Rootsi keele konspekt algajatele (0)

1
ROOTSI KEELE GRAMMATIKA
SISUKORD
 
Tähestik ja hääldus 
3
NIMISÕNA & ARTIKKEL 
6
 
Artikkel 
7
 
Määramata artikkel  
7
 
Nimisõna mitmus (määramata vorm) 
8
 
Määratud (lõpp)artikkel 
13
 
Määratud vaba artikkel  
15
 
Käänded 
16
ASESÕNA 
18
 
Isikulised asesõnad 
18
 
Enesekohased asesõnad 
19
 
Näitavad asesõnad 
19
 
Küsivad asesõnad 
20
 
Umbmäärased asesõnad 
21
OMADUSSÕNA 
22
 
Määramata omadussõna 
22
 
 
Mõned ebareeglipärased omadussõnad 
22
 
 
Reeglipäraste omadussõnade võrdlusastmed 
23
 
 
Mõningate ebareeglipäraste omadussõnade võrdlusastmed 
24
 
Määratud omadussõna 
25
 
 
Den / det / de + määratud omadussõna  
25
 
 
Omastav asesõna + määratud omadussõna 
25
 
 
Ülivõrde määratud vorm 
26
MÄÄRSÕNA 
27
 
Omadussõnadest tuletatud määrsõnad 
27
2
 
Iseseisvad määrsõnad 
28
 
Määrsõnade võrdlusastmed 
30
 
Määrsõna koht lauses  
30
TEGUSÕNA 
31
 
Tegusõna pöördkonnad 
31
 
Tegusõna pööramine 
32
 
 
Olevik  
32
 
 
Lihtminevik  
33
 
 
Täisminevik 
35
 
 
Enneminevik 
37
 
 
Tulevik 
39
 
Tähtsamad ebareeglipärased tegusõnad 
40
 
Käskiv kõneviis 
42
 
Passiiv  
42
 
Modaalverbid 
43
EESSÕNA 
44
 
Eessõnad aega tähistavates väljendites 
46
 
Eessõnad (i ja på) kohta tähistavates väljendites  
48
ARVSÕNA 
50
 
Põhiarvsõnad 
50
 
Järgarvsõnad 
51
SÕNADE JÄRJEKORD PEALAUSES 
54
 
Jutustav lause  
54
 
Eriküsimus 
55
 
Üldküsimus 
55
 
Eitus  
56
 
Koondtabel  
56
3
u Tähestik ja hääldus
A  [a:] 
B  [be:] 
C  [se:]
D  [de:] 
E  [e:] 
F  [eff]
G  [ge:] 
H  [ho:] 
I  [i:]
J  [ji:] 
K  [ko:] 
L  [ell]
M  [emm] 
N  [enn] 
O  [u:]
P  [pe:] 
Q  [kü:] 
R  [ärr]
S  [ess] 
T  [te:] 
U  [ü:]
V  [ve:] 
W  [dubbelt-ve:] 
X  [eks]
Y  [y:] 
Z  [seeta ] 
Å  [o:]
Ä  [ä:] 
Ö  [ö:]
Eesti keelest erinev tähtede ja tähekombinatsioonide hääldus
J-ina häälduvad j, dj, hj, lj, gj vokaalide a, u ja o ees:
j-a
jah
dj-ur
loom
hj-ul
ratas
lj-us
valgus
gj-orde
tegi
J-ina hääldub ka täht g vokaalide e, ä, i, y ja ö ees:
g-er
annab
g-ärna
meelsasti
g-ift
mürk; abielus
g-ymnastik
võimlemine
g-öra
tegema
4
Tj-häälikut tähistavad tj, kj ja ch vokaalide u, o, e ja ä ees:
tj-ugo
kakskümmend
kj-ol
seelik
ch-eck
tšekk
tj-äna
teenima
Tj-häälikut tähistab ka täht k vokaalide e, ä, i, y ja ö ees:
k-edja
kett
k-är
armunud
k-ilo
kilo
k-yla
külm, pakane
k-öra
sõitma 
Sj-häälikut tähistavad sj, ch, stj, sch ja skj vokaalide u, o, ä ja a ees:
sj-u
seitse
ch-ock
šokk
stj-ärna
täht
sch-ampo
šampoon
skj-orta
triiksärk
Sj-häälikut tähistab ka tähekombinatsioon sk vokaalide e, ä, i, y ja ö ees:
sk-ed
lusikas
sk-är
lõikab
sk-ina
särama
sk-ylt
silt
sk-ön
ilus; meeldiv
5
R “kukub” peaaegu vahelt ära ehk hääldub minimaalselt tähekombinatsioonide rd, 
rl, rn, rs ja rt puhul:
bo-rd
laud
ka-rl
mees; sulane
ba-rn
laps
ko-rs
rist
bo-rt
ära
Ng-häälikut tähistab tähekombinatsioon ng; samuti g-täht, kui sellele järgneb n; ja 
n-täht, kui sellele järgneb k:
må-ng-a
paljud
re-g-n
vihm
ba-n-k
pank
Suurimad erinevused vokaalide hääldamisel:
å  - hääldub eesti o-na
o  - hääldub eesti u-na
u  - hääldub ligikaudselt eesti ü-na
6
NIMISÕNA & ARTIKKEL
Rootsi keeles jaotatakse nimisõnad en- ja ett-sõnadeks. Sõna kuulumise en- või 
ett-sõnade hulka näitab ära vastav artikkel – en või ett, mille tähendus on üks. 
NB! Nimisõna on soovitatav kohe ära õppida koos artikliga. 
Nimisõnal on järgmised vormid:
a) määramata vorm ainsuses ja mitmuses  
b) määratud vorm ainsuses ja mitmuses 
Määramata  vormi  kasutatakse  varem  mainimata  isiku  või  asja  tähistamiseks, 
määratud vormi aga varem mainitud või tuntud isiku või asja tähistamiseks.
NB! Nimisõna mitmuse määramata vormi määrab vastav mitmuse lõpp. Ülejäänud 
vormide  puhul  rõhutab  nimisõna  määramatust/määratust  artikkel.  Viimane  võib 
olla nii määratud kui määramata või hoopis määratud vaba artikkel. 
Alljärgnevad  tabelid  annavad  kokkuvõtliku  ülevaate  nimisõna  määratud  ja 
määramata vormist ainsuses ja mitmuses ning artikli ja mitmuse lõpu kasutusest:
Määramata vorm
Ainsus
Mitmus
määramata
artikkel
mitmuse lõpp
Määratud vorm
määratud 
määratud
(lõpp)artikkel
(lõpp)artikkel
määratud 
määratud
vaba artikkel
vaba artikkel
(kasut. ainult koos omadussõnaga)
(kasut. ainult koos omadussõnaga)
7
Määramata vorm
Ainsus
Mitmus
 en flicka
(üks) tüdruk
flick -or
tüdrukud
 en dag
(üks) päev
dag-ar
päevad
 en  fabrik
(üks)  vabrik
fabrik-er
vabrikud
 ett äpple
(üks) õun
äpple-n
õunad
 ett hus
(üks) maja
hus
majad
Määratud vorm
flick-an (see) tüdruk
flick-or-na
(need) tüdrukud
dag-en
(see) päev
dag-ar-na
(need) päevad
fabrik-en (see) vabrik
fabrik-er-na (need) vabrikud
äpple-t  (see) õun 
äpple-n-a
(need) õunad 
hus-et
(see) maja
hus-en
(need) majad
den vackra flicka-n (see) ilus tüdruk
de vackra  flick-or-na
(need) ilusad tüdrukud
den  fina
dag-en
(see) kaunis päev de fina
dag-ar-na
(need) kaunid päevad
den  stora  fabrik-en (see) suur vabrik de stora fabrik-er-na (need) suured vabrikud
det söta
äpple-t
(see) magus õun
de söta
äpple-n-a
(need) magusad õunad
det röda
hus-et
(see) punane maja de röda
hus-en
(need) punased majad
Artikkel
Rootsi keeles on järgmised artiklid:
1.  Määramata artikkel ehk OBESTÄMD ARTIKEL
2.  Määratud (lõpp)artikkel ehk BESTÄMD ARTIKEL
3.  Määratud vaba artikkel ehk BESTÄMD FRISTÅENDE ARTIKEL
u Määramata artikkel 
Määramata artikkel on ainsuses en või ett. Mitmuses määramata artikkel puudub 
ning  selle  asemel  kasutatakse  vastavat  mitmuse  lõppu.  Määramata   artiklit  
kasutatakse nimisõna määramata vormi ehk nimetava käände ees:
en flicka 
(üks) tüdruk
en  pojke  
(üks) poiss
en fabrik 
(üks) vabrik
8
ett äpple 
(üks) õun
ett hus 
(üks) maja
Määramata artikliga nimisõna tähistab üldiselt mingit varem mainimata isikut või 
asja:
Det är en flicka. 
See on (üks) tüdruk.
Där är ett hus. 
Seal on (üks) maja.
u Nimisõna mitmus (määramata vorm)
Rootsi keeles moodustatakse nimisõnade määramata vormi mitmus mitmuse lõp-
pude  abil.  Nende  lõppude  järgi  jaotatakse  nimisõnad  vastavatesse  käänd konda-
desse:
Käändkond
Mitmuse määramata lõpp
(Enamasti ) EN/ETT sõnad
I
-or
EN
II
-ar
EN
III
-er
EN
IV
-n
ETT
V
-
ETT
1. Mitmuse määramata vormi lõpuks on –or
En-sõnad, mille ainsuse lõpus on –a. Ainsuse lõpp –a muutub mitmuses lõpuks 
–or:
 
Ainsus
Mitmus
en flicka
(üks) tüdruk
flick-or
tüdrukud
en lampa
(üks) lamp
lamp-or
lambid
en gata
(üks) tänav
gat-or
tänavad
9
Mõned ühesilbilised en-sõnad:
Ainsus
Mitmus
en ros
(üks) roos
ros-or
roosid
en våg
(üks) laine
våg-or
lained
en toffel
(üks) tuhvel
toffl-or
tuhvlid
2. Mitmuse määramata vormi lõpuks on –ar
En-sõnad, mille ainsuse lõpus on –e. Ainsuse lõpp –e muutub mitmuses lõpuks 
–ar:
Ainsus
Mitmus
en pojke
(üks) poiss
pojk-ar
poisid
en tanke
(üks) mõte
tank-ar
mõtted
en backe
(üks) küngas
back-ar
künkad
Ühesilbilised en-sõnad, mis lõpevad kaashäälikuga:
Ainsus
Mitmus
en stol
(üks) tool
stol -ar
toolid
en bil
(üks) auto
bil-ar
autod
en dag 
(üks) päev
dag-ar
päevad
en hund
(üks) koer
hund-ar
koerad
En-sõnad, mille lõpus on –ing, –el, -er, -en. Lõppude –el, -er ja –en puhul kaob –e 
mitmuses vahelt ära:
Ainsus
Mitmus
en tidning
(üks) ajaleht
tidning -ar
ajalehed
en cykel
(üks) jalgratas
cykl-ar
jalgrattad
en syster
(üks) õde
systr-ar
õed
sommaren
(see) suvi
somr-ar
suved
morgonen
(see) hommik
morgn-ar
hommikud
aftonen
(see) õhtu
aftn-ar
õhtud
10
Ühesilbilised en-sõnad, mis lõpevad vokaaliga:
Ainsus
Mitmus
en bro
(üks) sild
bro-ar
sillad
en fru
(üks) proua
fru-ar
prouad
Samuti tüvevokaalimuutusega sõnad:
Ainsus
Mitmus
en  moder
(üks) ema
mödr-ar
emad
en dotter
(üks) tütar
döttr-ar
tütred
3. Mitmuse määramata vormi lõpuks on –er
Ühesilbilised en-sõnad, mis lõpevad kaashäälikuga või kaashäälikuühendiga:
Ainsus
Mitmus
en bank
(üks) pank
bank -er
pangad
en vas
(üks) vaas
vas-er
vaasid
en katt
(üks) kass
katt -er
kassid
en plats
(üks) koht
plats -er
kohad
Kahe- ja enamasilbilised en-sõnad lõppudega –ad, -het, -när, - skap :
Ainsus
Mitmus
en månad
(üks) kuu
månad-er
kuud
en nyhet
(üks) uudis
nyhet-er
uudised
en konstnär
(üks) kunstnik
konstnär-er
kunstnikud
en kunskap
(üks) teadmine
kunskap-er
teadmised
11
Tüvevokaalimuutusega en-sõnad:
Ainsus
Mitmus
en son
(üks) poeg
sön-er
pojad
en fot
(üks) jalg
fött-er
jalad
en  hand
(üks) käsi
händ-er
käed
en tand
(üks) hammas
tänd-er
hambad
Laensõnad,  mis  kuuluvad  en-sõnade  hulka  ja  mille  lõpus  on  –el.  Täht  –e  kaob 
mitmuse lõpu ees: 
Ainsus
Mitmus
en regel
(üks) reegel
regl -er
reeglid
en muskel
(üks) muskel
muskl-er
musklid
en möbel
(üks) mööbliese
möbl-er
mööbel
Paljud laensõnad, millel on rõhk viimasel silbil :
Ainsus
Mitmus
en fabrik
(üks) vabrik
fabrik-er
vabrikud
en ingenjör
(üks) insener
ingenjör-er
insenerid
en student
(üks) tudeng
student-er
tudengid
en pilot
(üks) piloot
pilot-er
piloodid
Ett-sõnad lõpuga –eri:
Ainsus
Mitmus
ett tryckeri 
(üks) trükikoda
tryckeri -er
trükikojad
ett bageri
(üks) pagariäri
bageri-er
pagariärid
12
Ett-sõnad lõppudega –eum ja -ium:
Ainsus
Mitmus
ett  muse um 
(üks) muuseum
muse-er
muuseumid
ett jubileum
(üks) juubel
jubile-er
juubelid
ett gymnasium
(üks) gümnaasium gymnasi-er
gümnaasiumid
4. Mitmuse määramata vormi lõpuks on –n
Siia kuuluvad ett sõnad, mis lõpevad täishäälikuga:
Ainsus
Mitmus
ett arbete
(üks) töö
arbete -n
tööd
ett äpple 
(üks) õun
äpple-n
õunad
ett frimärke 
(üks) mark
frimärke-n
margid
5. Mitmuse määramata vorm jääb samaks ainsuse määramata vormi sõnatüvega
Siia kuuluvad ett sõnad, mis lõpevad kaashäälikuga:
Ainsus
Mitmus
ett hus
(üks) maja
hus
majad
ett rum 
(üks) tuba
rum
toad
ett barn 
(üks) laps
barn
lapsed
Siia kuuluvad ka en sõnad, mis lõpevad lõpuga –are:
Ainsus
Mitmus
en lärare
(üks) õpetaja
lärare
õpetajad
en cd-spelare 
(üks) CD kirjutaja cd-spelare
CD kirjutajad
en sekreterare 
(üks) sekretär
sekreterare
sekretärid
13
Samamoodi  nagu  ainsuses,  kasutatakse  ka  mitmuses  määramata  vormi  siis,  kui 
tegemist on varem mainimata isikute või asjadega. Võrdle:
Määramata:   Det hänger flera lampor 
(Selle) laua kohal ripub mitu  
 
ovanför bordet.  
lampi.
Määratud:  Lamporna ger bra ljus. 
(Need) lambid annavad head  
 
 
valgust.
Määramata:   Det finns många äpplen på bordet.  (Selle) laua peal on palju õunu. 
Määratud:  Äpplena är mogna.  
(Need) õunad on küpsed. 
u Määratud (lõpp)artikkel
Rootsi keele suureks eripäraks on see, et määratud (lõpp)artikkel liidetakse nimisõna 
määramata vormi ehk nimisõna nimetava vormi lõppu. Määratud (lõpp)artikliks on 
ainsuses –en, -n või -et, -t ning mitmuses –na, -a ja –en.
Määratud artiklit kasutatakse üldiselt nimisõnadega, mis tähistavad mingit varem 
mainitud või tuntud isikut või asja:
Det är en flicka. Flickan är vacker. 
See on (üks) tüdruk. See tüdruk on ilus.
Det är ett hus. Huset är stort.   
See on (üks) maja. See maja on suur. 
Määratud artikli koondtabel:
EN-sõna
Määratud vorm
Ainsus
flicka-n
(see) tüdruk 
en-sõna + -(e)n
pojke-n
(see) poiss
fabrik-en
(see) vabrik
Mitmus
flick-or-na
(need) tüdrukud
en-sõna mitmuses + -na
pojk-ar-na
(need) poisid
fabrik-er-na
(need) vabrikud
14
ETT-sõna
Määramata vorm
Ainsus
äpple-t
(see) õun 
ett-sõna + -(e)t
hus-et 
(see) maja
Mitmus
-a 
äpple-n-a 
(need) õunad 
ett-sõna mitmuses + -en
hus-en
(need) majad
Ainsuse määratud artikleid –en ja –et kasutatakse siis, kui nimisõna lõpeb kaas-
häälikuga: 
Ainsus
en fabrik
vabrik
fabrik-en
(see) vabrik
ett hus
maja
hus-et 
(see) maja
Ainsuse  määratud  artikleid  –n  ja  –t  kasutatakse  siis,  kui  nimisõna  lõpeb  täis-
häälikuga: 
Ainsus
en flicka
tüdruk
flicka-n
(see) tüdruk
ett äpple
õun
äpple-t
(see) õun
Mitmuse  määratud  artikkel  –na  liidetakse  nimisõnadele,  mille  mitmuse  lõpp  on 
-or, -ar, -er: 
Mitmus
flick-or
tüdrukud
flick-or-na
(need) tüdrukud
pojk-ar
poisid
pojk-ar-na
(need) poisid
fabrik-er
vabrikud
fabrik-er-na
(need) vabrikud
Mitmuse määratud artikkel –a lisatakse nimisõnadele, mille mitmuse määramata 
lõpp on –n: 
Mitmus
äpple-n
õunad
äpple-n-a
(need) õunad
15
Mitmuse määratud artikkel –en liidetakse ett-sõnadele, mis ainsuses ja mitmuses 
on samakujulised: 
Mitmus
(ett) hus
(üks) maja/majad hus-en
(need) majad
u Määratud vaba artikkel 
Määratud  vaba  artiklit  kasutatakse  enamasti  siis,  kui  lõppartikliga  nimisõnale 
eelneb omadussõnaline täiend.
Määratud vaba artikkel on en-sõnade puhul ainsuses den, ett-sõnade puhul ainsuses 
det ja mitmuses nii en- kui ett-sõnade puhul de:
Ainsus
den  
omadussõna
en-sõna + lõppartikkel
Tõlge
vackra
flicka-n 
see ilus tüdruk 
den
busiga
pojke-n
see  ulakas poiss
stora
fabrik-en
see suur vabrik
det  
omadussõna
ett-sõna + lõppartikkel
Tõlge
söta
äpple-t
see magus õun
det
röda
hus-et
see punane maja
Mitmus
de  
omadussõna
en-/ett-sõna + lõppartikkel Tõlge
vackra
flick-or-na 
need ilusad tüdrukud 
busiga
pojk-ar-na
need ulakad poisid
de
stora
fabrik-er-na
need suured vabrikud
söta
äpple-n-a
need magusad õunad
röda
hus-en
need punased majad
16
u Käänded
Tänapäeva rootsi keeles on nimisõnal vaid kaks käänet: põhikääne ja selle omastav 
vorm.
1.  Põhikääne  ehk  nimisõna  määramata  ja  määratud  vorm  nii  ainsuses  kui 
mitmuses:
Ainsus
Mitmus
Käänd-
kond
Määramata 
Tõlge
Määratud  Määramata 
Määratud 
vorm
vorm
vorm
vorm
1.
en lampa
(üks) lamp
lampa-n
lamp-or
lamp-or-na
en gata
(üks) tänav
gata -n
gat-or
gat-or-na
en bil
(üks) auto
bil-en
bil-ar
bil-ar-na
en dag
(üks) päev
dag-en
dag-ar
dag-ar-na
2.
en pojke
(üks) poiss
pojk-en
pojk-ar
pojk-ar-na
en cykel
(üks) ratas
cykel-n
cykl-ar
cykl-ar-na
en syster
(üks) õde
syster-n
systr-ar
systr-ar-na
en tidning
(üks) ajaleht tidning-en
tidning-ar
tidning-ar-na
en fabrik
(üks) vabrik fabrik-en
fabrik-er
fabrik-er-na
3.
en ingenjör (üks) insener ingenjör-en ingenjör-er ingenjör-er-na
en katt
(üks) kass
katt-en
katt-er
katt-er-na
en plats
(üks) koht
plats-en
plats-er
plats-er-na
4.
ett arbete
(üks) töö
arbete-t
arbete-n
arbete-n-a
ett äpple
(üks) õun
äpple-t
äpple-n
äpple-n-a
5.
ett hus
(üks) maja
hus-et
hus
hus-en
ett barn
(üks) laps
barn-et
barn
barn-en
17
2.  Omastav  vorm  moodustatakse  käändelõpu  –s  lisamisega  põhikäändele.  Kui 
põhikääne lõpeb lõpuga –s, siis omastavas vormis sellele enam midagi ei lisata:
Ainsus
en pojke  (üks) poiss  en pojke-s  (ühe) poisi  
pojke-n-s  (selle) poisi 
boll
pall
boll
pall
en flicka (üks) tüdruk en flicka-s  (ühe) tüdruku  flicka-n-s  (selle) tüdruku 
mössa
müts
mössa
müts
ett äpple (üks) õun
ett äpple-s  (ühe) õuna 
äpple-t-s  (selle) õuna 
frö
seeme
frö
seeme
ett barn
(üks) laps
ett barn-s  (ühe) lapse 
barn-et-s  (selle) lapse 
mor
ema
mor
ema
Mitmus
pojk-ar poisid
pojk-ar-s  poiste 
pojk-ar-na-s  (nende) poiste 
boll
pall
boll
pall
flick-or tüdrukud flick-or-s  tüdrukute  flick-or-na-s  (nende) tüdrukute 
mössor
mütsid
mössor
mütsid
äpple-n õunad
äpple-n-s  õunte 
äpple-na-s frön (nende) õunte 
frön
seemned
seemned
barn
lapsed
barn-s mor laste ema barn-en-s mor (nende) laste ema
18
ASESÕNA
u Isikulised asesõnad
Erinevalt nimisõnast on isikulisel asesõnal kolm käänet:
1)  alusekääne
2)  sihitiskääne
3)  omastav kääne
Alusekääne 
Sihitiskääne 
(kes/mis?)
(keda/mida?)
jag
mina
mig
mind
du
sina
dig
sind
han
tema (M)
honom
teda (M)
hon
tema (N)
henne
teda (N)
den
see (en-sõnadega)
den
seda (en-sõnadega)
det
see (ett-sõnadega)
det
seda (ett-sõnadega)
vi
meie
oss
meid
ni
teie
er
teid
de
nemad
dem
neid
NB!  Mõned  omastavas  käändes  olevad  asesõnad  ühilduvad  vastavalt  en-,  ett-
sõnade ja mitmusega:
Omastav kääne 
(kelle/mille?)
En-sõnad
Ett-sõnad
Mitmus
Tõlge
min
mitt
mina
minu
din
ditt
dina
sinu
hans
tema (M)
hennes
tema (N)
dess
selle (en sõnadega)
dess
selle (ett sõnadega)
vår
vårt
våra
meie
er
ert
era
teie
deras
nende
19
en stol  
- (üks) tool
min stol 
- minu tool 
mina stolar 
- minu toolid
deras stol 
- nende tool
deras stolar 
- nende toolid
ett barn  
- (üks) laps
mitt barn 
- minu laps 
mina barn 
- minu lapsed
hennes barn 
- tema (N) laps
hennes barn 
- tema (N) lapsed
u Enesekohased asesõnad
Isikuline 
asesõna, 
Tegusõna Enesekohane 
alusekääne
asesõna
Tõlge
jag
mig
mina 
pesen 
du
dig
sina 
pesed 
han
sig
tema (M) 
peseb 
hon
sig
tema (N) 
peseb 
den
tvättar
sig
see 
peseb 
end
det 
sig
see 
peseb 
vi
oss
meie 
peseme 
ni
er
teie 
pesete 
de
sig
nemad 
pesevad 
u Näitavad asesõnad
En-sõnad
Ett-sõnad
Mitmus
Tõlge
den
det
de
see/need
den här
det här
de här
see/need siin
den där
det där
de där
see/need seal
denna
detta
dessa
see/need 
sådan
sådant
sådana
selline/sellised
20
Kui nimisõna ees kasutatakse denna, detta või dessa, siis nimisõna lõppu ei tule 
määratud lõppartiklit. 
Kui nimisõna ees kasutatakse määratud vaba artiklit den, det või de, siis nimisõna 
lõppu tuleb määratud lõppartikkel. Tõlkimisel vahet ei ole. Võrdle:
den fabriken
see vabrik
denna fabrik
det huset
see maja
detta hus
u Küsivad asesõnad
vem
kes
vems
kelle oma
vad
mis
vad för en
mis, missugune (en-sõnadega)
vad för ett
mis, missugune (ett-sõnadega)
vad för ena
mis, missugused 
vilken
vilket
kes, mis, milline 
vilka
(ühilduvad en-, ett-sõnadega ja mitmusega)
hurdan
missugune, milline
Vem är det?
Kes see on?
Vems är pennan?
Kelle oma see pliiats on?
Vad är det?
Mis see on?
Vad för en tidning läser du?
Mis(sugust) ajalehte sa loed?
Vad för ett hus köpte du?
Mis(suguse) maja sa ostsid?
Vad för ena blommor har du fått?
Mis( sugused ) lilled sa said?
Vilken bil kör du?
Millise autoga sa sõidad?
Vilket hus vill du köpa?
Millist maja sa osta tahad ?
Vilka kläder har du på dig?
Millised riided sul seljas on?
Hurdan är han?
Milline ta on?
21
u Umbmäärased asesõnad
1. Ainult nimisõnaliselt kasutatavad umbmäärased asesõnad:
någonting
midagi
ingenting
ei midagi
allting
kõik
var och en
igaüks, kõik
man
inimene (umbmäärane subjekt, mida tavaliselt ei tõlgita)
Sade du någonting?
Kas sa ütlesid midagi?
Jag sade ingenting.
Ma ei öelnud midagi.
Allting han sade var lögn.
Kõik, mis ta ütles, oli vale.
Var och en måste hjälpa till .
Kõik peavad kaasa aitama.
Man ska akta sig för bilar.
Autode suhtes peab (inimene) ettevaatlik olema.
2. Ainult omadussõnaliselt kasutatavad umbmäärased asesõnad:
varje
iga
varenda, vartenda
iga, viimane kui üks
Varje människa gör fel.
Iga inimene teeb vigu.
Varenda  person blir glad för det. Viimane kui üks inimene muutub selle 
üle õnnelikuks.
3. Nii nimisõnaliselt kui omadussõnaliselt kasutatavad umbmäärased asesõnad:
En-sõnad
Ett-sõnad
Mitmus
Tõlge
all
allt
alla
kõik
annan
annat
andra
teine, muu
någon
något
några
mõni, mõned
ingen
inget
inga
mitte keegi
sådan
sådant
sådana
selline, sellised
En sådan bil har jag alltid önskat mig. Sellist autot olen ma alati endale soovinud.
Ett sådant hus vill jag ha. 
Sellist maja tahan ma saada.
Sådana nyheter glädjer oss. 
Sellised uudised rõõmustavad meid.
22
OMADUSSÕNA
Rootsi keeles on omadussõnal kaks vormi: määratud ja määramata vorm. 
Määramata vormi kasutatakse enamasti määramata artiklite en ja ett järel. Määratud 
vormi  kasutatakse  määratud  vabade  artiklitega  den,  det  ja  de  ning  omastavate 
asesõnadega. 
u Määramata omadussõna
Määramata omadussõnal on kolm vormi, sõltuvalt sellest, kas omadussõna kasu-
tatakse koos en- või ett-sõnadega või mitmusega.
En-sõnadega kasutatakse omadussõna algvormi.
Ett-sõnadega kasutatavale omadussõna tüvele lisatakse lõpp –t.
Kui omadussõna soovitakse kasutada mitmuses, liidetakse tüvele lõpp –a.
En-sõnaga
Ett-sõnaga
Mitmus
Tõlge
billig
billigt
billiga
odav
dyr
dyrt
dyra
kallis
fin
fint
fina
kena
Tallinn är en fin stad. 
Tallinn on (üks) kena linn.
Det är ett  fint  hus. 
See on (üks) kena maja.
Jag tycker om fina städer. 
Mulle meeldivad kenad linnad.
Där finns många fina hus. 
Seal on palju kenasid maju.
w Mõned ebareeglipärased omadussõnad
En-sõnaga
Ett-sõnaga
Mitmus
Tõlge
enkel
enkelt
enkla
lihtne
mogen
moget
mogna
küps
vacker
vackert
vackra
ilus
gammal
gammalt
gamla
vana
liten
litet
lilla/små
väike
23
blå
blått
blå
sinine
röd
rött
röda
punane
lagad
lagat
lagad
valmistatud; parandatud
hård
hårt
hårda
kõva; raske
kort
kort
korta
lühike
bra
bra
bra
hea
Ett moget äpple är gott att äta 
(Ühte) küpset õuna on hea süüa. 
Det är en enkel fråga att svara på. 
See on vastamiseks (üks) lihtne küsimus.
Du har så fina blå ögon. 
Sul on nii kenad sinised silmad.
Små barn är söta. 
Väiksed lapsed on armsad .
w Reeglipäraste omadussõnade võrdlusastmed
Omadussõnadel on kolm võrret: 
a)  algvõrre
b)  keskvõrre 
c)  ülivõrre 
Suurem  osa  rootsi  keele  omadussõnu  moodustatakse  keskvõrde  lõpu  –are  ja 
ülivõrde lõpu –ast abil, mis lisatakse omadussõna algvõrdele:
Algvõrre
Keskvõrre
Ülivõrre
billig
odav
billigare
odavam
billigast
kõige odavam
dyr
kallis
dyrare 
kallim
dyrast
kõige kallim
fin
kena
finare
kenam
finast
kõige kenam
el-, en- ja er-lõpulistel omadussõnadel kaob keskvõrdes ja ülivõrdes e vahelt ära. 
Algvõrre
Keskvõrre
Ülivõrre
Tõlge
enkel
enklare
enklast
lihtne
mogen
mognare
mognast
küps
vacker
vackrare
vackrast
ilus
24
Denna övning är enkel. 
See harjutus on lihtne.
Förra övningen var enklare. 
Eelmine harjutus oli lihtsam.
Första övningen var enklast. 
Esimene harjutus oli kõige lihtsam.
w Mõningate ebareeglipäraste omadussõnade võrdlusastmed
Algvõrre
Keskvõrre
Ülivõrre
Tõlge
hög
högre
högst
kõrge
stor
större
störst
suur
dålig
sämre
sämst
halb
tung
tyngre
tyngst
raske (kaalult)
ung
yngre
yngst
noor
bra
bättre
bäst
hea
få
färre
vähem ( loendatav )
gammal
äldre 
äldst
vana
låg
lägre
lägst
madal
liten
mindre
minst
väike
många
flera
flest
palju (loendatav)
lång
längre
längst
pikk
Raul är alltför ung. 
Raul on liiga noor.
Raul är yngre än Piia. 
Raul on noorem kui Piia. 
Laura är yngst. 
Laura on kõige noorem.
Leene är ganska gammal. 
Leene on üsna vana.
Leene är äldre än Robert. 
Leene on vanem kui Robert. 
Eva är äldst. 
Eva on kõige vanem. 
-isk, -e ja -ad-lõpuga omadussõnade võrdlusastmeid moodustatakse sõnade mer 
(rohkem) ja mest (kõige rohkem) abil:
Algvõrre
Keskvõrre
Ülivõrre
Tõlge
praktisk
mer praktisk
mest praktisk
praktiline
förtjusande 
mer förtjusande
mest förtjusande
võluv
intresserad
mer intresserad
mest intresserad
huvitatud
25
Tom är en förtjusande ung man. 
Tom on (üks) võluv  noormees .
Han är mer förtjusande än vad jag tänkte mig.  Ta on võluvam kui ma arvasin.
Han är den mest förtjusande unge mannen  
Ta on kõige võluvam noormees, 
jag vet. 
keda ma tean.
u Määratud omadussõna
Omadussõna määratud vorm on nii en- ja ett-sõnade kui ka mitmuse puhul lõpuga 
–a.
Määratud omadussõna kasutatakse:
a) koos määratud vabade artiklitega den, det ja de
b) omastavate asesõnadega
w Den / det / de + määratud omadussõna 
Määratud omadussõna kasutatakse koos määratud vabade artiklitega den, det, de. 
NB! Nimisõna on määratud vormis:
den stora staden 
see suur linn
de stora städerna 
need suured linnad
det stora huset 
see suur maja
de stora husen 
need suured majad
w Omastav asesõna + määratud omadussõna
Omadussõna määratud vormi kasutatakse ka omastavate asesõnadega. 
NB! Nimisõna on määramata vormis:
min röda väska 
minu punane kott
mina röda väskor 
minu punased kotid
mitt gamla hus 
minu vana maja
mina gamla hus 
minu vanad majad
26
w Ülivõrde määratud vorm
Ülivõrde määratud vorm moodustatakse tavaliselt koos vabade määratud artiklitega 
den, det või de. Kui omadussõna lõpp on –ast, lisatakse ülivõrde määratud vormi 
moodustamiseks lõpp –e; kui sõna lõpus on –st, lisatakse lõpp –a:
Ülivõrde 
Määratud  Ülivõrde 
määramata 
Tõlge
vaba 
määratud 
Tõlge
vorm
artikkel
vorm
starkast
kõige tugevam
starkaste (see/need) kõige tugevam/ad
den
vackrast
kõige ilusam
vackraste  (see/need) kõige ilusam/ad
det
äldst
kõige vanem
de
äldsta
(see/need) kõige vanem/ad
störst
kõige suurem
största
(see/need) kõige suurem/ad
den vackraste flickan 
(see) kõige ilusam tüdruk
det största huset 
(see) kõige suurem maja
de lägsta buskarna 
(need) kõige madalamad põõsad 
27
MÄÄRSÕNA
Rootsi keeles on kahte tüüpi määrsõnu: 
1) omadussõnadest tuletatud määrsõnad
2) iseseisvad määrsõnad
u Omadussõnadest tuletatud määrsõnad
1) Paljud määrsõnad tuletatakse omadussõnadest lõpu –t abil. Sellised määrsõnad 
langevad väliselt kokku ett-sõnadega kasutatavate omadussõnadega:
Ett enkelt och fint uttryck. 
Lihtne ja kaunis väljendus. (Omadussõna)
Han uttryckte sig enkelt och fint.   Ta väljendas ennast lihtsalt ja kaunilt.  
 
 
(Määrsõna)
En enkel och fin berättelse. 
Lihtne ja kaunis jutustus. (Omadussõna)
Han berättade det enkelt och fint.  Ta jutustas seda lihtsalt ja kaunilt.  
 
 
(Määrsõna)
2) Omadussõnadest, mille lõpuks on –lig, moodustatakse määrsõnu järgmiselt:
a) lisades lõpu –en
Omadussõna
Määrsõna
trolig
tõenäoline
troligen
tõenäoliselt
verklig
tõeline
verkligen
tõesti
egentlig
tegelik
egentligen
tegelikult
b) lisades lõpu –vis omadussõna ett-vormile:
Omadussõna
Määrsõna
naturlig
loomulik
naturligtvis
loomulikult
möjlig
võimalik
möjligtvis
võib-olla
28
u Iseseisvad määrsõnad
w Aega tähistavad määrsõnad
alltid
alati
aldrig
mitte kunagi
ibland
mõnikord
ofta
sageli
sedan
seejärel 
igen
jälle
när
millal
nu
nüüd
då
siis
förr
enne, varem
efteråt
hiljem
till sist
lõpuks
w Kohta tähistavad määrsõnad
här
siin
där
seal
inne
sees
ute
väljas
hemma
kodus
hit
siia
dit
sinna
in
sisse
ut
välja
hem
koju
härifrån
siit
därifrån
sealt
inifrån
seest
utifrån
väljast
hemifrån
kodust
29
w Viisi ja määra tähistavad määrsõnad
bra
hästi
dåligt
halvasti
så
nii
gärna
meeleldi
mycket
väga
litet
vähe
ganska
üsna
tyvärr
kahjuks
förresten
muidu
också
ka
lagom
parajalt
nästan
peaaegu
bara
ainult
precis  
täpselt
alltför
liiga
ungefär
umbes
förstås
muidugi
w Määrsõnad, mis väljendavad jaatust, eitust või kahtlust
ja
jah
nej
ei
tvärtom
vastupidi  
kanske
võib-olla 
i alla fall 
igal juhul
inte
mitte
minsann
tõepoolest
30
u Määrsõnade võrdlusastmed
Võrrelda saab peamiselt tuletatud määrsõnu:
Algvõrre
Keskvõrre
Ülivõrre
dåligt
halvasti
sämre
halvemini
sämst
kõige halvemini
snabbt
kiiresti
snabbare kiiremini
snabbast
kõige kiiremini
Ka mõningaid iseseisvaid määrsõnu on võimalik võrrelda: 
Algvõrre
Keskvõrre
Ülivõrre
ofta
sageli
oftare
sagedamini
oftast
kõige sagedamini
mycket
palju
mera
rohkem
mest
kõige rohkem
bra
hästi
bättre
paremini
bäst
kõige paremini
u Määrsõna koht lauses
Rootsi  keeles  kasutatakse  peamiselt  otsest  sõnajärjestust  (alus  eelneb  öeldisele). 
Kasutatakse ka pöördjärjestust (öeldis eelneb alusele):
Otsese sõnajärjestuse puhul on määrsõna pealauses esimese tegusõna järel:
Jag läser inte tidningen. 
Ma ei loe ajalehte.
Hon besöker ofta sin mormor. 
Ta külastab tihti oma vanaema. 
De vill verkligen träffa oss.  
Nad soovivad meiega tõesti  kohtuda . 
Pöördjärjestuse puhul on määrsõna pealauses aluse (ehk tegija ) järel:
På kvällen läser jag inte tidningen.  
Õhtul ei loe ma ajalehte.
Sin mormor besöker hon ofta.  
Oma vanaema külastab ta tihti.
Imorgon vill de verkligen träffa oss.    Homme  soovivad nad tõesti meiega kohtuda. 
31
TEGUSÕNA
Rootsi keeles on viis aega:
1)  olevik
2)  lihtminevik
3)  täisminevik
4)  enneminevik
5)  tulevik
u Tegusõna pöördkonnad
Rootsi  keeles  on  tegusõnal  igas  ajas  ainult  üks  vorm,  st  kõigi  isikute  kohta  nii 
ainsuses kui mitmuses kasutatakse ühte ja sama tegusõna vormi. 
Jag jobbar på banken.  
Mina töötan pangas.
Vi jobbar på skolan. 
Meie töötame koolis.
Rootsi keeles on neli pöördkonda ja grupp ebareeglipäraseid verbe. Tegusõna aja-
vormide moodustamisel on vaja teada tegusõna tüve, mis saadakse algvormi lõpu 
–a eraldamise teel.
I pöördkond
I pöördkonna sõnade infinitiivi lõpp –a võetakse kaasa kõikidesse ajavormidesse ja 
lisatakse vastava ajavormi lõpp (nt olevikus –r). 
II pöördkond 
II pöördkonna sõnadel eraldatakse infinitiivi lõpp –a ja lisatakse vastava ajavormi 
lõpp.
III pöördkond 
III pöördkonna sõnadel eraldatakse infinitiivi lõpp –a ja lisatakse vastava ajavormi 
lõpp.
Erinevus II ja III pöördkonna vahel on see, et III pöördkonna sõnatüved lõpevad 
tähtedega k, p, t ja s ning lihtmineviku vorm on kahel pöördkonnal erinev.
IV pöördkond 
Siia kuuluvad ühesilbilised sõnad, millel puudub infinitiivi lõpp -a. Tüvi on seega 
võrdne infinitiiviga ja sellele lisatakse vastava ajavormi lõpp.
32
u Tegusõna pööramine
w Olevik
Olevikus  on  tegusõna  lõpp  alati  –r  (v.a  mõned  ebareeglipärased  tegusõnad). 
Pöördkondade lõpud on olevikus järgmised: 
Pöördkond
Infinitiiv
Olevik
I
arbeta
jag arbetar
mina töötan
II 
bygga
jag bygger
mina ehitan
III
läsa
jag läser
mina loen
IV 
tro
jag tror
mina usun
I pöördkond
jag
mina
töötan
du
sina
töötad
han
tema (M)
töötab
hon
tema (N)
töötab
den
arbetar
see (en-sõnadega)
töötab
det
see (ett-sõnadega)
töötab
vi
meie
töötame 
ni
teie
töötate
de
nemad
töötavad
II pöördkond
jag
mina
ehitan
du
sina
ehitad
han
tema (M)
ehitab
hon
tema (N)
ehitab
den
bygger
see (en-sõnadega)
ehitab
det
see (ett-sõnadega)
ehitab
vi
meie
ehitame
ni
teie
ehitate
de
nemad
ehitavad
33
III pöördkond
jag
mina
loen
du
sina
loed
han
tema (M)
loeb
hon
tema (N)
loeb
den
läser
see (en-sõnadega)
loeb
det
see (ett-sõnadega)
loeb
vi
meie
loeme
ni
teie
loete
de
nemad
loevad
IV pöördkond
jag
mina
usun
du
sina
usud
han
tema (M)
usub
hon
tema (N)
usub
den
tror
see (en-sõnadega)
usub
det
see (ett-sõnadega)
usub
vi
meie
usume
ni
teie
usute
de
nemad
usuvad
w Lihtminevik
Lihtminevik moodustatakse vastavalt pöördkonnale lõppude -ade, -de, -te ja -dde 
abil:
Pöördkond
Infinitiiv
Lihtminevik
I
arbeta
jag arbetade
mina töötasin
II 
bygga
jag byggde
mina ehitasin
III
läsa
jag läste
mina lugesin
IV 
tro
jag trodde
mina uskusin
34
I pöördkond
jag
mina
töötasin
du
sina
töötasid
han
tema (M)
töötas
hon
tema (N)
töötas
den
arbetade
see (en-sõnadega)
töötas
det
see (ett-sõnadega)
töötas
vi
meie
töötasime
ni
teie
töötasite
de
nemad
töötasid
II pöördkond
jag
mina
ehitasin
du
sina
ehitasid
han
tema (M)
ehitas
hon
tema (N)
ehitas
den
byggde
see (en-sõnadega)
ehitas
det
see (ett-sõnadega)
ehitas
vi
meie
ehitasime
ni
teie
ehitasite
de
nemad
ehitasid
III pöördkond
jag
mina
lugesin
du
sina
lugesid
han
tema (M)
luges
hon
tema (N)
luges
den
läste
see (en-sõnadega)
luges
det
see (ett-sõnadega)
luges
vi
meie
lugesime
ni
teie
lugesite
de
nemad
lugesid
35
IV pöördkond
jag
mina
uskusin
du
sina
uskusid
han
tema (M)
uskus
hon
tema (N)
uskus
den
trodde
see (en-sõnadega)
uskus
det
see (ett-sõnadega)
uskus
vi
meie
uskusime
ni
teie
uskusite
de
nemad
uskusid
w Täisminevik
Täisminevik  moodustatakse  abiverbi  ha   oleviku   ja  põhiverbi  supiinumi  abil. 
Supiinum on tegusõna muutumatu vorm, mille vasteks on eesti keeles nud-/tud-
kesksõna. Supiinumi lõpud on eri pöördkondadel -at, -t, -tt:
 
Pöördkond
Infinitiiv
Täisminevik
I
arbeta
jag har arbetat
mina olen töötanud
II 
bygga
jag har byggt
mina olen ehitanud
III
läsa
jag har läst
mina olen lugenud
IV 
tro
jag har trott
mina olen uskunud
I pöördkond
jag
mina
olen
du
sina
oled
han
tema (M)
on
hon
tema (N)
on
den
har arbetat
see (en-sõnadega)
on
töötanud
det
see (ett-sõnadega)
on
vi
meie
oleme
ni
teie
olete
de
nemad
on
36
II pöördkond
jag
mina
olen
du
sina
oled
han
tema (M)
on
hon
tema (N)
on
den
har byggt
see (en-sõnadega)
on
ehitanud
det
see (ett-sõnadega)
on
vi
meie
oleme
ni
teie
olete
de
nemad
on
III pöördkond
jag
mina
olen
du
sina
oled
han
tema (M)
on
hon
tema (N)
on
den
har läst
see (en-sõnadega)
on
lugenud
det
see (ett-sõnadega)
on
vi
meie
oleme
ni
teie
olete
de
nemad
on
IV pöördkond
jag
mina
olen
du
sina
oled
han
tema (M)
on
hon
tema (N)
on
den
har trott
see (en-sõnadega)
on
uskunud
det
see (ett-sõnadega)
on
vi
meie
oleme
ni
teie
olete
de
nemad
on
37
w Enneminevik
Enneminevik moodustatakse abiverbi ha mineviku ja põhiverbi supiinumi abil:
Pöördkond
Infinitiiv
Enneminevik
I
arbeta
jag hade arbetat
mina olin töötanud
II 
bygga
jag hade byggt
mina olin ehitanud
III
läsa
jag hade läst
mina olin lugenud
IV 
tro
jag hade trott
mina olin uskunud
I pöördkond
jag
mina
olin
du
sina
olid
han
tema (M)
oli
hon
tema (N)
oli
den
hade arbetat
see (en-sõnadega)
oli
töötanud
det
see (ett-sõnadega)
oli
vi
meie
olime
ni
teie
olite
de
nemad
olid
II pöördkond
jag
mina
olin
du
sina
olid
han
tema (M)
oli
hon
tema (N)
oli
den
hade byggt
see (en-sõnadega)
oli
ehitanud
det
see (ett-sõnadega)
oli
vi
meie
olime
ni
teie
olite
de
nemad
olid
38
III pöördkond
jag
mina
olin
du
sina
olid
han
tema (M)
oli
hon
tema (N)
oli
den
hade läst
see (en-sõnadega)
oli
lugenud
det
see (ett-sõnadega)
oli
vi
meie
olime
ni
teie
olite
de
nemad
olid
IV pöördkond
jag
mina
olin
du
sina
olid
han
tema (M)
oli
hon
tema (N)
oli
den
hade trott
see (en-sõnadega)
oli
uskunud
det
see (ett-sõnadega)
oli
vi
meie
olime
ni
teie
olite
de
nemad
olid
Enneminevik väljendab minevikus toimunud tegevust, mis toimus enne mingit teist 
samas lauses lihtminevikuga väljendatud tegevust või enne teatud ajamomenti mine-
vikus. 
Hon hade gått redan klockan fyra. 
Ta oli juba kell neli ära läinud. 
Efter jag hade badat, gick jag och 
Pärast seda kui olin vannis käinud, 
lade mig. 
läksin magama.
Han hade varit länge på arbetet,  
Ta oli olnud tükk aega tööl, enne kui ta 
innan han kom hem. 
koju tuli.
39
w Tulevik
Rootsi keeles saab tulevikku väljendada mitmel moel:
1) Oleviku abil
Olevikku  kasutatakse tuleviku väljendamiseks siis, kui lauses on olemas ajamäärus, 
mis väljendab tulevikku, või kui mingil muul moel on arusaadav, et tegevus toimub 
tulevikus:
Morfar  kommer  i morgon. 
Vanaisa tuleb homme.
Han arbetar nästa vecka. 
Ta töötab järgmisel nädalal. 
Hej då! Jag ringer i morgon. 
Head aega! Ma helistan homme.
2) Ska + infinitiivi abil 
Siin väljendatakse tegija või kellegi teise kavatsust, lubadust , soovi jne:
Jag ska åka till landet.  
Ma sõidan maale. ( kavatsus )
Du ska få en ny bil. 
Sa saad uue auto. (lubadus)
Jag hoppas du ska hinna ta bussen.  
Ma loodan, et sa jõuad bussile. (soov) 
3) Kommer att + infinitiivi abil 
Sellise konstruktsiooni abil väljendatakse reeglina prognoosi tuleviku kohta:
Det kommer att blåsa mycket i morgon. Homme puhub tugev tuul.
Priserna kommer att sjunka om fem år.  Hinnad langevad viie aasta pärast.
Jag kommer att sakna dig. 
Ma hakkan sinust puudust tundma.
4) Skulle + infinitiiv ehk tulevik minevikus abil 
Seda kasutatakse tuleviku väljendamiseks minevikus:
Johanna berättade att Jonas  skulle 
Johanna jutustas, et Jonas tuleb 
komma nästa dag. 
järgmisel päeval.
De visste att vi skulle köpa ett nytt hus.  Nad teadsid, et me kavatseme osta/   
 
ostame endale uue maja. 
40
u Tähtsamad ebareeglipärased tegusõnad
Infinitiiv Olevik
Lihtminevik Supiinum Tõlge
be
ber
bad
bett
paluma
binda
binder
band
bundit
siduma
bita 
biter
bet
bitit
hammustama, närima
bjuda
bjuder
bjöd
bjudit
pakkuma
bli(va)
blir
blev
blivit
saama, hakkama
brinna
brinner
brann
brunnit
põlema
bryta
bryter
bröt
brutit
murdma
bära 
bär
bar
burit
kandma
böra
bör
borde
bort
pidama , tohtima
dra(ga)
drar
drog
dragit
tõmbama
dricka
dricker
drack
druckit
jooma
dö
dör
dog
dött
surema
falla
faller
föll
fallit
langema , kukkuma
finna
finner
fann
funnit
leidma
finnas
finns
fanns
funnits
leiduma
flyga
flyger
flög 
flugit
lendama
frysa
fryser
frös
frusit
külmuma
få
får
fick
fått
saama; võima, tohtima
försvinna försvinner försvann
försvunnit kaduma
ge
ger
gav
gett
andma
gråta
gråter
grät
gråtit
nutma
gå
går
gick
gått
minema, käima
göra
gör
gjorde
gjort
tegema
ha
har 
hade 
haft
omama
hinna
hinner
hann
hunnit
jõudma
hålla
håller 
höll
hållit
hoidma
komma
kommer
kom
kommit
tulema
kunna
kan
kunde
kunnat
oskama
le
ler
log
lett
naeratama
ligga
ligger
låg
legat
lebama
41
låta
låter
lät
låtit
lubama
lägga
lägger
lade
lagt
pikali asetama
njuta
njuter 
njöt
njutit
nautima
rinna
rinner
rann
runnit
voolama
se
ser
såg
sett
nägema
sitta
sitter
satt
suttit
istuma
sjunga
sjunger
sjöng
sjungit
laulma
sjunka
sjunker
sjönk
sjunkit
langema, põhja minema
skina
skiner
sken
skinit
paistma (päike, valgus)
skjuta
skjuter
sköt
skjutit
tulistama
skola
ska, skall  skulle
skolat
tulevikku tähistav abitegusõna
skrika
skriker
skrek
skrikit
karjuma
skriva
skriver
skrev
skrivit
kirjutama
skära
skär
skar
skurit
lõikama
slippa
slipper
slapp
sluppit
millestki pääsema
slå
slår
slog 
slagit
lööma
sova
sover
sov
sovit
magama
springa
springer
sprang
sprungit
jooksma
sticka
sticker
stack
stuckit
torkama
stiga
stiger
steg
stigit
tõusma
stjäla
stjäl
stal
stulit
varastama
stryka
stryker
strök
strukit
triikima
stå
står
stod
stått
seisma
säga
säger
sade
sagt
ütlema
sälja
säljer
sålde
sålt
müüma
sätta
sätter
satte
satt
püsti asetama
ta
tar
tog
tagit
võtma
vara
är
var
varit
olema
veta
vet
visste
vetat
teadma
vilja
vill
ville
velat
soovima
vinna
vinner
vann
vunnit
võitma
välja
väljer
valde
valt
valima
äta
äter
åt
ätit
sööma
42
u Käskiv kõneviis
Käskiv  kõneviis  on  nii  ainsuses  kui  mitmuses  ühesugune.  I  ja  IV  pöördkonna 
tegusõnadel  on  käskiv  kõneviis  sama  algvormiga,  ülejäänud  tegusõnadel,  ka 
ebareeglipärastel sõnadel, aga infinitiivi tüvega (infinitiiv ilma lõputa –a).
Pöördkond
Infinitiiv
Käskiv kõneviis
I
arbeta
Arbeta!
Tööta! / Töötage!
II 
bygga
Bygg!
Ehita! / Ehitage!
III
läsa
Läs!
Loe!   / Lugege!
IV 
tro
Tro!
Usu!  / Uskuge!
u Passiiv
Rootsi keeles on järgmised võimalused passiivi ehk umbisikulise tegumoe väljenda-
miseks:
1.  s-passiiv
2.  bli-passiiv
3.  vara-passiiv
Käesolevas õpikus tutvustame lühidalt vaid s-passiivi.
S-passiivis lisatakse kõikides ajavormides ja kõikides isikutes tegusõnale lõpp –s, 
kusjuures olevikus langeb lõpp –r ära ja selle asemele tuleb –s.
Aktiiv
Passiiv
Uwe laga r bilen.
Uwe parandab 
Bilen laga-s.
Auto parandatakse 
auto ära.
ära.
Uwe lagade bilen.
Uwe parandas 
Bilen lagade-s.
Auto parandati 
auto ära.
ära. 
Uwe ska laga bilen. Uwe parandab 
Bilen ska laga-s.
Auto parandatakse 
auto ära.
ära.
Uwe har lagat bilen. Uwe on auto ära  Bilen har lagat-s. Auto on ära 
parandanud.
parandatud.
Uwe hade lagat 
Uwe oli auto ära  Bilen hade lagat-s. Auto oli ära 
bilen.
parandanud.
parandatud.
43
u Modaalverbid
Modaalverbe  kasutatakse  koos  põhitegusõna  infinitiivivormiga.  Modaalverbid 
näitavad modaalsust ehk kõneleja suhtumist. Tähtsamad modaalverbid:
få
võima, tohtima
kunna
saama, võima, suutma
måste
pidama
skola
saama (tuleviku väljendamiseks) 
vilja
soovima, tahtma
Du får inte röka här.  
Sa ei tohi siin suitsetada.
Jag kan inte förstå någonting. 
Ma ei suuda millestki aru saada.
Vi måste gå nu. 
Me peame nüüd minema.
Vi ska åka till Sverige. 
Me sõidame (tulevikus) Rootsi.
Jag vill inte äta någonting. 
Ma ei taha midagi süüa. 
44
EESSÕNA
Rootsi keeles on mitut liiki prepositsioone ehk eessõnu:
1. Lihtprepositsioonid (20 enamlevinumat eessõna):
Eessõna
Näited
av
-st 
av  silver
hõbedast
käest
av min syster
minu õe käest
bakom taga
bakom apoteket
apteegi taga
bland
hulgas
bland svenskarna
rootslaste hulgas
seas
bland de bästa
parimate seas
efter
järel
efter mig
minu järel
pärast
efter arbetet
pärast tööd
framför ees
framför banken
panga ees
från
-st 
från öst
idast
för
-le, jaoks
för mormor
vanaemale, vanaema jaoks
genom
läbi
genom parken
läbi pargi
hos
juures
hos läkare
arsti juures
hos min kompis
oma sõbra juures
i
-s, sees,
i  Estland
Eestis
-sse, sisse gå in i huset
majja sisenema
längs
mööda
längs motorvägen
mööda kiirteed
med
-ga
med hunden
koeraga
med båten
laevaga
mellan vahel
mellan oss
meie vahel
mellan 10.00 och 11.00
10.00 ja 11.00 vahel
mot
poole
mot hösten
sügise poole 
vastu
mot vinden
vastutuult
nedför
alla
nedför trappan
trepist alla
om
kohta, 
om historien
ajaloo kohta 
-st 
om honom
tema (M) kohta/temast 
på
-l, peal
på bordet
laual/laua peal
-le, peale
lägga någonting på bordet midagi laua peale asetama
45
juurde,
till dörren
ukse juurde, ukseni
till
-ni,
till  stan
linna
kuni 
till slutet av gatan
kuni tänava lõpuni 
under
all
under sängen
voodi all, voodi alla
alla
under skåpet
kapi all, kapi alla
uppför üles
uppför trappan
trepist üles
ur
-st
ur fickan
taskust 
utan
ilma, 
utan jobb
ilma tööta 
-ta 
utan  kappa
ilma mantlita 
vid
juures, 
vid huset
maja juures
ääres
vid väggen
seina ääres
åt
poole
åt norr
põhja poole
över
kohal,
över bordet
laua kohal
üle
över gatan
üle tänava
2. Liitprepositsioonid (koosnevad kahest kokkukirjutatud sõnast):
Eessõna
Näited
ibland
seas, hulgas
mitt ibland människor 
otse inimeste seas
mitt ibland dem
otse nende hulgas
bredvid kõrval
bredvid det höga tornet selle kõrge torni kõrval
sitta bredvid någon
kellegi kõrval istuma
intill
kuni; lähedal
intill dess
kuni selle ajani
intill slutet
kuni lõpuni
3. Ühendprepositsioonid (koosnevad mitmest lahkukirjutatud sõnast):
Eessõna
Näited
mitt emot
vastas
mitt emot busstationen bussijaama vastas
på grund av
tõttu
på grund av sjukdomen haiguse tõttu
för … sedan
tagasi
för tre år sedan
kolm aastat tagasi
för … skull
pärast, tõttu
Han gjorde det för min  Ta tegi seda minu 
skull.
pärast.
46
i stället för
asemel
I stället för mig åkte 
Ta sõitis sinna minu 
han själv dit.
asemel ise. 
till höger om
...-st paremal  Anne sitter till höger 
Anne istub Kristelist 
om  Kristel .
paremal pool.
till vänster om ...-st vasakul  Kristel sitter till vänster  Kristel istub Annest 
om Anne.
vasakul pool.
från och med alates ...  ja ... 
kaasa arvatud  från och med  idag
alates tänasest ja 
täna kaasa arvatud 
kuni homseni ja 
till och med 
kuni ... ja ... 
kaasa arvatud  till och med imorgon
homme kaasa 
arvatud
u Eessõnad aega tähistavates väljendites
Aega tähistavaid väljendeid moodustatakse järgmiste eessõnade abil:
1. Eessõna i
i dag
täna
i  morse
täna hommikul
i kväll
täna õhtul
i natt
täna öösel
i går morse
eile hommikul
i går
eile
i förrgår
üleeile
i morgon
homme
i övermorgon
ülehomme
i morgon bitti
homme hommikul
i januari
jaanuaris
i år
tänavu, sel aastal
i fjol
mullu , eelmisel aastal
i vinter
sel talvel
i vintras
eelmisel talvel
i vår
sel kevadel
i våras
eelmisel kevadel
i sommar
sel suvel 
i somras
eelmisel suvel
47
i höst
sel sügisel 
i höstas
eelmisel sügisel
i måndags
eelmisel esmaspäeval
i tisdags
eelmisel teisipäeval
i onsdags
eelmisel kolmapäeval
Mõningaid sõnu võib ka kokku kirjutada, nt:
idag
täna
igår
eile
imorgon
homme
2. Eessõna om
om natten
öösel
om dagen
päeval
om sommaren
suvel
om vintern
talvel
om 4 minuter
4 minuti pärast
om 3 veckor
3 nädala pärast
om 5 år
5 aasta pärast
3. Eessõna på 
på morgonen hommikul på morgnarna  hommikuti
på dagen
päeval
på dagarna
päeviti
päevaosad
på kvällen
õhtul
på kvällarna
õhtuti
på natten
öösel
på nätterna
öösiti
på - l, -ti
på torsdagen neljapäeval på torsdagarna neljapäeviti
nädalapäevad på fredagen reedel
på fredagarna reedeti
på våren
kevadel
på vårarna
kevadeti
aastaajad
på hösten
sügisel
på hösterna
sügiseti
48
4. Eessõna till 
-ni
till i morgon
homseni
till
kuni
till slutet av veckan
kuni nädala lõpuni
vastu
natten till måndagen
ööl vastu esmaspäeva
5. Eessõna under
under stenåldern
kiviajal
ajal
under lektionen
loengu ajal
under
under kriget
sõja ajal
under natten
öö jooksul
jooksul
under sista veckan
viimase nädala jooksul
u Eessõnad (i ja på) kohta tähistavates väljendites 
Kohta tähistavate väljendite moodustamisel tasub meeles pidada, et vastates küsimu-
sele kus? ja kuhu?, kasutatakse sageli eessõnu i ja på. 
Eessõna i kasutatakse tavaliselt sisse- või seesütleva käände puhul ja eessõna på 
alale - ja alalütleva käände puhul.
Hon hade någonting i påsen. 
Tal oli midagi kotis.
Hon stoppade någonting i påsen.  
Ta pistis midagi  kotti .
Det ligger en bok på bordet. 
Laual on üks raamat.
Jag lägger en bok på bordet. 
Panen raamatu lauale. 
Paljudes  väljendites  tuleb  aga  eessõnadega  kasutatavaid  väljendeid  tõlkida  eesti 
keelde järgmiselt:
1) i vastab eesti keele alale- või alalütlevale käändele:
Sätt blommor i fönstret! 
Pane lilled aknale! 
Hon står i dörren. 
Ta (N) seisab  uksel .
49
Jag bor i utlandet. 
Elan välismaal.
Nu bor han i  sitt  hemland. 
Nüüd elab ta oma kodumaal.
De bor i Tyskland. 
Nemad elavad Saksamaal. 
2) på vastab eesti keele sees- või sisseütlevale käändele:
Vi jobbar på banken. 
Me töötame pangas.
De jobbar på sjukhuset. 
Nad töötavad haiglas.
Hon är på biblioteket. 
Tema (M) on raamatukogus.
Vi stannar på ett hotell . 
Me peatume ühes  hotellis .
Vi äter på en restaurang. 
Me sööme restoranis.
Vi promenerade på stranden. 
Me jalutasime rannas. 
Han gick in på kontoret. 
Ta (M) läks  kontorisse . 
Ska de gå på teatern i morgon? 
Kas nad lähevad homme teatrisse?
Ska vi gå på bio i kväll? 
Kas me lähme täna õhtul kinno?
50
ARVSÕNA
u Põhiarvsõnad
0
noll
1
en, ett
2
två
3
tre
4
fyra
5
fem
6
sex
7
sju
8
åtta
9
nio
10
tio
11
elva
12
tolv
13
tretton
14
fjorton
15
femton
16
sexton
17
sjutton
18
arton
19
nitton
20
tjugo
21
tjugoen, tjugoett
22
tjugotvå
23
tjugotre
30
tretti(o)
40
fyrti(o) 
50
femti(o)
60
sexti(o)
70
sjutti(o)
51
80
åtti(o)
90
nitti (o)
100
(ett)hundra
101
(ett)hundraen, (ett)hundraett
102
hundratvå
200
tvåhundra
300
trehundra
452
fyrahundrafemti(o)två
876
åttahundrasjutti(o)sex
1000
(ett)tusen
1001
(ett)tusenen, tusenett
2000
tvåtusen
1975
ettusenniohundrasjutti(o)fem
1993
nittonhundranitti(o)tre (aastaarvuna)
3456
tretusenfyrahundrafemti(o)sex
100 000
(ett)hundratusen
1 000 000
(en) miljon
3 000 000
tre miljoner
1 000 000 000
(en) miljard
Mõningaid arve, nn kümnelisi, kirjutatakse ja hääldatakse kahtemoodi:
tretti
30
trettio
nitti
90
nittio
u Järgarvsõnad
Järgarvudest moodustatakse esimesed kaks eritüveliselt (första - esimene, andra - 
teine). 
3.,  4.,  5.,  6.,  8.,  11.  ja  12.  moodustatakse  ebareeglipäraselt  vastavast  põhiarvust 
(tredje – kolmas, fjärde – neljas, femte – viies, sjätte – kuues, åttonde – kaheksas, 
elfte – üheteistkümnes, tolfte – kaheteistkümnes).
52
7., 9., 10., 13. ja kõik järgnevad järgarvud moodustatakse reeglipäraselt vastavast 
põhiarvust ja lõpust –de või –nde. 
Liitarvudes saab ainult viimane arv järgarvu lõpu. 
1.
första
2.
andra
3.
tredje
4.
fjärde
5.
femte
6.
sjätte
7.
sjunde
8.
åttonde
9.
nionde
10.
tionde
11.
elfte
12.
tolfte
13.
trettonde
14.
fjortonde
15.
femtonde
16.
sextonde
17.
sjuttonde
18.
artonde
19.
nittonde
20.
tjugonde
21.
tjugoförsta
22.
tjugoandra
23.
tjugotredje
30.
trettionde
40.
fyrtionde 
50.
femtionde
60.
sextionde
70.
sjuttionde
80.
åttionde
53
90.
nittionde
100.
(ett)hundrade
101.
(ett)hundraförsta
1000.
(ett)tusende
1001.
(ett)tusenförsta
1975.
ettusenniohundrasjutti(o)femte
54
SÕNADE JÄRJEKORD PEALAUSES
u Jutustav lause 
Nagu eesti keeles, on ka rootsi keeles jaatavas lauses öeldis reeglina teisel kohal.
Kuna  rootsi  keeles  on  ainult  üks  käändelõpp  (omastav  –s),  väljendatakse  lauses 
seoseid sõnade vahel sõnajärjestuse ja eessõnadega. Jaatavas kõnes on tavaliselt 
otsene sõnajärjestus (alus + öeldis):
Alus
Öeldis
Aja- või 
kohamäärus
Tõlge
Jag
går
nu.
Ma lähen nüüd.
Han
kommer
snart. 
Ta tuleb varsti.
Vi
äter
i köket.
Me sööme köögis.
De
läser
på kvällen.
Nad loevad õhtul.
Sõnajärjestus on jaatavas lauses ümberpööratud (öeldis + alus) juhul, kui lause 
algab mitte alusega, vaid mõne muu  lauseliikmega . Selleks võib olla näiteks aja- 
või  kohamäärus,  mis  tavajuhtudel  asub  lause  lõpus.  Kui  kasutame  aja-  ja  koha-
määrust lause alguses, siis soovime sellega eriliselt rõhutada aega või kohta. NB! 
Öeldis asub lauses teisel kohal. 
Aja- või 
Aja- või 
koha-
Öeldis
Alus  Sihitis  koha-
Otsetõlge
määrus
määrus
Nu
går
jag
hem.
Nüüd lähen ma koju.
Snart
kommer han  -
tillbaka. Varsti tuleb ta tagasi.
I köket
äter
vi
frukost.
Köögis sööme me hommikusööki.
På kvällen läser
de
en bok.
Õhtul loevad nad raamatut.
55
u Eriküsimus
Eesti  keeles  paikneb  tegusõna  küsisõnaga  algava  küsimuse  lõpus.  Rootsi  keele 
eriküsimustes järgneb öeldis küsivale asesõnale või määrsõnale. Seega, ka eriküsi-
mustes on tegusõna reeglina teisel kohal.
Küsiv 
asesõna/
Öeldis
Alus
Tõlge
määrsõna
Vem
säger 
det?
Kes seda ütleb?
Vad
heter  
du?
Mis su nimi on?
Hur 
mår
du?
Kuidas sa end  tunned ?
Var 
är
mormor?
Kus vanaema on?
Vart
går
han?
Kuhu ta läheb?
Varifrån
kommer
hon?
Kust ta tuleb?
Varför 
skrattar
du?
Miks sa  naerad ?
u Üldküsimus
Küsisõna puudumisel algab küsilause öeldisega, ehk tegemist on ümberpööratud 
sõnajärjekorraga (öeldis eelneb alusele). Selliseid üldküsimusi tõlgime eesti keelde 
tavaliselt küsisõna Kas abil. 
Öeldis
Alus
Sihitis
Määrus
Tõlge
Sade
du 
någonting?
Kas sa ütlesid midagi?
Heter
han
Kalle?
Kas ta nimi on Kalle?
Mår
hon
bra?
Kas ta tunneb ennast hästi?
Går
han
någonstans? Kas ta läheb  kuhugi ?
Kommer  hon
snart?
Kas ta tuleb varsti?
Skrattar  du 
ofta?
Kas sa naerad tihti?
Har
du
en bil?
Kas sul on (üks) auto?
Är
mormor -
hemma?
Kas vanaema on kodus?
Kan
du
svenska ?
Kas sa oskad rootsi keelt?
56
u Eitus
Eitus moodustatakse rootsi keeles eitava määrsõna inte abil. Inte asub jutustavas 
lauses otsese sõnajärjestuse korral esimese öeldise järel:
Alus
Öeldis
Eitus
Aja- või 
kohamäärus
Tõlge
Jag
går
hem.
Ma ei lähe koju.
Han
kommer
i morgon. 
Ta ei tule homme.
inte
Vi
äter
i köket.
Me ei söö köögis.
De
läser
på kvällen.
Nad ei loe õhtul.
Ümberpööratud sõnajärjestuse korral asub inte jutustavas lauses aluse järel:
Aja- või 
kohamäärus
Öeldis
Alus
Eitus
Tõlge
Hem
går
jag
Koju ma ei lähe.
I morgon
kommer
han
Homme ta ei tule.
inte.
I köket
äter
vi
Köögis me ei söö.
På kvällen
läser
de
Õhtul nad ei loe.
u Koondtabel
Alus/
Eitus/
Öeldis 
Öeldis 
Määrus
Sihitis/
Alus Sagedus-
Sihitis
1
2 
Määrsõna
määrus
Koht
Aeg
på 
1.
Anna
kokar  -
ofta
-
te
i köket
kvällarna.
på 
2.
Anna
kokar -
inte
-
te
i köket
kvällarna.
3.
Kaisa
har
precis
städat  sitt rum.
57
på 
4.
Kaisa
har
inte
städat sitt rum
länge.
5.
Jonas
kan
sjunga. -
6.
Jonas
kan
inte
sjunga. -
på 
hela  
7.
Idag
jobbar han -
-
kontoret
dagen.
på 
hela 
8.
Idag
jobbar han inte
-
kontoret
dagen.
9.
Läxor
har
jag
redan
gjort
idag.
10. Läxor
har 
jag  inte
gjort
idag.
nya 
på 
11. I morgon
tänker jag
köpa
kläder
varuhuset.
nya 
på 
12. I morgon
tänker jag
inte
köpa 
kläder
varuhuset.
Tõlked:
1.  Anna keedab sageli õhtuti köögis teed.
2.  Anna ei keeda õhtuti köögis teed.
3.  Kaisa on just oma toa ära koristanud.
4.  Kaisa ei ole kaua oma tuba koristanud.
5.  Jonas oskab  laulda .
6.  Jonas ei oska laulda.
7.  Täna töötab ta terve päeva kontoris.
8.  Täna ei tööta ta terve päeva kontoris.
58
9.  Koolitükid olen ma täna juba ära teinud.
10.  Koolitükke ei ole ma täna teinud.
11.  Homme kavatsen ma osta kaubamajast uued riided.
12.  Homme ei kavatse ma kaubamajast uusi riideid osta.
Otsene sõnajärjestus
1.  olevik, jaatus
2.  olevik, eitus
3.  täisminevik (2 tegusõna), jaatus
4.  täisminevik (2 tegusõna), eitus
5.  oskama teha (2 tegusõna), jaatus
6.  oskama teha (2 tegusõna), eitus
Ümberpööratud sõnajärjestus
7.  olevik, jaatus
8.  olevik, eitus
9.  täisminevik (2 tegusõna), jaatus
10.  täisminevik (2 tegusõna), eitus
11.  kavatsema teha (2 tegusõna), jaatus
12.  kavatsema teha (2 tegusõna), eitus