandeks võib osutuda rataste valik. Kõik on ühtemoodi ümmargused ja väikesed, kuid siiski saame neid liigitada laiuse, jäikuse ja suuruse poolest. Rataste jäikus varieerub 97a (pehme) ja 101a (kõva) vahel. Pehme ja lai ratas on kasulik kehvemal pinnasel raputust vähendades, kõvem ja kitsam aga siledal pinnasel, sest libiseb ja veereb paremini. Suurem ratas muidugi veereb paremini, olles samas aga raskem. Kasutatud rattaid ostes tuleks jälgida, et need poleks liiga väikeseks kulutatud ning ei esineks flatspot e ehk lamedaid kohti, mis panevad ratta värisema ja hüplema. Uhiuued rattad võid leida poest 400-600 krooniga , kasutatud jooksu 50-300 krooni eest. (Aedmaa A. 2005. Mida pidada silmas uue või kasutatud rula ostmisel? – Adrenaliin, nr. 5, lk 49)
Rataste sisse käivad muidugi veel laagrid , kokku kaheksa tükki. Laagrid erinevad oma veerevtakistuse ja vastupidavuse poolest. Veerevtakistust näitab number tähekombinatsiooni ABEC järel, näiteks ABEC 3, ABEC 5 ja ABEC 7. Poelettidelt võib leida ka tugevamaid ja vastupidavamaid keraamilisi laagreid, mis aga muidugi maksvad rohkem. Üldiselt oleks hea kasutatud laagreid vältida (kõik, mis liigub, kulub, ja laagri kulumist on raske hinnata). Laagrite hinnad kõiguvad 250 ja 2000 krooni vahel. (Ibid)
Rulalauda ühendab truckidega veel kaheksa polti (ehk hardware). Kasutatud polte tasuks vältida, seda enam, et uued ( spetsiaalsed ) saab poest 50 krooni eest. Truckide ja laua vahele võib osta veel vastavad kummiplaadid (ehk riserid). Need pehmendavad põrutust ja muudavad laua ja ratta kokkupuudet maandumisel. Riserid võib saada poest viiekümne krooni eest. (Ibid)
Rula komplekteerimine on enamasti sõitja maitse/stiili asi ja mingit kindlat juhendit on seetõttu raske anda. Vanematel rulatajatel on tekkinud nii-öelda oma maitse, algajatel on rula kokkuseadmine aga raskem. Kõige kindlam oleks valida kõikidest osadest keskmine ehk laud 7.75’’, truckid 5.25’’, rattad 52-56 mm ja 99a ning laagrid ABEC 5. Eestis müüvad rula varustust Surfhouse, Exit Sport , Sportland, Motel Paradise ja Hawaii Express. (Ibid)

2.2. Trikid

Rulatamise trikk või lihtsalt trikk on rulaga sõites manöövri tegemine. Uute trikkide õppimine ja nende korda saatmine on põhieesmärk rulatamises neile, kes ei kasuta seda ainult liikumisvahendina, vaid tegelevad sellega kui ekstreemspordialaga.
Rulatamise trikke liigitatakse nelja kategooriasse. (Stradlen 2008.)

• Vabastiili trikid sisaldavad mingi muu laua osa peal tasakaalu hoidmist kui neli ratast, nagu näiteks ühe ratta või kahe ratta peal sõitmine, rula taili, või rula äärte peal libisemine. On veel mitmeid viise laua flipimiseks ja manipuleerimiseks kahele rattale ja neilt tagasi neljale rattale, mis leiutati rulatamise varasematel aastatel. Neid trikke kasutatakse nii tavalises , vabastiili kui ka flatground rulatamises. (Ibid)
  

• Õhutrikid sisaldavad õhus hõljumist ning samal ajal käega rulast kinni hoidmist või jalgadega pidevat ja hoolikat survet lauale avaldades, et hoida seda jalgade alt ära minemast. See liik trikke sai populaarseks tänu Tony Alvale, kuna just tema tegi frontside õhulende ujumisbasseinidest välja hilistes 70-ndates. Just see on laiendanud rulatamise trikkide hulka tänapäeval, kaasa arvatud ollie ja selle erinevad variatsioonid . (Ibid)
  

• Flip -trikid on õhutrikkide vastand, mis kõik põhinevad ollie’l. Esimene seda liiki trikk oli kickflip . Sa võid keerutada lauda ümber mitme erineva telje ja isegi ühendada mitmeid trikke üheks. Need trikid on populaarsed enamasti tänavasõidus, kuigi teiste stiilide sõitjad kasutavad neid ka. (Ibid)
  

• Slide’imis ja grindimis trikkide tegemiseks tuleb kas rula trukid või laua osad saada mingile äärele, käsipuule või basseini äärele ning nendega seal libistada. Kui rula laud puutub kokku äärega, siis seda kutsutakse slide’ks ja kui kokkupuude toimub trucki ja ääre vahel, siis nimetatakse seda grindiks. Slide’imine ja grindimine sai alguse sellest, kui rulatajad hakkasid libistama mööda parklates olnud äärekive ja kõnnitee servi. Pärast laiendati seda tegevust ja hakati libistama basseinide ääri ja varsti ka treppide metallist käsipuid ning slide’itakse ja grinditakse kõike, kus vähegi võimalik seda teha on. Selleks, et muuta pind libedamaks, määritakse sellele peale küünlarasva. („Skateboarding Tricks“)
  

• Lip-trikke sooritatakse basseini või rularambi äärel. Enamus grindidest on võimalik sooritada ka basseini või rularambi äärel, aga lip-trikk on vertikaalne tardseisund, mitte libistamine . Nende hulka käivad invertid ja selle mitmed variatsioonid. (Stradlen 2008.)
  

Inimesed, kes leiutasid need põhitrikid, nimetasid neid just nende nimedega, nagu nad ise tahtsid. Enamik neist näitab, mida sõitja mõtleb triki tegemise ajal. Vanemad trikid nimetati tavaliselt nende väljamõtlejate ja esmakordselt sooritajate nime järgi. Näiteks triki andrecht looja Dave Andrechti, ollie ja Alan „Ollie“ Gelfandi ja elguerial Eddie Elduera järgi. Mõnikord juhtus ka nii, et samasugune trikk leiutati mitmete inimeste poolt samal ajal, seda ise teadmata ning trikk sai mitu nime. Nii nimetatakse näiteks 360 flipi ka tre flipiks. (Ibid)
Enamik uutest trikkidest on leiutatud mitmete trikkide kombineerimisel, muutes nad uueks. Näiteks Danny Way oli esimene, kes tegi alguses kickflipi ja pärast seda õhturiki indy . Ta kutsus seda lihtsalt kickflip indyks. (Ibid)

3. Kuulsaimad rulatajad läbi aegade

Nii vanal kui ka uuel koolkonnal olid oma rulastaarid, kes sel ajal muutsid rulatamise mõtet ja väljanägemist. Vana koolkonna tähtsaimad tegijad olid vaieldamatult Tony Alva ja Stacy Peralta. Praegusel ajastul on aga suure teene rulatamisse jätnud Tony Hawk ja Rodney Mullen.

3.1. Vana koolkonna kuulsused

3.1.1. Tony Alva

Tony Alva (Vt lisa 5) sündis Californias Santa Monicas 1957. aastal. Ta elas koos isa ja emaga, tal oli ka õde ja vend. Kui Tony oli üheksa-aastane, siis tema isa ja ema lahutasid. Õde ja vend läksid koos emaga ja ta ise jäi isaga elama. (Glitter 2005)
Tony oli lainelaudur. Ta oli „The Little League ’i“, väikeste poiste surfiklubi, treener. Ka Tony kuulus sellesse liigasse ja tema isa ostis talle lainelaua, kui Tony oli kümne-aastane. (Ibid)
Kuuekümnendatel aastatel eelistati surfamist rulatamisele. Rulatamine oli enamjaolt vaid transpordiliik või ajaviide, kui puudusid lained surfamiseks. (Ibid)
Tony alustas rulatamist 1967. aastal enne kümnendat eluaastat, kuid siis ei võtnud ta seda tõsiselt. Surfamine oli see ala, mis viis Tony rulatamiseni. Ta valmistas sageli endale rulasid mööblitükkidest ja rulluisuosadest. Ta kandis oma surfitehnika üle betoonile ehk tõi selle rulatamisse. Sõites madalalt, tasakaaluks väljasirutatud kätega, rulatades niisuguse intensiivsusega, et tihtipeale hävitas kodus valmistatud lauad ühe sõiduga. Tony ja ta sõbrad olid toonud uue lähenemisviisi rulatamisesse, mis oli palju arenenum kui samal ajal kusagil mujal. Kellelgi teisel ei olnud samasugust surf -rula stiili, kuna mujal puudusid sellised nõlvad nagu nende kodukohas. (Ibid)
Tonyle oli teiseks koduks lähedal asuv rulapood, kus ta aitas tagaruumis rulasid parandada ja täiustada. Kui rulatamise populaarsus kasvas, arenes juuniorite surfiklubist koos Tony Alvaga ja teiste klubiliikmetega 12-liikmeline grupp paremaid rulatajaid. Nad olid kõik kesk-ja alamklassi lapsed ning neil ei olnud palju võimalusi. Neile langes osaks parim, mis selles kandis üldse võimalik oli, kuna rulatamine oli alles uus trend. (Glitter 2005)
1975. aasta suvel korraldati senistest suurem ja laiahaardelisem rulavõistlus „The Bahne-Cadillac Skateboard Champinoship“. Kahepäevane sündmus koosnes allamäge, slaalomi ja vabastiilis võistlustest. Organiseerijad olid ehitanud 20-meetrise puust kallaku ekstra võistluse jaoks. Rohkem kui 400 entusiasti sõitis Californiasse, et võistlustest osa saada. See oli esimene suurem võistlus, kus said kokku rulatajad üle kogu maailma. Tony Alva ja tema meeskond läksid sinna, teadmata midagi välismaailmast, teistest rulatajatest ega nende stiilist. Esimeses osas, vabastiilis, pidid võistlejad kahe minuti jooksul avaldama kohtunikele muljet, esitades oma kõige ilmekamaid trikke. Nüüd sai esmakordselt Tony meeskond „Z- Boys “ aru, et nende endi sõitmistase, mis oli neile loomulik, oli teistele sõitjatele revolutsiooniline . See, mis oli Tonyle tavaline, oli kohtunike jaoks nii uskumatu, et nad ei osanud teda ega tema meeskonda hinnata. (Ibid)
1976. aastaks oli rulatamisega tegelevate inimeste kasvanud peaaegu juba neljasaja miljoniliseks. Tony Alva ja tema meeskond „Z-Boys“ said vanemaks , nad lõpetasid keskkooli ja hakkasid otsima uusi väljakutseid. Alva sai osa ühes filmis. Tema populaarsus kasvas, kui ta mängis huligaanset rulatajat Tony Bluetirei filmis „Skateboard“. Koos oma uute sõprade ja suure rahakotiga elas ta Hollywoodi rikaste elu. Seesama poiss, kes kunagi pani lõbu pärast oma keldris isetehtud rulasid kokku, oli nüüd saavutanud suure heakskiidu ja toetuse, tehes seda, mis oli tema jaoks loomulik. (Ibid)
Tema esimene sponsor oli „Makaha Skateboards“. Seejärel tulid „Hobie Skateboards“, „Logan Earth Ski“ ning „The Zephyr Team“ (Z-Boys). Viimane moodustus nende surfimeeskonnast. Jeff Ho Zephyr oli kombinatsioon surfi- ja rulameeskonnast. Tony Alva oli mõni aasta selle meeskonna kapten. Aja möödudes läks grupp laiali ning igaüks tegeles ise oma asjadega. (Ibid)
Pärast seda, kui Tony oli mitmete sponsorite heaks töötanud, otsustas ta 1978. Aastal luua oma ettevõtte – „Alva Skateboards“. See süvendas tema panust rulade tööstuses. Ta oli siis 19-aastane ning omandas kuulsuse kui Maailma Professionaalse Rulatamise Tšempion. Tema nimel oli maailmarekord Guinessi rekordite raamatus, näiteks üle takistuste hüppamises ning slaalomisõidus. Tänu sellisele kuulsusele ja austusele, mille ta oli omandanud , lõigi ta „Alva Skateboardsi“. Meeskonna heaks töötasid väga paljud nimekad rulasõitjad ning see oli ka parim. Nad olid ühed esimesed laminaadist laudade tootjad ning taili kasutusele võtjad. „Alva Skateboardisi“ meeskond alustas ka erinevate kujudega laudade katsetamist. Igaühel oli meeskonnas erinev sõitmis stiil, seega üritati igale liikmele luua erilise kujuga laud, mis seostuks tema individuaalse isikupäraga. „Alva Skateboardsil“ on tänapäevani oma originaalne stiil – vana koolkond. (Glitter 2005)
Tony elust ja stiilsest rulatamisest on tehtud dokumentaalfilm: „Dogtown and Z-Boys: A Film about the Birth of Now“. See film võitis publiku lemmiku ja lavastaja auhinnad Sundance’i Filmifestivalil. Selle filmiga, mille lavastajad olid Tony Alva, Stacy Peralta ja paljud teised vana koolkonna rulatajad, loodeti harida inimesi, tutvustada rulatamise algseid juuri ja liikumist, mis panid aluse uuele elustiilile. (Ibid)
Tony Alva jaoks oli rulatamine viis olla nii heas vormis kui ka võimalus hoida sidet noorema generatsiooniga. Ta tegeleb palju lastega, jagades kogemusi ning tutvustades neile rulatamise algseid juuri ja ajalugu. Tema enese arvamuse kohaselt on põhiline, et noortele ei sunnita erinevaid stiile peale ning et neid ei õpetataks karmikäeliselt. Ise arenedes luuakse uusi võimalusi ning purustatakse vanu rulatamisele seatud piire . Eelkõige on rulatamine Tony jaoks see, mida ta naudib ja mis on talle palju uksi avanud ning rula on elus tema jaoks tähtis. (Ibid)
Tony Alva saab tänavu 52-aastaseks ja ta on öelnud, et ei jäta iialgi rulatamist, kui ta just füüsiliselt seda enam teha ei jõua. Kõigile, kelle jaoks on rulatamine elustiil, on oluline sõitja stiil. Iga uus ekstreemspordiala püüab saavutada sama kõrge taseme kui Alva ja „Z-Boysi“ rulatajad. Ainus vahe on selles, et nemad ei plaaninud seda, vaid see kõik tuli neil loomulikult. Alva ei pea midagi tõestama kellelegi. Talle on oluline vaid enda heaolu. Ainukene inimene, kellele Alva on pidanud ennast tõestama, on ta ise. (Ibid)

3.1.2. Stacy Peralta

Stacy Peralta (vt lisa 6) sündis 15. oktoobril 1957. aastal Californias. 11-aastaselt liitus ta „Z-Boysiga“, grupp, mida sponsoreeris surfipood „Jeff Ho and Zephyr Surfboard Production “. Tema teine sponsor oli „ Gordon and Smith“. „The Del Mar Nationals“ oli esimene võistlus kahe rulasõidu katekooriaga – slaalom ja vabastiil . Sellel võistlusel ta esines hästi ja tuli kuuendaks vabastiili grupis. Pärast seda hakkas Peralta kõvasti harjutama manöövreid, et parandada enda taset vabastiilis rulatamises. Kaheksa kuud pärast esimesest võistlusest saavutas ta kolmanda koha „World Skateboard Championshipil“ vabastiilis rulatamises. Pärast seda kutsuti ta „ Charlie ’s Angelsisse“, kus ta näitles ühte rulatajat, kes sõitis ainulaadset stiili, nii et Peralta oli sinna sobiv. („Stacy Peralta’s Biography “)
Peraltat võib nimetaga triki frontside flip to fakie väljamõtlejaks ja loojaks. Kuigi seda tehti algul üle basseini äärte, siis noor Alan Losi viis selle hämmastava ja ennenägematu triki, mida veel keegi teine peale Stacy ei olnud suutnud teha, rulaparkide atraktsioonidele. Et aidata rulatajatel seda manöövrit teha, tuli Stacy välja vahendiga nimega „lapper“ mis oli sisuliselt raske polüetüleenist pöiavöö poltidega kinnitatud rula esimeste truckide külge. Neid on harva näha ka tänapäeval. (Ibid)
Üheksateistaastaselt sai Peraltast kõige kõrgemalt hinnatud professionaalne rulataja. Mõni aeg pärast seda ta liitus tootja George Powelliga, et moodustada Powell-Peralta rulavarustuse firma. Powell-Peralta kaudu saadud rahadega moodustas Stacy rulameeskonna „Bones Brigade“, kuhu kuulusid selle aja parimad sõitjad ning paljud neist rulatajatest muutsid ka rula tulevikku ning panid aluse uue koolkonna tekkimisele. Peralta oli ka esimene, kes hakkas tootma rula demo-videosid teistele sõitjatele, nagu näiteks Tony Hawkile. (Ibid)
Stacy Peralta mängis ka filmis nimega „ Real Genius “ koos Val Kilmeri, William Athertoni ja Gabriel Jarretiga 1985. aastal. Seal filmis mängis ta avastseenis väljamõeldud kosmoselaeva komandöri, mis vedas surmavat laserit pahaaimamatu kriminaali juurde. (Ibid)
1992. aastal lahkus Stacy Powell-Peraltast, et hakata teles täiskohaga režissöörina tööle. Tema pikaaegne huvi rulatamise vastu sundis teda looma filme „Dogtown and Z-Boys“, dokumentaalfilmi legendaarsest rulameeskonnast „Z-Boys“ ja „ Riding Giants“, mis on 2004. aastal loodud dokumentaalfilm suurtel lainetel surfamise ning tänaval surfamise ajaloost. „Dogtown and Z-Boys“ võitis 2001. aastal Sundance filmifestivalil parima režissööri ning rahva lemmiku auhinnad. 2005. aastal kirjutas Peralta ka süžee dramaatiliselt Dogtowni ajaloost rääkivale filmile „Lords of Dogtown“. Tema kõige hilisem film on kirjutatud 2008. aastal ning kannab nime „Crisps and Bloods: Made in America“. See film keskendub kampadevahelistele kaklustele Los Angelese kesklinnas. See film räägib kurikuulsa kamba Crips and Bloods’i ebaõiglasele omakohtule 1950-ndatel ja 60-ndatel aastatel Los Angeleses (Stacy Peralta’s Biography)
Hiljaaegu kirjutas Peralta mitmeid käsikirja Burger King ’i reklaamile, kuidas tänu sellele on Ameerika kultuur sisse tunginud kohtadesse , kus telekast võõrkeelseid programme ei ole. Peralta aitas edendada kujutust, et see oli sõbralik kultuuride vahetus ja just tänu sellele reklaamile, kaotas ta oma tõsiseltvõetavuse inimeste silmis. Praeguseks öeldakse, et Stacy Peralta karjäär on nüüdseks läbi. (Ibid)

3.2. Uue koolkonna kuulsused

3.2.1. Rodney Mullen

Kui Rodney Mullen (vt lisa 7) hakkas tegelema rulatamisega, olid alguspäevad tema jaoks ebasootsad. 1970-ndatel, kui algas rula võidukäik, oli Rodney innukalt valmis hankima endale see imevigur, sest ta oli jälginud naabruses elavaid lapsi nendega sõitmas. Rodney oli küsinud isalt rula, kuid isa oli alati vastanud eitavalt. 1976. vana-aastaõhtul otsustas Rodney viimast korda küsida isa käest rula ja isa oli selle talle lubanud, lisades, et esimese vigastuse korral või siis, kui ta näeb Rodneyt sõitmas ilma kaitsmeteta, saab ta sõidukeelu. ( Cooper 2002.)
Järgmisel päeval, esimesel jaanuaril 1997, marssis Rodney koos isalt saadud rahaga kohalikku rulatarbeid müüvasse kauplusesse. Ta valis musta Bonsai alumiiniumist laua, millel olid kallihinnalised rattad ja AC 9 trukid. Isa oli aru saanud, et rulatamine ei ole ohutu spordiala, kuid ta ei pidanud muretsema, sest Rodney hakkas kiiresti harjutama, kasutades alati kaitsmeid. Kui oli möödunud 9 kuud ajast, mil Rodney sai rula, sai ta ka oma esimese sponsori. Selleks oli „The Inland Surf Shop “. (Cooper 2002.)
Rodney hakkas võitma võistlusi oma koduosariigis Floridas. 1978. aastal võitis Mullen paljusid professionaalne, saades neljanda koha „Kona“ võistlustel. 1979. aastal, kui Rodney võitis ookeaniäärsete alade võistluse Californias, sai ta otsekohe oma sponsoriks „Walkeri“. Saavutatud edu arvestades mõistis isa, et poeg oli saanud rulatamise meistriks. Ainuke probleem isa soovis oli, et Rodney saavutaks edu ka milleski muus. Isa soovitas Rodneyile golfi , aga too ei soovinud ja jätkas treeninguid. (Ibid)
1980. aasta augustis sai ta kutse Stacy Peraltalt võistlustele, mis toimusid San Diegos. Rodney mäletab seda selgesti, sest see oli tema viiman samm professionaaliks saamisel. Ta oli 13 aastat vana ja võis võistelda vabastiili professionaali Steve Roccoga. Võistlus oli väga tasavägine ja kohtunikud andsid mõlemale võistlejale võrdselt punkte. Lõpuks võitis Rodney viimase katsega võistluse. Ta hakkas ametlikult sõitma Powell-Peralta meeskonnas. Pärast sellist edu oli isal põhjust toetada Rodney tegevust. (Ibid)
Varastel 80-ndatel oli rulatamine enam-vähem põrandaalune tegevus. Just nagu 60-ndatel oli ka nüüd ainult üks väike grupp rulatajaid, kes hoidsid seda spordiala elus. Rodney kirjutas artikleid ajakirjale Trasher, mis selgitas vabastiili käekäiku. Ta ise sai esikohad peaaegu kõigil võistlustel. 80-ndate keskel hakkas spordiala taas elavnema tänu rulavideodele. „Powell-Peralta and the Vision Psyho“ rulavideod näitasid Rodney hämmastavaid võimeid rulatamises palju paremini kui rohked fotod ajakirjades. Vaatajates äratasid tema võimed aukartust. Peter Weldrake, Toronto kuulsa „Hogtown Skateboard Shopi“ omanik, märkis, et 1980. keskel oli tal must-valge väike telekas lülitatud VCR-le ja suured rahvahulgad vaatasid hämminguga, mida Rodney tegi. Keegi polnud iialgi näinud sellist rulatamist. (Ibid)
Tänu edule 1980-ndatel sai Rodney väga kuulsaks. Ta tundis ennast kui rock-staar. Vaatamata suurele edule koges Rodney ka piinarikast tõde. Iga kord, kui ta mõtles, et on midagi saavutanud, mõistis ta, et ta ei olnud kuhugi jõudnud. Aeglaselt liikus Rodney edasi rulatamise uude koolkonda. Julgustatuna Mike Ternasky ja Steve Rocco poolt, loobus ta tradistsionaalsest vabastiili lauast ning hakkas sõitma tänavatel. Tema praktika kandis vilja ja teda võib näha 1992. aastal valminud videos „Questionable“. Ta ühendas uue tänavastiili hämmastavate vabastiili trikkidega ja saavutas uue standardi. (Cooper 2002.)
Ei ole kahtlustki, et Rodney Mullen valitses vabastiili rulatamist aastakümneid. Ka tänapäeval on Rodney ikka veel üks peamisi jõude. Paljud trikid, mis ta leiutas 1980. aastal, on tänapäeva uue koolkonna tehnika aluseks. Ise on ta siiski äärmiselt tagasihoidlik . Rodney töötab täiskohaga rulatööstuses ja tänapäeval reisib ta koos „ Globe ´i“ võistkonnaga. Ta sõidab rula tänapäevani, aga seda ainult enda lõbuks. Tema sponsorid on Almost , Blacktop, Boost , Darkstar, Globe, Matix, Speed Demons ja Tensor. (Ibid)

3.2.2. Tony Hawk

Tony Hawk’i (vt lisa 8) elu muutus siis, kui ta oli üheksa-aastane. Sellel aastal kinkis vend talle sinise rula. Enne rulatamisega tegelema hakkamist oli Tony täielik „õudusunenägu“ oma vanematele. Nimelt oli ta haiglaslikult sihikindel. Kui Tony oli kuus aastat vana, viis ema ta suurde basseini. Ta otsustas, et peab ujuma ühest vasseini otsast teise ühe hingetõmbega. Tony pettus endas, kuna ta ei saanud sellega hakkama. („Tony Hawk’s Biography”.)
Ränkade pettumuste tõttu lasid Tony vanemad teda koolis psühholoogil hinnata. Tulemuseks oli see, et ta oli liiga andekas. Kooli nõuandjad soovitasid ta edasijõudnute klassi panna. Samuti avastati pettumuse põhjus: tal oli 12-aastase mõistus, aga 8-aastase keha ning ta mõistus ütleb talle, et ta on võimeline tegema asju, mida ta keha veel ei suuda. (Ibid)
Tony vend Steve leidis probleemile lahenduse, kinkides Tonyle rula. Tony hakkas rulaga ringi sõitma ja lõpuks jõudis keha mõistusele järele. Rulaga sõitmine muutis täielikult ta iseloomu. Lõpuks tegeles ta millegagi, mis talle meelt mööda oli ja milles ta nii tihti pettuma ei pidanud. Temast sai hoopis teine inimene, ta muutus rahulikuks ja heldemaks ning hakkas mõtlema ka teiste inimeste peale. Tema pere oli õnnelik, et Tony leidis endale sellise hobi, millele ta kulutas kogu oma energia. (Ibid)
Tony oli endaga siiski ikka veel liiga karm. Kui ta ei andnud võistlustel endast parimat , isegi kui ta võitis, oli ta vaikne ja rahulik. Koju jõudes võttis ta oma lojaalse kassi Zorro enda tuppa , et olla omaette . Ise mõtles ta alati nii, et kui ta ei anna endast parimat, siis see tapab ta. („Tony Hawk’s Biography”.)
Osa Tony sihikindlusest pärines tema isa Frankilt. Frank Hawk mängis tähtsat ja hoolitsevat rolly Tony edasises arengus rulatamises. Ta ei õpetanud ega treeninud , vaid toetas oma poja kirge. Frank sõidutas Tonyt edasi-tagasi mööda California rannikut võistlustele ning ehitas aastate jooksul loendamatuid rampe. Frank oli üsna rahulolematu võistlusi korraldavate organissatsioonide suhtes ning see sundis teda asutama ta California Amateur Skateboarding League’i (CASL), mis korraldab võistlusi California noortele sõitjatele, ja National Skateboard Association’i (NSA), mis korraldab rahvusvahelisi võistlusi üle kogu maailma. NSA kõrgetasemelisi võistluseid on nimetatud ka kui spordi populaarsuse üheks suuremaik tõstjaks. 1980-ndatel aastatel. Frank suri aastal 1995. (Ibid)
Kaheteistkümneaastaselt sponsoreeris Tonyt „Dogtown“. Neljateistkümneaastaselt oli ta juba professionaal ning kuueteistkümneaastaselt parim rulasõitja maailmas. Seitsmeteistkümnendaks eluaastaks oli Tony osa võtnud saja kolmest võistlusest. Ta võitis nendest 73 ja teise koha saavutas üheksateistkümnel korral. See on siiani parim tulemus rulasõidu ajaloos. (Ibid)
Abituriendina Torrey Pinesi keskkoolis ostis ta omale maja, olles ise alles 17-aastane. Kaks aastat hiljem ostis ta veel teise maja: nelja ja poole hektari ulatuses Fallbrooke’i lähedal, kuhu ta ehitas mäe otsa hiiglasliku rambi. Tony reisis pidevalt üle maailma esitluste ja võistluste tarvis. Ta teenis piisavalt raja, et korraldada oma sõpradele reise Hawaile, kus saaks koos nendega puhkust veeta. (Ibid)
Ta abiellus 1990. aastal Cindy Dunbar’iga. Nad elasid Fallbrooke’is. Olles suur elektroonikahuviline, uuendas Tony pidevalt oma arvuteid, stereosüsteeme, videokaameraid ja autosid, aga ühel päeval 1991. aastal see kõik lõppes, kui ta kukkus õnnetult. Ta tundis nõksu oma kaelas ning pärast seda ei suutnud ta enda kaela liigutada ning ta viidi kiirabiga haiglasse. (Ibid)
Ta oli sunnitud rulatamise pooleli jätma, sest tema kael oli tugevalt viga saanud. Pärast seda hakkas Tony sissetulek kahanema drastiliselt ja järsku oli pere ülalpidaja tema maniküürijast naine. Ajad olid nii halvad, et Tonyl oli ühel päeval toiduraha ainult viis dollarit. („Tony Hawk’s Biography”.)
Järgmised paar aastat olid täis finants - ja isiklikke probleeme. Ta müüs Fallbrooke’i maja ja ühe oma kallimatest autodest maha. 1992. aastal sündis perre poeg Riley . Tony rentis oma esmase maja välja ning saadud rahadega asutas rulakompanii „Birdhouse Projects “ koos Per Welinderiga. Kaks aastat hiljem Tony ja Cindy lahutasid. „Birdhouse Projects“ ei teeninud piisavalt raha ja Tony tulevik oli kahtlane. Kuna ta ei teeninud rulasõiduga elatist, arvas ta, et võiks teha videosid teiste kompaniide jaoks või saada tööd arvuti taga istudes , tehes igasugust programmeerimist või Interneti kujundamist. Tony arvas, et rulaga sõitmine on tema jaoks läbi. (Ibid)
Rula mõõnaaeg möödus. 1996. Aastal abiellus Tony oma praeguse naise Eriniga ja ta ostis omale uue maja. „Birdhouse Projects“ on praegu üks suuremaid rulakompaniisid maailmas ja ta sõlmib lepinguid paljude teiste firmadega, nagu näiteks „Adio Shoes “ ja „DC Shoes“. 1998. aastal asutas Tony ja tema pere lastele rulariietuse kompanii „Hawk Clothing“, mille omandas „Quicksilver“ 2000. aasta alguses. 1999. Aastal „Activisioni“ ja Tony koostöö tulemusel loodi „Tony Hawk’s Pro Skater“, videomäng PlayStationile. Nad ootasid korralikku läbimüüki, kuid nende imestuseks said kõik koopiad kiiresti riiulitelt otsa ja see muutus bestselleriks. Järgmisel aastal lasti välja „Tony Hawk’s Pro Skater 2“ ja see vallutas ühe kuuga esimese positsiooni kõikides edetabelites. Sellest ajast alates on THPS seeriad saanud müüduimateks videomängudeks läbi aegade. Välja on antud kolmteist erinevat seeriat. (Ibid)
Videomängud pole ainukesed asjad, millega Tony oma tuntust on suurendanud. Tema autobiograafia „Hawki elukutse: rulasõitja“ oli New York Timesi bestseller ja on praegu saadaval pehmekaanelise raamatuna. Ta lõi oma „Tony Hawki Hiigelsuure Rulapargi Tuuri “ ESPN-i jaoks, mis on rulavõistluste arvestuses vaadatavuselt teisel kohal pärast X-Gamesi. (Ibid)
Ta ei pruugi tunda ennast nii vanana kui teised vanemad, aga ta on piisavalt vana, et 31-aastaselt pensionile minna. Rulasõidus ei tähenda pensionile minek rulaga sõitmise lõpetamist, vaid lihtsalt seda, et ta ei enam ei võistle. Siiski sõidab ta rulaga iga päev, ikka õpib uusi trikke ja käib esinemas. Ajakirja Transworld Skateboardingu lugejad hääletaisd ta parimaks rulatajaks. Üks põhjusi, miks Tony otsustas lõpetada võistlemise 1999. aasta lõpus, oli see, et ta sooritas 900-kraadise hüppe rambis „X-Gamesil“. 900 oli viimane trikk tema trikkide soovikirjas, mille ta oli üles kirjutatud kümme aastat varem. („Tony Hawk’s Biography”.)
2002. aastal alustas Tony „ Boom Boom HuckJami“ 24. linnatuuri koos maailma parimate rulasõitjate, trikiratturite ja motokrossi hulludega, esitamaks kindlaks kujunenud etendust miljonidollarisel rambil. Samal ajal mängisid kõrvallaval taustaks neile üldtuntud bändid, nagu The Offspring, Good Charlotte ja Social Distortion. Üliedukas tuur toimus mitmel pool üle maailma ning kõikidel kordadel müüdi kõik piletid väga kiiresti välja. Tony on ametlikult kinnitanud, et tuur naaseb veel kunagi. (Ibid)
Koos Tony Hawk’i sihtasutuse loomisega on Tony püüdnud anda midagi tagasi spordile, mis on temale nii palju andnud. See sihtasutus on loodud selleks, et edendada ja aidata finantseerida avalikke rulaparke väikese sissetulekuga piirkondades. Sihtasutus jagas välja rohkem kui 400 000 dollarit aastas mittetulunduslikele gruppidele rulaparkide ehitamiseks üle USA. (Ibid)

Kokkuvõte

Rulatamine on rulaga sõitmine ja trikkide tegemine. See võib olla lihtsalt vaba aja tegevus, liikumisviis, kunstiliik ja tänapäeval isegi töö.
Rulatamine sai alguse 20. sajandi neljakümnendate lõpus, kui lainelaudurid tahtsid surfata ka siis, kui laineid ei olnud. Sealt alates muutus rula ise ja selle sõitmisstiil täielikult. Põhilised selle aja tegijad olid Tony Alva ja Stacy Peralta. Vana koolkond lõppeb ning uus koolkond algab 1978. aastal, kui leiutatakse trikk nimega ollie. Uus koolkond hakkab üha enam eristuma vanast selle trikkide ja rula väljanägemise poolest. Uuteks sõitmiskohtadeks saavad tänavad ja ilma hakkavad tegema Rodney Mullen ja Tony Hawk, kes muudavad rulatamise tehnikat ning kelle mõjutusi näeme ka tänapäeva rulatamises.
Rula põhiosa on deck , mis pressitakse kokku seitsmesest õhukesest vineerplaadist ning mille peal rulataja seisab. Neid leidub eri kuju ja suurusega. Rula alla käivad truckid, mis hoiavad rattad rulalaua küljes. Trucke leidub samuti eri suurusega ning raskusega. Trucke hoiavad laua küljes poldid ning nende vahele võid lisada ka riserid ehk pehmendusplaadid. Rattad käivad truckide külge ning ka neid on erinevad. Nad erinevad suuruse ning kõvaduse poolest. Rataste sisse käivad laagrid, mida on võimalik eristada vastupidavuse ja veerevtakistuse poolest.
Rulatamise trikid jaotatakse viite suuremasse gruppi. On vabastiili trikid, mida sooritatakse millegi muu kui nelja ratta peal sõites, õhutrikid, mida sooritatakse õhus, flip-trikid, mille korral laud teeb tiire ja kraade ümber oma telje, slide’imis ja grindimis trikid, mis on laua või truckiga libistamine mis tahes äärel, torul, käsipuul, ning lip-trikid, mis on basseini või rambi ääre peal momendiks seisma jäämised.
Rulatamine on lõbus ajaviide. Algajatele võib see küll tunduda raske, aga mida rohkem harjutada , seda kiiremini ka trikid selgeks saavad ning kui juba põhitrikid on selged, siis on rulatamine ainult puhas nauding.

Kasutatud allikad

Aedmaa A. 2005. Mida pidada silmas uue või kasutatud rula ostmisel? – Adrenaliin, nr. 5, lk 49
Cave S. 2007. Skateboarding: A Brief History, (18 veebruar 2009).
http://skateboard.about.com/cs/boardscience/a/brief_history.ht m
Cooper L. 2002. Rodney Mullen „The Mutt “ – The King of Freestile. (14 veebruar 2009) http://www.skatelegends.com/rodney_mullen.ht m
Fry K. 2006. Skateboarding history, (18 veebruar 2009)
http://www.skatelog.com/skateboarding/skateboarding-history.ht m
Glitter M. 2005. Tony Alva, (24 veebruar 2009). http://www.hot.ee/m2rduk//tony%20alva.doc
SH = Skateboarding History (It all started in the U.S.A). 2007. http://surfasam.net/USA%20Skatboard%20History.html (21 veebruar 2009)
SPB = Stacy Peralta’s Biography. 2008. http://www.netglimse.com/celebs/pages/stacy_peralta/index.shtml (10 veebruar 2009)
Stradlen P. 2008. Skateboard Trick . (24 veebruar 2009). http://www.buzzle.com/articles/skateboard-trick.html
THB = Tony Hawk’s Biography. 2008. http://www.tonyhawk.com/bio.html (23 veebruar 2009).
VP = Vikipedia, Skateboarding Tricks. 2008. http://en.wikipedia.org/wiki/Skateboarding_trick (21 veebruar 2009)

Skateboarding Summary

I chose skateboarding as my year paper subject because I ride skateboard as well. The purpose of this year paper is to introduce skateboard and its tricks. Also to introduce the history of skateboarding and those famous skateboarders, who changed skateboarding to the sport as we know it nowadays .
Skateboarding is the act of riding and performing tricks using a skateboard. Skateboarding can be a spare -time activity , a method of transportation, an art form and nowadays even a job.
In the first paragraph I talk about skateboarding history. Skateboarding started with oldschool in the late 1940s or early 1950s when surfers wanted to surf when the waves were flat . Since that time a skateboard and its riding stile have changed totally.
In the second paragraph I talk about skateboarding equipment . A main piece of skateboard is a skateboarding deck, what is pressed of seven thin veneer plates and where skaters stand . There are many different decks with different shapes and size . Under the skateboard are skateboarding trucks, what hold wheel against skateboard. Trucks can be with many different size and weights. Bolts hold trucks against a deck and in the middle are raisers. Wheels are attached to trucks and there are wheels with different size and hardness. In the wheels are bearings , what can be differenced by durability.
In the second paragraph I talk about skateboarding tricks as well. Skateboarding tricks are dealt into five categories. There are freestyle tricks, what involve balancing on some other part of the board than all four wheels, aerials, what involve floating in the air, flip tricks, what involve spinning the board around many different axis , slides and grind , what involve getting the board up on some type of ledge and sliding it, and lip tricks, what are done on the coping of pool or skateboard ramp, which require the moment on the coping.
In the third paragraph I talk about celebrities in skateboarding. The main characters of oldschool skateboarding were Tony Alva and Stacy Peralta. Oldschool skateboarding ends with an invention of ollie. Newschool in skateboarding starts to differentiate with its tricks and with the look of skateboard. Skaters begin to skate at streets and Rodney Mullen and Tony Hawk begin to rule the skateboarding world. They changed skateboarding techniques and they also influenced the modern way of skateboarding.
Skateboarding is very fun activity. For beginners it can be hard but what more you practice , that faster you can land those tricks. When the main tricks are clear , then is skateboarding a pure pleasure .

Lisad

Lisa 1 Mõisted

360 flip – rula flip-trikk, kus rula teeb õhus olles horisontaalselt 360 kraadi (sissepoole) ja vertikaalselt 360 kraadi.
Backside – rula tagumine pool
Backside 180 ollie – hüpe, kuid tehakse õhus 180-kraadine pööre ümber tagumise õla
Concave – laua kaar, mis on üles suunatud (laua kumerus )
Deck – rulalaud ehk plaat. See on osa, mille peal sõitja seisab. Decke tehakse paljudest erinevatest materjalidest , nagu alumiinium , klaasplast või vineer . Kõige levinum on vineeritaoline kihiline puitmaterjal, mida kasutab praegu enamik sõitjatest
Flatground – tavaline hea pinnasega maa, kus on võimalik sõita
Flatspot – rattale kulunud lapik koht
Freestyle – vabastiil, kus tehakse ainult maapinnal trikke
Frontside – rula esipool
Frontside flip to fakie – kickflip, kuid tehakse õhus 180-kraadine pööre ümber esimese õla
Grind – trikk, mida sooritatakse torudel , äärtel jne trukkide peal libisedes
Griptape – liivapaber, kuid mitte tavaline, sellel on isekleepuv alumine pool, mis pannakse laua peale ja see tagab jalanõude haakuvuse
Goofy – sõitja, kes sõidab nii, et parem jalg on laual eespool
Hardware – boldid, mutrid , seibid, mille abil kinnitatakse trukid rula lauakülge
Indy – õhutrikk, kus haaratakse käega rulast kinni
Invert – lip-trikk, kus seistakse tagurpidi ühe käe peal ning hoitakse teise käega rulast kinni
Kickflip – laud teeb jalgade all horisontaalselt maaga 360 kraadi (sissepoole)
Kicktail – ülespoole painutatud rulaots
Longboard – rula, mis on tavaliselt rulast pikem ja ovaalsem ilma kumerusteta. Meenutab lainelauda.
Raiserid – kummist plaaditekes, mis käivad trukkide ja laua vahele ning mis muudavad laua kõrgemaks ja pehmendavad sõitu
Ramp – puidust või metallist spetsiaalselt ehitatud kaar või kallak
Regular – sõitja, kes sõidab nii, et vasak jalg on laual eespool
Rula demo video – video, kus rulataja näitab oma oskusi ja teeb trikke
Skatepark – spetsiaalselt rulatamiseks, trikirulluisutamiseks või trikirattaga sõitmiseks ala, kuhu on ehitatud erinevad torusid, treppe , kallakuid ja rampe, kus trikke teha
Slide – trikk, mida sooritatakse torudel, äärtel jne rula nina, saba või keskosaga
Surf – lainetel lauaga sõitmine
Tail – laua tagumine ots.
Truckid – teljed, mis ühendavad decki ratastega

Lisa 2 Roller Derby Skateboard

http://www.billsretroworld.com/RetroRoller_Derby_10_Skate_Board_1964.jpg , (24 veebruar 2009)

Lisa 3 Ramp

http://www.rip.tv/direct/uploads/images/JdbzoBVa4PXFheA.jpeg , (24 veebruar 2009)

Lisa 4 Uue koolkonna rula

http://www.a1skateboards.com/skateboard.gif , (24 veebruar 2009)

Lisa 5 Tony Alva

http://www.artgonebad.com/tonyalva.jpg , (24 veebruar 2009)

Lisa 6 Stacy Peralta

http://www.apollobayboardriders.com.au/wordpress/wp-content/uploads/2008/05/fyt_stacy_peralta_at_resida_gef.jpg , (24 veebruar 2009)

Lisa 7 Rodney Mullen

http://api.ning.com/files/yiYpQbmlvyz2zv1YFA6RTYeGGlvL7W-VZZ3fyo5ZBn8JPFoD1eu6jDKbusURww*IcomUpY00-vpL9*kpbRT5kSj-2LuEWIX8/rodney_mullen.jpg , (24 veebruar 2009)

Lisa 8 Tony Hawk

http://img.dailymail.co.uk/i/pix/2007/06_01/TonyHawk_468x481.jpg , (24 veebruar 2009)