Referaat Renessanss madalmaades Sisukord Madalmaade renessanss .......................................................................................................................3 Jan van Eyck ja Hubert van Eyck...................................................................................................4 Rogier van der Weyden,Hans Memling,Michel Sittow jaHugo van der Goes................................5 Hieronymus Bosch ja Pieter Brueghel vanem.................................................................................6 2 Madalmaade renessanss Madalmaadeks nimetatakse laias laastus praegust Belgiat ja Hollandit. Siiski oli see piirkond omal
• Juba rooma kirjanikud, nagu Plinius (23/24-79), on kiitnud kaasaegset vaikelumaalijate oskust luua piltidel sedavõrd tõetruuid kujutisi, et vaatajad pidasid •neid tõelisteks.hakkas laiemalt levima Natüürmort renessansiaegses Itaalias 14. sajandi alguses (Taddeo Gaddi). "Vaikelu mereelukatega" Puuviljad klaas kausis ja vaasid HANS MEMLING. VARARENESSANSS • Kuigi seda lillepilti peetakse iseseisvate lillepiltide kõige varasemaks säilinud näiteks, kaunistas see tegelikult ühe portree tagakülge.(neitsi Maarja) • Liiliad on neitsi Maarja puhtuse, iirised aga tema kannatuse sümboliks. • Neitsi Maarjat võis tähistada ka okasteta roos; okkaline roos aga on juba pikki aegu tähistanud armastust, millel seidub nii õnne kui valu. Hans Memling "Maarja lillekimp", u 14
kummardamist. · H. BOSCH kõige populaarsem Madalmaades. Fantastilised ja olustikulised maalid. 3-osalised altarimaalid, vasakul pattu langemine ja Paradiisist väljaheitmine, keskel maine elu pattudega, paremal põrgupiinades vaevlemine. "PÜHA ANTONIUSE KIUSAMINE", "LÕBUDE AED", "NARRILAEV", "KADUNUD POEG" · BRÜGGE Madalmaade maalikunsti keskus saatuslikuks sai, et sadam jäi kuivale nüüd väike koht. o seal elas/töötas H. MEMLING - oma aja kuulsaimaid portretiste o altarimaalid Poolas Gdanski toomkirikus ,,VIIMNE KOHTUPÄEV" gootilik pikaksvenitatud figuur O ,,MEES MEDALIGA" · Uus keskus Antwerpen (sadamalinn) · 16.saj kolm põhilist teemat: inimesed e. olustikumaal, loodus e. maastikumaal ja esemed e. natüürmort · PATINIR maastikumaalija. Kujutas fantastilisi kaljusid ja võimsaid metsi. "PÜHA HIERONYMUS MAASTIKUS" · PIETER BRUEGHEL VANEM olustikumaalija
Audentese Spordigümnaasium Nimi Madalmaade kunst 15. Sajandil Referaat Juhendaja: Nimi Sisukord: 1. Sissejuhatus 2. HUBERT van EYCK ja JAN van EYCK 3. JAN van EYCK 4. ROGIER van der WEYDEN 5. HANS MEMLING 6. HIERONYMUS BOSCH 7. PIETER BRUEGEL Kasutatud kirjandus: Pealkiri: Madalmaade maalikunst XV-XVII sajandini Autor(id): Aino Kartna, Mai Lumiste, Evi Pihlak Kujundaja: Marje Üksine, Rein Mägar http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/15saj_madalmaade_kunst_leilalille.htm http://www.annaabi.com/materjal-53555-kunst-15-sajandil-ja-17-sajandi- %C3%BCldiseloomustus http://www.slideshare.net/jpg12b/madalmaade-kunst-15 Sissejuhatus: 15
taga on lambatall, mis viitab sõnadele, mida Johannes ütles Jeesuse kohta: „Ecce Agnus Dei“, ehk „Vaata, see on Jumala Tall“21. Johannesest eespool on Püha Katariina, katoliku kiriku üks populaarsetest naispühakutest keskajal. Legendi kohaselt oli ta määratud surema rattal, mis ime läbi purunes. Seetõttu raiuti tal pea maha22. Huvitaval kombel (aga võib olla mitte 18 Matteuse 14, salm 5-12. 19 Matteuse 3, salm 4. 20 Markuse 6, salm 29. 21 I. Smets, The Memling Museum – St. John`s Hospital Bruges, Ludion, 2001, lk. 38. 22 I. Smets, lk. 37. 6 juhuslikult) Memlingi altari kompositsioon on ehitatud selliselt, et altari vasak pool esindavad pühakud kellel on pead maha võetud. 2.2. Salome võrdlus Huvitav on võrrelda Memlingi Heroodiase tütart Johannese peaga kandikul teiste kunstnike sama teemalisi kunstiteoseid. Memlingi Salome hoiab veidi eemale, ta ilmselt pole
Mõjustatud Rogier van der Weydensist, Bouts on dramaatiline, kuid ilma rahutuseta. Laadilt paiguti kaunis abitu ja kohmakas, figuurid puised, tardunud liigutustega. Huvutav on tema töödes hele ja elav värvilisus, toonide rikkalikkus, maastiku ja õhuperspektiivi meisterlik käsitlus. Figuurid ja maastik sulavad üheks orgaaniliseks tervikuks. Tähtsamad teosed on Leuveni Peetri kiriku altar, mille keskosaks on Kristuse õhtusöömaaeg ning Kolmekuningaaltar Münchenis. HANS MEMLING (u. 1433-1493) Mõjustatud Rogier van der Weydensist, võibolla tema õpilane. Memlingi laad on õrn, lüüriline ja pehme, figuurid on rahulikud ja olemuslikult peene elegantsiga. Maalimisviis on sulav. Gdanski (Danzigi) Maarja kiriku altar Viimse kohtupäevastseeniga (a. 1473); Memlingi täiuslikeim töö on nn Ursula kirst Brugge Johannese hospidalis (a. 1489). Memlingi õpilane oli ka Tallinnast pärit Michel Sittow. HIERONYMUS BOSCH (1453-1516)
Madalmaadel seevastu telliti rohkem tahvelmaale. Seal harrastati tollal nn. peenmaali, kus ühtki pisiasja kahe silma vahele ei jäeta. Madalmaade maalikoolkonna rajasid vennad Jan van Eyck (u. 1380-1441) ning Hubert van Eyck (u. 1366/70-1426). Suurepärased meistrid olid ka Rogier van der Weyden (1399-1464), tundeküllaste altaripiltide ning kaunites toonides rahulike ja väärikate portreede autor ning Hans Memling (1430- 1494). Rogieril oli palju jäljendajaid välismaal, eriti just saksa kunstnike seas. Memlingil on aga eriline tähendus meie jaoks, sest tema juures õppis tallinlane Michel Sittow (u. 1469-1525), kellest sai tunnustatud portretist Lääne-Euroopa kuningakodades. Väga hingestatud ja lüürilise maalimislaadiga oli Hugo van der Goes (u. 1440-1482), kelle üks Itaaliasse sattunud töö, nn
RENESSANSS Kus ja millal algas? Renessanss (prantsuse sõnast renaissance 'taassünd') oli Itaaliast alguse saanud ning 14.-16. sajandil väldanud periood Euroopa kultuuriloos. Ajastut iseloomustas eemaldumine religioonikesksetelt väärtustelt inimesekeskse maailmapildi suunas. Renessanss järgnes keskajale. Nimeta 3 kuulsamat kunstnikku Itaalias ja igalt kunstnikult 3-4 tööd. Leonardo da Vinci (Leonardo di ser Piero da Vinci) (15. aprill 1452 Itaalia, Anchiano 2. mai 1519 Prantsusmaa, Cloux) oli Itaalia paljuõppinud teadlane, matemaatik, insener, leiutaja, anatoom, maalikunstnik, skulptor, arhitekt, botaanik, muusik ja kirjanik, renessansiajastu mitmekülgseim genius.Leonardo oli ja on peamiselt tuntud maalikunstnikuna. Kaks tema tööd, "Mona Lisa" ja "Püha õhtusöömaaeg" on kõige kuulsamad, reprodutseeritumad ning parodeeritumad portree ning religioosne maal läbi aegade. Michelangelo di Lodovico Buonarroti Simo...
· Mõlemad linnad hävinesid Vesuuvi purske tagajärjel ja mattusid tuha alla. · Need maalid tõid looduse, väikestesse klaustrofoobilistesse ja akendeta roomlaste tubadesse. KESKAEG · Keskajal ja renessansiajastul ei jõudnud vaikelu veel iseseisva maalizanrini. · Küll aga kaunistati keskaegsete käsikirjade vabu pindu lilledega ning mõnedes 15. sajandi kirikutes võib leida vaikelumotiividega maalinguid seinaorvades. HANS MEMLING. VARARENESSANSS · Seda lillepilti peetakse iseseisvate lillepiltide kõige varasemaks säilinud näiteks, kaunistas see tegelikult ühe portree tagakülge, mis omakorda kuulus tõenäoliselt neitsi Maarjat kujutava pühapildi juurde. · Liiliad on neitsi Maarja puhtuse, iirised aga tema kannatuse sümboliks; mõlemad lilled on sageli kujutatud ka Maarja kuulutamise steenidel. Sümboolset tähendust omavad ka mitmed teised lilled.
31.10.2012 · Michelangelo- Pidi koosnema 40 kujust(Julius II hauamonument) ja olema kahekorruseline, lõpuks valmis 40 a hiljem, ainult 3 kujudest oli tema enda tehtud. Mooses on üks kuulsam kuju. Oma elu lõpul tegi ta teise pieta Firenze toomkiriku jaoks. Kuulsaim skulptuur on 5m kõrgune Taaveti marmorfiguur algselt palazzo Vecchio ette mõeldud. · Renessanss Prantsusmaal: Nii nagu arhitektuuris kujunes Prantsusmaal välja omalaadne ehk prantsaslik stiil. Tuntuimad skulptorid olid: · Colombe(1430-1513)- Francois? II hauamonument, sarkofaagi nurkades allegoorilist voorusefiguuri. Burgundia hertsogi Philipp Ilusa büst · Richier(1500-1567)- Rene de Chalons'i hauamonument. · Itaalia renessansi mõjud hakkasid tulema peale 1530. aastat. Põhiline Fontainebleau lossi kaunistamine. Kuulsaimaid olid veel Goujon(u1510-1568)- süütute kaevu reljeefid (Pariisis) Kreeka eeskujul kujuta...
Madalmaade renessanss ei olnud poliitiliselt iseseisvad, varasemalt Prantsusmaa all, abiellumisega läks Prants alla. Siis Hispaania võimu alla, 16.saj keskpaigas algas madalmaade vabadusvõitlus ja põhja- madalmaadesse jõudis kalvinistlik ideoloogia. Madalmaades oli linnades tekkinud kodanluse suur osakaal ja madalmaad olid jõukamad. Olulisem roll oli üksik isikul, suurem individuaalsus inimese kujutamisel, madalmaades oli peamiselt tahvelmaal, kindlalt teatakse ühe venna Jani olemasolu umbes 1380-1441, räägitakse ka vennast Hubertist, olla ka kolmas vend olnud, aga päris kindel ei olla. Põhiteos „Genti rinnaaltar”, mille tellijaks oli jõukas kaupmees van Veit(?), tellis Genti kiriku jaoks. Kui altaril tiivad kinni, siis alumises osas äärtel olid van Veit ise oma naisega, nende vahel olid ristija Johannes ja evngelist Johannes, ülemisel real kujutati Maarja kuulutuse stseeni Uuest- Testamendist, altari (tiivad lahti) alumise osa keskne p...
Kantsler Rolini Madonna; portreed: Perekond Annalfini; Mees punase turbaniga; Van den Weyden Brüsseli linnakunstnik, põhiteemaks Maarja elu ja Kristuse kannatused; anatoomiline kuj. polnud tähtis; Kristuse ristilt võtmine; tuntuim portree: Hertsog Charles Südi; Van der Goes realist; mahlane maalitehnika; kuulsaim: Portinari altar (keskne stseen kuj. Jeesuslast, tiibadel Portinari ja tema naine); Van den Memling mõjutatud Weydenist, õrnem, lüürilisem, kuulsaim: Dansiki Maarja kiriku altar, väga figuuririkas viimne kohtupäev; Püha Katariina müstilise abieluga; palju Madonna pilte, nägu spetsiifiline; Massys altari pilt: Kristuse haudapanek, tuntud olustikumaalija; üleminekukunstnik Hieronymos Bosch hilis-keskaegne müstitsism; nägemuslikud elemendid; looming seostub meelemürkide tarbimisega; haritud, sügavalt pessimistlik; kriitiline
Mõjustatud Rogier van der Weydensist, Bouts on dramaatiline, kuid ilma rahutuseta. Laadilt paiguti kaunis abitu ja kohmakas, figuurid puised, tardunud liigutustega. Huvutav on tema töödes hele ja elav värvilisus, toonide rikkalikkus, maastiku ja õhuperspektiivi meisterlik käsitlus. Figuurid ja maastik sulavad üheks orgaaniliseks tervikuks. Tähtsamad teosed on Leuveni Peetri kiriku altar, mille keskosaks on Kristuse õhtusöömaaeg ning Kolmekuningaaltar Münchenis. HANS MEMLING (u. 1433-1493) Mõjustatud Rogier van der Weydensist, võibolla tema õpilane. Memlingi laad on õrn, lüüriline ja pehme, figuurid on rahulikud ja olemuslikult peene elegantsiga. Maalimisviis on sulav. Gdanski (Danzigi) Maarja kiriku altar Viimse kohtupäevastseeniga (a. 1473); Memlingi täiuslikeim töö on nn Ursula kirst Brugge Johannese hospidalis (a. 1489). Memlingi õpilane oli ka Tallinnast pärit Michel Sittow. HIERONYMUS BOSCH (1453-1516)
tahvelmaal, ideaalne ilu võõras, inimese hingeelu Hugo van der Goes ( 1430/40-1482) avamine, ilmekuse ja tundeelu intensiivne Dirk Bouts vanem ( 1415-1475) väljendumine, peen ja realistlik käsituslaad, Hans Memling ( u.1433-1493) värvide sulavus ja intensiivsus, tarvitati õlivärve, Hieronymus Bosch (1453-1516) lõputud värvivarjundid, peenmaalijad, Pieter Bruegel vanem ( u.1525-1569) õhuperspektiivid Skulptuur: kuni 16.saj valitses gooti stiil,
Loomingu põhiosa moodustasid kujutused Maarja elust ja Kristuse kannatusloost. ,,Kristuse ristilt võtmine", võimas tiibaltar viimse kohtupäeva stseeniga. Oli hinnatud portretist, Burgundia hertsog Charles Südi portree. Van der GOES (1430-1482) oli rangem nii figuurides kui kompositsioonis. Kuulsam Portinari altar, mille tiibadel tellija oma naisega, kuid põhipilt on Kristuslapse kummardamine. Temalt õppisid Itaalia meistrid. Hans MEMLING (1433-14943) oli veidi lüürilisem, äärmiselt detaile armastav, Tiibaltar, mis kujutab viimast kohtupäeva. Üks kuulsamatest Tantzigi Maarja kirikule loodud Püha Katariina müstiline abielu. MASSEYS (1478-1543) oli tugevalt mõjutatud L. da Vincist. Põhiteoseks loetakse altarit, mis kujutab Püha hõimu ja teine Kristuse haudapanekut. On veel teinud zanripilte kujutavad stseene igapäevaelust ,,Liigkasuvõtja juures, ,,Rahavahetaja ja ta naine".
5 Beaune’is Dijoni lähedal, kuid ta on kujutanud ka portreid ja mõjutanud oma tööga paljusid Madalmaade ja saksa kunstnikke. (Vaga 2004: 456) XV sajandi teises pooles on olulisimateks kunstnikeks Hugo van der Goes (1430-1482), kelle tuntuim töö ja õppimismaterjal järeltulevatele põlvedele oli „Portinari altar“ (1475). Teisi kunstnikke veel: Albert Outwater, Geerten tot Sint Jans, Dirk Bouts, Hans Memling, Gerard David. (Vaga 2004: 459) Umbes 1500. aastal toimub Madalmaade kunstis murrang. Seni suurima majandus- ja kultuurikeskusena toiminud Brugge kaotas oma tähtsuse kaubasadamana, kuna peamine merega ühenduv kanal liivastus ja suured laevad ei saanud enam linnale läheneda. Seetõttu sai oluliseks kaubasadamaks Antwerpen, kuhu nüüd koondus ka kunstirahvas. Sellega ühes muutub ka maalikunst – naiivse, robustse ja terve vaimu asemel hakkab võimust võtma tundlikkus ja peenus.
pessimistlikeks. Vabadussõja koledus ja naise surm mõjutas teda nõnda, et hakkas sõda ja kaost kujutama ka maalidel. Nõidade sabatid, koletised, saatanlikud tegelased - "mustad pildid" Tänu tihedatele sidemetele Madalmaadega rikastusid Habsburgide kuninglikud residentsid flaami maalide ja Belgia käsitööliste punutud seinavaipadega. Hispaanias olid flaami maalid moes alates 15. sajandist kuni 1800 -ndate aastateni. Jan van Eyck, Roger van der Weyden ja Hans Memling - tõsiasjalised kirjeldused, realistlikud detailid, terav psühholoogiline läbitungivus ja värvi tundelisus. Hieronymous Bosch - sümboolsed fantastilised, hallutsinatsioonilised visioonid. Pieter Bruegel vanem mõistatuslikud, ärevusttekitavad, rahutud maalid, mille välise realismi varjus peitub tähenduslik allegooria. Peter Paul Rubens - (flaami kunstnik, kelle maalid on Prados kõige arvukamalt esindatud) säilitas tihedad sidemed Hispaania kuningakojaga. Imperaatorite Karl V
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
