Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Iisraeli-Palestiina konflikti ajaloolised tagamaad (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mida meie vennad Palestiinas teevad?
  • Mille alusel kindlaks määrata tulevaste riikide piirid?
  • Kellele peaks kuuluma Jeruusalemm?

Lõik failist

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL
Majandusteaduskond
Rahusvaheliste suhete
instituut
Rahvusvaheliste suhete ja
politoloogia õppetool
Anneli Kritšmann-Lekštedt
IISRAELI RIIGI AJALOOLISED
TAGAMAAD PALESTIINAS

Kursusetöö
Juhendaja : dotsent Tiiu Pohl
Tallinn 2009
Sisukord
Sissejuhatus 3
1. Tänapäeva Iisraeli riik ja piirkonna ajalugu 4
2.Piirkonda valitsenud suured impeeriumid 7
2.1 Rooma impeerium ja Bütsantsi keisririik 7
2.2 Araablased ja Osmanite impeerium 8
3.Teel Iisraeli riigi loomisele 11
3.4.1 ÜRO eraldumisplaan 1947 21
4 Iisraeli riigi väljakuulutamine 23
Kokkuvõte 25
Viidatud allikad 26
RÉSUMÉ 27
Lisad 29
Lisa 1 Palestiina Rooma riigi koosseisus 29
Lisa 2 Palestiina Osmanite riigi koosseisus 31
Lisa 3 Balfouri deklaratsioon 32
Lisa 4 Palestiina Suurbritannia mandaadi all 33
Lisa 5 ÜRO eraldumisplaan 1947 34


Sissejuhatus


Käesoleva töö teema
aktuaalsus seisneb selles, et Iisraeli–Palestiina konflikt on
kahekümnenda ja nüüd ka kahekümne esimese sajandi üks maailma
kõige pikemalt jätkuv konflikt, seda nii rahvuslikest pingetest
kuni konkreetse sõjategevuseni. Vastuolu, mille ühel pool on iisraellased ja nende esivanemad ning teisel palestiinlased ja nende
esivanemad, on kestnud juba enam kui sajandi ning tõstatanud hulga
küsimusi ja erinevaid ajaloonägemusi. Paljud asjasse pühendamatud
kõrvaltvaatajad ja ka mitmed ajakirjanikud arvavad , et probleemi
juured on sügaval piirkonna ajaloos. Käesoleva töö ja
ajalookäsitlusega püütakse tõestada, et konflikt on vähem kui
sada aastat vana ja kaugem ajalugu pole otseselt tänapäeva
vastuoludega seotud.
Autori arvates esitavad juudid ja islamiusulised palestiinlased – erapooletult vaatates –
võrdselt õigustatud nõudmisi ühele ja samale territooriumile, ehkki erinevatel religioossetel ja ajaloolistel põhjustel.
Töös käsitletakse Iisraeli
riigi sisest juutide ja palestiinlaste vahelist konflikti, mitte
konflikti, mis arenes Iisraeli ja seda ümbritsevate Araabia maade
(Egiptuse, Jordaania , Süüria, Liibanoni ning Saudi-Araabia ja
Iraagi) vahel ja mida tuntakse kui Iisraeli-Araabia konflikti.
Uurimustöö sisuline osa on
parema ülevaate saamiseks jagatud neljaks peatükiks. Esimeses
peatükis vaatleb autor piirkonna kaugemat ajalugu. Teine peatükk
analüüsib olulisemaid ajalooetappe ja valitsejaid. Kolmandas
peatükis keskendub autor konkreetselt sündmustele, mis viisid
Vasakule Paremale
Iisraeli-Palestiina konflikti ajaloolised tagamaad #1 Iisraeli-Palestiina konflikti ajaloolised tagamaad #2 Iisraeli-Palestiina konflikti ajaloolised tagamaad #3 Iisraeli-Palestiina konflikti ajaloolised tagamaad #4 Iisraeli-Palestiina konflikti ajaloolised tagamaad #5 Iisraeli-Palestiina konflikti ajaloolised tagamaad #6 Iisraeli-Palestiina konflikti ajaloolised tagamaad #7 Iisraeli-Palestiina konflikti ajaloolised tagamaad #8 Iisraeli-Palestiina konflikti ajaloolised tagamaad #9 Iisraeli-Palestiina konflikti ajaloolised tagamaad #10 Iisraeli-Palestiina konflikti ajaloolised tagamaad #11 Iisraeli-Palestiina konflikti ajaloolised tagamaad #12 Iisraeli-Palestiina konflikti ajaloolised tagamaad #13 Iisraeli-Palestiina konflikti ajaloolised tagamaad #14 Iisraeli-Palestiina konflikti ajaloolised tagamaad #15 Iisraeli-Palestiina konflikti ajaloolised tagamaad #16 Iisraeli-Palestiina konflikti ajaloolised tagamaad #17 Iisraeli-Palestiina konflikti ajaloolised tagamaad #18 Iisraeli-Palestiina konflikti ajaloolised tagamaad #19 Iisraeli-Palestiina konflikti ajaloolised tagamaad #20 Iisraeli-Palestiina konflikti ajaloolised tagamaad #21 Iisraeli-Palestiina konflikti ajaloolised tagamaad #22 Iisraeli-Palestiina konflikti ajaloolised tagamaad #23 Iisraeli-Palestiina konflikti ajaloolised tagamaad #24 Iisraeli-Palestiina konflikti ajaloolised tagamaad #25 Iisraeli-Palestiina konflikti ajaloolised tagamaad #26 Iisraeli-Palestiina konflikti ajaloolised tagamaad #27 Iisraeli-Palestiina konflikti ajaloolised tagamaad #28 Iisraeli-Palestiina konflikti ajaloolised tagamaad #29 Iisraeli-Palestiina konflikti ajaloolised tagamaad #30 Iisraeli-Palestiina konflikti ajaloolised tagamaad #31 Iisraeli-Palestiina konflikti ajaloolised tagamaad #32 Iisraeli-Palestiina konflikti ajaloolised tagamaad #33 Iisraeli-Palestiina konflikti ajaloolised tagamaad #34 Iisraeli-Palestiina konflikti ajaloolised tagamaad #35
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 35 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-04-23 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 7 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Anneli Kr Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
17
docx

IISRAELI RIIK

hoogustus eritiAskenazi juutide seas 1920.­30. aastatel, pärast seda soosivat Suurbritannia- poolset Balfouri deklaratsiooni (1917).II maailmasõja aegne juutide hävitamine Natsi- Saksamaa okupeeritud aladel võimendas veelgi juudi riigi loomise ideed.Juutide massiline immigratsioon Palestiinasse algas juba 1880. aastal ja nende pingutused elustada maad meelitas ligi pea samas suurusjärgus araablaste immigratsiooni. 2.1 I maailmasõda ja Palestiina Esimese maailmasõja lahingute tulemusena vallutasid aastatel 1917-1918 Briti Egiptuse Ekspeditsioonikorpuse väed Edmund Allenby juhtimisel koostöös Araabia Lawrence poolt türgi okupatsioonivägedele vastuhakule õhutatud kohalike vastupanugruppidega Osmani impeeriumiltPalestiina piirkonna, kuhu aga Suurbritannia väed jäidki juutide ja araablaste vahelist habrast stabiilsust tagama.1. novembril 1917

Reklaam ja imagoloogia
thumbnail
4
docx

Nimetu

rääkida. Istuvad maha ja hakkavad rääkima oma kogemustest ja huvitamatest seiklustest, isegi siis kui meile see huvi ei pakuks. Aga temale oleks see suur au ja mõnus tunne kui saaks seda ka teistega jagada. Maadevahelised ja inimestevahelised sõjad ei käi oma vahel kokku, vaid tuleks neid rääkides lahendada mitte sõialiselt. Oleks elu palju rahulikum ja ilusam. 2. Tagasi algusesse LähisIda konflikti juured asuvad Euroopas Mart Helme Suursaadik Jaanuaris Gaza sektoris alanud järjekordne relvakonflikt palestiinlaste ja juutide vahel on taas tõmmanud maailma avalikkuse tähelepanu selles piirkonnas käärivale vägivallale. Sealjuures on

Kategoriseerimata
thumbnail
8
doc

Iisrael aastatel 1945-2010

Kui Suurbritannia valitsus pani Palestiinasse sõitvatele juutidele piirimäära lubasid põranda all tegutsenud organisatsioonid piiri mitte avamisel alustada partisanisõda. Terror aina laienes ning 1946.aastal algas põrandaalune sõda kolmel rindel. 22.juulil 1946 lasksid juudid ettehoiatatult õhku Jeruusalemma hotelli "King David". Inglased ei suutnud korda luua ja terroriaktid läksid üha metsikumaks. 18 veeb. 1947 teatas Suurbritannia valitsus, et annab Palestiina küsimuse lahendamise üle ÜROle. · ÜRO lahendab Palestiina probleemi 4 29 nov 1947 kinnitati ÜRO Peaassamblee istungil Palestiina jagamise otsus 33 poolthäälega, vastu oli 13, nende hulgas kõik araabia riigid. Nii juudid kui ka araablased jagamisega rahule ei jäänud ning mõlemad alustasid sõda. Riigis valitses sõja ajal täielik anarhia. Teated täielikust korralagedusest Palestiinas tekitasid ÜROs poliitilise kriisi

Ajalugu
thumbnail
4
doc

Kolmas maailm pärast Teist maailmasõda

4. Pingekolded ja konfliktid: 4.1. India ja Pakistani vaheline konflikt: · II maailmasõja ajal laienes Briti Indias iseseisvusliikumine, mis lahenes sellega, et 1947.a. otsustati Londonis jaotada endine India koloonia kaheks: hinduistlikuks Indiaks (1950.a.-st demokraatlik vabariik) muhameedlikuks Pakistaniks (1956.a.-st autoritaarne vabariik, mida iseloomustasid ebastabiilsus ja sõjalised riigipöörded) · India- Pakistani konflikti põhjused: piirivaidlused (Punjabi ja Kashmiri piirkond; Bangladeshi e. Ida-Pakistani küsimus 1971.a.) majandusressursside ebaühtlane jagunemine (Indias arenenud tööstus, sh. tekstiilivabrikud; Pakistan põllumajanduslik ja peamiselt puuvilla tootmise piirkond) usulised vastuolud (muhameedlased contra hinduistid) külma sõja ajal toetasid riike erinevad pooled (Indiat NSV Liit ja Pakistani USA) · Sõjalised konfliktid 1947.-1949.a

Ajalugu
thumbnail
2
doc

Lähis-Ida 60 aasta jooksul

Palestiinat, mis oli määratud araablastele, ülejäänud araablastega liidetud maa liideti aga Jordaaniaga. Ka Jeruusalemm jagati nende kahe vahel pooleks. Peale sõda lahkus Iisraeli okupeeritud aladelt sadu tuhandeid araablasi. Tegelikult ei lahendanud sõda Lähis-Ida probleemi, vaid tegi selle hoopis hullemaks. 1956. aastal puhkes sõda Egiptsue ja Iisraeli vahel ehk Suessi kriis, mis lõppes alada loovutamiseta. Ka see ei toonud rahu. Araablased tundsid, et olid Palestiina kaotamisega kaotanud kodumaa. 1964. aastal lõi Yasser Arafat Palestiina Vabastusorganisatsiooni (PVO). Algul lootis PVO koos kommunistidest liitlasetga Iisrael jõuga hävitada. Iisrael tunnustas PVO-d kui terroristliku rühmitust, enamus ÜRO liikmesriike aga tunnistas seda kui palestiinlaste seadusliku esindajana. Järjekorde sõda puhkes 1967. aastal ning seda tuntakse kui kuupäevast sõda. Iisraellased vallutasid selle käigus suuri alasid, sealhulgas ka Jordaaniale kulunud

Ajalugu
thumbnail
16
doc

Kriisikolded tänapäeva maailmas - referaat

Viited on teksti lisatud kasutades kasutatud allikate nimekirjas olevat numeratsiooni. Eesti keele õigekeelsus sõnaraamat annab sõna "kriis" tähenduseks raske olukorra, järsu häire, puuduse või nappuse. Meditsiinis tähendab sõna "kriis" ohtlikku olukorda. On olemas väga erinevaid kriisi liike. Valitsuskriis, majanduskriis, energiakriis, poliitilised kriisid, sõjalised kriisid jne. Selles töös keskendun ma kriisidele, mis on põhjustanud sõjalise konflikti ja relvastatud jõudude kokkupõrkeid ning sõdu. Kriiside tekkeks võib olla erinevaid põhjuseid. Põhjus võib olla majanduslik. Näiteks üks riik ründab teist mingi maavara või muu saaduse omandamiseks või sisepoliitiline näiteks riigis üritatakse kukutada võimul olevat valitsust sõjalisi meetmeid kasutades. Kriisikoldeks nimetatakse mõnda maailma piirkonda või ala haaranud pingeolukorraks, mille põhjuseks on riikide või rahvusvaheline, usuline või muu tüli

Ajalugu
thumbnail
2
docx

Kolmas maailm

kestis 8 aastat ja lõppes tulemusteta. 1990 vallutati Kuveit. 1991 korraldati ÜRO poolt operatsioon ,,Kõrbetorm", mille käigus vabastati Kuveit. Kuna ÜRO ei lõpetanud oma surveabinõusid, siis langes riigi elatustase kiiresti. 2003 kukutasid USA väed Husseini valitsuse. Siiski on Iraak tänaseni üks kuumemaid kriisikoldeid. 6) Iisrael ­ riigi väljakuulutamine- juutide ja araablaste vaenu tagamaad. 14 mai 1948 kuulutasid juudi organisatsioonid Palestiinas välja oma riigi Iisraeli. Kuigi seda tehti ÜRO nõusolekul tekkisid kohe konfliktid Palestiina araablastega. Nemad ei olnud nõus Palestiinat juutidega jagama. Peamine põhjus, miks tülid tekivad on see, et juudid peavad Palestiina alasid oma ajalooliseks kodumaaks. Samas araablased, kes on seal viimased sajandid elanud arvavad, et see maa kuulub siiski neile.

Ajalugu
thumbnail
8
doc

Kahepooluseline maailm

okt. 46) ja kolmele eluaegne vanglakaristus. Poodi 10 (sh. Ribbentrop, Rosenberg), Göring sooritas enne enesetapu, Bormanni ei tabatud. R. Hess tegi 1987 vanglas 93-aastasena enesetapu. Probleemiks sai see, et lääneriigid ja NSV Liit mõistsid väga erinevalt Saksamaa demokratiseerimist. NSV Liidu tsoonis rikuti parteide vabadust, kommuniste soositi. Alustati majanduse natsionaliseerimist. Sellele vastuseks hakkasid lääneriigid oma tsoone majanduslikult ühendama. Konflikti ajendiks sai rahareform. Kuna lääneriigid NSV Liiduga kokkuleppele ei jõudnud, tegid nad rahareformi (21.juunil 1948) oma tsoonides ise ära ja panid kehtima täieliku turumajanduse. NSV Liit viis oma reformi läbi kaks päeva hiljem. Aga probleemiks sai, kumma raha hakkab kehtima Berliini läänesektorites (mis asusid Ida-Saksamaa ehk NSV Liidu tsooni pinnal). Lääneriigid otsustasid, et nende raha hakkab kehtima ka Lääne-Berliinis. Sellele vastuseks blokeeris NSV Liit 25

Ajalugu




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun