Oskar Kallis (1892-1917) O.Kallis sündis 11.11. 1892.a. Tallinnas pere esiklapsena. Kui Oskar oli 5 aastane, siis suri isa ja ema jäi 4 lapsega üksi. Ema töötas õmblejana. Kunstiande sai Oskar isalt, kes oli harrastanud klaasimaali. Ka pere teised lapsed tegelesid joonistamisega. 1907.a. õppis Oskar I semestri A.Laikmaa ateljeekoolis. A.Laikmaa õpetas noorukit tasuta ja jäi Kallisele suureks eeskujuks kogu tema lühikeseks eluks.1910.a. lõpetas Kallis Tallinna Linnakooli ja asus tööle joonestajana ühes arhitektuuribüroos. Kallis õppis Eesti Kunstiseltsi Joonistuskursustel ja hiljem veel paar semestrit Laikmaa juures. O
Tänapäeval on küll paberi kasutamine järjest vähem levima hakanud nüüd kasutatakse arvutis joonestu- ja projekteerimisprogramme. Vahel võib olla sisearhitektil kõigest paar tundi päevas tööd, kuid vahel on päevad pikad ja rasked. Kõik selle määravad projektide hulk ja tähtajad. Tootmis-, teenindus- ja kaubandusettevõtetes on aga tööaeg seotud nende lahtiolekuajaga. Sisearhitekt on loominguline töötaja. See eeldab kunstiande olemasolu. Kunstiandest tähtsamadki on hea silmamõõt ja ruumitunnetus. Väga oluline on tehniline taip. Sisearhitekt peab olema hea joonestaja ja joonistaja, omama põhjalikke teadmisi värvi- ja vormiõpetusest, kunstiajaloost jpm. Tal peavad olema väga põhjalikud ehitustehnilised teadmised ja hea arvutikasutusoskus. Ta peab suutma lugeda ja analüüsida teisi ehitusega seotud projekte (nt ehitiste üld-, elektri- ja torustikuprojekte), arvestama nendega oma töös ning vajadusel
Bosci lossis Albis ja Celeyrani lossis Narbonne´i lähedal. 12-aastaselt murdis Henri vasaku jala ja 14-aastaselt parema jala. Et ta kannatas kaasasündinud kaltsiumipuuduse all, siis tal ei kasvanud luud korralikult kokku ning tema jalad enam ei kasvanud. Kui ta jõudis täisikka oli tal normaalse suurusega kere, aga jalad olid tal ebanormaalselt lühikesed. Tema kasv oli umbes 150 cm.Ta pidi oma puude tõttu palju voodis lamama. Hiljem vajas käimisel keppi. Onu avastas varakult ta kunstiande. 1882.aastal lahkus Toulouse-Lautrec oma vanemate lossist ja läks Pariisi. Seal õppis ta Joseph Florentin Leon Bonnat´ ja Fernand Cormoni juures joonistamist ning käis Edgar Degas´ Pierre-Auguste Renoiri ja Edouard Manet´ näitustel. Toulouse-Lautrec elas täielikult oma kunstile. Temast sai tähtis postimpressionistlik maalikunstnik, juugendstiilis raamaru illustraator ja litograafikunstnik, kes jäädvustas 19.sajandi boheemlaste elu. Ta elas Montmartre´il ja
Tootmis-, teenindus- ja kaubandusettevõtetes on sisearhitekti tööaeg seotud nende lahtiolekuajaga. Aga nõuded tervisele? Sisearhitektil peab olema hea nägemine, sest tema töös langeb silmadele väga suur koormus. Palju tunde tuleb olla sundasendis joonestuslaua või arvuti taga ning see võib olla koormav lihastele-liigestele. Milliseid teadmisi, oskusi ja iseloomuomadusi on selles ametis vaja? Sisearhitekt on loominguline töötaja. See eeldab kunstiande olemasolu. Kunstiandest tähtsamadki on hea silmamõõt ja ruumitunnetus. Väga oluline on tehniline taip. Sisearhitekt peab olema hea joonestaja ja joonistaja, omama põhjalikke teadmisi värvi- ja vormiõpetusest, kunstiajaloost jpm. Tal peavad olema väga põhjalikud ehitustehnilised teadmised ja hea arvutikasutusoskus. Ta peab suutma lugeda ja analüüsida teisi ehitusega seotud projekte (nt ehitiste üld-, elektri- ja torustikuprojekte), arvestama nendega oma töös
Pärast keskkooli olen end arendanud pigem kirjanduse ja kunsti vallas ja suurel määral tänu sellele, et nende ainete õpetajad mulle omal aja enim sümpatiseerisid ning kirjanduse ja kunsti tunnid polnud iialgi üksluised ja tundsin, et minu püüdlusi ja loomingulisust väärtustati. Loomulikult mängib selles kõiges rolli ka inimese sünnipärased eelised. Lugeda on mulle meeldinud sellest ajast peale, kui ma tähed selgeks õppisin ja kunstiande olen vanematelt pärinud. Ometigi on ka muusikal mu perekonnas suur roll ning laulnud olen samuti päris pisikesest peale armastanud. Muusikatunnid olid aga koolis vastumeelsed. Väljundeid niivõrd loomingulise aine õpetamiseks peaks olema hulganisti, aga mina oskan selle õppimist matemaatikaga samastada. Muret õpingute vastumeelseks muutmise üle tunnen ka ühe praeguses ajahetkes väga aktuaalse teema koha pealt, milleks on venekeelsete koolide üleviimine eestikeelsele õppele
1964 ajakirjas "Kunst" nr 3 ilmus !.Solomõkova artikkel Oskar Kallisest Lapsepõlv Oskar Kallis alustas tarmukalt. Temas oli tõsidust, töökust, tahet ja omajagu loovinimesele vajalikku iseteadvust (see ilmneb kirjavahetusest kui ka autoportreedest). Kasvanud üsnagi rasketes oludes isa suri kui pere vanim poeg Oskar oli viieaastane; ema elatas and ja oma nelja last õmblustööga suutis ta arendada end mitmekülgseks kunstnikuks. Oma kunstiande päris ta vanematelt. Isa, õnis Kallis, kes tööas Tallinn- Peterburi raudteel konduktorina (hiljem Vene tänava Postimaja komandandina), armastas teha puutööd ja tol ajal moes olnud klaasimaali. Osavad käed olid ka emal ning kuigipalju tegelsid jonistamisega kõik lapsed. Nagu andekate laste puhul tavaks, avaldus Oskari talent varakult. Väikese poisina olevat ta palunud jõulukingiks alati värve, koolitundides joonistas aga sageli portreid ja karikatuure.
Ta töötas tuntud teatris ja kujundas seal lava mitmele etendusele. Ka tema abikaasa oli näitleja keda tihti kasutas modellina. Vrubeli maalidel on inimesed kujutatud suurte tumedate silmadega, tihti näos kannatav ilme ja kahvatu jume. Tausta maalis tuhmilt helkivana. Illustreeris A. Puskini poeeme. (,,Deemon") Oskar Kallis (1892-1917) O. Kallis sündis 11.11. 1892.a. Tallinnas pere esiklapsena. Kui Oskar oli 5 aastane, siis suri isa ja ema jäi 4 lapsega üksi. Ema töötas õmblejana. Kunstiande sai Oskar isalt, kes oli harrastanud klaasimaali. Ka pere teised lapsed tegelesid joonistamisega. 1907.a. õppis Oskar I semestri A. Laikmaa ateljeekoolis. A. Laikmaa õpetas noorukit tasuta ja jäi Kallisele suureks eeskujuks kogu tema lühikeseks eluks. 1910.a. lõpetas Kallis Tallinna Linnakooli ja asus tööle joonestajana ühes arhitektuuribüroos. Kallis õppis Eesti Kunstiseltsi Joonistuskursustel ja hiljem veel paar semestrit Laikmaa juures. O
Henri veetis oma lapsepõlve Bosci lossis ja Celeyrani lossis Narbonne'i lähedal. Henri murdis 13-aastaselt vasaku jala ja 15-aastaselt parema jala. Kuna ta kannatas kaasasündinud kaltsiumipuudulikuse all, siis tema jalgade kasv jäi seisma. Tema ülakeha oli normaalses suuruses, kuid jalad palju lühemad kui täisealisele mehele omased. Tema pikkuseks oli 150 cm. Kuna tal oli see puue siis alguses pidi at palju aea vooids olema ja hiljem sai kõndida kepi abiga. Tema kunstiande avastas Henri onu juba päris varakult. Henri lahkus vanemate lossist 1882 ja läks Pariisi. Pariisis õppis ta tuntud isikute nagu Joseph Florentin Leon Bonnat ja Fernand Cormoni käe all joonistamist. Ta käis samuti ka mitmetel tuntud näitustel nagu näiteks Edgar Degas. Toulouse- Lautrec elas täielikult oma kunstile, temast sai postimpressionistlik maalikunstnik, litograafiakunstnik ja juugendstiilis raamatuillustraator. Henri de Toulouse-Lautrec jäädvustas oma teostes 19
lähedal. 12-aastaselt murdis Henri vasaku jala ja 14-aastaselt parema jala. Et ta kannatas kaasasündinud kaltsiumipuuduse all, siis tal ei kasvanud luud korralikult kokku ning tema jalad enam ei kasvanud. Kui ta jõudis täisikka, oli tal normaalse suurusega kere, kuid jalad olid tal ebanormaalselt lühikesed. Tema kasv oli umbes 150 cm. Ta pidi oma puude tõttu palju voodis lamama. Hiljem vajas käimisel keppi. Onu avastas varakult tema kunstiande. 1882 lahkus Toulouse-Lautrec oma vanemate lossist ning läks Pariisi. Seal õppis ta Joseph Florentin Léon Bonnat' ja Fernand Cormoni juures joonistamist ning käis Edgar Degas', Pierre-Auguste Renoiri ja Édouard Manet' näitustel. 3 Määratud saatus ja lapsepõlv Henri de ToulouseLautreci päritolus ei ole midagi, mis vihjaks sellele, et ühel päeval maalib ta portreid kõlvatust tantsijannast, kurikuulsast homost ja tulisest
isikuks. Veidrikuna tuntud isa krahv Alphonse de Toulouse-Lautrec korraldas pidevalt perekonna kolimist ühest paigast teise, mistõttu Henri haridustee jäi lünklikuks. Isa jumaldas laadaetendusi ja tsirkust nind on väga tõenäoline, et juba väikese lapsena puutus Toulouse-Lautrec kokku teatri-ja tsirkusemaailmaga, mis teda ka hiljem lummas. Isa jahikaaslane kurttumm loomamaalija René Princetau avastas Henri erakordse kunstiande ning soovitas vanematel seda arendada. Varajased tööd Henri de Toulouse-Lautreci erakordne kunstianne ilmnes juba 11-aastaselt, kui ta isapoolsete onude eeskujul õlivärvidega maalima hakkas. Noore kunstniku pildid kujutavad perekonna aristokraatlikust elustiilist ja maal veedetud lapsepõlvest ajendatud jahiteemasid ja ratsutamis- stseene. Toulouse-Lautreci pildimotiivide valikut mõjutas kahtlemata ka see, et alates 1878. Aastast sai ta
Oli ka hinnatud maalikunstnik ,,Neli apostlit", ,,Aadam ja Eeva". Hinnatud portretist Hieronymus Holzschuheri portree. Autoportree Kristusena, aktina. Hinnatud ka joonistused loomadest. GRÜNEWALD (1470-1528). Eluloost on väga vähe teada. Tundis huvi valguse ja värvi vastu. Kuulsaim Isenheimi altar. Kindlalt temale omastavatest töödest on ,,Madonna roosiaias", ,,Püha Mauricius koos Erasmusega". Lucas CRANACH (1472-1553). Oli äärmiselt produktiivne, Hävitas sellega oma kunstiande (ideed ja isikupära said otsa). ,,Puhkus põgenemisel Egiptusesse", Dessau altar, portreedest ,,Saksi Katariina ja Frohmi hertsog", ,,Aadam ja Eeva ,,. Mütoloogilistel ainetel ,,Parise otsus". Teinud ka graafikat ,,Marthin Luther mungana", Hans Lutheri portree (Marthini isa). Tuntumad Saksamaa kunstnikud: Baldung, Grien, Altdorfer, Burgermaier. Prantsusmaa maalikunstist halb ülevaade, kuna enamus hävinenud. Iseloomustab lihtsus,
kõige lähedasemaks isikuks. Veidrikuna tuntud isa krahv Alphonse de Toulouse-Lautrec korraldas pidevalt perekonna kolimist ühest paigast teise, mistõttu Henri haridustee jäi lünklikuks. Isa jumaldas laadaetendusi ja tsirkust nind on väga tõenäoline, et juba väikese lapsena puutus Toulouse- Lautrec kokku teatri-ja tsirkusemaailmaga, mis teda ka hiljem lummas. Isa jahikaaslane kurttumm loomamaalija René Princetau avastas Henri erakordse kunstiande ning soovitas vanematel seda arendada. 7 Varajased tööd Henri de Toulouse-Lautreci erakordne kunstianne ilmnes juba 11-aastaselt, kui ta isapoolsete onude eeskujul õlivärvidega maalima hakkas. Noore kunstniku pildid kujutavad perekonna aristokraatlikust elustiilist ja maal veedetud lapsepõlvest ajendatud jahiteemasid ja ratsutamis- stseene. Toulouse-Lautreci pildimotiivide valikut mõjutas kahtlemata ka see, et alates 1878. Aastast sai
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
