Renessanssi kunsti kokkuvõte (0)

Sarnased õppematerjalid

7

doc

Renessanss

· Humanistlik maailmavaade muutus oluliseks- inimene keskne oma vooruste ja puudustega · Feodaalsuhted hakkasid asenduma varakapitalismiga · Maadeavastused laiendasid silmaringi = maakera on ümmargune · 1517 reformatsioon e usupuhastuse algus = omakeelne teenistus = piibli tõlkimine- rahvaharidus · 1445 Gutenbergi trükikunst tegi raamatu odavamaks, teadmised hakkasid levima · arenesid rahalised suhted, tekkis pangandus ja kunsti tellijate hulk kasvas ARHITEKTUUR: o tervikuna muudatused hästi suured o täielikult kadus püüd kõrgustesse o taotleti harmooniat, vertikaalsete ja horisontaalsete osade tasakaalustatust o kuppel o sambad o Rooma ehituskunsti dekoori ümbertöötlused Itaalia: Vararenessass o Renessansi sünnimaa o Sünnilinn Firenze o Teerajajaks võib pidada Filippo Brunelleschit (1377-1446) - Firenze toomkiriku kaheksatahuline kuppel

Kunstiajalugu

3

docx

Kunstiajalugu - renessanss

31.10.2012 · Michelangelo- Pidi koosnema 40 kujust(Julius II hauamonument) ja olema kahekorruseline, lõpuks valmis 40 a hiljem, ainult 3 kujudest oli tema enda tehtud. Mooses on üks kuulsam kuju. Oma elu lõpul tegi ta teise pieta Firenze toomkiriku jaoks. Kuulsaim skulptuur on 5m kõrgune Taaveti marmorfiguur algselt palazzo Vecchio ette mõeldud. · Renessanss Prantsusmaal: Nii nagu arhitektuuris kujunes Prantsusmaal välja omalaadne ehk prantsaslik stiil. Tuntuimad skulptorid olid: · Colombe(1430-1513)- Francois? II hauamonument, sarkofaagi nurkades allegoorilist voorusefiguuri. Burgundia hertsogi Philipp Ilusa büst · Richier(1500-1567)- Rene de Chalons'i hauamonument. · Itaalia renessansi mõjud hakkasid tulema peale 1530. aastat. Põhiline Fontainebleau lossi kaunistamine

Kunstiajalugu

4

doc

Renesanss

kiriku altar, Tln; isel. veel hilis-gootika vaim, esimene renessanslik: Vischer ­ kuningas Maximilioni hauamon. Insbruckis. MAALIKUNST: polnud otseseid antiigi eeskujusid; hiilgavaim osa renessanssist, orienteerus loodusele ­ tunded, üksikvormide tundmaõppimine; Eri maade vahel erinevused suured, võeti kasutusele perspektiiv!!, Itaalia: jaguneb kolmeks: trecento- 14.saj, quattrocento- 15.saj, cinquecento- 16.saj Vara renessanss: 15. saj esimene pool, üleminekuajastu. Siin eristatakse kahte suunda: 1) radikaalne- realistlik -> püüdis gootit hüljata 2) konservatiivne- idealistlik; radikaalne- Mosaccio ­ vara-reness. teerajajaks, elust teatakse vähe, peatööks freskod Brancacci kabelis Firenzes (karmeliitide klooster). (Alguses oli 14 freskot, põhiline on pattu langemise stseen ja Püha Peetruse elu kujutamine, põhistseenid on paradiisist välja ajamine ja pearaha.); kohati poosid

Kunstiajalugu

9

doc

Renessanss muusikas

Brunelleschi ja Lorenzo Ghiberti (1378-1455), võitjaks valiti Ghiberti; uksel on 28 gooti raamistusega paneeli; idaportaal - kuldne kujundus 10 tahvlit (1425-52. a., gooti raamistuseta), valmistajaks Ghiberti; - gooti raamistus 5. Palazzo Vecchio ­ e. Palazzo della Signoria, ehitamist alustati 1294, lõpetati 1341 ja oli mõeldud kindlustusehitisena, omaaegne valitsushoone ja suurhertsogi residents. Torn on 94 m kõrge. Eksterjöör gooti, interjöör renessanss. Aastast 1537 oli Cosimo I residents. Galerii ­ piklik arkaadiga ühenduskäik. Hammaslõige ehk hammaskarniis. Hoone sisaldab paljude kunstnike nagu Vasari, Michelangelo, ja Verrocchio töid. Seal asub Michelangelo skulptuurigrupp "Võit". Ees grupp Heraklesest ja Cacusest; Michelangelo "Taaveti" koopia. Neptunuse purskkaev. Cosimo I ­ esimene Toskaana suurhertsog, valitses 30 aastat, kuulus Firenzet valitsenud Medicite suguvõssa.

Muusika

22

pdf

Konspekt

nähtused said tegelikult alguse juba keskajal (looduse teaduslik uurimine, meelelist maailma jäljendav kunst jne.). · Renessansskultuuril on üks kindel tunnus ­ eneseteadvus. Veendumus, et kaasaeg on uue ajastu algus ja põhimõtteliselt erinev möödunust. Eeskujuks saab antiigi hiilgus. Rinascita (it. ­ taassünd), prantsuse keelest renaissance on alus ajastu nimele. · Õpiti tundma antiikaja kunsti, kirjandust, filosoofiat, igapäevast elu. Renessanssliku maailmavaate keskmeks on humanism ­ veendumus, et suurim väärtus on isiksuse vaba areng. Inimest ei hinnata enam niivõrd päritolu kui isiklike omaduste järgi. Ideaal on üksikisik, kes teostab ennast edukalt ja iseseisvalt. · Oluliseks muutub isikuvabadus ­ sõltumatus keskaegsetest kollektiividest ja ühingutest, ka autoriteetidest, kaanonitest ja dogmadest. Selle tagajärjel

Kunstiajalugu

23

doc

Renessanss - vararenessanss ja kõrgrenessanss

. 17 ­ 18 Renessanss Prantsusmaal . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 19 Renessanss Saksamaal . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 20 Renessanss Eestis . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 21 Kasutatud materjal . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .. . . . . 22 2 Sissejuhatus Renessanss sündis 15. sajandil Itaalias. Nimetus tuleneb itaaliakeelsest sõnast rinascita ja prantsusekeelsest sõnast renaissance, mis tähendaavad taassündi. Itaalias oli ja on säilinud palju suurejoonelisi jälgi Vana ­ Rooma kultuurist, mille mõjul hakati antiiki millekski ideaalseks pidama. Renessansikultuur tajus end antiikkultuuri taassünnina, mis ei tähenda siiski, et renessansiaja inimmõtte areng piirdunuks ainult vana meeldetuletamisega, sest sel ajal loodi

Kunstiajalugu

7

docx

RENESSANSS

Renessansikultuuril on üks kindel tunnus - eneseteadvus. Renessansiajal levis veendumus, et kaasaeg on uue ajastu algus ja täiesti erinev äsjamöödunust. Kiriklik õpetus taevase elu õndsusest kaotab oma aktuaalsuse ja inimene õpib ise oma elu kindlustama. Tekib usk inimese enda jõusse, tema tublidusse. Renessansiajastu inimest iseloomustab suur teadmistejanu, uurimise ja avastamise vaim, mis viib suurtele leiutustele ja maadeavastustele. Suure õhinaga õpiti tundma antiikaja kunsti, kirjandust, filosoofiat ja igapäevast elu. Samas aga ei tahetud antiikaega korrata, vaid luua midagi veelgi paremat. Inimesi hinnati mitte ainult nende sotsiaalse päritolu järgi nagu varem, vaid ka nende isiklike omaduste - tarkuse, ilu ja julguse järgi. Renessansiaja mõtlejaid nimetatakse humanistideks (ld k-s humanus - inimlik). Humanistid võitlesid harmoonilise inimese eest, tema vabanemise nimel keskaja kammitsaist. Humanistide idaaliks oli mitmekülgselt arenenud võimetega inimene.

Kunstiajalugu

5

doc

Kunsti konspekt: renessans

· Fra Angelico /andzeeliko/ (1387-1455) töödes. Tema peamiselt freskotehnikas maalides valitseb sügav usuline meeleolu. Seda rõhutab väga õrn ja hele koloriit (helesinised, helepunased, helekollased toonid) ja pühalikud ilmed. Fra Angelico töödes pole midagi rahutut, järsku ega inetut. Kuulsaimad on Fra Angelico freskod Firenzes San Marco kloostris. Vararenessansi kuulsaim maalikunstnik on · Sandro Botticelli /botitselli/ (u. 1445-1510). Teda toetas Firenze rikas ja kunsti soosijana tuntud Medici /meeditsi/ ülikuperekond. Nende ülesandel on Botticelli maalinud usulise sisuga töid ja kaks väga kuulsat antiikmütoloogia ainelist maali: ,,Veenuse sünd" ­ maal kujutab antiikaja ilu- ja armastusejumalanna Veenuse (kreeka Aphrodite) sündimist merevahust ,,Kevad" ­ siin näeme Veenust kauni pargimaastiku foonil, ümber antiikmütoloogia tegelased. Paremal pool kõnnib Kevad ­ õrnas lillelises kleidis noor habras naine.

Kunstiajalugu

Kommentaarid (0)