Kirjandusajaloo eksam. Del I Ni alla kommer att behöva ha särskilt god kännedom om utdraget ur "Frithiofs saga" av Tegnér som fanns med i kurslitteraturen. Skrivningen innehåller - 3 st. essäfrågor där längre svar förväntas, - ett antal frågor om begreppsdefinitioner, författarnamn och verktitlar (med olika många poäng beroende på hur mycket ni förväntas veta), - några utdrag ur texter som ni har läst och förväntas känna igen samt en lite svårare uppgift i anslutning till detta - ett antal uppgifter om tidigare okända texter. En sådan text förväntas ni kunna placera in i en litteraturhistorisk epok eller riktning, alternativt - kanske, i något fall - även knyta till en särskild författare. När det gäller de okända texterna är det god argumentation som ger poäng. Ett felaktigt svar med god, rimlig, textnära argumentation ger sålunda fler poäng än ett enstaka författarnamn utan argumentation Medeltiden Rundiktning, runstenar Stavrim, alliterati
1880-1890 Åttitalet – städer, realism, naturalism, samhällskritik, politiska teman- syftet var att sätta samhällsfrågor i debatt 1890-1900 Nittitalet- från landsbyggnad, romantik, sagor, fantasi 1900-1920 Fin de siecle/ Tiotalister- pessimism, realism 1920-1940 Modernism, proletärrealism, lyriken (för att chokera) 30-talet självbiografi 1940-1950 Fyrtiotalim- efter andra världskriget 1950- .... periodbegrepp saknas, nyrealism, politiserad lyrik Det moderna genombrottet är en epok som inleds med en strejk_ Sundvallssteijken 1879 (abetare hade ingen politissk inflytande) och slutar med 1909 års storstreijk. Termen myntades av den danske litteraturkritikern Georg Brandes i en essäsamling 1883. Den kodifierade de nya polemiska normer för literaturen ( en realistisk tendensdiktning, problemdebatt på sociala och moraliska områden, naturalistisk samhälls- och själanalys samt en impressionistisk framställningsmetod) Det som låg bakom det moderna genombrottet i litteratu
Svenska. Första lektion: esimene tund 1) Hej! Tere God dag! [Gu da!] Tere päevast! Hur är det? [Hür ee det?] Kuidas läheb? Tack, bra! Tänan hästi! En gång till! [en gong till] Korda! Üks kord veel. Hejdå! =Vi ses! Nägemiseni! 2) Namn nimi Vad heter du? [Va heter dü] Vad är ditt namn? [Va e: ditt nam?] Vem är du? [Vem e: dü?] Jag heter....[Ja heter....] Mitt namn är.... Jag är... Hur stavar du ditt namn? [ Hür stavar dü ditt namn?] kuidas sa ütled täht haaval oma nime? M-A-R-I Vad betyder det? [Va betüder de?] Mida see tähendab? Det betyder.....[De betüder....] See tähendab..... 3) Nationalitet - rahvus Var är du ifrån? [Var e: dü ifron?] Varifrån kommer du? [Varifron kommer dü?] Kust sa pärit oled? Jag är från ...Jag kommer från... Från England, Tyskland, Frankrike, Polen, Stockholm. 4) Språk - keel Talar du svens
1 Georg Otsa nimeline Tallinna Muusikakool Anne-Mai Edala Jean Sibeliuse soololaulud ,,Teemant märtsilumel" klaveri- ja orkestriversioonis Kursusetöö Juhendaja Maia Lilje ' Tallinn 2008 2 ABSTRAKT Jean Sibelius on helilooja, keda tunnevad kõik muusikast huvituvad inimesed. On ju kõikidele teada, et Sibelius on suur sümfooniatemeister, kuid tema saavutustega väiksemates zanrites ei ole just paljud kursis. Oma kursusetöös proovingi tutvustada Jean Sibeliuse vokaalmuusikat ning täpsemalt soololaule. Püüan leida vastuseid küsimustele, miks suurmeistri laulud ei ole väga populaarsed tänaste lauljate repertuaaris ja mida erilist on Sibelius soololaulu zanris saavutanud.
Määrav artikkel 3 ASESÕNA 6 Isikulised asesõnad 6 Omastavad asesõnad 6 Näitavad asesõnad DIESER, DIESE ja DIESES (see) 7 Umbmäärased asesõnad JEDER, JEDE ja JEDES (iga) 8 NIMISÕNA 9 Nimisõnade sugu 9 Nimisõnade mitmus 9 Nimisõnade käänamine 10 OMADUSSÕNA 11 Omadussõna käänamine määrava artikliga 11 Omadussõna käänamine umbmäärase artikliga 11 Omadussõna öeldistäitena 12 Omadussõna võrdlusastmed 12 TEGUSÕNA 14
ASESÕNA 45 Isikulised asesõnad 45 Omastavad asesõnad 45 Näitavad asesõnad 46 MUY ja MUCHO 46 Umbmäärased asesõnad 47 ALGÚN ja NINGÚN 47 NIMISÕNA 48 Nimisõnade sugu 48 Nimisõnade mitmus 48 OMADUSSÕNA 50 Omadussõna kesk- ja ülivõrre 50 Näitavad omadussõnad 51 TEGUSÕNA 52 Tegusõna SER pööramine 52 Tegusõna ESTAR pööramine 53 ESCUCHA & REPÍTE 43 Tegusõnade SER ja ESTAR kasutamine 54
NB! Lauses on ainult üks eitus. Daran ist niemand schuld. Selles ei ole mitte keegi süüdi. Ich weiß nichts davon. Ma ei tea sellest midagi Kõrvalekaldeid saksa lause ülaltoodud seaduspärasustest esineb kõige sagedamini igapäevases kõnekeeles ja dialoogis. 1 ARTIKKEL Reeglina kasutatakse saksa keeles kõiki nimisõnu artikliga, mis määrab kindlaks 1. nimisõna soo "der Freund" meesugu Maskulinum (M) "die Stadt" naissugu Femininum (F) "das Zimmer" kesksugu Neutrum (N) 2. nimisõna arvu "der Junge" Singular/ainsus "die Jungen" Plural/mitmus 3. nimisõna käände "dem Mann" Dativ "des Mannes Genitiv
1 VENE KEELE GRAMMATIKA SISUKORD NIMISÕNA 3 Nimisõnade sugu 3 Nimisõnade mitmus 4 Käänete põhifunktsioonid 6 Nominatiiv 7 Genitiiv 7 Daativ 8 Akusatiiv 9 Instrumentaal 10 Prepositsionaal 11 Nimisõnade käänamine 12 Nimisõnade käänamine ainsuses 12 Nimisõnade käänamine mitmuses 13
Sellele vastab tavaliselt sisseütlev või alaleütlev + saakka ~ asti, näit. metsään saakka (~asti), `metsani', iltaan saakka (~asti) `õhtuni', rajalle asti `piirini'. Põhikäändeid on soome keeles kolm: ainsuse omastav ja osastav ning mitmuse osastav. Nende varal saab moodustada kõik ülejäänud käänded. Ainsuse nimetavat põhikäänete hulka ei arvata, sest see pole aluseks teiste käänete moodustamisel. Soome keele käänded8: Kääne Ainsus Käändelõpp nimetav 1. lahjakas tyttö - nominatiiv omastav 2. lahjakkaa/n tytö/n -n genitiiv sihitav* lahjakas tyttö - 3. akusatiiv lahjakkaa/n tytö/n -n osastav -a, -ä 4
IE pod – podium, 3) nullaste - ø kvantitatiivne ablaut – täishääliku pikkus muutub, nt võivad esineda pikk e ja pikk o afrikaat – häälikud ch, j; vastavad ühele foneemile analüütiline keel – keel, milles sõnadele liitub vähe morfoloogilisi elemente, kasutab liidete asemel spetsiifilisi grammatilisi sõnu või partikleid, et väljendada süntaktilisi suhteid. Sõnajärg lauses range Boy ate soup- vaid 1 võimalus! artikkel – abisõna, mis määrab nimisõna soo või arvu. Skandinaavia keeltes võib olla liikuv artikkel. En bil – üks auto; bilen – konkreetne auto. aspiratsioon – h-häälik, mis tekib vahel helitute sulghäälikute järel assimilatsioon (progressiivne ja regressiivne) – assimilatsioon on nähtus, kus kõrvuti olevad häälikud sarnastuvad täielikult või osaliselt; võib esineda sõna sees või nt sõnu kokku hääldades (handbag, hot
ARTIKKEL Umbmäärane artikkel A/AN 60 Määrav artikkel THE 60 ASESÕNA Isikulised asesõnad 62 Omastavad asesõnad 62 SOME, ANY ja NO ning nende liitvormid 62 MANY ja MUCH; FEW ja LITTLE 64 NIMISÕNA Nimisõnade mitmus 65 Nimisõnade omastav kääne 66 OMADUSSÕNA kesk- ja ülivõrre 67 TEGUSÕNA Tegusõna BE pööramine (olevik) 69 Tegusõna BE pööramine (minevik) 70 HAVE GOT pööramine 71 Üldolevik 73 Üldminevik
Wann? – Millal? Woher? – Kust? Wo? – Kus? Wie? – Kuidas? Wer? – Kes? Was? – Mis? / Mida? Sind Sie Frau K? – Kas te olete proua K? Deutschland – Saksamaa Estland – Eestimaa Deutsch – Saksa keel Estnisch – Eesti keel Herr – Härra Frau – proua Is – kuskil Nah – kuskile Aus – Kuskilt Gleich – Kohe Natürlich – Loomulikult Kommen – tulema/pärit olema Sprechen – Rääkima Ja – jah Nein - Ei Nicht – tegevust eitama (pärast tegusõna) Kein – nimisõna eitamine (käänamine nagu omadussõna) Hier – Siin Da/Dort – seal Entschuldigung – Vabandust Verzeihung – andestust paluma Guten Abend – Tere õhtust Guten Morgen – Tere hommikust Guten Nacht – Head ööd Gut – hästi Schlecht – Halvasti, Halb Danke – + Schön - Tänan Bitte – Palun Väga Schön – Ilus Wohnen – Elama (kus) Vorname – Eesnimi Familienname – Perekonna nimi Noch – Veel Einmal – Ükskord Noch Einmal – Veel ükskord (palun korrake)
· Erandid! a potato potatoes a tomato tomatoes a negro negroes a hero heroes · · f(e)lõpulistele sõnadele mitmuses lisatakse s. a roof roofs a safe safes · Erandid! a leaf leaves a thief thieves a wife wives a knife knives a shelf shelves a half halves · Pane tähele! Nimisõnad, millel on ebareeglipärane mitmus: a man men a woman women a foot feet a penny pence(kogusumma), pennies(üksikud mündid) a deer deer a sheep sheep an ox oxen a child children a mouse mice a goose geese a tooth teeth Omastav kääne Inglise keeles on nimisõnadel ainult üks käändelõpuga kääne omastav kääne. 1
Ennetulevik Future perfect Tulevikus toimuma hakkav tegevus. Tomorrow, next week, next year, in 2020. Will + 3. pv Two more years and I hope I will pass my exams. I will go swimming with my sister next week. Will you help me with my homework tomorrow. Üldminevik Past tense Üldminevik väljendab inglise keeles minevikus aset leidnud lõpetatud tegevust. Kasutatakse väljendeid: yesterday, two minutes ago, last Friday, five years ago. Reeglipärastele verbidele liidetakse tegusõna vormile ed. to watch he watched ta vaatas to listen he listened ta kuulas to walk he walked ta kõndis Üksiku rõhulise tähe järel muutub üksik lõpukaashäälik kahekordseks (p, b, t, d, g, m, n) to stop he stopped ta peatus to plan he planned ta planeeris Mittehääldav e kaob lõpu ed ees. to arrive he arrived ta saabus
Ennetulevik Future perfect Tulevikus toimuma hakkav tegevus. Tomorrow, next week, next year, in 2020. Will + 3. pv Two more years and I hope I will pass my exams. I will go swimming with my sister next week. Will you help me with my homework tomorrow. Üldminevik Past tense Üldminevik väljendab inglise keeles minevikus aset leidnud lõpetatud tegevust. Kasutatakse väljendeid: yesterday, two minutes ago, last Friday, five years ago. Reeglipärastele verbidele liidetakse tegusõna vormile ed. to watch he watched ta vaatas to listen he listened ta kuulas to walk he walked ta kõndis Üksiku rõhulise tähe järel muutub üksik lõpukaashäälik kahekordseks (p, b, t, d, g, m, n) to stop he stopped ta peatus to plan he planned ta planeeris Mittehääldav e kaob lõpu ed ees. to arrive he arrived ta saabus
sina, see, keegi) e) Pöördsõnad e tegusõnad e verbid (väljendavad tegevusi, nt elama, minema) Muutumatud sõnad :neid ei saa käänata ega pöörata a) Määrsõnad (väljendavad tegevuse viisi kuidas?, aega millal?, kohta kus?, hulka kui palju?, suhtumist ja hinnanguid, nt kiiresti, eile, seal, palju, kahjuks) b) Kaassõnad (kuuluvad nimisõna juurde ja väljendavad abstraktseid suhteid nagu käändelõpudki, nt juurde, all, kaudu, tõttu) c) Sidesõnad (aitavad lauses mõtteid siduda, nt ja, ega, ehk) d) Hüüdsõnad (väljendavad emotsioone, nt oi, ai, halloo). 5.Vormiõpetus:tüvi,liited ja tüvevaheldus Lisamine e aglutinatsioon tunnuste ja lõppude lisamine, nt kassi+de+le Tüvevaheldus sõna tüvi muutub, nt pood : poe, lammas : lamba.
vaba, tule, see, alla, ja. Seotud morfeem esineb ainult koos muude morfeemide või lekseemidega ja seega on seotud morfeeme sisaldavad vormid alati mitmemorfeemsed. Seotud morfeemid on näiteks käändelõpud – need ei saa kunagi esineda omaette sõnavormina, nt laeva/ga. Nullmorfeem – morfeemi tüüp, mis ei realiseeru foneemide ega grafeemidena, st jääb häälduses ja kirjas realiseerumata. Nullmorfeemid avalduvad paradigmasisestes opositsioonides, nt ainsus vs mitmus (ARV), olevik vs minevik (AEG), nominatiiv vs partitiiv (KÄÄNE), kindel vs käskiv kõneviis (KÕNEVIIS) Nullmorfeemi asemel kasutatakse ka terminit varjatud morfeem. Jäänukmorfeem – aja jooksul vormide läbipaistmatuks muutudes ja vormipiiride kadudes tekib keelde uusi morfoloogiliselt liigendamatuid sõnu, mis võivad kunagi olla kuulunud mingi täistähendusliku sõna vormiparadigmasse, kuid on hiljem jäänud morfoloogiasüsteemist välja =
Johannes Aavik mõtles eesti keelde uusi sõnu ja väideldavalt on tema poolt mõeldud sõnadest on käibel 34. Näide: mõrv, üllitama, lamp, süümekas. Ning i ülivõrre on tema poolt mõeldud. SÕNALIIGID SÕNAD Muutumatud Muutuvad sõnad sõnad Käändsõnad Pöördsõnad Määrsõna Kaassõna Sidesõna Hüüdsõna Arvsõna Nimisõna Tegusõna Asesõna Omadussõna Muutuvad sõnad Käändsõnad: Nimisõna. Sõnad, mis nimetatakse asju, olendeid ja absoluutseid mõisteid (käega mitte katsutavad). Näide: haige (nimisõna) lebas voodis. Sõnad, mis käituvad nimisõna kontekstis kui mõnes teises juba omadussõnana. Näide:
nuumerus. Pöördsõna on sõnaliik, millesse kuuluv sõnavorm väljendab tegevust ja on lauses kõige sagedamini öeldis võib kuulub öeldise koosseisu. Muutumatu sõna on sõna, mida ei saa käänata ega pöörata. Muutumatute sõnade klassi kuuluvad määrsõnad, asemäärsõnad ja hüüdsõnad ning kõik abisõnad ehk partiklid. Muutumatutele sõnadele vastanduvad muutuvad sõnad. 5. Nimisõna e substantiiv, sõnaliigi iseloomustus ja näited. Nimisõnad - iseseisvad täistähenduslikud käändsõnad, mis muutuvad lauses käändes ja arvus ning tähistavad asju, olendeid, nähtusi. Nimisõnad saavad lauses esineda aluse (subjektina) ja sihitisena (objektina). Vastavad küsimustele kes? ja mis? Nt Meri kohises. Tüdrukud kuulavad muusikat. Tähenduslikult teisesed nimisõnad väljendavad tegevust (jooksmine, jooks) või omadust (ilu).
I Eesnimesid tavatseti kirjutada lühendatult. II Sugukonna nimel oli alati ius lõpp. III hüüd või lisanimi viitas algselt selle kandja iseloomulikule omadusele, päritolule või ametile. Laste adopteerimine oli tähtis pärandamise puhul, kui ei olnud meessoost lapsi vms, et vara edasi pärandada. Naiste nimed: Tullia Cicero Julia Caesar ( lapsed: Julia maior, Julia minor, Julia terita...) Nimedega ühildumine: Tuleb vaadata nimisõna sugu. Lex, legis f. Lex Julia Juliuse seadus 1) Julius Julius, a, um: lex Julia Juliuse seadus 2) Aelius Aelianus (m), Aliana (f), Alianum (n) Ius, iuris n. ius Alianum Aliuse õigus Horatius (rooma), Horace (ingl.), Horaz (saksa), Topaezei (vene). Nom. Marcus Tullius Cicero Marcus, i m. II subst. Tullius, ii m. II subst. Cicero, onis m. III subst. Gen. Marci Tullii Ciceronis Markus Tullius Cicero Dat. Marco Tullio Ciceroni M. T. Cicero-le Acc
morfoloogilist ainest, nt vaba, mine, see, alla, ja. Seotud morfeem esineb ainult koos muude morfeemide või lekseemidega ja seega on seotud morfeeme sisaldavad vormid alati mitmemorfeemsed. Seotud morfeemid on näiteks käändelõpud need ei saa kunagi esineda omaette sõnavormina. 6) Nullmorfeem morfeemi tüüp, mis ei realiseeru foneemide ega grafeemidena, st jääb häälduses ja kirjas realiseerumata. Nullmorfeemid avalduvad paradigmasisestes opositsioonides, nt ainsus vs mitmus, olevik vs minevik, nominatiiv vs partitiiv, kindel vs käskiv kõneviis jne. Nullmorfeemi asemel kasutatakse mõnikord ka terminit varjatud morfeem. Nullmorfeem avaldub ka käskiva kv ainsuse 2. pöördes: tee, käi, samuti osastava käände lõpus pesa-tüüpi sõnadest. 7) 1 Jäänukmorfeem aja jooksul vormide läbipaistmatuks muutudes ja vormipiiride
NIMISÕNAD TEGUSÕNAD SIDESÕNAD nt taevas, kivi, auto nt lendama, laulma nt ja, ning, ega, või OMADUSSÕNAD HÜÜDSÕNAD nt hall, raske, värviline nt aitäh, noh, tere, hallo, ennäe ARVSÕNAD MÄÄRSÕNAD(kuulub tegusõna 1) põhiarvsõna (kui palju?) juurde) 2) järgarvsõna (mitmes?) 1) kohamäärsõna (kus?) nt üks, kolm, kuraditosin, pool 2) ajamäärsõna (millal?) 3) viisi- ja seisundimäärsõna (kuidas?)
2. Pöördsõnad e tegusõnad e verbid (väljendavad tegevusi, nt elama, minema) 3. Muutumatud sõnad (neid ei saa käänata ega pöörata): a) Määrsõnad (väljendavad tegevuse viisi kuidas?, aega millal?, kohta kus?, nt kiiresti, eile, seal) b) Kaassõnad (kuuluvad nimisõna juurde ja väljendavad abstraktseid suhteid nagu käändelõpudki, nt juurde, all, kaudu, tõttu) c) Sidesõnad (aitavad lauses mõtteid siduda, nt ja, ega, ehk) d) Hüüdsõnad (väljendavad emotsioone, nt oi, ai, halloo). KÄÄNAMINE: Eesti keeles on 14 käänet, käändsõnad käänduvad 14nes käändes
suhtlust, ajalugu, keelte kontakte; · Substraaat, adstraat ja superstraat on kontaktis olevate/olnud keelte liigid; · Keelkontaktide tulemusel tekkinud kreoolkeeled (kontaktis tekkinud uus keel, millel oma sõnavara ja grammatika) ja pidzin (mõlema keele sõnu ja elemente, puudub stabiilne kasutav kõnelejaskond, võib olla kreoolkeele tekkimise aluseks). Kreoolkeelte sõnad ei ole väga pikad ja tihti kasutatakse sõna kordust (nt mitmus: tingting) · Keeleline piirkond (ingl k linguistic area) nt Läänemere piirkond (satnaseid jooni leitud nt sõnajärjes). Mingil põhjusel geograafilisel/poliitilisel põhjusel olnud väga tihedalt ühendatud. · kui ühest piirkonnast on palju sarnasusi leitud juba grammatika tasandil, siis räägitakse keeleliidust (Sprachbund) nt Balkani keeleliit (kreeka, albaania, tumeenia, bulgaaria, serbia, horvaadi). Keelekontakt
nt murda, surra (tegevusnime tunnust ei saa tüvest eraldada) Kumulatsioon ühes morfeemis mitu tähendust, nt vete (PL-GEN vesi), sang (sing PST) Muutumine sama tähendusega morfeemi kuju erinevates ümbrustes muutub (sõltuvalt ümbritsevatest häälikutest), nt hixkarya keele eitussufiks: -hira (amryekihira - jahtimata), -hra (yonohra söömata), -pira (timpira andmata) 22.09.2010 Morfeem on väikseim tähendusega keeleüksus Nt majades = 3 morfeemi: 1. maja + 2. mitmus: -de- + 3. kohta märkiv seesütlev kääne ehk inessiiv: -s Morfeeminde liitmise viisid: 1. sünteetiline väljendusviis (afiksatsioon e aglutinatsioon; fusioon; muutumine); 2. abisõnad e analüütiline väljendusviis; 3. reduplikatsioon , vt http://wals.info/feature/27 Sünteetilist väljendusviisi kasutavaid keeli nimetatakse aglutineerivateks keelteks. Liitumisviisid: - fusioon morfeemide piirid on hajusad nt murda, surra (tegevusnime tunnust ei saa tüvest eraldada)
Arv e numerus – Näitab sõnaga viidatud objektide hulka: poiss- poisid ainus e singular/mitmus e pluural/(duaal) Klass, sh sugu e genus – näitab sõna kuulumist mingisse klassi. maskulinum/femininum/neutrum; elus/elutu; inimene/mitteinimene Kääne e casus – Näitab sõna süntaktilist rolli lauses.Käändeid on keeltes 2-53. Eesti keeles 14 tk, kääne annab sõnadele lauses rolli, eessõnade kasutamise asemel lisatakse sõnade lõppu mingeid morfeeme. Kääne kuulub nimisõna kategooriasse (kuigi need pole rangelt määratletud kategooriad tegusõna ja nimisõna osas). Käänet seostatakse ALATI nimisõnaga. Selleks peetakse ainult sellist gram. kategor. mida on väljendatud nimisõna sees. kui on vähe käändeid on nominatiiv, akusatiiv ja genitiiv - need mida kasutatakse aluse ja sihitise märkimiseks. (esimene vajadus kus keeles vaja on üldse märkida) Koer magab - üks nominaalliige (koer)Koer sööb konti
Sõnu ja grammatilisi morfeeme vaadeldes saab eristada markeeritud ja markeerimata (loomulikke) vorme. Igas grammatilises kategoorias moodustuvad vastavad opositsioonid, mis võivad olla kas binaarsed (kaheliikmelised), nagu seda on eesti keeles arvu vastandus (ainsus mitmus), või mitmeliikmelised, nagu eesti keele kõneviiside (kindel, käskiv, tingiv jne) opositsioon. Määratlus "markeerimata" võib tähendada kas tunnuse puudumist (nt ainsus, algvõrre, olevik) või seda, et markeerimata liige on ehituslikult lihtsam kui markeeritud (nt ainsuse isiku pöördelõpud on lihtsamad kui mitmuses). Sõna määratlusest: paus ja vahe; lahutamatus, üksiesinemine, foneetilised piirid ja semantilise üksuse staatus Sõnade piiride märkimine vs scripta continua Grammatiseerumine on keele leksikaalsete üksuste arenemine grammatilisteks üksusteks ja grammatiliste üksuste arenemine veelgi grammatilisemateks üksusteks.
aga markeerimata käändes ning mittesihitisliku lause ainus osaleja (S) markeerimata käändes. Skemaatiliselt: P=S; A) absolutiiv ja ergatiiv; Määratus ehk definiitsus • Näitab nimisõnafraasiga viidatud referendi tuttavust. • Inglise the ja a, saksa der, die, das ja ein, eine. • Areaalne nähtus! Adjektiivi (omadussõna) kategooria(id): Võrdlus • Algvõrre - ehk positiiv on omadussõna kategooria (võrdlusaste), mis väljendab omadust kui niisugust, ütlemata midagi selle omaduse määra kohta; eesti keeles puudub algvõrdel tunnus; • Keskvõrre - ehk komparatiiv on omadussõna kategooria, mis väljendab seda, et kirjeldataval olendil, asjal või nähtusel on omadust suuremal määral kui mingil teisel; eesti keeles on keskvõrde tunnuseks m, mis liitub tavaliselt algvõrde omastava käände tüvele;
2) Neil on fikseeritud positsioon(vt.lähemalt õpikust lik 131-2) 3) Neil on üldine tähendus. Kombineerumisel leksikaalsete morfeemidega on vähe piiranguid. Näiteks kui grammatilist kategooriat väljendav morfeem liitub käändsõnadega, siis võib ta liituda peaaegu kõigiga, mitte ei vali teatud sõnu semantiliste vm omaduste põhjal; 4) Kohustuslikkus: kui keeles on mingi kategooria siis kõneleja on kohustatud seda väljendama (nt. Ainsus ja mitmus) 5) Grammatilised morfeemid on seotud morfeemid nad kuuluvad mingi sõna juurde. Markeeritus Sõna ja grammatili morfeeme markeeritud ja osa markeerimata(loomulikud) vormid. Igas grammatilises kategoorias moodustuvad vastavad opositsioonid binaarsed(nt. Asinus ja mitmus) või mitmeliikmelised, nagu eestik. Kõneviisid: käskiv, kindel tingiv jne opositsioon. Määratlsu markeerimata võib tähendada kas tunnuste puudumist (ainsus algvõrre olevik) või
2. aglutineeriv (grammatilised tunnused liidetakse sõnale), 3. flekteeriv (sõna tüvi muutub, mitu grammatilist tähendust), 4. polüsünteetiline (sõnal ja lausel pole erinevust). 20. Grammatiline kategooria Grammatilised kategooriad ja nende väljendamine. Arv, klass, kääne, määratus, võrdlus, aeg, isik, kõneviis, tegumood, laad, eitus. · Arv e numerus on ainsus e singular ja mitmus e pluural. · Klass sõna kuuluvus, sh sugu e genus (mees-, nais- ja kesksugu) ja ka elus/elutu Inimene/mitteinimene. · Kääne e casus sõna funktsioon, roll lauses · Määratus e definiitsus teksti tasand, mis koosneb kahest poolest (määratud-määramata). Nimisõna fraasi omadus. · Võrdlus e komparatsioon - omadussõnagatekooria, väljendatakse vastandite kaudu. Ilus - kole.
on fikseeritud positsioon ja üldine tähendus. Mis vahe on preskriptiivsel ja deskriptiivsel grammatikal? Preskriptiivse grammatika puhul on normid ette kirjutatud, deskriptiivne grammatika on kirjeldav ja seletav. Mida näitab sünteesiindeks? Sünteesiindeks näitab morfeemide hulka sõnas. Mis vahe on markeeritud ja markeerimata vormil? Kuidas see eesti keeles väljendub? Markeerimata vorm on sõna algvorm, mis ei anna edasi grammatilist infot. Markeeritud vorm võib olla näiteks mitmus, kesk- ja ülivõrre. Mida keerulisem on mõiste, seda keerulisem on ka markeeritus. Eesti keeles on alus ehk subjekt markeerimata, objekt on markeeritud. Nt Jaan pesi akent. Jaan on markeerimata ning akent on markeeritud vorm. Mitmeliikmelised võivad olla grammatilises kategoorias moodustuvad opositsioonid? Iga grammatilise kategooria opositsioonid võivad olla kas binaarsed (nt ainsus ja mitmus/ arvukategooria) või mitmeliikmelised (nt kõneviisid ehk kaudne, käskiv, tingiv jne).
Homonüüm, homofoon, homograaf. Sõna keele kõige olulisem üksus. Ortograafia jaoks on sõna see, mis kirjutatakse tühikute ja/või kirjavahemärkide vahele. Tüüpiline sõna: 1. esineb üksi 2. liigub tervikuna, ei jäta oma osasid maha 3. omab tähendust On ebatüüpilisi sõnu, nt artiklid, mida ei saa sõna juurest liigutada, nt "ei" ei liigu tegusõna eest kuskile; sidesõnad. sõnavormid - ühe ja sama sõna eri kujusid, mis erinevad üksteisest ainult selle poolest, kuidas neid lauses kasutada saab. Sõnavormid erinevad üksteisest oma grammatilise tähenduse poolest. sõne teksti statistiline üksus; tühikute vahel olev üksus. Sellest räägitakse teksti pikkuse puhul lekseem sõnavormide kogum, ühe tüve (ühe tähenduse) paradigma, mõnikord eristatakse tüve ja juurt.
kindel (nt ,,nad valetavat"), tingiv e konditsionaal nn ,,oleks", möönev e jussiv käskiv+kaudne (nt ,,mindagu", ,,tehtagu", ,,nad jätku oma töö pooleli"). Tegumood e genus aktiiv/passiiv (,,HE wrote some letters"/" SOME LETTERS were written by him") personaal/impersonaal (isikuline/umbisikuline); Laad e aspekt lõpetatud/lõpetamata; tulemuslik/mittetulemuslik; punktuaalne/duratiivne (hetkeline/kestev); progressiiv (kestev) Eitus eesti keeles sõna ,,ei", eitav tegusõna vorm, eessõnad eba-, mitte-, a-. Grammatilised kategooriad koosnevad markeeritud (tunnus on) ja markeerimata (tunnust ei ole) liikmeteks. Arv: ainsus (markeerimata) mitmus (markeeritud) Kääne Aeg: olevik (tunnuseks peetakse ,,v" lõppu) Tegumood Kõne: jaatav/eitav Markeerimata liikmed on sagedasemad. Klass: peaaegu alati markeeritud liikmed Kõneviis Isik: eesti keeles kõik 3 isikut markeeritud Definiitsus 8) Süntaktilised seosed. Sõnaliigid. Lauseliikmed.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
