Ta läheb uude kooli. Hakkab käima 10. klassis. Loodab leida oma klassist oma armastust aga seda ta sealt kindlasti ei leidnud. Lõpuks armus ja oma ajaloo õpetajasse ja raamatu lõpus oli öeldud et tal oli normees nimega Kristjan. JAKOB- 16 aastane tagasihoidlik blondi peaga poiss. Varjab oma suur saladust, et ta tegelikkuses gei on sellest saavad teada ka teised ja ta on siis ka kiusamisohver DARJA JA ANDREAS- Nad olid parimad sõbrad said geipaaris tuttavaks ka Jakobi, Inga ja Kailaga. Andreas on Jakobi poiss. KAILA- Isa oli tal läinud ja ema surnud. Ta elas vanaema juures ja käis ka kooli kõrvalt tööl et vanaema rahaasjadega aidata. Inga-Kerstini ja Jakobi klassikaaslane. Inga parim sõbranna. Kokkuvõte Inga-Kerstin läheb uude kooli, kus ta loodab leida elu armastust, aga selle asemel leidis ta väga head sõbrad Kaila ja Jakobi. Kuna Jakob varjas oma
1. Algoritm. Algoritmi keerukus. Ajalise keerukuse asümptootiline hinnang. Erinevad keerukusklassid: kirjeldus, näited. 1.1 Algoritm • Mingi meetod probleemi lahendamiseks, mida saab realiseerida arvutiprogrogrammi abil. • Algoritm on õige, kui kõigi sisendite korral, mis vastavalt algoritmi kirjeldusele on lubatud, lõpetab ta töö ja annab tulemuse, mis rahuldab ülesande tingimusi. Öeldakse, et algoritm lahendab arvutusülesande. • Selline programm, mis annab probleemile õige vastuse piiratud aja jooksul. • Kindlalt piiritletud sisendi korral vastab ta järgmistele kriteeriumitele: o lõpetab töö piiratud aja jooksul; o kasutab piiratud hulka mälu; o annab probleemile õige vastuse. • Parameetrid, mille järgi hinnata algoritmide headust: o vastava mälu hulk; o töötamise kiirus ehk vajatava aja hulk. Omadused: 1. Lõpplikkus – töö peab lõpp...
polnud plaanis laiendada funktsioone. Ettevõttes valitsev töökultuur on hästi motiveeritud, kuid peale töö spetsialiseerumise ja transporttöölise palkamist, tekkisid puhveti administraatoril konfliktid teiste ametnikega. 2) Mis on põhiprobleem ja kas ning milleks on vaja muutusi läbi viia? Ettevõtte põhiprobleemiks on töötajate kohustuste ja ülesannete ebaefektiivne jaotus, mille tagajärjel leidis Inga, et tema ülesanne ei ole koristada transporttöölise poolt maha jäetud pappkaste. Kui vaadata olukorda töötaja seisukohalt, siis me võime järeldada, et Ingal oli tegelikult õigus seoses sellega, et iga töötaja koristab enda tekitatud segaduse ise ära. Kuid lähtudes juhi seisukohalt, käitus Inga väga ebaprofessionaalselt, kuna ta ei täitnud oma töökohustusi isegi peale Veikoga suhtlemist. Teisest küljest ei suutnud Veiko täita oma eestvedaja rolli
J ulge Kogub portselannukke JAKOB 17 aastane poiss Blondid juuksed Kõhn Pikk Nägi oma vanuse kohta noorem välja Erinevad hobid (nt kogub marke) MEELDEJÄÄVAIM LÕIK Ars t jäi ko rraks o ts e kui kõ hkle ma, e nt pig is tas s iis huule d kõ vas ti ko kku. Te ma näg u me e nutas mas ki. "Jako b Kruus e s uri e ile ö ö s e l ajuve re jo o ks u tag ajärje l." MEELDEJÄÄVAIM S ÜNDMUS ... ...oli siis, kui Inga Kerstin nägi esimest korda J akobit. See meeldis sellepärast, kuna Inga-Kerstin kirjeldas J akobit nii meeldejäävalt, mis tekitas just rohkem huvi raamatu vastu. S OOVITUS S o o vitan lug e da inims e te l: ...kellel on avatud mõtlemine, kes on huvitatud natukese teistsugusest elust, kes tahaksid rohkem teada noorte koolielust ja selle negatiivseid külgi. Samuti ka kiusajatel, kes saaksid aru, mis võib juhtda, kui minnakse kiusamisega liiale.
noorsooromaanivõistlusel ("Sefiirist loss") · 2010 ära märgitud kirjastus Tänapäeva romaanivõistlusel ("Liblikasonaat") (http://et.wikipedia.org/wiki/Ketlin_Priilinn) Sefiirist loss Peategelaste tutvustus Inga-Kerstin: Pikka kasvu, punaste juustega, tormakas, hakkab kiusajatele vastu, elab usaldava emaga ja kasuisa Ainiga. Armub noorde ajalooõpetajasse homoseksuaalsesse Kristjanisse. Kaila: Uude klassi minnes sai temast Inga parim sõbranna. Isa on läinud, ema surnud, elab koos vanaemaga, käib kooli kõrvalt tööl, et vanaema rahaliselt aidata. Jakob: On blondide juustega 16aastane noormaas, ema, isa ja vend Jürgen elavad hubases ja vanaaegses korteris. Talle meeldivad mehed, kuid ta ei julge sellest emale-isale, ega kooikaaslastele rääkida. Darja ja Andreas: On Kaila, Jakobi ja Inga parimad sõbrad, kohtusid geibaaris. Jakob armastab Andreast, toetavad üksteist igas olukorras. Sõnum
kahe grupi vahelisel sõjal on traagilised tagajärjed, milleks on Jakobi surm. Sõnum: Minevikuga tuleb leppida, et oli mis oli, enam seda muuta ei saa. INGA on tormakas tütarlaps, pikk ja punaste juustega, selle põdemise kõrval tuleb tal toime tulla ka oma uue klassiga, kus ei leidu ühtegi tõeliselt mehist ja kena kutti, emaga, kes on kõiki usaldav inimene, ja kasuisa Ainiga, kes äraostmistaotluste tõttu ei ole inga silmes just esikohal. KAILA on Inga uus klassiõde ja üsna pea ka ta parim sõbranna. Ta on väga kohusetundlik. Ta käib kooli kõrvalt tööl, et aidata vanaema majanduslikku koormat leevendada, hoiab magamistoa öökapil piiblit ja eelistab oma arvamuse enda teada jätta. Tüdruku lühikest minevikku varjutab hirmus kogemus, mille ta sõpruse arenedes Ingale usaldab, ise purjus olles. JAKOB kes kogub postmarke, blond noormees, kes näeb oma 16 eluaasta juures välja nagu neljateistkümnene
Seejärel hakkaksin otsima uut müügijuhti, kes sobiks olemas oleva meeskonnaga ning oleks avatud ja võimeline arenema. Pikaajaliselt tuleks teha muudatus organisatsiooni ülesehituses. Vaketu kommunikatsioon juhiga enam lihtsalt ei toimi. Case NR2. Küsimused: 1. Kuidas iseloomustada sellist ettevõtet ning seal valitsevat töökultuuri? 2. Mis on põhiprobleem ja kas ning milleks on vaja muutusi läbi viia? 3. Kuidas seda olukorda lahendada? 4. Kas vallandada Inga või mitte? 5. Millised oleksid muudatuste positiivsed ja negatiivsed mõjud? 6. Kes sellise olukorra tekkimises süüdi on ja kuidas oleks saanud seda juba eos vältida? 7.Kuidas käituksid Sina Vastused: 1. Ettevõtte on iseenesest väga hästi toimiv ning mitmekihilise struktuuriga. Valitsev töökultuur on suurepäraselt toimiv kuna kõik töötajad on orienteeritud heale teenindusele ja aitavad üksteist. 2
. - , « ». , «» . , , . , , . ? . - , . , , , . , . , , . , , , . , , , . , . , , , , , . , Electrolux : «, , - ». . , , , « ». -. , . , - . . , , . , 10 000 , 17 800 . « ». . , . . . 100$ , . , , . , , . . , - «» . , . , , . , ...
spetsialiseerumist ja transporttöölise palkamist, tekkisid puhveti administraatoril konfliktid teistega. 2. Ettevõtte põhiprobleemiks on töötajate kohustuste ja ülesannete ebaefektiivne jaotus. Kui vaadata olukorda töötaja seisukohalt, siis me võime järeldada, et Ingal oli tegelikult õigus seoses sellega, et iga töötaja koristab enda tekitatud sodi ise ära. Kuid lähtudes juhi seisukohalt, käitus Inga väga ebaprofessionaalselt, kuna ta ei täitnud oma töökohustusi isegi peale Veikoga suhtlemist. Teisest küljest ei suutnud Veiko täita oma eestvedaja rolli. 3. Olukorra lahendamiseks, tuleks eelkõige rääkida konflikti mõlema osapoolega ehk nii Inga kui Veikoga. Juhi seisukohalt oleks õige Inga vallandamine, kuna ta ei täitnud oma töökohustusi ja kahjustas ettevõtte kultuuri. Kindlasti ei soovi peale Inga
| L_nimi | Synnikaal | +-----------+-----------+ | Richard | 2385 | | Ralf | 3736 | | Karolin | 3538 | | Liisi | 2920 | | Kaur | 2610 | | Rasmus | 2462 | | Ramona | 2473 | | Otto | 3148 | | Konrad | 2652 | | Karola | 3545 | | Sten | 3740 | | Heike | 3450 | | Aneteliis | 3290 | | Kelly | 3250 | | Sander | 3330 | | Marten | 3756 | | Bairon | 2710 | | Inga | 3056 | | Sebastian | 2818 | | Jaan | 3496 | | Elis | 2760 | | Heleriin | 3398 | | Melani | 3150 | | Joosep | 3460 | | Kaidro | 3670 | | Rasmus | 3670 | | Jessika | 3670 | | Prank | 3166 | | Lars | 3090 | | Oliver | 3640 | | Kelli | 3540 | | Karina | 3400 | | Lisandra | 3186 | | Tanel | 3104 | | Emil | 3410 | | Merike | 3800 |
Vegesackide suguvõsa oli Balti kubermangudes elanud 12 põlve ning Liivimaa oli Arvedi jaoks alati olnud üks ja ainus kodumaa. 1907. aastal kaitstes ta Göttingeni ülikoolis füüsikalise keemia alast doktoriväitekirja kolmekomponentsetest plii, magneesium ja tina sulamitest. Rootsi läks Arved esmakordselt 1909. aastal, kui üks tema sugulasi seal rootslannaga abiellus. Pulmas kohtus ta noore karlstadlanna Inga af Segerströmiga, kellest 12. aprillil 1911 sai tema abikaasa. Ka Inga oli pärit jõukast perekonnast, tema isa Waldemar oli inspektor ühes Karlstadi kahest rongijaamast ning heades suhetes kuninganna Sofiaga. Noorpaari esialgne plaan oli asuda elama Rootsi, kuid vaatamata pingutustele ei õnnestunud Arvedil seal oma keemiaalasele haridusele vastavat töökohta leida. Tolle aja Rootsis ei olnud keemia veel nii arenenud kui Saksamaal, kuigi juba rootslasedki oskasid seda hinnata kui tulevikuala. Saksamaal ei oleks Arvedil olnud mingisugust
,,Mina, Claudius", ,,Jumal Claudius ja tema naine Messalina" Inga Soone 11c 21. kool Kunstiajalugu Tõlked, tutvustus ja arvamus teostele ,,Mina, Claudius" ja ,,Jumal Claudius ja tema naine Messalina" Inga Soone 11c 2008-10-02 -1- ,,Mina, Claudius", ,,Jumal Claudius ja tema naine Messalina" Inga Soone 11c Tutvustus ,,Mina, Claudius" ning ,,Jumal Claudius ja tema naine Messalina" on ajaloolised romaanid. Robert Graves, elukutseline kirjanik, kirjutas need 1930-ndatel
Siiski pöördus üks klientidest hiljem Põhja-Eesti Regionaalhaigla erakorralise meditsiini osakonda. Bats ütles, et tal tekkisid hingamisraskused ja kõri läks paiste. Selle naisega on oldud kirjavahetuses ja helistatud. Bats lisas veel, et igal juhul on see juhtub väga ebameeldiv nind ollakse mures, et selline asi juhtus. Ta lisas veelgi, et sellist juhtumit nad ei suutnud tõesti ette näha ja see on kindlasti neile suureks õppetunniks. PERHi pressiesindaja Inga Lill ei osanud juhtunut kommenteerida, kuna üleeile oli EMOsse pöördujaid äärimiselt palju nind selleks peaksid nad kõikide pöördunute andmed eraldi läbi vaatama. Olulised faktid Esmaspäeval 26.01.2015 lekkis Rocc al Mare Rimis külmainet, mille tõttu töötajad ja kliendid evakueeriti. Kaupluses käisid uuendustööd, mille käigus asendati vanad külmikud uutega. K
Vastused: 1. Tiia Kõnnussaar 2. Anu Lill 3. Malle Pajula 4. Merle Liivak 5. Aita Kivi 6. Inga Raitar 7. Helena-Reet Ennet 8. Helle Raidla 9. Evelin Samuel 10. Doris Kareva Margit Reinsalu 10.a
mida me kutsume identiteediks. Näidendi lavastaja on Hendrik Toompere jr. Kunstnikuteks on Laura Pählapuu ja Liisi Eelmaa. Muusika- ja helikujundajad on Andre Pichen ja Sten Tigane. Valguskunstnikuks Oliver Kulpsoo ja videokujundaja on Tauno Makke. Liikumisjuht on Üüve-Lydia Toompere ning tema assistendiks Sandra Veermets. Näidendi tõlkis eesti keelde Tiiu Sandrak. Osades Kristo Viiding , Jüri Tiidus, Markus Luik, Nikolai Bentsler, Inga Salurand, Harriet Toompere, Ivo Uukkivi, Liisa Saaremäel, Karmo Nigula, Christopher Rajaveer, Hendrik Toompere jr, Ott Kartau või Valter Soosalu, Johannes Tammsalu. Bänd Andre Pichen, Ott Kartau, Valter Soosalu, Andreas Altmäe, Urmas Jõgi, Mihkel Roolaid. Näidendis kõige põletavam probleem oli emigratsioon, teistpidi immigratsioon, mis on meile, eestlastele, igatpidi südamelähedane ja valus teema. Olgugi, et näidend on kokku pandud leedukate
Harjutamine 3. klassi tasemetööks Siin on töölehti, mis pakuvad kordavaid ülesandeid, et valmistuda 3. klassi tasemetööks kevadel. Töölehtede ülesanded: · korrata 3. klassis õpitut; · kinnistada ja harjutada; · kontrollida omandatud teadmisi. Töölehed hõlmavad: · arvutamist · tehete järjekorda · avaldise koostamist · puuduva arvu leidmist · kella tundmist ning aja ja kella peale ülesandeid · geomeetriaülesandeid · teisendamist · tekstülesandeid Töölehed on valmistatud nii, et neid saab kohe välja printida ning õpilastega koos teha või ka kontrollida õpilaste teadmisi. Õpetaja Inga Lokko Elva Gümnaasiumi õpetaja
koos vanaisaga kirikumõisas, ent vanaisa ameti mahapaneku tõttu on nad sunnitud kolima. Inge on värskelt gümnaasiumi lõpetanud noor naisterahvas. Ta on olnud pikalt armunud ühte naaberkülas elavasse lennuväelasesse, mees nimega Andres Vanatoa, kes kahjuks juba abielus on. Uus praost Paju on noor, õrna väljanägemisega mees. Tal on noor naine ja lennuväes teeniv vend, leitnant Paju. Asjaolu, et uue praosti vend lennuväelane on ja mundris kirikumõisa õuele ilmub ajab Inga esialgu segadusse eemalt lähenedes peab Inga leitnant Paju ekslikult Andres Vanatoaks ja kohkub, kui oma eksimusest aru saab. Leitnant Paju paistab olevat seelikukütt, naistehurmaja. Kirikumõisa saabudes hakkab ta pea kohe Ingele silma heitma ja nagu Ingele tundub, siis suhtleb ta ka oma vennanaisega väga soojalt ja meelitavalt. Inge alustab Tallinnas endale ja vanaisale uue elukoha otsinguid. Selleks pöördub ta linnas elavate sugulaste poole
ILMAKAARED Loodusõpetus IIII klass Inga Engso Kuressaare Gümnaasium Arvuti koolis kursusetöö Koolitaja: Maidu Varik 4 peamist ilmakaart on: PÕHI LÕUNA IDA LÄÄS 22.11.12 Kuressaare Gümnaasium 22.11.12 Kuressaare Gümnaasium Hommikul tõuseb päike idast. Õhtul loojub päike läände. Kaardi ülemisse serva jääb põhi, paremale poole ida, alumisse serva lõuna ja vasakule lääs. PÕHI LÄÄS IDA LÕUNA 22.11.12 Kuressaare Gümnaasium Kõige tähtsamad ilmakaared on : ............., ..............., ............... ja ................ Keskpäeval seljaga päikese poole seistes on sinu vari suunatud .................. poole. Selja taha jääb................. Paremale jääb ................... Vasakule jääb .................. Ilmakaari saab määrata ................järgi. Päike tõuseb .......... ja loojub ........... Keskpäeval asub päike otse ................. ...
triloloogia( ,,Tuli ja raud", ,,Õige mehe koda" ja ,,Rohtaed") Need kolm realistlikku romaani jälgisid peategelase kujunemislugu aastakümnete vältel, nii et nende haardeulatuse ning inimesemõistmise pärast on autorit kõrvutanud vanameister Tammsaarega. 11. Millest kirjutas Karl Ristikivi paguluses? 3p. Ristikivi esimene paguluses kirjutatud romaan kannab tähendusrikast pealkirja ,,Kõik, mis kunagi oli". Romaani keskmes on äsja gümnaasiumi lõpetanus tütarlaps Inga, kes veedab suve koos praotist vanaisaga kuni vanaisa surmani. Inga armub esmakordselt elus ja selle uue tunde erakordsus täidab kogu suve erilise auraga. Romaan lõppeb sõja alguspäeval, ent romaani tegelased ei aimagi veel tulevasi pöördelisi sündmusi. Ristikivi romaan jälgib inimeste elu viimastel õnnelikel aegadel. 12. Missugune tähtsus on Karl Ristikivi romaanil ,,Hingede öö" eesti kirjanduses? Kuidas pagulaslugeja selle romaani vastu võttis? Miks? 4p.
Koostaja: Mikk Saarela Juhendajad: Inga Neissaar, Taavi Truija Mis on Core Stix? Treeningseade, mis koosneb alusplaadist, painduvatest keppidest ja neid ühendavatest kinnitustest Core Stix´i loomine Mike Kadar Idee autor Hoki kehalise ettevalmistuse treener Kregg Koch NASA insener, disainer Mike tahtis leida treeningmooduse, kuidas avaldada soorituse parandamisele suurimat mõju Teda inspireerisid nooruspõlve mälestused töötades raud kangiga Kregg´i kaasamine väljatöötamisse Otsustati kasutada painduvaid klaaskiust keppe Töö põhimõte Klaaskiust keppide painutamine kasutades lihasjõudu Erineva jäikusega keppide vahetus tagab raskustaseme muutmise võimaluse Erinevate harjutuste sooritamiseks saab muuta keppide asendit tasapindade suhtes Kasutamise võimalused Individuaalne treening Rühmatreenin...
Colosseum Püha Peetruse kirik Roomas Inga Ulm 11c Püha Peetruse kiriku teke Vana, varakristlikust ajast pärit ristiusu peakirik oli 15. sajandi lõpuks varisemisohtlikuks muutuud.Selle asemele otsustati ehitada hoone, mis peegeldaks ristiusu kiriku vägevust. Kirikut iseloomustavad harmoonia ja taskaal. Ta on küll väga võimas ja kõrge, kuid ei pürgi taevasse nagu gooti katedraalid. Kirik Asub Vatikanis Püha Peetruse väljakul, Tiberi jõe lähedal. Ehitust alustati 18. aprillil 1506 ning lõpetati 1626 aastal. Matmispaigaks See kirik oli Püha Peetruse, esimese Rooma piiskopi matmispaik. Basiilika alla katakombidesse on maetud 91 valitsenud paavsti. Sisevaade Püha Peetri kirikust Kiriku kuppel Peetri kiriku kuplile lõi kavandi Michelangelo, kes sai katedraali ametlikuks arhitektiks 1546. aastal. Monumentaalse kuppelkiivri siseläbimõõt on 42 meetrit. K...
Inga Konovalova 7.10.2012 Eesti esiaeg, muutused ja areng Esiaeg sai alguse esimeste inimeste tekkega ja kestis kuni muistse vabadusvõitluse lõpuni. Muinasaeg ehk esiaeg, koosneb 3-mest suurest perioodist: kivi,- pronksi,- ja rauaajast. Kiviaeg omakorda jaguneb 3-meks perioodiks: paleoliitikumiks(vanem kiviajaks), mesoliitikumiks(keskmiseks kiviajaks) ja neoliitikumiks(nooremaks kiviajaks). Paleoliitikumi perioodil oli Eesti aladel jääaeg ja seetõttu pole siit leitud ka paleoliitilisi leide. Rauaaeg nagu ka kiviaeg koosnes 3-est väiksemast perioodist: eel-Rooma,- Rooma,- ja keskmisest rauaajast. Eraldi osana tuuakse välja ka viikingiaeg.Elamisstiil, elatusalad, oskused ja inimesed muutusid aastate jooksul ja muutuvad praegugi. Milline oli inimeste elamisviiside, oskuste areng aga muinasajal? Kas see oli sama kiire kui areng tänapäeval? Elatusalad olid k...
Jaroslav Rõbakov 2.35 3. Kyriákos Ioánnou 2.35 2009 1. Jaroslav Rõbakov 2.32 2. Kyriákos Ioánnou 2.32 3. Sylwester Bednarek 2.32 Raul Spank 2.32 Naised 1983 1. Tamara Bõkova 2.01 2. Ulrike Meyfarth 1.99 3. Louise Ritter 1.95 1987 1. Stefka Kostadinova 2.09 MR 2. Tamara Bõkova 2.04 3. Susanne Helm-Beyer 1.99 1991 1. Heike Redetzky-Henkel 2.05 2. Jelena Jelesina 1.98 3. Inga Babakova 1.96 1993 1. Ioamnet Quintero 1.99 2. Silvia Costa 1.97 3. Sigrid Kirchmann 1.97 1997 1. Hanne Haugland 1.99 2. Olga Kaliturina 1.96 3. Inga Babakova 1.96 1999 1. Inga Babakova 1.99 2. Jelena Jelesina 1.99 3. Svetlana Lapina 1.99 2003 1. Hestrie Cloete 2.06 2. Marina Kuptsova 2.00 3. Kajsa Bergqvist 2.00 2007 1.BlankaVlasi 2.05 2.AnnaTsitserova 2.03 3.Antonietta Di Martino 2.03 2009 1. Blanka Vlasi 2
VAHEMAA MÕÕTMINE EESMÄRGID: · Laps saab aru mõistest vahemaa. · Lapsed oskavad arutleda oma tulemuste üle. · Lapsed oskavad võrrelda konna hüppe pikkusi. · Lapsed oskavad leida erinevaid vahemaa mõõtmise võimalusi. VAHENDID: Roheline ja punane rasvakriit/vildikas, mängukonnad, käärid, liim, paber. ÕPPETEGEVUSE KÄIK: Lapsed vaatlevad konna pilti ning kuulavad konna krooksumist, arutlevad kuidas konnad liiguvad. Õpetaja näitab mängukonna hüpet ja selgitab lastele, et hüpped võivad olla erineva pikkusega mõned lühemad, mõned pikemad. Õpetaja räägib veel lastele, et täna hakkame mõõtma vahemaad ning jaotab lapsed paaridesse. Iga paar saab endale vajalikud vahendid ning õpetaja annab neile suure paberi, millele on ette tõmmatud punane algusjoon. Lapsed asetavad mängukonna punasele algusjoonele (enne lepitakse kokku kas joonel asub konna jalad või pea) ja joonistab sellele ringi ümber. La...
Referaat ,,KILU" 06.04.09 Õpilane Diaana-Gerttu Nooren Klass 7C Õpetaja Inga Kast Tallinna Pelgulinna Gümnaasium SISUKORD LK. 2-3 ,,Kilu liigikirjeldus" LK. 4 ,,Pildid kiludest" 1 KILU LIIGIKIRJELDUS Välimus: Kilu on väike, saleda kehakujuga sinakasrohelise seljaga hõbedane kala. Elutingimused: Kilu on Eesti merevetes laialt levinud - ta ei tule kunagi ranniku lähedale, vaid veedab kogu oma elu avamerel. Kilud koonduvad suurtesse parvedesse, mille pikkus võib ulatuda
Impressionism Marian Mäeots Inga Tiits Dan Heinleht Hendrik Päts Jaan-Sander Sillar Kevin Rull Maalikunst Algus 1860. aastatel Rõhk ei ole detailide, vaid üldmuljel Uut moodi nägemus Nähtavad pintslitõmbed, avatud kompositsioon, rõhuasetus Värve segati vähe Maalikunst Uudsed süzeed Traditsioonilise kompositsiooni hülgamine Claude Monet 1840-1926 Prantsuse maalikunstnik, Click to edit Master text styles impressionismi rajaja ja Second level peaesindaja. Third level Monet'lt pärineb umbes Fourth level 2500 maali Fifth level Le Harve's maalis oma tuntuima teose, mis tõi tõelise pöörde kunstiajaloos. Perekond võitles pidevalt vaesusega Monet' üritas 1868. aastal ensetappu sooritada Impressioon. Tõusev Päike Click to edit Master te...
TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste Instituut Eelkoolipedagoogika osakond RAAMATUTE KOKKUVÕTE Õppejõud: prof. M. Veisson Tallinn 2010 Lühikokkuvõte raamatutest: Kõrgesaar, J.(2001). Sissejuhatus hariduslike erivajaduste käsitlusse. Tartu: TÜ Kirjastus. ( 85 lk ) Lapse arengu hindamine ja toetamine (2008). Riiklik Eksami ja Kvalifikatsioonikeskus. Kirjastus Studium. ( 72 lk) Rogers, B.(2009). Taasleitud käitumine. ( 259 lk) Unt, I.(2005). Andekas laps. Kirjastus Koolibri. ( 110 lk) Veisson, M.(2009). Lapsevanemale erivajadustega lastest II. Tartu: AS Atlex ( 61 lk ) Väärtused koolieelses eas. Väärtuskasvatus lasteaias. TÜ eetikakeskus, TLÜ kasvatusteaduste insti...
seda suurima huviga. Esimene loeng [https://echo360.e-ope.ee/ess/echo/presentation/552b549b-da8b-48c4-9047- cf34af6e6188 Loengu "Õppekorraldus ja sisekord" (Inga Vau, Margus Ernits, Merle Varendi, Juri Tretjakov) 27. august loengusalvestus] toimus 27. augustil ja tegu oli nii öelda kooliaasta avaloenguga. Kahjuks ise ma loengust osa võtta ei saanud, sest polnud võimalik enne 1.septembrit Tallinnasse elama asuda. Loengus võtsid sõna Inga Vau, Margus Ernits ja Merle Varendi ja Juri Tretjakov. Suurema osa rääkimisest tegi Inga Vau, kes on meie kooli õppeosakonna juhataja. Loengus räägiti üldistest asjadest, nagu näiteks kõrgharidussüsteemist ja üldisest õppekorraldusest ITK-s. Oli asju mida ma varasemalt teadsin aga suures osas oli tegu minu jaoks väga hariva loenguga, sest tulles otse keskkoolist polnud ma väga täpselt kursis ülikooli elu ja oluga
Reemann ja Egon Nuter. Antud näidendis tundus mulle osatäitjate töö olevat lihtne, kuid ma ei kahtle näitlejate professionaalsuses. Väga hea näitleja mulje jättis mulle Evald Aavik, kes sobis suurepäraselt tema kehastatud isiksusse. Häirivaks teguriks kujunes mulle Hannes Priki näideldatav isiksus, kes ostus liiga nõrgaks ja tundeliseks tegelaskujuks. Etenduse ,,Ma armastasin sakslast" kunstnik oli Inga Vares. Lava kunstlik lähenemine oli hästi lahendatud väheste kujundusobjektide näol, mida ei liigutatud kordagi näitemängu ajal. Kogu lava oli jaotatud 3 sektsiooniks. Esiplaanile oli toodud katuse väljaehitusega magamistuba koos kujutletava pika koridoriga , millele järgnes söögituba ja väike elamuresidents. Muusikalist poolt arendas Urmas Lattikas, millele pöörati selles etenduses väga vähe tähelepanu
Inga & Siim: argumendi alajaotused peavad vastama küsimusele miks.Peab seletama täpselt lahti mida tähendab.Seleta lahti mida väitega öelda tahad. Kolmas element argumendi juures on tõestus(statistika,inimeese tsitaat,paralleelne näide) Viimane element argumendi lõpus on lõplik järeldus või kokkuvõte, näitad ära,et oled inimestele rääkinud ära milles on probleem ja ära tõestanud,et probleem on.Miks on argumendid olulised? Pead alati mõtlema kellele ja kus sa räägid, hindavad kohtunuikud. Vanduda tohib, ropendada ei tohiks. Vaba suhtlus.Miks küsimusi ei tohi õhku jääda!! Ristküsitlus-küsid asju mis jäid ebaselgeks, tõmmata vastane konksu otsa, et nad nö endale vastu räägiks. Aega 3 min! Ristküsitlusel saab tihti nö teisele poolele ära panna, leides kitsaskohti.Võib välja tulla,et väitleja rääkis ainult seda mida õppis ja ei teagi millest tegelikult rääkis.EI III küsitleb JAH I- te. Teiste kõnede roll on ümber lükata, ümberlükkeid ja pakk...
Näitus on eesti, inglise ja vene keeles. Näituse koostööpartnerid on Eesti Vabariik 90 juubeliaasta töörühm, Eesti Filmiarhiiv ja Kultuuriministeerium ISEOLEMISE TAHE. Eesti Vabariigi lugu Kontseptsioon: Mariann Raisma, peakuraator: Ivar Leimus. Perioodide kuraatorid on Mati Õun, Anne Ruussaar, Viivi Glass, Sirje Annist, Mati Mandel, Eve Ellermäe-Reimets, Olev Liivik, Hiljar Tammela, Ene Hiio ja Triin Siiner. Arhitektuurne kujundus: ArhitektuuriAgentuur OÜ: Inga Raukas, Oliver Soomets, Eva-Maria Gramakovski Graafiline kujundus ja trükised: Tuuli Aule
Tekstiili- ja rõivatööstus Keidi, Kristiina , Inga 11c Kergetööstus Tekstiili- ja Naha- ja rõivatööstus jalatsitööstus Tööjõumahukas kergetööstusharu Algul tootmine manufaktuurides, hiljem vabrikutes 19. sajandil Suurbritannias, USA-s, Saksamaal ja Prantsusmaal Hõlmas 2006. aastal 220 000 ettevõtet, töötas 2,5 miljonit inimest ja käive 190 miljardit eurot Tekstiili- ja rõivatööstus moodustab 9% kogu Euroopa töötlevast tööstusest
Nimikoostas Ethel Töölehe SuguKoit Pikkus Jala nr Katrin n 173 38 Anu n 171 37 Mario m 184.5 43 Regina n 174 39 Lauri m 184 43 Egle n 156 37 Alo m 171 41 Veigo m 173.5 43 Külli n 174 39 Inga n 174 35.5 Älys n 165 36 Virgo m 178 43 Marek m 175 40 Gerli n 156 37 Gerly n 167 36 Marek m 176 43 Elo n 163 36.5 Rivo m 178 42 Jaan m 185 45 Martin m 180 ...
Turaida Peale seda suundume me lõunasöögile Läti kohaliku kööki ''Zalumnieku Piestätne'', kus pakutakse Läti rahvustoite. Peale seda suundume Riiga, Dodo hotelli, kus ka ööbime. Seal on aega end sisse seada ja siis suundume Riia vanalinna restorani Steikuhaoss õhtusöögile. Peale õhtusööki lähme Baltimaade parimasse ja ilusaimasse ooperimaja Läti Rahvusooper. Kell 19.00 hakkab seal kontsert '' solo concert by Inga Kalana''. Peale Läti kultuurielu nautimast on vaba aeg ning teil on võimalus nautida Riia vanalinna melu, kui on soovi. Läti Rahvusooper 2.päev Teisel päeval alustame varakult päeva. Hommikusöök toimub hotelli restoranis
Islam Kätriin Randla 7.klass Rõuge Põhikool Juhendaja: Inga Ermel Kasesalu Araablased enne islamit Puudus ühtne riik Poolsaar oli kuiv ja krõbe Suurem osa inimesi olid beduiinid Lõunaosa oli niiskem Araabia poolsaart läbivate kauba- teede ristumiskohtades asusid jõukad kaubalinnad Jathrib ja Meka Usuti paljusid jumalaid Tähtsaim usukeskus asus Mekas, kus suure pühamu Kaaba ümber asustati 360 jumalust Islami tekkimine Muhamed hakkas kuulutama uut usku
Julia ja Romeo Žanr: teatritükk. Ilmumisaasta: 18. oktoobril 2015. aastal Draamateatris. Lavastus: rühmatöö. Kunstnik: Inga Vares. Tõlkinud: Maimu Berg. Näitlejad: Kersti Kreismann, Martin Veinmann. Sisukokkuvõte: Näidend räägib sellest, kuidas oleks Julia ja Romeo elutee kulgenud, juhul kui suremine vahele jätta, ning transportida nad kaasaega. Paar abiellus noorelt, sai lapsed, lahutas ning eemaldus üksteisest. Ootamatult, 25 aastat pärast viimast kohtumist komistatakse üksteise otsa uuesti rongiterminalis, kus kunagine armastuspaar hakkab tooma üles vanu vigu ning arutama juhtunud teemasid
Ruusa Põhikool Toomingas referaat 10.05.10 koostaja: Aigar Konsing juhendaja: Inga Ennok Toomingas Toomingas on mitmeaastane heitlehine lehtpuu , tihedas metsas kasvab sageli põõsakujulisena . Toomingas võib kasvada kuni 16m kõrguseks. Toomingaõied Toominga õied paiknevad 10-12cm pikkustes rippuvates kobarates. Valged, tugeva uimastava lõhnaga õied on viietised kellukja õiepõhjaga . Toomingas õitseb mai lõpul ja juuni algul.
Suhtlemine Õppejõud: Inga Uueküla Üliõpilased:Svetlana Olsh Agressiivne ehk domineeriv käitumine Agressiivsus vaimne füüsiline (kaudne ja otsene) Agressiivsuse teooriad Instinktidel põhinevad agressiivsuse käsitlused Frustratsioon kui agressiivsuse tekitaja Sotsiaalse õppimise käsitlus Näteks: Väike laps on läbi Laps teeb teiste oma kogemuste käitumist jälgides õppinud, et järeldusi selle kohta, agressiivselt kuidas teatud käitudes situatsioonides oleks õnnestub õigem tegutseda. tal saada kõik, mis ta tahab. Faktorid, mis võivad suurendada agressiivsuse käitumise tõenäosust Uimastavad ained(alkohol,ravimid,narkootikumid) Psühhootiline seisund(häiritud tegelikkuse tunnetus, nä...
Ühiskonna ja riigikorraldus Vana-Ida riikides Vana-Ida riikideks on Egiptus ja Mesopotaamia. Egiptuse ühendas umbes 3000. eKr Ülem-Egiptuse vaarao Menes. Mesootaamias kujunesid järkjärgult samuti umbes 3000 eKr Sumerite linnriigid. Egiptlased pidasid end autohtoonseteks, ürgseks rahvaks. Neil polnud päritolulgende, nad samastasid end universumiga. Egiptuse ühiskond oli rangelt hierarhiline, selle tipus seisis absoluutse võimuga jumal-vaarao, kelle valitsemine pidi tagama loomuliku korra. Vaarao oli seadusandja,sõjaväe ülemjuhataja ja kõreima preestrina ainus täievoliline vahendaja inimeste ja jumalate vahel. Egiptuse riik ja ühiskond oli rõhutatult traditsiooniline. See toimis üksikasjadeni reguleeritud korra järgi, mida peeti jumalate poolt määratuks. Kuninga võim tugines suhteliselt kitsale ühiskonnale, kelle seast pärinesid pärinesid kõrgemad riigiametnikud ja preestrid. Valitseja oli nendega sugulus-abielu...
Haigus Organismi elutegevuse häirumine. Haiguste põhjused Pärilikud haigused Päriliku eelsoodumusega haigused Mittepärilikud haigused Füüsikalised Keemilised Bioloogilised IMMUUNSÜSTEEM http://www.immunology-info.org/index.php? filmid=0&play=true Inga Kangur Kaitseks haiguste eest IMMUUNSUS vastupanuvõime haigustekitajatele ja kehavõõrastele ainetele · Selle tagab immuun- süsteem, mis kaitsemehhanismide alusel jaotub: · kaasasündinud ehk loomulik immuunsus
Skriv en uppsats om dig själv på ca 12 A4sidor. Din uppsats ligger till grund för lärarnas förberedelser av kursen. Tänk på att du skriver detta för dem. Berätta om dig själv, vad som är viktigt för dig, om dina intressen och framtidsplaner. Skriv också om varför du studerar svenska och varför du vill gå den sommarkurs du söker till. Nämn också vilka läromedel du haft och vilken litteratur du läst på svenska, och de svenska intresseområden du har. OBS! Du bör skriva en hel sida! Uppsats om mig Jag heter Regina och jag är 22 år gammal. Jag bor i Estland on studerar i universitetet i Tallinn. Jag är aktiv, rolig, och arbetsam. Jag talar estniska, engelska och lite svenska. På fritiden brukar jag: fotografera, läsa böcker, resa och gå ut med mina vänner. Jag bor i Tallinn men min hemstad är Vändra. Det är litet men gulligt för mig. Där bor mi...
Kaktuselised öökunginganna Selenicereus grandiflorus keelkaktus Opuntia brasilensis Grusoni siilkaktus Echinocactus grusonii muutlik kukehari Sedum nussbaumerianum pehme soomuslehik Echeveria pulvinata uhke tääkliilia Yucca gloriosa Troopika ja lähistroopika dendroobium Dendrobium sirmjala liik Woodwardia orientalis kaunis punahuul Aeschynanthus specious harilik maapähkel e. arahhis Arachis hypogaea mattpunane kliivia Clivia miniata roomav viigipuu Ficus pumila söödav ingauba Inga edulis tähtviljapuu Averrhoa carambola papagoihelikoonia Heliconia psittacorum
seejärel valmis modernistlik tippteos "Hingede öö" ja pärast aastate pikkust vaheaega kirjutas ajaloolisi romaane.Esimenepaguluseskirjutatudromaankannabtähendusrikastpealkirja "Kõik, mis kunagi oli" (1946). Kogu Eesti vaba minevik on selles romaanis nagu üks kirgas käest libisenud hetk. See hetk on kaunis aga varjutatud nukrusest. Romaani keskmes on äsja gümnaasiumi lõpetanud tütarlaps Inga, kes veedab suve koos praostist vanaisaga kuni vanaisa surmani. Inga armub esmakordselt elus ja selle uue tunde erakordsus täidab kogu suve erilise auraga. Romaan lõppeb sõja alguspäeval, kuid romaani tegelased ei aimagi veel tulevasi pöördelisi sündmusi. Romaan jälgib inimese elu viimastel õnnelikel aegadel. "Higede öö"(1953) Romaankoosnebkahestpõhiosast: "SurnudMeheMaja" ja "7 tunnistajat".Nendevaheleonpaigutatudautoripöördumisevormis " Kiri prouaAgnes Rohumale".
Kultuur ja kultuuritegelased Kirjandus ja laululood Cornelis Vreeswijk Cornelis Vreeswijk aastal abiellus Cornelis uuesti laulja Anita Strandelliga. Cornelis lahutas ka temast. CORNELIS Vreeswijk on üks kõige mõjukamaid 1985. aastal diagnoositi Vreeswijkil Rootsi rahvamuusika tegelasi. Kui te kujutate ette diabeet ja ta hakkas kiiresti kaalus alla võtma. ühte pigem paksuvõitu, suure naeratuse, suitsu Hiljem avastati tal maksavähk ning Cornelis ja kitarriga meest, kellel on ühed kõige Vreeswijk suri 12. novembril 1987. aastal. ühiskonnakriitilisemad laulusõnad- siis see ongi Cornelis Vreeswijk. Cornelise muusikukarjäär ...
Viimastel sajanditel paiknesid majas korterid. Hoone renoveeriti 1983. aastal loodud kunstnik Adamson-Ericu muuseumi tarvis peale tema lesest naise suurejoonelist, ligikaudu tuhande erinevas žanris kunstiteose kinkimist Eesti Kunstimuuseumile. Püsiekspositsioon teise korruse näitustesaalides annab ülevaate kunstniku rikkalikust modernistlikust loomingust aastatel 1924–1968. Esimesel korrusel toimuvad mitu korda aastas vahetatavad näitused. Näitus, mida käisime vaatamas, oli kujundatud Inga Heamäe poolt ja see kandis nime „Jumalate jälgedes.“ Seal eksponeeriti jaapani kunstniku Torii Rei maale (nimi tähendab otseses tõlkes kummardust värava ees). Maalimiseks kasutab kunstnik Jaapani klassikalisi maalitehnikaid ning tema teosed käsitlevad Jaapani loodususundit ja rikkalikku mütloogilist pärandit. Oma loomingust rääkides on Torii Rei öelnud, et toetudes Jaapani varajasele kunstile
PUHJA GÜMNAASIUM Inga Konovalova TAIFUUNID, TORNAADOD, TROMBID Lühireferaat Juhendaja: Merilin Must Puhja 2014 Sisu Orkaani anatoomia Tornaado ehitus, tornaadode tegevusest Tugevamad tornaadod Eesti pinnal Miks tekivad tornaadod-tuulispasad? Tornaadode kiirus ja teekond Võitlusest tornaadodega Orkaani anatoomia Orkaan ehk taifuun ehk troopiline tsüklon on ulatuslik väikestelt laiustelt pärit tsüklon(madalrõhkkond), mis toob endaga kaasa tugeva tormi. Nad tugevnevad kui jõuavad soojade merede kohale(külmade merede kohal mitte) ja vaibuvad maismaale jõudes. Kõik troopilised tsüklonid on madalrõhkkonnad Maa pinna lähedal. Troopiliste tsüklonite keskmetes on registreeritud kõige madalamad õhurõhud. Neid paneb liikuma jõud nimega õhuniiskuse kondensatsiooni energia. Õhuvool tõstab niisket õhku ülespoole, kus on madala...
46 båda har samma artikulatsionsställning: apiko-dental. Men olika artikulatsionssätt g) /b/ och /d/ Fonetik light s. 46 samma artikulatsionssätt, men olika artikulationsställningar (bilabial och apiko-dental) 13. Vad menas med en diftong? Fonetik light s. 33 Diftongerna växlar mellan två olika vokalkvaliteter. I diftonger ändrar artikulatorerna läge så att ansatsrörets form förändras under loppet av vokalen. Diftong är definitionsmässigt en vokal. I svenskan finns det inga deiftonger (bara i Skåne och Gottland) 14. Vad kallas de ljud som uttalas med underläppen mot överkäkens framtänder? labiodentaler 15. Hur många fonem innehåller ordet betydelseskillnad? b, e, t, y, d, l, s, k, i, n, a 11 16. Vilken är relation mellan fonetik och fonologi? Fonetik light s. 18. Med termen fonetik avser många läran on språkljudens artikulatoriska, akustiska och auditiva egenskaper (vilka ljud finns det? hur bildas de?)
La Traviata- Giuseppe Verdi “La traviata” – see on ooperite ooper, klassika, mis ei aegu. 19. sajandi keskpaigast alates on see vallutanud publikut kõikjal maailmas ning kujunenud üheks armastatumaks ooperiks muusikateatri ajaloos. Ka “Estonias” on “La traviata” üks enimlavastatud oopereid, millele publik on pea sajandi jooksul aplodeerinud seitsmel esietendusel. Võrratuid osatäitmisi on teinud Estonia solistide kõrval mitmed kuulsad külalisesinejad: Jelena Voznessenskaja, Inga Kalna, Sonora Vaice, Anna Samuil, Kristine Gailite, Virginia Wagner, Irina Dubrovskaja, Aleksandrs Antonenko, Senol Talinli, Sauli Tiilikainen, Juhan Tralla jt. 6. Tannhäuser-Richard Wagner „Tannhäuser“ kuulub koos „Lendava hollandlase“ ja „Lohengriniga“ Wagneri romantilisema helikeelega loominguperioodi. Jutustades inimlikest püüdlustest oma unistuste poole, põimib „Tannhäuser“ ajaloolise lahutamatult müütilisega,
Tabelid vitamiinide ja mineraalainete tarbimise soovituste kohta väljaandest Eesti toitumis- ja toidusoovitused Sirje Vaask, Tiiu Liebert, Mai Maser, Kaie Pappel, Tagli Pitsi, Merileid Saava , Eve Sooba, Tiiu Vihalemm, Inga Villa. Tallinn 2006. Tabelis 9 antud päevased tarbimissoovitused on määratletud tarbitava toidu kohta, s.t. kaod toidu ettevalmistamisel, keetmisel, küpsetamisel. jne, peab eelnevalt arvesse võtma. Kuna piisav rinnapiimaga toitmine on eeldatav imikute toitmisviis kuni 6 elukuuni, siis ei ole soovitusi antud lastele vanuses alla 6 kuud. Tabel 9. Vitamiinide päevased tarbimissoovitused olenevalt vanusest
TARTU ÜLIKOOL Kehakultuuri Teaduskond Kehaline kasvatus ja sport Mikk Saarela Toitumise mõju lihastaastumisele Referaat Juhendaja: Inga Neissaar Tartu 2015 Sissejuhatus Mitte kaua aega tagasi, soovitati peale rasket treeningut või võistlust juua palju vedelikke ja süüa banaani. Selle peale, kui palju ja millal vedelikke ja toitaineid tarbida, mõltlesid vähesed. Viimasel ajal on sellele valdkonnale spordis palju rõhku pandud. Peale tippspordi, on lihaste võimekuse võimalikult kiirele taastamisele rohkem mõtlema hakatud ka amatöör- ja rahvaspordis
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
