KUULA & KORDA42GRAMMATIKA
SISUKORD
ARTIKKEL 44
Umbmäärane artikkel - UN / UNA
44
Määrav artikkel – EL, LA
44
ASESÕNA 45
Isikulised
asesõnad 45
Omastavad asesõnad
45
Näitavad asesõnad
46
MUY ja MUCHO
46
Umbmäärased asesõnad
47
ALGÚN ja NINGÚN
47
NIMISÕNA 48
Nimisõnade sugu
48
Nimisõnade
mitmus 48
OMADUSSÕNA 50
Omadussõna kesk- ja ülivõrre
50
Näitavad omadussõnad
51
TEGUSÕNA 52
Tegusõna SER pööramine
52
Tegusõna ESTAR pööramine
53
ESCUCHA & REPÍTE43 Tegusõnade SER ja ESTAR kasutamine
54
Tegusõna HABER
55
Üldolevik
55
Üldminevik
62
Üldtulevik
66
Käskiv kõneviis
68
Tegusõna PODER
77
Tegusõna SOLER
77
Konstruktsioon TENER QUE
78
Tegusõna GUSTAR
79
Enesekohased
tegusõnad 79
EESSÕNA 81
Eessõnad ajamäärustes
81
Eessõnad kohamäärustes
83
Veel eessõnu
84
ARVSÕNAD 85
KÜSISÕNAD 86
44KUULA & KORDAARTIKKELHispaania keeles on kaks artiklit:
1) umbmäärane artikkel -
UN või
UNA 2) määrav artikkel –
EL, LA
Umbmäärane artikkel - UN / UNAEsemete või olendite esmamainimisel kasutatakse tavaliselt artiklit
UN või
UNA.
UN (mitmuses
UNOS) kasutatakse meessoost sõnade puhul.
UNA (mitmuses
UNAS) kasutatakse naissoost sõnade puhul.
un bolígrafo
(
üks) pastakasunos bolígrafos
mõned pastakaduna pila
(üks) patarei unas pilas
mõned patareid
Määrav artikkel – EL, LA Rääkides kuulajale teadaolevatest asjadest või olenditest, kasutatakse nimisõna ees
artiklit
EL (LOS) või
LA (LAS), mis tähendab ‘see’ või ‘need’:
EL (mitmuses
LOS) kasutatakse meessoost sõnade puhul.
LA (mitmuses
LAS) kasutatakse naissoost sõnade puhul.
El banco ya está cerrado.
(See) pank on juba suletud. Võrdle:
UN / UNAEL / LAEs
un cuadro muy bonito.
Enséñame
el cuadro.
See on (üks) ilus pilt.Näita mulle seda pilti.¿Hay
una farmacia por aquí?
La farmacia está cerrada.
Kas siin lähedal on apteeki / mõni apteek?(See) apteek on suletud. ESCUCHA & REPÍTE45ASESÕNA
Isikulised asesõnadAlusekääneSihitisekääneSihitismäärus(kes / mis?)(keda / mida?(kellele / millele?yo
miname
mindme
minule tú
sinate
sindte
sinuleél
tema (M)lo
teda (M)le
temale (M)ella tema (N)la
teda (N)le
temale (N)lo
sedausted
teie lo
teid (M)le
teile (viisakusvorm)la
teid (N)nosotros
meie (M)nos
meidnos
meilenosotras
meie (N)vosotros
teie (M)os
teidos
teilevosotras
teie (N)ellos
nemad (M)los
neid (M)les
neileellas nemad (N)las
neid (N)ustedes
teie (mitmuse los
teid (M)les
teileviisakusvorm)las
teid (N)
Omastavad asesõnadkelle / mille oma?mi (mis)
minutu (tus)
sinusu (sus)
tema su (sus)
teie (viisakusvorm)nuestro/nuestra
meie (nuestros, nuestras)
vuestro/vuestra
teie (vuestros, vuestras)
su (sus)
nende su (sus)
teie (mitmuse viisakusvorm)46KUULA & KORDAOmastavate asesõnade soolõpp ei sõltu sellest, mis soost on omanik, vaid sellest,
mis soost on asi, mida omatakse.
Este es nuestr
o coche.
See on meie auto Esta es nuestr
a casa.
See on meie maja.
Näitavad asesõnad Näitavad asesõnad
ESTO (see) ja
AQUELLO (see seal) on kesksoost ja neid
kasutatakse ilma nimisõnata küsimustes ja vastustes.
¿Qué es
esto?
Mis see on?Esto es el Ayuntamiento.
See on raekoda. ¿Qué es
aquello?
Mis see seal on?Aquello es la universidad.
See seal on ülikool.
MUY ja MUCHOMUY (väga) – kasutatakse omadussõnade ja määrsõnadega.
Es una casa
muy grande .
See maja on väga suur.Vino
muy tarde.
Ta tuli väga hilja.MUCHO (palju, väga) – kasutatakse nimisõnadega ning lõpp muutub vastavalt
soole ja arvule.
¿Tienes
mucho tiempo?
Kas sul on palju aega?¿Tienes
mucha prisa?
Kas sul on väga kiire?¿Hay
muchos alumnos en esta clase?
Kas selles klassis on palju õpilasi?¿Hay
muchas personas en la playa?
Kas rannas on palju inimesi?ESCUCHA & REPÍTE47
Umbmäärased asesõnadSõna
ALGO (midagi) ja
NADA (mitte midagi) kasutatakse tavaliselt siis, kui räägi-
takse ebamäärasest hulgast esemetest.
¿Compraste
algo?
Kas sa ostsid midagi?No compré
nada.
Ma ei ostnud mitte midagi.Sõnad
ALGUIEN (keegi) ja
NADIE (mitte keegi) kasutatakse rääkides inimes-
test.
¿
Viste a alguien?
Kas sa nägid kedagi?No vi a nadie.
Ma ei näinud mitte kedagi.
ALGÚN ja NINGÚN Sõnu
ALGÚN (mingi) ja
NINGÚN (mitte mingi) kasutatakse tavaliselt siis, kui
räägitakse ebamäärasest või teadmata hulgast esemetest, olenditest vms. Mõlemad
sõnad muutuvad vastavalt järgneva nimisõna soole ja arvule.
¿Puedes darme
algún analgésico?
Kas te võite anda mulle mingit valu vaigistit?¿Hay
alguna cafetería por aquí?
Kas siin lähedal on mingi kohvik ?Compramos
algunos pasteles.
Me ostsime mõned koogid .Hay
algunas revistas sobre la mesa.
Laua peal on mõned ajakirjad .No tengo
ningún seguro médico.
Mul ei ole mingit tervisekindlustust.No encontré
ninguna solución.
Ma ei leidnud mingit lahendust.Kui nimisõna ei järgne, kasutatakse sõnade ALGÚN ja NINGÚN asemel
ALGUNO ja
NINGUNO. Võrdle:
¿Hay
algún café por aquí?
Kas siin lähedal on mingit kohvikut?Sí, hay
alguno en la calle Madrid.
Jah, mingi on Madriidi tänaval.No, no hay
ninguno por aquí.
Ei, siin lähedal ei ole ühtegi.48KUULA & KORDANIMISÕNA
Nimisõnade sugu Hispaania keeles jagunevad nimisõnad
kolme gruppi:
1) meessoost sõnad - lõpevad enamasti
kaashäälikuga:
el jardí
n aed- lõpevad
o-ga või
e-ga:
el bolígraf
o pastakasel cin
e kino2) naissoost sõnad:- lõpevad enamasti
a-ga:
la sill
a tool - lõpevad ühenditega –ción ja –sión või kaashäälikuga –d:
la habita
ción tubala ciuda
d linn3) meessoost ja naissoost sõnad:- lõpevad ühenditega –
ista või –
ente/ ante :
el/la
period ista ajakirjanik el/la cant
ante lauljaErandid:el problema
probleemla mano
käsila persona
inimene
Nimisõnade mitmus 1) Kui nimisõna lõpeb
täishäälikuga, lisatakse mitmuse moodustamiseks lõpp
–S:
el estudiante - los estudiante
s üliõpilane – üliõpilasedla fábrica – las fábrica
s tehas - tehasedESCUCHA & REPÍTE492) kui nimisõna lõpeb
kaashäälikuga, lisatakse mitmuse moodustamiseks lõpp
–ES:
la postal – las postal
es postkaart - postkaardidla ciudad – las ciudad
es linn - linnad3) kui nimisõna lõpeb
s-ga, jääb ainsuse ja mitmuse vorm samaks:
el miércoles – los miércoles
kolmapäev - kolmapäevad50KUULA & KORDAOMADUSSÕNAOmadussõna ühildub üldjuhul nimisõnaga nii
soos kui arvus.
Pablo es simpátic
o.
Pablo on sümpaaatne.Pablo y Pedro son simpátic
os.
Pablo ja Pedro on sümpaatsed.Luisa es moren
a.
Luisa on brünett.Luisa y Gema son moren
as.
Luisa ja Gema brünetid.
Omadussõna kesk- ja ülivõrreKeskvõrde moodustamiseks lisatakse reeglina omadussõna ette sõna
MÁS ja üli-
võrde moodustamiseks sõna
MÁS koos määrava artikliga. Artikkel omadussõna
ülivõrde ees ühildub alati nimisõnaga nii soos kui arvus.
caro kallismás caro kallimel/la más caro/a kõige kallimEste diccionario es
barato.
See sõnaraamat on odav.Pero
aquel es
más barato.
Aga see seal on odavam.Aquel es
el más barato.
See seal on kõige odavam. Valencia es una ciudad
grande.
Valencia on suur linn.Barcelona es
más grande que Barcelona on suurem kui Valencia.Valencia.
Madrid es
la ciudad más grande Madriid on Hispaania kõige suurem de España.
linn.Erandid:
Este es un
buen mapa.
See on hea kaart. Pero aquel es
mejor.
Aga see seal on parem.Aquel es
el mejor mapa que tenemos.
See seal on kõige parem kaart, mis meil on.
ESCUCHA & REPÍTE51Esta es una
mala idea .
See on halb idee.Esta idea es
peor.
See idee on halvem.Esta es
la peor idea.
See on kõige halvem idee.
Näitavad omadussõnad Näitavad omadussõnad
ESTE (see) ja
AQUEL (see seal) ühilduvad alati järgneva
nimisõnaga nii soos kui arvus.
est
e bolígrafo
see pastakas
est
a falda
see seelik
est
os coches
need autod
est
as casa
need majad
aquel edificio
see hoone seal
aquel
la iglesia
see
kirik seal
aquel
los señores
need härrad seal
aquel
las señoras
need prouad seal
52KUULA & KORDATEGUSÕNA
Tegusõna SER pööramine Üldolevik:(yo)
soymina olen(tú)
eres sina oled(él)
tema (M) (ella)
estema (N) on(usted)
teie olete (nosotros)
somosmeie oleme(nosotras)
(vosotros)
soisteie olete(vosotras)
(ellos)
son(ellas)
nemad on(ustedes)
sonteie oleteÜldminevik:(yo)
fuimina olin(tú)
fuistesina olid(él)
tema (M) (ella)
fuetema (N) oli(usted)
teie olite (nosotros)
fuimosmeie olime(nosotras)
(vosotros)
fuisteisteie olite(vosotras)
(ellos)
fueron(ellas)
nemad olid(ustedes)
fueron teie oliteESCUCHA & REPÍTE53Reeglina jäetakse ei kasutata lauses koos tegusõnaga isikulist asesõna.
Soy estudiante.
Ma olen üliõpilane.Eituse moodustamisel lisatakse tegusõna ette sõna
NO.
No soy de España.
Ma ei ole pärit Hispaaniast.
Tegusõna ESTAR pööramine Üldolevik:(yo)
estoymina olen(tú)
estás sina oled(él)
tema (M) (ella)
estátema (N) on(usted)
teie olete (nosotros)
estamosmeie oleme(nosotras)
(vosotros)
estáisteie olete(vosotras)
(ellos)
están(ellas)
nemad on(ustedes)
están teie olete54KUULA & KORDAÜldminevik:(yo)
estuvemina olin(tú)
estuviste sina olid(él)
tema (M) (ella)
estuvotema (N) oli(usted)
teie olite (nosotros)
estuvimosmeie olime(nosotras)
(vosotros)
estuvisteisteie olite(vosotras)
(ellos)
estuvieron(ellas)
nemad olid(ustedes)
estuvieron teie olite
Tegusõnade SER ja ESTAR kasutamineTegusõna
SER Tegusõna
ESTAR kasutatakse kirjeldades:
kasutatakse kirjeldades:
1.
omadusi:
1.
asukohta :
Luisa es muy delgada.
Estoy en casa.
Luisa on väga sale. Ma olen kodus. Bilbao está en el País Vasco.
Bilbao asub Baskimaal. 2.
päritolu:
2.
füüsilist ja vaimset seisundit:
Soy de Estonia.
Estoy cansada.
Ma olen pärit Eestist. Ma olen väsinud. ¿Por qué estás tan triste?
Miks sa nii kurb oled?ESCUCHA & REPÍTE553.
omandit ja kuuluvust:
3. esemete
füüsilist seisundit antud hetkel:
Este abrigo es de Pedro.
El suelo está muy sucio.
See mantel on Pedro oma. Põrand on väga must. La ventana está abierta.
Aken on lahti.4.
ametit:
4.
perekonnaseisu: Gema es médico.
Estoy casada.
Gema on arst. Ma olen abielus. 5.
aega:
Hoy es sábado.
Täna on laupäev. ¿Qué hora es?
Mis kell on? Es tarde.
On hilja.
Tegusõna HABER Tegusõnaga HABER väljendatakse esemete või inimeste olemasolu. Olevikus
on sellel tegusõnal ainult üks vorm:
HAY.
¿Hay una gasolinera por aquí?
Kas siin lähedal on bensiinijaama?¿Hay muchas personas en la playa?
Kas rannas on palju inimesi?
Üldolevik Üldolevik väljendab harjumuspärast tegevust, seisundit, oskusi ja võimeid.
Como mucho pescado.
Ma söön palju kala. No viven en Madrid.
Nad ei ela Madriidis. ¿Hablas italiano?
Kas sa räägid itaalia keelt?56KUULA & KORDAHispaania keeles jaotatakse
reeglipärased tegusõnad kolme gruppi:
AR-,
ER- ja
IR-lõpulised ning neid pööratakse vastavalt lõpule.
hablar comervivir(yo)
habl
oräägincom
o söön viv
oelan(tú)
habl
asräägidcom
es sööd viv
eselad(él)
räägib sööbelab(ella)
habl
acom
eviv
e(usted)
räägitesööteelate(nosotros)
(nosotras) habl
amos räägimecom
emos söömeviv
imoselame(vosotros)
(vosotras) habl
áisräägite com
éissööteviv
íselate(ellos)
räägivadsöövadelavad(ellas)
habl
ancom
enviv
en(ustedes)
räägitesööteelateHispaania keeles on palju
ebareeglipäraseid tegusõnu, mille pööramine tuleb
pähe õppida. Allpool on antud tähestiku järjekorras levinumate ebareeglipäraste
tegusõnade pööramine olevikus.
cerrarcogercomenzar(yo)
c
ierro
sulgencojovõtancom
ienzo
alustan(tú)
c
ierras
sulgedcoges
võtadcom
ienzas
alustad(él)
sulgebvõtabalustab(ella)
c
ierra
coge
com
ienza
(usted)
sulgetevõtatealustate(nosotros)
(nosotras) cerramos
sulgeme cogemos
võtame comenzamos
alustame
(vosotros)
(vosotras) cerráis
sulgetecogéis
võtatecomenzáis
alustate(ellos)
sulgevadvõtavadalustavad(ellas)
c
ierran
cogen
com
ienzan
(ustedes)
sulgetevõtatealustateESCUCHA & REPÍTE57conducirconocercostar(yo)
conduzcojuhinconozcotean(tú)
conduces
juhidconoces
tead(él)
juhibteab(ella)
conduce
conoce
c
uesta
maksab(usted)
juhiteteate(nosotros)
(nosotras) conducimos
juhimeconocemos
teame(vosotros)
(vosotras) conducís
juhiteconocéis
teate(ellos)
juhivadteavad(ellas)
conducen
conocen
c
uestan
maksavad(ustedes)
juhiteteatedardecirdormir(yo)
doyannandigoütlend
uermo
magan(tú)
das
annaddices
ütledd
uermes
magad(él)
annabütleb magab (ella)
da
dice
d
uerme
(usted)
annateütletemagate(nosotros)
(nosotras) damos
annamedecimos
ütlemedormimos
magame(vosotros)
(vosotras) dais
annatedecís
ütletedormís
magate(ellos)
annavadütlevadmagavad(ellas)
dan
d
uermen
(ustedes)
annatedicen
ütletemagate58KUULA & KORDAempezarencontrarentender(yo)
emp
iezo
alustanenc
uentro
leianent
iendo
mõistan(tú)
emp
iezas
alustadenc
uentras
leiadent
iendes
mõistad(él)
alustableiabmõistab(ella)
emp
ieza
enc
uentra
ent
iende
(usted)
alustateleiatemõistate(nosotros)
(nosotras) empezamos
alustame encontramos
leiame entendemos
mõistame
(vosotros)
(vosotras) empezáis
alustateencontráis
leiateentendéis
mõistate(ellos)
alustavadleiavadmõistavad(ellas)
emp
iezan
enc
uentran
ent
ienden
(ustedes)
alustateleiatemõistatehacerirjugar(yo)
hagoteenvoy lähen j
uego
mängin(tú)
haces
teedvaslähedj
uegas
mängid(él)
teeblähebmängib(ella)
hace
vaj
uega
(usted)
teetelähetemängite(nosotros)
(nosotras) hacemos
teemevamos lähemejugamos
mängime(vosotros)
(vosotras) hacéis
teetevaislähetejugáis
mängite(ellos)
teevadlähevadmängivad(ellas)
hacen
vanj
uegan
(ustedes)
teetelähetemängiteESCUCHA & REPÍTE59oírpedirpensar(yo)
oigokuulenp
ido
palunp
ienso
mõtlen(tu)
oyeskuuledp
ides
paludp
iensas
mõtled(él)
kuulebpalubmõtleb(ella)
oyep
ide
p
iensa
(usted)
kuuletepalutemõtlete(nosotros)
(nosotras) oímos
kuulemepedimos
palumepensamos
mõtleme(vosotros)
(vosotras) oís
kuuletepedís
palutepensáis
mõtlete(ellos)
kuulevadpaluvadmõtlevad(ellas)
oyenp
iden
p
iensan
(ustedes)
kuuletepalutemõtleteperderpoderponer(yo)
p
ierdo
kaotanp
uedo
saanpongo panen (tú)
p
ierdes
kaotadp
uedes
saadpones
paned(él)
kaotabsaabpaneb(ella)
(usted)
p
ierde
kaotatep
uede
saatepone
panete(nosotros)
(nosotras) perdemos
kaotamepodemos
saame ponemos
paneme(vosotros)
(vosotras) perdéis
kaotatepodéis
saateponéis
panete(ellos)
kaotavad saavadpanevad(ellas)
(ustedes) p
ierden
kaotatep
ueden
saateponen
panete60KUULA & KORDAquererrecordarreír(yo)
qu
iero
tahanrec
uerdo
mäletanríonaeran(tú)
qu
ieres
tahad rec
uerdas
mäletadríesnaerad(él)
tahabmäletabnaerab(ella)
qu
iere
rec
uerda
ríe(usted)
tahatemäletatenaerate(nosotros)
(nosotras) queremos
tahame recordamos
mäletamereímos
naerame(vosotros)
(vosotras) queréis
tahaterecordáis
mäletatereís
naerate(ellos)
tahavadmäletavadnaeravad(ellas)
qu
ieren
rec
uerdan
ríen(ustedes)
tahatemäletatenaeratesabersalirseguir(yo)
séteansalgolähen välja sigojätkan(tú)
sabes
teadsales
lähed väljasiguesjätkad(él)
teabläheb väljajätkab(ella)
sabe
sale
sigue(usted)
teatelähete väljajätkate(nosotros)
(nosotras) sabemos
teamesalimos
lähme väljaseguimos
jätkame(vosotros)
(vosotras) sabéis
teatesalís
lähete väljaseguís
jätkate(ellos)
teavadjätkavad(ellas)
saben
salen
lähevad välja(ustedes)
teatelähete väljasiguenjätkateESCUCHA & REPÍTE61sentirservirtraer(yo)
s
iento
tunnen s
irvo
teenindantraigotoon(tú)
s
ientes
tunned s
irves
teenindadtraes
tood(él)
tunnebteenindabtoob(ella)
s
iente
s
irve
trae (usted)
tunneteteenindatetoote(nosotros)
(nosotras) sentimos
tunneme servimos
teenindametraemos
toome(vosotros)
(vosotras) sentís
tunneteservís
teenindatetraéis
toote(ellos)
tunnevad teenindavadtoovad(ellas)
s
ienten
s
irven
traen
(ustedes)
tunneteteenindatetootetenervenirvolver(yo)
tengominul on vengotulenv
uelvo
tulen tagasi(tú)
tienessinul onvienestuledv
uelves
tuled tagasi(él)
temal ontulebtuleb tagasi(ella)
tienevienev
uelve
(usted)
teil ontuletetulete tagasi(nosotros)
(nosotras) tenemos
meil onvenimos
tuleme volvemos
tuleme tagasi(vosotros)
(vosotras) tenéis
teil onvenís
tuletevolvéis
tulete tagasi(ellos)
nendel ontulevad(ellas)
tienenvienenv
uelven
tulevad tagasi(ustedes)
teil ontuletetulete tagasi62KUULA & KORDA
ÜldminevikÜldminevik väljendab tegevust, mis toimus teatud ajaperioodil, kuid on kõne-
momendiks lõppenud. Tavaliselt kasutatakse üldminevikku lauses, milles täpsusta-
takse tegevuse toimumise aega.
Reeglipäraseid tegusõnu pööratakse üldminevikus järgmiselt:
hablar comervivir(yo)
habl
érääkisincom
í sõin viv
íelasin(tú)
habl
asterääkisidcom
istesõid viv
isteelasid(él)
rääkis sõi elas(ella)
habl
ó(usted)
rääkisitecomi
ósõiteviv
ióelasite(nosotros) habl
amos rääkisime(nosotras)
com
imos sõimeviv
imoselasime(vosotros) habl
asteis rääkisite (vosotras)
com
isteis sõiteviv
isteiselasite(ellos)
rääkisidsõidelasid(ellas)
habl
aron(ustedes)
rääkisitecom
ieron sõite viv
ieron elasiteLevinumad
ebareeglipärased tegusõnad on antud allpool tähestiku järjekorras.
comenzarconducirdar(yo)
comen
cé
alustasincondu
jejuhtisindiandsin(tú)
comenzaste
alustasidcondu
jistejuhtisiddisteandsid(él)
alustasjuhtisandis(ella)
comenzó
condu
jodio(usted)
alustasitejuhtisiteandsite(nosotros)
(nosotras) comenzamos
alustasime condu
jimos juhtisime dimos andsime(vosotros)
(vosotras) comenzasteis
alustasite condu
jisteis juhtisite disteis andsite(ellos)
alustasidjuhtisidandsid(ellas)
comenzaron
condu
jerondieron(ustedes)
alustasitejuhtisiteandsiteESCUCHA & REPÍTE63decirdormirempezar(yo)
dijeütlesindormí
magasinempe
cé
alustasin(tú)
dijisteütlesiddormiste
magasid empezaste
alustasid(él)
ütles magas alustas(ella)
dijod
urmió
empezó
(usted)
ütlesitemagasitealustasite(nosotros)
(nosotras)
dijimos ütlesime dormimos
magasime empezamos
alustasime
(vosotros)
(vosotras)
dijisteis ütlesite dormisteis
magasite empezasteis
alustasite
(ellos)
ütlesidmagasidalustasid(ellas)
dijerond
urmieron
empezaron
(ustedes)
ütlesitemagasitealustasitehacerirjugar(yo)
hice tegin fuiläksinjug
uémängisin(tú)
hicistetegidfuisteläksidjugaste
mängisid(él)
tegiläksmängis(ella)
(usted)
hizotegitefueläksitejugó
mängisite(nosotros)
(nosotras)
hicimostegimefuimosläksimejugamos
mängisime(vosotros)
(vosotras)
hicisteistegitefuisteisläksitejugasteis
mängisite(ellos)
tegidläksidmängisid(ellas)
(ustedes)
hicieron tegitefueronläksitejugaron
mängisite64KUULA & KORDAoírpedirpoder(yo)
oí
kuulsinpedí
palusinpudesain(tu)
oíste
kuulsidpediste
palusidp
udiste
said(él)
kuulis palus sai(ella)
o
yó
p
idió
pudo(usted)
kuulsitepalusitesaite(nosotros)
(nosotras) oimos
kuulsime pedimos
palusimep
udimos
saime (vosotros)
(vosotras) oisteis
kuulsitepedisteis
palusitep
udisteis
saite(ellos)
kuulsidpalusidsaid(ellas)
o
yeron
p
idieron
p
udieron
(ustedes)
kuulsitepalusitesaiteponerquererreír(yo)
pusepaninquisetahtsin reí
naersin(tú)
pusistepanidquisistetahtsidreíste
naersid(él)
panitahtisnaeris(ella)
pusoquisorió(usted)
panitetahtsitenaersite(nosotros)
(nosotras)
pusimos panimequisimostahtsime reímos
naersime(vosotros)
(vosotras)
pusisteis panitequisisteistahtsitereísteis
naersite(ellos)
panidtahtsidnaersid(ellas)
pusieronquisieronrieron(ustedes)
panitetahtsitenaersiteESCUCHA & REPÍTE65saberseguirtraer(yo)
supeteadsinseguí
jätkasintra
jetõin(tú)
supisteteadsidseguiste
jätkasidtra
jistetõid(él)
teadisjätkastõi(ella)
supos
iguió
tra
jo(usted)
teadsitejätkasitetõite(nosotros)
(nosotras)
supimos teadsimeseguimos
jätkasime tra
jimostõime(vosotros)
(vosotras)
supisteis teadsiteseguisteis
jätkasitetra
jisteistõite(ellos)
teadsidjätkasidtõid(ellas)
supierons
iguieron
tra
jeron(ustedes)
teadsitejätkasitetõitetenervenirver(yo)
tuveminul olivinetulinvinägin(tú)
tuvistesinul olivinistetulidvistenägid(él)
temal olitulinägi(ella)
(usted)
tuvoteil olivinotulitevionägite(nosotros)
(nosotras)
tuvimosmeil olivinimostulimevimosnägime(vosotros)
(vosotras)
tuvisteisteil olivinisteis tulitevisteisnägite(ellos)
nendel olitulidnägid(ellas)
(ustedes)
tuvieron teil olivinieron tulitevieronnägite66KUULA & KORDA
ÜldtulevikÜldtulevik väljendab reeglina kõnemomendil tehtud otsust, lubadust ja ennustust
lähituleviku kohta.
Reeglipäraseid tegusõnu pööratakse üldtulevikus järgmiselt:
hablarcomerir(yo)
hablar
éräägincomer
é söön ir
élähen (tú)
hablar
ásräägidcomer
ássööd ir
áslähed(él)
räägib sööbläheb(ella)
hablar
ácomer
áir
á(usted)
räägitesöötelähete(nosotros) hablar
emos räägime(nosotras)
comer
emos söömeir
emos lähme(vosotros) hablar
éisräägite (vosotras)
comer
éissööteir
éislähete(ellos)
räägivadsöövadlähevad(ellas)
hablar
áncomer
ánir
án(ustedes)
räägitesööteläheteLevinumad
ebareeglipärased tegusõnad on antud allpool tähestiku järjekorras.
decirhacerpoder(yo)
diréütlenha
réteenpod
résaan(tú)
dirásütledha
rásteedpod
rássaad(él)
ütlebteebsaab(ella)
diráha
rápod
rá(usted)
ütleteteetesaate(nosotros)
(nosotras)
diremos ütlemeha
remos teemepod
remossaame(vosotros)
(vosotras)
diréisütleteha
réisteetepod
réissaate(ellos)
ütlevadteevadsaavad(ellas)
diránha
ránpod
rán(ustedes)
ütleteteetesaateESCUCHA & REPÍTE67ponerquerersaber(yo)
pon
drépanenquer
rétahansabrétean(tú)
pon
dráspanedquer
rástahadsab
rástead(él)
panebtahabteab(ella)
pon
dráquer
rásab
rá(usted)
panetetahateteate(nosotros)
(nosotras) pon
dremos paneme quer
remos tahame sab
remos teame
(vosotros)
(vosotras) pon
dréispanetequer
réistahatesab
réisteate(ellos)
panevadtahavadteavad(ellas)
pon
dránquer
ránsab
rán(ustedes)
panetetahateteatesalirtenervenir(yo)
sal
drélähen välja ten
dréminul on ven
drétulen(tú)
sal
dráslähed väljaten
drássinul onven
drástuled(él)
läheb väljatemal ontuleb(ella)
sal
dráten
dráven
drá(usted)
lähete väljateil ontulete(nosotros)
(nosotras) sal
dremos lähme väljaten
dremos meil onven
dremos tuleme(vosotros)
(vosotras) sal
dréislähete väljaten
dréisteil onven
dréistulete(ellos)
nendel ontulevad(ellas)
sal
dránlähevad väljaven
drán(ustedes)
lähete väljaten
dránteil ontulete68KUULA & KORDA
Käskiv kõneviisKäskiva kõneviisi jaatav vorm ja eitav vorm moodustatakse hispaania keeles
erinevalt, samuti moodustatakse erinevalt ainsuse, mitmuse ja viisakusvorme.
Käskiva kõneviisi moodustamine sõltub jällegi tegusõna lõpust.
hablar(tú)
habl
aräägino habl
esära räägi(usted)
habl
erääkigeno habl
eärge rääkige(ainsuse (ainsuse viisakusvorm)viisakusvorm)(vosotros)
(vosotras) habl
adrääkige (mitmus)no habl
éisärge rääkige(mitmus)(ustedes)
habl
enrääkigeno habl
enärge rääkige(mitmuse (mitmuse viisakusvorm)viisakusvorm)comer (tú)
com
esööno com
asära söö(usted)
com
asöögeno com
aärge sööge(ainsuse (ainsuse viisakusvorm)viisakusvorm)(vosotros)
(vosotras)
com
edsööge (mitmus)no com
áisärge sööge(mitmus)(ustedes)
com
ansöögeno com
anärge sööge(mitmuse (mitmuse viisakusvorm)viisakusvorm)ESCUCHA & REPÍTE69abrir (tú)
abr
eavano abr
asära ava(usted)
abr
aavageno abr
aärge avage(ainsuse (ainsuse viisakusvorm)viisakusvorm)(vosotros)
(vosotras)
abr
idavage (mitmus)no abr
áisärge avage(mitmus)(ustedes)
abr
anavageno abr
anärge avage(mitmuse (mitmuse viisakusvorm)viisakusvorm)Allpool on antud tähestiku järjekorras levinumate
ebareeglipäraste tegusõnade käskiva kõneviisi vormid.
cerrar (tú)
c
ierra
sulge no c
ierres
ära sulge(usted)
c
ierre
sulgegeno c
ierre
ärge sulgege(ainsuse (ainsuse viisakusvorm)viisakusvorm)(vosotros)
(vosotras)
cerrad
sulgege (mitmus)no cerréis
ärge sulgege(mitmus)(ustedes)
c
ierren
sulgegeno c
ierren
ärge sulgege(mitmuse (mitmuse viisakusvorm)viisakusvorm)coger (tú)
coge
võtano
cojasära võta(usted)
coja võtkeno
coja ärge võtke(ainsuse (ainsuse viisakusvorm)viisakusvorm)(vosotros)
(vosotras)
coged
võtke (mitmus)no
cojáis ärge võtke(mitmus)(ustedes)
cojan võtkeno
cojan ärge võtke(mitmuse (mitmuse viisakusvorm)viisakusvorm)70KUULA & KORDAconducir(tú)
conduce
juhino condu
zcasära juhi(usted)
condu
zcajuhtigeno condu
zca ärge juhtige(ainsuse (ainsuse viisakusvorm)viisakusvorm)(vosotros)
(vosotras)
conducid
juhtige (mitmus)no conduzcáis
ärge juhtige(mitmus)(ustedes)
condu
zcan juhtigeno condu
zcan ärge juhtige(mitmuse (mitmuse viisakusvorm)viisakusvorm)dar (tú)
da
annano desära anna(usted)
dé andkeno dé ärge andke(ainsuse (ainsuse viisakusvorm)viisakusvorm)(vosotros)
(vosotras)
dad
andke (mitmus)no deis ärge andke(mitmus)(ustedes)
den andkeno den ärge andke(mitmuse (mitmuse viisakusvorm)viisakusvorm)decir (tú)
diütleno digasära ütle(usted)
diga öelgeno digaärge öelge(ainsuse (ainsuse viisakusvorm)viisakusvorm)(vosotros)
(vosotras)
decid
öelge (mitmus)no digáisärge öelge(mitmus)(ustedes)
digan öelgeno diganärge öelge(mitmuse (mitmuse viisakusvorm)viisakusvorm)ESCUCHA & REPÍTE71dormir (tú)
d
uerme
magano d
uermas
ära maga(usted)
d
uerma
magageno d
uerma
ärge magage(ainsuse (ainsuse viisakusvorm)viisakusvorm)(vosotros)
(vosotras)
dormid
magage (mitmus)no d
urmáis
ärge magage(mitmus)(ustedes)
d
uerman
magageno d
uerman
ärge magage(mitmuse (mitmuse viisakusvorm)viisakusvorm)empezar (tú)
emp
ieza
alustano emp
ieces
ära alusta(usted)
emp
iece
alustageno emp
iece
ärge alustage(ainsuse (ainsuse viisakusvorm)viisakusvorm)(vosotros)
(vosotras)
empezad
alustage (mitmus)no empe
céis
ärge alustage(mitmus)(ustedes)
emp
iecen
alustageno emp
iecen
ärge alustage(mitmuse (mitmuse viisakusvorm)viisakusvorm)hacer (tú)
hazteeno
hagasära tee(usted)
haga tehkeno
hagaärge tehke(ainsuse (ainsuse viisakusvorm)viisakusvorm)(vosotros)
(vosotras)
haced
tehke (mitmus)no
hagáis ärge tehke(mitmus)(ustedes)
hagan tehkeno
haganärge tehke(mitmuse (mitmuse viisakusvorm)viisakusvorm)72KUULA & KORDAir (tú)
ve mineno
vayasära mine(usted)
vaya mingeno
vaya ärge minge(ainsuse (ainsuse viisakusvorm)viisakusvorm)(vosotros)
(vosotras)
id minge (mitmus)no
vayáis ärge minge(mitmus)(ustedes)
vayan mingeno
vayan ärge minge(mitmuse (mitmuse viisakusvorm)viisakusvorm)jugar (tú)
j
uega
mängino j
uegues
ära mängi(usted)
j
uegue
mängigeno j
uegue
ärge mängige(ainsuse (ainsuse viisakusvorm)viisakusvorm)(vosotros)
(vosotras)
jugad
mängige (mitmus)no juguéis
ärge mängige(mitmus)(ustedes)
j
ueguen
mängigeno j
ueguen
ärge mängige(mitmuse (mitmuse viisakusvorm)viisakusvorm)oír (tú)
oye kuule no
oigasära kuule(usted)
oiga kuulgeno
oigaärge kuulge(ainsuse (ainsuse viisakusvorm)viisakusvorm)(vosotros)
(vosotras)
oíd
kuulge (mitmus)no
oigáis ärge kuulge(mitmus)(ustedes)
oigan kuulgeno
oiganärge kuulge(mitmuse (mitmuse viisakusvorm)viisakusvorm)ESCUCHA & REPÍTE73pedir (tú)
p
ide
paluno p
idas
ära palu(usted)
p
ida
palugeno p
ida
ärge paluge(ainsuse (ainsuse viisakusvorm)viisakusvorm)(vosotros)
(vosotras)
pedid
paluge (mitmus)no pidáis
ärge paluge(mitmus)(ustedes)
p
idan
palugeno p
idan
ärge paluge(mitmuse (mitmuse viisakusvorm)viisakusvorm)pensar (tú)
p
iensa
mõtleno p
ienses
ära mõtle(usted)
p
iense
mõelgeno p
iense
ärge mõelge(ainsuse (ainsuse viisakusvorm)viisakusvorm)(vosotros)
(vosotras)
pensad
mõelge (mitmus)no penséis
ärge mõelge(mitmus)(ustedes)
p
iensen
mõelgeno p
iensen
ärge mõelge(mitmuse (mitmuse viisakusvorm)viisakusvorm)perder (tú)
p
ierde
kaotano p
ierdas
ära kaota(usted)
p
ierda
kaotageno p
ierda
ärge kaotage(ainsuse (ainsuse viisakusvorm)viisakusvorm)(vosotros)
perded
kaotage no perdáis
ärge kaotage(vosotras)
(mitmus)(mitmus)(ustedes)
p
ierdan
kaotageno p
ierdan
ärge kaotage(mitmuse (mitmuse viisakusvorm)viisakusvorm)74KUULA & KORDAponer (tú)
pon paneno
pongasära pane(usted)
ponga pangeno
pongaärge pange(ainsuse (ainsuse viisakusvorm)viisakusvorm)(vosotros)
(vosotras)
poned
pange (mitmus)no
pongáis ärge pange(mitmus)(ustedes)
pongan pangeno
ponganärge pange(mitmuse (mitmuse viisakusvorm)viisakusvorm)reír (tú)
ríe naera no
ríasära naera(usted)
ría naergeno
ríaärge naerge(ainsuse (ainsuse viisakusvorm)viisakusvorm)(vosotros)
(vosotras)
reíd
naerge (mitmus)no
riaísärge naerge(mitmus)(ustedes)
rían naergeno
ríanärge naerge(mitmuse (mitmuse viisakusvorm)viisakusvorm)salir (tú)
sal mine väljano
salgasära mine välja(usted)
salga minge väljano
salgaärge minge välja(ainsuse (ainsuse viisakusvorm)viisakusvorm)(vosotros)
(vosotras)
salid
minge välja (mitmus)no
salgáis ärge minge välja(mitmus)(ustedes)
salgan minge väljano
salganärge minge välja(mitmuse (mitmuse viisakusvorm)viisakusvorm)ESCUCHA & REPÍTE75seguir (tú)
siguejätkano
sigasära jätka(usted)
siga jätkakeno
sigaärge jätkake(ainsuse (ainsuse viisakusvorm)viisakusvorm)(vosotros)
(vosotras)
seguid
jätkake (mitmus)no
sigáis ärge jätkake(mitmus)(ustedes)
siganjätkakeno
siganärge jätkake(mitmuse (mitmuse viisakusvorm)viisakusvorm)ser (tú)
sé oleno
seasära ole(usted)
sea
olge no
sea ärge olge(ainsuse (ainsuse viisakusvorm)viisakusvorm)(vosotros)
(vosotras)
sed olge (mitmus)no
seáis ärge olge(mitmus)(ustedes)
sean
olgeno
sean ärge olge(mitmuse (mitmuse viisakusvorm)viisakusvorm)tener (tú)
ten olgu sulno
tengasärgu olgu sul (usted)
tenga olgu teilno
tengaärgu olgu teil (ainsuse (ainsuse viisakusvorm)viisakusvorm)(vosotros)
(vosotras)
tened
olgu teil (mitmus)no
tengáis ärgu olgu teil (mitmus)(ustedes)
tengan olgu teilno
tenganärgu olgu teil (mitmuse (mitmuse viisakusvorm)viisakusvorm)76KUULA & KORDAtraer (tú)
trae
toono
traigasära too(usted)
traiga toogeno
traiga ärge tooge(ainsuse (ainsuse viisakusvorm)viisakusvorm)(vosotros)
(vosotras)
traed
tooge (mitmus)no
traigáis ärge tooge(mitmus)(ustedes)
traigan toogeno
traigan ärge tooge(mitmuse (mitmuse viisakusvorm)viisakusvorm)venir (tú)
ven tuleno
vengasära tule(usted)
venga tulgeno
vengaärge tulge(ainsuse (ainsuse viisakusvorm)viisakusvorm)(vosotros)
(vosotras)
venid
tulge (mitmus)no
vengáis ärge tulge(mitmus)(ustedes)
vengan tulgeno
venganärge tulge(mitmuse (mitmuse viisakusvorm)viisakusvorm)volver (tú)
v
uelve
tule tagasino v
uelvas
ära tule tagasi(usted)
v
uelva
tulge tagasino v
uelva
ärge tulge tagasi(ainsuse (ainsuse viisakusvorm)viisakusvorm)(vosotros)
(vosotras)
volved
tulge tagasi (mitmus)no volváis
ärge tulge tagasi(mitmus)(ustedes)
v
uelvan
tulge tagasino v
uelvan
ärge tulge tagasi(mitmuse (mitmuse viisakusvorm)viisakusvorm)ESCUCHA & REPÍTE77
Tegusõna PODER Tegusõna
PODER kasutatakse:
1)
luba küsimisel ¿
Puedo abrir la ventana?
Kas ma võin akna lahti teha?¿
Podemos fumar aquí?
Kas me võime siin suitsetada?2)
paludes mingit teenet ¿
Puedes cerrar la puerta?
Kas sa saad ukse kinni panna?¿
Puede ayudarme?
Kas te saate mind aidata?3)
väljendades luba ja/või keelduSe
puede dejar el equipaje aquí.
Pagasi võib siia jätta.No se
puede acampar aquí.
Siin ei tohi siin telkida.
Tegusõna SOLERTegusõna SOLER (tavatsema) kasutatakse rääkides harjumustest või regulaarsetest
tegevustest.
(yo)
suelominakäin(tú)
suelessinakäid(él)
temakäib(ella)
suele(usted)
teiekäite(nosotros)
solemos ir al trabajo en coche.
meie käime tavaliselt tööl autoga.(nosotras)
(vosotros)
soléis(vosotras)
teiekäite(ellos)
nemad käivad(ellas)
suelen(ustedes)
teiekäite78KUULA & KORDA
Konstruktsioon TENER QUE Konstruktsioon
TENER QUE väljendab:
1) kohustust
2) sundi
3) vajadust
(yo)
tengominapean(tu)
tienessinapead(él)
temapeab(ella)
tiene(usted)
teiepeate(nosotros)
que terminar este trabajo
lõpetama selle tenemos(nosotras)
para mañana.
meiepeame töö homseks.(vosotros)
tenéis(vosotras)
teiepeate(ellos)
nemad peavad(ellas)
tienen(ustedes)
teiepeate(yo)
tuveminapidin(tú)
tuvistesinapidid(él)
temapidi(ella)
tuvo(usted)
teiepidite(nosotros)
que llamar a Gema
helistama Gemale (nosotras)
tuvimos por la mañana.
meiepidime hommikul .(vosotros)
(vosotras)
tuvisteisteiepidite(ellos)
nemad pidid(ellas)
tuvieron(ustedes)
teiepiditeESCUCHA & REPÍTE79
Tegusõna GUSTARTegusõna
GUSTAR (meeldima) kasutatakse suhteliselt sarnaselt eesti keelele.
Me
el chocolate.
Mullešokolaad.Te
bailar.
Sulle tantsida.Le
nadar.
Talle ujuda .Nos
gusta cantar.
Meilemeeldiblaulda.Os
esquiar.
Teilesuusatada.Les
el flamenco.
Neileflamenko.Me
MulleTe
Sulle Le
las flores.
Tallemeeldivad lilled.Nos
gustan los animales.
Meileloomad.Os
los niños.
Teilelapsed..Les
Neile
Enesekohased tegusõnadHispaania keeles on suurel hulgal enesekohaseid tegusõnu. Sõnaraamatus tunneb
enesekohased tegusõnad ära lõpu
–SE järgi: sentarse (istuma), peinarse (kammima),
trasladarse (kolima), levantarse (üles tõusma) jne. Tegusõna pööramisel olevikus ja
minevikus lõpp –SE eraldub tegusõnast ning muutub iseseisvaks sõnaks vastavalt
tegijale.
(yo)
melevanto.
minatõusen üles.(tú)
televantas.
sinatõused üles.(él)
tematõuseb üles.(ella)
selevanta.
(usted)
teietõusete üles.(nosotros)
(nosotras)
noslevantamos.
meietõuseme üles.(vosotros)
(vosotras)
oslevantáis.
teietõusete üles.80KUULA & KORDA(ellos)
nemadtõusevad üles.(ellas)
selevantan.
(ustedes)
teietõusete üles.Käskiva kõneviisi jaatuse puhul lõpp –SE ei eraldu, kuid muutub siiski vastavalt
tegijale. Eitava vormi puhul lõpp –SE eraldub.
sentarse (tú)
siénta
te istuno
te sientes
ära istu(usted)
siénte
se istugeno
se siente
ärge istuge(ainsuse (ainsuse viisakusvorm)viisakusvorm)(vosotros)
(vosotras)
senta
os istuge (mitmus)no
os sentéis
ärge istuge(mitmus)(ustedes)
siénten
se mõelgeno
se sienten
ärge mõelge(mitmuse (mitmuse viisakusvorm)viisakusvorm)ESCUCHA & REPÍTE81EESSÕNAEesti keeles moodustatakse käändeid käändelõppude abil. Hispaania keeles moodus-
tatakse käänded
eessõnade abil.
Kasutades eessõnu
A (sisse) ja
DE (seest) meessoost sõnadega, sulandub eessõna
kokku meessoo artikliga EL:
del cine
kinostal cine
kinno
Eessõnad ajamäärustes EessõnaKasutusNäitedTõlgeKellaajad a las dos
kell kaksal mediodía
keskpäevalAVäljendid
a los cinco años
viie-aastaseltal instante
otsekoheKuud
en enero
jaanuarisAastaajad
en primavera
kevadelENAastaarvud en 1947
1947. aastalSajandid
en el siglo XXI
21.sajandilPühad
en Navidad
jõulude ajalpor la mañana
hommikulPäevaosad por la tarde
pärastlõunalPORpor la noche
õhtulVäljendid
por ahora
hetkel, praegupor último
lõpukslas diez de la mañana
kell kümme hommikulDElas cinco de la tarde
kell viis pärastlõunalDESDEdesde las ocho
alates kella kaheksastHASTAhasta las diez
kuni kella kümneniantes del examen
enne eksamit ANTES DEantes de la clase
enne tundi82KUULA & KORDAdespués del concierto
peale kontsertiDESPUÉS DEdespués de la comida
peale sööki durante el viaje
reisi ajalDURANTEdurante la película
filmi ajalENTREentre las seis y las siete
kella kuue ja seitsme vahelALREDEDOR DE umbes
alrededor de las tres
umbes kell kolmEessõna ei kasutata:1) nädalapäevadega:
el viernes
reedellos sábados
laupäeviti2) kuupäevadega:
el 30 de agosto.
30. augustilel 5 de julio
5. juulil3) sõnadega
PASADO / PASADA (
eelmine ),
ÚLTIMO /
ÚLTIMA (viimane) ja
PRÓXIMO / PRÓXIMA (järgmine).
el último viernes
eelmisel reedelel otoño pasado
eelmisel sügisel la semana próxima
järgmisel nädalal4) sõnadega
ESTE (see) ja
AQUEL (too):
este año
sel aastaleste fin de semana
sel nädalavahetuselaquel día
tol päevalESCUCHA & REPÍTE83
Eessõnad kohamäärustesEessõnaTähendus NäitedTõlgeen Estonia
Eestisen casa
kodusENsees
en la ciudad
linnasen el autobús
bussis / bussigaa Madrid
Madriidial centro
keskusesseAsisse
a la escuela
koolia la izquierda
vasakul / lea la derecha
paremal / lede Italia
ItaaliastDEseest
del trabajo
tööltde la tienda
poestHACIAsuunas
hacia Valencia
Valencia suunasHASTAkuni
hasta la iglesia
kuni kirikunimööda
por la autopista
mööda kiirteedPORläbi
por la calle
mööda tänavatpor todo España
läbi kogu Hispaaniarong LugossePARAsisse
el tren para Lugo
un billete para Bilbao
pilet BilbaosseSOBREpeal
sobre la mesa
laua peal
puu allDEBAJO DEall
debajo del árbol
debajo de la mesa
laua allturu vastasENFRENTE DE vastas
enfrente del mercado
enfrente de la tienda
poe vastashotelli eesDELANTE DEees
delante del hotel
delante de la casa
maja eespanga tagaDETRÁS DEtaga
detrás del banco
detrás de la iglesia
kiriku tagalennujaama kõrvalAL LADO DEkõrval
al lado del aeropuerto
al lado de la piscina
basseini kõrvalhaigla lähedalCERCA DElähedal
cerca del
hospital cerca de la librería
raamatupoe lähedalENTREvahel
entre el banco y el cine
panga ja kino vahel84KUULA & KORDA
Veel eessõnuEessõna TähendusNäitedTõlgeosastav kääne
Vi a tu hermano.
Ma nägin su venda. ¿Esperas a Juan?
Kas sa ootad Juani? Aalaleütlev kääne
¿Diste el libro a
Rosa ?
Kas sa andsid selle raamatu Rosale?Carlose majaDEomastav kääne
la casa de Carlos
el coche de mi padre
minu isa autopraetud kana riisigaCONkaasaütlev kääne
pollo frito con arroz
con tarjeta de crédito
krediitkaardigakellele,
una mesa para dos
laud kahelePARAkellegi jaoks
para mí
mulleSINilmaütlev kääne
sin azúcar
ilma suhkrutaESCUCHA & REPÍTE85ARVSÕNAD0
cero
23
veintitrés
1
uno
24
veinticuatro
2
dos
30
treinta
3
tres
40
cuarenta
4
cuatro
50
cincuenta
5
cinco
60
sesenta
6
seis
70
setenta
7
siete
80
ochenta
8
ocho
90
noventa
9
nueve
100
cien 10
diez
102
ciento dos
11
once 114
ciento catorce
12
doce
200
doscientos
13
trece
300
trescientos
14
catorce
400
cuatrocientos
15
quince
500
quinientos
16
dieciséis
600
seiscientos
17
diecisiete
700
setecientos
18
dieciocho
800
ochocientos
19
diecinueve
900
novecientos
20
veinte
1000
mil
21
veintiuno
2000
dos mil
22
veintidós
86KUULA & KORDAKÜSISÕNAD¿Qué?
Mis / Mida¿Quién?
Kes¿Quiénes?
Kes (mitmuses)¿Cómo?
Kuidas, Milline¿Cuántos?
Mitu (M)¿Cuántas?
Mitu (N)¿Cuánto? ¿Cuánta?
Kui palju¿Cuándo?
Millal¿Dónde?
Kus / Kuhu¿A dónde?
Kuhu¿De dónde?
Kust¿Por qué?
Miks¿Cuál?
¿Cuáles?
Milline
Kõik kommentaarid